Kiri

1

KINNITAN

Kristian Jaani

direktor

Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledž

20.03.2024

B-kategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava

Koolitaja Sisekaitseakadeemia

Õppekava nimetus B-kategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava

Õppeviis kontaktõpe, e-õpe, iseseisev õpe

Koolituse liik kursus

Liiklusteooria õppemaht vähemalt 30 akadeemilist tundi

Sõiduõppe maht vähemalt 30 sõidutundi

Õppetöö keeled eesti

Kontrollivorm eksam

Hindamiskriteeriumid Koolitus lõpeb teooria- ja sõidueksamiga. Teooriaeksami temaatika vastab MKMi

määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid

ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 2 toodud temaatikale.

Teooriaeksam toimub arvutiklassis arvutis testi vormis või e-õppe teooriaeksami keskkonnas. Eksamile

tulles peab õppur end identifitseerima isikukoodi ja parooliga. Hindamiskriteeriumiks on kas

sooritatud/mittesooritatud. Eksam koosneb 60 st mitme õige vastusega küsimusest, millest 10 küsimust

käsitlevad liiklusohutust. Eksam arvatakse sooritatuks, kui õigete vastuste arv on vähemalt 55, kusjuures

liiklusohutusteemalistes küsimustes ei tohi olla üle 1 vea. Küsimustele vastamiseks antakse kuni 60 minutit.

Sõidueksami eesmärk on kontrollida kas õpilane on õpiväljund saavutanud või mitte ja anda õpilasele

ettekujutus sellest, kuidas toimub riiklik sõidueksam.

Sõidueksamile lubatakse õppur pärast teooriaeksami edukat sooritamist. Sõidueksam kestab vähemalt 45

kuni 90 minutit. Selle käigus kontrollitakse eksamineeritava oskust sõidukit iseseisvalt, ohutult, säästlikult ja

sujuvalt juhtida erineva liiklustihedusega asula- ja asulavälistel teedel. Eksamil kontrollitakse muuhulgas

MKMi määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa

vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 3 toodud harjutuste sooritamist ja kasutatakse nimetatud lisas

toodud hindamiskriteeriumeid. Kolme harjutuse sooritamiseks antakse kuni 10 minutit. Sõidueksamit

hinnatakse lähtudes MKMi määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse

andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 3 ja 4 toodud nõuetest.

Hindamissüsteem: arvestatud (A), arvestatud märkustega (AM), mittearvestatud (MA).

Eesmärgid Koolituse eesmärk on anda tulevasele sõidukijuhile teadmised, oskused ja hoiakud liikluses

käitumiseks kooskõlas B-kategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetega ja luua

eeldused juhi vastutustundliku liikluskäitumise ning ohutu-, iseseisva-, teisi liiklejaid arvestava- ja

keskkonda säästva käitumise kujunemiseks.

Sisu Õppeained on toodud allpool tabelis.

Õpiväljundid Õpiväljundid on toodud allpool.

Õppetöö korralduslikud alused

Koolitus vastab liiklusseaduse, MKMi määruse nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja

kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ ning MKMi määruse nr 54 „Nõuded

mootorsõidukijuhi koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja õppesõidukitele“ nõuetele. Koolitust viivad

läbi kõrgharidusega õpetajad, kes omavad kehtivat mootorsõidukijuhi õpetaja tunnistust.

2

Koolituse lõpetanu saab koolituskursuse tunnistuse. Lõppastmekoolituse lõpetanu saab lõppastmekoolituse

lõpetamise kohta tunnistuse.

Juhi esmaõpe jaguneb alg- ja lõppastme õppeks. Algastme õpe lõpeb riiklike eksamite sooritamisega

Transpordiametis ja esmase juhiloa saamisega. Lõppastme õppe pikkus on 23 kuud, mille käigus täiendab

esmase juhiloa omanik oma oskusi liikluses iseseisvalt ning läbib lõppastme koolituse. Nii alg- kui ka

lõppastmes toimub juhi ettevalmistamine liiklusteooriaõppe ja õppesõitude vormis.

