Vastus

EELARVE 2025

KINNITATUD Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu

10.12.2024 otsusega protokoll nr 1.1-3/10-24

EELARVE 2025

2

Sisukord

Sissejuhatus................................................................................................................................. 3 ERR arengukavas seatud fookused ............................................................................................ 4 Auditooriumile pakutav sisu ....................................................................................................... 5

Uudiste- ja sporditoimetus, err.ee .......................................................................................................... 5 ETV ........................................................................................................................................................... 5 ETV2 ......................................................................................................................................................... 6 ETV+ ......................................................................................................................................................... 6 Vikerraadio ............................................................................................................................................... 6 Raadio 2 ................................................................................................................................................... 6 Klassikaraadio .......................................................................................................................................... 7 Jupiter ja Eesti Raadio ............................................................................................................................. 7 Arhiivid ..................................................................................................................................................... 8

Taristu ja uus telekompleks ....................................................................................................... 8 Tehnoloogiainvesteeringud ....................................................................................................... 9

Eesti Rahvusringhäälingu 2025. a tekkepõhine eelarve osakondade lõikes ........................ 10

Investeeringute ja arenduskulude 2025. a koondeelarve ....................................................... 11

Kassapõhine eelarve 2025 ja rahavoogude prognoos 2026-2029 ......................................... 12

Eesti Rahvusringhäälingu 2025. a eelarve lisad ...................................................................... 13 Lisa 1. Tekkepõhine kulueelarve artikligruppide lõikes ............................................................ 13 Lisa 2. ERR eelarve suhtarvud makromajanduse näitajatesse .................................................. 14

EELARVE 2025

3

Sissejuhatus

Aasta 2025 on Eesti Rahvusringhäälingu jaoks ühtaegu nii rõõmus kui ka murettekitav. Rõõmus ja tööderohke, sest käima läheb kauaoodatud uue telekompleksi ehitus. Ehitusleping Nordecon ehitusega on sõlmitud ning planeeritav ehitusperiood kestab 2027. aastani. Ehitust rahastatakse Kultuurkapitali toetuse ning sildfinantseerimislaenu abil. Kuigi ehitusprotsess toob kaasa ka hulga töökorralduslikke probleeme, on perspektiiv saada lõpuks teletoimetustele ja tehnilisele personalile inimlikud töötingimused seda pingutust väärt.

Suureks murekohaks aga on märkimisväärne eelarvekärbe (koos käibemaksu tõusu mõjuga 2 miljonit eurot), mis koosmõjus eelnevate aastate kiire inflatsiooniga viib ERR-i rahastustaseme suhtarvuna riigi SKP-sse uue negatiivse rekordini – 0,109% (vt lisa 2). See tähendab kokkuvõttes üha piiratumat võimekust täita ERR-ile seadusega seatud eesmärke ja ühtlasi raskusi töötajate motivatsiooni säilitamisel.

Olulise mõjuga 2025. aasta tegemistele on jätkuv geopoliitiline kriis seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas ning ERR-ile Hädaolukorra Seadusega omistatud elutähtsa teenuse osutaja staatus. Sellest tulenevalt tuleb senisest veelgi enam panustada tegevuse jätkusuutlikkuse tagamisse erinevate võimalike kriisistsenaariumite korral. Ühtlasi tuleb määratleda ja ka töölepingute muudatustega jõustada riigikaitseliste ametikohtade loetelu. Ning selle taustal vajavad jätkuvat tähelepanu uued väljakutsed küberturvalisuse valdkonnas.

Eelarvelistest jm väljakutsetest hoolimata jätkab ERR 2025. aastal kõigi tele- ja raadioprogrammide ning veebisisu pakkumisega auditooriumile Eestis ja ka huvilistele kaugemal. Teles ja raadios jätkavad igapäevaselt kuulajatele-vaatajatele tuttavad uudistesaated, raadiote hommikuprogrammid, „Terevisioon“, „Ringvaade“, „Kofe+“, „Tvoi vetšer“, „OP“, „Plekktrumm“, „Pealtnägija“ jpt.

Väärikalt kajastatud saavad ka kogu rahva jaoks olulised sündmused – Eesti Vabariigi aastapäevaüritused, võidupüha, laulu- ja tantsupidu ning sügisesed kohalike omavalitsuste valimised.

EELARVE 2025

4

ERR arengukavas seatud fookused

Uuendused sisus

Sisus tehtavate uuenduste eesmärk on ühiskonda ühendada. Viime ERRi võimalikult paljude killustunud auditooriumi osadeni. Uurime oma lugejaid, kuulajaid ja vaatajaid ning selgitame välja, mis neid kõnetab. Märkame auditooriumi ka väikeste gruppidena ning vastame nende ootustele lähtuvalt sellest, mida neist oleme teada saanud. Arendame edasi konkreetseid tegevusi noorte auditooriumideni jõudmiseks. Analüüsime õnnestumisi ja eksimusi. ERR arendab organisatsioonikultuuri, mis väärtustab uuendust tehnoloogias, tööprotsessides, meediavormide ja -žanride arengus ning meediaplatvormide konvergentsis. Analüüsime Euroopa ja maailma meediaorganisatsioonide parimaid praktikaid sisuloomes ja levitamises (sh ERRi-välistel platvormidel) ning teeme valikud, mis vastavad meie programmide vajadustele. Julgeme katsetada ja jagame parimaid kogemusi teistega. Tegeleme aktiivselt sellega, et tuua koolinoori ja tudengeid ERRi juurde nii sisus kui ka füüsiliselt. ERRi kui maailma mõtestaja roll sõltub professionaalsetest töötajatest. ERR on kõrgelt hinnatud tööandja, kes väärtustab koostööd ning professionaalsust toetavat sõbralikku töökultuuri. Konkurentsis parimate ajakirjanike pärast on ERR see, kes seab kvaliteedi ja tasu standardi Eestis.

Digiareng

ERRi tehnoloogilise arengu põhialused lähtuvad rahvusringhäälingu IT-strateegia 2023–2026 fookusvaldkondadest ja algatusvõimest. Sellest lähtuvalt keskendume ERRi sisu ja teenuste toimepidevuse tagamisele ning tehnoloogilistele lahendustele, mis toetavad ligipääsetavust. Sealjuures kindlustame infosüsteemide turvalisuse ja toimepidevuse, sh kriisisituatsioonides. Kasutame uuenduslikke lähenemisvõtteid ning tugevdame partnerlussuhteid, et suurendada auditooriumi ja pakkuda meediat vastavalt tarbija huvile sõltumata ajast, kohast ja seadmest.

Digitaalse arenguga kaasneb 2–5 aasta vaates vajadus analüüsida ja planeerida senisest detailsemalt. Selleks loome arengukavas määratud ajal digistrateegia, mille tarvis arutame järjepidevalt läbi strateegilised suunad, teeme valikuid ja tegevusi, mis aitavad terviklikult kaasa ERRi digitaliseerumisele. Loome ERRi väärtuspakkumise lõpptulemil (sisu ja selle kättesaadavus auditooriumide jaoks) tugineva raamistiku ning hindamiskriteeriumid. Arendame programmi ka mittelineaarsel põhimõttel.

2024. aastal keskendume digitransformatsiooni strateegia koostamisele, selle järkjärgulisele elluviimisele ja jätkustrateegiate koostamisele (aastatel 2025–2027). Digitransformatsioon hõlmab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiat, innovatsiooni-, tööprotsesside- ja avaõigusliku meedia väärtuspakkumise strateegiaid, mis toimivad omavahelises kooskõlas. Kaasame valdkonna eksperte, ERRi juhte ning spetsialiste, et strateegilises vaates tugineda võimalikult laiapõhjalisele kogemusele. Sama ajal koolitame digitransformatsiooni teemadel kõiki ERRi töötajaid, et nad oleksid võimelised digistrateegiat ellu viima.

Digiareng hõlmab ka ERRi uue telekompleksi ehitamist. See on suurprojekt, mis oma lahenduselt peab saama eeskujuks kogu Eesti ja lähiregiooni meediaorganisatsioonidele. 2024. aasta lõpuks sai ehitusleping sõlmitud. Hoone planeeritud valmimistähtaeg on 2027. aasta lõpp ja täies mahus saame uues telemajas tööd alustada 2028. aasta sügishooajal.

Ühiskondlik vastutus ja professionaalsus

Muutunud meediamaastiku ja inforuumi tingimustes on oluline läbi mõelda ERRi roll ja väärtus Eesti ühiskonnale. See tähendab põhjendatud valikuid, tööprotsesse ja vahendite kasutamist. ERR eeldab ajakirjanikelt professionaalsust, konstruktiivset eneseanalüüsi ja -refleksiooni organisatsiooni sees ning sisuvalikute põhjendamist auditooriumile. Selle jaoks avame ERRi hea tava kokkuleppe organisatsioonisisesteks aruteludeks, vaatame üle selles olevad põhimõtted ning vajadusel uuendame neid.

Kuna nii Eestis kui ka maailmas kasvab ajakirjanike ja ajakirjanduse vastu suunatud rünnakute hulk, kaitseme nii ajakirjanikke, organisatsiooni kui ka töökeskkonda. Analüüsime ajakirjanike vastu suunatud

EELARVE 2025

5

rünnakuid, teeme koostööd teiste ajakirjandusorganisatsioonidega ning töötame välja organisatsiooni kaitsemehhanismid, et nendega toime tulla.

Meediavaldkonna arendamisel teeb ERR Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) liikmena koostööd teiste avaõiguslike ringhäälingutega Euroopas. Samuti teeme koostööd ülikoolidega, et tõsta Eestis meediahariduse taset.

ERR tegutseb jätkusuutlikkuse põhimõtteid järgides, arvestades nendega võimaluste piires nii tootmises, organisatsiooni tegevuses kui ka sisus.

Auditooriumile pakutav sisu

Uudiste- ja sporditoimetus, err.ee

Rahvusringhäälingu uudistetoimetus kajastab Eestis ja maailmas toimuvaid sündmusi operatiivselt, objektiivselt, mitmekülgselt ja vahetult. Uudistetoimetus töötab kolmel platvormil (TV, raadio, veeb) ja kolmes (eesti, vene ja inglise) keeles. Põhiliselt uudistetoimetuse poolt sisustatav veebiportaal err.ee on üheks kolmest enamkasutatavast eestikeelsest veebiuudiste keskkonnast.

Uudistetoimetus suhtub uudiste kvaliteeti ja nende valikusse suure nõudlikkusega, peab oluliseks professionaalsust, sõltumatust, usaldusväärsust ja uuenduslikkust. Helis, pildis ja sõnas kajastatakse sündmusi kogu Eestis, samuti Euroopas ning maailmas laiemalt ning tehakse seda Eesti auditooriumi vaatenurgast.

ERR annab inimestele otsuste tegemiseks ja vabaks eneseteostuseks kvaliteetset ja usaldusväärset infot. Uudiste kvaliteet on ja peab jääma võrreldavaks Euroopa parimate avalik- õiguslike ringhäälingutega. Oluline on hoida tugevana uudiste kajastamisega tegelevaid toimetusi ning tagada ajakirjandusliku sisu sõltumatus ja mitmekesisus.

Sporditoimetus jätkab 2025. aastal televaatajate poolt hinnatud ja oodatud rahvusvaheliste otseülekannete vahendamist rahvusringhäälingu kanalites. Eesti televaatajateni jõuavad otseülekanded nii laskesuusatamise- kui kahevõistluse MK-sarjast. Samuti laskesuusatamise ja suusaalade maailmameistrivõistlused, iluuisutamise Euroopa ja maailmameistrivõistlused. Eesti võõrustab 2025. aastal mitmeid rahvusvahelisi suurvõistlusi – iluuisutamise Euroopa Meistrivõistlused Tallinnas, kahevõistluse MK-etapp Otepääl, suusasprindi MK-etapp Tallinna Lauluväljakul – ERR on nende rahvusvaheliste teleülekannete tootja. Samuti toodab ERR rahvusvahelist telepilti kõigist Eesti jalgpalli rahvuskoondise kodumängudest (10 kohtumist) ning jalgpalli Premium liiga mängudest (36 ülekannet läbi hooaja). ERR vahendab ka Eesti jäähokikoondise mänge MM-i 1. divisjoni turniirilt Tallinnas. Kevad- ja suvehooaeg toob ETV- kanalitesse sisekergejõustiku EM-i ja MM-i ülekanded ning kergejõustikuaasta kulminatsiooni – septembris Jaapanis toimuvate maailmameistrivõistluste otseülekanded. Noorte- ja koolispordi televäljundi saavad kokkuvõtlike saatesarjade näol nii 54 hooaega järjepidevalt eetris olnud saatesari „TV 10 Olümpiastarti“, kui noorte suusasari. Eesti Rahvusringhäälingu sporditoimetus kajastab Eestis ja maailmas toimuvat igapäevaste spordiuudistena nii televisioonis, veebis, kui raadios.

ETV

ETV programmi keskmes on 2025. aastal toimuvad Eesti kultuuri tähtsündmused. Juulis toimuva

laulu- ja tantsupeo kõrval tähistab ETV eestikeelse raamatu 500. ilmumisaastat, märgib ära

Kultuurkapitali 100. sünnipäeva, jälgib ESTO sündmusi ning vahendab traditsiooniliselt

teatriauhindade, filmi- ja teleauhindade ning kultuuri aastapreemiate üleandmisi. Sügisel toob ETV

ekraanile uue, eesti kultuuriajalugu käsitleva dokumentaalsarja esimese hooaja. Mõistagi hoiab

ETV parimal vaadatavusajal oma fookust ka Eesti ühiskonnaelul ja välispoliitika sündmustel,

haridus- ja teadusteemadel, julgeolekuküsimustel, sotsiaalprobleemidel, keskkonnahoiul ja

majandusel. Ekraanile jõuavad ka rahvusvahelised spordisündmused, nii Eestis korraldatavad

iluuisutamise EM kui kahevõistluse MK-etapp, aga ka eestlastele olulisimad võistlused mujalt

EELARVE 2025

6

maailmast. 2025. aastal täitub ETV-l 70. tegevusaasta, ka sellele on programmis pühendatud

tagasivaateid. Eesti Telefilmi egiidi all püsib elus ka kvaliteetsete eestikeelsete draamasarja

tootmine. 2025. Aastal jõuavad partneritega koostöös ekraanile draamasarjad „Von Fock“ ja

„Armukelm“, samuti näeb vaataja juba 2024. aasta jõuludest „Reeturi“ 3. hooaega, mida on

õnnestunud tänaseks ka edukalt erinevatel territooriumitel müüa - tootes sellega lisavahendeid

draamasarjade jätkuvaks arendamiseks ERR-is.

