Otsus

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Uuring hõlmab eriliigilisi

isikuandmeid, valdkondlik

eetikakomitee kooskõlastus on

olemas (403T-3) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee

otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti

(sh tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

andmekaitsespetsialisti kontakt:

[email protected]

Tartu Ülikooli

andmekaitsespetsialisti kontakt:

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus1?

Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Tartu Ülikooli eetikakomitee

kooskõlastus 403T-3

Lisatud käesolevale taotlusele

Lisa 1

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?

Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle

kavand ning küsimustik või selle kavand.

Jah

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress

ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium 70003158

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

Kontaktisik: Anna-Liina Väkram, tööhõive

osakonna nõunik

[email protected]

+372 5911 5470

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Uuringu läbiviija:

Tartu Ülikool

74001073

Ülikooli 18, 50090 Tartu

Kontaktisikud:

Helen Urmann, projektijuht-analüütik

[email protected]

Tel +372 5343 3533

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Lossi 36-303, 51003, Tartu, +372 7376141

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise

uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse

korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise

otsus, leping vms.

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse

§ 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on iga

ministeeriumi ülesandeks korraldada oma

valitsemisala jaoks vajalik teadus- ja

arendustegevus ning tagada selleks vajaliku

rahastamise korraldamine.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tegevusvaldkonna määratleb Vabariigi Valitsuse

seadus, kus § 63 lõike 1 kohaselt kuulub

ministeeriumi valitsemisalasse muuhulgas riigi

majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja

tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine,

samuti töösuhete ja töökeskkonna korraldamine,

võrdse kohtlemise ning soolise

võrdõiguslikkuse edendamine ja

koordineerimine ning vastavate õigusaktide

eelnõude koostamine.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

põhimääruse (Vabariigi Valitsuse 23.10.2002

määrus nr 323, edaspidi põhimäärus) § 10

täpsustab, et ministeeriumi tegevuse eesmärgiks

on luua tingimused Eesti majanduse

konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud

ja jätku-suutlikuks arenguks riigi

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja

tulemuste hindamise kaudu, samuti töösuhete ja

töökeskkonna korraldamine ning soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

kavandamine ja elluviimine.

Sama põhimääruse 3. peatükis on osakondade

põhiülesannete all § 17 punktis 181 sätestatud,

et tööhõive osakonna põhiülesanne on

tööturupoliitika kavandamine ja selle

elluviimise korraldamine, et tagada tööealise

elanikkonna suur tööga hõivatus ning tarviliku

tööjõu olemasolu tööandjatele. Osakonnal on

oluline roll tööjõu mobiilsuse, töövõime ja

tööhõivevõime arendamisel ning nende

poliitikavaldkondadega seotud tööturuteenuste,

kulutuste, hüvitiste ja toetuste kujundamisel.

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §6 kohaselt

on lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja

ajaloouuringu ning riikliku statistika

vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse

teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu

analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika

kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks

on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid

teise vastutava või volitatud töötleja

andmekogusse.

Rahvastikuregistri seaduse § 46 lõike 2 kohaselt

on rahvastikuregistrist õigus saada andmeid, kui

neid taotletakse lepingu täitmise tagamiseks või

teaduslikul eesmärgil, lähtudes Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679

tingimustest. Õigustatud huvi alusel (vastavalt §

51 lõigetele 3 ja 4) on andmetele juurdepääs

lubatud vaid juhul, kui see ei riku eraelu

puutumatust, ei tekita ohtu riigi julgeolekule

ning juurdepääs on taotletud andmetele, millele

ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

on sõlminud 16.04.2025 töövõtulepingu nr 5-

4/133-1 uuringu „Eesti Töötukassa töötust

ennetavate teenuste „Tööta ja

õpi“ analüüs“ läbiviimiseks (viitenumber

riigihangete registris 288865).

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Eesti Töötukassa (Töötukassa) on alates 01.05.2017 pakkunud töötust ennetavaid teenuseid

(mitteametliku nimega „Tööta ja õpi“ teenused), mis on suunatud kõrgema töötusriskiga

töötavatele inimestele ning mille eesmärgiks on vähendada inimeste töötuks jäämise tõenäosust ja

toetada neid, kes vajavad tööl püsimiseks tuge oskuste puudumise või aegumise tõttu. Alates selle

rakendamise algusest (01.05.2017) on töötust ennetavate teenuste kasutus aasta aastalt kasvanud ja

sellega seoses on kasvanud ka teenuste kulud. 2024. aastal osales teenustel ühes kuus keskmiselt

6,4 tuhat inimest ja teenuste kulud olid 19,4 miljonit eurot, mis moodustab ligikaudu veerandi

töötukassa tööturuteenuste eelarvest. Statistika näitab, et ennetavate meetmete potentsiaalsete

kasutajate hulk võib tulevikus suureneda, kuna paljudel tööealistel puudub erialane haridus.

Näiteks puudus 2023. aastal Eestis tööealistest inimestest 29%-l erialane haridus, mis võib

soodustada teenuste kasutamist tulevikus veelgi.

Kuigi varem on töötust ennetavate teenuste kasutamist ja mõju inimeste käekäigule tööturul

hinnatud registriandmete põhjal (vt Eesti Töötukassa poolt 2020. aastal4 ja 2022. aastal5 koostatud

analüüsid ja „Masinõppe ja AI toega teenused“ raames teostatud mõjuanalüüs6), on need hinnangud

antud pigem lühiajalises vaates ega käsitle sihtrühmade endi kogemusi teenuste kasutamisel.

Samaaegselt käesoleva uuringuga läbiviidav uuring „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste

mõjude hindamine“ Tartu Ülikooli poolt hindab, kas töötust ennetavad teenused on suunatud õigele

sihtrühmale (kõrgema töötusriskiga inimesed), ning hinnata teenuste mõju töötavate inimeste

töötamise tõenäosusele ja töötasule pärast teenusel osalemist, samuti teenuste kulutõhusust. See

uuring tugineb ainult arvulistele registriandmetele ning teenuste mõju hindamiseks kasutatakse

osalus- ja võrdlusgrupipõhist meetodit. Käesolev uuring täiendab paralleelselt läbiviidava

mõjuanalüüsi tulemusi ning lisab juurde pildi erinevate sihtrühmade kasutajakogemuse teenuste

kohta. Mõlema uuringu tulemused aitavad vajadusel ümber kujundada töötust ennetavaid teenuseid

nii, et need vastaksid paremini muutuva tööturu vajadustele.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (vastutav töötleja) poolt tellitava ja Tartu Ülikooli

(volitatud töötleja) poolt läbi viidava uuringu eesmärk on täiendava kvantitatiivse ja kvalitatiivse

analüüsi kaudu hinnata Eesti Töötukassa poolt rakendatavate ennetavate meetmete teenuste

asjakohasust, mõju, tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust ning testida teenuste kohta püstitatud

hüpoteese. Käesoleva uuringu fookus keskendub teenuse sihtrühmadele, sealhulgas tööturul

nõrgemas positsioonis olevatele inimestele ning kõik selle uuringu tegevused keskenduvad

sihtrühmade spetsiifiliste vajaduste ja erinevuste kaardistamisele, sealjuures võetakse arvesse Eesti

tööturu ja majanduse unikaalseid omadusi. Uuringu olulisemaks väljundiks on teenuste

tõhustamise soovitused ja ettepanekud. Käesolev analüüs hõlmab perioodi 01.05.2017 –

31.12.2023 osutatud töötust ennetavate meetmete paketi „Tööta ja õpi“ teenuseid ja neis osalenud

sihtrühmi ning kontrollrühmana teenuseid mitte kasutanud isikuid ja tööandjaid. Uuring hõlmab

järgmisi teenuseid:

 tööturukoolitus koolituskaardiga töötavatele;

 tasemeõppes osalemise toetus töötavatele ja töötutele;

 koolitustoetus tööandjale töötajate värbamiseks;

 koolitustoetus tööandjale muutuste olukorras;

 koolitustoetus tööandjale töötaja eesti keele oskuse arendamiseks;

 koolitustoetus tööandjale info- ja kommunikatsiooni oskuste arendamiseks;

 kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele.

Samuti käsitleb uuring karjäärinõustamist, mis on tööturukoolituse ja töötavate inimeste

tasemeõppes osalemise toetuse saamiseks vajalik, kuid seda käsitletakse osana ennetavatest

meetmetest, mitte eraldiseisva teenusena. Samuti uuritakse teenuseid mitte saanud isikute arvamusi

ja hoiakuid tööturu muutuste ja karjäärivalikute seoste kohta.

4 https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-01/tootust_ennetavate_meetmete_analuus_loplik.pdf 5 https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-

12/T%C3%B6%C3%B6tust%20ennetavate%20meetmete%20anal%C3%BC%C3%BCs%202022.pdf 6 www.etag.ee/wp-content/uploads/2022/05/RITA_MAITT_LOPPARUANNE_FINAL.pdf

Lähtuvalt uuringu tellija lähteülesandest on uuringu eesmärgi täitmiseks püstitatud järgmised uuri-

misküsimused, millele uuringu koostamise käigus põhitähelepanu pööratakse (vt lisa 2):

1. Kuivõrd asjakohased on olnud ennetavate meetmete paketi raames (perioodil mai 2017 kuni

detsember 2023) osutatavad teenused adresseerimaks väljakutseid, mis tuvastati meetme

loomisel ning millega seisame tööturul silmitsi täna?