Õpingute alustamiseks peab õppur õppetöö alustamise ajaks olema vähemalt 15,5-aastane ning omama

taotletava kategooria mootorsõiduki juhtimist lubava märkega kehtivat tervisetõendit.

Liiklusteooriaõppe maht on vähemalt 30 akadeemilist tundi, tegelik maht on individuaalne. Aineid läbitakse

üldjuhul õppekavas toodud järjestuses. Teoorialoenguid korraldatakse nõuetekohases õppeklassides, mis on

varustatud videoprojektori, tahvli ja mööbliga (lauad, toolid). Ühe teooriatunni pikkus on 45 minutit.

Õppevormiks on auditoorne õppevorm, iseseisev töö ja praktikum. Praktikumi vormis toimub õppeaine

„Libedasõidu riskivältimise praktikum“ ning õppeaine „Pimeda ajal sõiduki juhtimine“.

Algastme õppes antakse iga loengu lõpus iseseisev töö. Selle eesmärk on materjali süvendatud õppimine ja

loengus saadud teadmiste kinnistamine.

Iseseisva töö osakaal on individuaalne. Auditoorse õppevormi asemel võidakse kasutada e- õppe vormi. Sel

juhul toimub auditoorses vormis vähemalt kuus õppetundi, kus käsitletakse MKMi määruse 60 lisas 6

sätestatud temaatikat. Elektroonilise õppevormi kasutamisel on auditoorse õppetöö osakaal vähemalt 20%.

Õppesõitude minimaalne maht on 30 sõidutundi, tegelik maht on individuaalne. Õppesõitu korraldatakse

nõuetekohaste õppesõidukitega, mis on oma tehniliste omaduste poolest sarnane Eesti tavapäraste vastava

kategooria sõidukitega. Ühe sõidutunni pikkus on 45 minutit. Iga õppesõidu lõpus märgib õpetaja

õpingukaardile õppesõidutundide arvu ja hinnangu (kirjaliku tagasiside) õpilase oskuste kohta. Lisaks võib

õpetaja hinnata sõidutunnil omandatud õpiväljundeid. Õppesõitude teemad läbitakse üldjuhul õppekavas

toodud järjestuses. Linnaliiklusesse lubatakse õppur pärast õppeaine „Sõiduki käsitsemine“ edukat läbimist.

Sõiduõppe aine „Pimeda ajal sõiduki juhtimine“ toimub simulaatoril või tavalise sõidutunni vormis.

Viimasel juhul toimub sõidutund pimeda ajal ning sõidetakse enamasti valgustamata asulavälistel teedel.

Sõiduõppe ained „Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine“ ja „Libedasõidu riskivältimise harjutuste

sooritamine“ toimuvad selleks ettenähtud libedasõidu õppeväljakul (koostöös Aide Autokooliga).

Sõiduõppe raames tehakse võimaluse korral koostööd juhendajaga, kellega õpilane läbib sõidupraktikat.

Jätkuõppe kaudu valmistatakse ette juhtimisõiguse taotlejaid, kes ei ole riiklikku sõidueksamit kolme

korraga sooritanud. Selle eesmärk on juhi süvendatud ettevalmistamine, et tagada vajalike teadmiste ja

oskuste omandamine. Õpilane peab esitama koolitajale viimase kolme sõidueksami kaardid. Juhi jätkuõpe

toimub üldjuhul õppesõidu vormis, selle sisu määratakse lähtudes sõidueksami mittesooritamise põhjustest.

Jätkuõppe minimaalne maht on kaks sõidutundi.

Õppematerjalide loend Liikluslab OÜ e-õppe keskkond, Liiklusseadus, Liiklusseaduse, liiklusreeglite,

liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele Powerpoint slaidiprogramm, Liiklustestide

õppekeskkond arvutiklassis.

