| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 94 |
| Registreeritud | 24.11.2022 |
| Sünkroonitud | 27.11.2025 |
| Liik | Ministri määrus |
| Funktsioon | 1.1/S Ministeeriumi juhtimine |
| Sari | 1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.1-18/2022 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Oliver Grauberg |
| Originaal | Ava uues aknas |
MÄÄRUS
24.11.2022 nr 94
Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse,
tehnoloogia ja teadusuuringute
koordineerimisüksuse määramine ja ülesannete
täitmise kord
Määrus kehtestatakse küberturvalisuse seaduse § 51 lõike 3 alusel.
§ 1. Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute
koordineerimisüksus
Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksus
on Riigi Infosüsteemi Amet.
§ 2. Ülesannete täitmise kord
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/887, millega luuakse küberturvalisuse
valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus ning riiklike
koordineerimiskeskuste võrgustik (ELT L 202, 08.06.2021, lk 1–31) artiklis 7 nimetatud
ülesannete täitmisel järgib koordineerimisüksus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
esitatud suuniseid.
(2) Koordineerimisüksus kooskõlastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/887 artikli 7 lõike 1 punkti b alusel
küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskusele
esitatava teabe mõistliku aja jooksul enne selle esitamist;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/887 artikli 7 lõike 1 punkti f alusel
taotletava toetuse kasutamise tegevusplaani mõistliku aja jooksul enne taotluse esitamist;
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/887 artikli 7 lõike 3 alusel taotletava
toetuse kasutamise tegevusplaani mõistliku aja jooksul enne taotluse esitamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Järvan
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
2
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
kantsler
1
23.08.2022
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Eesti küberturvalisuse valdkonna
tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse määramine ja ülesannete
täitmise kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõuga kehtestatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Eesti küberturvalisuse
valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse määramine ja
ülesannete täitmise kord“ (edaspidi: eelnõu).
Eelnõu kehtestatakse küberturvalisuse seaduse § 51 lõike 3 alusel.
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu eesmärgiks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/887, millega
luuakse küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa
pädevuskeskus (edaspidi pädevuskeskus) ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik (ELT
L 202, 08.06.2021, lk 1-31; edaspidi küberturvalisuse TTT määrus) artiklis 6 nimetatud riikliku
koordineerimiskeskuse määramine ning tema artiklis 7 sätestatud ülesannete täitmise korra
kehtestamine.
Eelnõuga määratakse Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja
teadusuuringute koordineerimisüksuseks (edaspidi koordineerimisüksus) Riigi Infosüsteemide
Amet (edaspidi RIA).
Eelnõuga kehtestatakse, et koordineerimisüksus järgib küberturvalisuse TTT määruse artiklis 7
sätestatud ülesannete täitmisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM)
esitatud suuniseid, kooskõlastab küberturvalisuse TTT määruse artikli 7 lõike 1 punkti b alusel
pädevuskeskusele esitatava teabe MKM-ga, lähtub küberturvalisuse TTT määruse artikli 7
lõike 1 punkti f alusel teostatavateks tegevusteks MKM-i kinnitatud tegevusplaanist ning
kasutab artikli 7 lõike 3 alusel saadud toetust MKM-i kinnitatud eelarve alusel.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riikliku
küberturvalisuse osakonna küberturvalisuse õigusnõunikud Oliver Grauberg
([email protected]) ja Raavo Palu ([email protected]). Eelnõu keelelise ekspertiisi
teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riikliku küberturvalisuse osakonna
küberturvalisuse õigusnõunik Raavo Palu ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja osas
tegi õiguslikke ettepanekuid õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg
1.3. Märkused
2
Eelnõu on seotud küberturvalisuse seaduse 16.08.2022 redaktsiooniga (küberturvalisuse
seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 531 SE, millega luuakse volitusnorm
käesoleva määruse kehtestamiseks1).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Küberturvalisuse seadus (edaspidi KüTS) § 51 lõige 2 sätestab, et küberturvalisuse TTT määruse
artikli 6 tähenduses riikliku koordineerimiskeskuse ülesandeid täidab koordineerimisüksus
(Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute
koordineerimisüksus). Eelnõu § 1 sätestab, et koordineerimisüksuseks küberturvalisuse
seaduse § 51 lõike 2 tähenduses on RIA.
Küberturvalisuse TTT määruse artikkel 6 lg 5 sätestab, et nimetatav riiklik
koordineerimiskeskus peab olema avaliku sektori asutus või liikmesriigi enamusosalusega
juriidiline isik, kes täidab liikmesriigi õiguse alusel avaliku halduse ülesandeid, sealhulgas
delegeerimise kaudu, ja kellel on suutlikkus toetada pädevuskeskust ja võrgustikku nende sama
määruse artiklis 3 sätestatud missiooni elluviimisel. RIA täidab eelnimetatud tingimused.
Eelnõu § 2 sätestab küberturvalisuse TTT määruse artiklis 7 kehtestatud ülesannete täitmise
korra koordineerimisüksusele. Koordineerimisüksuse ülesanded küberturvalisuse TTT määruse
alusel on seotud enamasti Euroopa pädevuskeskuse toetamisega, olla tema nn käepikendus
vastavas liikmesriigis, viimast eriti kohaliku tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute
võrgustiku toetamisel ja haldamisel. Koordineerimisüksus aitab seega rakendada
pädevuskeskuse plaane liikmesriikides, kuid samas pakub pädevuskeskusele sisendit
liikmesriigi vaatepunktist EL küberstrateegia kujundamiseks. Koordineerimisüksuse rollid, mis
on seotud ettevõtluse toetamise ning küberturvalisuse juhtimist ja korraldamist seonduva
riikliku tasandiga, on MKM-i valitsemisalas MKM põhimäärusest tulenevalt. Seega loob
käesolev paragrahv tingimused, et koordineerimisüksuse ülesanded oleksid täidetud kooskõlas
valitsemisala tegevustega.
Tegemist on iseseisva sättega ehk sätestatavad tingimused ei muutuks ka muu asutuse või
organisatsiooni nimetamisel koordineerimisüksuseks. Konkreetselt RIA
koordineerimisüksuseks nimetamise kontekstis on eelnõu sätted konkretiseeriva mõjuga,
kuivõrd on RIA on MKM-i valitsusasutus.
Lõige 1 sätestab, et koordineerimisüksus järgib TTT määruse artiklis 7 kehtestatud ülesannete
täitmisel MKM-i esitatud suuniseid. MKM-i valitsemisalas on üleriigilise küberturvalisuse
tagamise juhtimine, korraldamine ja järelevalve nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt.
Koordineerimisüksuse mitmed tegevused ülesannete täitmisel haakuvad MKM-i valitsemisala
korraldamisega riikliku küberturvalisuse osakonna kaudu, mistõttu on valitsemisala riikliku
korraldamise huvides vajalik sätestada koordineerimisüksusele kohustus ministeeriumi
suuniste järgimiseks.
1 Küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 531 SE – kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cd3107f9-b19c-4ed4-b6a7-
7379fa3bf6b9/K%C3%BCberturvalisuse%20seaduse,%20avaliku%20teabe%20seaduse%20ja%20Eesti%20Rah
vusringh%C3%A4%C3%A4lingu%20seaduse%20muutmise%20seadus.
3
Lõike 2 punkt 1 sätestab, et TTT määruse artikli 7 lõike 1 punkti b alusel esitatava teabe peab
koordineerimisüksus eelnevalt kooskõlastama MKM-ga. Nimetatud ülesanne on seotud
pädevuskeskusele sisendi andmisega strateegiliste ülesannete täitmiseks, lähtudes sisendis
riiklikest ja piirkondlikest asjaoludest. Kuivõrd tegemist on otseselt riikliku taseme
küberturvalisuse sisendi koordineerimisega EL asutusele, on selle ülesande täitmise suhtes
sätestatud ka rangem kord. Selle ülesande täitmisel peab seega koordineerimisüksus saama
pädevuskeskusele esitatavale teabele eelneva kooskõlastuse MKM-i poolt. Kooskõlastuse
pärimine koordineerimisüksuse poolt peab arvestama kooskõlastuse andmiseks vajaminevat
aega, mis omakorda sõltub kooskõlastatava teabe mahust ja strateegilisest olulisusest.
Lõike 2 punkt 2 sätestab, et TTT määruse artikli 7 lõike 1 punkti f alusel kehtestatud ülesannete
täitmiseks peab koordineerimisüksus lähtuma tegevusplaanist, mis on kinnitatud MKM-i poolt.
Nimetatud ülesanne on seotud küberturvalisuse valdkonnas tööstuse, teaduse ja ettevõtluse
otsese rahalise toetamisega. Selleks, et koordineerimisüksuse tegevus selle valdkonna rahalisel
toetamisel oleks kooskõlas MKM valitsemisala korraldamisega, sätestab eelnõu
koordineerimisüksusele eelneva eelarvestatud tegevusplaani kinnitamise kohustuse.
Lõike 2 punkt 3 sätestab, et TTT määruse artikli 7 lõike 3 tähenduses saadavat toetust kasutab
koordineerimisüksus vaid MKM-i kinnitatud eelarve alusel. Tegemist on EL rahastusega
koordineerimisüksusele oma ülesannete täitmiseks, mida kaasfinantseerib võrdses ulatuses ka
vastav liikmesriik. Et tagada rahaliste vahendite kasutamise ülevaade ja vastavus riikliku
küberturvalisuse korraldamise valitsemisalale TTT määruse artiklis 7 nimetatud ülesannete
täitmisel, on vajalik ka kohustuse sätestamine nimetatud rahaliste vahendite kasutamiseks
vastavalt MKM-i kooskõlastatud eelarvele.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu volitusnormiks on KüTS §51 lõige 3. Koos KüTS § 51-ga on käesolev eelnõu vajalik
küberturvalisuse TTT määruse rakendamiseks Eesti õiguses.
4. Määruse mõjud
Küberturvalisuse TTT määruse ettevalmistamisel hinnati eraldi ka vastava EL-i määruse
mõjusid EL-i üleselt.2 Järgnevalt esitatakse eelnõuga vastu võetavate sätete mõjud Eestis.
4.1 Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
1. Mõju ettevõtjale
Eelnõu sotsiaalne mõju ettevõtjatele võib olla positiivne. Riikliku koordineerimiskeskuse
määramine võimaldab ettevõtjatel läbi koordineerimiskeskuse hallatava kogukonna rääkida
kaasa Euroopa Liidu tasandil küberturvalisuse valdkonnas tööstuse, tehnoloogia ja
teadusuuringute prioriteetide otsustamisel, osaleda korraldatavates arendusprojektides ja
panustada ettevõtjate kompetentsivõrkude loomisesse.
Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike.
2. Mõju kodanikele
2 Leitavad siit: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/ALL/?qid=1610959968587&uri=CELEX%3A52018SC0403.
4
Eelnõul on vähesel määral positiivne sotsiaalne mõju ka kodanikele. Määratava riikliku
koordineerimiskeskuse põhiülesannete hulka kuuluvad mh küberturvalisuse teemadel tehtud
arengute kajastamine avalikkuses ning küberturvalisuse haridusprogrammide toetamine. Nende
ülesannete edukal täitmisel võib suureneda Eestis küberturvalisusega seotud oskuste
omandamine ning tööhõive.
Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike.
4.2 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Eelnõul on pigem positiivne mõju riigi julgeolekule, kuivõrd riikliku koordineerimiskeskuse
määramise eesmärk on ka kindlustada Eesti julgeolekuliste huvide esindamine EL tasandil
küberturvalisuse valdkonnas uute suundade ja arenduste otsustamisel.
Eelnõul on positiivne mõju riigi välissuhetele kuivõrd eelnõu eesmärk on tagada Eesti osalus
küberturvalisuse TTT määruse alusel loodavates rahvusvahelistes võrgustikes.
Ulatus keskmine, sagedus keskmine, ebasoovitavate mõjude risk väike.
4.3 Mõju majandusele
Eelnõuga reguleeritakse küberturvalisuse valdkonnas tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute
riikliku koordineerimiskeskuse määramist ja sellega seotud ülesannete korraldust. Nimetatud
muudatused ei oma olulist mõju riigieelarvele ega Eesti majandusele. Kaudselt võib
majandusele avalduda positiivne mõju koordineerimiskeskuse abil küberturvalisuse
valdkonnas EL arendusprojektides osalemine ning rahastuse saamine, kuid sel juhul ei ole
tegemist eelnõu mõjuga, vaid juba koordineerimiskesksuseks määratud asutuse tegevuste
tulemuslikkusega.
Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike.
4.4 Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Eelnõu muudatusel puuduvad olulised mõjud elu- ja looduskeskkonnale.
4.5 Mõju regionaalarengule
Seaduseelnõu ei oma olulist mõju regionaalarengule.
4.6 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Eelnõu mõjutab ennekõike RIA töökorraldust.
Küberturvalisuse TTT määruse artiklis 6 lõikes 5 on sätestatud, mis nõuetele peab riiklik
koordineerimiskeskus vastama ning artiklis 7 on sätestatud tema ülesanded.
Riiklikule koordineerimiskeskusele küberturvalisuse TTT määrusest tulenevate kohustuste
täitmisega kaasneb RIA-le vajadus lisaks olemasolevale personalile värvata täiendavat
personali (ca 6-7 inimest). Värvatava personali tõttu ei mõjuta ülesande lisandumine RIA
muude ülesannete teostamist. Ülesande täitmise jaoks võidakse luua uus struktuuriüksus, mis
asub küberturvalisuse teenistuse koosseisus.
5
Ülesande lisandumine võib tähendada vähesel määral koolitusvajadust lisanduva ülesande
täitjatele, kuid koolituse vajadus ei ole suur, kuna täiendava personali värbamisel on võimalik
võtta tööle valdkonnas pädevaid inimesi.
Lisaks RIA-le on eelnõul teatav mõju MKM-le, kuid see mõju ei tekita töökorralduslike
muudatuste vajadusi.
Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad
tulud
Eelnõu mõjutab ennekõike riiklikuks koordineerimiskeskuseks määratud asutuse töökorraldust,
milleks kavandatava ministri määruse alusel on RIA.
Riiklik koordineerimiskeskus võib igal ajal taotleda selle tunnustamist, et tal on vajalik
suutlikkus hallata vahendeid, et viia ellu käesolevas määruses sätestatud missiooni ja eesmärke
kooskõlas määrustega (EL) 2021/695 ja (EL) 2021/694. Kolme kuu jooksul kõnealuse taotluse
esitamisest hindab komisjon, kas riiklikul koordineerimiskeskusel on vajalik suutlikkus olemas
ja teeb otsuse. Nimetatud otsuse all on mõeldud Euroopa Komisjoni antavat positiivset
arvamust, millega tunnustatakse asjaomase riikliku koordineerimiskeskuse vajalikku
suutlikkust käesoleva lõike kohaldamisel.3
Küberturvalisuse TTT määruse artikli 7 lõikes 1 on sätestatud koordineerimisüksuse ülesanded.
Sama artikli lõikes 3 on märgitud, et määruse artikli 6 lõikes 6 osutatud otsuse alusel võivad
riiklikud koordineerimiskeskused saada artiklis 7 sätestatud ülesannete täitmiseks EL-ilt toetust
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (finantsmäärus)4
artikli 195 esimese lõigu punktiga d.5 Olemasoleva teabe põhjal plaanib Euroopa Komisjon
aastate 2021-2023 peale riiklikele koordinatsioonikeskustele toetuseks eraldada 50 miljonit
eurot, mis jaguneb 27 liikmesriigi peale võrdselt (ehk ca 2 miljonit eurot). Komisjon on
soovitanud liikmesriikidel sama summa lisada.
Finantsiline panus on oluline ka seetõttu, et lisaks riiklikele koordineerimiskeskustele loodi
küberturvalisuse TTT määrusega ka küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja
teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus (edaspidi pädevuskeskus), mille ühismeetmeid
rahastavad EL ja liikmesriigid vabatahtlike osalustega.6 Pädevuskeskuses osalemisel on vajalik
ka panustada, kuna see on seotud pädevuskeskuses olevate ühismeetmetega.7
3 Küberturvalisuse TTT määrus, artikkel 6 lõige 6. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu
üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL)
nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja
(EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT
L 193, 30.7.2018, lk 1). 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikkel 195 esimese lõigu punkt d: Toetusi
võib anda ilma konkursikutseta ainult järgmistel juhtudel: d) asutustele, kes on artiklis 58 osutatud alusaktis
kindlaks määratud toetusesaajatena, või asutustele, kelle on oma vastutusel määranud liikmesriigid, kui kõnealused
liikmesriigid on alusaktiga kindlaks määratud toetusesaajatena. 6 Küberturvalisuse TTT määrus, artikkel 21 lõige 1. 7 Küberturvalisuse TTT määrus, artikkel 2, punkt 5: ühismeede – iga-aastases tööprogrammis sisalduv meede, mis
saab rahalist toetust programmidest „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ või muudest EL-i programmidest,
samuti rahalist või mitterahalist toetust ühelt või mitmelt liikmesriigilt, ning mida rakendatakse projektide kaudu,
mis hõlmavad nimetatud liikmesriikides asuvaid ja neilt rahalist või mitterahalist toetust saavaid toetusesaajaid.
6
Liikmesriigid osalevad vabatahtlikult ühismeetmetes oma vabatahtliku rahalise ja/või
mitterahalise osalusega. Kui liikmesriik ühismeetmes osaleb, katab selle liikmesriigi rahaline
osalus halduskulud proportsionaalselt tema osalusega kõnealuses ühismeetmes. Osalus
ühismeetmete halduskulude katmises on rahaline. Osalus ühismeetmete tegevuskulude
katmises võib kooskõlas programmidega „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ olla
rahaline või mitterahaline. Liikmesriigi osalus võib olla toetuse vormis, mida see liikmesriik
annab ühismeetme raames kõnealuses liikmesriigis asuvatele toetusesaajatele. Liikmesriikide
mitterahaline osalus koosneb riiklike koordineerimiskeskuste ja muude avaliku sektori asutuste
rahastamiskõlblikest kuludest küberturvalisuse TTT määruse alusel rahastatud projektides
osalemisel, millest arvatakse maha liidu toetus nende kulude katmiseks. Programmist „Euroopa
horisont“ rahastatavate projektide puhul arvutatakse rahastamiskõlblikud kulud vastavalt
määruse (EL) 2021/695 artiklile 36. Programmist „Digitaalne Euroopa“ rahastatavate
projektide puhul arvutatakse rahastamiskõlblikud kulud vastavalt finantsmäärusele. Programmi
„Euroopa horisont“ kohasteks ühismeetmeteks kavandatud liikmesriikide vabatahtliku
koguosaluse summa, sealhulgas rahaline osalus halduskuludeks, määratakse kindlaks, et võtta
seda arvesse programmi „Euroopa horisont“ strateegilise planeerimise protsessis, mis viiakse
pädevuskeskuse nõukogu kaasabil läbi määruse (EL) 2021/695 artikli 6 lõike 6 alusel.
Olenemata määruse (EL) 2021/694 artiklist 15, võivad liikmesriigid programmi „Digitaalne
Euroopa“ kohaste meetmete puhul osaleda nimetatud programmist kaasrahastatavate
pädevuskeskuse kulude katmises summa ulatuses, mis on väiksem kui küberturvalisuse TTT
määruse artikli 21 lõike 3 punktis a sätestatud summad.8
Kui mõni liikmesriik ei täida seoses ühismeetmetega oma rahalise või mitterahalise osalusega
seotud kohustusi, siis võivad sellel olla ka teatavad tagajärjed ehk liikmesriigi hääleõigus
pädevuskeskuse nõukogus võidakse tühistada või rakendatakse muid meetmeid, kuni
kõnealune liikmesriik on oma kohustused täitnud; samuti on võimalik, et Euroopa Komisjon
lõpetab ühismeetmetele EL-i rahalise toetuse andmise, seda proportsionaalselt vähendada või
selle andmise peatada.9
Osalevad liikmesriigid teatavad pädevuskeskuse nõukogule iga aasta 31. jaanuariks
küberturvalisuse TTT määruse lõikes 7 osutatud osaluse suuruse, mis on eelneval eelarveaastal
EL-iga läbi viidava ühismeetme puhul makstud.10
RIA-le lisanduvate ülesannete tõttu kaasneb RIA-le vajadus lisaks olemasolevale personalile
värvata täiendavat personali (ca 6-7 inimest). Värvatavate inimeste palgafond ja lisanduva
ülesandega seotud administratiivsed kulud on osaliselt võimalik katta eelnevalt mainitud EL-i
antavate finantsidega, kuid lisaks sellele peavad lisanduma ka täiendavad ressurssid (sh
ühismeetmete läbi viimisel). Eesti riik kulutab omafinantseeringuna selle projekti peale 2 aasta
jooksul kokku 1,77 mln eurot. Vahendid tulevad teadus-arendustegevuse eelarvest (1% SKPst)
ja täiendavaid vahendeid ei ole riigieelarvest selleks juurde küsitud.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Koordineerimisüksuse määramine ja tema ülesannete täitmise korra kehtestamine on KüTS §
51 lõike 3 alusel volitatud MKM-i valitsemisalasse. Seega ei kuulu eelnõu kooskõlastamisele
8 Küberturvalisuse TTT määrus, artikkel 21 lõige 7. 9 Küberturvalisuse TTT määrus, artikkel 21 lõiked 10 ja 11. 10 Küberturvalisuse TTT määrus, artikkel 21 lõige 12.
7
vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 2, kuivõrd puudutab MKM-i valitsemisala
töökorraldust.
Küberturvalisuse TTT määruses sätestatud riikliku koordineerimiskeskuse ülesannete
ülevõtmine on reguleeritud KüTS § 51 lõikes 2, mida kehtestav eelnõu (531 SE) kooskõlastati
teiste ministeeriumite ja Riigikantseleiga.
8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Leping | 22.11.2025 | 5 | 5-4/328-1 | Leping | mkm |