ETV2

ETV2 pakub oma vaatajale kultuuri- ja spordiprogrammi, liites sellele läbimõeldud ja tasakaaluka lasteprogrammi. Olulise osa ETV2 programmist moodustavad hoolikalt ja teemapõhiselt valitud dokumentaal- ja mängufilmid, seriaalid ja teadussaated eelkõige Euroopa riikidest. Teemapäevade ja -kuude egiidi all avab ETV2 märgilisi isikuid ning erinevaid kultuuri- ja ühiskonnanähtusi, kasutades selleks ERRi arhiivipärandit. ETV2 täidab võimaluste piires ka infovahendaja rolli eesti viipekeelt kasutavate inimeste jaoks.

ETV+

Venekeelne telekanal ETV+ jätkab põhihooajal oma päevakajaliste saadetega, mis annavad eeskätt venekeelsele kogukonnale Eestis, aga ka digitaalmeedia vahendusel välismaal elavatele vene keelt kõnelevatele inimestele, objektiivset ja tasakaalustatud infot ja analüüsi Eestis ja maailmas toimuva kohta.

Muudest formaatidest kavandatakse kevadel 2025 eetriks Eestimaad ja selle traditsioone ja maitseid tutvustava reisisarja „Maitserännak Eestimaal“ teine hooaeg. Eelmistes hooaegades ennast tõestanud keskkonnasaatesari „Öko?Loogiline“ tuleb eetrisse uute osadega.

Suvehooajal on lisaks uudistele argipäeviti eetris „Suvine horisont“, mis pakub vaatajale laiemat ülevaadet uudistest ning Eestis ja maailmas toimuva analüüsi.

Traditsiooniliselt kajastab ETV+ 2025. aastal EV suursündmusi ja tähtpäevi - Eesti Vabariigi aastapäev, Eesti laulu ja Eurovisiooni konkursid, laulu- ja tantsupidu, KOV valimised. Ressurssi kokkuhoiu tingimustes toob ETV+ need suurprojektid vaatajani vahendades ETV ülekannete pilti venekeelse kommentaariga.

Spordisündmustest tulevad ETV+ eetrisse kevadhooajal Iluuisutamise EM ja MM.

ETV+ pakub endiselt oma auditooriumile valikut dokumentaalfilme, mängufilme ja draamasarju, mis on põhiliselt toodetud Euroopas. Aasta 2022 kevadest ei hangi ETV+ enam hankesisu Venemaalt, Ukraina filmitööstuse toodangu osakaal kanali hankeprogrammis on aga märgatavalt kasvanud.

Vikerraadio

Vikerraadio programmi tuumaks on jätkuvalt igapäevased uudis-, info- ja probleemsaated, millele lisanduvad nädalavahetuse silmaringi- ja meelelahutussaated. Temaatika on lai, alates sise- ja välispoliitikast, teaduse- ja haridusteemadest ning lõpetades loodus- ja keskkonnateemadega. Kärbetest hoolimata jätkatakse sama suure teemavalikuga kui seni, lisanduvad väikeformaadid nagu kommentaarid, säutsud, väljavõtted pikematest saadetest.

Aasta üheks kesksemaks sündmuseks on 28. Laulu- ja Tantsupidu, millest Vikerraadio teeb otseülekanded 5. ja 6. juulil. Sügisel pöörab Vikerraadio enam tähelepanu kohalike omavalitsuste volikogude valimistele, mis toimuvad 19. oktoobril. Valimistele eelnevad debatid ja kandidaate tutvustavad saated. Kevadel toimub taas e-etteütlus ja sügisel e-rehkendus.

Raadioteater pakub lisaks juba väljakujunenud programmile kuulata mitut uut sarja: „Ametisaladused“, „Elav eeskuju“ ning laste ja noortesarja „Reis loomariigis“ uued osad.

Raadio 2

Raadio 2 jätkab mitmekülgse nooremale kuulajale suunatud muusikaraadiona, mille ülesandeks on värske kodumaise muusika tutvustamine ning artistidele selleks platvormi pakkumine. Märksõnadeks on olemasoleva programmi edasiarendus, päevakajalise sisu arendamine vööndis

EELARVE 2025

7

R2 päev ning muusikalistele autorisaadetele pühendatud R2 Laupäeva tugevdamine ja kinnistamine.

Koostöös ETV2 ja Jupiteriga uuendatakse R2Minilaivi formaati viisil, et esitusest sünniks lisaks R2 eetrile veel ka telesaade. Olulised tegevused aasta jooksul on „Rahva Oma Kaitse“ 30. sünnipäeva tähistamine, suurima ja vanima muusikaküsitluse „Aastahitt“ korraldamine, „Eesti Laulu“ toetamine ning koostöö jätkamine teiste EBU muusikajaamadega.

Klassikaraadio

Klassikaraadio jätkab väärtmuusika- ja kultuurisaadetega. Kultuurisaadetest on põhikohal igapäevane „Delta“. Igal nädalal on eetris kunstielu üle arutlev „Kunstiministeerium“ ning muusikateadlase Tiia Järgi mõtlussari „Järjehoidja“. 1. aprillil tähistab Klassikaraadio oma 30-ndat juubelit eriprogrammiga.

Programmis tuleb seoses eelarvekärbetega ka muudatusi. Suureneb kordussaadete ja muusika osakaal. Samas on lootus jätkata suvesarjadega, mille teemaks sel korral on eesti loodus ja kultuurielu väljaspool pealinna.

Klassikaraadio salvestab ja kannab Eestist 2025. aastal üle 120 kontserti, sealhulgas otseülekanded Jazzkaarelt, Eesti muusika päevadelt, Nargenfestivalilt, Viljandi Pärimusmuusikafestivalilt, Pärnu festivalilt ning ERSO kontsertidelt. Otseülekandes vahendab Klassikaraadio laulupeo „Iseoma“ kontserdi.

Noore publiku hõlmamiseks ja muusikute tutvustamiseks korraldab Klassikaraadio märtsikuus stuudiokontsertide sarja „Noorte stuudio“, kus esinevad otse-eetris noorteorkestrid.

Rahvusvahelistest projektidest on kaalukaimad osavõtt EBU jõulumuusikapäevast ning osalemine EBU džäss- ja folkmuusika eriprogrammides ja Rahvusvahelisel Heliloojate Rostrumil.

Raadio 4 eesmärk on jääda 2025. aastal kõige usaldusväärsemaks ja olulisemaks võõrkeelseks raadiojaamaks Eesti meediamaastikul. Aasta suurimateks väljakutseteks on noorema auditooriumi (30-40 aastaste) suurendamine, visuaalse raadio (Visual Radio) süsteemi arendamine ning tehisintellekti kasutuselevõtt saadete ettevalmistamisel.

Aasta 2025 talvel ja kevadel on Raadio 4 fookuses välispoliitika ja julgeolek, õigusriigi küsimused ning eestikeelsele haridusele üleminek. Lisaks regulaarsetele sise- ja välispoliitilistele saadetele jõuab R4 eetrisse uus haridusele pühendatud saatesari „Keel või meel?“ ning populaarse õigussaate „Kohtuotsus“ uus hooaeg.

Noorema publiku köitmiseks alustab jaanuarist Raadio 4 uue reedese programmiga „Hiline hommikusöök“. Suvel on Raadio 4 muusikalainel kajastades suurejooneliselt laulu- ja tantsupidu, Viljandi Pärimusmuusika festivali ja Saaremaa Ooperipäevi. Sügisel on fookuses kohaliku omavalitsuse volikogu valimised.

Jupiter ja Eesti Raadio

Jupiter ühendab ERRi audiovisuaalne sisu ühte kohta ning pakub seda kõige mugavamal viisil

kasutajale sobilikul ajal. Jupiteri kasutajaskond on endiselt tõusuteel, millest suur osakaal on

nutiteleri rakendusel ning nüüd ka telelehtede integreerimisel Jupiteri. Selleks, et Jupiteri vaataja

kasutaks platvormi pidevalt, tuleb ka tehnoloogiliselt ajaga kaasas käia. 2025. aastal on tarvis

kasvatada ennekõike auditooriumit 18-30 aastaste hulgas. Eelarve noortesarjade, -filmide

ja -omasisu näol on vähenenud, mille tõttu tuleb kasutada varasemalt hangitud või olemasolevat

sisu. Selleks üritatakse leida võimalusi Nova ja Io kaudu ning nutikalt ära kasutada mõjuisikuid

sotsiaalmeedias, samuti tehes koostööd teiste EBU liikmesmaade vastavate tiimidega. Jupiteri

suurim auditoorium naudib hangitud kvaliteetseid välismaiseid ning omatoodetud kodumaiseid

sarju. Oluline on leida sümbioos lineaarkanalitega, et võimalusel üles panna sarjad täies mahus

samal ajal, kui need eetrisse lähevad ning hoida silmas, et lineaarkanalile jääks ka uudsus alles.

Jupiter jätkab tuleval aastal igakuiste teemaridadega parimate mängu- ja dokfilmide näol

EELARVE 2025

8

koostöös hanketoimetuse, ETV, ETV2 ja ETV+-ga. Väiksema eelarve tõttu tuleb mitmed sarjad ning

filmid sisuvalikust välja jätta ning uue aasta eesmärk on leida võimalusi tasuta koostööde

tegemiseks.

ERRi audiosisu ajast ja kohast sõltumatu kättesaadavuse parandamiseks on nutiseadmetes kasutamiseks äpp „Eesti Raadio“, mis koondab kasutajasõbralikul moel ERRi raadiotoimetuste loodud sisu, nii otse- kui järelkuulamiseks.

Arhiivid

Arhiivid on koduks sisule, mida rahvusringhäälingus on toodetud juba pea 100 aasta vältel.

Filmiarhiivi aasta kõige tähtsam projekt on 16 mm filmilindil olevate (75 tundi) filmide massdigiteerimine. Raha digiteerimiseks tuleb struktuurifondidest, arhiiv panustab sellesse ise eeltööga ja järeltöötlusega. Selle töö kõrval läheb põhjalikumale restaureerimisele 2 filmi – Eduard Wiiraltist kõnelev „Maised ihad“ ja graafik Aino Bachi elu hetki kajastav „Liblikapüüdja“. Samuti tuleb 2022. a. massdigiteeritud kontsertpalad üksteisest eraldada, heli restaureerida ja pilt eetrikõlblikuks muuta. Jätkatakse ka AK kroonikapalade digiteerimist ja kirjeldamist, samuti täiendatakse ja lisatakse andmeid filmidele, kontsertpaladele ja tehakse koostööd Eesti Filmi Andmebaasiga.

Videoarhiivis tehakse kaasaegse tehnoloogiaga eetrikõlbulikuks nii palju arhiivimaterjali kui suudetakse. Pilti restaureeritakse ja parandatakse AI-ga. Failiversioone vaadatakse läbi, suunatakse neid monteerimisele ja restaureerimisele. Kontrollitakse autoriõigusi ja saadetakse videomaterjale veebiarhiivi, vaadatakse läbi arhiveerimiseks ja digiteerimisele saatmiseks saabunud analoogmaterjale, parandatakse ja täiendatakse andmeid ja sisukirjeldusi ning tehakse arhiivisaadetele autoriaruanded. Digiteeritakse olemasolevaid ja ka arhiivi lisanduvaid videomaterjale.

Veebiarhiivis jätkatakse veebikülje esilehe haldamise, video- ja audioribade koostamise ja vahetamisega, failidele fotode otsimise ja lisamisega, audiovisuaalteostest stillkaadrite loomisega ja muude vajalike toimingutega.

Heliarhiivis jätkatakse analoogsalvestiste digiteerimist. Restaureeritakse filmide, telesaadete ja teatrietenduste heli. Monteeritakse Klassikaraadio poolt tellitud kontsertsalvestused, kontrollitakse andmed, vajadusel täiendatakse ja lisatakse andmed heliarhiivi andmebaasi. Jätkatakse uute muusikasalvestiste ja Radiomanis arhiveeritud raadiosaadete andmete ja helifailide lisamist heliarhiivi andmebaasi. Jätkatakse muusikafailide andmete korrastamist (autorid ja fonogrammitootja õigused). Täidetakse litsentsilepingutega seotud tehnilise töö tellimusi. Vastatakse päringutele heliarhiivi sisu kohta majasiseselt ja väliskasutajatele.

Fotoarhiivis kirjeldatakse ja lisatakse veebi negatiividelt digiteeritud ja telesaadete käigus tehtud digifotosid. Täiendava info laekumisel ja vigade ilmnemisel tehakse veebiarhiivis parandusi ja vajadusel eemaldatakse avalikust vaatest fotod. Digiteeritakse vajadusel ERR-i toimetajatele saadete jaoks fotosid. Nõustatakse ja abistatakse arhiivi kasutajaid nii ERR-i siseselt kui väljastpoolt.

Taristu ja uus telekompleks

12.11.2024 sõlmis ERR ehituse peatöövõtu lepingu AS Nordeconiga uue telemaja ehituseks olemasolevale raadiomaja ja uudistemaja vahelisele alale. Uue telemaja ehitus algas 02.12.2024. Aasta 2025 suurimaks väljakutseks, lisaks vana telemaja töös hoidmisele, on hoida ehitustegevuse keskel olevad uudistemaja ja raadiomaja töövood toimimas, kuna ehituse esimeses pooles toimuvad lammutuse ja vundamendi vaiade puurimistööd on väga mürarikkad tegevused.

Telekompleksi ehituse ja sellega kaasnevate kulude (sh käibemaksukulu) rahastamine toimub läbi Kultuurkapitali poolt eraldatavate toetuste. Toetuste kogusumma 62 miljonit eurot jaotub vastavalt

EELARVE 2025

9

ERR-i ja Kultuurkapitali vahel sõlmitud lepingule aastatele 2024 kuni 2031. Kuna ehitusperiood lõpeb juba 2027. aastaga, tuleb rahastamisel kasutada ka sildfinantseerimist laenude abil.

