Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number 242-25/299136

Otsuse kuupäev 26.11.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus AS-i Atea vaidlustus Tartu Ülikooli riigihankes

„Teadusarvutuste keskuse GPU võimekuse laiendamiseks

seadmete ostmine“ (viitenumber 299136) osades 5 ja 6 AS-

i Atea pakkumuse tagasi lükkamise ja AKTSIASELTS

TELEGRUPP pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele

Menetlusosalised

Vaidlustaja, AS Atea, esindaja vandeadvokaat Marko

Mehilane

Hankija, Tartu Ülikool, esindaja Tuuli Ilula

Kolmas isik, AKTSIASELTS TELEGRUPP

Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS1 § 197 lg 1 p 4 ja § 198 lg 3 alusel

1. Jätta AS-i Atea vaidlustus rahuldamata.’

2. Jätta AS-i Atea vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20.08.2025 avaldas Tartu Ülikool (edaspidi Hankija) riigihangete registris avatud

hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Teadusarvutuste keskuse GPU võimekuse

laiendamiseks seadmete ostmine“ (viitenumber 299136) (edaspidi Riigihange) hanketeate.

Riigihange on jagatud seitsmeks (7) osaks.

1 riigihangete seadus

2 (25)

Osale 5 Infiniband esitati tähtaegselt 3 pakkumust ning osale 6 Ethernet esitati tähtaegselt 4

pakkumust.

2. 30.10.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) AS-i

Atea (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Riigihanke osades 5 ja 6 tehtud Hankija otsustele

AS-i Atea pakkumus tagasi lükata ja AKTSIASELTS TELEGRUPP pakkumus edukaks

tunnistada (17.10.2025 korraldus nr 4-10/HR/95-18).

3. Vaidlustuskomisjon teatas 06.11.2025 kirjaga nr 12.2-10/242 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 11.11.2025 ja neile vastamiseks 14.11.2025.

Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja

menetluskulude välja mõistmise taotluse Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks täiendavad

seisukohad Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, AS Atea, põhjendab taotlusi järgmiselt.

4.1. Hankija on korraldusega nr 4-10/HR/95-18 Vaidlustaja pakkumuse osas 5 ja osas 6 tagasi

lükanud põhjendusel sest pakkumus ei vasta tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele.

Hankija vastav järeldus on ekslik, meelevaldne ja põhjendamatu.

Vaidlustaja pakkumuse vastavust kõikidele RHAD Tehnilise kirjeldusele (edaspidi TK)

kinnitab ja tõendavad ainuüksi Vaidlustaja pakkumusega esitatud dokumendid „Tehniline

kirjeldus“:

- Vt Vaidlustaja pakkumuskonteineris dokument „5_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 5“

- Vt Vaidlustaja pakkumuskonteineris dokument „6_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 6“

4.2. Hankija on väljastanud Vaidlustajale väljavõtte hankekomisjoni ettepanekutest (lisa 2),

kus on detailsemalt toodud, milles Vaidlustaja pakkumuse mittevastavused väidetavalt

seisnevad. Nähtuvalt hankekomisjoni protokollist on Vaidlustaja pakkumuse väidetavad

mittevastavused jaotatud sisulisteks ja mittesisulisteks puudusteks

Hankija ei küsinud Vaidlustajalt selgitusi ega andud selgitamisvõimalust mitte üheski punktis.

Hea halduse ja proportsionaalsuse põhimõttega on vastuolus, kui Hankija ei kasuta võimalust

selgituste küsimiseks. Kaalutlusõigust arvestamata pakkumuse tagasilükkamine on oluline

kaalutlusviga, mis tingib Hankija otsuse kehtetuks tunnistamise. Juhul, kui tegemist ei ole

ilmselgelt sisulise puudusega, peab Hankija otsuse tegemisel kaalutlema – selle tegemata

jätmine on samuti aluseks otsuse tühistamisele (TlnRnKo 3-16-386).

4.3. osa 6

Hankekomisjoni etteheited ei ole põhjendatud ja kindlasti ei ole tegemist pakkumuse sisulise

kõrvalekaldega RHS § 114 lg 2 tähenduses.

3 (25)

4.3.1. Hankekomisjoni protokolli lk 6 kohaselt pakkumus ei vasta TK p-ile 1.10 (Network

devices must remain operational and manageable after the warranty period), kuna

„Pakkumuses esitatud andmete alusel ei ole arusaadav, kas küsitud tingimus 1.10 rakendub

pakutud SONiC op-süsteemiga seadmetel.“

See, et Vaidlustaja pakkumus vastab TK p-ile 1.10, nähtub ainuüksi juba Vaidlustaja

pakkumusega esitatud Tehnilisest kirjeldusest (vt pakkumuskonteineris „6_4_1_Tehniline

kirjeldus_osa 6“, p 1.10).

4.3.2. Hankekomisjoni protokolli lk 6 kohaselt pakkumus ei vasta TK p-ile 2.1.6 (Must be

capable of forming a MLAG cluster with existing MSN3700 switches), kuna „Pakutud seade

PowerSwitch Z9432F-ON ei vasta tehnilise kirjelduse punktile 2.1.6, kuna pakutud seadmel

ei ole nõutud funktsiooni olemasolevate MSN3700 kommutaatoritega liidestamiseks, puudub

MLAG tugi. Pakutud seade on garanteeritud töötama analoogiliselt Delli seadmetega, aga

hankijal on väga mitmekesine keskkond, mis nõuab ühilduvuseks MLAGi.”

See, et Vaidlustaja pakkumus vastab TK p-ile 2.1.6 on tuvastav ainuüksi Vaidlustaja

pakkumusega esitatud Tehnilisest kirjeldusest (vt pakkumuskonteineris „6_4_1_Tehniline

kirjeldus_osa 6“, p 2.1.6). Hankekomisjoni protokollist ei ole võimalik õigupoolest isegi

sisuliselt aru saada, millele tugineb komisjoni väited seadme PowerSwitch Z9432F-ON

mittevastavusest.

4.4. osa 5

Ainetud ja põhjendamatud on etteheited, et esitatud tootekood ei ole leitav. RHAD nõue on

„esitada tootekoodid vastavalt tootja nomenklatuurile“, mida Vaidlustaja ongi pakkumuses

teinud. RHAD-s ei ole nõutud, et tootjapoolsed tootekoodid peaksid olema internetist

avalikud, mis paljude tootjate/toodete (eriti erilahenduste puhul) ei pruugigi olla.

Hankekomisjoni etteheited ei ole põhjendatud ja ei ole tegemist Vaidlustaja pakkumuse

sisulise kõrvalekaldega RHS § 114 lg 2 tähenduses.

4.4.1. See, et Vaidlustaja pakkumus vastab TK p-ile 2.1.7., nähtub juba pakkumusega esitatud

Tehnilisest kirjeldusest (vt pakkumuskonteineris „5_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 5“, p 2.1.7.).

Kui Hankijale jäi ebaselgeks, kas kõnealuses punktis on toode MQM9790-NS2F või

MQM9790-NS2R, oleks ta pidanud pöörduma selgitustaotlusega Vaidlustaja poole, mitte

rutakalt pakkumuse tagasi lükkama.

4.4.2. See, et Vaidlustaja pakkumus vastab TK p-ile 2.2.7 on tuvastav ainuüksi juba

pakkumusega esitatud Tehnilisest kirjeldusest (vt pakkumuskonteineris „5_4_1_Tehniline

kirjeldus_osa 5“, p 2.2.7).

Kui Hankijale jäi ebaselgeks, kas kõnealuses punktis on toode MQM9790-NS2F või

MQM9790-NS2R, oleks ta võinud ja pidanud pöörduma selgitustaotlusega, mitte rutakalt

pakkumuse tagasi lükkama.

4 (25)

4.4.3. See, et Vaidlustaja pakkumus vastab RTK p-ile 2.3.1, nähtub ainuüksi juba Vaidlustaja

pakkumusega esitatud Tehnilisest kirjeldusest (vt pakkumuskonteineris „5_4_1_Tehniline

kirjeldus_osa 5“, p 2.3.1).

4.4.4. See, et Vaidlustaja pakkumus vastab TK p-ile 2.3.2, nähtub ainuüksi pakkumusega

esitatud Tehnilisest kirjeldusest (vt pakkumuskonteineris „5_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 5“,

p 2.3.2).

4.4.5. See, et Vaidlustaja pakkumus vastab TK p-ile 2.3.2.1, on tuvastav ainuüksi

pakkumusega esitatud Tehnilisest kirjeldusest (vt pakkumuskonteineris „5_4_1_Tehniline

kirjeldus_osa 5“, p 2.3.2.1).

4.4.6. See, et Vaidlustaja pakkumus vastab TK p-ile 2.3.2.2, nähtub ainuüksi pakkumusega

esitatud Tehnilisest kirjeldusest (vt pakkumuskonteineris „5_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 5“,

p 2.3.2.2).

4.4.7. See, et Vaidlustaja pakkumus vastab TK p-ile 2.4.1, nähtub ainuüksi pakkumusega

esitatud Tehnilisest kirjeldusest (vt pakkumuskonteineris „5_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 5“,

p 2.4.1).

4.4.8. See, et Vaidlustaja pakkumus vastab TK p-ile 2.4.2, nähtub ainuüksi pakkumusega

esitatud Tehnilisest kirjeldusest (vt pakkumuskonteineris „5_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 5“,

p 2.4.2).

4.4.9. See, et Vaidlustaja pakkumus vastab TK p-ile 2.4.3, nähtub ainuüksi pakkumusega

esitatud Tehnilisest kirjeldusest (vt pakkumuskonteineris „5_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 5,“

p 2.4.3).

4.4.10. See, et Vaidlustaja pakkumus vastab TK p-ile 2.4.4, nähtub ainuüksi pakkumusega

esitatud Tehnilisest kirjeldusest (vt pakkumuskonteineris „5_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 5“,

p 2.4.4).

4.4.11. See, et Vaidlustaja pakkumus vastab TK p-ile 2.4.5, on tuvastav juba ainuüksi

pakkumusega esitatud Tehnilisest kirjeldusest (vt pakkumuskonteineris „5_4_1_Tehniline

kirjeldus_osa 5“, p 2.4.5).

4.4.12. See, et Vaidlustaja pakkumus vastab TK p-ile 2.4.6, on tuvastav juba ainuüksi

pakkumusega esitatud Tehnilisest kirjeldusest (vt pakkumuskonteineris „5_4_1_Tehniline

kirjeldus_osa 5“, p 2.4.6).

4.5. Kuivõrd Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine osas 5 on õigusvastane, on õigusvastane

ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine selles osas. Vastavalt RHAD-le on

pakkumuste ainsaks hindamiskriteeriumiks maksumus (pakkumuse maksumus 100%),

Vaidlustaja pakkumuse maksumus on madalaim.

4.6. Vaidlustaja täiendavad seisukohad.

4.6.1. RHAD-s olid pakkumuse nõuded sätestatud üldisena ja viisil, kus Hankija on otsustanud

usaldada pakkujate antavaid andmeid ja kinnitusi. Vt Pakkumuse esitamise ettepanek

5 (25)

(edaspidi PEE) p 7.4: „Esitatav pakkumus peab sisaldama kõiki andmeid, mille põhjal on

võimalik hinnata, kas pakkumus ja pakutavad seadmed vastavad kõikidele

hankedokumentides, sh tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele. Pakkumuses tuleb selgelt

välja tuua pakutavate seadmete ja nende komponentide tootenimetused ja tootekoodid

vastavalt tootja nomenklatuurile, tehnilised parameetrid jne.”