Õppekavarühm Transporditeenused

Õpingute alustamise tingimused Vastavalt liiklusseadusele ja MKMi määrusele nr 60 „Mootorsõidukijuhi

ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“.

Õppekava koostamise alus Koostatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruse nr

60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise

õppekavad“ alusel.

Kinnitatud Õppekava on kinnitatud 20.03.2024

3

Esmaõppe algaste

Teooriaõpe Sõiduõpe

Õppetunde Teema

nr

Sõidu-

tunde

Ülevaade õppetöö

korraldusest ja

eesmärkidest.

1 S 1.1. Juhi tööasend ja

turvavarustus

1

Iseseisvaks õppimiseks

juhendamine.

1 S 1.2. Sõiduki käsitsemine.

1

Liiklus kui süsteem 2

Ohutu liiklemise

põhimõtted

3

Teiste liiklejatega

arvestamine

1

Sõiduki turvalisus 2

Inimene sõidukijuhina 2

Sõidu alustamine ja

sõiduki asukoht sõites

2 S 2.1. Sõiduki juhtimine

vähese liiklusega

teedel

6

Sõidujärjekord sõites 2 S 2.2. Sõiduki juhtimine

erinevates

liiklussituatsioonides

16

Sõidu eripära asulavälisel

teel, kiirteel ja tunnelis

2

Sõiduki peatumine ja

sõidu lõpetamine

2

Käitumine

liiklusõnnetuse korral

2

Möödasõit, möödumine

ja ümberpõige

2 S 3.1. Möödasõit,

möödumine ja

ümberpõige

1

Sõidu planeerimine riski

vältimise eesmärgil

1 S 3.2. Sõiduki juhtimine

planeeritud teekonnal

1

Keskkonda säästev

sõiduki kasutamine

1 S 3.3. Keskkonda säästev

sõiduki juhtimine

2

Sõiduki juhtimine

rasketes tee- ja

ilmastikuoludes

1

Peatumisteekonna pikkust

mõjutavad tegurid ja

riskide ennetamine

2 S 3.4. Algastme libedasõidu

harjutuste sooritamine

1

Pimeda ajal sõiduki

juhtimine

1 PS Pimeda ajal sõiduki

juhtimine

1

Liiklusteooria eksam 1 SE Sõidueksam 2

Kokku esmaõppe algastmes 31 Kokku esmaõppe algastmes 32

4

Teooria- ja sõidueksam Transpordiametis

Esmase juhiloa saamine

Lõppastme koolitus

Teooriaõpe õppetundides Sõiduõpe sõidutundides

Keskkonda säästev, ohutu ja teisi

liiklejaid arvestav mõtteviis.

Käitumine libedates teeoludes

3 Keskkonda säästva, riske

vältiva ja teisi liiklejaid

arvestava sõiduviisi

süvendamine

1

Libedasõidul riskide vältimise

praktikum

1 Libedasõidul riskide vältimise

harjutuste sooritamine

1

Kokku lõppastme koolituses 4 Kokku lõppastme koolituses 2

1. ESMAÕPPE ALGASTME ÕPIVÄLJUNDID

1.1. Teooriaõpe

1.1.1. Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest

Pärast koolitust õpilane:

1.1.1.1.teab juhiloa saamise tingimusi ja korda;

1.1.1.2.teab õppetöö korraldust;

1.1.1.3.teab õppetööd korraldavaid õigusakte ja dokumente;

1.1.1.4.on omaks võtnud juhi ettevalmistamise määruses seatud juhi koolituse eesmärgid.

1.1.2. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine

Pärast koolitust õpilane:

1.1.2.1.on valmis vastutama oma õppimise eest;

1.1.2.2.on koostanud individuaalse õppeplaani;

1.1.2.3.teab, kuidas koolitaja iseseisvat õppimist toetab ja kellelt vajaduse korral abi saab.