Kinnisvara- ja transpordiosakonna tegevused võib jaotada nelja suuremasse tegevussuunda: koristamine ja heakord; valve- ja administraatoriteenus; ruumide ja tehnosüsteemide remont ja hooldus; transpordikorraldus (ERR-ile kuulub 33 registreeritud sõiduvahendit).

Tehnoloogiainvesteeringud

Tänapäevane meediatarbimine ei ole seotud platvormi või programmiga, aina rohkem tehakse sisulisi valikuid ajast, kohast ja seadmest sõltumatult. Ka ERRi tehnoloogia peab võimaldama teha seda lihtsalt ja mugavalt. Jätkatakse ERRi digitaalsete platvormide ja sisurakenduste uuendamisega, et tagada nende kasutajamugavus ja töökindlus.

Venemaa kallaletung Ukrainale on teravalt tõstatanud küsimuse ERRi võimekusest jätkata programmide tootmist ja edastamist ka eri riskistsenaariumite korral. Mitmed dubleerivad ja kriisiolukorras tegutsemist võimaldavad lahendused, mida varem peeti majanduslikult ebaotstarbekaks, on nüüd loodud ja arendused jätkuvad 2025. aastal.

2025. aasta investeeringute põhiraskus on elukaare lõppu jõudnud tehnoloogiate väljavahetamine.

Eesmärgiks on tagada ringhäälinguteenuseid osutavate ja toetavate süsteemide töökindlus ja vähenenud tehnoloogia eelarve võimaluste piires hoida võimalike katkestuste aeg nii madal kui võimalik.

Teine prioriteetne investeeringute valdkond on tänapäevase, ajast, kohast ja seadmest sõltumatu meediateenuse parendamisega seotud tegevused. Arendatakse ja võetakse kasutusele tehnoloogilise põlvkonnavahetuse raames uusi televisiooni ja raadio väljastuse tehnoloogiaid. Jätkatakse ERR-i digitaalsete platvormide uuendamist – tele ja raadio avalik internetiteenus, Jupiter ja uudistekeskkonnad – et vastata avalikkuse ootustele meediatarbimise tehnilise kvaliteedi osas. Uuendatakse võimaluste piires ka ligipääsetavust meediateenustele kuulmis- ja nägemispuudega sihtgruppide jaoks.

Toimepidevuse ja infoturbe tagamiseks viiakse läbi harjutusi ja õppusi toimetuste kaasamiseks ja ohuolukordade läbimängimiseks. Jätkatakse tegevustega EITSi infoturbestandardi kasutuselevõtuks ERRis.

IKT osakonnad tegelevad raadio- ja telesignaali halduse, avalike internetiteenuste ning ringhäälinguteenuste arendusega, IT taristu haldusega, kasutajatoe ning infoturbega. Arenduses on 2025. aastal uuenev intranet, raadioprogrammide internetikeskkonnad ning Jupiteri uuendused. IT valdkonnas on olulisemateks teemadeks vananenud tehnoloogiate väljavahetamine ning kommunikatsioonitehnoloogia uuendused.

Väljastusmeeskonna 2025. aasta suuremateks väljakutseteks on vananenud väljastustehnoloogia uuendamine nii teles kui ka raadios, telepildi ja raadioeetri kvaliteedi tagamine. Tootmisteenistuses, mis haldab telestuudioid ning nii tele kui raadio väliülekannete tehnikat ning ülekandebusse on plaanis vananeva tehnikapargi osaline uuendamine ja tootmise tugitehnoloogia igapäevase toimimise tagamine.

Kuna nii investeeringute kui kulueelarved IKT valdkonnale 2025 aastal vähenevad, siis on ERR keerulise valiku ees, kus kõiki partnerite pakutavaid teenuseid vajalikus mahus toeteenusega katta ei saa. See tähendab pikemaid ooteaegu teenuse tõrke korral ning ka võimalikke seisakuid teenuse osutamisel. Seetõttu tuleb seada prioriteediks ennekõike raadio- ja tele-eetri ning avaliku interneti teenuse toimepidevus tootmise ja muude ettevalmistavate tegevuste ees, sh EITS infoturbe standardile üleminek ja mitmete vananenud tehnoloogiate väljavahetamine.

Infoturbe standardile ülemineku aeg pikeneb vähemalt aastani 2027, kuna pole vahendeid üleminekuga kaasnevate vajalike tegevuste rahastamiseks.

EELARVE 2025

10

TULUD 2025 2024* erinevus erinevus % * - võrdlusandmetena on

Toetus riigieelarvest tegevuskulude katteks 40 450 391 42 151 487 -1 701 096 -4% kasutatud 2024. a.

Toetus riigieelarvest investeeringuteks 1 871 333 1 949 305 -77 972 -4% algselt kinnitatud

Telekompleksi sihtfinantseerimine Kultuurkapitalilt 11 000 000 11 000 000 eelarvet

Sihtotstarbelised eraldised 697 286 633 405 63 881 10%

sh muud sihtotstarbelised eraldised riigilt 0 75 000 -75 000

sh sihtotstarbelised projektitoetused 697 286 558 405 138 881 25%

Teenused ja tooted 2 490 315 3 066 432 -576 117 -19%

Muud äritulud 2 400 2 400 0 0%

Finantstulud 81 000 36 000 45 000 125%

TULUD KOKKU 56 592 725 47 839 029 -2 246 304 18%

KULUD 2025

s.h

omatulude

arvel**

s.h r.e

vahendid 2024*

s.h

omatulude

arvel**

s.h r.e

vahendid

r.e vahendite

erinevus

eri-nevus

%

Programmid, toimetused ja arhiiv

Programmi üldkulu & reserv 2 063 095 116 100 1 946 995 2 294 650 281 800 2 012 850 -65 855 -3,3%

ETV ja saated 6 399 912 564 750 5 835 162 7 211 315 1 080 175 6 131 140 -295 977 -4,8%

ETV2 ja saated 450 828 0 450 828 759 710 0 759 710 -308 882 -40,7%

ETV+ ja saated 2 323 085 45 295 2 277 790 2 673 280 61 080 2 612 200 -334 410 -12,8%

Kultuuritoimetus ja kultuuriportaal 315 586 0 315 586 300 856 300 856 14 730 4,9%

Päevakajaliste saadete toimetus 96 640 0 96 640 96 600 0 96 600 40 0,0%

Elamussaadete toimetus 161 550 0 161 550 161 495 0 161 495 56 0,0%

Produtsentide osakond 86 240 0 86 240 166 225 0 166 225 -79 985

Programmiteenistus, tõlkekulud ja ligipääsetavusteenus 1 351 585 0 1 351 585 1 351 585 0 1 351 585 0 0,0%

Vikerraadio 1 248 032 14 000 1 234 032 1 292 303 21 500 1 270 803 -36 771 -2,9%

Raadio 2 617 312 1 800 615 512 631 800 1 800 630 000 -14 488 -2,3%

Klassikaraadio 627 048 3 000 624 048 655 564 3 000 652 564 -28 517 -4,4%

Raadio 4 1 026 731 29 100 997 631 1 102 008 29 100 1 072 908 -75 276 -7,0%

Raadio Tallinn 34 584 0 34 584 34 577 0 34 577 7 0,0%

Uudiste- ja sporditoimetus 8 506 882 682 273 7 824 609 8 819 043 526 958 8 292 085 -467 477 -5,6%

sh Sport 2 176 589 575 961 1 600 628 2 197 945 400 796 1 797 149 -196 521 -10,9%

Jupiter 262 982 0 262 982 282 189 0 282 189 -19 207 -6,8%

Hankeprogramm 3 516 236 1 080 000 2 436 236 2 339 246 1 074 000 1 265 246 1 170 990 92,6%

Arhiivid ja müügiosakond 688 821 96 300 592 521 738 820 96 300 642 520 -49 999 -7,8%

Programmitootmise otsesed kulud kokku 29 777 148 2 632 618 27 144 530 30 911 267 3 175 713 27 735 554 -591 023 -2,1%

Tootmine, tehnika ja hooned

Tootmisteenistus 1 194 787 183 600 1 011 187 1 088 449 200 000 888 449 122 738 13,8%

Väljastusosakond 908 814 17 407 891 407 910 401 25 617 884 784 6 623 0,7%

IT osakond 625 417 0 625 417 625 417 0 625 417 0 0,0%

Arendusosakond 528 044 0 528 044 528 125 0 528 125 -81 0,0%

Edastamiskulu 3 374 815 0 3 374 815 3 368 160 0 3 368 160 6 656 0,2%

Tehnika üldkulud & arendusprojektid 3 580 436 0 3 580 436 3 841 993 0 3 841 993 -261 557 -6,8%

Kinnisvara- ja transpordiosakond 3 049 974 217 800 2 832 174 3 098 925 223 507 2 875 418 -43 244 -1,5%

Kinnisvara arendus ja remondifond 3 326 663 105 000 3 221 663 176 956 75 000 101 956 3 119 707 3059,9%

Tootmise, tehnika ja hoonekulud kokku 16 588 951 523 807 16 065 144 13 638 426 524 124 13 114 302 2 950 842 22,5%

Üldosakonnad

Turundusosakond 1 117 909 31 176 1 086 734 1 144 678 0 1 144 678 -57 945 -5,1%

sh bränditurundus 532 566 0 532 566 883 246 0 883 246

sh omasaadete promod oma eetris 272 019 272 019 0

sh Meediauuringute osakond 313 324 31 176 282 148 261 433 0 261 433 20 715 7,9%

Õigus- ja teabehaldusosakond 300 711 0 300 711 300 556 0 300 556 155 0,1%

Finantsteenistus 313 919 0 313 919 312 194 0 312 194 1 725 0,6%

Personaliosakond, koolitus- ja töötervishoiukulud 352 077 0 352 077 358 781 0 358 781 -6 703 -1,9%

EBU koostöö 549 699 0 549 699 559 684 0 559 684 -9 985 -1,8%

Üldkulud & reserv 571 949 83 400 488 549 487 431 38 400 449 031 39 519 8,8%

Üldosakonnad kokku 3 206 264 114 576 3 091 688 3 163 323 38 400 3 124 923 -33 235 -1,1%

Juhtimine ja kontroll

Nõukogu 313 054 0 313 054 288 854 0 288 854 24 201 8,4%

Juhatus 600 017 0 600 017 599 902 0 599 902 115 0,0%

Siseaudiitor, nõunikud ja nõukoda 212 103 0 212 103 197 257 0 197 257 14 846 7,5%

Juhtimis- ja kontrollfunktsioonid kokku 1 125 174 0 1 125 174 1 086 013 0 1 086 013 39 161 3,6%

KULUD KOKKU 50 697 538 3 271 001 47 426 537 48 799 029 3 738 237 45 060 792 2 365 745 5,3%

TULEM 5 895 187 -960 000

** - omatuludena on käsitletud kõiki tulusid, mis ei ole ERR-ile eraldatud otse riigieelarvest

Eesti Rahvusringhäälingu 2025. a tekkepõhine eelarve osakondade lõikes

EELARVE 2025

11

Investeeringute ja arenduskulude 2025. a koondeelarve

INVESTEERINGUTE RAHASTAMISE ALLIKAD 2025 2024 erinevus

Amortisatsioon 3 210 000 3 370 000 -160 000

Eraldised riigieelarvest investeeringuteks 1 871 333 1 949 305 -77 972

Tuisu 21 kinnistu müügi vahendite kasutus 3 453 023 3 453 023

Telekompleksi sihtfinantseerimine Kultuurkapital 11 000 000 11 000 000

Telekompleksi sildfinantseerimine (laen) 1 000 000 1 000 000

Investeeringute rahastamise allikad kokku 20 534 356 5 319 305 15 215 051

INVESTEERIMISVAHENDITE KASUTAMINE 2025 2024 erinevus

Põhivarainvesteeringud 13 705 737 1 430 860 12 274 877

Investeeringutega seotud kulud, s.h käibemaks 3 618 619 518 445 3 100 174

Kokku 17 324 356 1 949 305 15 375 051

s.h

ARENDUSVALDKONNAD 2025 kulud 2024 erinevus

Uudistetehnika investeeringud 50 000 16 854 60 000 -10 000

Tootmistehnika investeeringud 360 000 98 979 600 000 -240 000

Väljastustehnika investeeringud 227 174 79 536 226 000 1 174

IT tehnoloogia investeeringud 543 000 131 167 225 000 318 000

Võrgumeedia arendus 435 300 43 711 480 000 -44 700

Kinnisvara investeeringud 100 000 100 000 101 956 -1 956

Investeeringute reserv 155 858 26 709 256 349 -100 491

Telekompleksi ehitamine 15 453 023 3 121 663 0 15 453 023

Uued investeeringud kokku 17 324 356 3 618 619 1 949 305 15 375 051

EELARVE 2025

12

Kassapõhine eelarve 2025 ja rahavoogude prognoos 2026-2029

2025 2026 2027 2028 2029

Riigieelarveline toetus

tegevuskuludeks 40 450 391 40 450 391 40 450 391 40 450 391 40 450 391

Riigieelarveline toetus

investeeringuteks 1 871 333 1 871 333 1 871 333 1 871 333 1 871 333

Kultuurkapitali toetus telemaja

ehituseks* 11 000 000 11 000 000 5 000 000 8 000 000 9 000 000

Tulu vana telekrundi müügist 11 600 000

Telemaja sildfinantseerimine (+/-) 1 000 000 8 000 000 11 000 000 -8 000 000

Sihtotstarbelised eraldised 697 286 700 000 700 000 700 000 700 000

Omatulud 2 573 715 2 500 000 2 500 000 2 500 000 2 500 000

Sissetulekud kokku 57 592 725 64 521 724 73 121 724 53 521 724 46 521 724

Tegevuskulud 47 078 919 47 078 919 47 078 919 47 078 919 47 078 919

Põhivara soetusega seotud kulud 496 956 496 956 496 956 496 956 496 956

Tehnika rendimaksed

Ehitusega seotud

investeeringukulud 3 121 663 4 031 028 6 011 602 2 607 293 96 774

Ettemaksete ja varude

kasv/vähenemine -457 800 300 000 -300 000 300 000 -300 000

Amortisatsioon (miinus) -3 210 000 -3 210 000 -3 210 000 -4 210 000 -4 210 000

Põhivara soetused (km-ta) 1 374 377 1 374 377 1 374 377 1 374 377 1 374 377

Telemaja investeeringud (km-ta) 12 331 360 15 762 616 21 607 338 6 048 387 403 226

Väljaminekud kokku 60 735 475 65 833 896 73 059 192 53 695 932 44 940 252

Kassajääk aasta algul 10 200 000 7 057 250 5 745 078 5 807 610 5 633 402

Kassajääk aasta lõpul 7 057 250 5 745 078 5 807 610 5 633 402 7 214 874

EELARVE 2025

13

Eesti Rahvusringhäälingu 2025. a eelarve lisad

Lisa 1. Tekkepõhine kulueelarve artikligruppide lõikes

prognoos*

* Kulude jaotus artiklite lõikes on hinnanguline, kuna mitme eelarvepositsiooni puhul (investeeringutega seotud kulud, reservid, saated, mille projektieelarvet pole veel kinnitatud) on lähtutud eelmiste perioodide keskmisest jaotusest. Samuti tuleb arvestada, et üksuste ja projektide sees jälgitakse eelkõige eelarve üldist tasakaalu, mistõttu on reeglina aktsepteeritav ressursside kasutamine eelarves artiklite lõikes planeeritust erinevalt (eeldusel, et kulud on põhjendatud ja tulenevad üksusele seatud eesmärkide täitmisest).