2. Kuivõrd asjakohased on ennetavad meetmed, arvestades täiskasvanute riikliku täienduskoo-

lituse tellimuse (edaspidi RKT) raames rahastatavate õppekohtadega (sh rahastatavate õp-

pekohtade arv, õppe valdkonnad)?

3. Kuivõrd esineb RKT ja ennetavate meetmete tingimuste vahel dubleerimist (sh millistele

sihtrühmadele, millistel tingimustel ja millistel õppekavadel õppimist toetatakse)?

4. Kuivõrd on ennetavad teenused täitnud neile seatud eesmärke?

5. Mis kriteeriumite järgi peaks hindama teenuste tulemuslikkust?

6. Kui tulemuslikud on uuringu sihtrühmade hinnangul olnud ennetavate meetmete paketi tee-

nused?

7. Kuidas mõjutab tulemuslikkust sihtrühmade teadlikkus teenustest?

8. Kuidas mitmekesistada sihtrühmade osalemist teenustes (sh kaasata seni vähem osalevaid

sihtrühmi)?

9. Mis määral on võimalik meetmepaketti kuuluvate teenuste mõju ja tulemuslikkust tõsta?

10. Kuidas on ennetavate meetmete pakett mõjutanud madalate ja aegunud oskustega töötajate

hinnangul nende täienduskoolitustel või tasemeõppes osalemist (sh nii õppima asumist kui

õppimas püsimist ehk õpingute täies mahus läbimist)?

11. Kuidas on ennetavates meetmetes osalemine mõjutanud madalate ja aegunud oskustega töö-

tajate hinnangut oma oskustasemele, tööhõivekindlusele ja majanduslikule toimetulekule?

12. Milline on olnud ennetavate meetmete paketi majanduslik mõju töötute, töötajate, tööand-

jate ja ekspertide hinnangul?

13. Milline on tööandjate koolitustoetuse mõju tööandjate hinnangul ettevõtete tootlikkuse ja

kõrgema lisandväärtusega töökohtade osakaalu kasvule?

14. Kuivõrd ilmneb teenuste rakendamisel tühikulu, milles see avaldub ja kuidas seda vähen-

dada?

15. Milline on ennetavate meetmete paketi jätkusuutlikkus?

16. Millised on ettepanekud meetmete paketi jätkusuutlikkuse parandamiseks, sh vajadusel ku-

lude kokkuhoiuks või meetmete paketi kulutõhususe tõstmiseks?

Lisaks uurimusküsimustele testitakse uuringu käigus allpool toodud hüpoteese, mis on jaotatud

teenuste lõikes:

Meede A: Tööturukoolitus koolituskaardiga töötavatele

Hüpotees A1: OSKA alusel toetatavate õppekavade valik, ei vasta täielikult teenuse sihtrühma

vajadustele ja võimekusele.

Hüpotees A2: Terviseprobleemidega inimesed osalevad pigem madalamat kvalifikatsiooni

pakkuvatel koolitustel, mis ei tõsta nende oskustaset ega anna neile tööturul konkurentsieelist, sh

ei aita koolitustel osalemine ennetada tervislikel põhjustel hõivest välja langemist, kuna pärast

koolituse läbimist ei toimu muutust töökoha valikul (või töötasus).

Hüpotees A3: Info töötavale inimesele pakutavatest tööturukoolitusest ei ole sihtrühmale piisavalt

kättesaadav, mistõttu ei jõua teenuse kasutamiseni piisavalt eri- ja kutsealase hariduseta või

aegunud oskustega inimesi (sh madalam haridustase, ei osale koolitustel, motivatsioon oskusi

omandada on madal).

Hüpotees A4: Eesti keele koolitus tööturukoolituse raames ei oma mõju osalejate

tööhõivekindlusele ja tööalasele arengule, sest koolituste katkestamiste määr on kõrge, keeleõpe ei

vasta tööturu vajadustele või ei ole piisavalt paindlik.

Meede B: Tasemeõppes osalemise toetus

Hüpotees B1: Teenuse tingimuste ja sihtrühma muutmine, keskendudes vaid eri- ja kutsealase

hariduseta ning terviseprobleemidega inimestele, suurendaks nende konkurentsivõimet tööturul

ning parandaks võimalusi teenusest enam kasu saada.

Hüpotees B2: Tasemeõppe katkestajate märkimisväärne osakaal tuleneb väljakutsetest, mis on

seotud töötamise, õppimise ja eraelu ühildamisega, kus tasemeõppes osalemise toetus ja selle

suurus ei oma märkimisväärset mõju õppima asumise otsuse tegemisel ja õpingutes püsimise

toetamisel.

Hüpotees B3: OSKA alusel teenuse raames toetatavad õppekavad ei pruugi sobida teenusega

hõlmatud sihtrühmadele, kuna need keskenduvad peamiselt erialadele, mis nõuavad kõrgemat

kvalifikatsiooni või oskustaset.

Hüpotees B4: Info tasemeõppes osalemise toetusest ei ole sihtrühmale piisavalt kättesaadav,

mistõttu ei jõua teenuse kasutamiseni piisavalt eri- ja kutsealase hariduseta ning

terviseprobleemidega inimesi. Madala teadlikkuse tõttu võib ka 30 päevane toetuse avalduse

esitamise tähtaeg osutuda liialt lühikeseks

Hüpotees B5: Terviseprobleemidega inimesed osalevad pigem lihtsamatel ja madalama

oskustasemega õppekavadel 7 , mis ei toeta nende tööhõivekindlust, ei vii paremini tasustatud

töökohani ega ole kooskõlas majanduse struktuurimuutustega.

Meede C: Koolitustoetus tööandjale

Hüpotees C1: Koolitustoetuse kasutatavus on madal kuna teenus ja selle tingimused ei vasta

tööandjate vajadustele.

Hüpotees C2: Tööandjale suunatud koolitustoetust kasutavad peamiselt suuremad ettevõtted,

kellel on võimalus katta töötajate oskuste arendamisega seotud kulud oma vahenditest, mistõttu on

teenusel suur tühikulu.

Hüpotees C3: Koolitustoetuse taotlusprotsess on bürokraatlik, vähese paindlikkusega ning

tööandjatele halduskoormav, mistõttu on meetme kasutatavus madal

Hüpotees C4: Tööandja kaudu eesti keele õppimine on tulemuslikum ja paremini seotud tööturu

eesmärkidega kui koolituskaardiga eesti keele õppimine, kuna tööandja initsiatiiv ja osalus

kinnitavad eesti keele õppe vajalikkust töötamiseks. Erinevalt tööturukoolituse kaudu eesti keele

õppimisest on see ka kulutõhusam, kuna tööandja koolitustoetuse abil eesti keele õppijate

katkestamiste osakaal on madalam

Meede D: Kvalifikatsiooni omandamise toetus

Hüpotees D1: Tööandjad ja töötajad ei hinda kvalifikatsiooni omandamist ega tõendamist, mistõttu

on teenuse kasutamine madal. Kvalifikatsiooni tõendatakse vaid nendel juhtudel, kui see on vajalik

tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks (nt juhtimisõigust tõendav dokument, keevitaja

sertifikaat, elektritööde juht, lapsehoidja).

E: Horisontaalsed teemad

Hüpotees E1: Inimeste motivatsioon osaleda tööalases enesetäienduses (täienduskoolitus ja

tasemeõpe) on madal, kuna oskuste täiendamise tunnetuslik mõju igapäevatööle (sh karjäärile,

palgakomponendile) on madal

Hüpotees E2: Inimesed ei taju majanduse struktuurimuutuseid ohuna oma tööhõivekindlusele,

mistõttu jäävad teadlikud otsused ümberõppeks ja täienduskoolituseks sageli õigeaegselt tegemata

Hüpotees E3: Meetmepaketi sihtrühmad (töötaja, töötu ja tööandja) ei tunneta või oska defineerida

neid oskuseid millisest neil edukaks toimetulekuks töökeskkonnas puudu jääb

Hüpotees E4: Teenusekasutajad (töötav inimene ning tööandja) on valdavalt rahul pakutavate

koolituste sisu ja kvaliteediga.

Hüpotees E5: Tööandjad ei ole valmis toetama täiskasvanud inimese täiend- või tasemeõppes

osalemist tagades paindlikkust tööajas, tööaja kohandamist vastavalt õppekavale jms

Hüpotees E6: Karjäärinõustamisel osalemine ennetavate meetmete teenusele sisenemisel on

ajakulukas ega loo piisavat lisandväärtust osalejatele.

7 Lihtsamateks ja madalama oskustasemega õppekavadeks on Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku 2. ja 3. tasemele, mõnel juhul ka 4. tasemele

vastavad õppekavad.

Seega on võimalik uuringu käigus tehtavad tegevused jaotada neljaks:

1. ennetavate meetmete teenuste detailsem analüüsimine, sh dokumendianalüüs (vt lisa

6) ja andmete analüüs (vt lisa 7);

2. uuringu sihtrühmadelt (vt p 9) info kogumine rühma- ja individuaalintervjuudega.

3. küsitluse läbiviimine sihtrühmades;

4. kogutud andmete analüüsimine, persoonade koostamine ning tulemuste põhjal

ettepanekute tegemine teenuste ajakohastamiseks lähtuvalt muutuvatest

tööturuvajadustest.

Uuringus kasutatakse kombineeritud andmeanalüüsi meetodeid, mis hõlmavad nii kvantitatiivseid

(veebiküsitlus, registriandmete analüüs) kui ka kvalitatiivseid (intervjuud ja dokumendianalüüs,

aruteluseminarid, ekspertpaneel, persoonad) lähenemisviise, et tagada kvaliteetne tulemus. Kvan-

titatiivsed meetodite abil hinnatakse sihtrühmade teenuste kasutamise ulatust ja mustreid, muutusi

ajas ning meetodid võimaldavad hinnata teenuste vastavust tööturu vajadustele. Kvalitatiivsete

meetodite abil hinnatakse ennetavate meetmete neid aspekte, mida üksnes kvantitatiivse analüü-

siga teada ei saa. See võimaldab selgitada välja teenuste kasutajate kogemusi, ootusi ja hinnanguid

ning tuua esile tegurid, mis mõjutavad teenuste sobivust uuringus käsitletavatele erinevatele siht-

rühmadele.

Käesolevas uuringus kasutatakse mitmeid erinevaid andmeallikaid, millest osa vajab isikuandmete

töötlemist ja osa mitte:

a) andmeallikad, mis ei kuulu käesoleva loa alla (ei sisalda isikuandmeid):

 töötukassa registriandmed perioodist 01.05.2017 - 31.12.2023 kujul, mis ei või-

malda isikuid tuvastada (vt lisa 7);

 varasemad uuringud, aruanded ja dokumendid töötust ennetavate teenuste kohta,

mida kasutatakse konteksti loomiseks ja taustaanalüüsiks (vt lisa 6).

b) andmeallikad, mille puhul on vajalik isikuandmete töötlemine, sest kogutakse ja töö-

deldakse isikuandmeid (kontaktandmeid, sotsiaaldemograafilisi tunnuseid, vähenenud

töövõimet), mistõttu kuuluvad need tegevused Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) loa

taotlemise alla:

 intervjuude läbiviimiseks töötust ennetavaid teenuseid kasutanud isikutega ja

tööandjatega;

 intervjuude läbiviimiseks kontrollrühmaga ehk töötust ennetavaid teenuseid mitte

kasutanud isikutega;

 ankeetküsitluse läbiviimiseks töötust ennetavaid teenuseid kasutanute seas;

 ankeetküsitluse läbiviimiseks kontrollrühmaga ehk töötust ennetavaid teenuseid

mitte kasutanute seas.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Käesolevas uuringus soovime isikuandmeid töödelda nii intervjuude kui veebiküsitluse

läbiviimiseks.

Intervjuude eesmärk on koguda sisulist teavet nii töötust ennetavaid teenuseid kasutanud kui

mittekasutanud isikutelt, mis aitavad muuta need teenused kasutajakesksemateks ja praktikas

paremini toimivateks.

Veebiküsitluse eesmärk on hinnata töötust ennetavate teenuste kättesaadavust, kasutajakogemust,

rahulolu ning mõju tööotsingutele ja tööle asumisele. Nii intervjuud kui küsitlus annavad sisendi

ettepanekute tegemiseks teenuste arendamiseks ja kohandamiseks sihtrühmade vajadustest ja

tööturu nõudlusest lähtuvalt.

Selleks, et küsitluse ja intervjuu käigus suunata vastajatele sobivad küsimused (vt lisa 4), on vaja

teada, millisesse sihtrühma vastaja kuulub, kas on töötav, töötu või tööandja ning milliseid töötust

ennetavaid teenuseid on ta kasutanud. Selle alusel moodustatakse sihtrühmapõhised valimid (vt p

9).

Töötust ennetavate teenuste sobivust sihtrühmadele ei ole võimalik hinnata muul moel, kui neid

otse intervjueerides või küsitledes. Uuringu eesmärki, hinnata teenuste sobivust ja asjakohasust eri

sihtrühmadele ning analüüsida nende tulemuslikkust, mõjuulatust, jätkusuutlikkust ja mõju,

pakkudes seejuures sisulisi ettepanekuid teenuste arendamiseks, ei ole võimalik täita ilma

sihtrühmade otsese kaasamiseta. Ilma isikuandmete töötlemiseta ei ole võimalik sihtrühmade

esindajaid uuringusse kaasata ja kontrollida nende sihtrühma kuulumist, ega tagada valimi

esinduslikkust. Isikuandmete töötlemine võimaldab vältida dubleerimist ja hallata osalejate

valimit. Uuringu edukus sõltub sellest, kas suudetakse kaasata just need inimesed, kelle vaatenurk

on vajalik teenuste asjakohasuse ja mõju hindamiseks ning kes kuuluvad sihtrühmadesse.

Kuna mitte kõik valimisse kuuluvad isikud ei pruugi olla valmis intervjuus osalema või

veebiküsitlusele vastama, koostatakse igale sihtrühmale varuvalim, mis tagab uuringutesse

kaasatavate isikute piisava arvu.

Intervjuude ja küsitluse tulemused on oluliseks sisendiks uuringu ühe väljundina loodavate

persoonade koostamisel. Persoonad aitavad näitlikustada sihtrühmade vajadusi, probleeme ja

hoiakuid ning toetavad teenused kohandamist sihtrühmadele vajadustele ja tööhõivemustritele

vastavamaks.

Kokkuvõttes võimaldavad intervjuude ja ankeetküsitluse tulemused teha ettepanekuid töötust

ennetavate teenuste süsteemi tõhustamiseks, mis on kooskõlas Eesti haridussüsteemi ja tööturu

arengutega ning arvestavad ka rahvusvahelisi trende.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Majanduses toimuv peegeldub otseselt ka tööturul, kus majandusstruktuuri muutused toovad kaasa

tööturu ümberkujundamise. Viimastel aastatel on Eesti majandust iseloomustanud määramatus ja

raskused mitmes sektoris, kus osa valdkondi on olnud languses, samas kui teised on kiiresti kasva-

nud. Need arengud kajastuvad ka tööturul, kus struktuursed muutused nõuavad töötajatelt üha enam

täiend- ja ümberõpet, et hoida sammu tööturu muutustega.

Muutuv tööturg nõuab üha enam kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, mida Eesti tööturg ei suuda het-

kel piisavas mahus pakkuda. Nii Euroopas laiemalt kui ka Eestis on probleemiks teatud sektorites

kvalifitseeritud tööjõu puudus ja oskuste lõhed, kus töötajate oskused ei vasta täielikult tööturu

vajadustele. Need lõhed mõjutavad negatiivselt töötajate karjäärivõimalusi ja ettevõtete konkurent-

sivõimet. Viimastel aastatel on digitaliseerimise ja automatiseerimise kiirenemine oluliselt suuren-

danud nõudlust digioskuste järele, samas kui traditsioonilistes valdkondades nagu põllumajandus,

laondus ja teenindus, on lihttööde vajadus vähenenud.8 Selline areng survestab madalama oskusta-

semega ametiteid, kasvatades nende seas töötuse riski.

Selle probleemi lahendamiseks on riik arendanud tööturuvajadustega kooskõlas olevaid meetmeid

nagu töötust ennetavate teenuste paketi „Tööta ja õpi“, mis on suunatud eriti madalama kvalifikat-

siooniga töötajate oskuste tõstmisele, et vähendada töötuks jäämise ohtu. Kuna riiklikul tasandil

nähakse ennetavate meetmete rakendamisel olulist potentsiaali tööpuuduse vähendamisel, töö-

jõupuuduse leevendamisel, tootlikkuse kasvatamisel ja kõrgema lisandväärtusega töökohtade loo-

mise toetamisel ning oskuslõhede vähendamisel, on vajalik teenuste pidev kohandamine ja täius-

tamine selliselt, et maksimeerida osalejate tegelikku kasu ja tõsta motivatsiooni teenused lõpuni

läbida.

Avalik huvi on põhjendatud vajadusega vähendada Eesti tööturgu iseloomustavat oskuslõhet, ko-

handada ennetavaid teenuseid sihtrühmade vajadustele senisest enam vastavaks, ühtlasi hinnates

8 Vt lähemalt OSKA prognoosid: https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/oska-uldprognoos#ptk-1

nende teenuste mõju ja sobivust tööturu muutustega toime tulemiseks. Nagu rõhutatakse Euroopa

andmekaitse üldmääruse (GDPR) põhjenduspunktis 157, võimaldavad registripõhised andmed

luua usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis on aluseks teadmistepõhise poliitika sõnastami-

sele ja rakendamisele. Ankeetküsitluse ja intervjuude läbiviimine toimub sama määruse (artikkel 6

(1) (a)) järgi andmesubjekti nõusolekuga töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel

eesmärgil.

Seetõttu on oluline, et Eesti Töötukaasa ennetavate teenuste saajate ja Rahvastikuregistri andmeid

Eesti elanike kohta oleks võimalik kasutada kontaktandmete saamiseks. Isikuandmete töötlemine

annab aluse 2017. aastast pakutavate teenuste tulemuslikkuse ja mõju hindamiseks ning tööturupo-

liitikate teaduspõhiseks kujundamiseks. Võrdlusrühma kaasamine töötust ennetavate meetmete

teenuste hindamisse võimaldab objektiivselt hinnata teenuste mõju, võrreldes osalejate tulemusi

sarnaste isikutega, kes teenust ei saanud. Kui võrdlusrühmas on esindatud ka terviseprobleemidega

isikud, saab analüüsis arvestada nende erivajadusi ning hinnata, kas ja kuidas teenused toetavad

just nende tööturul püsimist ja oskuste arendamise vajadust.

Uuring võimaldab hinnata, kas meetmete raames osutatavad teenustele seatud tingimused aitavad

kaasa töötuse riski realiseerumise vältimiseks ning selgitab välja osutatavate teenuste asjakohasuse

tänaseid osalejaid ja nende vajadusi arvestades. Ühtlasi võimaldab uuring hinnata teenuste tule-

muslikkust, mõjuulatust ning jätkusuutlikkust.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Kõikide töödeldavate andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et andmete liikumise tee

oleks võimalikult lühike ja andmeid töötleks üksnes vajalik hulk inimesi, kus iga analüütik töötleb

andmeid ainult oma töölõigus.