Vaidlustaja järgis pakkumuse esitamisel RHAD nõudeid ja pakkumus on esitatud vastavalt

eeltoodud RHAD nõuetele. Nii on Vaidlustaja pakkumuses muuhulgas esitatud kõik eelnõutud

andmed.

Tehniline kirjeldus, kus on punkt-punkti haaval kirjeldatud pakutavate

seadmete/komponentide vastavust RHAD Tehnilise kirjelduse nõuetele:

1) vt osas 5 dokument „5_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 5“

2) vt osas 6 dokument „6_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 6“

Tootekoodid vastavalt tootja Dell nomenklatuurile:

1) vt osas 5 dokument „5_4_1_Tartu Ülikooli GPU hange_Infiniband koodid.xlsx“ (vt

tulp F)

2) vt osas 6 dokument „6_4_1_ Tartu Ülikooli GPU hange_Ethernet switch koodid.xlsx“

(vt tulp F)

Tootenimetused:

1) vt osas 5 dokument „5_4_1_Tartu Ülikooli GPU hange_Infiniband koodid.xlsx“

2) vt osas 6 dokument „6_4_1_Tartu Ülikooli GPU hange_Ethernet switch koodid.xlsx“

Selliselt olid Vaidlustaja pakkumuses esitatud kõik RHAD-s nõutud andmed, mis võimaldasid

Hankijal hinnata ja veenduda pakutud seadmete vastavuses nõuetele. Juhul, kui Hankijal

tekkis mistahes küsimusi, oleks Hankija tulenevalt hea halduse ja proportsionaalsuse

põhimõttest pidanud küsima Vaidlustajalt selgitust.

4.6.2. osa 6

Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise tingis väidetav mittevastavus TK p-ile 2.1.6.

Vaidlustaja sellega ei nõustu.

TK p 2.1.6 puhul on Hankija 05.11.2025 vastuses lk 7-8 esitatud tehnilised põhjendused,

milles seisnevat pakutud Dell PowerSwitch Z9432F lülitite väidetav sisuline mittevastavus

TK p-ile 2.1.6 („Must be capable of forming a MLAG cluster with existing MSN3700

switches“).

Hankija 05.11.2025 vastuses esmakordselt esitatud rohkesõnaline ja laialivalguv väitluskäik

sellest, nagu ei vastaks Vaidlustaja pakutud Dell lülitid TK p-ile 2.1.6, on eksitav ja ebaõige.

Vaidlustaja pakutud lülitid (ingl. keeles „switches“) Dell PowerSwitch Z9432F võimaldavad

moodustada MLAG klastri olemasolevate NVIDIA lülititega MSN3700. See, et pakutud Dell

lülitid võimaldavad moodustada MLAG klastri olemasolevate NVDIA lülititega MSN3700,

nähtub selgesõnaliselt juba Vaidlustaja pakkumuse tehnilisest kirjeldusest. Vt

pakkumuskonteineris dokument „6_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 6“, p 2.1.6.

6 (25)

Seda, et pakutud Dell lülitid vastavad TK p-ile 2.1.6 ja võimaldavad moodustada MLAG

klastri olemasolevate NVDIA lülititega MSN3700, on selgitatud ja üle kinnitatud seadmete

tootja Dell Technologies 11.11.2025 kirjaga (lisa 1):

„Kinnitame üle, et pakutud Dell PowerSwitch Z9432F lülitid koos Dell Enterprice SONIC

operatsioonisüsteemiga vastavad Tehnilise kirjelduse punkt 2.1.6 nõudele ja omavad punktis

2.1.6 nõutud MLAG funktsiooni. Pakutud Dell lülitid toetavad MLAG funktsionaalsust

vastavalt 802.3ad standardile, sama standardit toetavad ka Tartu Ülikooli olemasolevad

NVIDIA lülitid MSN3700. See võimaldab olemasolevad MSN3700 lülitid liidestada MLAG-i

paari pakutud Dell PowerSwitch Z9432F lülititega, tagades soovitud veakindluse ja vea

korral kiire ümberlülituse.”

Hankija on 05.11.2025 vaidlustuse vastuses andnud TK p-ile 2.1.6 arusaamatu ja meelevaldse

tõlgenduse, mida seal sätestatud ei ole. Sellise käsitluse puhul ei vastaks TK p-ile 2.1.6 mitte

ükski maailmas toodetav lüliti, sealhulgas ka mitte tootja NVDIA lülitid.

Vt selle kohta tootja Dell Technologies 11.11.2025 selgituskirjas (lisa 1):

„Teatavasti on NVIDIA lülitite MSN3700 tootmine lõpetatud (EOL - End of Life)

https://docs.nvidia.com/networking/display/sn3000um/ordering+information. Seega ei olnud

võimalik Tartu Ülikooli hankes NVIDIA vanasid lüliteid MSN3700 pakkuda ATEA-l ega ka

muudel pakkujatel. Hanke Tehnilise kirjelduse punkti 2.1.6 ei saa tõlgendada kitsendavalt

selliselt, et pakutavad lülitid peaksid olema suutelised töötama olemasolevate NVIDIA

MSN3700 lülititega samas MLAG-paaris. Sellist MLAG funktsionaalsust ei võimalda isegi

NVIDIA enda uue põlvkonna lülitid MSN4700, mida toodetakse seniste MSN3700 lülitite

asemel. Seega, kui tõlgendada Tehnilise kirjelduse punkti 2.1.6 kitsendavalt selliselt nagu on

Tartu Ülikool seda teinud pakutavate Dell lülitite puhul, oleksid Tehnilise kirjelduse punktile

2.1.6 mittevastavad ka NVIDIA uue põlvkonna lülitid MSN4700 või mistahes muud NVIDIA

või muud maailmas toodetavad lülitid.“

Kui Hankija väitleb, et Vaidlustaja poolt osas 6 pakutud Dell lülitid ei vasta TK p-ile 2.1.6, ei

saaks TK p-ile 2.1.6. vastata ka Kolmanda isiku pakutud NVIDIA lülitid MSN4700 ega mitte

ükski muu maailmas toodetav lüliti.

4.6.3. osa 5

4.6.3.1. Osas 5 esitatud mittevastavuse etteheited on erandlikult pakkumuse vormistust

puudutavad ehk puudused, mida oleks saanud lahendada selgituste küsimise-andmisega. RHS

§ 46 lg 4 kohaselt saab pakkumuses esitatud andmete kohta esitada nii selgitusi kui selgitust

võimaldavaid dokumente.

Nii on hankekomisjoni poolt pakkumuse nö vormistusliku puudusena ette heidetud näiteks:

1) TK p 2.1.7. „Pakkumuses on mainitud switches MQM9790-NS2F and MQM9790-

NS2R. Pakkumusest ei selgu kumba on pakutud.” Kuigi see, et TK p 2.1.7 puhul on

pakutud lülitit MQM9700-NS2F oli kirjas juba pakkumusdokumendis „5_4_1_Tartu

Ülikooli GPU hange_Infiniband koodid.xlsx“ (vt tulp A – Part 5.2.1), oleks Hankija

ebaselguse korral pidanud pöörduma selgitustaotlusega Vaidlustaja poole, mitte

pakkumuse rutakalt ja kaalutlusõigust teostamata tagasi lükkama.

2) TK p 2.2.7. „Pakkumuses on mainitud tooteid MQM9700-NS2F ja MQM9700-NS2R.

Esitatud pakkumuse alusel ei ole selge, millist neist on pakutud.” Kuigi see, et TK p

2.2.7 puhul on pakutud lülitit MQM9790-NS2F (vt tulbas A – „Part 5.2.2“), on kirjas

7 (25)

juba pakkumusdokumendis „5_4_1_Tartu Ülikooli GPU hange_Infiniband

koodid.xlsx“ (vt tulp A – Part 5.2.2), oleks Hankija ebaselguse korral pidanud

pöörduma selgitustaotlusega Vaidlustaja poole, mitte pakkumuse rutakalt ja

kaalutlusõigust teostamata tagasi lükkama.

3) TK p 2.3.1. „Esitatud tootekood ei ole leitav. Pole arusaadav, kas pakutud on Active

copper split cbl IBTPNDR 5m H kaabel või mitte.”

RHAD nõue oli esitada tootenimetused ja tootekoodid vastavalt tootja nomenklatuurile, mida

Vaidlustaja ongi pakkumuses korrektselt teinud, esitades pakkumuses tootja Dell omad.

Selgituse küsimisel oleks Hankija hõlpsasti teada saanud, kust on Hankijal soovi korral

võimalik pakkumuses esitatud Dell tootekoodide sisu kontrollida. Muuhulgas on need

kättesaadavad Vaidlustaja e-poest: https://www.atea.ee/eshop/

See, et osas 5 on pakutud „Active copper split cbl IBTPNDR 5m H kaabel”, on kirjas juba

Vaidlustaja pakkumusdokumendis „5_4_1_Tartu Ülikooli GPU hange_Infiniband

koodid.xlsx“ (vt tulp A – Part 5.2.3.1). Isegi kui oleks esinenud ebaselgus, oleks Hankija

pidanud pöörduma selgitustaotlusega Vaidlustaja poole, mitte pakkumuse rutakalt ja

kaalutlusõigust teostamata tagasi lükkama.

4.6.3.2. RHAD-s olid pakkumuse dokumendinõuded sätestatud üldisena ja viisil, kus Hankija

on otsustanud usaldada pakkujate antavaid kinnitusi. Vaidlustaja järgis pakkumuse esitamisel

RHAD nõudeid ja pakkumus on esitatud vastavalt RHAD nõuetele ning kätkeb teavet, mille

esitamise kohustus pidi olema arusaadav nö „keskmisele vastavas valdkonnas tegutsevale

ettevõtjale“.

Seda, et Vaidlustaja pakutud seadmed vastavad RHAD nõuetele kõikides vaidlusalustes

punktides, on selgitatud ja üle kinnitatud ka tootja Dell Technologies 11.11.2025

selgituskirjaga (lisa 1).

5. Hankija, Tartu Ülikool, vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamine osas 5 oli õiguspärane

5.1.1. Vaidlustaja on oma vaidlustuses asunud ebaõigele arusaamale, justkui oleks Hankija

oma otsuste aluseks olevas 15.10.2025 dokumendis nimega „Komisjoni ettepanekud otsuste

tegemiseks“ (edaspidi ka Komisjoni protokoll) läbivalt kasutanud nn süsteemi, et kõik

Komisjoni protokollis välja toodud puudused on liigitatud kaheks ning sisulised puudused

tähistatakse punasega ja mittesisulised mustaga. Nii see tegelikult ei ole.

Ehkki Komisjoni protokolli osades, mis käsitlevad Riigihanke osasid 1-3 ja 6 on Hankija

tõepoolest sellist tähistussüsteemi kasutanud, siis Riigihanke osa 5 kohta käivas protokolli

osas puuduvad igasugused viited sellele, et välja toodud puudused oleksid kuidagi liigitatud

sisulisteks ja mittesisulisteks. Komisjoni protokolli tähelepanelikul lugemisel peaks olema

üheselt selge, et Komisjoni protokoll on jaotatud vastavalt Riigihanke osade arvule seitsmeks

eraldiseisvaks osaks ning kui mõnes osas on Hankija otsustanud, et pakkuja pakkumuse

puuduseid kajastavas tabelis on puuduste olemusest tulenevalt olnud vajalik kasutada

kahevärvilist tähistussüsteemi, siis on iga sellise tabeli alla ka vastav selgitav lõik kirjutatud.

Komisjoni protokollis puuduvad igasugused viited selle kohta, et kahevärvilist

tähistussüsteemi kasutataks kogu dokumendi üleselt.