Tööjõu- ja töövõtukulud 25 667 108 25 667 108 0

sh koosseisuline töötasu 14 717 510 14 717 510 0

puhkusetasud 1 623 055 1 623 055 0

mittekoosseisuline töötasu 1 734 991 1 734 991 0

tööandja maksukohustused 6 127 983 6 127 983 0

töövõtukulud arvetega 1 423 568 1 423 568 0

Transpordikulu 482 489 482 489 0

Lähetuskulu 342 547 342 547 0

Sidekulu 122 996 122 996 0

Edastamiskulu 2 893 924 2 893 924 0

Kaubad ja materjalid 530 176 406 208 123 968

Tootmis-tehnilised teenused 695 571 695 571 0

Informatsiooni ost 246 264 246 264 0

Hanke- ja litsentsikulu 4 327 948 4 327 948 0

Autoritasud 1 411 952 1 411 952 0

Uuringu- ja turunduskulu 250 775 250 775 0

Liikmemaksud 526 834 526 834 0

Muude teenuste kulu 1 931 930 1 728 914 3 016 200 000

Riigimaksud kuluks (sh käibemaks) 6 363 772 3 171 574 270 535 2 921 663

Hooneteenused 1 323 075 1 281 643 41 432

Väikevahendid 68 821 10 816 58 005

Amortisatsioon/Soetused 3 210 000 3 210 000 0

Ärikulud 256 356 256 356 0

Finantskulud 45 000 45 000 0

KULUD KOKKU 50 697 538 47 078 919 496 956 3 121 663

EELARVE 2025

14

Lisa 2. ERR eelarve suhtarvud makromajanduse näitajatesse

Eesti Rahvusringhäälingu

ARENGUKAVA 2025-2028

Kahe aasta pärast möödub sada aastat ringhäälingu algusest Eestis. Eesti Rahvusringhääling on meediaorganisatsioonina tegutsenud ligi 20 aastat, kandes edasi ligi sajandivanuseid meediatraditsioone ja hoides ning arendades pidevalt vaba meedia väärtusi Eestis. Kogu selle pika aja – alguses raadiona, hiljem ka telet ja veebi kaasava, aina mitmekülgsema meediamajana – oleme olnud oma rahva teenistuses, olgu võimul siis venelased, sakslased või nõukogud.

Tänane, vabas Eestis tegutsev Eesti Rahvusringhääling on kogu Eestit ühendav, sõltumatu ja tugev meediaorganisatsioon, kus ühiste eesmärkide nimel töötab enam kui 600 inimest.

Rahvusringhääling on olemas ja kohal. Seda nii suurtel ühiskonda liitvatel sündmustel nagu laulupidu, aga ka siis, kui meid ühendab kogu elanikkonda raputav kriis. ERRilt oodatakse tõest, kiiret ja kvaliteetset infot. Sõnas ja pildis peame jõudma inimesteni ka siis, kui riigis on häiritud elektivarustus või side ei toimi. Selle tagamiseks tehtavad investeeringud ja ettevalmistused on täna osa meie igapäevast. Toimepidevuse tagamine saadab meid ka kõikidel järgnevatel aastatel.

Käesolevas arengukavas oleme kirjeldanud kõige olulisemaid tegevusi, mis tagavad meie arengu ja konkurentsivõime. Rahvusringhäälingule seadusega pandud ülesannete parimal tasemel täitmise ja arengu tagatisena näeme ERRi rahastusmudeli muutmist stabiilsemaks ja jätkusuutlikumaks. Ajakirjanduslik kõrgtase nii uudiste, uuriva ajakirjanduse, kõrgkultuuri kui ka kvaliteetse meelelahutuse vallas on seotud ERRi kui tööandja maine ja võimalustega. Inimeste hoidmine ka keerulistel aegadel on meie kindel prioriteet.

Siinses arengukavas pühendame palju tähelepanu oma kuulatajate, vaatajate ja lugejate järelkasvule. Noort publikut mõistes ja tema juurde minnes tegeleme korraga nii riigi kui ka organisatsiooni tulevikuga kõige otsesemas tähenduses.

Perioodi, mida arengukava kirjeldab, jääb uue telemaja ehitus. Organisatsioonile on see väljakutse, kus põimuvad raha, jätkusuutlikkus, töökorraldus ja maailm meie ümber, mis ei näita rahunemise märke. Ent ajaloost on teada, et vaatamata

Erik Roose Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees

21

keerulistele aegadele rajati ka rahvusringhäälingu kõige esimene oma hoone, raadiomaja, mida hakati ehitama 1940. aastal. Nii nagu ehitati valmis raadiomaja, mida täna tunneme uudistemaja nime all, ehitame valmis ka uue telemaja.

43

MISSIOON Loome ja vahendame professionaalset ning loominguliselt vaba ajakirjandus- ja meediasisu, et hoida, arendada ja ühendada Eestit.

VISIOON Pakume kõige kvaliteetsemat, mõjukamat ja usaldusväärsemat eesti- keelset ajakirjanduslikku sisu maailmas. Jõuame võimalikult paljudeni ja oleme Eesti inimestele esimene valik sõltumata nende emakeelest. Organisatsioonina oleme tõhus, ühtehoidev ja uuenduslik.

VÄÄRTUSED Loome professionaalset ja mitmekülgset sisu. Oleme sõltumatud, usaldus- väärsed ja uuenduslikud. Kõnetame ja ühendame Eesti ühiskonda.

Eesti Rahvusringhäälingu seadusega sätestatud eesmärkide täitmiseks loob ERR programme, toodab ja vahendab saateid ning korraldab teisi tegevusi, mis ükshaaval või kogumis

1) toetavad eesti keele ja kultuuri arengut;

2) väärtustavad Eesti riigi ja eesti rahvuse kestmise tagatisi ning osutavad asjaoludele, mis võivad ohustada Eesti riigi ja eesti rahvuse püsimist;

3) aitavad kaasa Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule;

4) aitavad kaasa Eesti majandusliku heaolu ja konkurentsivõime kasvule;

5) aitavad kaasa demokraatliku riigikorralduse edendamisele;

6) selgitavad looduskeskkonna säästliku kasutamise ja jätkusuutliku arendamise vajadust;

7) väärtustavad perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit;

8) aitavad kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalsele jäädvustamisele;

9) tagavad igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamise.

Järgnev on kokkuvõte ERRi arengukavast:

ERRi aluspõhimõtted Tegevusfookused

Loome professionaalset ja mitmekülgset sisu.

Oleme sõltumatud1, usaldusväärsed ja uuenduslikud.

Kõnetame ja ühendame Eesti ühiskonda.

1. Tagame ühtse inforuumi ja sidustame ühiskonda.

2. Kaasame ja kõnetame kõiki ühiskonnagruppe.

3. Loome meediasisu uuenduslikus võtmes.

4. Uuendame ERRi tehnoloogiaid.

5. Väärtustame keskkonnahoidlikku mõtteviisi.

6. Pakume parimat töökohta professionaalile.

1 See aluspõhimõte tuleneb ajakirjanduse autonoomiast, mille Eesti Vabariigis sätestab põhiseaduse § 45 ning Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punktid 1.1–1.5. ERRi ajakirjanikud on eeltoodud regulatsioonidest lähtuvalt sõltumatud, mis on demokraatlikus riigis ajakirjanduse kui institutsiooni alus.

Toimepidevust ja arengut võimaldav rahastus

Inforuumi sidusus, järjepidevus ja kvaliteet

Professionaalsus

Mitmekesine teemadevalik

Keskkonnahoid tegudes ja teemades

Uued formaadid ja sisu ristkasutus

Koosloome noortega noortele

Strateegilised valikud kolmandatel platvormidel

Digitaalne üleminek kõigis valdkondades

Avaõigusliku meedia roll ja vastutus ühiskonnas

Arengukava 2025-2028 märksõnad

65

ERRi seadusest ja arengukavast lähtuva tegevuse tagamiseks on oluline stabiilne ja prognoositav rahastus. Aastatel 2005–2016 püsis ERRi rahastus suhtarvuna võrreldaval tasemel Euroopa avaõiguslike ringhäälingute keskmise rahastustasemega (0,18% SKPst). Nüüdseks on suhteline rahastuse tase langenud 0,115% tasemele SKP-st.

Tegevuste senises mahus jätkamiseks ning arengukavas toodud plaanide täies mahus teostamiseks vajab ERR 2025. aastal rahastustaset vähemalt 0,12% prognoositavast SKP-st ning järgnevatel aastatel 2028. aastaks astmelist liikumist rahastustasemele 0,15% SKPst (vt Tabel 1). See võimaldab järk- järgult vähendada sõltuvust ühekordsetest projektipõhistest toetustest kuni nendest täieliku loobumiseni ning tagada rahvusringhäälingu stabiilne ja tasakaalustatud tegevus.

Omaette küsimus on ERRi uue telekompleksi rahastus, mis on loodetavasti 2024. aasta jooksul lahenduse leidnud. Detailsed arvutused rahastuse lisataotlustega esitatakse kultuuriministeeriumile eelarveprotsessis.

ERRi rahastusvajadus 2025 2026 2027 2028

Riigieelarvest vajalik toetus, mln EUR

52,5 59,6 67,0 74,6

Toetuse määr suhtarvuna prognoositavasse SKPsse

0,12% 0,13% 0,14% 0,15%

SKP prognoos jooksevhin- dades, mln EUR*

43 735 45 829 47 868 49 704

PILT

ERRi sõltumatust, arengut ja toimepidevust võimaldav rahastus

* Rahandusministeeriumi pikaajaline prognoos kuni 2070 (19.09.2023)

Toimepideva ja arengut võimaldava fi nantseerimise käigus on vaja välja töötada ka uus ERRi rahastusmudel.

ARENGUSUUNAD, EESMÄRGID JA TEGEVUSED

87

Sisus tehtavate uuenduste eesmärk on ühiskonda ühendada. Viime ERRi võimalikult paljude killustunud auditooriumi osadeni. Kasutame sotsiaalmeedia ja sisujagamise platvorme ERRi leviku- ja turunduskanalina, luues sinna sobivaid formaate, võimalusel koos sihtgrupiga. Kolmandate platvormide strateegilised ja tegevuslikud valikud tehakse programmipõhiselt, pidades silmas sihtauditooriume ning need katsetatakse läbi lähtuvalt järelkasvustrateegiast.

Uurime oma lugejaid, kuulajaid ja vaatajaid ning selgitame välja, mis neid kõnetab. Märkame auditooriumi ka väikeste gruppidena ning vastame nende ootustele lähtuvalt sellest, mida neist oleme teada saanud. Arendame edasi konkreetseid tegevusi, et jõuda noore auditooriumini. Vahendame ERRi päevakajalist ja harivat sisu noorele auditooriumile jõukohases võtmes. Analüüsime õnnestumisi ja eksimusi.

ERR arendab organisatsioonikultuuri, mis väärtustab uuendust tehnoloogias, tööprotsessides, meediavormide ja -žanride arengus ning meediaplatvormide konvergentsis. Analüüsime Euroopa ja maailma meediaorganisatsioonide parimaid praktikaid sisuloomes ja levitamises (sh ERRi-välistel platvormidel) ning teeme valikud, mis vastavad meie programmide vajadustele. Julgeme katsetada ja jagame parimaid kogemusi teistega. Tegeleme aktiivselt sellega, et tuua koolinoori ja tudengeid ERRi juurde nii sisus kui ka füüsiliselt. ERRi kui maailma mõtestaja roll sõltub professionaalsetest töötajatest.

ERR on kõrgelt hinnatud tööandja, kes väärtustab koostööd ning professionaalsust toetavat ühtehoidvat töökultuuri. Konkurentsis parimate ajakirjanike pärast on ERR see, kes seab kvaliteedi standardi Eestis. Analüüsime ja otsime pidevalt võimalusi muuta organisatsiooni tõhusamaks, et selle kaudu võimaldada inimestele konkurentsivõimelist palka.

Uuendused sisus

9

ERRi tehnoloogilise arengu põhialused lähtuvad rahvusringhäälingu IT- strateegia 2023–2026 fookusvaldkondadest ja algatusvõimest. Sellest lähtuvalt keskendume ERRi sisu ja teenuste toimepidevuse tagamisele ning tehnoloogilistele lahendustele, mis toetavad ligipääsetavust. Sealjuures kindlustame infosüsteemide turvalisuse ja toimepidevuse, sh kriisisituatsioonides. Kasutame uuenduslikke lähenemisvõtteid ning tugevdame partnerlussuhteid, et suurendada auditooriumi ja pakkuda meediat vastavalt tarbija huvile sõltumata ajast, kohast ja seadmest.

