| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 1.2-1/25/8932-2 |
| Registreeritud | 26.11.2025 |
| Sünkroonitud | 27.11.2025 |
| Liik | Väljaminev dokument |
| Funktsioon | 1.2 Õigusteenused |
| Sari | 1.2-1 Õigusloomes osalemise asjad |
| Toimik | 1.2-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Vastutaja | Ragne Tsäkko (TA, Peadirektori vastutusvaldkond, Õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Teie 05.11.2025 nr 2-2/3780-1
Meie 26.11.2025 nr 1.2-1/25/8932-2
Arvamus "Töötervishoiu ja tööohutuse
seaduse, Eestisse lähetatud töötajate
töötingimuste seaduse ning
maksukorralduse seaduse muutmise
seadus" eelnõu kohta
Edastame Terviseameti arvamuse „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Eestisse lähetatud
töötajate töötingimuste seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seaduse“ eelnõu
kohta.
Eelnõu sätestab tööandja õiguse kontrollida töötaja alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes
või psühhotroopse aine mõju all olemist ja õiguse neid andmeid töödelda kahe sättena. Seejuures
on teine säte olemuslikult õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks ning ei kehtesta sisulisi
reegleid joobe kontrollimisele.
Terviseameti seisukoht on, et nimetatud regulatsioon on ebapiisav ja ei taga töötaja õiguste
kaitset piisaval määral. Terviseameti ettepanekud eelnõu muutmiseks on järgmised:
1) Eelnõu kohaselt võib tööandja kontrollida joobes või psühhotroopse aine mõju all
olemist põhjendatud kahtluse korral, välja arvatud juhul, kui töötaja tööülesanded hõlmavad
suurema ohu allika valitsemist. Seletuskirja kohaselt on joobe kontrollimise eesmärgiks
tööohutuse tagamine ning seletuskiri rõhutab, et kontrollimine ei tohi toimuda tööandja
isiklikust huvist tulenevalt ega muutuda lauskontrolliks tööle tulemise hetkel. Eelnõu sõnastus
praegusel kujul selle eesmärgi tagamist ei võimalda. Terviseameti ettepanek on nimetatud
eesmärk selgesõnaliselt normis sätestada.
2) Eelnõu seletuskirja kohaselt võib tööandja joobe tuvastamisel tugineda sotsiaalministri
26. juuni 2014. a määruses nr 37 „Joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ja nende tunnuste
esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisid“ §-s 2 sätestatud tunnustele (välimus,
aeglustunud reaktsioon, häirunud kõne jne) ning §-s 3 sätestatud viisidele (isiku küsitlemine ja
isiku väline vaatlus). Joobe tuvastamisega töökohal võivad kaasneda isikule märkimisväärsed
tagajärjed (sh töösuhte lõpetamine). Samas, kui väidetava joobe tuvastamine toimub
meelevaldselt ning isikut süüdistatakse joobeseisundis olemises alusetult, võib seesugune
olukord tuua kaasa isiku õiguste teistpidise väga tugeva riive (mainekahju jmt). Ka tööandja
jaoks on oluline teostada kõik toimingud korrektselt, et end võimalike õigusvaidluste korral
kaitsta. Seepärast peab joobe tuvastamine toimuma dokumenteeritult ning tuginema
konkreetsetele tõenditele. Eelnõu seletuskirjas on nimetatud, et tööandja võib kehtestada kindla
korra joobe tuvastamiseks ning peab kehtestama korra töötaja õiguste kaitseks (sh kirjeldama,
kuidas tutvustatakse töötajale tema õigusi jmt). Samas eelnõu nimetatud nõudeid ei sätesta.
2(2)
Terviseameti hinnangul ei taga nimetatud nõuete kirjeldamine üksnes seletuskirjas töötajate
õigusi. Seaduse seletuskiri on soovituslik dokument, millest tööandjad reeglina oma töö
korraldamisel ei lähtu, seega on käesoleval juhul oluline nimetatud nõuded seaduses sätestada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ragne Tsäkko
jurist
Ragne Tsäkko
58224204 [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|