8 (25)

Kuivõrd Riigihanke osa 5 kohta käivas Komisjoni protokolli osas puudub viide, et välja

toodud puuduseid oleks tarvilik kuidagi eraldi tähistada, siis puudub ka alus teiste Riigihanke

osade kohta käivat tähistussüsteemi üle kanda Riigihanke osa 5 kohta käivale Komisjoni

protokolli osale. Osa 5 kohta on Komisjoni protokollis selgelt öeldud, et pakkumuses

sisalduvate puuduste näol on tegemist sisuliste puudustega (lk 15 ja 16) ning puudub

igasugune alus asuda seisukohale, et osas 5 esinenud puuduseid ei oleks peetud sisulisteks

mittevastavusteks.

5.1.2. Vaidlustaja on vaidlustuses asunud seisukohale, et ainuüksi Vaidlustaja pakkumusega

esitatud dokument „5_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 5“ tõendab Vaidlustaja pakkumuse

vastavust kõikidele Hankija poolt TK-s osas 5 sätetatud tehnilistele tingimustele. Seejuures ei

ole Vaidlustaja oma vaidlustuses esitanud ühtegi muud täiendavat argumenti või viidet, mis

tõendaks Vaidlustaja pakkumuse vastavust tehnilistele tingimustele.

Vaidlustaja poolt viidatud pakkumusega esitatud „tehnilise kirjelduse dokumendi“ näol on

tegemist sisuliselt lihtsalt Hankija TK ümberkirjutusega, mis iseseisvalt ei ole paraku

käesoleval juhul piisav kontrollimaks, kas konkreetses pakkumuses on ka reaalselt pakutud

seadmeid, mis vastavad Hankija poolt sätestatud nõuetele. Ehkki pakkujatel ei ole keelatud

Hankija TK esitamine, on ka vaidlustuskomisjon rõhutanud, et sellisel juhul on eelduseks, et

esitatu sisaldab ka kogu teavet, mis oli hankedokumentides nõutud.2 Seejuures ei saa pakkuja

pakkumus olla esitatud niivõrd puudulikult, et hankijal ei ole võimalik kontrollida esitatud

pakkumuste vastavust.

Pakkumuses esitatud tehnilises kirjelduses ei ole toodud välja iga toote konkreetseid

parameetreid, kuivõrd TK-s on mitmed punktid sõnastatud toodetele sätestatud

miinimumnõuetena (nt min, max, lubatud vahemik jm). Teisisõnu, RHAD-is sisalduva TK

eesmärk ongi kirjeldada, millistele miinimumnõuetele vastavaid tooteid võib pakkuda, kuid

pakkujad pidid koos oma pakkumusega esitama ka konkreetsete pakutud toodete mudelid

koos kõikide tehniliste näitajatega. Kuivõrd Vaidlustaja esitas oma pakkumuse andmed

sisuliselt samamoodi, nagu oli sõnastatud Hankija TK-s, siis ei olnud Hankijal võimalik

üksnes tehnilise kirjelduse dokumendi põhjal ka veenduda pakutavate seadmete vastavuses.

5.1.3. Vastavalt PEE p-ile 7.4 pidi esitatav pakkumus sisaldama kõiki andmeid, mille põhjal

on võimalik hinnata, kas pakkumus ja pakutavad seadmed vastavad kõikidele

hankedokumentides, sh tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele. Pakkumuses tuleb selgelt

välja tuua pakutavate seadmete ja nende komponentide tootenimetused ja tootekoodid

vastavalt tootja nomenklatuurile, tehnilised parameetrid jne. Seega on eelnevast tulenevalt

selge, et pakkumuse sisulise vastavuse tõendamiseks käesolevas Riigihankes ei piisanud

üksnes RHAD-iga sarnase tehnilise kirjelduse dokumendi esitamisest, vaid tuli esitada ka

pakutavate seadmete ja nende komponentide tootenimetused, tootekoodid, tehnilised

parameetrid jm konkreetse seadme või komponendi puhul asjakohane info, mille põhjal oleks

Hankijal võimlik sisuliselt hinnata, kas pakkumuses esitatud seadmed ja komponendid

vastavalt kõikidele RHAD-is sätestatud nõuetele. Sarnaselt ei saa seega ka Hankija piirduda

pakkumuse sisulise vastavuse kontrolli teostamisel üksnes tehnilise kirjelduse dokumendi

lugemisega, vaid pakkumust tuleb kontrollida terviklikuna, võttes arvesse kõiki pakkumuses

konkreetsele Riigihanke osale esitatud dokumente. Seega isegi kui tehnilise kirjelduse

dokumendis toodu põhjal on pealtnäha kõik seadmetele esitatud tehnilised nõuded justkui

2 VAKOo 22.05.2025, 82-20/218717 p 10.

9 (25)

formaalselt täidetud, siis peab tehnilistele nõuetele vastavus olema tõendatud ka siis, kui

Hankija teostab konkreetse pakutava seadme või komponendi osas sisulist kontrolli

pakkumuses esitatud tootenimetuse, tootekoodi ja/või muude tehniliste

parameetrite/asjakohaste andmete alusel.

5.1.4. Vaidlustaja on oma pakkumuses lisaks tehnilise kirjelduse dokumendile esitanud

tootenimetused ja tootekoodid dokumendis nimega „5_4_1_OSA5 Tartu Ülikooli GPU hange

- Infiniband koodid“.

Komisjoni protokolli kohaselt esines Vaidlustaja poolt osale 5 esitatud pakkumuses vähemalt

12 puudust. Juba ainuüksi tuvastatud puuduste mahu tõttu on alust arvata, et tegemist võib

olla puudulikult/poolikult koostatud ja hoolsuskohustust rikkuva pakkumusega, mille puhul

kõikidele küsimustele vastuse saamine võib kaasa tuua tehnilise pakkumuse muutumise või

olulises osas täiendamise.

Kokkuvõtlikult seisnesid Vaidlustaja poolt osale 5 esitatud pakkumuse puudused selles, et

pakutavad tootekoodid ja tootekirjeldused polnud kas otsitavad või polnud Hankijal võimalik

pakkumuses esitatud andmete põhjal selgeks teha, millise viidatud toote näol oli tegu reaalselt

pakutava tootega või kas üldse oli pakutud TK-le vastavaid seadmeid.

5.1.5. Vaidlustaja on oma vaidlustuses kõikide Riigihanke osale 5 esitatud pakkumuses

sisaldunud puuduste osas kokkuvõtlikult asunud seisukohale, et kõiki 12 puudust oleks olnud

võimalik kõrvaldada selgituste küsimise teel. Seejuures on Vaidlustaja läbivalt heitnud

Hankijale ette, et Hankija ei ole ühegi puuduse kohta Vaidlustajalt selgitusi küsinud, mille

tulemusel olevat Hankija justkui lükanud pakkumuse tagasi kaalutlusõigust arvestamata.

Kuivõrd Vaidlustaja on Komisjoni protokolli lugemisel olnud mõnevõrra tähelepanematu, siis

on sellest tingitud ka Vaidlustaja ebaõige arusaam, justkui oleksid kõik Riigihanke osas 5

esinevad puudused komisjoni hinnangul mittesisulised. Riigihanke osa 5 kohta käivas

Komisjoni protokolli osas on ühemõtteliselt selgitatud, miks ei olnud osas 5 võimalik

puuduste kõrvaldamine selgituste küsimise teel.

5.1.6. Seadusest ega EL direktiividest ei tulene sõnaselgelt, et lisaks hankija õigusele küsida

pakkujalt pärast dokumentide esitamise tähtpäeva selgitusi pakkuja esitatud dokumentide

kohta võiks hankijal olla teatud juhtudel ka vastav kohustus. Ka EK on leidnud, et üldjuhul

on hankijal alati õigus jätta selgitused ebaselge või mittetäieliku pakkumuse kohta küsimata

ning pakkumus mittevastavana tagasi lükata, kuna pakkumuse ebaselgus on tingitud ettevõtjal

lasuva hoolsuskohustuse rikkumisest pakkumuse koostamisel.3

Hea halduse ja proportsionaalsuse põhimõttega võib selgituste küsimata jätmine tõesti

vastuolus olla, kuid seda siiski eelkõige olukorras, kus Hankija ei kasuta temale antud

võimalust selgituste küsimiseks ja lükkab tagasi ebaselgelt sõnastatud pakkumuse, mille puhul

on tegelikult näha, et selle ebaselguse saab lihtsasti lahendada ja kergesti kõrvaldada.

Vaidlustaja poolt Riigihanke osale 5 esitatud pakkumuses sisaldunud puudused kogumis olid

sellised, et pakkumuse vastavust ei oleks olnud võimalik saavutada ka selgituste küsimise teel,

ilma et oleks kaasnenud pakkumuse olulises osas täiendamine algselt esitamata jäetud

3 Minumets, D. RHS § 46, komm. 45 - Simovart, M.A., Parind, M., Fels, E. (koost). Riigihangete

seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura 2025).

10 (25)

andmetega.

5.1.7. Puudused TK p-des 2.1.7 ja 2.2.7

Vastavalt Komisjoni protokollile seisnevad nende punktide kohta käivad puudused

olemuslikult selles, et TK p-ides 2.1 ja 2.2 küsitud seadmete kohta esitatud andmetest ei olnud

Hankijal võimalik välja lugeda, kumba toodet on pakutud, kuivõrd mõlemal juhul on esitatud

kahe seadme tootekoodid. Vaidlustaja on vaidlustuse kohaselt seisukohal, et Hankija oleks

pidanud küsima Vaidlustajalt selgitust, kumba toodet on pakkumuses pakutud.

Hankija möönab, et isegi kui nende punktide kohta käivaid puuduseid oleks teoreetiliselt

võinud olla võimalik selgituste küsimise teel kõrvaldada ning eeldusel, et kummagi punkti

puhul oleks üks pakkumuses esitatud seadmetest vastanud ka RHAD-is sätestatud

tingimustele, siis on Hankija seisukohal, et selline pakkumuse täpsustamine ei ole kooskõlas

pakkujate võrdse kohtlemise ega läbipaistvuse põhimõtetega ning ei saa kanda selgituste

küsimise funktsiooni eesmärke. Nimelt tähendaks sellisel viisil selgitustega pakkumuse

täpsustamine sisuliselt seda, et pakkumuse koostamisel võiks pakkuja alati justkui jätta

lahtiseks, mida täpsemalt üldse pakutakse ning alles pärast pakkumuste esitamist hakata

selgituste voorus täpsustama, millist toodet pakkumuses sisaldunud nn valikust reaalsuses

pakutakse. Seega kui Hankija oleks käesoleval juhul võimaldanud selgituste esitamisega

sellist puudust kõrvaldada, oleks Vaidlustaja saavutanud potentsiaalse konkurentsieelise, sest

saaks teiste pakkujatega võrreldes täiendava tähtaja olulise pakkumuse osa esitamiseks, teades

samal ajal pakkumuste avamisel teatavaks saanud informatsiooni teiste pakkujate ja nende

pakkumuste kohta ning seega ka võimaluse kujundada vastavalt oma pakkumust.4 Vaidlustaja

oleks pärast pakkumuste avamist näinud, kes Riigihankel osalevad ja mis hinnaga

pakkumused esitati ning saanud teoreetiliselt alles siis valida selgitusi andes sobiva lahenduse,

mis oleks Vaidlustaja jaoks ka rahaliselt mõistlikum. Kuivõrd Vaidlustaja pakkumuses

sisaldus veel täiendavalt 10 puudust, siis nagu alljärgnevatest seisukohtades ka nähtub, ei

oleks ka TK p-des 2.1.7 ja 2.2.7 sisalduvate puuduste kõrvaldamine Vaidlustaja pakkumust

RHAD-is sätestatud tingimustele vastavaks muutnud.