Digitaalse arenguga kaasneb 2–5 aasta vaates vajadus analüüsida ja planeerida senisest detailsemalt. Selleks loome arengukavas määratud ajal digistrateegia, mille tarvis arutame järjepidevalt läbi strateegilised suunad, teeme valikuid ja tegevusi, mis aitavad terviklikult ERRi digitaliseerida. Loome aluspõhimõtted ning kriteeriumid, et hinnata ERRi sisu ja selle kättesaadavust auditooriumidele. Arendame programmi ka mittelineaarsel põhimõttel.

2025. aastal jätkame digipöörde strateegia elluviimist ja jätkustrateegiate koostamist. Digitransformatsioon hõlmab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiat, innovatsiooni-, tööprotsesside- ja avaõigusliku meedia väärtuspakkumise strateegiaid, mis toimivad omavahelises kooskõlas. Kaasame valdkonna eksperte, ERRi juhte ning spetsialiste, et strateegilises vaates tugineda võimalikult laiapõhjalisele kogemusele. Sama ajal koolitame digitransformatsiooni teemadel kõiki ERRi töötajaid. Analüüsime tehisaru senisest laiema kasutamise võimalusi, aga ka ohtusid ja piiranguid ERRi töös.

Digiareng hõlmab ka ERRi uue telekompleksi ehitamist. See on suurprojekt, mis oma lahenduselt peab olema tehniliselt ja ehituslikult ajakohane ning toetama ERRi edasist arengut. Tuginedes senistele plaanidele ning ERRi töötajate ootusele, soovime uues telemajas tööd alustada 2027. aasta suvel, mis eeldab rahastuslahenduste olemasolu.

Digiareng

10

11

Ühiskondlik vastutus ja professionaalsus

Muutunud meediamaastiku ja inforuumi tingimustes on oluline läbi mõelda ERRi roll ja väärtus Eesti ühiskonnale. ERR eeldab ajakirjanikelt professionaalsust, konstruktiivset eneseanalüüsi ja -refleksiooni organisatsiooni sees ning sisuvalikute põhjendamist auditooriumile. Selle jaoks avame ERRi hea tava kokkuleppe organisatsioonisisesteks aruteludeks, vaatame üle selles olevad põhimõtted ning vajadusel uuendame neid.

Kuna nii Eestis kui ka maailmas kasvab ajakirjanike ja ajakirjanduse vastu suunatud rünnakute hulk, kaitseme nii ajakirjanikke, organisatsiooni kui ka töökeskkonda. Analüüsime ajakirjanikele tehtud rünnakuid, teeme koostööd teiste ajakirjandusorganisatsioonidega ning töötame välja organisatsiooni kaitsemehhanismid, et nendega toime tulla.

Meediavaldkonna arendamisel teeb ERR Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) liikmena koostööd teiste avaõiguslike ringhäälingutega Euroopas. Samuti teeme koostööd ülikoolidega, et tõsta Eestis meediahariduse taset.

ERR tegutseb jätkusuutlikkuse põhimõtteid järgides, arvestades nendega võimaluste piires nii tootmises, organisatsiooni tegevuses kui ka sisus.

12

14

Visioon ja tegevused aastateks 2025–2028

ETV on kogu rahva teleprogramm

ETV on Eesti elanikele kõige olulisem ja usaldusväärsem telekanal, mis tõstatab ühiskondlikult olulisi teemasid ning teeb seda ajakirjanduslikult ja tehniliselt kõrgel tasemel. ETV-l on Eestis võime toota suurprojekte ja eriprogramme, mis ühendavad väärtuspõhiselt eri ühiskonnagruppe. Olulised on uudised, sotsiaalteemad, ühiskonda ühendavad kultuuri- ja spordisündmused, kvaliteetne meelelahutus. Vahendame ühiskonnas toimuvat, harime ja informeerime.

ETV fookuses on ühiskondlikult oluliste teemade laiapõhjaline käsitlemine ning teletoodangu kvaliteet.

Oleme valmis reageerima ja kohanema, et pakkuda televaatajale aja- ja asjakohast telesisu. Katame ja kaasame paremini piirkondi väljaspool Tallinna ja Harjumaad. See eeldab ERRi piirkondlike üksuste suutlikkuse kasvu, teletootmise veelgi suuremat mobiilsust ning ERRi sisuüksuste koostöö jätkuvat arendamist.

Hoiame oma programmis kindlaid ja tugevaid professionaalseid tegijaid ning rikastame programmi uute ja noorte saatejuhtidega. Sama põhimõte kehtib ka programmis olevatele saadetele.

Räägime oluliselt kaasa Eesti telesarja- ja fi lmimaastikul tellija ja kaastootjana. Oleme võimalusel igal kalendriaastal mõne ühiskondlikult olulise teema, liikumise või projekti eestvedaja või selles aktiivne osaleja oma programmivalikute ja turundustegevusega.

PROGRAMMIDE KIRJELDUSED JA ARENGUVISIOONID

13

1615

Suurendame originaalprogrammi mahtu vastavalt eelarvelistele võimalustele, eesmärgiga saavutada suuremat mitmekesisust ja nõnda kõnetada rohkemaid ühiskonnagruppe.

Jätkame ETV ja ETV2 programmi ristkasutust ja arendame kanaliteülest tootmist. Suursündmusi ja tähtpäevadega seotud teleprojekte ning erisaated toome vaatajani koostöös ETV-ga.

Pakume vaatajale mitmekesist rahvusvahelist hankeprogrammi: dokumentaalfi lme, sarju ja mängufi lme, aga võimalusel ka Eesti fi lmitööstuse uusimaid teoseid ning vanemaid fi lme.

Jõuame nooremate sihtrühmadeni oma VOD-platvormide (Jupiter+, ETV+ mobiiliäpi), aga ka rus.err.ee portaali kaudu. Turundustegevuses hoiame fookuses sotsiaalmeediakanaleid, mida sihtrühm peamiselt kasutab.

Lähtudes ETV+ unikaalsest positsioonist Eesti meediamaastikul panustame venekeelsete noorte ajakirjanike ja meediaspetsialiste järelkasvu, korraldame partneritega suvekoole ja praktikat ETV+ toimetuses.

ETV2 on isikupärane ja oma püsivaatajaskonnaga teemakanal. Me katsetame saateformaate ja -tegijaid. Edukamad ja laiemat vaatajaskonda kõnetavad saated, teemad ja tegijad saavad edaspidi üha kindlama väljundi ETVs. Tagalana katab ETV2 ühiskondlikult olulisi sündmusi ja teemasid süviti ETV2 püsivaatajatele, kellele on seeläbi võimalik pakkuda põhjalikumat teemakäsitlust.

Kultuuri-, laste- ja spordiprogrammi koduna pakub ETV2 avastamisrõõmu, uusi teadmisi ja oskusi. ETV2 lastesisu toetab lapse arengut. See on turvaline ja usaldusväärne kooskogemus tervele perele.

2027. aasta noorte laulu- ja tantsupeo ning sellega kaasnevad üritused kannab täies mahus üle ETV2. Sama kehtib ka teiste kultuuri- ja spordisuursündmuste ülekannete kohta.

Visioon ja tegevused aastateks 2025–2028

ETV2 toob vaatajani kultuuri, spordi ja omakeelse lastesisu ETV2 on kultuuri, spordi, lastesisu ja mitmekülgse hankeprogrammi kodu. ETV2 ärgitab avastama ning toetab loovust ja aktiivset eluviisi.

ETV+ on venekeelne programm, mis on eeskätt mõeldud vene keeles suhtlevale kogukonnale Eestis, aga ka eestlastele ja digitaalmeedia vahendusel välismaalastele, kes huvituvad Eesti elust. Anname faktipõhist tasakaalustatud päevakajalist infot ja analüüsi Eestis ja maailmas toimuva kohta, tagame eri arvamustele ja seisukohtadele aruteluplatvormi, pakume kvaliteetset valikut spordisündmustest ning fi lmi- ja meelelahutusprogrammist.

ETV+ ühendab ühiskonda kvaliteetse ja usaldusväärse infoga vene keeles

Visioon ja tegevused aastaks 2025–2028

* Täiendus. Noortepeo aeg on muutunud, 2028. aastal toimub nii XIV noorte laulu- ja tantsupidu kui ka XXIX laulupidu ja XXII tantsupidu.

17

Jupiter ja noorteplatvorm Io on ERRi noortesisu kodu, mis lisaks traditsioonilistes programmides olevale otsib ja katsetab pidevalt uusi formaate ja levikuvõimalusi erinevatel, sh kolmandatel platvormidel. Eesmärk on kasvatada ERRi kuni 30-aastaste auditooriumi koordineeritult Jupiteri kaudu.

Noorte kõnetamiseks hangime muu hulgas rohkem noortesarju ja mängufi lme ning toodame lisaks omasaateid (sh veebisaateid või taskuhäälinguid), mille jaoks tagatakse eraldi eelarve.

Töötame välja nutitelefoni rakenduse Jupiterile ja Lasteekraanile.

Jupiter+ vaadatavus suureneb venekeelse ja Ukrainas toodetud fi lmide ja sarjade toel. Kogu Jupiteri kaastootmises valminud sisu näitab venekeelse tõlkega ka Jupiter+.

Loome algoritmilise või klaster-tüüpi soovituste süsteemi Jupiterile ning arendame välja selle toimimiseks tarviliku analüütika.

Jupiter ja Jupiter+ pakuvad ka 4K resolutsioonis videopildi edastust ning surround sound helikvaliteeti. Loome vaatajatele ühisvaatamise jaoks jututoa digiteenuse ning teavitused otseülekannetest ERRi kanalites.

Jupiter on voogedastusprogramm, mille kaudu on ERRi sisu kättesaadav, sealjuures osaliselt enne tele-eetrit. Jupiteri saab kasutada võimalikult paljudes seadmetes. Jupiter on peamine ERRi programm auditooriumile, kes eelistab voogedastust.

Jupiter on ERRi audiovisuaalset sisu koondav programm

18

Visioon ja tegevused aastaks 2025–2028

19

Jätkame väljakujunenud saatekavarütmiga, mille kokkupaneku alus on kuulajate elurütm.

Meie sihtauditoorium on üle 40-aastased, kuid programmis pakume saateid ka teistele vanuserühmadele.

Vahetame ja uuendame saateid ning formaate. Pühadel ja suviti pakume võimalust kuulda uusi raadiohääli ning katsetada uute saadete ja formaatidega. Selle tarvis kaasame uusi inimesi värskete ideedega väljastpoolt toimetust.

Jätkame murdekeelsete uudiste vahendamist.

Teeme toimetuslikult koostööd arhiiviga, et süsteemselt ja regulaarselt tuua programmi arhiivi ja Raadioteatri audiopärandit.

Sisuliste uuendustega käsikäes uuendame tehnilisi lahendusi, mis suurendavad kasutajamugavust ja aitavad Vikerraadio kõiki saateid viia kuulajateni senisest rohkematel platvormidel, sh kasutades ära raadio võimalusi taskuhäälingu formaadis.

Visioon ja tegevused aastateks 2025–2028

Vikerraadio ühendab, informeerib, harib ja lahutab meelt

20

Vikerraadio on usaldusväärne Eesti elu peegeldaja ning kuulajale mõnus kaaslane. Eesti suurim raadioprogramm on mõeldud laiale auditooriumile. Me liidame ühiskonda, käsitleme ja mõtestame inimeste igapäevaelu, vahendame ühiskonnas toimuvat meil ja maailmas ning pakume mitmekülgset kvaliteetmuusikat igast ajastust. Jätkame Eesti Raadio parimaid traditsioone, võttes sealjuures kasutusele professionaalses raadioajakirjanduses tekkivaid uusi ideid ja tehnilisi lahendusi.

21

Raadio 4 on professionaalseim ja usaldusväärseim venekeelne raadio- programm Eestis. Meie põhiülesanne on vahendada olulisi sündmusi Eestis ja maailmas vene keeles suhtlevale kogukonnale ning kaasata ja kõnetada kõiki ühiskonnagruppe. Tagame võõrkeelsele kuulajale sama infovoo, mis jõuab eestlasteni. Pakume ühtset inforuumi tuge sündmuste mõtestamisel, soodustame lõimumisprotsessi ning kutsume kaasa mõtlema ja arvamust avaldama.

Teeme koostööd ETV+iga, et ristkasutada tele-eetri heli ja toimetada sellest raadiosse või taskuhäälinguks sobivaid formaate.

Korraldame auditooriumiga vahetu sideme loomiseks eetriväliseid sündmusi (nt ekskursioonid toimetusse, kontserdid, avalikud salvestused).

Raadio 4 suure püsiväärtusega vestlussaadetele leiame visuaalseid ja taskuhäälingu lahendusi, et neid saaks mugavalt tarbida Jupiter+i kaudu. Raadio 4 eetris on palju häid päevakajalisi vestlussaateid ning koostöös veebiga loome võimalusi selle sisu esiletoomiseks.

Seame eesmärgi kasvatada oma auditooriumit. Oluline on minna noorte juurde, mis eeldab vahendeid erinevas vormis turunduskampaaniateks seal, kus noored on, sotsiaalmeediast koolideni. Korraldame koolilastele ja tudengitele kontserte, toimetuse ekskursioone ning töötubasid. Noorteni jõudmiseks kasutame Raadio 4 neid formaate, mis on sellele eagrupile omasemad, näiteks taskuhääling, videovoog, sotsiaalmeedia, ja kanaleid väljaspool lineaarset programmi. Kaasame saadetesse sotsiaalmeedia sisuloojaid, tudengeid ja gümnasiste.

Lõimumise ja ühise inforuumi loomise soodustamiseks kutsume ellu saatesarja, milles eesti ja vene emakeelega saatejuhid ning -külalised räägivad oma emakeeles. Nõnda pakume venekeelsetele kuulajatele head eesti keele praktikat ja loodetavasti meelitame Raadio 4 juurde uusi eestikeelseid kuulajaid.

Visioon ja tegevused aastaks 2025–2028

Raadio 4 tagab venekeelsele kuulajale usaldusväärse infovoo

22

24

Klassikaraadio kuulajad on kultuuri- ja muusikahuviga inimesed kõigis vanuserühmades. Eesmärk on nädalas jõuda eri platvormide kaudu vähemalt 80 000 kuulajani. Hoiame Klassikaraadio pidevalt nähtaval mitmesugustel sotsiaalmeediaplatvormidel.