1.1.3 Liiklus kui süsteem

Pärast koolitust õpilane:

1.1.3.1.teab liiklussüsteemi eri osadega seotud termineid;

1.1.3.2.teab liikluskorraldusega seotud põhimõtteid, liikluskorraldusvahendite ja reguleerija

märguannete tähendusi;

1.1.3.3.mõistab liiklust kui süsteemi ja enda rolli selle süsteemi osana;

1.1.3.4.teab liikluse positiivset ja negatiivset mõju inimese elule ja tervisele.

1.1.4.Ohutu liiklemise põhimõtted

Pärast koolitust õpilane:

1.1.4.1. mõistab, et peamised ohutu liiklemise põhimõtted on asjakohaste tähelepanekute

tegemine, oludele vastava sõidukiiruse valik, õigeaegsed ja piisavad märguanded, ohutu piki-

ja külgvahe hoidmine, liiklusreeglitest kinnipidamine ja teiste liiklejatega arvestamine;

1.1.4.2.teab piki- ja külgvahe ning sõidukiiruse valimise reegleid;

1.1.4.3.teab märguandeid ja nende kasutamise reegleid;

1.1.4.4.on välja töötanud isiklikud ohutu liiklemise põhimõtted.

1.1.5. Teiste liiklejatega arvestamine

Pärast koolitust õpilane:

1.1.5.1.teab, et liikluses osaleb erinevaid liiklejarühmi;

1.1.5.2.teab eri liiklejarühmade käitumise eripärasid;

5

1.1.5.3.teab eri liiklejarühmade ja sõidukiliikidega (nt vähekaitstud liiklejate, suurte sõidukite,

eritalituse sõidukite jt) seotud tegureid, mis võivad suurendada liiklusohtu;

1.1.5.4.omab valmidust liikluses ohutuse tagamiseks arvestada eripäradega, mis on seotud eri

liiklejarühmade ja sõidukiliikidega;

1.1.5.5.mõistab teiste liiklejatega ja sõitjatega arvestamise tähtsust;

1.1.5.6.on motiveeritud arvestama teiste liiklejate ja sõitjatega, eelkõige vähekaitstud

liiklejatega, ja tagama oma käitumisega kõigi nende ohutuse.

1.1.6. Sõiduki turvalisus

Pärast koolitust õpilane:

1.1.6.1.mõistab sõiduki kasutusjuhendiga tutvumise olulisust;

1.1.6.2.teab peamisi tänapäeva sõidukites kasutuses olevaid aktiivse ja passiivse turvalisuse

elemente ja nende tööpõhimõtet (turvavöö kinnitamine ja istumisasendi reguleerimine,

kaassõitja turvavarustuse kinnitamine, pagasi õige paigutus ja kinnitamine);

1.1.6.3.teab turvavarustuse vale kasutamisega või mittekasutamisega seotud ohte ja on

motiveeritud turvavarustust kasutama;

1.1.6.4.teab sõitjate- ja veoseveo ja turvavarustuse kasutamise nõudeid;

1.1.6.5.teab sõidukist väljumisel ja sellesse sisenemisel vajalikke ettevaatusabinõusid;

1.1.6.6.teab kasutatavale mootorsõidukile kehtivaid tehnoseisundi nõudeid;

1.1.6.7.teab keskkonnaga seonduvaid nõudeid sõiduki kasutamisel;

1.1.6.8.teab sõiduki lisa- ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja sõiduki juhitavusele;

1.1.6.9.teab mootorsõiduki pukseerimisega seonduvaid reegleid.

1.1.7. Inimene sõidukijuhina

Pärast koolitust õpilane:

1.1.7.1.teab inimeste erineva liikluskäitumise põhjuseid;

1.1.7.2.teab, kuidas sõidu motiivid, sõiduteekonna ja aja plaanimine, sotsiaalne surve, juhi

seisund ja teadlikkus enda juhtimisvõimest mõjutavad juhi käitumist (sealhulgas liigse

enesekindluse ja oma võimekuse tõestamise soovi mõju);

1.1.7.3.teab enda isiksuseomadustest, hoiakutest ja elustiilist tulenevaid võimalikke riske

liikluskäitumisele;

1.1.7.4.on enda jaoks välja töötanud strateegiad ning oskab vältida kahjulikku mõju, mis

tuleneb isiksusega või tervisliku seisundiga seotud asjaoludest ja võib mõjutada

liikluskäitumist;

1.1.7.5.on oma eesmärkides ja käitumises motiveeritud väärtustama elu, ohutust ja

keskkonnasäästlikkust;

1.1.7.6.teab kõrvaliste tegevuste mõju juhile ning sellest tulenevaid ohte.

1.1.8.Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites

Pärast koolitust õpilane:

1.1.8.1.teab, kuidas sõitu ohutult alustada;

1.1.8.2.teab tee eri osi ja nende otstarvet;

1.1.8.3.teab sõiduki asukoha valimise reegleid;

1.1.8.4.teab, kuidas valida sõiduki asukohta teel, et vältida riske ja säästa keskkonda;

1.1.8.5.on motiveeritud oma sõitu riskide vältimiseks ja keskkonna säästmiseks plaanima.

1.1.9. Sõidujärjekord sõites

Pärast koolitust õpilane:

1.1.9.1.oskab rakendada probleemülesannete lahendamisel teede ristumis- ja lõikumisaladel ja

teega külgnevate aladel ning raudteeülesõidukohtadel sõidujärjekorra määramise

liiklusreegleid;

1.1.9.2.omab ülevaadet teede lõikumisalade ja raudteeülesõidukoha ületamise riskidest ning

nende vältimise võimalustest;

1.1.9.3.on motiveeritud vältima raudteeülesõidukoha ületamisega ning teede lõikumisalade ja

teega külgnevate aladega seotud võimalikke ohte.

6

1.1.10. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis

Pärast koolitust õpilane:

1.1.10.1.teab asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seotud reegleid;

1.1.10.2.teab sõiduki juhtimise eripära asulavälisel teel ja kiirteel, võrreldes sõiduki

juhtimisega asulas;

1.1.10.3.omab ülevaadet asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimise riskidest ja

nende vältimise võimalustest;

1.1.10.4.on motiveeritud järgima asulavälisel teel ja kiirteel sõidukit juhtides sõidukiirusele

kehtestatud piiranguid ning hoidma ohutut piki- ja külgvahet.

1.1.11. Sõiduki peatamine ja sõidu lõpetamine

Pärast koolitust õpilane:

1.1.11.1.teab ja oskab probleemülesandeid lahendades kasutada parkimise ja peatamisega, sh

hädapeatamisega seotud liiklusreegleid;

1.1.11.2.teab, kuidas parklas ja parkimismajas ohutult ja teiste liiklejatega arvestades käituda;

1.1.11.3.on motiveeritud järgima peatumise ja parkimisega, sh hädapeatamisega seotud

reegleid;

1.1.11.4.teab, kuidas väljaspool asulat peatuda ja parkida.

1.1.12. Käitumine liiklusõnnetuse korral

Pärast koolitust õpilane:

1.1.12.1.teab, kuidas liiklusõnnetuse korral õigesti käituda;

1.1.12.2.teab liiklusõnnetuse korral vale käitumise tagajärgi;

1.1.12.3.teab kohustusliku liikluskindlustuse ja kaskokindlustusega seonduvat.

1.1.13. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige

Pärast koolitust õpilane:

1.1.13.1.teab ohutuks möödasõiduks vajalikke eeldusi;

1.1.13.2.teab, kuidas ohutult mööda sõita, mööduda ja ümber põigata;

1.1.13.3.teab, kuidas käituda möödasõidetava rollis;

1.1.13.4.on motiveeritud kaaluma möödasõidu vajadust liiklusohutuse tagamise eesmärgil.

1.1.14. Sõidu plaanimine riski vältimise eesmärgil

Pärast koolitust õpilane:

1.1.14.1.teab, milliseid ettevalmistusi tuleb enne pikemat või lühemat sõitu teha;

1.1.14.2.mõistab, et sõidu plaanimisega on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;

1.1.14.3.on motiveeritud sõitu plaanima;

1.1.14.4.teab, et sõitu kavandades tuleb hinnata ja arvesse võtta tegureid, mis võivad

mõjutada tema käitumist juhina (nt elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, väsimus,

halb nägemine jms).

1.1.15. Keskkonda säästev sõiduki kasutamine

Pärast koolitust õpilane:

1.1.15.1.teab, kuidas sõiduki kasutamine keskkonnale mõjub ja kuidas seda kahjulikku mõju

saab vähendada;

1.1.15.2.oskab leida sõiduki kasutusjuhendist teavet keskkonna säästmise kohta;

1.1.15.3.teab, kuidas jälgida kütusekulu;

1.1.15.4.on sõiduki kasutamisel motiveeritud keskkonda säästma;

1.1.15.5.mõistab, et säästlik sõiduviis on ühtlasi ohutu sõiduviis.

1.1.16. Sõiduki juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes

Pärast koolitust õpilane:

1.1.16.1.teab sõidukile mõjuvate jõudude olemust ja oskab neid sõitmisel arvestada;

7

1.1.16.2.teab rasketes tee- ja ilmastikuoludes sõiduki juhtimisega seotud ohte ja kuidas neid

ohte oma käitumisega vältida.

1.1.17. Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine

Pärast koolitust õpilane:

1.1.17.1.teab, kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;

1.1.17.2.mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab

märkimisväärselt juhi võimalusi sõidukit peatada;

1.1.17.3.mõistab mitmesuguste tee- ja ilmastikuolude iseärasusi ning nende mõju sõiduki

juhitavusele;

1.1.17.4.omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja

külgvahega.

1.1.18 Pimeda ajal sõiduki juhtimine

Pärast koolitust õpilane:

1.1.18.1.teab, kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva sõidukiga

kohtumisel, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites, peatumise ja parkimise

ning hädapeatuse korral;

1.1.18.2.mõistab, et vaatamata tulede õigele kasutamisele on nähtavus pimeda ajal palju

halvem kui valge ajal, ning teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse

vähendamisega;

1.1.18.3.omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja

külgvahega;

1.1.18.4.saab aru pimeda ajal esinevatest, eriti kergliiklust puudutavatest ohtudest.

1.2. Sõiduõpe

1.2.1.Juhi tööasend ja turvavarustus

Pärast koolitust õpilane:

1.2.1.1.oskab teha sõiduki sõidueelset kontrolli, näiteks kasutades sõiduki käsiraamatut;

1.2.1.2.oskab reguleerida tööasendi ja tahavaatepeeglid juhile sobivaks;

1.2.1.3.oskab kasutada sõiduki turvavarustust ja aidata kaassõitjatel turvavarustust kinnitada,

samuti selgitada turvavarustuse kasutamise vajalikkust;

1.2.1.4.oskab kasutada sõidukile paigaldatud lisa- ja mugavusseadmeid;

1.2.1.5.teab juhi valest tööasendist ja turvavarustuse valest kasutamisest tulenevaid ohte;

1.2.1.6.on motiveeritud kasutama turvavarustust ja nõudma turvavarustuse kasutamist

sõitjatelt.

1.2.2. Sõiduki käsitsemine

Pärast koolitust õpilane:

1.2.2.1.oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, et jätkata sõidu

õppimist vähese liiklusega teel;

1.2.2.2.teab sõiduki vale käsitsemisega seonduvaid ohte ja mõju keskkonnale;

1.2.2.3.omab realistlikku arusaama sõiduki käsitsemisega seotud isiklikest tugevatest ja

nõrkadest külgedest;

1.2.2.4.tajub ja teab isiklikke nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitsemisega, ja oskab

käitumises nendega arvestada;

1.2.2.5.on motiveeritud sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt käsitsema.

1.2.3. Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teel

Pärast koolitust õpilane:

1.2.3.1.oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästval viisil, et alustada sõidu

õppimist erinevates liiklusolukordades;

1.2.3.2.omab vajalikke oskusi vähese liiklusega teel liiklemiseks;

1.2.3.3.oskab peatuda ja parkida teel;

8

1.2.3.4.teab vähese liiklusega teel sõitmisega seotud ohte ja oskab neid oma käitumisega

vältida;

1.2.3.5.mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu

ning tervise eest;

1.2.3.6.omab realistlikku arusaama vähese liiklusega teel sõitmisega seotud isiklikest

tugevatest ja nõrkadest külgedest;

1.2.3.7.tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega vähese liiklusega

teel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada.

1.2.4. Sõiduki juhtimine eri liiklusolukordades

Pärast koolitust õpilane:

1.2.4.1.oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt;

1.2.4.2.omab teel sõitmisel eri liiklusolukordades toimetulekuks vajalikke oskusi;

1.2.4.3.teab erineva liiklusega teedel sõiduga seotud ohte ja oskab neid oma käitumisega

vältida;

1.2.4.4.mõistab, et juhil kui suurema ohu allika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu

ning tervise eest;

1.2.4.5.omab realistlikku arusaama erineva liiklusega teedel sõitmisega seotud isiklikest

tugevatest ja nõrkadest külgedest;

1.2.4.6.tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega erineva liiklusega

teedel ja oskab oma käitumises nendega arvestada;

1.2.4.7.on võimeline kohanema liikluses toimuvate muutustega;

1.2.4.8.on võimeline hindama olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt;

1.2.4.9.on võimeline liiklusoludega arvestades sõidukit juhtima kindlal teelõigul lubatud

suurima sõidukiirusega.

1.2.5. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige

Pärast koolitust õpilane:

1.2.5.1.oskab hinnata ohutuks möödasõiduks ja ümberpõikeks vajalike eelduste olemasolu;

1.2.5.2.mõistab, et möödasõit ei ole kohustuslik manööver;

1.2.5.3.oskab ohutult mööda sõita ja ümber põigata nii päri- kui ka vastassuunavööndi kaudu;

1.2.5.4.oskab käituda möödasõidetava rollis;

1.2.5.5.oskab peatuda ja parkida väljaspool asulat;

1.2.5.6.omab realistlikku arusaama isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest, mis on seotud

möödasõidu, möödumise, ümberpõike, peatumise ja parkimisega väljaspool asulat.

1.2.6. Sõiduki juhtimine plaanitud teekonnal

Pärast koolitust õpilane:

1.2.6.1.oskab nii asulas kui ka väljaspool asulat sõitu plaanida ja koostatud plaani järgi sõita;

1.2.6.2.mõistab, et sõidu plaanimisega on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;

1.2.6.3.on motiveeritud sõitu plaanima, et vältida riske ja säästa keskkonda;

1.2.6.4.sõiduteekonda kavandades hindab ja võtab arvesse tegureid, mis võivad avaldada

mõju tema käitumisele juhina, näiteks elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove,

uimastid, väsimus, halb nägemine.

1.2.7. Keskkonda säästev sõiduki juhtimine

Pärast koolitust õpilane:

1.2.7.1.oskab juhtida sõidukit keskkonda säästvalt;

1.2.7.2.mõistab, et säästlik sõiduviis on ühtlasi ohutu sõiduviis, milles ei ole midagi keerulist;

1.2.7.3.on motiveeritud juhtima sõidukit nii, et see samal ajal säästab keskkonda, väldib riske

ja arvestab teiste liiklejatega;

1.2.7.4.omab realistlikku arusaama säästliku sõiduviisiga seotud isiklikest tugevatest ja

nõrkadest külgedest;

9

1.2.7.5.on plaaninud, mida harjutada esmase juhiloa omamise ajal, süvendamaks oskusi sõita

keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.

1.2.8. Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine

Pärast koolitust õpilane:

1.2.8.1.oskab sooritada äkkpidurduse;

1.2.8.2.mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt

juhi võimalusi sõidukit peatada;

1.2.8.3.omab realistlikku arusaama sõiduki peatamisega seotud isiklikest tugevatest ja

nõrkadest külgedest;

1.2.8.4.tajub ja teab isiklikke nõrku külgi, mis on seotud sõiduki peatamisega, ja oskab oma

käitumises nendega arvestada;

1.2.8.5.omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning ohutu piki- ja

külgvahega.

1.2.9. Pimeda ajal sõiduki juhtimine

Pärast koolitust õpilane:

1.2.9.1.oskab tulede õige kasutamisega parandada juhi nähtavust ja teha sõiduki teistele

paremini märgatavaks;

1.2.9.2.mõistab vajadust valida oludele vastav sõidukiirus;

1.2.9.3.teab pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud ohte;

1.2.9.4.oskab oma käitumisega vähendada pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud riske;

1.2.9.5.tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega pimeda ajal, ning

oskab oma käitumises nendega arvestada.

1.2.10 Koolieksam viiakse ellu arvestades majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni

2011. a määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise

kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 3 ja 4 sätestatut.

2. LÕPPASTME KOOLITUSE ÕPIVÄLJUNDID

2.1. Teooriaõpe

2.1.1. Keskkonda säästev, ohutu ja teisi liiklejaid arvestav mõtteviis. Käitumine libedates

teeoludes

Pärast koolitust õpilane:

2.1.1.1.teab ohte suurendavaid tegureid liikluses;

2.1.1.2.mõistab säästliku, ohutu ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi eeliseid;

2.1.1.3.teab, millest sõltub tee ja ratta vaheline haardumine;

2.1.1.4.tajub ja teab enda isikuga seotud liikluskäitumist mõjutavaid nõrku külgi ning oskab

oma käitumises nendega arvestada;

2.1.1.5.on motiveeritud sõitma säästlikult ja ohutult ning arvestama teiste liiklejatega.

2.1.2. Libedasõidul riski vältimise praktikum

Pärast koolitust õpilane:

2.1.2.1.teab, kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;

2.1.2.2.mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt

juhi võimalusi sõiduk peatada;

2.1.2.3.mõistab, et libedal teel on pidurdusteekond palju pikem kui kuival asfaldil;

2.1.2.4.mõistab, et sõltuvalt ilmaoludest ja teekatete erinevusest on pidurdusteekonna pikkus

erinev;

2.1.2.5.omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja

külgvahega.

10

2.2. Sõiduõpe

2.2.1.Keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine

Pärast koolitust õpilane:

2.2.1.1.omab realistlikku arusaama sõiduki juhtimisega seotud isiklikest käitumis-

harjumustest;

2.2.1.2.on motiveeritud sõitma nii, et säästab keskkonda, väldib riske ja arvestab teiste

liiklejatega.

2.2.2.Libedasõidul riski vältimise harjutuste sooritamine Pärast koolitust õpilane:

2.2.2.1.omab realistlikku arusaama äkkolukorras toimetulekuks vajalikest isiklikest oskustest

ja võimalustest;

2.2.2.2.oskab äkkpidurdamist;

2.2.2.3.oskab kasutada takistusest ümberpõikamiseks vajalikke tehnikaid;

2.2.2.4.oskab valida olenevalt tee olukorrast ja -trajektoorist erinevaid pidurdamistehnikaid ja

mõistab sõiduki juhitavust pidurdusprotsessi vältel;

2.2.2.5.mõistab, et juhi võimalused äkkolukorras midagi ohutuse taastamiseks ette võtta on

piiratud;

2.2.2.6.on motiveeritud sõitma nii, et säästab keskkonda, väldib riske ja arvestab teiste

liiklejatega.