Andmed töötust ennetavatel teenustel osalenud inimeste ja tööandjate kohta on olemas Eesti

Töötukassal. Intervjuude ja ankeetküsitluste läbiviimiseks koostatakse valimid (vt p 9) Töötukassa

andmete põhjal, mis sisaldavad teavet ennetavate meetmete teenuseid saanud isikute ja ettevõtete

kohta perioodil 01.05.2017-31.12.2023. Teenust saanud isikute kohta edastab Eesti Töötukassa

kokkulepitud koosseisus andmed Tartu Ülikoolile kujul, mis võimaldab Tartu Ülikoolil kasutada

andmeid ankeetküsitluste ja intervjuukutsete saatmiseks (vt p 9 ja 9.2).

Lisaks moodustatakse teenuseid mitte kasutanud isikutest kontrollrühm, mille jaoks kasutakse

Rahvastikuregistri andmeid ning kuna kontrollrühm peab sisaldama sarnaselt teenusesaajatele

terviseprobleemidega isikuid, kasutatakse Töötukassa tuvastatud vähenenud töövõimega isikute

andmeid. Selle rühma andmete koosseis ja liikumine on kirjeldatud taotluse p 8 all. Tartu Ülikoolini

jõuab kontrollrühma andmestik lõplikul kujul ega töötle neid andmeid ise.

Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega suurenda nende kohustuste

mahtu, kuna andmete edastamine Töötukassa ja Rahvastikuregistri vahel toimub ainult ulatuses,

mis on vajalik uuringu eesmärkide saavutamiseks.

Ankeetküsitlus

Kutse küsitluses osalemiseks saadetakse inimestele otse nende kontaktandmete alusel, mis

edastatakse uuringu läbiviijale. Kontaktinfole on juurdepääs ainult ankeetküsitluse loojal,

kontaktandmeid ei seota vastustega ega kasutata küsitlusega kogutud andmete analüüsimisel.

Ankeetküsitluse valimisse kuuluvate isikute kontaktandmeid (nt e-posti aadressid) kasutatakse

ainult vastamiskutsete ja meeldetuletuste saatmiseks. Valim moodustatakse unikaalsete e-posti

aadresside alusel, et vältida olukorda, kus sama e-posti aadressi omanik kaasatakse valimisse

rohkem kui ühe korra.

Iga vastaja saab personaliseeritud küsitluslingi, mis võimaldab jälgida sihtrühmade täitumist ning

tagab selle, et meeldetuletusi ei saadeta küsimustikule juba vastanud inimestele. Meeldetuletusi

saadetakse kuni kolm korda neile, kes ei ole ankeedile vastanud. Sellega hoitakse andmesubjekti

kohustuste maht võimalikult väike, kuid samas püütakse kindlustada piisav vastamismäär.

Veebiküsitluses osalemine toimub osaleja teadlikul ja vabatahtlikul nõusolekul. Enne vastamist

esitatakse osalejale selge teave küsitluse eesmärkide, andmete kasutamise põhimõtete ning

isikuandmete töötlemise aluste kohta.

Veebiküsitluseks saadav nõusolek hõlmab:

 nõusolekut uuringus osalemiseks;

 nõusolekut isikuandmete töötlemisega uuringu raames.

Osaleja kinnitab nõusoleku elektrooniliselt, märkides vastava valiku küsitluse alguses (vt lisa 4b).

Veebiküsitluses osalemise korral saab nõusoleku tagasi võtta kuni küsitlusandmete

andmekogumisperioodi lõpuni (küsitluse sulgemiseni), teavitades oma soovist küsitlusuuringut

läbi viivat meeskonnaliiget (Ene Tubelt), kelle kontakt tuuakse välja ka kaaskirjas.

Ankeetküsitlusega kogutakse ainult neid andmeid, mis on vajalikud uuringu eesmärkide

saavutamiseks. Andmeid, mida on võimalik koguda registritelt, vastajatelt üle ei küsita (vt p 9.2).

Ankeetküsitluste tulemused töödeldakse ja analüüsitakse kogumina, mitte üksikisikute lõikes.

Analüüsi tulemuste avaldamisel jälgitakse, et ankeetküsitluste analüüsis ei oleks üheski lõikes vähe

andmesubjekte, mis võimaldaks identifitseerimist (juhul kui mõnes lõikes on inimeste arv alla 10,

agregeeritakse vastavalt suurematesse rühmadesse). Kui vastustes kasutatakse avatud küsimusi,

siis vaadatakse need enne analüüsi üle, et eemaldada võimalikud juhuslikud isikut tuvastada

võimaldavad viited.

Rühma- ja individuaalintervjuud

Kutse intervjuus osalemiseks saadetakse inimestele otse nende kontaktandmete alusel, mis

edastatakse uuringu läbiviijale. Intervjuud viiakse läbi sihtrühma esindajate endi nõusolekul, mille

puhul kasutatakse samu kontaktandmeid, mis ankeetküsitluse jaoks.

Uuringus osalejate intervjueerimiseks saadetakse sihtrühma kuuluvatele isikutele kutse intervjuule,

mis sisaldab selgitust uuringu eesmärkide, intervjuu sisu ja osalemise tingimuste kohta. Enne

intervjuu toimumist saab intervjueeritav informeerimise ja nõusolekuvormi, mille kaudu osaleja

kinnitab:

 vabatahtlikku soovi osaleda uuringus;

 nõusolekut, et tema isikuandmeid töödeldakse ainult käesoleva uuringu raames;

 nõusolekut rühmaintervjuus osalemiseks – juhul kui intervjuu toimub grupis, kinnitab

osaleja teadlikkust teiste osalejate kohalolust ning arutelus jagatava teabe

konfidentsiaalsuse põhimõtetest.

Nõusolekuvorm täidetakse elektrooniliselt või kirjalikult enne intervjuu toimumist. Osalejatele

tagatakse selge ja arusaadav teave nende õiguste kohta. Osalemine on täielikult vabatahtlik ning

igal osalejal on õigus oma nõusolek uuringus osalemiseks tagasi võtta. Intervjuude puhul saab

osalemisest loobuda pärast kutse saamist, intervjuu ajal ja ka pärast intervjuu toimumist kuni

andmete analüüsimiseni.

Intervjuud viiakse läbi nii individuaal- kui rühmaintervjuudena (vt p 9). Rühmaintervjuude osaliste

arvuks planeerime 5-7 inimest kestusega 2 tundi ning individuaalintervjuude pikkuseks 90 minutit.

Igale intervjueeritavale saadetakse soovi korral eelnevalt ette intervjuuküsimused. Rühma- kui

individuaalintervjuud viime läbi erinevates vormides, eelistatult intervjueeritavatele sobivatel

viisidel. Kasutame selleks nii näost-näkku kui ka kaugtööformaate, näiteks videokõnesid (Zoom

keskkonnas) ning individuaalintervjuude puhul telefonikõnesid. Rühmaintervjuudesse kutsutakse

inimesed meile varem edastatud kontaktandmestike (nii teenusekasutajate kohta töötukassast kui

kontrollrühma andmestik töötukassa ja rahvasikuregistri andmete põhjal) põhjal. Rühmaintervjuud

toimuvad kas Zoomis (eelistatult) või ka silmast-silma. Zoomis on võimalik asendada isiku nimi

mõne muu nimega. Silmast silma intervjuudel kasutatakse ainult isikute eesnimesid. Mõlema

intervjuu läbiviimisel puhul pakume uuritavale võimaluse valida endale ise nn nimi, mida tema

poole pöördumiseks kasutada. Konfidentsiaalsus tähendab, et osalejate jagatud teave ei levi

väljapoole intervjuud ega seostata konkreetsete isikutega. Rühmaintervjuudes lepitakse

konfidentsiaalsuse põhimõtte järgimises kokku enne intervjuu algust, kuid uurijad ei saa

kontrollida, mida intervjuudes osalejad otsustavad jagada pärast intervjuu toimumist.

Rühmaintervjuudes osalemise nõusoleku küsimisel informeeritakse sellest ka uuringukutse saanud

inimesi.

Intervjueeritavate nõusolekul intervjuu salvestatakse ning salvestis transkribeeritakse intervjueerija

poolt siis kui intervjueeritu selleks loa annab. Intervjuud salvestatakse otse Zoomis, vajadusel

kasutatakse diktofone ja kõnesalvestamise programmi arvutis. Juhul, kui intervjueeritav

salvestamiseks nõusolekut ei anna, intervjuud ei salvestata ning ei transkribeerita, vaid kogutakse

märkmeid intervjuu jooksul. Intervjuude kokkuvõtted ja transkriptsioonid asuvad Tartu Ülikooli

serveris oleva keskkonna kaustas, millele on ligipääs üksnes uurimisrühma liikmetel. Tartu Ülikool

kasutab kahefaktorilist autentimist ning töös kasutatavate arvutite kõvakettad on krüpteeritud.

Intervjuude transkriptsioonidest eemaldatakse nimed ja muud tunnused, mis võimaldavad

intervjueeritut tuvastada ning tulemusi esitatakse üldistatul kujul. Intervjuude salvestised ning

kokkuvõtted kustutatakse hiljemalt neli kuud pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamist ehk augustis 2026.

Andmete hoiustamine ja töötlemise üldpõhimõtted

Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on konfidentsiaalsed, st neid ei jagata ilma eelneva

nõusolekuta kolmandate isikutega ning uuringuaruandes kajastatakse andmeid nii, et need ei

võimalda ei otseselt ega kaudselt isiku tuvastamist.

Tartu Ülikool kasutab saadud andmestike hoiustamisel süsteeme, kus rakendatakse

mitmetasandilist autentimist, mis välistab Tartu Ülikooli süsteemidesse kõrvaliste isikute

sisenemise. Lisaks on töötajatel sõlmitud konfidentsiaalsuslepingud, millega tagatakse osapoolte

vahel vahetatava teabe kaitstus, piiratakse selle kasutamist ja välistatakse selle edastamine

kolmandatele isikutele. Ankeetküsitluse ja intervjuude käigus kogutavate isikuandmete töötlemine

toimub üksnes andmesubjekti teadliku ja vabatahtliku nõusoleku alusel. Samuti üldistatakse kõiki

analüüsi tulemusi selliselt, et isikud ei ole tuvastavad, ankeetküsitlustulemuste analüüsimisel ei

analüüsita osalejaid individuaalselt ega eraldi.

Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete

töötlemise põhimõtetest. Registripäringud on kavandatud ankeetküsitluse ja intervjuude

läbiviimiseks (andmekaitse üldmääruse art 5(1) (b), (c), (e) ja (f)).

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)

töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis9 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Nii ankeetküsitluse ja intervjuude läbiviimiseks edastatakse Tartu Ülikoolile nelja eraldiseisva

sihtrühma andmestikud, mis pärinevad Eesti Töötukassalt ja Rahvastikuregistrilt ja ettevõtete

kontrollrühma andmed pärinevad Äriregistrist. Lisaks kogutakse andmeid ka ankeetküsitluste ja

intervjuude kaudu.

Töötust ennetavatel teenustel osalenud inimeste statistika alusel moodustatakse valimid (vt p 9),

lähtudes osalejate proportsioonidest järgmiste taustatunnuste lõikes: sugu, vanuserühm, elukoht

maakonna täpsusega ning peamine suhtluskeel. Kontrollrühma valim koostatakse nii, et see vastaks

9 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

teenustel osalenud inimeste valimi jaotusele nimetatud tunnuste alusel. See tagab, et kontrollrühm

on võrreldav teenust saanud sihtrühmaga.

A. Töötust ennetavatel teenustel osalenud inimesed (töötud, töötavad) perioodil

01.05.2017-31.12.2023

Uuringu raames kasutatakse Eesti Töötukassa andmeid, et viia läbi isikupõhised ankeetküsitlused

ja intervjuud töötust ennetavaid teenuseid (tasemeõppe toetus, koolituskaardiga koolitus

töötavatele, kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele) kasutanud isikute seast (vt p 9 valimite

suurus sihtrühmade kaupa).

Valimi suurus on 1066 isikut, mille täitmiseks esitatakse päring 6921 kontakti saamiseks (vt ka p

9).

Andmed pärinevad Eesti Töötukassalt.

Eesti Töötukassa andmete liikumise protsess:

 Vastutav töötleja (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) esitab taotluse andmete

kasutamiseks teaduslikul eesmärgil Andmekaitse Inspektsioonile (AKI)

 Volitatud töötleja (Tartu Ülikool) esitab Eesti Töötukassale andmepäringu andmete

kasutamiseks teaduslikul eesmärgil koos AKI ja eetikakomitee loaga.

 Eesti Töötukassa edastab Tartu Ülikooli volitatud andmetöötlejale etteantud tingimuste

alusel koostatud valimi koos vajalike tunnustega (ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress,

telefoninumber, teenuse liik, taustatunnused: sugu, vanuserühm, maakond, peamine

suhtluskeel, teenusele saamise tingimused (vt punkt 9.2)).

 Andmete edastamine teenust saanud isikute kohta toimub krüpteeritult Eesti Töötukassa

failivahetuskeskkonna kaudu, tagamaks andmete turvalisuse ja konfidentsiaalsuse.

B. Ennevate meetmete teenust (koolitustoetus) saanud ja mittesaanud ettevõtted

Uuringu raames kasutatakse Eesti Töötukassa andmeid ettevõtete kohta, kes on saanud

koolitustoetust. Andmeid kasutatakse ettevõtete kaasamiseks ankeetküsitlusse ja intervjuudesse

vastavalt eelnevalt määratletud valimi suurusele ning kontrollrühma moodustamiseks, täpsemalt

teenuseid saanud ettevõtete välistamiseks. AKI luba taotletakse konkreetselt koolitustoetust

taotlenud asutuse kontaktisiku andmete saamiseks.

Teenuseid saanud ettevõtete valimi suurus 294, mille täitmiseks esitatakse päring 1265 kontakti

saamiseks (Eesti Töötukassa) ning teenuseid mitte saanud ettevõtete valimi suurus 295 ettevõtet,

mille täitmiseks esitatakse päring 1960 kontakti saamiseks (Äriregister), (vt ka p 9).

Koolitustoetust saanud ettevõtete andmed pärinevad Eesti Töötukassalt ja nende andmete

liikumine:

 Töötukassal on nimekiri koolitustoetust saanud ettevõtetest perioodil 01.05.2017-

31.12.2023. Nende arv on 1265 ettevõtet.

Töötukassa edastab andmed krüpteeritult Eesti Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu. Andmed

sisaldavad ettevõtete asukohta, saadud teenuse liiki (IKT, värbamine, eesti keel, muutused),

EMTAK koodi, registrikoodi, kontaktandmeid.

Ettevõtete kontrollrühma moodustamine:

 Koolitustoetust mittesaanud ettevõtete kontrollrühm moodustatakse Äriregistri avaandmete

põhjal

 Töötukassa andmeid sobitatakse Äriregistri andmetega ettevõtte registrikoodi alusel, mis

võimaldab täpset sobitamist kahe andmestiku vahel.

Selleks võrreldakse teenust saanud ettevõtete andmeid Äriregistri kõigi ettevõtete

andmetega, et välistada teenusesaajad mittesaanutest ning koostada mittesaanud

ettevõtetest kontrollrühm, arvestades sealjuures ettevõtete suurust, maakonda,

tegevusvaldkonda. Ka teenust saanud ettevõtted kihistatakse samade tunnuste alusel.

C. Kontrollrühm teenuseid mitte saanud isikud sh tuvastatud vähenenud töövõimega

isikud

Isikupõhine kontrollrühm moodustatakse tööealistest isikutest, kes ei ole osalenud töötust

ennetavatel tööturuteenustel ajavahemikus 1.05.2017 kuni päringu teostamise hetkeni.

Kontrollrühm peab olema võrreldav teenuseid saanud isikute sihtrühmaga ning sisaldama ka

terviseprobleemidega inimesi, et toetada nende tööturul püsimist ja oskuste arendamise võimalusi.

Teenuseid mitte kasutanud isikud, sh tuvastatud vähenenud töövõimega kontrollrühm - valimi

suurus 384, mille täitmiseks esitatakse päring 2677 kontakti saamiseks (Rahvastikuregister

teenuseid mitte saanud isikud, Eesti Töötukassa tuvastatud vähenenud töövõimega teenuseid mitte

kasutanud isikud) (vt täpsemalt p 9).

Andmete liikumise protsess:

 Tartu Ülikool (volitatud töötleja) esitab andmepäringu Rahvastikuregistrile ja Eesti

Töötukassale andmete kasutamiseks teaduslikul eesmärgil. Taotlustele lisatakse

Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) ja eetikakomitee luba.

 Töötukassa edastab Rahvastikuregistrile perioodil 01.05.2017 kuni päringu teostamise

hetke seisuga töötust ennetavatel teenustel osalenud inimeste isikukoodid (nende arv on

22.10. 2025 seisuga 44 188 isikut), et need kontrollrühma valimi tegemisel välja jätta.

Andmete edastamine toimub krüpteeritult.

 Tartu Ülikool annab Rahvastikuregistrile valimi moodustamiseks ette proportsioonid

erinevate taustatunnuste lõikes (sugu, vanus, elukoht maakonna täpsusega, peamine

suhtluskeel). Valimi proportsioonid moodustatakse teenustel osalenud inimeste statistika

põhjal.

 Rahvastikuregister koostab väljavõtte päringu teostamise hetke seisuga ja saadab selle

Töötukassale. Väljavõte sisaldab järgmisi andmeid: isikukood, sugu, vanus, elukoht

maakonna täpsusega, peamine suhtluskeel, ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress,

telefoninumber. Väljavõtte suuruseks on 2327 kontakti. Rahvastikuregister kustutab

Töötukassalt saadud isikukoodidega andmestiku pärast andmete väljastamist hiljemalt neli

kuud pärast uuringu lõppu ehk augustis 2026.

 Töötukassa lisab Rahvastikuregistri poolt koostatud kontrollrühma valimisse kokkulepitud

mahus vähenenud töövõimega isikuid, kes ei ole osalenud töötust ennetavatel teenustel (350

kontakti). Kuna Eesti Töötukassa hindab töövõimet, on tal olemas andmed vähenenud

töövõimega inimeste kohta. Osalise töövõimega isikutest välistab Töötukassa ennetavate

teenuste saajad. Valik tehakse päringu teostamise hetkeseisu alusel ning lähtudes samadest

taustatunnustest nagu teenusel osalenute puhul: sugu, vanus, elukoht maakonna täpsusega,

peamine suhtluskeel. Selleks, et saaks ankeete edastada ja intervjuudesse värvata, küsitakse

juurde isikute ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress ning telefoninumber. Töötukassa

kontrollib isikukoodi alusel, et lisatavate isikute hulgas ei oleks neid, kes juba esinevad

Rahvastikuregistri poolt koostatud valimis. Kõiki eelpool nimetatud andmeid töödeldakse

Töötukassa asutusesiseselt.