Pakume mitmekesist muusikaprogrammi raadioeetris ja Klara veebikanalitel. Saadetes kaardistame, kajastame ja analüüsime kultuuri- ja muusikaelu ning pakume eetrit ka kultuuriaruteludele. Kuulajagruppide huve järgides laiendame Klassikaraadio teemavalikut, käsitledes läbi kultuuriprisma järjest rohkem ka looduse ja ökoloogiaga seonduvat. Aasta jooksul kõlab programmis vähemalt 300 püsiväärtusega saadet ja 150 kultuuriisiksuste mõtteid ning tegevust jäädvustavat intervjuud.

Aastas teeme 120 muusikasündmuse otseülekannet. Muusikasündmuste salvestamisel ja vahendamisel eelistame Eesti professionaalsete muusikakollektiivide (ERSO, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, RAM jt) kontserte, Eesti heliloojate loomingu esiettekandeid ning valikut Eesti muusikute ja ansamblite esinemistest, festivalikontserte ning auditooriumile suurt huvi pakkuvaid muusikasündmusi. Aastas korraldame raadiostuudios otse-eetri tarvis vähemalt viis muusikasündmust ja avalikku üritust.

Visioon ja tegevused aastateks 2025–2028

Klassikaraadio programmis on kesksel kohal kvaliteetmuusika ja kultuuriteemalised saated. Tähtis roll on klassikalise muusika, džässi ja folkmuusika kontserdiülekannetel. Klassikaraadio on ainus Eestis, mis järjepidevalt vahendab kuulajatele kontserdisündmusi siinsete tippesitajatega. Euroopa Ringhäälingute Liidu projektide kaudu teeme koostööd teiste riikide raadiotega.

Klassikaraadio pakub kvaliteetmuusikat ja kultuurisaateid

Selleks, et olla muusikakeskne inforaadio, suurendame informatiivsuse osa programmis, jaotades päevas seda pikema aja peale. Vähendame tunniajaste sõnasaadete osakaalu programmis ning suuname päevakajalist infot lühemates vormides senisest suuremale osale päevast.

Selleks, et suurendada hommikuse ja päevase vööndi infoväärtust ning säilitada senised tugevad muusika- ja muusikateemalised sõnasaated nädalavahetustel, võimestame toimetust, et ristkasutada tõhusamalt olemasolevat päevakajasisu ning kujundada Raadio 2 muusikavalikut senisest terviklikumaks.

Laiendame ja mitmekesistame sõnasaadete temaatilist valikut taskuhäälingutena, mis aitab jõuda nooremate vanusegruppideni ning senisest enam ka naissoost kuulajaskonnani.

Teeme läbimõeldud valikuid, et eristuda muusikaraadiote programmist, voogedastusest ja sõnaraadiotest. Vähemalt poole muusikamahust moodustab Eesti autorite muusika, millest mängime viimase kahe kümnendi lugusid. Sellega laiendame muusikavalikut ja kõnetame senisest suuremat kuulajaskonda juba tuttavate lugudega.

Visioon ja tegevused aastateks 2025–2028

Raadio 2 on muusikakeskne infokanal, popkultuuri ja Eesti uue muusika edendaja ning sild eri vanuserühmade vahel.

Raadio 2 on platvorm uuele talendile

23

2625

Teeme Raadio Tallinna muusikaprogrammi järk-järgult ööpäevaringseks.

Uuendame programmi veebiväljundit ning kujundame välja sotsiaal- meedias tegutsemiseks detailse kava ja visuaalse kuvandi.

Korraldame Raadio Tallinna toetusel hulga muusikaüritusi.

Visioon ja tegevused aastateks 2025–2028

Raadio Tallinn – kodumaise levimuusika ja džässi kodu

Raadio Tallinnas kõlav kvaliteetne levimuusika pakub rikkalikke meeleolusid kuulajatele pealinnas ja selle lähiümbruses ning internetis ja äpis üle kogu maailma. Kodumaise džässi ja levimuusika kodu on Raadio Tallinnas.

Raadioteater säilitab oma ajaloolise professionaalse profiili, millele lisame uue üksuse: helilabori. Sellega ajakohastame ja laiendame raadio- ja audioformaate.

Jätkame kõigi ajalooliselt väljakujunenud raadioteatri formaatidega. Lavastuslikes formaatides pakub raadioteater lühikuuldesarju rõhuga päevakajalisel meelelahutusel.

Fookuses on noored hääled nii kõnes kui ka kirjas, et pakkuda platvormi uutele autoritele, teravatele teemadele ja rikastada Raadioteatri repertuaaripilti noorema põlvkonna loojatega, eesmärgiga tekitada jätkusuutlik, sotsiaalselt ärgas ning kaasamõtlev järelkasv. On kavas luua uusi kuuldemänge ja kõlaruume kõige noorematele kuulajatele nii oma- kui ka tõlkedramaturgia baasil, et hoida alal raadiokuulajate kasvulava.

Helilaboris rikastame ERRi raadioprogramme lavastuslike elementidega olemuslugudega, temaatiliste audiolühisarjadega, milles liidame omavahel keerulised teemakäsitlused ja helimontaaži võimalused.

Lühivormidest pakume helilaboris päevakajalistel teemadel lühikesi kõne- komöödiaid ning valitud lühinaljandeid professionaalses esituses. Helilabor võimaldab ümber toimetada ja selle kaudu ristkasutada ERRi programmide ja meediakeskkondade sisu, et nõnda jõuda suurema auditooriumini.

Visioon ja tegevused aastateks 2025–2028

Raadioteater ja helilabor kujundavad inforuumi helipilti Raadioteater koos helilaboriga on audioproduktsiooni toimetus, mis lähtuvalt raadioprogrammide vajadustest loob žanriliselt mitmekülgset ja heliliselt professionaalselt kujundatud, tänapäevase audioesteetikaga teoseid mitmesugustele kuulajagruppidele.

27

ERRi uudised on sõltumatud ja usaldusväärsed. Tehes mitmes keeles ajakirjandust, ühendab ERRi uudistetoimetus Eesti ühiskonda. Selle eeldus on toimiv maakonnakorrespondentide võrk, kus igas korrespondendipunktis on vähemalt kaks ajakirjanikku. Peame olema valmis taasavama Moskva korrespondendipunkti, looma Ukrainas püsiva kohaoleku, palkama Soome korrespondendi ning lisama vene keelt valdava korrespondendi Brüsselisse.

Eesti eri paigad ja teemad on ERRi jaoks olulised. Töötame selle nimel, et saaksime uudiseid kajastada, toota ja väljastada asukohast sõltumatult.

Vene keeles suhtlevatele inimestele pakume digitaalsetel platvormidel, tele- ja raadiouudistena terviklikku ajakirjanduslikku pilti Eestis ja maailmas toimuvast.

News.err.ee portaal on peamine Eestit kajastav ajakirjandusliku info allikas inglise keeles suhtlevatele inimestele Eestis ja maailmas.

Loome kaks uut ajakirjanduslikku teemavertikaali: majandusuudistele ja välisuudistele. See tugevdab nende teemade süsteemset ja sisukat katmist. Püüame paremini esitada infot maailma eri geograafi listest asukohtadest.

Visioon ja tegevused aastateks 2025–2028

ERRi ühendatud uudistetoimetus pakub uudiseid ja publitsistikat digitaalsetel platvormidel, televisioonis ja raadios ning arendab edasi teiste programmide päevakajalist sisu, tagades nii ühtse ja kvaliteetse inforuumi eesti, vene ja inglise keeles. Teemaportaalid rikastavad uudissisu arvamuse, kultuuri, teaduse ja kvaliteetse meelelahutusega.

Uudistetoimetus tagab sõltumatu ja mitmekesise uudistevoo

28

29

Muudame arhiivisaated ligipääsetavaks ka vaegkuuljaile. Võtame kõigile veebi- arhiivi saadetele abiks kõnetuvastuse, mis võimaldab nendele luua subtiitrifailid.

Parima elamuse saamiseks parandame arhiivisaadete kvaliteeti ajakohase tehnoloogiaga.

Kanname ERRi arhiivi saadete metaandmed üle arhiiv.err.ee keskkonda.

Arendame arhiivi lehele teenuse, mis võimaldab teiste keskkondadega liidestamist, et kasutaja saaks ERRi digitaalse kultuuripärandiga paremini suhestuda. Teeme kõik selleks, et teadus- ja loomevaldkonna huvigrupid saaksid soovi korral kasutada ERRi saadete arhiivi ja selle metaandmeid.

Loome tehnilised lahendused muukeelsetele inimestele ERRi arhiivi sisu kasutamiseks.

Teeme kättesaadavaks ERRi muusikafonogrammid.

Teeme koostööd kõigi ERRi programmide ning Eesti Muusika Infokeskuse ja Eesti Filmi Andmebaasiga.

Arhiivi sisu on kättesaadav kogu maailmas

Visioon ja tegevused aastateks 2025–2028

Arhiivi veebileht arhiiv.err.ee teeb üldsusele, sh hariduslikuks kasutamiseks, tänapäevasel moel kättesaadavaks võimalikult palju ERRi arhiivides olevat kultuuripärandit.

30

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Teie 30.10.2025 nr 12.1-1/4712-1

Rahandusministeerium

[email protected] Meie 26.11.2025 nr 1-12/1133-2

Komisjoni teatise rakendamise hindamine

(„Komisjoni teatis riigiabi eeskirjade kohaldamise

kohta avalik-õigusliku

ringhäälingu suhtes“)

Käesolevaga saadame teile vastused Ringhäälingu Teatise konsultatsiooni küsimustikule.

Avaliku teenuse ülesande määratlus ja volitamine

1. Palun esitage kehtiv õiguslik alus, mis reguleerib avaliku teenuse ringhäälinguorganisatsiooni(de)

tegevust, toimimist ja rahastamist teie liikmesriigis. Palume teie asutustel esitada ka koopiad

asjakohasest teisestest õigusaktidest, juhtimislepingutest, siduvatest tööülesannete kirjeldustest või

muudest ametlikest aktidest, mis reguleerivad avaliku teenuse ringhäälingut teie jurisdiktsioonis.

Eesti avalik-õigusliku ringhäälingu tegevust, toimimist ja rahastamist reguleerib Eesti

Rahvusringhäälingu seadus (ERHS). ERHS § 1 kohaselt sätestab seadus Eesti Rahvusringhäälingu

õigusliku seisundi, eesmärgi, ülesanded, rahastamise ning juhtimise ja tegevuse korraldamise põhimõtted.

Lisaks reguleerib riigieelarvest keskvalitsuse juriidilise isiku rahastamist riigieelarve seadus ning ERHS §

10 alusel Kultuuriministeeriumi ja Rahvusringhäälingu vahel sõlmitud riigieelarvelise tegevustoetuse

kasutamise leping.

Eesti Rahvusringhäälingu seadus Eesti Rahvusringhäälingu seadus–Riigi Teataja

Kirja manusesse on lisatud:

 2025.aasta haldusleping

 Rahvusringhäälingu arengukava 2025-2028

 Rahvusringhäälingu eelarve

2. Palun märkige määratluse ja volitamise aktides asjakohased sätted, mis käsitlevad: i) avaliku teenuse

ülesande määratlust; ii) hüvitise maksmise tingimusi; ja iii) ülekompensatsiooni vältimise ja

tagasimaksmise korraldust.

i) Avaliku teenuse ülesande määratlus

ERHS § 4 (Rahvusringhäälingu eesmärk), § 5 (Rahvusringhäälingu ülesanded) ja § 6 (Rahvusringhäälingu

programmid).

ii) Hüvitise maksmise tingimused

ERHS § 7, § 71 ja § 10 (Rahvusringhäälingu rahastamine riigieelarvest).

iii) Ülekompensatsiooni vältimine ja tagasimaksmine

ERHS § 7 (Rahvusringhäälingu finantsreeglid), § 8 (Rahvusringhäälingu vara ja kohustused), § 11

(piirangud reklaamile, otsepakkumisele ja sponsorlusele), § 30 (sisekontrolli süsteem ja audit), § 31

(aruandlus), § 34 (haldusjärelvalve).

3. Palun esitage kokkuvõte õigusliku aluse muudatustest alates oktoobrist 2009 (s.o ajast, mil

Ringhäälingu Teatis jõustus). Palun esitage vastus, täites lisas 1 toodud tabeli.

ERHS on vastu võetud 18.01.2007 ja seda ei ole hiljem sisuliselt muudetud. Seaduse sätted, mis käsitlevad

Rahvusringhäälingu ülesandeid, eesmärke, juhtimist ja rahastamist, on püsinud muutumatuna.

Väljatöötamisel on ERHS-i muutmise seaduse eelnõu, mille peamine eesmärk on:

 täpsustada ERHS-is avalike meediateenuste määratlust selliselt, et see kajastaks veel paremini

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1083 toodud seisukohta, et avalik õiguslik

ringhääling võib pakkuda erinevaid tehnilisi ja sisulisi vorme oma ülesannete täitmiseks;

 kehtestada mehhanismid uute meediateenuste turumõju hindamiseks, et täita paremini

Ringhäälingu Teatises sätestatud nõudeid;

 viia avalik-õigusliku ringhäälingu riiklik rahastamine vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) 2024/1083 nõuetega.

Avaliku ringhäälingu teenuste mitmekesistamine

4. Palun märkige, kas õiguslik alus sisaldab konkreetseid reegleid teenuste osutamiseks väljaspool

„traditsioonilist“ ringhäälingut (nt videolaenutuse teenused või veebipõhised tekstiteenused). Kui jah,

täpsustage asjakohased sätted.

Rahvusringhäälingu avalik teenus on määratletud ERHS §-des 4 ja 5, mis käsitlevad avaliku teenuse ulatust.

Rahvusringhäälingu ülesandeks on luua ERHS § 6 sätestatud programme, toota ja vahendada saateid ning

korraldada muid tegevusi, mis toetavad ERHS § 4 sätestatud eesmärkide saavutamist. Täpsemad tegevused

on määratletud ERHS § 5.

ERHS § 5 lõige 1 punkt 3 sätestab, et rahvusringhäälingu nõukogu loal võib Rahvusringhääling toota ka

muid meediateenuseid ja levitada nendega seotud tooteid. Seega on Rahvusringhäälingul olemas õiguslik

alus pakkuda teenuseid väljaspool „traditsioonilist“ ringhäälingut, sh veebipõhiseid teenused või muid

meediateenused, mis üksikult või kogumina tagavad kõigile juurdepääsu informatsioonile.

5. Ringhäälingu Teatise punktid 84–91 sätestavad sätted eelkontrolli kohta, mida liikmesriigid peavad

läbi viima, kui nad tutvustavad olulisi uusi audiovisuaalteenuseid. Palun märkige, kas teie asutused on

pärast selle nõude kehtestamist sellise eelkontrolli läbi viinud. Kui jah, kirjeldage lühidalt seda

protsessi, sealhulgas: i) kontrolli kuupäev; ii) tutvustatud teenused; iii) hindamise eest vastutav organ;

ja iv) kas viidi läbi avalik konsultatsioon.

Eestis ei ole seni läbi viidud Ringhäälingu Teatises nõutud kujul uute oluliste audiovisuaalteenuste

eelkontrolli. Senini on Eestis uute meediateenuste eelkontrolli teostanud ning nende vastavust ERHS-st

tulenevatele ülesannetele ja eesmärkidele hinnanud Rahvusringhäälingu nõukogu, kelle pädevuses selline

tegevus vastavalt ERHS § 5 lõige 1 punktile 3 on. Väljatöötamisel on ERHS-i muutmise seaduse eelnõu,

millega luuakse seaduse tasandil mehhanism uute oluliste meediateenuste eelhindamiseks, et vastata

paremini Ringhäälingu Teatises sätestatud nõuetele.

6. Kas teie asutustel on olnud raskusi, kas eelkontrolli vajaduse kindlaksmääramisel enne teenuse

tutvustamist või kontrolli läbiviimisel? Kui jah, täpsustage.

Vt punktis 5 toodud selgitust.

Avaliku teenuse kohustuste täitmise järelevalve

7. Palun täpsustage, milline organ vastutab avaliku teenuse kohustuste täitmise järelevalve eest teie

liikmesriigis. Palun märkige ka asjakohased sätted õigusraamistikus.

Avalik-õigusliku ringhäälingu organisatsiooni järelevalve mehhanism on sätestatud ERHS § 34.

Majanduskontrolli teostab Riigikontroll vastavalt Riigikontrolli seadusele. Järelevalve meediateenuste

seaduse täitmise üle toimub Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt. Rahvusringhäälingu avaliku teenuse

osutamise järelevalve kõige olulisemaks organiks on Rahvusringhäälingu nõukogu, kelle pädevus tuleneb

ERHS § 21. Rahvusringhäälingu nõukogu nimetab ERHS § 35 kohaselt Rahvusringhäälingu tegevuse

kontrollimiseks sõltumatu audiitori.

§ 21. Nõukogu pädevus

(1) Nõukogul on ainupädevus:

1. kinnitada ning teostada järelevalvet Rahvusringhäälingu eelarve täitmise üle;

2. kinnitada Rahvusringhäälingu siseauditi põhimäärus ja siseaudiitori tööplaan;

3. kinnitada Rahvusringhäälingu vara kasutamise ja käsutamise kord;

4. kinnitada eelarve täitmise vahearuanne ja Rahvusringhäälingu aastaaruanne;

5. määrata Rahvusringhäälingu struktuur;

6. suurendada Rahvusringhäälingu programmiteenuste arvu;

7. teostada järelevalvet ERHS §-is 4 (Rahvusringhäälingu eesmärk) ja §-is 5 (Rahvusringhäälingu

ülesanded) sätestatud eesmärkide ja ülesannete täitmise üle

§ 35.   Audiitor

(1) Nõukogu nimetab Rahvusringhäälingu tegevuse kontrollimiseks ning majandusaasta aruande

õigsusele hinnangu andmiseks audiitori.

 (2) Audiitori võib nimetada ühekordseks kontrollimiseks või teatud tähtajaks.

(3) Audiitor ei või olla Rahvusringhäälingu nõukogu või juhatuse liige ega Rahvusringhäälingu töötaja.

§ 34. Riiklik järelevalve:

(1) Riigikontroll teostab Rahvusringhäälingu tegevuse üle majanduslikku kontrolli vastavalt

Riigikontrolli seadusele.

(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb järelevalvet meediateenuste seaduse §-des 8, 9, 16–

19, 20, 21, 23–26, 29–31, 49 ja 50 ning käesoleva seaduse §-des 11 ja 38 sätestatud nõuete täitmise üle.

Riigikontroll on sõltumatu institutsioon, mis tegutseb Eesti maksumaksja huvides. Selle ülesanne on uurida,

kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kasutanud. Riigikontroll kontrollib, kas

avalikke vahendeid on kasutatud tulemuslikult – säästlikult, efektiivselt ja seaduslikult. Riigikontrolli huvi

ei piirdu vaid tegevuste formaalse kooskõlaga seadustega, vaid hõlmab ka seda, kas seadused ja valitsuse

tegevus tagavad otstarbeka ja eesmärgipärase vahendite kasutamise ning kas aruandlus kajastab kulutuste

ja tulemuste adekvaatselt.

Riigikontrolli soovituste põhjal saavad Riigikogu ja Valitsus parandada riigi toimimist ja kasutada

maksumaksja raha vastutustundlikult. Riigikontrollil on õigus teha ettepanekuid seadusandluse

väljatöötamiseks, muutmiseks või täiendamiseks valitsusele, ministritele ja kohalikele omavalitsustele.

Riigikontrolli sõltumatus on tagatud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Riigikontrolli seadusega. Mitte keegi

ei saa anda Riigikontrollile korraldusi kohustuslike auditite tegemiseks. Riigikontroll otsustab ise, mida,

millal ja kuidas auditeerida. Riigikontrolli tegevusi auditeerib igal aastal Riigikogu nimetatud audiitor.

TTJA on 2008. aastal loodud valitsusasutus, mis moodustati Sideameti, Raudteeinspektsiooni ja Tehnilise

Järelevalve Inspektsiooni ühendamisel ning tegutseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

haldusalas. Ameti eesmärk on aidata ellu viia riigi majanduspoliitikat ohutuse parandamise, piiratud

ressursside otstarbeka kasutamise ning tööstuskeskkondade, tööstusseadmete, raudtee ja elektroonilise side

valdkonnas toodete usaldusväärsuse suurendamise kaudu. Amet soovib olla tõhusalt toimiv, kompetentne

ja usaldusväärne reguleerimis- ja järelevalveasutus, millel on kõrge maine Euroopas. Eestis on TTJA kujul

olemas Euroopa Komisjoni tunnustatud sõltumatu meediaregulaator.

Eesti Vabariik on valinud eespool kirjeldatud kolm mehhanismi, tagamaks avalik-õigusliku ringhäälingu

ülesannete tõhusa järelevalve.

8. Ringhäälingu Teatise punktid 53 ja 54 nõuavad, et liikmesriigid tagaksid avaliku teenuse kohustuste

täitmise tõhusa järelevalve. Sellega seoses selgitage, kuidas on tagatud, et järelevalveorgan on tõhusalt

sõltumatu avaliku teenuse ringhäälinguorganisatsiooni(de) juhtimisest.

Vt punktis 7 toodud kirjeldust.

9. Kirjeldage, kuidas järelevalveorgan teostab avaliku teenuse ringhäälinguorganisatsiooni(de)

järelevalvet.

Vt punktis 7 toodud kirjeldust.

10. Kirjeldage abinõusid, mida järelevalveorgan võib avaliku teenuse ringhäälinguorganisatsiooni(de)

suhtes kohaldada vastavalt Ringhäälingu Teatise punktile 54.

Vaata punktis 7 toodud kirjeldust.

11. Selgitage, kas järelevalveorgani otsuste vaidlustamiseks on olemas kaebemehhanism. Kui jah, esitage

üksikasjad ja vajaduse korral näited.

Kuna ERHS-is ei ole toodud eraldi kaebemehhanismi otsuste vaidlustamiseks, siis rakenduvad

haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse üldnormid.

Läbipaistvuse nõuded

12. Ringhäälingu Teatise punkt 65 tunnistab, et avaliku ringhäälingu sektoris võib kulude poolel kontode

eristamine olla keerulisem. Palun märkige, kas teie asutused on teadlikud praktilistest raskustest,

millega avaliku teenuse ringhäälinguorganisatsioon(id) on kokku puutunud avaliku teenuse

tegevustega seotud kulude ja mitteavaliku teenuse tegevustega seotud kulude eristamisel. Kui jah,

kirjeldage rakendatud lahendusi või lähenemisviise.

ERR eristab avaliku teenuse tegevused ja mitte-avaliku teenuse tegevused, sealhulgas tagab selge

raamatupidamise lahususe. Muud tulud kui riigieelarvest saadud vahendid moodustavad marginaalse osa

kogu Rahvusringhäälingu eelarvest ning enamasti on muud tulu seotud litsentsitasudega. Kuna

Ringhäälinguteatise artiklid 60–69 nõuavad selget ja asjakohast avaliku teenuse ja mitte-avaliku teenuse

tegevuste eristamist, sealhulgas aruannete lahushoidmist, eristab Eesti Rahvusringhääling need kaks

tululiiki.

Netokulu põhimõte ja ülekompensatsioon

13. Ringhäälingu Teatise punkt 73 tunnistab, et avaliku teenuse ringhäälinguorganisatsioonid võivad

säilitada ülekompensatsiooni kuni 10% avaliku teenuse ülesande eelarvestatud aastakuludest, tingimusel

et see on vajalik avaliku teenuse kohustuste rahastamise tagamiseks. Punkt 74 lubab erandina

ülekompensatsiooni, mis ületab seda piiri, nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, teatud kaitsemeetmete

kohaldamisel. Palun märkige, kas teie asutused on neid sätteid kunagi rakendanud. Kui jah, kirjeldage

tingimusi, mille alusel avaliku teenuse reservid võivad olla kasutatud avaliku teenuse

ringhäälinguorganisatsiooni(de) poolt, ja kas reservid ületavad 10% eelarvestatud aastakuludest.

Ringhäälingu teatise punkte 73 ja 74 ei ole Rahvusringhääling seni rakendatud.

Finantskontrolli mehhanism

14. Palun täpsustage, milline organ (või millised organid) vastutavad avaliku teenuse

ringhäälinguorganisatsiooni(de) finantskontrolli teostamise eest teie liikmesriigis. Palun märkige ka

asjakohased sätted õigusraamistikus.

Vt punktis 7 toodud kirjeldust.

15. Palun märkige, kas neid finantskontrolle tehakse regulaarselt ja täpsustage intervallid, mille jooksul

need toimuvad.

Rahvusringhäälingu nõukogu poolt tellitud sõltumatu audit toimub iga majandusaasta kohta, st

korrapäraselt.

Riigikontroll auditeerib Rahvusringhäälingu riskipõhiselt või teatud plaanipõhise sagedusega, sõltuvalt

Riigikontrolli auditeerimisplaanist. Viimane Riigikontrolli audit, mis puudutas Rahvusringhäälingut,

toimus 2016. aastal. See oli tulemusaudit, mille eesmärk oli hinnata Rahvusringhäälingu tegevuse tõhusust

ja rahakasutuse otstarbekust. Auditis analüüsiti muu hulgas Rahvusringhäälingu rolli avaliku teenuse

osutajana, sisu mitmekesisust ja rahastamise läbipaistvust. Riigikontrolli regulaarne kohustuslik audit on

seotud riigi raamatupidamise aastaaruande auditeerimisega, mis toimub iga aasta. Rahvusringhääling kui

riigi konsolideerimisgrupi osa kuulub sellesse protsessi.

TTJA teostab järelevalvet meediateenuste seaduse alusel. TTJA kontrollid ei ole määratud kindla

ajaintervalliga (nt iga aasta), vaid toimuvad pidevalt (nt programmide salvestiste säilitamise ja nõuete

täitmise kontroll) ning ka aastaaruannete alusel. Meediateenuse osutajad, sh Rahvusringhääling, peavad

esitama TTJA-le iga aasta 15. veebruariks andmed teatud nõuete täitmise kohta (nt omatoodangu osakaal,

Euroopa teoste edendamine).

16. Kirjeldage mehhanismi, mis on teie liikmesriigis kehtestatud ülekompensatsiooni tagasisaamiseks.

Eesti tuleneb mehhanism ülekompensatsiooni vältimiseks ERHS §-st 7. Rahvusringhäälingut rahastatakse

peaaegu täielikult riigieelarvest vastavalt Kommertstulu teenimine ei ole lubatud, Rahvusringhääling pakub

teenuseid tasuta. Kuna ERR ei konkureeri turul tasuliste teenustega ega kogu reklaamitulu, ei saa tekkida

ülekompensatsiooni ringhäälingu teatise mõistes.

Rahvusringhääling ja riik sõlmivad igal aastal riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu (ERHS §

10). Lepingu punkt 4.1.3 sätestab, et Rahvusringhääling peab esitama aruande toetuse kasutamise kohta

ning tagastama kasutamata jäägi riigile. See on ainus tagasimaksmise mehhanism, kuna

ülekompensatsiooni ei teki, vaid tagastatakse vaid kasutamata vahendid.

17. Ringhäälingu Teatise punkt 79 kohaselt peab avaliku teenuse ringhäälinguorganisatsiooni

finantsolukord olema põhjaliku läbivaatuse objektiks iga rahastamisperioodi lõpus, nagu on ette nähtud

liikmesriigi riiklikes ringhäälingusüsteemides, või nende puudumisel ajavahemikus, mis ei tohiks tavaliselt

ületada nelja aastat. Selgitage, kuidas seda sätet teie liikmesriigis rakendatakse, sealhulgas: i) põhjaliku

läbivaatuse sagedus; ii) läbivaatuse eest vastutav organ; ja iii) lühikirjeldus läbivaatuse menetlusest.

Vt punktis 15 toodud kirjeldust.

Proportsionaalsus ja turukäitumine

18. Palun märkige, kas avaliku teenuse ringhäälinguorganisatsioon(id) teie liikmesriigis tegelevad ka

ärilise tegevusega. Kui jah, täpsustage nende tegevuste olemus ja ulatus (nt keskmine protsent, mida ärilise

tegevuse tulu moodustab kogutulust).

Rahvusringhäälingul on marginaalne äriline tegevus, kuid see ei hõlma tasulisi kommertsteenuseid ega

reklaamimüüki. Muud tulud pärinevad peamiselt litsentsitasudest ja väiksematest kõrvaltegevustest (nt

arhiivimaterjalide kasutus). Sellise tegevuse ulatus on umbes 5% kogutulust.

19. Kirjeldage mehhanisme, mis on kehtestatud tagamaks, et avaliku teenuse

ringhäälinguorganisatsioon(id) järgivad turupõhimõtteid ärilist tegevust teostades.

ERHS sätestab, et Rahvusringhäälingu põhitegevus on avaliku teenuse osutamine, mitte äriline tegevus.

Rahvusringhääling ei paku tasulisi teenuseid ega ei müü ega vahenda reklaami, mis välistab otsese

konkurentsi kommertsettevõtetega. Muud tulud (nt litsentsitasud) on kõrvaltegevus ja moodustavad

ligikaudu 5% kogutulust. Rahvusringhääling peab tagama, et kõrvaltegevused ei kahjusta avaliku teenuse

ülesannete täitmist ning ei põhjusta ebaproportsionaalseid konkurentsimoonutusi meediaturul.

Kontrollmehhanismiks on ERHS-st tulenev piirang kommertstulu teenimisele, riigieelarvelise toetuse

leping (ERHS § 10), mis reguleerib vahendite kasutamist ning aruandlus ja järelevalve, mis tagab

läbipaistvuse.

Abi olemus: olemasolev abi vs uus abi

20. Ringhäälingu Teatise punktid 25–31 selgitavad, kuidas komisjon eristab avaliku teenuse ringhäälingu

sektoris olemasolevat abi ja uut abi. Selgitage oma seisukohti, kas see osa on piisavalt selge ja annab teie

asutustele piisavat juhendit.

Senine Eesti kogemus näitab, et Ringhäälingu teatis annab piisava juhendi ja on olnud rakendatav. Oleme

punkides 25-31 toodud juhistest olemasoleva abi hindamisel lähtunud. Eesti esitas 21.03.2014 Komisjonile

eelteatise (pre-notification) SA.38493(2014/PN) – Estonian Public Broadcasting, et saada Komisjoni

positiivne otsus Rahvusringhäälingu riigipoolse rahastamise kohta. 31.07.2014 e-kirjaga saatis Komisjon

(case handler Dimitrios Pikios) Eestile tagasiside eelteatise kohta ning märkis:

„On the basis of the replies provided therein, and as regards the issue of existing aid, we note the

following: a) the pre-notified measure appears to have been originally introduced before the entry

of Estonia to the EU and before 10 December 1994; and b) it appears that the later amendments to

the originally introduced measure have not changed the essential character of the original measure.

Under these conditions, it appears that, to the extent that it constituted State aid, the pre-notified

measure could be considered as existing aid under Article 1(b) of Council Regulation 659/99 laying

down detailed rules for the application of Article 93 of the EC Treaty.”

Seega on Komisjoni hinnangul tegemist olemasoleva abiga Ringhäälingu teatise kohaselt.

Õiguslikud muudatused peale 1994. Aastat Eesti siseriiklikes regulatsioonides ei ole mõjutanud esialgse

meetme tegelikku sisu (muutunud ei ole riiklik finantseerimismudel, abi eesmärk, abisaaja ja oluliselt ka

tema tegevuse ulatus). Kuigi tehnoloogia areng, sh uute meediateenuste areng, on loonud ka avalik-

õiguslikule ringhäälingule uusi võimalusi, ei ole need tegevused eristatavad ringhäälingu esialgsetest

alustest, eesmärkidest ja ülesannetest.

21. Kas teie asutustel on olnud raskusi kindlaks määramisel, kas teatud muudatused õiguslikus aluses

toovad kaasa uue abi? Kui jah, täpsustage.

Amsterdami protokoll ja Ringhäälingu teatis kujutavad meie hinnangul piisavat õiguslikku alust

avalikõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide tegevusele, sätestades põhimõtted, mis on rakendatavad ka

tegutsemisel uute meediateenuste oludes.

Muud küsimused

22. Palun jagage täiendavaid kommentaare seoses Ringhäälingu Teatise kohaldamise ja rakendamisega.

See võib hõlmata raskusi, millega on kokku puutunud lisaks eespool kirjeldatule, teatise rakendamisel;

ebaselgeid või raskesti mõistetavaid sätteid; või kaebusi, mis on seotud avaliku teenuse

ringhäälinguorganisatsiooniga teie liikmesriigis, sealhulgas kaebusi, mis on esitatud asjakohastele

meediaasutustele, ministeeriumidele ja kohtutele.

Eestis ei ole Ringhäälingu teatise kohaldamisel ja rakendamisel esinenud olulisi probleeme. Üldiselt on

Ringhäälingu teatis olnud piisavalt selge raamistiku loomisel Rahvusringhäälingu avaliku teenuse

ülesannete määratlemiseks, rahastamise korraldamiseks ning järelevalve mehhanismide kujundamiseks.

Esile võib tuua paar tähelepanekut:

1. Ringhäälingu teatise paindlik raamistik on liikmesriikide jaoks sobiv. Eesti hinnangul on teatises

kasutatud raamistik, mis jätab liikmesriikidele märkimisväärse kaalutlusõiguse avaliku teenuse

ülesannete siseriiklikuks määratlemiseks ning järelevalve- ja hindamismehhanismide

kujundamiseks väga sobiv. Audiovisuaalmeedia turg areneb kiiresti ning liiga detailne ja jäik

regulatsioon piiraks avalik-õigusliku meedia innovatsioonivõimet.

2. Innovatsiooni ei tohi pidurdada. Ringhäälingu teatis ei tohi muutuda liiga detailseks ega

bürokraatlikuks, mis muudaks avalik-õigusliku meedia innovatsiooni keeruliseks või aeglustaks

meediaturul vajalikku paindlikku arengut. Näiteks uute digitaalsete ja mitte-lineaarsete teenuste

pakkumise puhul peab avalik ringhääling saama reageerida kiiresti nii tehnoloogilistele muutustele

kui ka ühiskondlikele vajadustele.

3. Julgeoleku ja sõnumineutraalsuse aspekt, mis 2009. aastal ei olnud veel päevakorras. Euroopa

meediakeskkond on pärast 2009. aastat oluliselt muutunud.

Venemaa agressioon, desinformatsiooni- ja mõjutustegevuse kasv, tarbijate infovoogude

killustumine ning hübriidohud on lisanud avalik-õiguslikele ringhäälingutele veelgi suurema rolli

tagamaks usaldusväärsed, sõltumatud ja sõnumineutraalsed uudised, mis on demokraatia ja

ühiskonna vastupanuvõime oluline komponent. 2009. aasta Ringhäälingu teatis ei olnud koostatud

olukorras, kus infosõda ja välismõjutuste vastane strateegiline kommunikatsioon oleks olnud nii

keskne julgeolekuküsimus. Seetõttu leiab Eesti, et Ringhäälingu teatises võiks selgemalt rõhutada

seda dimensiooni ning jätta piisav paindlikkus ja autonoomia avalik-õigusliku meedia ülesannete

kujundamisel, et katta ühiskonna julgeolekust tulenevaid infovajadusi ilma ülemääraste

piiranguteta uute teenuste arendamisel.

4. Ülekompenseerimise regulatsioon vajab erandit süsteemidele, kus omatulu praktiliselt puudub.

Eesti hinnangul tuleks Ringhäälingu teatisesse lisada selgelt sõnastatud erand nende avalik-

õiguslike ringhäälingute jaoks, kelle rahastamismudel ei eelda omatulu teenimist. Kui omatulud

moodustavad marginaalse osa eelarvest, puudub sisuline risk ülekompenseerimiseks ning omatulu-

põhised kontrollimeetmed ei ole sellisele süsteemile asjakohased. Selge erandi sätestamine looks

õiguskindlust ja väldiks põhjendamatut koormust.

5. Finantskontrolli mudel Eestis on piisav. Eestis toimiv järelevalvesüsteem (Rahvusringhäälingu

nõukogu, Riigikontroll ja TTJA) tagab nii läbipaistvuse, otstarbekuse kui ka seaduslikkuse. Eesti

ei pea vajalikuks kehtestada eraldi sõltumatu meediaregulaatori kohustuslikku finantskontrolli

mehhanismi, sest see dubleeriks olemasolevaid järelevalvestruktuure ega suurendaks tõhusust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Katre Väli

loominguosakonna juhataja

Andres Jõesaar 628 2338

[email protected]

1 / 3

RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE

LEPING nr 7-1/650-1

Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Eesti Rahvusringhääling (edaspidi toetuse saaja),

edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu

(edaspidi leping) alljärgnevas.

1. Üldsätted

1.1. Lepingu eesmärk on anda Eesti Rahvusringhäälingule seadusest tulenevate avalike ülesannete

täitmiseks riigieelarvelist toetust ning kokku leppida 2025. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette

nähtud Kultuuriministeeriumi valitsemisala sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise

tingimused.

1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 23.12.2024 käskkirja nr 218 ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse

§ 10 lõike 1 alusel. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.

1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.–31.12.2025 toetust summas 42 426 724 eurot,

millest:

2.1.1. tegevustoetus on 40 450 391 eurot;

2.1.2. sihtotstarbeline remondifondi toetus 105 000 eurot;

2.1.3. investeeringutoetus ERR-i hoonetesse ja tehnikasse on 1 871 333 eurot.

2.2. Toetuse andja eraldab toetuse saajale toetust osade kaupa alljärgnevatel kuupäevadel:

Kuupäev Tegevustoetus,

eur

Remondifondi

toetus, eur

Investeerimistoetus,

eur

Kokku, eur

2.2.1. 2.01.2025

(välja

makstud)

3 370 866 3 370 866

2.2.2. 3.02.2025 3 370 866 105 000 650 000 4 125 866

2.2.3. 3.03.2025 3 370 866 3 370 866

2.2.4. 1.04.2025 3 370 866 650 000 4 020 866

2.2.5. 2.05.2025 3 370 866 3 370 866

2.2.6. 2.06.2025 3 370 866 3 370 866

2.2.7. 1.07.2025 3 370 866 571 333 3 942 199

2.2.8. 1.08.2025 3 370 866 3 370 866

2.2.9. 1.09.2025 3 370 866 3 370 866

2.2.10. 1.10.2025 3 370 866 3 370 866

2.2.11. 3.11.2025 3 370 866 3 370 866

2.2.12. 1.12.2025 3 370 865 3 370 865

Kokku 40 450 391 105 000 1 871 333 42 426 724

2.3. Toetuse saaja peab tagama koosseisulisele täistööajaga töötavale kultuuritöötajale brutotöötasu

2025. aastal vähemalt 1600 eurot kuus, kui töökoht on kõrgharidusnõudega või kõrgema

kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust nõudev,

mida saab võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga.

2.4. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva

enne lepingu punktis 2.2.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse

teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.

3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse saaja esitab toetuse andjale auditeeritud ja nõukogu heaks kiidetud majandusaasta aruande

hiljemalt 30.04.2026. 3.2. Toetuse saaja on kohustatud toetuse andja nõudel esitama toetuse andjale aruande lepingu punktis

2.1.2 sihtotstarbeliselt remondifondiks eraldatud toetuse kasutamise kohta. Toetuse andja teavitab toetuse saajat aruande esitamise tähtajast ja vormist ette vähemalt 30 kalendripäeva.

3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust.

2 / 3

3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andjale vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.

3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust.

4. Poolte kohustused

4.1. Toetuse saaja kohustub:

4.1.1. täitma lepingus ja lepingu lisades kokku lepitud kohustusi;

4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste

teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele;

4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andjale

lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;

4.1.4. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus toodud

tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada

toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel.

4.2. Toetuse andja kohustub toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja

arvelduskontole.

5. Vastutus

5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.

5.2. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud

võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt

riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt

lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude

ilmnemisest ja lõppemisest koheselt teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui 3 kuud, on

mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.

5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse

summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse

saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh:

5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel;

5.3.2. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks;

5.3.3. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.4. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.5. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid.

6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine

6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud

lepingu kätte saanud.

6.2. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel, mis vormistatakse lepingu lisana. Pool, kes

soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on

kohustatud vastama 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb

kirjalikult põhjendada.

6.3. Kui lepingus sätestatud riigieelarvest eraldatava toetuse maht muutub lisaeelarvega või riigieelarve

muutmisega, siis vormistatakse vastavad muudatused lepingu lisana.

6.4. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:

6.4.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi

rasket kahjustumist;

6.4.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;

6.4.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus;

6.4.4. esineb muu seaduses sätestatud alus.

6.5. Leping lõpeb:

6.5.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;

6.5.2. poolte allkirjastatud kokkuleppel;

6.5.3. muul seadusest tuleneval alusel.

7. Teated

7.1. Toetuse andja ja toetuse saaja vahelised lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused, kaasa arvatud

lepingu rikkumisest teatamine, peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

3 / 3

välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga ning ei loo ega too kaasa õiguslikke

tagajärgi või kui lepingus on ette nähtud teisiti.

7.2. Pooled kohustuvad teineteist viivitamatult teavitama:

7.2.1. asjaoludest, mis takistavad neil lepingut täitmast;

7.2.2. lepingu muutmise vajalikkusest;

7.2.3. lepingu täitmisel esinevatest muudest probleemidest.

7.3. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:

7.3.1. toetuse andja kontaktisik on Andres Jõesaar, [email protected], 628 2338;

7.3.2. toetuse saaja kontaktisik on Joel Sarv, [email protected], 628 4108.

8. Lõppsätted 8.1. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 8.2. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel

lahendatakse vaidlused kohtus. 9. Lepingu lisad 9.1. Lisa 1 – Eesti Rahvusringhäälingu arengukava 2025–2028; 9.2. Lisa 2 – Eesti Rahvusringhäälingu eelarve 2025. aastaks.

Toetuse andja: Toetuse saaja:

Kultuuriministeerium Eesti Rahvusringhääling

Registrikood: 70000941 Registrikood: 74002322

E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected]

Arvelduskonto: EE187700771003379708

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga Erik Roose

minister juhatuse esimees