Eesti seisukohad tubakatoodete maksustamise direktiivi muutmise eelnõule

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi ettepaneku kohta, millega

muudetakse tubakatoodete aktsiisiga maksustamise direktiivi

1. SISSEJUHATUS

Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) esitas 16. juulil 2025 Euroopa Liidu Nõukogule

(edaspidi nõukogu) menetlemiseks nõukogu direktiivi ettepaneku1, millega muudetakse

tubakatoodete aktsiisiga maksustamise direktiivi 2011/64/EL2 (edaspidi direktiiv) seoses

kohaldamisala laiendamisega uutele tubakatoodetele ning aktsiisi alammäärade tõstmisega.

Komisjon selgitab direktiivi ettepaneku seletuskirjas, et tubakaaktsiisi kehtivad alammäärad ei

mõjuta piisavalt efektiivselt tubakatoodete tarbimise vähendamist maksu- ja hinnatõusu kaudu.

Euroopa Liidu (edaspidi EL) noortest tarbib tubakatooteid tähelepanuväärne osa − 21%.

Aktsiisimäärade ebaühtlane tase liikmesriikides soodustab piiriülest kaubandust, mille

tulemusena kaotatakse osades riikides arvestatav summa aktsiisitulusid ning raskendatud on

tervisekaitse meetmete elluviimine. Paljud liikmesriigid maksustavad uut liiki tubakatooteid (nt

e-sigarettide vedelikud) omaalgatuslikult. Uut liiki tubakatoodete maksustamise ühiste reeglite

puudumine raskendab nende toodete liikumise kontrollimist ning arengute jälgimist turul.

Salaturu arengu tõkestamiseks on eelnõus pööratud tähelepanu ka toortubaka käitlemise

regulatsioonile. Tubakatoodete maksustamise kehtivaid reegleid muudetakse, et:

1) tagada siseturu nõuetekohane toimimine;

2) tagada tõhus tervisekaitse ja aidata kaasa Euroopa vähivastase võitluse eesmärkide

saavutamisele;

3) tugevdada maksudest hoidumise vastast võitlust ja kaitsta liikmesriikide tulusid.

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks on vaja tõsta aktsiisi miinimummäärasid, vaadata üle

tubakatoodete määratlused ning hõlmata direktiiviga uusi tubakatooteid ja toortubakat.

Komisjon märgib, et direktiivi muutmise ettepanek on kooskõlas aktsiisiga maksustamise

üldiseid reegleid kehtestava direktiiviga 2020/262/EL, Nõukogu 3.detsembri 2024. a

soovitusega suitsu- ja aerosoolivaba keskkonna kohta, samuti EL tegevusplaaniga õiglasest ja

lihtsast maksustamisest3.

Direktiivi muudatuste kavandatud rakendamise aeg on 2028. a 1. jaanuar.

Direktiivi muudatused mõjuvad positiivselt aktsiisitulude laekumisele, sest uute toodete

maksustamise ühtsete reeglite kehtestamine EL tasandil võib aidata kaasa salaturu

vähenemisele. Eesti aktsiisimäärad on suures osas kooskõlas EL uute alammääradega 2028.

aastal. Vaid suitsetamistubaka aktsiisimäära puhul on alust taolteda üleminekuaega, kui

läbirääkimiste käigus aktsiisi alammäära ei vähendata.

Direktiivi eelnõu põhineb EL toimimise lepingu artiklil 113. Artiklis on sätestatud, et nõukogu

võtab pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega

1 https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:d7f0f929-62e2-11f0-bf4e-

01aa75ed71a1.0018.02/DOC_1&format=PDF 2 Nõukogu direktiiv 2011/64/EL, 21. juuni 2011, tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi

struktuuri ja määrade kohta 3 eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0312

seadusandliku erimenetluse kohaselt ühehäälselt vastu sätteid liikmesriikide kaudseid makse

käsitlevate õigusnormide ühlustamiseks.

Direktiivi eelnõu kohta on vajalik võtta Vabariigi Valitsuse seisukoht, kuna eelnõu

vastuvõtmine toob kaasa muudatusi direktiivi ülevõtvasse siseriiklikusse õigusakti, milleks on

alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (aktsiisiseadus).

Seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist

Heidi Vessel ([email protected]). Valdkonna eest vastutab asekantsler Evelyn Liivamägi

([email protected]).

2. DIREKTIIVI EELNÕU SISU

2.1. Direktiivi kohaldamisala laiendamine uutele toodetele, nende määratlused ning

traditsiooniliste tubakatoodete määratluste täpsustused (artiklid 1-10)

2.1.1. Eelnõus on tubakatoodete struktuuri uuendatud. Kui käesoleval ajal katab

suitsetamistubaka definitsioon vesipiibutubakat ja kuumutatavat tubakat, siis uue lähenemisega

esitatakse vesipiibutubaka ja kuumutatava tubaka definitsioonid eraldi. Komisjon märgib

põhjenduspunktides, et tuleb arvestada tubakatoodete iseärasusi ja tarbimise viise ning

vesipiibutubaka ja kuumutatava tubaka definitsioonide esitamine parandab õigusselgust ja aitab

kaasa salaturu vastu.

Definitsioonide rohkus võib põhjustada segadusi toodete klassifitseerimisel, eriti piiripealsete

toodete puhul. Puudub selge põhjendus, miks on vajalik esitada eraldi toodete definitsioone,

mis on käesoleval ajal kaetud suitsetamistubaka definitsiooniga. Toetame lähenemist, et

kõnealuseid tooteid loetakse endiselt suitsetamistubaka alaliigiks ka juhul, kui peetakse

vajalikuks esitada vesipiibutubaka ja kuumutatava tubaka definitsioonid. Vesipiibutubaka ja

kuumutatava tubaka käsitlemist suitsetamistubaka alaliigina toetab ka asjaolu, et

suitsetamistubaka definitsiooni ei muudeta direktiivi muutmise ettepanekus. Segaduste

vältimiseks, kui toode sobitub nt nii vesipiibutubaka kui suitsetamistubaka mõiste alla, on

otstarbekas toode (vesipiibutubakas ja kuumutatav tubakas) esitada suitsetamistubaka

alaliigina.

2.1.2. Tubakatoodeteks ei loeta uusi tooteid nagu e-sigarettide vedelikud ja nikotiinipadjad.

Need esitatakse eraldi ja nimetatakse tubakaga seonduvateks toodeteks. Puudub selgus, miks

kõnealuseid tooteid eristatakse teistest tubakatoodetest. Leiame, et maksutehniliselt on lihtsam,

kui kõik tubakaaktsiisiga maksustatavad tooted loetakse tubakatoodeteks. Sellisel juhul ei ole

vaja muuta teisi EL õigusakte, kus viidatakse tubakatoodetele. Kehtiv direktiiv (EL) 2020/2624,

millega nähakse ette aktsiisikauba maksustamise üldised reeglid, ei kohaldu tubakaga

seonduvatele toodetele, kui need tooted on välistatud tubakatoodete hulgast.

Tervisekaitse eesmärgil on mõistlik kohelda kõiki tubakatoodetega sarnaselt või sarnasel

eesmärgil tarbitavaid tooteid ühesuguselt teiste tubakatoodetega. Segadust tekitav võib olla ka

asjaolu, et samasugust terminit („tubakaga seonduvad tooted“) kasutatakse tubakatoodete

turukorralduse direktiivis 2014/40/EL5, kuid sisu on erinev. Kui samasuguse termini

kasutamine ei ole hädavajalik, võiks erineva sisu korral kasutada erinevat terminit.

4 eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020L0262&qid=1762368664099 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/40/EL, 3. aprill 2014, tubaka- ja seonduvate

toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide

2.1.3. Eelnõus käsitletakse eraldi „tubakatooteid“ ja „tubakaga seonduvaid tooteid“. Mõlemal

juhul tuuakse välja niinimetatud muud variandid. Tubakatoodete puhul esitatakse muu variant

nimetatuna „muud tubakatooted“ ja tubakaga seonduvate toodete puhul esitatakse muu

variandina „muud nikotiinitooted“. Muude variantide eristamine „muu tubakatootena“ või

„muu nikotiinitootena“ võib põhjustada segadusi toodete määratlemisel. „Muu tubakatoote“

peamine erinevus „muust nikotiinitootest“ on tubakasisaldus. Samas on segadust tekitav, et

tavapäraste tubakatoodetena käsitletakse definitsioonidest tulenevalt ka tubakasisalduseta

tooteid (nt tubakast erinevat taime sisaldav sigaret), kuid tavapäraste tubakatoodete muud

versioonid („muud tubakatooted“) määratletakse vaid tubakasisalduse kaudu.