 Tulemuseks on üks ühtne nimekiri (2677 kontakti) teenusel mitteosalenud inimestest koos

vajalike tunnustega (sugu, vanus, elukoht maakonna täpsusega, peamine suhtluskeel, ees-

ja perekonnanimi, e-posti aadress, telefoninumber). Lõplik andmestik ei sisalda tunnust,

mis eristaks vähenenud töövõimega inimesi teistest kontrollrühma kuuluvatest isikutest.

 Need andmed väljastatakse krüpteeritult Eesti Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu,

ilma isikukoodita Töötukassa poolt Tartu Ülikoolile. Töötukassa andmetele juurdepääs

võimaldatakse vastavalt andmetele juurdepääsu tagaja ja saaja tehnilistele võimalustele

järgmistel viisidel: krüpteeritult elektronkirja teel. Töötukassa kustutab Rahvastikuregistrilt

saadud andmestiku hiljemalt neli kuud pärast uuringu lõppu ehk augustis 2026, mil kõik

uuringut puudutavad algandmed kustutatakse.

Selline suure hulga andmete liigutamine asutuste vahel on vältimatult vajalik, kuna vastasel juhul

ei saa moodustada teenust mitte saanute kontrollrühma, mis sisaldaks ka nn terviseprobleemidega

isikuid.

D. Ankeetküsitluses ja intervjuudes kogutavad andmed:

 Ankeetküsitluse looja sisestab Rahvastikuregistrist ja Töötukassalt saadud kontaktteabe

LimeSurvey keskkonda selleks ettevalmistatud küsitluskeskkonda. Süsteem, mida

veebiküsitluse läbiviimisel kasutame (LimeSurvey), asub andmete volitatud töötleja ehk

Tartu Ülikooli turvatud serveris.

 Vastajate IP-aadresse ei salvestata.

 Küsitlustulemusi hoiustame samuti turvatud Tartu Ülikooli serveris olevas keskkonnas

kaustas (Microsoft OneDrive), millele ligipääs on üksnes ankeetküsimusi analüüsival

meeskonna liikmel.

 Intervjuudest kogutud andmed asuvad Tartu Ülikooli serveris olevas keskkonnas kaustas

(Microsoft OneDrive), millele on ligipääs üksnes uurimisrühma liikmetel. Tartu Ülikooli

server asub Euroopa Liidu liikmesriigis, millel on piisav andmekaitse tase, suutmaks tagada

uuringus käsitletud isikuandmete turvalisuse. Tartu Ülikool kasutab saadud andmete

hoiustamisel süsteeme, kus rakendatakse mitmetasandilist autentimist, mis välistab Tartu

Ülikooli süsteemidesse kõrvaliste isikute sisenemise. Intervjuude salvestised ja

kokkuvõtted kustutatakse pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ehk

augustis 2026, mida kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta.

Lõpparuandes esitatakse tulemused kõigi kasutatud analüüsimeetodite suhtes üldistatul kujul,

tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Uuringus viiakse läbi ankeetküsitlus ning rühma- ja individuaalintervjuud nii teenuseid kasutanud

inimeste (teenusel osalemise hetkel vanuses 16 kuni vanaduspensionieani, see tähendab, et isik oli

teenuse saamisel hetkel vähemalt 16-aastane), ettevõtete esindajate kui ka nende inimeste ja

ettevõtete hulgas, kes pole töötust ennetavaid teenuseid kasutanud.

Kuna on teada sihtrühmade populatsioonid (üldkogumid), siis kasutame nende sihtrühmade valimi

suuruse (n) arvutamiseks piiratud ehk lõpliku populatsiooni (N) korral sobivat valemit, kus

usaldatavuse tase on 95% (z-skoor 1,96), veamäär ±5%, ja oodatav vastamismäär jääb 15-20%.

Meie kogemused näitavad, et valimimahtu tuleb arvestada ülekattega, sest lisaks tuleb arvestada

ka seda, et paljudel juhtudel võivad potentsiaalsete respondentide e-posti aadressid olla muudetud

või vananenud. Lähtuvalt oma kogemusest teame, et enamasti jääb ankeetidele vastamismäär 15-

20% juurde ehk iga viies vastab. Vähenenud töövõimega inimestel arvestasime vastamismääraks

10%.

ANKEETKÜSITLUS

A. Töötust ennetavatel teenustel osalenud inimesed (töötud, töötavad) perioodil 01.05.2017-

31.12.2023

Teenuste lõikes on sihtrühmad, valimi suurused ja valimimahud järgmised:

1. Tööturukoolitus koolituskaardiga töötavatele

 Populatsioon – kokku 24 698 unikaalset inimest

 Valimi suurus – 378

 valimivaru – 2522 kontakti.

2. Tasemeõppes osalemise toetus töötavatele ja töötutele

 Populatsioon - kokku 6 871 unikaalset inimest

 Valimi suurus - 366

 Valimivaru - 2426 kontakti

3. Kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele

 Populatsioon - kokku 1 973 unikaalset inimest

 Valimi suurus -322

 Valimivaru - 1973 kontakti.

Andmestikuga A liigub maksimaalselt 6921 kontakti Töötukassa poolt Tartu Ülikoolile (vaata

andmete liikumise protsessi p 8, lõik A).

B. Ennevate meetmete teenust (koolitustoetus) saanud ja mittesaanud ettevõtted 1. Koolitustoetust saanud ettevõtted

 Populatsioon - 1265 ettevõtet.

 Valimi suurus - 294 ettevõtet

 Ankeedid saadetakse kõigile teenust saanud ettevõtetele ehk 1265.

2. Teenust mitte saanud ettevõtted

 Populatsioon - Äriregistri andmetel on Eestis 196 426 ettevõtet, kes pakuvad tööd 661 720

töötajale.

 Valimi suurus - 295 ettevõtet, mis vastab samale suurusele, kui teenust kasutanud ettevõtted.

 Valimivaru – 1960 kontakti.

Andmestikuga B liigub maksimaalselt 1265 kontakti Töötukassa poolt Tartu Ülikoolile

(vaata andmete liikumise protsessi p 8, lõik B)

C. Kontrollrühm teenuseid mitte saanud isikud sh tuvastatud vähenenud töövõimega

isikud

1. Tööealised inimesed (16- vanaduspensionieani)

 Populatsioon: keskmiselt vahemikus 834,3 - 856,5 tuhat inimest aastas( 2018-202310)

 Valimi suurus 349 isikut

 Valimivaru - 2327 kontakti.

2. Vähenenud töövõimega isikud (teenustel mitte osalenud)

 Populatsioon - Eesti Töötukassa andmete järgi on kokku vähenenud töövõimega inimest arv

detsembris 2023 93 263 inimest, kellest 56 556 inimest oli osalise töövõimega.

 Valimi suurus on 35 isikut (kokkuleppeliselt)

 Valimivaru – 350 kontakti, arvestades, et siinse rühma vastamisaktiivsus võib veelgi väiksem

olla, arvestatakse oodatava vastamismääraga 10%.

Andmestikuga C liigub maksimaalselt 2677 kontakti Eesti Töötukassalt Tartu Ülikoolini (Vaata

andmete liikumise protsess p 8 lõik C).

INTERVJUUD:

Intervjueeritavad rühmad, mis põhinevad töötukassa kontaktide nimekirjale (s.t intervjuude

valim moodustatakse ankeetküsitluse kontaktide nimekirja põhjal mistõttu ei ole vajalik eraldi

andmepäring intervjuude kontaktandmete saamiseks), rahvastikuregistri kontaktide nimekirjale

(eraldi päringut ei tehta) ja äriregistri kontaktide nimekirjale (kättesaadavad ava-andmete põhjal).

Intervjuude värbamiseks saadetakse kutseid välja seni, kuni on saavutatud soovitud arv

intervjueeritavaid. Intervjuudele värbame kokku 75-st intervjueeritavat, kes jagunevad

sihtrühmapõhiselt järgnevalt:

 töötu - 2 rühmaintervjuud, kes on kasutanud tasemeõppes osalemise toetust,

igas rühma vähemalt 6 inimest (kokku 12 inimest);

 töötav - 6 rühmaintervjuud, mis jagunevad meetmepaketi teenuste järgi

igas rühmas vähemalt 6 inimest:

a) 2 rühmaintervjuud tasemeõppes osalemise toetust saanud töötajad (12

inimest);

10 Eesti Statistikaamet (RV0212)

b) 2 rühmaintervjuud tööturukoolitust saanud töötajad (12 inimest, sh

terviseprobleemidega inimesed);

c) 2 rühmaintervjuud kvalifikatsiooni saamise toetamist saanud töötajad (12

inimest).

 tööandja - 3 rühmaintervjuud, kes on kasutanud vähemalt ühte meetmepaketi teenustest,

igas rühmas vähemalt 5 inimest (kokku 15 inimest).

 tööandja - üks rühmaintervjuu 5 ettevõtjaga, kes ei ole töötukassa ennetavate meetmete

teenuseid kasutanud, kuid vastab analüüsis käsitletava teenuse sihtrühma tingimustele.

 isik - üks rühmintervjuu, kes ei ole töötukassa ennetavate meetmete teenustel osalenud,

kuid vastab analüüsis käsitletavate teenuste sihtrühma tingimustele. Rühmas vähemalt 7

inimest).

Kui rühmaintervjuude läbiviimine ei ole võimalik, kuid isikud soovivad osaleda, korraldatakse

individuaalintervjuud. Samuti kavandatakse individuaalintervjuud juhtudel, kui rühmaintervjuu

pole võimalik ega sobiv, näiteks terviseprobleemidega inimeste puhul. Intervjuude valimi

koostamisel tagatakse, et osalejate hulgas oleks teenusele sisenenud isikuid eri aastatest.

Eelistatakse värskema kogemusega inimesi, kelle teenusel osalemisest on möödas lühem aeg ning

kellel on seetõttu täpsemad ja aktuaalsemad tähelepanekud. Samas peetakse oluliseks variatiivsust

ning kaasatakse ka neid, kelle teenusel osalemisest on möödas pikem aeg, kuna nemad saavad anda

hinnanguid teenuse pikaajalisele mõjule isiku käekäigule ja tööhõivele.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Isikuandmete päring hõlmab järgmisi andmekogusid järgmiste perioodide lõikes:

 Töötukassa andmekogu: vajatakse andmeid töötust ennetavate teenuste saajate (sh

ettevõtete esindajate) kohta perioodil 01.05.2017 kuni päringu teostamise hetke seisuga.

 Töötukassa töövõime hindamise andmekogu päringu teostamise hetke seisuga, vajatakse

andmeid isikute kohta, kellel on tuvastatud osaline töövõime vähenemine.

 Rahvastikuregister: päringu teostamise hetke seisuga vastavalt koostatavale valimile.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete koosseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Töötukassa poolt ennetavate meetmete teenuseid saanud isikud:

 isikukood - kasutatakse ainult andmete sidumiseks Rahvastikuregistriga kontrollrühma

loomiseks. TÜ- l puudub sellele andmestikule ligipääs ja ei töötle neid andmeid.

 ees- ja perekonnanimi - isikliku nimega pöördumine loob usaldusväärse ja personaalse

kontakti vastajaga. See aitab tugevdada osaleja seotust küsitlusega ning suurendab

tõenäosust, et ta vastab põhjalikult ja ausalt.

 e-posti aadress – isiku antud e-posti kasutatakse küsitluskutse saatmiseks ning ka

meeldetuletuste saatmiseks, mis suurendab vastamisaktiivsust.

 telefoninumber - kui e-posti aadress ei tööta, kiri ei jõua kohale või osalejal ei ole enam

kehtivat e-posti aadressi. Telefoni teel kontakt aitab tagada küsitluse läbiviimise

järjepidevuse ning suurendab vastamismäära. Vajadusel kasutame ka telefoninumbreid, et

kutsuda inimesi intervjuule ja/või korraldada intervjuu telefoni teel.

 teenuse liik – osalemine ennetaval teenusel sihitud küsitluskutsete saatmiseks.

 taustatunnused: sugu, vanus, elukoht maakonna täpsusega, peamine suhtluskeel - tagab

küsitluse ja intervjuude valimite sisulise kvaliteedi ning valimi täituvuse.

 teenuse saamise tingimus – kas inimene vastab teatud teenustele saamise

tingimustele(teenuse saamise tingimusteks tööturukoolituses on eri- või kutsehariduseta,

puuduliku eesti keele oskusega, töötamist takistavad terviseprobleemid, 50-aastane,

põlevkivisektori töötaja; tasemeõppe toetuses on puuduv kutse- või kõrgharidus; kutse- või

kõrghariduse omandamisest on möödunud vähemalt 15 aastat; terviseprobleem;

põlevkivisektor töötaja) – tagab, et tulemusi on võimalik seostada teenusele

kvalifitseerumise eeltingimustega ning küsitletavatelt neid andmeid ei küsita vaid need

andmed edastab Töötukassa.

Neid andmeid vajame ankeetküsitluse läbiviimiseks, et saata välja ankeetküsitlused ning värvata

teenuseid kasutanud isikuid sihtrühmade lõikes ja valimite alusel intervjuudele. Valimi täituvuse

tagamiseks ja tulemuste analüüsimiseks on vajalikud tunnused, ilma milleta ei saa hinnata, kas

uuring katab kõik olulised rühmad ega ole võimalik tulemusi sihtrühmade lõikes usaldusväärselt

võrrelda.

Töötukassa koolitustoetuse teenust kasutanud ettevõtted:

 ettevõtte nimi

 registrikood

 koolitustoetuse avalduse esitaja ees – ja perekonnanimi

 ettevõtte üldkontakt

 e-posti aadress

 telefoninumber

 tegevusala EMTAK koodi järgi

 maakond

Ettevõtete ja nende esindajate kontaktandmed on vajalikud, et kaasata tööandjaid uuringusse ning

koguda nende kogemusi töötust ennetavate teenuste kasutamisel intervjuude ja ankeetküsitluse

kaudu. AKI luba taotletakse konkreetsete koolitustoetust taotlenud asutuste taotluse esitaja

kontaktandmete saamiseks, et saata neile osalemiskutse.

Töötukassa töövõime hindamise andmestik selleks et kontrollrühm sisaldaks inimesi, kes on

terviseprobleemidega, kuid teenust mitte saanud isikud,.

 isikukood - Töötukaasa seob andmestikud selliselt kontrollrühma jaoks, et see sisaldaks

terviseprobleemidega isikuid, kuid ennetavaid teenuseid mitte saanuid, TÜ- l puudub

sellele andmestikule ligipääs ja ei töötle neid andmeid.

 ees- ja perekonnanimi

 e-posti aadress

 telefoninumber

 taustatunnused: sugu, vanus, elukoht maakonna täpsusega, peamine suhtluskeel.

Need andmed lisatakse kontrollrühma andmestikku, et saata välja ankeetküsitlused ja värvata

teenuseid mitte kasutanud isikuid sihtrühmade lõikes ja valimite alusel intervjuudele. Tartu Ülikool

saab nende inimeste andmed koos kontrollrühmaga ilma viiteta terviseprobleemile

Rahvastikuregistrist teenust mittekasutanud isikud kontrollrühma moodustamiseks:

 isikukood - valimi täimiseks ja andmete sidumiseks töötukassa andmestikuga, et teenust

saanud isikuid välistada ja moodustada kontrollrühm, TÜ- l puudub sellele andmestikule

ligipääs ja ei töötle neid andmeid

 ees- ja perekonnanimi

 e-posti aadress

 telefoninumber

 taustatunnused: sugu, vanus, elukoht maakonna täpsusega, peamine suhtluskeel

Neid andmeid kasutatakse isikute kontrollrühm kaasamiseks nii ankeetküsitlusse kui ka

intervjuudesse, et võrrelda tulemusi sarnaste teenust kasutanud isikutega.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

 Töötukassa andmekogu teenust saanud isikute kohta perioodil 01.05.2017 kuni päringu

teostamise hetke seisuga.

 Töötukassa andmekogu vähenenud töövõime olemasolu kohta päringu teostamise hetke

seisuga.

 Rahvastikuregister kontrollrühma moodustamiseks päringu teostamise hetke seisuga, kuna

see aitab anda kontaktandmeid kõige värskema seisuga.

 Äriregister tööandjate kontrollrühma moodustamiseks päringu teostamise hetke seisuga,

kuna see aitab tuvastada tegutsevaid ettevõtteid.

 Nõusoleku alusel läbiviidavad intervjuud 75 inimesega (sh teenust saanud ja mittesaanud).

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, nii Eesti Töötukassaga kui Rahvastikuregistriga on andmekoosseisu ja andmete väljastamise

osas läbi räägitud.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Pseudonümiseerimine

Uuringus kasutatakse andmekogumise lõppedes pseudonümiseerimist et tagada isikuandmete

kaitse. Andmete pseudonümiseerimine on vajalik teostada ankeetküsitluste kui intervjuutulemuste

analüüsimisel ja tulemuste esitamisel aruannetes töö teostaja ehk Tartu Ülikooli poolt (volitatud

töötleja).

 Ankeetküsitluse läbiviimine: Rahvastikuregister ja Töötukassa edastavad kontaktandmed

turvaliselt Tartu Ülikoolile (volitatud töötleja), kes saadab respondentidele ankeetküsitluse

kutsed, kus vastamisaktiivsuse tõstmiseks kasutatakse isiku ees- ja perekonnanime.

Küsitluskutsed saadab välja ainult Ülikooli määratud töötaja (Ene Tubelt), kasutades

LimeSurvey keskkonda, kus konkreetsele küsitlusele on ligipääs ainult temal. Vastajate IP-

aadresse ei salvestata. Küsitluse ja meeldetuletuste saatmiseks (vt p 7 ankeetküsitlus) luuakse

e-maili põhised personaliseeritud lingid, kuid vastaja IP ei salvestata. Pärast küsitluse

toimumist ja tulemuste allalaadimist ankeet deaktiveeritakse ning kõik küsitlusega seotud

isikuandmed kustutatakse LimeSurveyst jäädavalt.

 Andmete töötlemine pärast küsitlust: Pärast vastuste allalaadimist seotakse vastajate e-posti

aadressid vastustest lahti ning kustutatakse andmestikust. Vastajate ees- ja perekonnanimed

kodeeritakse ümber ehk pseudonümiseeritakse. Pseudonümiseeritud andmed salvestatakse

turvalisse serverisse. Algandmeid töötleb ainult üks meeskonnaliige, kelleks on Ene Tubelt.

Pseudonümiseeritud vastuseid kasutatakse ainult koondanalüüsi eesmärgil. Tulemuste analüüs

viiakse läbi viisil, mis ei võimalda üksikisikuid tuvastada. Analüüsitulemused esitatakse

agregeeritud kujul (nt protsentide, keskmiste, sageduste või muude statistiliste näitajatena).

Üksikisikute vastuseid ei avalikustata ega kasutata individuaalsel kujul. Avatud vastused

vaadatakse üle ja eemaldatakse kõik viited isikutele selliselt, et ei oleks võimalik kuidagi

tuvastada konkreetseid andmesubjekte (vt ka p 10.1)

 Intervjuude tulemuste pseudonümiseerimine toimub kokkuvõtete koostamise ajal. Kõik isikut

tuvastavad andmed, sealhulgas nimed ja kontaktandmed, eemaldatakse transkribeerimise

käigus. Iga intervjueeritav saab unikaalse koodi (teenusekasutaja töötav: TT1 või TT2;

teenusekasutaja töötu: TU1 jne). Koodid ja algsed andmed (nt intervjueeritavate nimed ja

kontaktid) talletatakse turvaliselt eraldi failis, mis ei ole kokku viidud pseudonümiseeritud

intervjuutekstidega. See võimaldab vajadusel minna tagasi algandmete juurde, kuid välistab

juhusliku isikuandmete lekkimise või seostamise analüüsi käigus. Kogu intervjuudega seotud

teave on ligipääsetav ainult intervjuusid läbi viinud ja analüüsinud uurimisrühma liikmetele.

Uuringu lõpparuannetes esitatakse kõik tulemused üldistatud kujul ning analüüside tasemel, mis

välistab üksikisikute tuvastamise. Juhul kui mõnes lõikes on inimeste arv alla 10, agregeeritakse

vastavalt suurematesse rühmadesse.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Ankeetküsitluses:

 e-posti aadress – eemaldatakse andmestikust pärast vastuste allalaadimist ja seotakse lahti

ankeedivastustest. E-posti aadressi ei salvestata pseudonümiseeritud andmetes.

 ees- ja perekonnanimi – pseudonümiseeritakse ja asendatakse unikaalse identifikaatoriga (nt

koodiga), mis ei võimalda isikut tuvastada. See tähendab, et nimed asendatakse unikaalse

identifikaatoriga, näiteks koodiga (vt p 10)

 IP aadress – ei salvestata üldse, ehk siis alla laetav ankeetküsitluste tulemuse andmestik ei

sisalda IP aadresse.

Intervjuud:

 Isikute ees- ja perekonnanimi – pseudonümiseeritakse kokkuvõtete koostamise käigus. Iga

intervjueeritav saab unikaalse koodi (vt p 10.2)

 Kontaktandmed e-posti aadressid ja telefoninumbrid – kustutatakse.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Uuringus rakendatakse pseudonümiseerimist ankeetküsitluste andmete töötlemisel.

Pseudonümiseerimise eesmärk on tagada, et üksikisikute tuvastamine ei oleks võimalik ilma eraldi

koodivõtit kasutamata.

1. Ankeetküsitluse tulemused

Kõik ankeetküsitlusega kogutud andmed pseudonümiseeritakse, ehk uuringus osalejate e-posti

aadressid kodeeritakse ümber unikaalse koodiga, seotakse vastusest lahti ja kustutatakse

andmestikust. Lõplik andmestik ei sisalda enam ühtegi teavet, mis võimaldaks vastajat otse

tuvastada. Seeläbi kaob otsene seos isikusamasusega ning andmestik muutub pseudonüümseks.

Koodivõtit, mis seob pseudokoodi e-posti aadressiga, säilitab ainult Ene Tubelt. Võtit hoitakse

krüpteerituna Tartu Ülikooli turvalises serveris (Nextcloud), millele puudub ligipääs teistel

uuringumeeskonna liikmetel. Võtit säilitatakse kuni neli kuud pärast töö üleandmise-vastuvõtmise

akti allkirjastamist ehk augustis 2026.

2. Intervjuude tulemused

Intervjuude tulemuste puhul toimub pseudonümiseerimine kokkuvõtete koostamise ajal. Kõik

isikut tuvastavad andmed, sealhulgas nimed ja kontaktandmed, eemaldatakse transkribeerimise

käigus ja asendatakse unikaalse koodiga. See on vajalik selleks, et võimaldada andmete turvalist

analüüsi ilma osalejate isikuid avaldamata, kuid veenduda, et kasutakse analüüsimisel konkreetsete

isikute seisukohti.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.

Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Kustutamise aeg: esimesel võimalusel pärast analüüsimist, kuid hiljemalt pärast lõpparuande

üleandmist Tellijale (üleandmise-vastuvõtu akti kahepoolset allkirjastamist). Lõpparuande

kokkulepitud tähtaeg on: 19.04.2026. Andmete säilitamine kuni üleandmiseni võib olla vajalik

lisaanalüüside tegemiseks (nt kutsuda täiendavalt inimesi intervjuudesse või ankeetküsitlusse, sest

intervjuude esialgne maht ei täitunud). Seetõttu oleme seadnud andmete kustutamise lõpptähtajaks

19.08.2026.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse Ankeetküsitlus ja intervjuud: Jah, kutse

isikuandmete töötlemisest?

Jah/ei

saatmisel toimub teavitus

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage11

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage,

kuidas teavitatakse.

Kutse uuringus osalemiseks saadetakse kõigile

neile, kelle kontaktandmeid on

andmevaldajatelt uuringu läbiviimiseks päritud.

Ankeetküsitluses eelneb lingile privaatsusteade,

kus selgitatakse mis eesmärgil andmeid

kogutakse (nt teadusuuring, poliitika

hindamine) ning millised on andmesubjekti

õigused ja edastatakse küsitlust läbiviidava

meeskonnaliikme kontakt, kelle esitada

esilekerkinud küsimused. Samuti on vastamine

vabatahtlik ning vastajal on võimalus küsitluse

katkestamiseks või andmetöötlusest

loobumiseks (nt lingi kaudu eemaldamine

adressaatide nimekirjast).

Enne intervjuu kokkuleppimist saadetakse

osalejale e-kiri või helistatakse, kus antakse

esmane info, miks teda intervjueeritakse, kes on

uuringu läbiviija, mis on intervjuu eesmärk ja

teema.

Intervjuu kutsele või kinnitusele lisatakse

kirjalik infoleht, milles on kirjas, milliseid

andmeid kogutakse (sh helisalvestus, kui

tehakse), mis on andmete töötlemise õiguslik

alus (nt avalik huvi, teadusuuring), kes andmeid

töötleb ja säilitab, millised on andmesubjekti

õigused (nt õigus tutvuda andmetega, kustutada,

piirata töötlemist). Samuti lisatakse kontakt

andmekaitsega seotud küsimusteks.

Enne intervjuu algust kinnitab osaleja suuliselt

või kirjalikult, et on infot saanud ja nõustub

osalemisega. Kui intervjuu toimub silmast

silma, allkirjastab osaleja nõusolekulehe

paberkandjal. Kui intervjuu toimub

kaugtööformaatide kaudu (nt telefoni või

videokõne teel), kinnitab osaleja oma nõusoleku

kirjalikult e-posti teel või suuliselt, mis

salvestatakse enne intervjuu algust.

Lisaks teavitatakse uuringu läbiviimisest

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ja Tartu Ülikooli veebilehtedel.

Uuringu väljund on teaduslik üldistus, mis ei

viita kuidagi tagasi konkreetsetele andme-

subjektidele. Uuringu tulemused (üldistatud

11 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

kujul) tehakse uuringu lõppedes avalikult

kättesaadavaks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused12?

Eesti Töötukassa andmekaitsetingimused on

leitavad siit.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

andmekaitsetingimused on leitavad siit

Rahvastikuregistri andmelao kasutamise

üldtingimused on leitavad siit ja

Rahvastikuregistriseadus siit

Tartu Ülikooli andmekaitsetingimused on

leitavad siit

Uuringu andmekaitsetingimused on lisatud

käesoleva taotluse juurde.

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse13

Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka

järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________

(allkirjastaja ees- ja perenimi)14 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad15:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht 403T-3 JAH

Lisa 2: Tehniline kirjeldus JAH

Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand JAH

Lisa 4: Intervjuukavand, küsitluskavand JAH

Lisa 5: Uuringu andmekaitsetingimused JAH

Lisa 6: Dokumendianalüüsi kaasatavad dokumendid JAH

Lisa 7. Eesti Töötukassa registriandmete analüüs ja kaasatavad andmed JAH

12 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 13 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 14 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 15 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/25/39-5

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Hanna-Liina Jaani

Otsuse tegemise aeg ja koht 25.11.2025 Tallinnas

Taotluse esitaja

Ulla Saar

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1) kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine uuringus „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs“ 21.11.2025 taotluses esitatud tingimustel ja mahus;

2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või

kinnituskiri algandmete kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3 hiljemalt

19.08.2026.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise

algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika

kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

IKS § 6 lg-s 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks

tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate

andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete

eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on

2 (2)

taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate

isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt

andmesubjektide õigusi.

Inspektsioon on käesoleva uuringu kooskõlastamisel arvestanud ka Tartu Ülikooli eetikakomitee

otsusega (eetikakomitee 18.08.2025 protokoll nr 403T-3).

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 21.11.2025 inspektsioonile esitatud täiendatud

taotluses ja menetluse käigus antud selgitustes.

Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hanna-Liina Jaani

jurist

peadirektori volitusel

Lisa: Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus