Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse määramine ja ülesannete täitmise kord

MÄÄRUS

24.11.2022 nr 94

Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse,

tehnoloogia ja teadusuuringute

koordineerimisüksuse määramine ja ülesannete

täitmise kord

Määrus kehtestatakse küberturvalisuse seaduse § 51 lõike 3 alusel.

§ 1. Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute

koordineerimisüksus

Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksus

on Riigi Infosüsteemi Amet.

§ 2. Ülesannete täitmise kord

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/887, millega luuakse küberturvalisuse

valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus ning riiklike

koordineerimiskeskuste võrgustik (ELT L 202, 08.06.2021, lk 1–31) artiklis 7 nimetatud

ülesannete täitmisel järgib koordineerimisüksus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

esitatud suuniseid.

(2) Koordineerimisüksus kooskõlastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/887 artikli 7 lõike 1 punkti b alusel

küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskusele

esitatava teabe mõistliku aja jooksul enne selle esitamist;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/887 artikli 7 lõike 1 punkti f alusel

taotletava toetuse kasutamise tegevusplaani mõistliku aja jooksul enne taotluse esitamist;

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/887 artikli 7 lõike 3 alusel taotletava

toetuse kasutamise tegevusplaani mõistliku aja jooksul enne taotluse esitamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Järvan

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

2

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

1

23.08.2022

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Eesti küberturvalisuse valdkonna

tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse määramine ja ülesannete

täitmise kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõuga kehtestatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Eesti küberturvalisuse

valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse määramine ja

ülesannete täitmise kord“ (edaspidi: eelnõu).

Eelnõu kehtestatakse küberturvalisuse seaduse § 51 lõike 3 alusel.

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärgiks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/887, millega

luuakse küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa

pädevuskeskus (edaspidi pädevuskeskus) ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik (ELT

L 202, 08.06.2021, lk 1-31; edaspidi küberturvalisuse TTT määrus) artiklis 6 nimetatud riikliku

koordineerimiskeskuse määramine ning tema artiklis 7 sätestatud ülesannete täitmise korra

kehtestamine.

Eelnõuga määratakse Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja

teadusuuringute koordineerimisüksuseks (edaspidi koordineerimisüksus) Riigi Infosüsteemide

Amet (edaspidi RIA).

Eelnõuga kehtestatakse, et koordineerimisüksus järgib küberturvalisuse TTT määruse artiklis 7

sätestatud ülesannete täitmisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM)

esitatud suuniseid, kooskõlastab küberturvalisuse TTT määruse artikli 7 lõike 1 punkti b alusel

pädevuskeskusele esitatava teabe MKM-ga, lähtub küberturvalisuse TTT määruse artikli 7

lõike 1 punkti f alusel teostatavateks tegevusteks MKM-i kinnitatud tegevusplaanist ning

kasutab artikli 7 lõike 3 alusel saadud toetust MKM-i kinnitatud eelarve alusel.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riikliku

küberturvalisuse osakonna küberturvalisuse õigusnõunikud Oliver Grauberg

([email protected]) ja Raavo Palu ([email protected]). Eelnõu keelelise ekspertiisi

teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riikliku küberturvalisuse osakonna

küberturvalisuse õigusnõunik Raavo Palu ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja osas

tegi õiguslikke ettepanekuid õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg

([email protected]).

1.3. Märkused

2

Eelnõu on seotud küberturvalisuse seaduse 16.08.2022 redaktsiooniga (küberturvalisuse

seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 531 SE, millega luuakse volitusnorm

käesoleva määruse kehtestamiseks1).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Küberturvalisuse seadus (edaspidi KüTS) § 51 lõige 2 sätestab, et küberturvalisuse TTT määruse

artikli 6 tähenduses riikliku koordineerimiskeskuse ülesandeid täidab koordineerimisüksus

(Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute

koordineerimisüksus). Eelnõu § 1 sätestab, et koordineerimisüksuseks küberturvalisuse

seaduse § 51 lõike 2 tähenduses on RIA.

Küberturvalisuse TTT määruse artikkel 6 lg 5 sätestab, et nimetatav riiklik

koordineerimiskeskus peab olema avaliku sektori asutus või liikmesriigi enamusosalusega

juriidiline isik, kes täidab liikmesriigi õiguse alusel avaliku halduse ülesandeid, sealhulgas

delegeerimise kaudu, ja kellel on suutlikkus toetada pädevuskeskust ja võrgustikku nende sama

määruse artiklis 3 sätestatud missiooni elluviimisel. RIA täidab eelnimetatud tingimused.

Eelnõu § 2 sätestab küberturvalisuse TTT määruse artiklis 7 kehtestatud ülesannete täitmise

korra koordineerimisüksusele. Koordineerimisüksuse ülesanded küberturvalisuse TTT määruse

alusel on seotud enamasti Euroopa pädevuskeskuse toetamisega, olla tema nn käepikendus

vastavas liikmesriigis, viimast eriti kohaliku tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute

võrgustiku toetamisel ja haldamisel. Koordineerimisüksus aitab seega rakendada

pädevuskeskuse plaane liikmesriikides, kuid samas pakub pädevuskeskusele sisendit

liikmesriigi vaatepunktist EL küberstrateegia kujundamiseks. Koordineerimisüksuse rollid, mis

on seotud ettevõtluse toetamise ning küberturvalisuse juhtimist ja korraldamist seonduva

riikliku tasandiga, on MKM-i valitsemisalas MKM põhimäärusest tulenevalt. Seega loob

käesolev paragrahv tingimused, et koordineerimisüksuse ülesanded oleksid täidetud kooskõlas

valitsemisala tegevustega.

Tegemist on iseseisva sättega ehk sätestatavad tingimused ei muutuks ka muu asutuse või

organisatsiooni nimetamisel koordineerimisüksuseks. Konkreetselt RIA

koordineerimisüksuseks nimetamise kontekstis on eelnõu sätted konkretiseeriva mõjuga,

kuivõrd on RIA on MKM-i valitsusasutus.

Lõige 1 sätestab, et koordineerimisüksus järgib TTT määruse artiklis 7 kehtestatud ülesannete

täitmisel MKM-i esitatud suuniseid. MKM-i valitsemisalas on üleriigilise küberturvalisuse

tagamise juhtimine, korraldamine ja järelevalve nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt.

Koordineerimisüksuse mitmed tegevused ülesannete täitmisel haakuvad MKM-i valitsemisala

korraldamisega riikliku küberturvalisuse osakonna kaudu, mistõttu on valitsemisala riikliku

korraldamise huvides vajalik sätestada koordineerimisüksusele kohustus ministeeriumi

suuniste järgimiseks.

1 Küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 531 SE – kättesaadav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cd3107f9-b19c-4ed4-b6a7-

7379fa3bf6b9/K%C3%BCberturvalisuse%20seaduse,%20avaliku%20teabe%20seaduse%20ja%20Eesti%20Rah

vusringh%C3%A4%C3%A4lingu%20seaduse%20muutmise%20seadus.

3

Lõike 2 punkt 1 sätestab, et TTT määruse artikli 7 lõike 1 punkti b alusel esitatava teabe peab

koordineerimisüksus eelnevalt kooskõlastama MKM-ga. Nimetatud ülesanne on seotud

pädevuskeskusele sisendi andmisega strateegiliste ülesannete täitmiseks, lähtudes sisendis

riiklikest ja piirkondlikest asjaoludest. Kuivõrd tegemist on otseselt riikliku taseme

küberturvalisuse sisendi koordineerimisega EL asutusele, on selle ülesande täitmise suhtes

sätestatud ka rangem kord. Selle ülesande täitmisel peab seega koordineerimisüksus saama

pädevuskeskusele esitatavale teabele eelneva kooskõlastuse MKM-i poolt. Kooskõlastuse

pärimine koordineerimisüksuse poolt peab arvestama kooskõlastuse andmiseks vajaminevat

aega, mis omakorda sõltub kooskõlastatava teabe mahust ja strateegilisest olulisusest.

Lõike 2 punkt 2 sätestab, et TTT määruse artikli 7 lõike 1 punkti f alusel kehtestatud ülesannete

täitmiseks peab koordineerimisüksus lähtuma tegevusplaanist, mis on kinnitatud MKM-i poolt.

Nimetatud ülesanne on seotud küberturvalisuse valdkonnas tööstuse, teaduse ja ettevõtluse

otsese rahalise toetamisega. Selleks, et koordineerimisüksuse tegevus selle valdkonna rahalisel

toetamisel oleks kooskõlas MKM valitsemisala korraldamisega, sätestab eelnõu

koordineerimisüksusele eelneva eelarvestatud tegevusplaani kinnitamise kohustuse.

Lõike 2 punkt 3 sätestab, et TTT määruse artikli 7 lõike 3 tähenduses saadavat toetust kasutab

koordineerimisüksus vaid MKM-i kinnitatud eelarve alusel. Tegemist on EL rahastusega

koordineerimisüksusele oma ülesannete täitmiseks, mida kaasfinantseerib võrdses ulatuses ka

vastav liikmesriik. Et tagada rahaliste vahendite kasutamise ülevaade ja vastavus riikliku

küberturvalisuse korraldamise valitsemisalale TTT määruse artiklis 7 nimetatud ülesannete

täitmisel, on vajalik ka kohustuse sätestamine nimetatud rahaliste vahendite kasutamiseks

vastavalt MKM-i kooskõlastatud eelarvele.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu volitusnormiks on KüTS §51 lõige 3. Koos KüTS § 51-ga on käesolev eelnõu vajalik

küberturvalisuse TTT määruse rakendamiseks Eesti õiguses.

4. Määruse mõjud

Küberturvalisuse TTT määruse ettevalmistamisel hinnati eraldi ka vastava EL-i määruse

mõjusid EL-i üleselt.2 Järgnevalt esitatakse eelnõuga vastu võetavate sätete mõjud Eestis.

4.1 Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

1. Mõju ettevõtjale

Eelnõu sotsiaalne mõju ettevõtjatele võib olla positiivne. Riikliku koordineerimiskeskuse

määramine võimaldab ettevõtjatel läbi koordineerimiskeskuse hallatava kogukonna rääkida

kaasa Euroopa Liidu tasandil küberturvalisuse valdkonnas tööstuse, tehnoloogia ja

teadusuuringute prioriteetide otsustamisel, osaleda korraldatavates arendusprojektides ja

panustada ettevõtjate kompetentsivõrkude loomisesse.

Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike.

2. Mõju kodanikele

2 Leitavad siit: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/ALL/?qid=1610959968587&uri=CELEX%3A52018SC0403.

4

Eelnõul on vähesel määral positiivne sotsiaalne mõju ka kodanikele. Määratava riikliku

koordineerimiskeskuse põhiülesannete hulka kuuluvad mh küberturvalisuse teemadel tehtud

arengute kajastamine avalikkuses ning küberturvalisuse haridusprogrammide toetamine. Nende

ülesannete edukal täitmisel võib suureneda Eestis küberturvalisusega seotud oskuste

omandamine ning tööhõive.

Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike.

4.2 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Eelnõul on pigem positiivne mõju riigi julgeolekule, kuivõrd riikliku koordineerimiskeskuse

määramise eesmärk on ka kindlustada Eesti julgeolekuliste huvide esindamine EL tasandil

küberturvalisuse valdkonnas uute suundade ja arenduste otsustamisel.

Eelnõul on positiivne mõju riigi välissuhetele kuivõrd eelnõu eesmärk on tagada Eesti osalus

küberturvalisuse TTT määruse alusel loodavates rahvusvahelistes võrgustikes.

Ulatus keskmine, sagedus keskmine, ebasoovitavate mõjude risk väike.

4.3 Mõju majandusele

Eelnõuga reguleeritakse küberturvalisuse valdkonnas tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute

riikliku koordineerimiskeskuse määramist ja sellega seotud ülesannete korraldust. Nimetatud

muudatused ei oma olulist mõju riigieelarvele ega Eesti majandusele. Kaudselt võib

majandusele avalduda positiivne mõju koordineerimiskeskuse abil küberturvalisuse

valdkonnas EL arendusprojektides osalemine ning rahastuse saamine, kuid sel juhul ei ole

tegemist eelnõu mõjuga, vaid juba koordineerimiskesksuseks määratud asutuse tegevuste

tulemuslikkusega.

Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike.

4.4 Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Eelnõu muudatusel puuduvad olulised mõjud elu- ja looduskeskkonnale.

4.5 Mõju regionaalarengule

Seaduseelnõu ei oma olulist mõju regionaalarengule.

4.6 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Eelnõu mõjutab ennekõike RIA töökorraldust.

Küberturvalisuse TTT määruse artiklis 6 lõikes 5 on sätestatud, mis nõuetele peab riiklik

koordineerimiskeskus vastama ning artiklis 7 on sätestatud tema ülesanded.

Riiklikule koordineerimiskeskusele küberturvalisuse TTT määrusest tulenevate kohustuste

täitmisega kaasneb RIA-le vajadus lisaks olemasolevale personalile värvata täiendavat

personali (ca 6-7 inimest). Värvatava personali tõttu ei mõjuta ülesande lisandumine RIA

muude ülesannete teostamist. Ülesande täitmise jaoks võidakse luua uus struktuuriüksus, mis

asub küberturvalisuse teenistuse koosseisus.

5

Ülesande lisandumine võib tähendada vähesel määral koolitusvajadust lisanduva ülesande

täitjatele, kuid koolituse vajadus ei ole suur, kuna täiendava personali värbamisel on võimalik

võtta tööle valdkonnas pädevaid inimesi.

Lisaks RIA-le on eelnõul teatav mõju MKM-le, kuid see mõju ei tekita töökorralduslike

muudatuste vajadusi.

Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike.

5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad

tulud

Eelnõu mõjutab ennekõike riiklikuks koordineerimiskeskuseks määratud asutuse töökorraldust,

milleks kavandatava ministri määruse alusel on RIA.

Riiklik koordineerimiskeskus võib igal ajal taotleda selle tunnustamist, et tal on vajalik

suutlikkus hallata vahendeid, et viia ellu käesolevas määruses sätestatud missiooni ja eesmärke

kooskõlas määrustega (EL) 2021/695 ja (EL) 2021/694. Kolme kuu jooksul kõnealuse taotluse

esitamisest hindab komisjon, kas riiklikul koordineerimiskeskusel on vajalik suutlikkus olemas

ja teeb otsuse. Nimetatud otsuse all on mõeldud Euroopa Komisjoni antavat positiivset

arvamust, millega tunnustatakse asjaomase riikliku koordineerimiskeskuse vajalikku

suutlikkust käesoleva lõike kohaldamisel.3

Küberturvalisuse TTT määruse artikli 7 lõikes 1 on sätestatud koordineerimisüksuse ülesanded.

Sama artikli lõikes 3 on märgitud, et määruse artikli 6 lõikes 6 osutatud otsuse alusel võivad

riiklikud koordineerimiskeskused saada artiklis 7 sätestatud ülesannete täitmiseks EL-ilt toetust

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (finantsmäärus)4

artikli 195 esimese lõigu punktiga d.5 Olemasoleva teabe põhjal plaanib Euroopa Komisjon

aastate 2021-2023 peale riiklikele koordinatsioonikeskustele toetuseks eraldada 50 miljonit

eurot, mis jaguneb 27 liikmesriigi peale võrdselt (ehk ca 2 miljonit eurot). Komisjon on

soovitanud liikmesriikidel sama summa lisada.

Finantsiline panus on oluline ka seetõttu, et lisaks riiklikele koordineerimiskeskustele loodi

küberturvalisuse TTT määrusega ka küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja

teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus (edaspidi pädevuskeskus), mille ühismeetmeid

rahastavad EL ja liikmesriigid vabatahtlike osalustega.6 Pädevuskeskuses osalemisel on vajalik

ka panustada, kuna see on seotud pädevuskeskuses olevate ühismeetmetega.7

3 Küberturvalisuse TTT määrus, artikkel 6 lõige 6. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu

üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL)

nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja

(EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT

L 193, 30.7.2018, lk 1). 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikkel 195 esimese lõigu punkt d: Toetusi

võib anda ilma konkursikutseta ainult järgmistel juhtudel: d) asutustele, kes on artiklis 58 osutatud alusaktis

kindlaks määratud toetusesaajatena, või asutustele, kelle on oma vastutusel määranud liikmesriigid, kui kõnealused

liikmesriigid on alusaktiga kindlaks määratud toetusesaajatena. 6 Küberturvalisuse TTT määrus, artikkel 21 lõige 1. 7 Küberturvalisuse TTT määrus, artikkel 2, punkt 5: ühismeede – iga-aastases tööprogrammis sisalduv meede, mis

saab rahalist toetust programmidest „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ või muudest EL-i programmidest,

samuti rahalist või mitterahalist toetust ühelt või mitmelt liikmesriigilt, ning mida rakendatakse projektide kaudu,

mis hõlmavad nimetatud liikmesriikides asuvaid ja neilt rahalist või mitterahalist toetust saavaid toetusesaajaid.

6

Liikmesriigid osalevad vabatahtlikult ühismeetmetes oma vabatahtliku rahalise ja/või

mitterahalise osalusega. Kui liikmesriik ühismeetmes osaleb, katab selle liikmesriigi rahaline

osalus halduskulud proportsionaalselt tema osalusega kõnealuses ühismeetmes. Osalus

ühismeetmete halduskulude katmises on rahaline. Osalus ühismeetmete tegevuskulude

katmises võib kooskõlas programmidega „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ olla

rahaline või mitterahaline. Liikmesriigi osalus võib olla toetuse vormis, mida see liikmesriik

annab ühismeetme raames kõnealuses liikmesriigis asuvatele toetusesaajatele. Liikmesriikide

mitterahaline osalus koosneb riiklike koordineerimiskeskuste ja muude avaliku sektori asutuste

rahastamiskõlblikest kuludest küberturvalisuse TTT määruse alusel rahastatud projektides

osalemisel, millest arvatakse maha liidu toetus nende kulude katmiseks. Programmist „Euroopa

horisont“ rahastatavate projektide puhul arvutatakse rahastamiskõlblikud kulud vastavalt

määruse (EL) 2021/695 artiklile 36. Programmist „Digitaalne Euroopa“ rahastatavate

projektide puhul arvutatakse rahastamiskõlblikud kulud vastavalt finantsmäärusele. Programmi

„Euroopa horisont“ kohasteks ühismeetmeteks kavandatud liikmesriikide vabatahtliku

koguosaluse summa, sealhulgas rahaline osalus halduskuludeks, määratakse kindlaks, et võtta

seda arvesse programmi „Euroopa horisont“ strateegilise planeerimise protsessis, mis viiakse

pädevuskeskuse nõukogu kaasabil läbi määruse (EL) 2021/695 artikli 6 lõike 6 alusel.

Olenemata määruse (EL) 2021/694 artiklist 15, võivad liikmesriigid programmi „Digitaalne

Euroopa“ kohaste meetmete puhul osaleda nimetatud programmist kaasrahastatavate

pädevuskeskuse kulude katmises summa ulatuses, mis on väiksem kui küberturvalisuse TTT

määruse artikli 21 lõike 3 punktis a sätestatud summad.8

Kui mõni liikmesriik ei täida seoses ühismeetmetega oma rahalise või mitterahalise osalusega

seotud kohustusi, siis võivad sellel olla ka teatavad tagajärjed ehk liikmesriigi hääleõigus

pädevuskeskuse nõukogus võidakse tühistada või rakendatakse muid meetmeid, kuni

kõnealune liikmesriik on oma kohustused täitnud; samuti on võimalik, et Euroopa Komisjon

lõpetab ühismeetmetele EL-i rahalise toetuse andmise, seda proportsionaalselt vähendada või

selle andmise peatada.9

Osalevad liikmesriigid teatavad pädevuskeskuse nõukogule iga aasta 31. jaanuariks

küberturvalisuse TTT määruse lõikes 7 osutatud osaluse suuruse, mis on eelneval eelarveaastal

EL-iga läbi viidava ühismeetme puhul makstud.10

RIA-le lisanduvate ülesannete tõttu kaasneb RIA-le vajadus lisaks olemasolevale personalile

värvata täiendavat personali (ca 6-7 inimest). Värvatavate inimeste palgafond ja lisanduva

ülesandega seotud administratiivsed kulud on osaliselt võimalik katta eelnevalt mainitud EL-i

antavate finantsidega, kuid lisaks sellele peavad lisanduma ka täiendavad ressurssid (sh

ühismeetmete läbi viimisel). Eesti riik kulutab omafinantseeringuna selle projekti peale 2 aasta

jooksul kokku 1,77 mln eurot. Vahendid tulevad teadus-arendustegevuse eelarvest (1% SKPst)

ja täiendavaid vahendeid ei ole riigieelarvest selleks juurde küsitud.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Koordineerimisüksuse määramine ja tema ülesannete täitmise korra kehtestamine on KüTS §

51 lõike 3 alusel volitatud MKM-i valitsemisalasse. Seega ei kuulu eelnõu kooskõlastamisele

8 Küberturvalisuse TTT määrus, artikkel 21 lõige 7. 9 Küberturvalisuse TTT määrus, artikkel 21 lõiked 10 ja 11. 10 Küberturvalisuse TTT määrus, artikkel 21 lõige 12.

7

vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 2, kuivõrd puudutab MKM-i valitsemisala

töökorraldust.

Küberturvalisuse TTT määruses sätestatud riikliku koordineerimiskeskuse ülesannete

ülevõtmine on reguleeritud KüTS § 51 lõikes 2, mida kehtestav eelnõu (531 SE) kooskõlastati

teiste ministeeriumite ja Riigikantseleiga.

8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.