Sama lähenemine on eelnõus ka „tubakaga seonduvate toodete“ puhul. Tubakaga seonduvaks

tooteks saab lugeda ka nikotiinita toodet, nt e-sigareti nikotiinita vedelik, samas on tubakaga

seonduvate toodete muud variandid määratletud vaid nikotiinisisalduse kaudu. Leiame, et

õigusselguse huvides tuleks direktiivis ühendada kõik defineerimata tooted ühte gruppi ning

nimetada „muud tubakatooted“ ja „muud nikotiinitooted“ kokku nimega „muud tubakatooted“

ning defineerida need tooted sõltumata nikotiinisisaldusest või tubakasisaldusest.

Defineerimisel saaks lähtuda näiteks kriteeriumist, et muud tubakatooted on tooted, mida

kasutatakse sarnaselt või sarnasel eesmärgil tubakatoodetega.

Tähelepanu väärib ka asjaolu, et lisaks nikotiini sisaldusega patjadele esineb EL turgudel

samalaadseid tooteid, kuid nikotiini asemel sisaldab toode nt kofeiini, CBD-d (kannabidiool)

või muid ergutavaid aineid. Nikotiini ja muid ergutavaid aineid sisaldavad padjakesed peaksid

olema aktsiisiga maksustamise objektid sarnaselt e-sigareti vedelikele, mis kuuluvad aktsiisiga

maksustamisele sõltumata nikotiinisisaldusest (maksuobjektiks on vedelik nikotiiniga 0-15 mg

ja üle).

Kokkuvõtteks eespool toodud Eesti ettepanekutest (punktid 2.1.1.-2.1.3.) oleks

tubakatoodete struktuur sisuliselt alljärgnev:

tubakatooted:

a) sigaretid;

b) sigarid;

c) sigarillod;

d) suitsetamistubakas:

(i) suitsetamistubakas sigarettideks

(ii) suitsetamistubakas muu (nt piibutubakas)

(iii) vesipiibutubakas

(iv) kuumutatav tubakas

e) elektroonilise sigareti vedelik (kaaluda nt: „tubakavedelik“);

f) nikotiinipadjad;

g) muud tubakatooted.

2.1.4. Elektroonilise sigareti vedelike defineerimisel lähtutakse põhimõttest, et vedelikku saab

kasutada elektroonilise sigareti seadmes. Selliselt esitatud definitsioon hõlmab tarbimiseks

valmis olevaid vedelikke. Taoline käsitlus võimaldab kõrvalekaldeid aktsiisi maksmisest, sest

e-sigareti vedelike esitlemisel müügiks kokkusegamist vajavate komponentidena (eraldi taimne

glütseriin, propüleenglükool jm) ei teki nendelt komponentidelt vastavalt direktiivis toodud

definitsioonile aktsiisi maksmise kohustust. Lisaks on oluline, et direktiivi eelnõus oleks

aktsiisiga hõlmatud ka vedelikud, mida kasutatakse muul otstarbel kui e-sigareti seadmes, nt

ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜEMPs

kohaldatav tekst

klassikaliste tubakatoodete maitsestamiseks (lisamine vesipiibutubakale). See tagab avarama

maksubaasi ja takistab aktsiisist hoidumise juhtumeid.

2.1.5. Uuendusena käsitletakse direktiivi eelnõus toortubakat. Toortubakaks loetakse mis tahes

vormis saagina koristatud tubakat, mis on kuivatatud ja mis ei ole direktiivis defineeritud

tubakatoode. Illegaalsete tubakatoodete vastu võitlemiseks peetakse oluliseks jälgida

toortubaka liikumist liikmesriikide vahel.

2.1.6. Parema õigusselguse huvides defineeritakse „nikotiin“, milleks loetakse mis tahes vormis

nikotiini, sh sünteetilist nikotiini ja selle analooge.

2.2. Aktsiisi miinimummäärade tõstmine ja uute kehtestamine (artiklid 16, 20, 22 ja 23)

Liikmesriikidel on jätkuvalt õigus otsustada, kas kohaldada ka sigarettidest erinevatele

tubakatoodetele aktsiisi koguse kohta või proportsioonina jaehinnast või mõlema

kombinatsioonis. Direktiivi eelnõuga tõstetakse klassikaliste tubakatoodete aktsiisi alamäärasid

ja kehtestatakse uusi alammäärasid nii klassikalistele tubakatoodetele kui uutele toodetele

alljärgnevalt.

Tabel 1. Tubakatoodete aktsiisi uued alammäärad

EL kehtiv alammäär

EL uus alammäär

alates 2028

Eesti aktsiis

2028

Sigaret1

90 € ja 60%

215 € ja 63%

137 € + 30% jaehinnast

Minimaalselt makstav summa: 231,33 €

Suitsetamistubakas sigarettideks2

60 € või 50% 215 € või 62% 152 € kg

Alates 2032

Suitsetamistubakas muul otstarbel3

22 € või 20%

143 € või 50%

152 € kg

Vesipiibutubakas3

22 € või 20%

107 € või 50%

152 € kg

Kuumutatav tubakas4

60 €/22 € või 50%/20%

108 € tk või 155 € kg või

55%

152 € kg

Sigar/sigarillo5 12 € või 5%

143 € või 40%

151 € tk + 10% jaehinnast

Minimaalselt makstav summa 296,00 €

Muud tubakatooted3

143 € või 50%

152 €/kg või 0,27 €/g

Alates 2032

E-sigareti vedelik nikotiiniga 0-15 mg/ml6

0,12 € või 20%

0,27 € ml

E-sigareti vedelik nikotiiniga üle 15 mg/ml6

0,36 € või 40%

0,27 € ml

Alates 2030 Alates 2032

Nikotiinipadi3 71,5 € või 25% 143 € või 50% 152 €

Muu nikotiinitoode7 25% 50% 152 € kg või 0,27 €/g

Alates 2028

Toortubakas 0 €/kg 1Aktsiisimäär 1000 sigareti kohta ja proportsioon kaalutud keskmisest jaehinnast 2Aktsiisimäär kilogrammi kohta või proportsioon kaalutud keskmisest jaehinnast 3Aktsiisimäär kilogrammi kohta või proportsioon jaehinnast

4Sõltub tõlgendusest, kas käesoleval ajal maksustamine suitsetamistubakana sigarettideks või suitsetamistubakana muul otstarbel. Uus alammäär eraldi tüki või kilgrammi kohta või proportsioon jaehinnast. 5Aktsiisimäär 1000 tüki või kilogrammi kohta või proportsioon jaehinnast 6Aktsiisimäär milliliitri kohta või proportsioon jaehinnast 7Aktsiisimäär on proportsioon jaehinnast

Eesti aktsiisimäärad vastavad enamjaolt uutele alammääradele. Võrreldud on aktsiisiseaduse

alusel 2028. aastal jõustuvaid aktsiisimäärasid direktiivi eelnõus sätestatud aktsiisi

alammääradega 2028. aastaks. Kõikidele tubakatoodetele, välja arvatud sigaretid ja

sigarettideks keeratav suitsetamistubakas, nähakse ette kaheetapiline üleminekuperiood aktsiisi

uue alammäära rakendamiseks. Uued aktsiisi alammäärad tuleb täies ulatuses rakendada 2032.

aastal.

 Sigarettide aktsiis Eestis on kooskõlas 2028. aastal jõustuva alammääraga.

 Sigarettideks keeratava suitsetamistubaka 2028. aastal jõustuv aktsiisimäär on

madalam direktiiviga sätestatud alammäärast samal aastal. Eelnõu muudab senist seisukohta,

mille alusel loeti sigarettideks keeratava suitsetamistubaka aktsiis võrdväärseks sigarettide

aktsiisiga, kui summa moodustab 2/3 sigarettide aktsiisisummast. Uue ettepaneku kohaselt

kehtestatakse sigarettideks keeratavale suitsetamistubakale samasugune aktsiisi alammäär nagu

on sigarettidel, vaid väärtusel põhinev aktsiis erineb üks protsendipunkt.

Eelnõus sätestatud alammäär on ligikaudu 41% kõrgem Eestis 2028. aastal jõustuvast

aktsiisimäärast, mis on 152 eurot. Seetõttu on uue alammäära rakendamiseks summas 215 eurot

mõistlik taotleda üleminekuperioodi aastani 2032.

 Eestis maksustatakse suitsetamistubakat ühesuguse aktsiisimääraga sõltumata, kas

seda kasutatakse sigarettide keeramiseks, piibus, vesipiibus või kuumutamiseks

elektroonilises seadmes. Selline lähenemine lihtsustab maksukogumist, vähendab toodete

kantimist soodsama aktsiisi kasuks ning tagab parema tervisekaitse. Piipudes kasutatava tubaka

2028. aastal jõustuv aktsiisimäär Eestis on kooskõlas 2032. aastal jõustuva alammääraga.

Kuumutatava tubaka aktsiisimäär Eestis 2028. aastal on kolme euro võrra madalam 2032. aastal

jõustuvast alamäärast. Üleminekuperioodi taotlemine ei ole vajalik.

Leiame ka, et ei ole põhjendatud kehtestada vesipiibutubakale ja kuumutatavale tubakale

madalam aktsiisi alammäär kui nt sigarettideks keeratavale suitsetamistubakale või piibus

tarbitavale suitsetamistubakale. Tervisekaitse, õiglase konkurentsi ja parema maksutulu

tagamiseks on mõistlik alammäärad ühtlustada.

 Sigari ja sigarillo kehtiv aktsiisimäär Eestis on kooskõlas 2032. aastal jõustuva

alammääraga.

 Muude tubakatoodete 2028. aastal jõustuv aktsiisimäär Eestis on kooskõlas 2032.

aastal rakendatava alammääraga. „Muud tubakatooted“ kuuluvad Eestis maksustamisele

alternatiivsetele tubakatoodetele kohaldatava aktsiisimääraga, mis on sama suitsetamistubaka

aktsiisiga, kui toode on tahke. Kui toode on vedelal kujul või aine vahepealses olekus (nt geel),

siis kohaldatakse aktsiisi sõltuvalt aine olekust kas milliliitri või grammi kohta.

Otstarbekas on kehtestada kilogrammile ja proportsioonile täiendavaks aktsiisimäära ühikuks

tükk. Arvestades uute tubakatoodete arendamise kiirust ja lahenduste uudsust, on kasulik, kui

liikmesriikidel on võimalikult avar valik aktsiisimäära ühiku otsustamiseks.

 E-sigareti vedelikele nähakse ette nikotiinisisaldusest sõltuv aktsiisi alammäär.

Eristatakse nikotiinisisaldust 0 kuni 15 milligrammi milliliitris ja üle 15 milligrammi milliliitris.

Eeldame, et alammäära nõudele vastamiseks ei pea kohaldama nikotiinisisaldusest sõltuvat

maksustamist, kui kõnealustele vedelikele kohaldatakse kõrgeimat alammäära. Eestis

käesoleval ajal kehtiv aktsiisimäär on kooskõlas nikotiinisisaldusega kuni 15 mg/ml vedelike

2032. aastal rakenduva alammääraga. Nikotiinisisaldusega üle 15 mg/ml vedelike puhul tuleb

2032. aastal rakenduva alamäära saavutamiseks tõsta aktsiisi 0,27 eurolt 0,36 eurole milliliitri

kohta. Üleminekuperiood ei ole vajalik, sest käesoleval ajal on tubakavedelike aktsiisimäär

ülevaatamisel ning analüüsitakse, kas tubakavedelikud on alamaksustatud. Arvestades Läti ja

Leedu aktsiisitaset (Läti 0,46 €/ml 2028. a ja Leedu 3,91 €/ml 2027. a) ning aktsiisimäära

võrdlust teiste tubakatoodete aktsiisiga, on tubakavedelike aktsiisimäära vaja tõsta ilmselt

suuremas ulatuses kui on aktsiisiseaduses sätestatud aktsiisitõusu tempo 2028. aastani.

Eelduslikult tõstetakse tubakavedelike aktsiisi 2032. aastale eelnevate aastate jooksul tasemeni,

mis vastab vähemalt alammäärale.

Ettepanekus lükatakse e-sigareti vedelike kohustuslik maksustamine edasi 2032. aastani.

Arvestades, et on vaid kolm liikmesriiki, kes neid tooteid ei maksusta, ja et ettepaneku üheks

eesmärgiks on uute toodete hõlmamine aktsiisiga, pooldab Eesti kiiremat jõustumistähtaega.

 Nikotiinipatjadele kohaldatakse Eestis alternatiivsete tubakatoodete tahkele

versioonile kohaldatavat aktsiisimäära, mis on sama suitsetamistubaka aktsiisiga. Seega on

nikotiinipatjade 2028. aastal jõustuv aktsiisimäär Eestis kooskõlas 2032. aastal jõustuva

alamääraga. Nikotiinipatjade aktsiisi alammäära ühikuna nähakse ette kas kilogramm või

osatähtsus jaehinnast. Arvestades uute tubakatoodete arendamisel lahenduste uudsust on

kasulik, kui liikmesriikidel oleks võimalikult avar valik aktsiisimäära ühiku otsustamiseks.

Nikotiinipatju võiks võimaldada maksustada ka tüki alusel. Toodete maksustamine muutub

kohustuslikuks alates 2030. aastast.

 Muudele nikotiinitoodetele kehtestatakse jaehinnast sõltuv aktsiisi alammäär, mis

peab moodustama 25% jaehinnast 2030. aastal ja 50% jaehinnast 2032. aastal. Eestis kuuluvad

„muud nikotiinitooted“ maksustamisele alternatiivsete tubakatoodete mõiste all ning aktsiis on

kehtestatud toote koguse kohta. Muude nikotiinitoodete või muude tubakatoodete alla

klassifitseeritakse eeskätt turule tekkivaid uusi tubakatooteid. Uute tubakatoodete aktsiisiga

maksustamist on tehniliselt lihtsam alustada toote kogusest sõltuvalt. Seetõttu on otstarbekas

lisaks väärtuse alusel maksustamisele anda liikmesriigile võimalus maksustada tooteid kaalu

või tüki alusel.

 Toortubakale kehtestatakse aktsiisi alammäär, mis on 0 eurot kilogrammi kohta.

Liikmesriigil on sisuliselt õigus otsustada maksustamine.

2.3. Aktsiisi miinimummäärade korrigeerimise põhimõtete kehtestamine (artikkel 12)

Direktiivi eelnõu artikliga 12 kehtestatakse aktsiisi alammäärade korrigeerimise reeglid

eesmärgiga võimaldada kiiremat ja paindlikumat alamäärade muutmist kooskõlas hindade

muutumisega. Kõnealuste reeglite alusel muudetakse alammäärasid ilma direktiivi muutmise

protsessi algatamata. Uued miinimummäärad arvutab komisjon ja kehtestab need delegeeritud

aktiga artiklis 30 ettenähtud korras.

Komisjoni hinnangul aitaks aktsiisimäärade paindliku korrigeerimise võimalus kaasa määrade

ühtlustamisele, mis omakorda vähendaks määraerisuste mõju piirikaubandusele. Ka aitaks

ühtlasem aktsiisitase vähendada salaturgu, mis tekib, kui madalama aktsiisiga liikmesriikidest

liigub kaup kõrgema aktsiisiga liikmesriikidesse ilma viimases aktsiisi maksmata.

Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole aktsiisi alammäärade korrigeerimise mehhanism

otstarbekas, kuna see ei aita ühtlustada aktsiisimäärasid sellise tasemeni, mille tulemusena

avalduks oluline mõju piirikaubanduse ja salaturu vähenemisele. Kui madalaima aktsiisiga

liikmesriik peab korrigeerimise tulemusena muutma aktsiisi nt 100 eurolt 120 eurole ja kõrgeim

aktsiisimäär EL-s on üle 500 euro, siis olulist aktsiisimäärade ühtlustumist ei toimu ning mõju

salaturule ja piirikaubandusele jääb tagasihoidlikuks.

Tähtis on võtta arvesse, et nõustumine artiklis 12 esitatud korrigeerimise põhimõttega võib

kaasa tuua kohustuse tõsta aktsiisi, kui Eesti ei pea seda otstarbekaks nt kas salaturu või

piirikaubanduse kasvu kõrge riski tõttu.

Probleeme võib tekitada ka korrigeerimise mehhanismi keerukus. Lisaks tarbijahinnaindeksile

(edaspidi THI) korrigeeritakse aktsiisi alammäära veel iga liikmesriigi hinnataseme indeksiga.

Statistilise info põhjal koostatavad indeksid võivad täpsustuda ka tagantjärele ja nendele

tuginevat süsteemi iseloomustab seetõttu ebakindlus. Aktsiisi alammäärade korrigeerimisel on

loogiline, et see mehhanism oleks ühesugune kõikidele aktsiisikaupadele. Käesoleval ajal on

lõpusirgele jõudmas energiatoodete direktiivi muudatuste arutamine. Energiatoodete aktsiisi

alammäära korrigeerimisel piirdutakse vaid THI-ga. Erinevalt tubakaaktsiisi muudatustest on

sätestatud ka reeglid, et üle 2% aastas ei tohi aktsiisi alammäärasid korrigeerida, ja et

korrigeerimine toimub iga kolme aasta tagant. Energiatoodete aktsiisi korrigeerimise reeglid on

lihtsamad ja selgemad.

Lõikes 2 nähakse ette aktsiisi alamäära suurendamine või vähendamine vastavalt

tarbijahinnaindeksi muutumisele lähtudes viimase kolme aasta EL keskmise

tarbijahinnaindeksi andmetest. Selliselt leitakse uus korrigeeritud ja liikmesriikidele ühine

aktsiisi alammäär. Leiame, et teksti täpsustamiseks on vaja lisada, mis aasta suhtes arvestatakse

viimase kolme aasta indeksit.

Lõikes 3 sätestatakse aktsiisi alammäära korrigeerimine arvestades konkreetse liikmesriigi

hinnataseme indeksit. Vastavalt komisjoni selgitustele lähtutakse lõikes 3 kirjeldatud arvutustes

lõike 2 alusel arvutatud liikmesriikide ühisest aktsiisi alammäärast. Liikmesriikide aktsiisi

ühisest alammäärast 1/3 korrutatakse läbi konkreetse liikmesriigi hinnataseme indeksiga,

millele liidetakse ülejäänud 2/3 aktsiisimäärast. Selliselt leitakse konkreetse liikmesriigi aktsiisi

uus alammäär. Näiteks 2028. aastal on kooskõlas direktiivi eelnõuga liikmesriikide aktsiisi

ühine alammäär sigarettidele 215 eurot. Kõnealusest summast 1/3 on 71,67 (215/3=71,67).

Kui Eesti hinnataseme indeks oleks näiteks 98% EL kaalutud keskmisest, siis tuleb 71,67

korrutada 0,98-ga, mis teeb 70,24. Leitud tulemusele tuleb liita ülejäänud 2/3 osa liidu ühisest

alammäärast, mis on 143,33 (215/3x2=143,33). Näidisarvutuse alusel oleks aktsiisi uus

alammäär 213,57 eurot (70,24+143,33 = 213,57) konkreetselt Eestile.

Hinnataseme indeksist lähtumisel on probleem, et aastaindeks avaldatakse mitu kuud pärast

aasta lõppu ning seda võidakse tagantjärele korrigeerida. Näiteks 2026. aasta indeks

avaldatakse 2027. aasta juunis.

Vastavalt lõike 3 viimasele lausele peavad liikmesriigid kasutama kohaldamisaastale eelneva

aasta indeksit. Indeksi avaldamise ajakava seda ei võimalda: nt ei ole 2026 aasta indeksit

võimalik rakendada 2027. aasta jaanuarist, kui see selgub alles 2027. aasta keskpaigas.

Täiendav aeg on vajalik nii indeksi selgitamiseks, uue alammäära arvutamiseks, kui ka selle

rakendamiseks.

Artiklist ei selgu, millal algab esimene kolmeaastane periood aktsiisi alammäärade

korrigeerimiseks vastavalt lõikele 2, millal toimuvad korrigeerimised ja kui palju antakse

liikmesriigile aega aktsiisimäära kooskõlla viimiseks alammääraga.

Vastavalt lõikele 4 peab liikmesriik alates 2031. aastast tagama, et aktsiisimäärad vastaksid

nõuetele alammäärade korrigeerimise aastale järgneval aastal. Vastavalt komisjoni selgitustele

toimub aktsiisi alammäärade esimene korrigeerimine 2031. aastal. Kõnealune säte sisaldab

vastuolu liikmesriikidele aktsiisi alammäära saavutamiseks antud üleminekuajaga. Kooskõlas

direktiivi eelnõuga antakse liikmesriikidele teatud tubakatoodete puhul üleminekuaeg aktsiisi

uue alammäära saavutamiseks kuni 2032. aastani. Lähtudes üleminekuajast võiks eeldada, et

enne 2032. aastat ei saa muuta määrasid, mille saavutamise tähtaeg on 2032. aasta.

Lõikega 5 antakse komisjonile õigus kehtestada lõigete 2 ja 3 alusel korrigeeritud aktsiisi

alammäärad. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pööras tähelepanu, et volitusnormi sõnastus

võimaldab komisjonil kehtestada kõrgemad alammäärad kui tuleneb korrigeerimisest.

2.4. Tootja defineerimine (artikkel 11)

Uuendusena esitatakse direktiivi eelnõus tootja definitsioon, mis võimaldab lugeda tootjaks

korraga mitu isikut, st nii isiku, kes toote valmistas, kui isiku, kes selle tellis. Vastutuse ja nõuete

kehtestamise seisukohalt tekitab see segadust. Selgem on, kui tootjaks loetakse isikut, kes

valmistab toote. Mõiste vajab täpsustamist, eeldusel, et tubakatoodete tootja definitsioon on

vajalik.

2.5. Aktsiisist vabastamine või aktsiisi tagastamine (artikkel 26)

Uuendusena nähakse direktiivis ette võimalus maksustada toortubakat. Topeltmaksustamise

vältimiseks peab liikmesriik tagastama tubakatoote tootmiseks kasutatud toortubakalt makstud

aktsiisi.

Lõike 2 muudatusega kaotatakse võimalus tagastada aktsiis tubakatoodetelt, mida hävitatakse

haldusjärelevalve all. Muudatust ei saa toetada, sest Eestis kohaldatakse seda sätet näiteks

olukordades, kui muudetakse maksumärgi kujundust. Tubakatoodete maksumärgi kujunduse

muutmisel tekib ettevõtjal muuhulgas võimalus vana maksumärgiga toodetelt taotleda aktsiis

tagasi ja kinnitada toodetele uued maksumärgid või hävitada tooted maksuhalduri järelevalve

all.

2.6. Rakenduslikud sätted (artiklid 27−34)

Eelnõuga muudetakse direktiivi rakendamise mõjude kohta koostatava aruande esitamise

tähtaega. Kui kehtiva sätte alusel peab komisjon esitama aruande iga nelja aasta järel, siis

uuendusena sätestatakse kohustus esitada aruanne iga viie aasta järel. Esimene aruanne tuleb

Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitada 31. detsembriks 2032.

Aruandes hindab komisjon direktiivi rakendamise mõjusid ja siseturu toimimist. Vaadatakse

läbi maksustamise miinimumtasemed ning arvestatakse rahvatervise näitajatega ja Euroopa

Liidu toimimise lepingu üldeesmärkidega. Liikmesriikidel on kohustus esitada komisjonile

aruande koostamiseks vajalik teave. Parema selguse huvides tuleks direktiivi eelnõus

täpsustada, mis andmeid plaanib komisjon liikmesriikidelt küsida. Teadmine on vajalik, et

välistada administratiivne koormus selliste andmete esitamiseks, mille kogumiseks on vaja teha

eraldi jõupingutusi (küsitlused, uuringud) või mis ületavad maksuvaldkonna pädevust, nt

rahvaterviseandmed. Nii näiteks võiks maksustamise valdkonna eest vastutav DG TAXUD

(maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat) tugineda DG SANTE-lt (tervise ja toiduohutuse

peadirektoraat) saadud rahvatervise andmetele ja mitte küsima neid andmeid liikmesriikide

maksuvaldkonna esindajatelt.

Artikli 28 lõikes 4 sätestatakse, et uutele tubaka- ja nikotiinitoodetele tuleks kehtestada

miinimumtasemed, et vähendada maksuerinevusi, võttes samal ajal arvesse praeguseid ja

tuleviku arenguid. Lisaks märgitakse, et komisjon vaatab läbi käesoleva direktiivi arvestades

tubakaturgu reguleeriva direktiivi 2014/40/EL6 tuleviku muudatusi ning kaalub erinevate

tootekategooriate võrdsustamist, tõstes kuumutatavate tubakatoodete ja tubakaga seonduvate

toodete minimaalset maksustamistaset.

Säte on deklaratiivne ja selle mõte ei ole arusaadav. Puudub selgus, miks maksuerinevuste

vähendamise eesmärki ei ole järgitud käesoleva direktiivi eelnõuga (nt erinevad aktsiisimäärad

vesipiibutubakale, kuumutatavale tubakale, suitsetamistubakale). Vastavalt eelnõule on

komisjonil kohustus iga viie aasta tagant hinnata direktiivi rakendamise mõjusid ning direktiivi

muutmise ettepaneku esitamiseks ei ole deklaratiivsed sätted vajalikud.

Artikli 30 alusel antakse komisjonile määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 12 lõikes 5

nimetatud delegeeritud õigusakte korrigeeritud aktsiisi alammäärade kehtestamiseks. Nõukogu

võib igal ajal võtta tagasi komisjonile antud õiguse võtta vastu delegeeritud õigusakte.

6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0040&qid=1762460942707

Komisjon konsulteerib liikmesriigi määratud ekspertidega enne delegeeritud õigusakti

vastuvõtmist. Pärast delegeeritud õigusakti vastuvõtmist teeb komisjon selle teatavaks

nõukogule. Delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul

teatavaks tegemise ajast esitanud vastuväiteid või kui enne tähtaja möödumist on teatatud, et

vastuväiteid ei ole. Nõukogu algatusel saab „kooskõlastamise“ tähtaega pikendada kahe kuu

võrra. Komisjon peab teavitama Euroopa Parlamenti delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest,

vastuväidetest õigusaktile või kui nõukogu võtab volituste delegeerimise tagasi.

Vajalik on selgus, kuidas protseduuriliselt toimub komisjonile delegeeritud õiguse tagasi

võtmine ja liikmesriigi vastuväidete menetlemine. Kas komisjon peab arvestama liikmesriigi

vastuväitega mitte nõustuda aktsiisi alammäära korrigeerimisega ja kuidas toimub otsustamine

nõukoguga kooskõlastamise protsessis? Kuidas menetletakse olukorda, kui liikmesriik ei ole

nõus aktsiisi alammäära muutmisega?

Artikli 31 alusel tuleb direktiiv üle võtta 31. detsembriks 2027 ja rakendada 1. jaanuarist 2028.

Liikmesriik peab esitama komisjonile direktiivi ülevõtmist kajastava põhilise siseriikliku

õigusnormi teksti.

3. SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Komisjon märgib, et ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, kuna liikmesriigid

üksi ei suuda saavutada sõnastatud eesmärke ja need on paremini saavutatavad liidu tasandil.

Kuna kavandatud muudatustega ei minda vajalikust kaugemale, on ettepanek kooskõlas

proportsionaalsuse põhimõttega.

Leiame, et kooskõla subsidiaarsuse põhimõttega oleks parem, kui direktiivi eelnõu ei sisaldaks

aktsiisimäärade õigusaktide delegeerimist komisjonile.

Direktiivi muutmise ettepanek on kooskõlas EL toimimise lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud

proportsionaalsuse põhimõttega. Kavandatud ettepanekutega ei minda kaugemale vajalikust,

milleks on eespool nimetatud puuduste lahendamine ja siseturu nõuetekohase toimimise

tagamine. Uute toodete hõlmamine direktiiviga aitab kõrvaldada turumoonutusi, mis on

tekkinud liikmesriikide normide ja süsteemide killustatuse tõttu. Toortubaka liikumise

jälgimine aitab võidelda maksupettuste vastu. Tubakatoodete minimaalsete aktsiisimäärade

tõstmine aitab saavutada EL-i toimimise lepingu artiklis 168 sätestatud tervisekaitse eesmärke,

sest tänu sellele suitsetajate arv väheneks.

4. MÕJUANALÜÜS

Mõju riigieelarvele (riigiasutuste ja KOVide asutuste korraldusele, tuludele ja kuludele)

Alternatiivseid tubakatooteid, mida direktiivi eelnõus nimetatakse tubakaga seonduvateks

toodeteks, maksustatakse Eestis 2018. aastast. Kuumutatavat tubakat maksustatakse selle Eesti

turule jõudmise ajast. Kuumutatav tubakas, mida ei saa tarbida sarnaselt tavapärasele sigaretile,

ja vesipiibutubakas maksustatakse suitsetamistubaka aktsiisimäära alusel. Seega ei ole

direktiivi alusel e-sigareti vedelike ja nikotiinipatjade maksustamise alustamisel otsest mõju

ettevõtjate ja maksuhalduri tegevusele Eestis.

Muudatustega võivad kaasneda kulud maksuhalduri infotehnoloogiliste süsteemide

muutmiseks. Täpne mõjuhinnang koostatakse direktiivi eelnõu läbirääkimiste käigus ja

kulusumma selgumisel arvestatakse sellega riigieelarve seaduse koostamisel.

Läbirääkimistel on oluline arvestada, et direktiivi jõustumise kuupäev oleks kavandatud viisil,

et ei tekiks tõrkeid IT-süsteemide muutmise rahastamisega.

Direktiivi muudatused mõjuvad positiivselt aktsiisitulude laekumisele. Maksustamise ühtsete

reeglite kehtestamine EL tasandil ja uute tubakatoodete liikumise jälgimisega alustamine

võimaldab paremini koguda aktsiisi ja vähendada salaturgu. Positiivset mõju ei ole siiski

võimalik etteulatuvalt ja konkreetse aktsiisitulu numbrina esitada.

Aktsiisimäärad, mis jõustuvad kooskõlas aktsiisiseadusega 2028. aastal, on enamjaolt

kooskõlas EL alammääradega. Aastaks 2032 peab e-sigareti vedeliku aktsiis olema 0,36 eurot

milliliitri kohta ehk 33% kõrgem Eestis 2028. aastal rakenduvast aktsiisist. Keeruline on hinnata

e-sigareti vedelike turumahtu 2032. aastal, et arvutada aktsiisitõusust täiendavat maksutulu

summat. Uute tubakatoodete turg võib erinevate asjaolude tõttu, mida on raske ennustada, kas

kiiresti kasvada või jääda stabiilseks. Lähtudes 2024. aasta aktsiisitulu andmetest, laekuks uue

alammäära rakendamisel täiendavalt ligikaudu 2 miljonit eurot.

Direktiivi eelnõu alusel on suitsetamistubaka aktsiisi alammäär 215 eurot kilogrammi kohta

2028. aastal, mis on 41% kõrgem samal ajal Eestis jõutuvast suitsetamistubaka aktsiisimäärast

summas 152 eurot kilogrammi kohta. Lähtudes 2024. aasta aktsiisitulu andmetest, laekuks uue

alamäära rakendamisel täiendavalt ligikaudu 3 miljonit eurot. Sujuvamaks üleminekuks uuele

aktsiisitasemele on otstarbekas taotleda üleminekuaega aastani 2032 sarnaselt teistele

tubakatoodetele.

Aktsiisi alammäärade taseme seadmine sõltuvusse EL tarbijahinnaindeksist ja liikmesriigi

hinnataseme indeksist toob kaasa määramatust ja võib tekkida kohustus tõsta aktsiisi, kui Eesti

ei pea seda otstarbekaks nt kas salaturu või piirikaubanduse kasvu kõrge riski tõttu.

Mõju majandusele

Direktiivi muudatused mõjuvad positiivselt ettevõtjate tegevusele, sest maksustamise reeglid

ühtlustuvad teataval määral. Tegutsemine erinevate liikmesriikide turgudel muutub mõnevõrra

lihtsamaks. Seoses uute toodete maksustamisega muutub konkurents õiglasemaks.

Mõju sotsiaalvaldkonnale

Uute tubakatoodete kohustuslik maksustamine Euroopa Liidus kaitseb paremini rahvatervist

vähendades võimalusi soetada maksustamata tubakatooteid kõrgelt maksustatud toodete

asendamiseks.

Mõju regionaalarengule

Kuna aktsiis on riiklik maks, siis otsene mõju regionaalarengule pole mõõdetav.

5. VABARIIGI VALITSUSE SEISUKOHAD JA NENDE SELGITUSED

1. Toetame uute toodete, nagu e-sigareti vedelikud ja nikotiinipadjad, Euroopa Liidu ülest

kohustuslikku maksustamist aktsiisiga.

Eestis maksustatakse kõnealuseid tooteid aktsiisiga mitmeid aastaid. Toodete kohustuslik

maksustamine EL tasandil aitab kaasa aktsiisi tõhusamale kogumisele. Vähenevad võimalused

maksupettusteks. Lisaks aitab uute toodete maksustamine kaasa õiglasemale konkurentsile ja

paremale tervisekaitsele.

2. Peame oluliseks lugeda tubakatoodeteks ka tubakaga seonduvad tooted, et need oleksid

hõlmatud aktsiisiga maksustamise üldiseid reegleid kehtestava direktiiviga ja teeme

läbirääkimistel sellekohase ettepaneku.

Direktiiv, millega nähakse ette aktsiisikaupade aktsiisiga maksustamise üldised reeglid nagu nt

maksukohustuse tekkimise aeg, kauba liikmesriikide vahel liikumise kontrollimiseks saatelehe

nõue jmt, kohaldub tubakatoodetele. Kui tubakatoodetena ei käsitleta tubakaga seonduvaid

tooted, siis need tooted ei ole hõlmatud aktsiisikauba üldiseid maksustamise reegleid kehtestava

direktiiviga 2020/262.

3. Peame oluliseks hõlmata aktsiisiga maksustamise objektina lisaks e-sigareti seadmes

kasutamiseks valmis olevaid vedelikke ka vedelikke, mida tarbija ise segab kokku

kasutamiseks e-sigareti seadmes või muudele tubakatoodetele lisamiseks.

E-sigareti vedelike käsitlemine maksuobjektina vaid juhul, kui need on kasutamiseks valmis,

võimaldab vältida aktsiisi juhtudel, kui e-sigaretis kasutamiseks olevat vedelikku esitletakse

müügiks koostisosadena, mida tarbija ise kokku segab. Selliselt võib suur osa tooteid jääda

maksustamata, mille tulemusena väheneb aktsiisitulu, tekib ebavõrdne konkurents ja suureneb

terviserisk. Kui direktiivi haldusalast jääb osa e-sigareti vedelikke (komponendid) välja, siis

komponente maksustavate liikmesriikide jaoks tähendab see sisuliselt praegust olukorda, kui

toodete liikumist liikmesriikide vahel ei jälgita ja aktsiisikogumine on sellevõrra keerulisem.

Eestis kuuluvad e-sigareti vedelike komponendid aktsiisiga maksustamisele.

4. Teeme ettepaneku anda liikmesriigile rohkem võimalusi aktsiisimäära ühiku

valimiseks viisil, et saaks vajadusel kohaldada kas tüki, kaalu või väärtuse alusel

maksustamist.

Muude tubakatoodete, sh muude nikotiinitoodete, ja nikotiinipatjade puhul oleks mõistlik anda

liikmesriigile otsustamise õigus, kas kohaldada väärtuse-, kaalu- või tükipõhist aktsiisi (vt

punkt 2.2.).

5. Toetame võimalikult väheste erisustega aktsiisi alammäärasid ehk tubakatoodete

võimalikult ühetaolist maksustamist.

Erinevate tubakatoodete võimalikult ühesuguse aktsiisimääraga maksustamine takistab

kõrgemini maksustatud toodete asendamist soodsamalt maksustatutega ning tagab selliselt

suurema aktsiisitulu, parema tervisekaitse ja õiglasema konkurentsi.

6. Soovime sarnaselt teistele tubakatoodetele kehtestada ka suitsetamistubaka aktsiisi

alammäära kohladamisele üleminekuperioodi 2028. aastalt 2032. aastani.

Direktiivi eelnõu alusel on suitsetamistubaka aktsiisi alammäär 215 eurot kilogrammi kohta

2028. aastal. Eestis on samal ajal suitsetamistubaka aktsiisimäär 152 eurot kilogrammi kohta.

Sujuvamaks üleminekuks uuele aktsiisitasemele on otstarbekas taotleda üleminekuaega aastani

2032 sarnaselt teistele tubakatoodetele. Direktiivi eelnõuga kehtestatakse kõikidele

tubakatoodetele, va klassikalised sigaretid ja sigarettideks keeratav suitsetamistubakas,

üleminekuperiood uue või muudetud alammäära rakendamiseks 2032. aastal.

7. Eesti maksupraktika säilitamiseks teeme ettepaneku aktsiisivabastuse või -tagastuse

tingimuse taastamiseks, kui tubakatooted hävitatakse haldusjärelevalve all.

Eestis tagastatakse aktsiis, kui ettevõtja otsustab maksumärgid tagastada viisil, et need

hävitatakse koos tubakatoodetega (tootele kinnitatult) haldusjärelevalve all. Maksumärke saab

tagastada näiteks juhul, kui ettevõtja valduses on vana maksumärgiga tooteid, mida ta ei

jõudnud realiseerida kolme kuu jooksul uue maksumärgi kujunduse kehtestamisest.

8. Arvestades, et Eesti peab oluliseks maksustamise küsimuste otsustamisel ühehäälsuse

põhimõtet, mitte toetada aktsiisi alammäärade otsustamise õiguse delegeerimist Euroopa

Komisjonile.

Otsustusõiguse delegeerimine komisjonile tähendab loobumist ühehäälsuse nõude printsiibist

aktsiisi alammäärade üle otsustamisel. Maksumäära otsustamine on maksupoliitika üks

olulisemaid küsimusi. Komisjoni pakutud korrigeerimise süsteem on keeruline ja tugineb

hinnaandmetele, mis ei ole täpsed. Keeruline ja ebatäpsetele andmetele tuginev korrigeerimise

mehhanism võib põhjustada segadust, asjatut töökoormust, keerulisi vaidlusi ja ebavõrdset

konkurentsi.

Määrade perioodiline korrigeerimine ei aita saavutada eesmärki, mis on liikmesriikide

aktsiisimäärade ühtlustamine. Reeglina ei ole määrade erinevuse põhjus ainult liikmesriigi

tahtmatus kehtestada teiste riikidega sarnane aktsiis. Maksustamise taseme kehtestamisel on

määrava tähendusega muuhulgas riikide elatustase ja majanduslik olukord. Kuna ostujõud on

liikmesriikides erinev, ei ole aktsiisimäärade ühtlustamine kõiki osapooli rahuldaval viisil

võimalik. Oluline on mõista, et arvatavasti soovivad kõik riigid koguda võimalikult palju

aktsiisitulu, kuid aktsiisimäära taseme otsust piiravad ostujõu, salaturu ja piirikaubanduse

näitajad. Komisjonil on kohustus iga viie aasta järel analüüsida direktiivi rakendamise mõjusid

ja võimalus esitada ka aktsiisi alammäära muutmise ettepanekuid. Nimetatud kaalutlustest

tulenevalt on mõistlik pigem mitte toetada aktsiisimäärade automaatse korrigeerimise reeglite

sätestamist direktiivis ja otsustamise õiguse delegeerimist komisjonile.

6. ARVAMUSE SAAMINE NING SEISUKOHTADE KOOSKÕLASTAMINE

Ettepanek saadeti arvamuse avaldamiseks ministeeriumidele, Maksu- ja Tolliametile ning

huvigruppidele. Esitatud arvamused on toodud seletuskirja lisas.

Seletuskirja lisa

Seisukohad tubakadirektiivi 2011/64/EL muutmise eelnõule

Asutused ja

ettevõtjad

Ettepanekud ja seisukohad

Arvestamine või arvestamata

jätmise põhjendus

Sotsiaal-

ministeerium

1) Maksustada uued tubakatooted

(„tubakaga seotud tooted“) ühtemoodi

tavapäraste tubakatoodetega, et

takistada asendamist soodsamalt

maksustatutega. Tubakatoodete

ühesugune kohtlemine maksustamisel

takistab reklaami, millega esitletakse

tooteid vähem kahjulikena või

abivahendina tubakatoodete

tarbimisest loobumiseks.

2) Kuumutatavad tubakatooted

peaksid olema maksustatud sarnaselt

sigarettidele, tooted koguvad

populaarsust noorte seas.

Arvestatud seisukohtade

koostamisel.

MTÜ Eesti

Nikotiinitoodete

Maaletoojate

Liit

1) Grupeerida e-sigareti vedelikud,

kuumutatav tubakas ja nikotiinipadjad

„nikotiinitoodeteks“.

2) Ei toeta väärtuspõhist

aktsiisimäära.

3) Ei toeta toodete maksustamist

nikotiinisisalduse alusel, sest suur

halduskoormus ettevõtjatele, koormus

administreerimisele, maksupettusteks

suured võimalused ja ei täida

tervisekaitse eesmärki.

4) Ei toeta indekseerimist, kõrgem

inflatsiooni tase põhjustab alammäära

erinevusi ja kohustuslikku

aktsiisitõusu, mis võib mõjutada

salaturu ja piirikaubanduse kasvu.

5) Ei toeta uute ja klassikaliste

tubakatoodete aktsiiside ühtlustamise

plaani.

1) Ei ole arvestatud. Toetame

nikotiinisisaldusest sõltumatut

maksustamist.

2) Võetud teadmiseks.

Direktiivi eelnõu alusel saab

liikmesriik otsustada, millist

aktsiisimäära ühikut kohaldab.

3) Nõus. Direktiivi eelnõu ei

kohusta nikotiinisisalduse alusel

maksustamist, kui aktsiisimäär

on kooskõlas alammääraga ehk

kui kohaldatakse kõrgemat

alammäära kõikidele e-sigareti

vedelikele.

4) Arvestatud seisukohtade

koostamisel

5) Võetud teadmiseks.

Direktiiviga kehtestatakse

alammäärad. Toetame

võimalikult ühetaolist

maksustamist.

Smoke Free

Partnership,

European

Society

for Medical

Oncology;

European

Cancer

Organization;

European

Respiratory

Socitey,

Tervitab algatust ja kutsub üles

toetama ja olema radikaalsem

maksustamise plaanides. Uusi tooteid

reklaamitakse eksitavalt tervist vähem

kahjustavana ja abivahendina

suitsetamisest loobumisest.

Tegelikkus on vastupidine. Tooted

aitavad kaasa nikotiinisõltuvuse

tekkimisele, võivad kahjustada aju ja

reproduktiivtervist. Sotsiaalmeedias

uute tubakatoodete vähem

kahjulikkuse reklaam koostoimes

Arvestatud ettepanekutega

punktides 1−3.

4) Iga-aastane aktsiisi

alammäärade ülevaatamine on

liialt suur halduskoormus ja

ebamõistlik. Kolme aasta tagant

ülevaatamine peaks olema

piisav.

5) Osaliselt arvestatud. Teeme

ettepaneku alustada e-sigareti

vedelike maksustamisega

varem.

European

Cancer League

madalama maksustamise tasemega

teevad tooted noortele huvitavamaks

ja kättesaadavamaks. 2024. aastal

tehtud uuring Euroopa Koolides

näitas, et 1/5 15-16 aastastest

õpilastest on tarbinud e-sigarette

viimase 30 päeva jooksul (19%

poistest ja 25% tüdrukutest).

Noorte (vanuses 16-29 aastat) seas on

suutubaka (nt nikotiinipadjad jmt)

tarbimise kasv märgatav: 2018. a 3%-

lt 2024. a 18%-le. Rootsi üliõpilaste

seas on tubakatoodete tarbijaid nt ca

29%. Ettepanekud on:

1) maksustada kuumutatav tubakas ja

sigaretid ühesuguse määraga;

2) maksustada kõiki tubakatooteid

ühtemoodi;

3) maksustada tubakatooteid

nikotiinisisaldusest sõltumata;

4) vaadata iga-aastaselt üle määrasid

tulenevalt inflatsioonist;

5) lühendada üleminekuperioode.

Eestis maksustatakse uusi

tubakatooteid alates 2018.

aastast. Eesti kaalub

üleminekuperioodi taotlemist

vaid suitsetamistubaka aktsiisi

alammäära rakendamiseks

juhul, kui läbirääkimiste käigus

ei vähendata kavandatud

summat.

Philip Morris

Eesti

1) Kuumutatava tubaka maksubaas

(aktsiisimäära ühik) võiks jääda

liikmesriigi otsustada ja

maksustamine ei tohiks sõltuda

toodete kujust ja tüübist.

2) Kuumutatava tubaka puhul

täiendada definitsiooni, et

kuumutamine ja aktiveerimine toimub

põlemiseta;

3) Maksustada e-sigarettide vedelikke

sõltumata nikotiinisisaldusest.

4) Kaaluda põhjenduspunkti 36 ja

artikli 28 lõike 4 väljajätmist ning

põhjenduspunkti 34 ja artikkel 12

lõike 5 muutmist, sest sätted tekitavad

küsimusi kooskõla kohta EL

toimimise lepingu artikliga 290

seoses liikmesriigi õigusega otsustada

maksumäärasid. Inflatsioonitaseme

arvestamise korral oleks mõistlik

lähtuda ühtsetest reeglitest kõikidele

aktsiisikaupadele. Hetkel pakutakse

tubakadirektiivis erinevat lahendust

võrreldes energiadirektiiviga.

1) Kooskõlas direktiivi

eelnõuga otsustab ühiku

liikmesriik.

2) Ei ole arvestatud.

Maksustamise mõttes ei ole

määrav, kas tubakatoodet

tarbitakse kuumutamise või

põletamise teel.

3) Nõus, vt eespool vastuseid

4) Arvestatud seisukohtade

koostamisel.

Tubakatootjate

Eesti

1) Kaotada alammäära nõue.

Kehtivuse korral maksimaalne tõus

Osaliselt arvestatud.

Assotsiatsioon sigarettidele 180 € 1000 tk.

Arvestades inflatsiooni alates 2011

oleks mõistlik tõsta kuni 155 € 1000

tk. Mõjusid on hinnatud valesti. Vaid

5% sigarettidest EL-s on seotud

piiriüleste voogudega. Alammäära

tõus 215 eurole soodustab salaturu

kasvu. KPMG uuringu kohaselt on

1,6 miljardit illegaalset sigaretti

seotud EL väliste riikidega. Komisjon

on hinnatundlikkust alahinnanud ja

maksutulude kasvu ülehinnanud.

2) Suitsetamistubaka aktsiis peaks

olema madalam sigarettide aktsiisist.

3) Selgem oleks, kui kuumutatava

tubaka aktsiisi alammäär oleks vaid

kilogrammi põhine.

4)Maksustada e-sigareti vedelikke

nikotiinisisaldusest sõltumata ja

maksimaalne alammäär võiks olla

0,30 eurot ml kohta.

5) Kehtestada nikotiinipatjade

alammääraks 25 €/kg. EL keskmine

maksustamise tase on 50 €/kg. Liiga

kõrge aktsiisitõus (143 €-le)

soodustab salaturgu ja sunnib 8 riiki

15st tõstma järsult aktsiisi.

6) „Muude nikotiinitoodete“

määratlus on ebaselge. Võrdse

kohtlemise eesmärgil

nikotiinipatjadega, kehtestada

alammääraks 25 €/kg.

6) Inflatsiooniga korrigeerimine

peaks jääma liikmesriigi otsustada.