5.1.8. Puudused TK p-ides 2.3.1, 2.3.2, 2.4.1, 2.4.2, 2.4.3, 2.4.4, 2.4.5 ja 2.4.6

Vastavalt Komisjoni protokollile seisnevad nende punktide kohta käivad puudused

olemuslikult selles, et ei pakkumuses esitatud andmete ega ka tootekoodide abil veebist

otsides ei olnud Hankijal võimalik üheselt tuvastada, kas TK p-des 2.3 ja 2.4 küsitud

seadmed/komponendid vastavad erinevatele RHAD-is sätestatud tehniliste tingimustele,

kuivõrd ei pakutavate toodete tootekoodid ega kirjeldused polnud Hankija enda poolt veebist

otsides leitavad. Seejuures ei olnud ka koos pakkumusega esitatud vastavaid

andmeid/dokumente, mille põhjal oleks Hankijal olnud võimalik veenduda konkreetsete

toodete vastavuses kõikidele RHAD-is sätestatud tehnilistele tingimustele.

RHAD-is oli selgesõnaliselt sätestatud tingimus, et pakkumus pidi sisaldama kõiki andmeid,

mille põhjal on Hankijal võimalik sisuliselt hinnata, kas pakkumus ja pakutavad seadmed

vastavad kõikidele RHAD-is sätestatud tingimustele, sh tuli pakkumuses selgelt välja tuua

pakutavate seadmete ja nende komponentide tootenimetused ja tootekoodid vastavalt tootja

nomenklatuurile, tehnilised parameetrid jne.

Vaidlustaja esitas oma pakkumuses tootenimetused ja tootekoodid. Muid täiendavaid

4 TrtRnK 17.10.2018, 3-18-1248, p-d 19-20, 22.

11 (25)

konkreetse toote tehnilisi parameetreid käsitlevaid andmeid ega dokumente pakkumusega

koos ei esitatud. Seejuures vastab tõele Vaidlustaja väide, et RHAD-is polnud tõesti nõutud,

et tootekoodid peaksid olema internetis avalikud. Kui aga Riigihanke objektiks on sellised

tooted, mille tehnilised parameetrid pole avalikult leitavad, siis on igati loogiline järeldus, et

pakkuja kohustus on koos pakkumusega ise esitada vastavad tehnilised andmed jms, et

Hankijal oleks võimalus pakkumuses esitatud toodete sisulist vastavust kõikidele RHAD-is

sätestatud toodetele üldse hinnata. Kui pakkumuses puuduvad nii andmed, mis tõendaksid

konkreetsete toodete vastavust konkreetsetele nõuetele, kui ka andmed, mille põhjal oleks

Hankijal endal võimalik leida toodete vastavust tõendavat informatsiooni, siis on tegemist

sisuliste puudustega, mille selgituste abil kõrvaldamine tähendaks pakkumuse olulises osas

täiendamist või koguni muutmist.

Välistatud on selgituste esitamisega pakkumuse olulises osas täiendamine või pakkumuse

muutmine, sest pakkumuse täiendamisel algselt esitamata dokumentidega ja/või andmetega

saavutaks pakkuja potentsiaalse konkurentsieelise, sest saaks teiste pakkujatega võrreldes

täiendava tähtaja olulise pakkumuse osa esitamiseks. Selline pakkumus lükatakse RHS § 114

lg 2 alusel tagasi.

5.1.9. Puudused TK p-ides 2.3.2.1 ja 2.3.2.2

Vastavalt Komisjoni protokollile seisnevad nende punktide kohta käivad puudused

olemuslikult selles, et pakkumuses puuduvad andmed, kas TK p-is 2.3.2 nõutud kaablid

ühilduvad p-is 2.1 hangitavate toodetega ja Hankija poolt märgitud olemasolevate toodetega.

Vaidlustaja on vaidlustuse kohaselt seisukohal, et Hankija oleks pidanud küsima Vaidlustajalt

selgitust viidatud asjaolude täpsustamiseks.

Ettevõtja dokumentide kohta antavate selgituste õiguspärasusele seatud esimene tingimus on,

et selgitustega ei kaasneks dokumentide sisulist muutmist. Eelnev tähendab, et selgituste

kaudu on võimalik kõrvaldada üksnes dokumendi mittesisulisi puudusi. Dokumendi sisulise

muutmise keelu tingib oht, et ettevõtja võib saada dokumendi sisulise muutmisega ebaausa

võimaluse muuta RHAD tingimustele mittevastav pakkumus selgitamise kaudu vastavaks. Nii

on EK läbivalt sedastanud, et pakkumusega seotud andmete korrigeerimine on erandjuhul

lubatud eelkõige siis, kui ilmselgelt on vaja teha ainult täpsustusi või parandada ilmsed

tehnilised vead, nii et sellega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist. Kuigi selle

hinnangu andmine, milliseid ettevõtja poolt riigihanke menetluses esitatud andmeid tuleb

lugeda sisuliseks ning milliseid mittesisuliseks, on hankija kaalutlusotsus, siis erialakirjanduse

ja kohtupraktika kohaselt tuleb ettevõtja poolt riigihankes esitatud dokumentide olulisteks

aspektideks pidada eelkõige andmeid, mis on aluseks hankija otsuste tegemisele. Pakkumuse

puhul on sellisteks olulisteks aspektideks mh andmed, mille alusel hankija kontrollib

pakkumuse vastavust, nt pakutava toote või teenuse tehnilised omadused.5

Vaidlustaja ei esitanud koos pakkumusega andmeid, mille põhjal oleks Hankijal võimalik

sisuliselt kontrollida, kas pakutavad tooted vastavad RHAD-is sätestatud konkreetsele

tehnilistele nõuetele. Seega selgituste abil puuduoleva info küsimine tähendanuks pakkumuse

täiendamist algselt esitamata dokumentidega ja/või andmetega, mille tulemusel saavutaks

pakkuja potentsiaalse konkurentsieelise, sest saaks teiste pakkujatega võrreldes täiendava

tähtaja olulise pakkumuse osa esitamiseks. Selliste selgituste küsimine aga lubatud ei ole,

5 Minumets, D. RHS § 46, komm. 30-32 - Simovart, M.A., Parind, M., Fels, E. (koost). Riigihangete

seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura 2025).

12 (25)

kuivõrd see läheks vastuollu pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega.

5.1.10. Eelnevast nähtub kogumis, et Vaidlustaja poolt Riigihanke osale 5 esitatud pakkumuse

näol oli tegemist puudulikult esitatud pakkumusega (pakkumusega esitatud kirjeldused ei ole

ühesed ja lõplikud, tootekoodid ei ole kontrollitavad), mille põhjal ei ole võimalik saada aru,

mida on pakutud ja kas pakutud seadmed vastavad tehnilises kirjelduses nõutule ilma

pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet rikkumata. Hankija on teostanud oma kaalutlusõigust

õiguspäraselt ning tuvastanud, et pakkumuses esinenud puuduste näol oli selgelt tegemist

sisuliste puudustega, mida ei olnud võimalik selgituste küsimise teel kõrvaldada ilma

pakkumust oluliselt täiendamata.

5.2. Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamine osas 6 oli õiguspärane

5.2.1. Ka osa 6 puhul on Vaidlustaja asunud oma vaidlustuses seisukohale, et ainuüksi

Vaidlustaja pakkumusega esitatud dokument „6_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 6“ tõendab

Vaidlustaja pakkumuse vastavust kõikidele Hankija poolt TK-s osas 6 sätetatud tehnilistele

tingimustele. Seejuures ei ole Vaidlustaja oma vaidlustuses esitanud ühtegi muud täiendavat

argumenti või viidet, mis tõendaks Vaidlustaja pakkumuse vastavust tehnilistele tingimustele.

Vaidlustaja poolt viidatud pakkumusega esitatud tehnilise kirjelduse dokumendi näol on

tegemist sisuliselt lihtsalt Hankija TK ümberkirjutusega, mis iseseisvalt ei ole paraku

käesoleval juhul piisav kontrollimaks, kas konkreetses pakkumuses on ka reaalselt pakutud

seadmeid, mis vastavad Hankija poolt sätestatud nõuetele.

Vastavalt PEE p-ile 7.4 pidi esitatav pakkumus sisaldama kõiki andmeid, mille põhjal on

võimalik hinnata, kas pakkumus ja pakutavad seadmed vastavad kõikidele

hankedokumentides, sh tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele. Pakkumuses tuleb selgelt

välja tuua pakutavate seadmete ja nende komponentide tootenimetused ja tootekoodid

vastavalt tootja nomenklatuurile, tehnilised parameetrid jne.

Lisaks tehnilise kirjelduse dokumendile on pakkuja oma pakkumuses ka osa 6 kohta esitanud

tootenimetused ja tootekoodid dokumendis nimega „6_4_1_OSA6 Tartu Ülikooli GPU hange

– Ethernet Switch koodid“.

5.2.2. Osa 6 kohta käiva komisjoni protokolli kohaselt sisaldus Vaidlustaja pakkumuses 2

puudust, mille puhul Hankija on selgelt märkinud, et punasena tähistatud puudust käsitletakse

sisulise puudusena, mida ei ole võimalik selgituste küsimise teel kõrvaldada. Kuivõrd aga

sisulise puuduse esinemise tõttu tuli Vaidlustaja pakkumus niikuinii tagasi lükata, siis ei

küsinud Hankija Vaidlustajalt ka mustaga tähistatud puuduse osas selgitust, kuivõrd tulemust

see muutnud ei oleks.

5.2.3. Vaidlustaja pakkumuses sisaldunud sisulise puuduse kohta on Komisjoni protokollis

selgitatud, et pakkumuses pakutud seade ei vastanud TK p-ile 2.1.66, kuna pakutud seadmel

ei ole nõutud funktsiooni olemasolevate MSN3700 kommutaatoritega liidestamiseks, puudub

MLAG tugi. Pakutud seade on garanteeritud töötama analoogiliselt Delli seadmetega, aga

Hankijal on väga mitmekesine keskkond, mis nõuab ühilduvuseks MLAGi.

6 2.1.6. Must be capable of forming a MLAG cluster with existing MSN3700 switches

(https://enterprisesupport.nvidia.com/s/article/how-to-configure-mlag-onmellanox-switches)

13 (25)

Vaidlustaja ei ole vaidlustusmenetluse raames kuidagi sisuliselt tõendanud, et reaalsuses

Hankija poolt välja toodud puudust ei esine ning pakkumuses esitatud seade täidab TK p-is

2.1.6 esitatud nõuet.

Hankija on seisukohal, et Komisjoni protokolli sõnastuse kohaselt pidi Riigihanke objektiks

olevas valdkonnas tegutsevale isikule puuduse põhiline olemus siiski olema mõistetav. Ka ei

ole Hankija protokollis tegelikult väljendanud seisukohta, et Hankijale oleks selle puuduse

osas midagi ebaselgeks jäänud. Vastavalt pakkumuses esitatud andmetele on Hankija

pakkumuses esitatud seadmete sisulise vastavuse kontrolli teostamisel konkreetselt

tuvastanud, et pakutu ei vasta TK p-is 2.1.6 sätestatud tingimusele, kuivõrd pakutud seadmel

puudub nõutud MLAG (Multi-Chassis Link Aggregation Group) funktsionaalsus, mis on

vajalik olemasolevate MSN3700 seeria Mellanox kommutaatoritega liidestamiseks ja

redundantse võrguühenduse tagamiseks.

MLAG võimaldab kahte eraldi füüsilist kommutaatorit käsitleda loogiliselt ühe seadmena,

mis on kriitiline ühtse L2 topoloogia säilitamiseks ja katkestusteta töö tagamiseks HPC- ja

virtualiseerimiskeskkondades. Ilma MLAG toeta ei ole võimalik realiseerida aktiiv-aktiiv

arhitektuuri ega tagada linkide automaatset koormusjaotust ja kiiret taastumist (failover).

Hankijal ei oleks olnud võimalik aktsepteerida ka Vaidlustaja pakutavat seadet

analoogse/samaväärsena, kuivõrd MLAG toe puudumisel ei ole võimalik tagada võrgu

käideldavust, ühilduvust ja konfiguratsiooni järjepidevust olemasolevas heterogeenses

infrastruktuuris, kus kasutatakse erinevate tootjate seadmeid (sh Mellanox MSN3700).

Riigihanke pealkiri on „Teadusarvutuste keskuse GPU võimekuse laiendamiseks seadmete

ostmine“ mis ütleb üheselt, et ostetakse juba olemasolevas keskkonnas toimivat laiendust.

Vaidlustaja poolt pakutava seadme vastavaks lugemisel tekiks Hankija keskkonda eraldiseisev

võrgusegment, mis ei ole ühildatav kasutades olemasolevat MLAG funktsionaalsust ning

milles seisneb ka seadme mittevastavus TK p-ile 2.1.6. Seetõttu ei vastagi Vaidlustaja poolt

pakutud lahendus nõudele tagada täielik funktsionaalne ühilduvus olemasoleva võrgu

arhitektuuriga ning tuleb lugeda tehniliselt mittevastavaks.

Vastavalt Hankija poolt sätestatud nõuetele peavad pakutavad võrguseadmed suutma

moodustada MLAG klastri olemasolevate NVIDIA MSN3700 võrguseadmetega. Vaidlustaja

poolt pakutud seadme tootja enda dokumentatsiooni kohaselt suudavad pakkumuses pakutud

võrguseadmed luua MLAG klastri ainult teiste sama tootja võrguseadmetega. Hankija on aga

nõudnud, et ühilduvus oleks Hankijal olemasolevate võrguseadmetega, mis pole Vaidlustaja

pakutud seadme tootja omad. Seega ei ole Hankijal võimalik saavutada Riigihanke objektiks

olevatele seadmetele seatud eesmärke, kui Vaidlustaja poolt pakutud tootja võrguseadmed

toetavad ainult sama seeria ja sama tootja võrguseadmeid.

Eelnevast tulenevalt on selge, et Vaidlustaja poolt osale 6 esitatud pakkumuses esines

konkreetne seadme sisuline mittevastavus, mida ei olnud võimalik RHS § 46 lg 4 alusel

selgituste küsimise teel kõrvaldada, sest see oleks vastuolus muuhulgas hankemenetluse

läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Välistatud on selgituste esitamisega pakkumuse

olulises osas täiendamine või pakkumuse muutmine, sest pakkumuse täiendamisel algselt

esitamata andmetega saavutaks pakkuja potentsiaalse konkurentsieelise, sest saaks teiste

pakkujatega võrreldes täiendava tähtaja olulise pakkumuse osa esitamiseks, teades samal ajal

pakkumuste avamisel teatavaks saanud informatsiooni teiste pakkujate ja nende pakkumuste

kohta (pakkumuste maksumused) ning seega ka võimaluse kujundada vastavalt oma

14 (25)

pakkumust.7

5.3. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine on õiguspärane

Kuivõrd eelnevast analüüsist tulenevalt on Vaidlustaja pakkumuste tagasilükkamine nii osas

5 kui 6 õiguspärane, siis on õiguspärane ka Kolmanda isiku pakkumuste edukaks

tunnistamine.

5.4. Hankija täiendavad seisukohad.

5.4.1. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine osas 5 oli õiguspärane

5.4.1.1. Vaidlust ei olegi selles, kas Vaidlustaja on formaalselt jätnud mingid nõutud

dokumendid pakkumuses esitamata. Käesolevas vaidluses seisneb probleem selles, et pakkuja

pakkumuses esitatud dokumentides puudusid pakutavate seadmete ja komponentide kohta

konkreetsed tehnilised andmed/parameetrid, mille abil oleks Hankijal olnud võimalik

sisuliselt veenduda pakkumuses pakutavate toodete vastavuses RHAD-is sätestatud

tingimustele.

5.4.1.2. Ebaõige on Vaidlustaja väide justkui oleksid RHAD-is pakkumuse dokumendinõuded

sätesatud üldisena ja viisil, kus hankija on otsustanud usaldada pakkujate antavaid kinnitusi.

Selline seisukoht läheb konkreetselt vastuollu PEE p-i 7.4 sõnastusega. Hankija on

konkreetselt sätestanud, et pakkumuses tuleb selgelt välja tuua mh ka pakutavate seadmete ja

nende komponentide tehnilised parameetrid. Seega on selge, et pakkumuse vastavus TK-

sätestatud tingimustele pidi olema tõendatud ka pakkumuses esitatud konkreetse

seadme/komponendi kohta käivate tehniliste andmetega, mitte paljasõnalise kinnitusega

kõikidele TK-s toodud nõuetele vastavuse kohta. Seega ei olnud Hankijal võimalik ka

veenduda üksnes pakkumuses toodud andmete põhjal pakkumuse sisulises vastavuses

kõikidele RHAD-s sätestatud tingimustele.

5.4.1.3. Vaidlustaja viitab, et tootekoodide sisu on kättesaadav Vaidlustaja e-poest.

Käesolevaga juhib Hankija tähelepanu Lisas 1 sisalduvatele kuvatõmmistele, mis

illustreerivad, kuidas tootekoodid on nn tagantjärele otsitavaks muutunud alles nüüd

vaidlustuse esitamise ajaks ning pakkumuste kontrollimise ajal need avalikult otsitavad ei

olnud.8

Seega ei olnud Hankijal võimalik ka tootekoodide abil iseseisvalt pakutud seadmete ja

komponentide tehnilisi andmeid kontrollida.

Kui pakkumus sisaldab seadmeid ja komponente, mille tehnilised andmed ei ole avalikult

Hankijale endale kättesaadavad, oli Riigihankes pakkuja kohustuseks esitada need andmed

koos pakkumusega. Käesoleval juhul on Vaidlustaja pakkumuses esitanud Hankija TK koopia,

mis aga ei andud Hankijale informatsiooni selle kohta, mis on Vaidlustaja pakkumuses

pakutavate konkreetsete seadmete ja komponentide tehnilised parameetrid ning seega puudus

Hankijal vajalik info pakutud seadmete ja komponentide tehniliste parameetrite vastavuse

7 TrtRnK 17.10.2018, 3-18-1248, p-d 19-20, 22. 8 Lisa 1 Otsingutulemuste ajaline võrdlus.

15 (25)

kontrollimiseks ja seeläbi pakkumuse sisulises vastavuses veendumiseks. Kui Hankija TK

koopias esitatud andmeid lugeda piisavaks, tähendaks see teisisõnu kokkuvõtlikult seda, et

Hankija oleks pidanud pakkumuse vastavaks lugema üksnes Vaidlustaja poolt esitatud

tootenimetuse, -koodi ja formaalselt antud kinnituste pinnalt, kuivõrd ühegi pakkumuses

sisalduva konkreetse toote tehniliste parameetritega ei olnud Hankijal pakkumuses esitatud

andmete pinnalt võimalik tutvuda.

Seega ei olnud käesoleval juhul tegemist ka olukorraga, kus Vaidlustaja pakkumuse

tagasilükkamise oleks tinginud see, et Hankijal jäi midagi Vaidlustaja pakkumuses esitatud

andmete kohta nn ebaselgeks, vaid pakkumuses üleüldse puudusid sisulise kontrolli

teostamiseks vajalikud tehnilised andmed.

Vastab tõele, et nüüd vaidlustusmenetluse ajal on tõepoolest võimalik kõiki pakkumuses

esitatud tooteid leida ka Vaidlustaja e-poest. Alljärgnevalt esitab Hankija järeldused, milleni

on jõudnud nüüd vaidlustusmenetluse käigus Vaidlustaja e-poest pakkumuses esitatud tooteid

uurides.

5.4.1.3.1. TK p-des 2.1 ja 2.2 küsitud seadmed

Vaidlustaja on mõlemas punktis küsitud seadmete kohta pakkunud kaks erinevat varianti

seadmeid. Hankija jääb endiselt oma 05.11.2025 vastuses esitatud seisukohtade juurde, et

pakkujate võrdse kohtlemise ega läbipaistvuse põhimõtetega ei saa olla kooskõlas, kui

pakkuja jätab pakkumuse esitamisel lahtiseks, mida täpsemalt üldse pakutakse ning alles

pärast selgituste voorus täpsustatakse, millist toodet pakutud valikust reaalsuses pakutakse.

Mõlemas punktis pakutud seadmete puhul oli tegemist olukorraga, kus esitatud variante

eristab TK p-des 2.1.7 ja 2.2.7 sätestatud tingimus. Pakkumuses esitatud andmete põhjal ei

olnud Hankijal võimalik tuvastada, milliste tehniliste parameetritega seadmetega oli üldse

tegemist ning millist varianti pakutud toodetest vaidlustaja kummaski punktis pakub.

5.4.1.3.2. TK p-ides 2.3.1, 2.3.2 ja 2.4 küsitud seadmed/komponendi

Kõikide nendes punktides küsitud toodete osas ei olnud Vaidlustaja oma pakkumuses esitanud

pakutavate toodete tehnilisi parameetreid ning esitatud tootekoodide abil ei olnud võimalik

pakkumuste kontrollimise hetkel ka Hankijal iseseisvalt veebist leida pakutavate toodete

tehnilisi parameetreid, kuivõrd pakkumuses esitatud tootekoodid ei olnud avalikult otsitavad.

Vaidlustusmenetluse käigus on Hankija nüüd tuvastanud, et tegelikkuses ei esitanudki

Vaidlustaja oma pakkumuses nendes punktides küsitud toodete kohta tootekoode, mis

vastaksid PEE p-is 7.4 sätestatud tingimusele, mille kohaselt tuli tootekoodid esitada vastavalt

tootja nomenklatuurile. Nimelt on Vaidlustaja oma pakkumuses esitanud omaenda e-poe

„tootekoodi“, mitte reaalse seadme/komponendi tootja poolt määratud tootekoodi. Valede

tootekoodide esitamine on ühtlasi tinginud ka selle, et Hankijal ei olnud võimalik iseseisvalt

tuvastada, milliste tehniliste parameetritega tooteid on pakkumuses üldse pakutud. Nüüd, kui

Vaidlustaja on vaidlustusmenetluse käigus oma e-poes sisalduvad andmeid täiendanud, oli

Hankijal võimalik pakkumuses sisalduva „tootekoodi“ kaudu leida üles ka reaalselt pakutavad

tooted, nende kirjeldused/tehnilised parameetrid ning reaalsed tootekoodid vastavalt tootja

nomenklatuurile.

16 (25)

Lisas 2 on Hankija välja toonud kuvatõmmised, millelt nähtub, kuidas Vaidlustaja e-poes on

toodete juures nüüd kirjas nii see „tootekood“, mis oli esitatud pakkumuses, kui ka korrektsed

tootja poolt määratud tootekoodid, mida oleks pidanud pakkumuses esitama.9 Kokkuvõtlikult

tähendab see seda, et tegelikkuses ei ole Vaidlustaja oma pakkumuses isegi formaalselt

esitanud kõiki nõutud andmeid vastavalt PEE p-is 7.4 sätestatud tingimustele.

5.4.1.3.3. Osa 5 kokkuvõte

Iga Vaidlustaja poolt osale 5 esitatud seadmete/komponentide andmed olid esitatud

puudulikult. Hankijal ei olnud võimalik tutvuda ühegi konkreetselt pakutava seadme ega

komponendi tehniliste parameetritega. TK p-ides 2.1 ja 2.2 küsitud seadmete osas ei olnud

võimalik välja selgitada, millist varianti pakutud seadmete valikust üldse pakutakse ning p-

ides 2.3.1, 2.3.2 ja 2.4 küsitud seadmete/komponentide puhul ei olnud tootekoodid esitatud

vastavalt tootja nomenklatuurile. Pakkumus oli esitatud niivõrd puudulikult, et iga alampunkti

kohta oleks Hankija pidanud küsima Vaidlustajalt selgitusi ulatuses, mis oleks kaasa toonud

olulises osas pakkumuse muutmise ja täiendamise. Pakkumuses esitatud dokumentide ja

andmete põhjal ei olnud Hankijal võimalik veenduda pakutud seadmete ja komponentide

vastavuses RHAD-is sätestatud tingimustele.

Hankija ei ole lükanud Vaidlustaja pakkumust tagasi kaalutlusõigust arvestamata. Kui Hankija

otsustab mitte küsida selgitusi puudulikult esitatud pakkumuse kohta, ei tähenda see

automaatselt kaalutlusõiguse rikkumist. Hankijal on kaalutlusõigus hinnata, kas esitatud

pakkumus võimaldab objektiivselt kontrollida pakutu vastavust RHAD-is sätestatud

tingimustele. Käesoleval juhul oleks tuvastatud puudusi olnud võimalik kõrvaldada üksnes

seeläbi, kui Vaidlustaja oleks selgituste teel esitanud pakkumuses sisaldunud toodete kohta

selliseid täiendavaid tehnilisi andmeid, mida algselt pakkumuses ei sisaldunud. Seejuures ei

tähenda kaalutlusõiguse rakendamine, et Hankija peaks igal juhul püüdma puudulike

andmetega esitatud pakkumust nn päästa selgituste kaudu. Kaalutlusõiguse teostamine

tähendab ka Hankija õigust otsustada jätta selgitused küsimata, kui nende küsimine viiks

pakkumuse sisulise täiendamiseni ja seeläbi rikuks pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet.

Välistatud on selgituste esitamisega pakkumuse olulises osas täiendamine või pakkumuse

muutmine, sest pakkumuse täiendamisel algselt esitamata dokumentidega ja/või andmetega

saavutaks pakkuja potentsiaalse konkurentsieelise, kuivõrd saaks teiste pakkujatega võrreldes

täiendava tähtaja olulise pakkumuse osa esitamiseks. Hankijal on kohustus selline pakkumus

lükata RHS § 114 lg 2 alusel tagasi.

5.4.2. Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamine osas 6 oli õiguspärane

5.4.2.1. Kuivõrd Vaidlustaja osale 6 esitatud pakkumuse tagasilükkamise ei ole tinginud

Komisjoni protokollis välja toodud mittesisuline puudus TK p-i 1.10 osas, siis pole vajalik ka

käesolevas vaidlustusmenetluses selle puuduse olemust laiemalt kirjeldada. Vaidlustaja

pakkumuse tagasi lükkamiseks piisab, kui pakkumuses esineb vähemalt üks sisuline

mittevastavus RHAD-is sätestatud tingimustele.

5.4.2.2. Vaidlustaja poolt pakutud seadme tootja poolt avaldatud MLAG funktsionaalsusi

kirjeldavas dokumentatsioonis on selgesõnaliselt öeldud, et pakkumuses pakutud

9 Lisa 2 Tootekoodide võrdlus.

17 (25)

võrguseadmed suudavad luua MLAG klastri üksnes teiste sama tootja võrguseadmetega.10

Vaidlustaja ei ole täiendavates seisukohtades seda argumenti ka ümber lükanud. Vaidlustaja

on oma täiendavates seisukohtades esitanud Delli kinnitused/selgitused Vaidlustaja

pakkumuses esitatud seadmete vastavuse kohta kõikidele RHAD-is sätestatud tingimustele.

Esitatud selgitused väidavad, et kuivõrd nii Delli kui ka NVIDIA lülitid mõlemad toetavad

802.3ad standardit, on seeläbi nendevaheline MLAG-liidestus ka tagatud. Hankija soovib

rõhutada, et nii see tegelikult ei ole. 802.3ad on üksnes alusstandard, mille põhjal on iga tootja

(nagu Dell ja NVIDIA) loonud oma spetsiifilise (proprietary) MLAG-lahenduse. Kuid selline

ühise standardi tugi iseseisvalt ei taga veel automaatselt erinevate tootjate seadmete 100%

ühilduvuse RHAD-is nõutud tingimustele vastavalt.

Hankija on selgelt väljendanud TK-s oma eesmärki hankida seadmed, mis töötaksid koos

probleemideta. Kuivõrd Hankija olemasolev võrk põhineb suures osas NVIDIA tehnoloogial

töötavatel seadmetel, on sama tootja juurde jäämine oluline ettenägematute

ühilduvusprobleemide vältimiseks.

Kui Vaidlustajal tekkis pakkumuse koostamisel küsimusi seoses TK p-is 2.1.6 sätestatud

tingimuse tehnilise selguse või täidetavuse osas, oleks Vaidlustaja pidanud Hankijalt küsima

teabevahetuse kaudu selgitusi. Hetkel püüab Vaidlustaja RHAD-is sätestatud tingimusi enda

kasuks ümber tõlgendada, kuna tema pakutud lahendus on selgelt mittevastav RHAD-is

sätestatud tingimustele.

6. Kolmas isik, AKTSIASELTS TELEGRUPP, oma seisukohti vaidlustusmenetluses ei esitanud. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Vaidlustaja pakkumused on Riigihanke osades 5 ja 6 RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükatud.

Osas 5 on Hankija komisjoni ettepanekutes Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamist

põhjendatud järgmiselt:

1) TK p-is 2.1.7 on nõutud Airflow must be P2C. Pakkumuses on mainitud switches

MQM9790-NS2F and MQM9790-NS2R. Pakkumusest ei selgu kumba on pakutud.

2) TK p-is 2.2.7 on nõutud Airflow must be P2C. Pakkumuses on mainitud tooteid

MQM9700-NS2F ja MQM9700-NS2R. Esitatud pakkumuse alusel ei ole selge, millist

neist on pakutud.

3) TK p-is on 2.3.1 on nõutud Four (4) NVIDIA active copper cables ETH or IB NDR,

800Gbps, twin-port OSFP, 5m, NVIDIA OEM cables, cable must be compatible with

switches offered in subsections 2.1. and 2.2. Pakutud on Active copper split cbl

IBTPNDR 5m H. Esitatud tootekood ei ole leitav. Pole arusaadav, kas pakutud on

NVIDIA OEM cable või mitte. Pakkumusest ega veebist ei selgu, kas pakutu vastab

esitatud tingimustele.

4) TK p-is 2.3.2 on nõutud Ten (10) NVIDIA splitter cables ETH or IB HDR, 400Gb/s to

2x200Gb/s, twin-port OSFP to 2xQSFP112, 10m, NVIDIA OEM cables; Pakutud on-

EXWorks AOC splitter IBHDR 10m MOQ 18 H. Pakkumusest ega veebist ei selgu, kas

10 https://dl.dell.com/manuals/common/powerconnect_nx00-usingmlag-whtppr_en-us.pdf, lk 8.

18 (25)

pakutu vastab esitatud tingimustele. Pakkumusega esitatud tootekood ei ole leitav.

Pole arusaadav kas pakutud on NVIDIA OEM cable.

5) TK p-is 2.3.2.1 on nõutud Four (4) of the ten (10) splitter cables mentioned in

subsection 2.3.2. must be compatible with the managed Infiniband switch which is

being procured in subsection 2.1. and with the preexisting Mellanox QM8700

Infiniband switches. Pakutud on - EXWorks AOC splitter IBHDR 10m MOQ 18 H.

Pakkumuses puuduvad andmed, kas pakutud kaabel ühildub alap-is 2.1 hangitavate

lülititega ja olemasolevate Mellanox QM8700 Infiniband lülititega.

6) TK p-is 2.3.2.2 on nõutud Six (6) of the ten (10) splitter cables mentioned in subsection

2.3.2. must be compatible with the managed Infiniband switch which is being procured

in subsection 2.1. and with the preexisting Mellanox QM8790 Infiniband switches.

Pakutud on - EXWorks AOC splitter IBHDR 10m MOQ 18 H. Pakkumuses puuduvad

andmed, kas pakutud kaabel ühildub alap-is 2.1 hangitavate lülititega ja olemasolevate

Mellanox QM8790 Infiniband lülititega.

7) TK p-is 2.4.1. on nõutud Transceiver must support 800 Gbps ETH or IB NDR speeds

over Twin-port OSFP. Pakutud on - TP transceiver 800Gbps up to 2km H. Pakkumuses

puuduvad andmed kas pakutaval osal on Twin-port OSFP formfactor liidesed. Samuti

ei selgu kas pakutu toetab ETH and IB NDR kiirusi. Esitatud tootekood ja kirjeldus

pole leitavad.

8) TK p-is 2.4.2 on nõutud Must have two Duplex LC ports of 4-channel 100G-PAM4

optical modulation. Pakutud on - TP transceiver 800Gbps up to 2km H. Puuduvad

andmed, kas pakutud seadmel on two duplex LC port of 4-channel 100G-PAM4 optical

modulation. Esitatud tootekood ja kirjeldus pole leitav.

9) TK p-is 2.4.3 on nõutud Must support two single mode fiber cables with duplex LC

optical connectors. Pakutud on - TP transceiver 800Gbps up to 2km H. Puuduvad

andmed kas pakutud seade toetab two single mode fiber cables with duplex LC optical

connectors. Esitatud tootekood ja kirjeldus pole leitavad.

10) TK p-is 2.4.4 on nõutud Operational wavelength 1330 nm for distance up to 2000 m

using 2xFR4 single mode connections. Pakutud on - TP transceiver 800Gbps up to

2km H. Pakkumusest ei selgu kas seade toetab operational wavelength of 133 nm for

distance up to 2000 m using 2xFR4 single mode connections. Esitatud tootekood ja

kirjeldus pole leitavad.

11) TK p-is 2.4.5 on nõutud Must be compatible with the Infiniband switches described in

subsection 2.1. Pakutud on - TP transceiver 800Gbps up to 2km H. Puuduvad andmed,

kas pakutav osa ühildub alap-ides 2.1 kirjeldatud lülititega. Esitatud tootekood ja

kirjeldus pole leitavad.

12) TK p-is 2.4.6 on nõutud Must be NVIDIA OEM transceiver. Pakutud on- TP

transceiver 800Gbps up to 2km H. Pakkumusest ei selgu, kas tegemist on NVIDIA

OEM. Esitatud tootekood ja kirjeldus pole leitavad.

Osas 5 on Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamist põhjendatud eelkõige sellega, et

pakkumuses pole esitatud andmeid, mis tõendaksid pakkumuse vastavust neile TK nõuetele

(12) ja millede alusel oleks Hankijal võimalik kontrollida pakkumuse vastavust neile nõuetele. Osas 6 on Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamist põhjendatud sellega, et TK p-is 2.1.6 oli

nõutud Must be capable of forming a MLAG cluster with existing MSN3700 switches

(https://enterprisesupport.nvidia.com/s/article/how-to-configuremlag-on^Bmellanox-

switches). Hankija hinnangul Vaidlustaja pakutud seade PowerSwitch Z9432F-ON ei vasta

19 (25)

TK p-ile 2.1.6, kuna pakutud seadmel ei ole nõutud funktsiooni olemasolevate MSN3700

kommutaatoritega liidestamiseks, puudub MLAG tugi, Pakutud seade on garanteeritud

töötama analoogiliselt Delli seadmetega, aga Hankijal on väga mitmekesine keskkond, mis

nõuab ühilduvuseks MLAGi.

Osas 6 on Hankija tuvastanud Vaidlustaja pakkumuse mittevastavuse TK p-is 2.1.6 toodud

nõudele.

8. Vaidlustaja osas 5 esitatud pakkumuse tagasi lükkamise otsuse õiguspärasus

Vaidlustaja peamisteks argumentideks on, et kõik nõutud andmed on pakkumuses esitatud ja et

kui Hankijale jäi midagi arusaamatuks või vajas midagi täpsustamist, oleks ta võinud/pidanud

pöörduma RHS § 46 alusel selgitustaotlusega Vaidlustaja poole

Samuti leiab Vaidlustaja, et RHAD-s olid pakkumuse nõuded sätestatud üldisena ja viisil, kus

Hankija on otsustanud usaldada pakkujate antavaid andmeid ja kinnitusi ning et Hankija

avastatud puudused Vaidlustaja esitatud pakkumuses on vormistuslikud.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et pakkujad, sh Vaidlustaja, pidi pakkumuses esitama kõik

andmed pakkumuse vastavuse kontrollimiseks ja nende pakkumuses esitamata jätmist ei ole

alust pidada vormistuslikuks veaks.

8.1. Riigihanke lühikirjelduse kohaselt käesoleva hankemenetluse esemeks on

Teadusarvutuste keskuse GPU võimekuse laiendamiseks seadmete ostmine vastavalt HD

esitatud tehnilistele kirjeldustele.

Iga Riigihanke osa (7) kohta on Hankija koostanud tehnilise kirjelduse (edaspidi TK).

„Pakkumuse esitamise ettepaneku“ (edaspidi PEE) p-i 7.4 kohaselt Tehniline pakkumus.

Esitatav pakkumus peab sisaldama kõiki andmeid, mille põhjal on võimalik hinnata, kas

pakkumus ja pakutavad seadmed vastavad kõikidele hankedokumentides, sh tehnilises

kirjelduses esitatud tingimustele. Pakkumuses tuleb selgelt välja tuua pakutavate seadmete ja

nende komponentide tootenimetused ja tootekoodid vastavalt tootja nomenklatuurile,

tehnilised parameetrid jne.

Sama tingimus on kehtestatud ka „Vastavustingimused“ osas „TEHNILINE PAKKUMUS“ ja

lisatud on Küsimused ettevõtjale: 1. Esitage nõutud andmed ja dokumendid. (Vabas vormis

dokument.

Hankija on PEE p-is 7.4 andnud mittetäieliku loetelu andmetest, mis peavad pakkumuses

olema:

1) pakutavate seadmete nimetused;

2) pakutavate seadmete komponentide tootenimetused;

3) tootekoodid.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et PEE p-ist 7.4. pidid pakkujad, sh Vaidlustaja, aru saama

selliselt, et pakkumuses esitatud andmetega peab olema tõendatud pakkumuse vastavus

kõigile RHAD tingimustele, nende andmete alusel peab olema Hankijal võimalik kontrollida

pakkumuse vastavust kõigile RHAD tingimustele.

20 (25)

Riigihanke tulemusena igas osas sõlmitakse asjade hankeleping ja täiesti mõistatav on Hankija

nõue, et pakkumuses tuleb esitada andmed pakutavate asjade kohta selliselt, et oleks

tõendatud/kontrollitav nende vastavus kõikidele RHAD tingimustele.

8.2. PEE p-is 7.4 ja „Vastavustingimustes“ ei ole Hankija esitanud vastavaid vorminõudeid ja

pakkuja oli vaba otsustama selle üle, millised andmed oma pakkumuse vastavuse kohta esitab

(Hankija oli andnud mittetäieliku loetelu).

Üldsõnalise nõude esitamisel on alati võimalik, et Hankija ei saa pakkujalt selliseid andmeid,

mida ta saada lootis või ei pea ta saadud andmete alusel pakkumuse vastavuse sisulist

kontrollimist lõpptulemusel võimalikuks. Riigikohus on otsuse 3-19-1464, p-is 13 märkinud, et

kui hankija ei kehtestanud nõutavale dokumendile sisu- ega vorminõudeid, pidi dokument

kätkema endas teavet, mille esitamise kohustus pidi olema arusaadav nö keskmisele vastavas

valdkonnas tegutsevale ettevõtjale.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja oli küll vaba otsustama selle üle, millises

vormis ja milliseid andmeid ta Hankijale pakkumuses esitab, kuid ta pidi aru saama, et need

pidid olema andmed (mitmuses) ja need pidid on piisavad selleks, et Hankijal oleks

põhimõtteline võimalus kontrollida nende alusel pakkumuse vastavust kõikidele RHAD

tingimustele.

8.3. Vaidlustaja on pakkumuses esitanud pakutavate seadmete ja nende komponentide kohta:

1) osas 5 dokument „5_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 5“

2) osas 5 dokument „5_4_1_Tartu Ülikooli GPU hange_Infiniband koodid.xlsx“

Vaidlustaja selgituste kohaselt on neis dokumentides vajalik informatsioon, sh tootenimetused

ja tootekoodid vastavalt tootja Dell nomenklatuurile, tootekoodide sisu on kättesaadav

Vaidlustaja e-poest.

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et esitatud „tehnilise kirjelduse dokumendi“ näol on

tegemist TK ümberkirjutusega, mis ei ole piisav kontrollimaks, kas konkreetses Vaidlustaja

pakkumuses on ka reaalselt pakutud seadmeid, mis vastavad Hankija poolt sätestatud

nõuetele. PEE p-ist 7.4 ja „Vastavustingimustest“ pidi olema aru saadav, et pakkumuses tuleb

esitada kõik andmed pakutava kohta, ei piisa TK nõuete ümber kirjutamisest ja ka ainult

tootenimetustest.

Vaidlustusmenetluses on selgunud, et :

1) Vaidlustaja esitatud tootekoodid on otsitavaks muutunud alles vaidlustuse esitamise

ajaks, pakkumuste kontrollimise ajal need avalikult ei olnud11;

2) tootekoodid tulid esitada vastavalt tootja nomenklatuurile, Vaidlustaja on pakkumuses

esitanud oma e-poe „tootekoodid.

Pakkujad, sh Vaidlustaja, pidi mõistma, et TK nõuete kordamine ei ole piisav pakkumuse

vastavuse tõendamiseks. Kui Vaidlustaja esitas tootekoodid teadmisega, et need ei ole

kättesaadavad, siis eiras Vaidlustaja PEE p-i 7.4 ja „Vastavustingimusi“.

Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et Vaidlustaja pakkumuses esitatud andmete alusel ei ole

11 Hankija täiendavate seisukohtade Lisa 1 Otsingutulemuste ajaline võrdlus.

21 (25)

võimalik teha järeldusi selle kohta, kas pakkumus vastab kõikidele RHAD tingimustele või

mitte.

Ilma täiendavate andmeteta ei olnud Hankijal Vaidlustaja osas 5 esitatud pakkumuse vastavuse

kontrollimine sisuliselt võimalik.

8.4. Küsimus on selles, kas pakkumuses esitamata andmete tagantjärele esitamine vastuseks

Hankija selgitustaotlus(te)le oleks RHS-i mõttes olnud lubatav.

8.4.1. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kui pakkuja on jätnud riigihanke alusdokumentides

nõutud andmed pakkumuses üldse esitamata ja ilma nendeta ei ole pakkumuse vastavus

Riigihankes kontrollitav, ei saa Hankija pakkuja võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt

nõuda pakkujalt pakkumuse hilisemat täiendamist nende andmete ega asuda teostama

pakkumuse vastavuse sisulist kontrolli võimalike täiendavate selgituste/dokumentide/andmete

alusel. Selgituste küsimine ei tohi kaasa tuua riigihanke alusdokumentides nõutud dokumendi

või andmete esitamata jätmisel nende esitamist (vt Euroopa Kohtu otsus nr C-523/16, p 51).

8.4.2. RHS § 46 lg 4 alusel selgituste küsimine on hankija kaalutlusõigus, mitte kohustus, st

RHS-ist ei tulene hankijale otsest kohustust puuduse tuvastamisel pakkujale selgitustaotlust

esitada ja lubada puudust parandada, kuid selline kohustus võib tulla õiguse üldpõhimõtetest,

eelkõige hea halduse ja proportsionaalsuse põhimõttest. Nt kui pakkumuse vastavuse

tõendamiseks esitatud dokumendid on ebaselged või mitmeti mõistetavad või kui tegemist on

ilmse tehnilise veaga ja puudus on lihtsalt kõrvaldatav, on hankijal kohustus pakkujalt selgitusi

küsida ja lubada viga parandada. Sellistel juhtudel võib selgituse küsimata jätmine hankija poolt

olla kaalutlusviga, kuid kaalutlusviga võib olla ka selgituste küsimine olukorras, kus

pakkumuses esinevate puuduste kõrvaldamine ei ole lubatav ja rikub võrdse kohtlemise ning

läbipaistvuse põhimõtet.

Vea parandamiseks esitatud andmed/dokumendid/tõendid, mille aluseks on olnud

selgitustaotlus, mille esitamine on olnud algusest peale vastuolus võrdse kohtlemise ja

läbipaistvuse põhimõttega, ei saa aga kaasa tuua pakkumuse vastavaks tunnistamist. Euroopa

Kohus on kohtuasja C-387/14 p-is 40 märkinud, et kui hankija kasutab oma kaalutlusõigust,

mis tal on seoses õigusega nõuda pakkujatelt pakkumuse kohta selgitusi, on tal kohustus

kohelda pakkujaid võrdselt ja lojaalselt nii, et valikumenetluse lõppedes ja selle tulemust

arvestades ei näiks, et ühte või mitut sellise selgituste nõude saanud pakkujat on alusetult

koheldud teistest soodsamalt või ebasoodsamalt.

8.4.3. Käesoleval juhul pidid pakkujad ise pakkumuses esitama andmed oma pakkumuse

vastavuse kohta, ilma, et Hankija peaks neid pakkumuse vastavuse kontrollimiseks eraldi

pakkujalt küsima, ja Vaidlustaja neid ei esitanud.

RHAD-is nõutud, kuid pakkumuste esitamise tähtajaks esitamata andmete esmakordne

esitamine vastuseks Hankija selgitustaotlusele, sh nendega hilisem arvestamine, ei ole lubatav

isegi mitte juhul, kui Hankija selliseid tõendeid Vaidlustajalt oleks ise küsinud, jättes

Vaidlustajale ebaõige mulje, et dokumentide tagantjärele esitamine kvalifikatsiooni

tõendamiseks on kooskõlas RHS § 46 lg-ga 4.

Pakkujaid saab pakkumuse vastavuse kontrollimisel kohelda võrdselt vaid juhul, kui Hankija

kontrollib kõikide pakkujate pakkumuste vastavust PEE p-i 7.4 ja „Vastavustingimused“ alusel

22 (25)

esitatud andmete alusel, kõik pakkujad olid võrdselt kohustatud sellised andmed pakkumuses

Hankijale esitama ja võrdse kohtlemise põhimõtet rikuks ainuüksi see, kui mõnele pakkujale

antakse andmete esitamiseks teistega võrreldes rohkem aega.

Kuna osadel juhtudel oleks Vaidlustaja pidanud selgitusi Hankijale andes tegema pakkumuses

esitatud kahe variandi vahel valiku, siis nõustub vaidlustuskomisjon Hankijaga, et Vaidlustaja

oleks saanud alles selgitusi andes valida sobiva lahenduse, mis oleks tema jaoks rahaliselt

kasulikum.

8.5. Kuna Vaidlustaja pakkumuses on puudu PEE p-is 7.4 ja „Vastavustingimustes“ nõutud

andmed pakkumuse vastavuse kohta, on Vaidlustaja jätnud esitamata Hankija antud tähtajaks

(pakkumuste esitamise tähtpäevaks) pakkumuse vastavuse tõendamiseks vajalikud andmed.

12-st Hankija välja toodud puudusest Vaidlustaja pakkumuses on vähemalt 8 sellist, mille puhul

on vaidlustuskomisjon veendunud, et Hankija ei saaks Vaidlustaja pakkumuse vastavuse

kontrollimisel arvestada täiendavalt, peale pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitatud

andmetega. Need on mittevastavused TK p-idele 2.3.1., 2.3.2., 2.4.1., 2.4.2., 2.4.3., 2.4.4., 2.4.5.

ja 2.4.6.

8.6. Dell Technologies on 11.11.2025 kinnitanud, et ATEA pakutud seadmed Osas 5 vastavad

riigihanke Tehnilises kirjelduses sätestatud nõuetele, sh punktidele 2.1.7, 2.2.7, 2.3.1, 2.3.2,

2.3.2.1, 2.3.2.2, 2.4.1, 2.4.2, 2.4.3, 2.4.4, 2.4.5, 2.4.6. Muuhulgas on pakutud NVIDIA OEM

kaableid (Tehnilise kirjelduse p 2.3.1 ja 2.3.2) ja NVIDIA OEM transiiverit (Tehnilise

kirjelduse p 2.4.6). Juba ATEA pakkumusega olid esitatud ka Dell tootekoodid nagu nõutud.

Riigihanke osas 5 on vaidlus eelkõige selles, kas Vaidlustaja oli pakkumuses esitanud andmed

pakkumuse vastavuse kontrollimiseks ja kas Hankija pidi esitama Vaidlustajale

selgitustaotluse (mis võimaldanuks Vaidlustajal esitada pärast pakkumuste esitamise

tähtpäeva andmeid, mis pidid olema pakkumuses). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et

käesoleval juhul ei saa tootja kinnitus muuta asjaolu, et Vaidlustaja pakkumuses puudusid PEE

p-is 7.4 ja „Vastavustingimustes“ nõutud andmed. Puudub alus kahelda tootja osas 5 kohta

esitatud kinnitustes ja selgitustes, kuid need ei asenda pakkumuses esitada tulnud andmeid.

8.7. Tallinna Ringkonnakohus on 14.11.2023 otsuses 3-23-1783 (p-is 20) asunud seisukohale,

et ei ole õige lugeda „sisuliseks“ üksnes sellist kõrvalekallet, millest nähtub, et pakutava toote

omadused ei vasta hankija esitatud nõuetele, vaid sisuline kõrvalekalle esineb mh juhul, kui

pakkumuse koosseisus on jäetud esitamata RHAD-s nõutud dokument, milleta ei oleks

hankijal võimalik pakutava toote nõuetekohasust üldse kontrollida.

Käeoleval juhul on Vaidlustaja jätnud pakkumuses esitamata PEE p-is 7.4 ja

„Vastavustingimustes“ nõutud andmetega dokumendid ja Hankijal polnud võimalik Vaidlustaja

osas 5 esitatud pakkumuse vastavust kontrollida.

8.8. Eelpooltoodud alusel on Hankija otsus lükata Vaidlustaja osas 5 esitatud pakkumus tagasi

on kooskõlas RHS § 114 lg-ga 2.

9. Vaidlustaja osas 6 esitatud pakkumuse tagasi lükkamise otsuse õiguspärasus

23 (25)

TK p-i 2.1.6 kohaselt must be capable of forming a MLAG cluster with existing MSN3700

switches (https://enterprisesupport.nvidia.com/s/article/how-to-configure-mlag-onmellanox-

switches) - peab suutma moodustada MLAG (Multi-Chassis Link Aggregation Group)-

klastri olemasolevate MSN3700 lülititega.

Vaidlus on Vaidlustaja pakutud lüliti Dell PowerSwitch Z9432F-ON vastavuses TK p-ile

2.1.6.

9.1. Hankija TK p-i 2.1.6 kohta antud selgituste kohaselt tema olemasolev võrk põhineb suures

osas NVIDIA tehnoloogial töötavatel seadmetel ja sama tootja juurde jäämine on oluline

ettenägematute ühilduvusprobleemide vältimiseks.

Kui Hankijal olemasolevad lülitid on NVIDIA MSN3700, siis uus pakutav lüliti peab

vähemalt:

1) võimaldama luua MLAG-paari koos MSN3700 lülitiga;

2) kasutama ühist MLAG-protokolli – vastasel juhul pole MLAG moodustamine

võimalik.

MLAG on tehnoloogia, mis võimaldab kahest lülitist luua paari, mis käitub ühe seadmena ja

selle eesmärk on tagada eelkõige ühilduvus.

9.2. Vaidlustaja esitas 11.11.2025 Dell Technologies 11.11.2025 järgmise kinnituse:

„Kinnitame üle, et ATEA pakutud seadmed Osas 6 vastavad riigihanke Tehnilises kirjelduses

sätestatud nõuetele, sh punktidele 1.10 ja 2.1.6. Juba ATEA pakkumusega olid esitatud ka Dell

tootekoodid nagu nõutud. ATEA poolt Osas 6 (Ethernet) pakutud seadmete osas kinnitame

üle:

Pakutud Dell seadmed vastavad hanke Tehnilise kirjelduse punktile 1.10: “Network devices

must remain operational and manageable after the warranty period”. Kinnitame üle, et

pakutud Dell PowerSwitch Z9432F lülitid ja operatsioonisüsteem SONIC (Dell Enterprise

SONIC) jätkavad tööd peale garantiiperioodi lõppu.

Pakutud Dell seadmed vastavad hanke Tehnilise kirjelduse punktile 2.1.6: “Must be capable

of forming a MLAG cluster with existing MSN3700 switches

(https://enterprisesupport.nvidia.com/s/article/how-to-configure-mlag-

onmellanoxswitches)”.

Kinnitame üle, et pakutud Dell PowerSwitch Z9432F lülitid koos Dell Enterprice SONIC

operatsioonisüsteemiga vastavad Tehnilise kirjelduse punkt 2.1.6 nõudele ja omavad punktis

2.1.6 nõutud MLAG funktsiooni. Pakutud Dell lülitid toetavad MLAG funktsionaalsust

vastavalt 802.3ad standardile, sama standardit toetavad ka Tartu Ülikooli olemasolevad

NVIDIA lülitid MSN3700. See võimaldab olemasolevad MSN3700 lülitid liidestada MLAG-i

paari pakutud Dell PowerSwitch Z9432F lülititega, tagades soovitud veakindluse ja vea

korral kiire ümberlülituse.

Teatavasti on NVIDIA lülitite MSN3700 tootmine lõpetatud (EOL - End of Life)

https://docs.nvidia.com/networking/display/sn3000um/ordering+information. Seega ei olnud

võimalik Tartu Ülikooli hankes NVIDIA vanasid lüliteid MSN3700 pakkuda ATEA-l ega ka

muudel pakkujatel. Hanke Tehnilise kirjelduse punkti 2.1.6 ei saa tõlgendada kitsendavalt

selliselt, et pakutavad lülitid peaksid olema suutelised töötama olemasolevate NVIDIA

MSN3700 lülititega samas MLAG-paaris. Sellist MLAG funktsionaalsust ei võimalda isegi

NVIDIA enda uue põlvkonna lülitid MSN4700, mida toodetakse seniste MSN3700 lülitite

asemel. Seega, kui tõlgendada Tehnilise kirjelduse punkti 2.1.6 kitsendavalt selliselt nagu on

24 (25)

Tartu Ülikool seda teinud pakutavate Dell lülitite puhul, oleksid Tehnilise kirjelduse punktile

2.1.6 mittevastavad ka NVIDIA uue põlvkonna lülitid MSN4700 või mistahes muud NVIDIA

või muud maailmas toodetavad lülitid.“

Seega on Dell Technologies kinnitanud, et Dell PowerSwitch Z9432F-ON toetab MLAG

funktsionaalsust vastavalt 802.3ad standardile, sama standardit toetavad ka Hankijal

olemasolevad NVIDIA lülitid MSN3700 ja see võimaldab olemasolevad MSN3700 lülitid

liidestada MLAG-i paari pakutud Dell PowerSwitch Z9432F lülititega.

Dell Technologies on selgitanud, et TK p-i 2.1.6 ei saa tõlgendada kitsendavalt selliselt, et

pakutavad lülitid peaksid olema suutelised töötama olemasolevate NVIDIA MSN3700

lülititega samas MLAG-paaris.

Hankija leiab, et 802.3ad on üksnes alusstandard, mille tugi iseseisvalt ei taga erinevate

tootjate seadmete 100%-st ühilduvust TK p-is 2.1.6 nõutud tingimustele vastavalt.

Hankija on viidanud https://dl.dell.com/manuals/common/powerconnect_nx00-usingmlag-

whtppr_en-us.pdf lk-le 8, kus Dell poolt avaldatud MLAG funktsionaalsusi kirjeldavas

dokumentatsioonis on öeldud, et pakkumuses pakutud võrguseadmed suudavad luua MLAG

klastri üksnes teiste sama tootja (st Dell) võrguseadmetega.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et TK p 2.1.6 just nimelt näeb ette, et pakutav lüliti peab

töötama olemasolevate NVIDIA MSN3700 lülititega samas MLAG-paaris. Väide, et seda ei

võimalda ka NVIDIA uue põlvkonna lülitid MSN4700, on tõendamata. Aga vaidlust ei olegi

selles, milliste teiste lülititega on TK p 2.1.6 nõue täidetud.

TK p-i 2.1.6 nõude täitmiseks ei piisa, et pakutaval lülitil on üksnes MLAG funktsionaalsus.

Vaidlustuskomisjoni arvates on see funktsionaalsus olemas paljude tootjate lülititel. Küsimus

on aga selles, millised MLAG funktsionaalsust omavad lülitid täidavad TK p-i 2.1.6 nõude.

Vaidlustusmenetluses pole esitatud ühtegi dokumenti, mis näitaks, et standard IEEE 802.3ad

üldse määratleks MLAG funktsionaalsusi, vaidlustuskomisjon ei tuvastanud, et MLAG oleks

üldse standardiseeritud. Seetõttu pole alust järelduseks, et kui Dell PowerSwitch Z9432F ja

NVIDIA MSN3700 mõlemad toetavad MLAG funktsionaalsust vastavalt 802.3ad standardile,

siis on TK p 2.1.6 täidetud.

9.3. Eelpooltoodud alusel on Hankija õigesti tuvastanud Vaidlustaja osas 6 esitatud pakkumuse

mittevastavuse TK p-is 2.1.6 toodud nõudele ja otsus lükata Vaidlustaja osas 6 esitatud

pakkumus tagasi on kooskõlas RHS § 114 lg-ga 2.

10. Vaidlustaja ei ole toonud välja iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest

tulenevalt võiks seada kahtluse alla Kolmanda isiku osades 5 ja 6 esitatud pakkumuste

edukaks tunnistamise otsuseid, vaid lähtub selle otsuste vaidlustamisel eeldusest, et

õiguspärased ei ole Hankija otsused Vaidlustaja osades 5 ja 6 esitatud pakkumuste tagasi

lükkamise kohta. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija otsused Vaidlustaja

osades 5 ja 6 esitatud pakkumuste tagasi lükkamise kohta on õiged, on õiguspärased ka

Hankija otsused, millega Kolmanda isiku pakkumused tunnistati neis Riigihanke osades

edukaks.

11. Vaidlustusmenetluse kulud

25 (25)

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3.

Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist. Kolmas isik vaidlustusmenetluses ei osalenud.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Reimets