Puudub selgus, miks komisjon pakub

korrigeerimiseks 1/3 määrast mitte

100%.

Eraldi seisukoht EL omavahendite

teemal (! see ei ole aktsiisidirektiivi

eelnõu teema). Tubakatoodete

aktsiisitulust 15% suunamine EL

eelarvesse kahjustaks suuremas

ulatuses just EL piiririike, nõrgestaks

piirikontrolli ja mõjutaks salaturgu.

Sellega karistatakse riike, kes

kaitsevad EL välispiire ja

süvendatakse piirkondlikku

ebavõrdust. Assotsiatsioon ei toeta

seda.

Suitsetamistubaka aktsiisi

alammäära puhul on plaan

taotleda üleminekuperioodi, kui

alammäära ei vähendata.

3) Kuumutatava tubaka

aktsiisimäära ühikut saab

liikmesriik valida.

4) E-sigareti vedelikke

maksustatakse Eestis

nikotiinisisaldusest sõltumata ja

nii on kavas jätkata. Direktiivi

eelnõu võimaldab seda.

5) Nikotiinipatjade aktsiis

Eestis on 124 eurot kilogrammi

kohta 2025. aastal. Puudub

põhjus esitada ettepanek

alammääraks 25 €/kg.

6) ja 7) Arvestatud ettepanekute

koostamisel

Madventuros

OÜ

1) Enne uute ja traditsiooniliste

tubakatoodete lugemist võrdväärselt

kahjulikuks ja vastavalt

maksustamist, tuleks uute toodete

kahjulikkus tõendada.

2) Arvestatud ei ole e-sigareti

vedelike salaturu ulatusega, mis Eesti

puhul ulatub 60%. Keelud ja

piirangud soodustavad salaturu

arengut.

3) Tubakaga seonduvad tooted (e-

sigarettide vedelikud, nikotiinipadjad)

tuleks lugeda nikotiinitoodeteks, kuna

puudub kokkupuude tubakataimega.

4) Tubakaga seotud toodete puhul

välistada väärtuseline aktsiis ja

kehtestada vaid kogusel põhinev

alammäär (kg/ml). See soodustab

tervist vähem kahjustavate toodete

tarbimist.

5) Mitte toetada nikotiinisisaldusest

sõltuvat maksustamist, see oleks

koormav ja soodustaks maksupettusi.

6) Mitte siduda tubakaga seotud

toodete alammäära THI muutustega.

See tagaks vähem kahjulike toodete

maksuruumi paindlikkuse ja jätaks

riigile suurema otsustusõiguse.

1) Tubakatoodete

maksustamisel ei lähtuta toodete

kahjulikkuse astmest (suur,

keskmine või väiksem kahju).

Ei ole metoodikat, kuidas mõõta

keskmist või väiksemat kahju.

2) Salaturu maht väheneb, kui

kehtestatakse EL ülesed reeglid

e-sigareti vedelike

maksustamiseks.

3) ja 5) Toetame

nikotiinisisaldusest sõltumatut

tubakatoodete maksustamist

4) Liikmesriigil on õigus

otsustada, millist aktsiisimäära

ühikut eelistab.

6) Arvestatud

Eesti

Kaubandus-

Tööstuskoda

1) Ei toeta aktsiisi alammäära

korrigeerimise ettepanekut THI ja

hinnataseme indeksiga (art 12).

Teistest riikidest kõrgem inflatsiooni

tase toob kaasa suurema mõju

alammäära tõusule. See võib

omakorda mõjutada piirikaubandust

ja salaturgu. Liikmesriigile peaks

jääma paindlikkus otsustamiseks.

Vähemasti peaks välistama toidu- ja

energiahinna muutumise mõju. Art 12

lg 5 alusel antakse komisjonile õigus

võtta vastu delegeeritud õigusakt, mis

kajastab aktsiisimäärade

korrigeerimist vastavalt sama artikli

lõikele 2. Volitusnorm lõikes 5 on

sõnastatud viisil, et komisjonil on

võimalus kehtestada kõrgemad

alammäärad kui tuleneb

korrigeerimisest. Volitusnorm vajab

täpsustamist juhul, kui otsustatakse

1-5) Arvestatud ettepanekute

koostamisel. Aktsiisimäära

ühiku otsustab liikmesriik,

direktiivi eelnõu pakub valikuid

6) Maksustamisel ei ole oluline,

kas tarbimine põletamise või

kuumutamise teel.

7) Sigarite ja sigarillode aktsiis

on Eestis kõrgem EL

alammäärast 2028. aastal.

Puudub põhjus ettepanekuks

kehtestada madalam aktsiis ja

pikendada üleminekuperioodi.

toetada alammäärade korrigeerimise

põhimõtet.

2) Jätta välja art 28 lõige 4, sisu on

ebaselge.

3) E-sigareti vedelike aktsiis ei peaks

sõltuma toote väärtusest ja

nikotiinisisaldusest. Ainult 3

liikmesriiki 24-st maksustavad

sõltuvalt nikotiinisisaldusest.

4) Ei toeta nikotiinipatjade

maksustamist väärtuse alusel.

5) Kehtestada kuumutatava tubaka

aktsiis tüki või koguse alusel ning

aktsiis ei tohiks sõltuda kuumutatava

tubaka tüübist või liigist.

6) Kuumutatava tubaka mõistet

täpsustada, et puudub põlemine.

7) Vähendada sigarite/sigarillode

väärtusel põhinevat aktsiisi

alammäära ja kehtestada pikem

üleminekuperiood alammääradega

kohanemiseks.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Eesti seisukohad tubakatoodete

maksustamise direktiivi muutmise

eelnõule

Austatud riigisekretär

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile protokollilise otsuse eelnõu „Eesti seisukohad Euroopa

Liidu Nõukogu direktiivi eelnõule, millega muudetakse direktiivi 2011/64/EL tubaka-

toodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta“ kinnitamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa(d):

1) Protokollilise otsuse eelnõu;

2) EE seisukohtade seletuskiri.

Heidi Vessel 611 3651

[email protected]

Meie 26.11.2025 nr 1.1-27/5127-1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja 11.2025 nr

Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi eelnõule, millega muudetakse direktiivi

2011/64/EL tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta.

1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Nõukogu direktiivi, millega

muudetakse direktiivi 2011/64/EL (tubakatoodete aktsiisistruktuur ja määrad), eelnõu kohta:

1.1. Toetame uute toodete, nagu e-sigareti vedelikud ja nikotiinipadjad, Euroopa Liidu ülest

kohustuslikku maksustamist aktsiisiga.

1.2. Peame oluliseks lugeda tubakatoodeteks ka tubakaga seonduvad tooted, et need oleksid

hõlmatud aktsiisiga maksustamise üldiseid reegleid kehtestava direktiiviga ja teeme

läbirääkimistel sellekohase ettepaneku.

1.3. Peame oluliseks hõlmata aktsiisiga maksustamise objektina lisaks e-sigareti seadmes

kasutamiseks valmis olevaid vedelikke ka vedelikke, mida tarbija ise segab kokku kasutamiseks

e-sigareti seadmes või muudele tubakatoodetele lisamiseks.

1.4. Teeme ettepaneku anda liikmesriigile rohkem võimalusi aktsiisimäära ühiku valimiseks

viisil, et saaks vajadusel kohaldada kas tüki, kaalu või väärtuse alusel maksustamist.

1.5. Toetame võimalikult väheste erisustega aktsiisi alammäärasid ehk tubakatoodete

võimalikult ühetaolist maksustamist.

1.6. Soovime sarnaselt teistele tubakatoodetele kehtestada ka suitsetamistubaka aktsiisi

alammäära kohaldamisele üleminekuperioodi 2028. aastalt 2032. aastani.

1.7. Eesti maksupraktika säilitamiseks teeme ettepaneku aktsiisivabastuse või -tagastuse

tingimuse taastamiseks, kui tubakatooted hävitatakse haldusjärelevalve all.

1.8. Arvestades, et Eesti peab oluliseks maksustamise küsimuste otsustamisel ühehäälsuse

põhimõtet, mitte toetada aktsiisi alammäärade otsustamise õiguse delegeerimist Euroopa

Komisjonile.

2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.

3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja

teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär