Käskkiri

Lisa

KINNITATUD

Terviseameti peadirektori käskkirjaga

Terviseameti vara haldamise ja inventuuride läbiviimise kord

1. Üldsätted

1.1. Terviseameti vara haldamise ja inventuuride läbiviimise korra (edaspidi kord)

eesmärk on Terviseameti (edaspidi amet) siseselt:

1.1.1. määrata vara arvele võtmise tingimused, vara arvestuse töökorraldus, vara kasutusse

andmise ja võõrandamise tingimused, vara üleandmise täpsem korraldus ning vara

asutusesisese kasutamise tingimused osas, mida ei reguleeri riigivaraseadus,

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri,

Sotsiaalministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamise ja käsutamise kord,

Terviseameti ametiautode, ametisõitudeks isiklike sõiduautode ja ühistranspordi

kasutamise kord, Terviseameti tööriietuse ja varustuse kasutamise kord või muu

õigusakt.

1.1.2. reguleerida Terviseameti materiaalse ja immateriaalse põhivara, väheväärtusliku

vara, sularaha, varude, lõpetamata arenduste ja kasutajaõiguste inventeerimise

korraldus.

1.2. Vara käesoleva korra tähenduses on ametile kuuluv põhivara, rendivara,

väheväärtuslik vara, varu, väikevara, kulumaterjal ja sularaha (edaspidi ühiselt

nimetatud vara).

1.3. Põhivara (materiaalne ja immateriaalne) on vara, mille arvelevõtu alampiir on 10 000

eurot (km-ta).

1.4. Rendivara on rendilepingu alusel hangitud vara, mille üle peetakse arvestust samadel

alustel nagu põhi- ja väheväärtusliku vara puhul.

1.5. Väheväärtuslik vara on vara, mis ei ole põhivara ja mille soetusmaksumus on

vahemikus 1000 kuni 9999,99 eurot (km-ta).

1.6. Väikevara on vara, mille soetusmaksumus on alla 1000 euro (km-ta).

1.7. Varu on ameti toimepidevuse tagamiseks soetatud varu (kuivtoiduvaru, kaitsekiivrid,

kaitsevestid, akupangad, joogivesi jmt). Varuna käesoleva korra mõttes ei käsitleta

riigi tervishoiuvaru.

1.8. Kulumaterjal on kiiresti tarbitavad madala väärtusega esemed, mida kasutatakse

tööülesannete täitmisel (laboritarvikud, pastapliiatsid, kontoripaber jmt).

1.9. IT vara käesoleva korra tähenduses on riistvara, muud seadmed ning komponendid,

abimaterjalid ja tarvikud, terviklikud infosüsteemid, vahendikomplektid ja tarkvara

(sh mobiiltelefonid, välised kõvakettad, mälupulgad).

1.10. Reservis olev vara on vara, mis ei ole aktiivselt kasutuses.

1.11. Vara võib olla ühiskasutuses olev vara või konkreetse teenistuja kasutuses olev vara.

1.12. Ühiskasutuses olevat vara on lubatud kasutada kõigil ameti teenistujatel või kindla

struktuuriüksuse teenistujatel.

1.13. Konkreetse teenistuja kasutusse antud vara on lubatud kasutada vastaval teenistujal.

1.14. Vara kasutaja käesoleva korra tähenduses on teenistuja, kes vara teenistusülesannete

täitmisel kasutab. Vara kasutaja täidab käesoleva korra punktis 3.7. sätestatud

kohustusi.

1.15. Vara eest vastutaja käesoleva korra tähenduses on punktides 2.6. ja 2.7. nimetatud

teenistuja, kes vastutab konkreetse vara olemasolu, säilimise ja sihipärase kasutamise

eest. Vara eest vastutaja täidab käesoleva korra punktis 3.6. sätestatud kohustusi.

1.16. Infosüsteemide kasutajaõiguste inventeerimise eesmärgiks on kontrollida

infosüsteemides kajastatud koguste vastavust tegelikule olukorrale ja kontrollida

infosüsteemide kasutajaõiguste vastavust tegelikule kasutajate ringile ja kasutusele.

2. Vara arvele võtmine

2.1. Vara arvele võtmist korraldab üldosakonna haldusjuht või vastavuskoordinaator.

2.2. Struktuuriüksus, kes hangib vara, kohustub teavitama hangitava vara arvele võtmise

vajadusest Jira kaudu.

2.3. Ametis võetakse arvele põhivara. Lisaks põhivarale võetakse arvele ja peetakse

bilansivälist arvestust järgmise vara osas:

2.3.1. väheväärtuslik vara (inventar, bürooseadmed, IT vara, töövahendid ja muud ameti

tegevuseks ja toimepidevuseks vajalikud varad), mille kasutusiga on üle ühe aasta,

välja arvatud mööbel, mille osas ametis bilansivälist arvestust ei peeta;

2.3.2. toimepidevuse tagamiseks soetatud varu;

2.3.3. ametile kuuluvad töövahendid ning muu väikevara, mille osas on põhjendatud

bilansivälise arvestuse pidamine sõltumata vara maksumusest.

2.4. Ameti vara ja kasutajaõiguste üle peetakse arvestust:

2.4.1. Riigitöötaja Iseteenindusportaali varade moodulis (edaspidi RTIP) – põhivara,

väheväärtuslik vara, väikevara ja toimepidevuse varu;

2.4.2. laoprogrammis ODOO (edaspidi laoprogramm) – tööriided, toimepidevuse kiiresti

riknev varu, laboritarvikud ja isikukaitsevahendid;

2.4.3. laoprogrammis SAP – kuivtoiduvaru;

2.4.4. kasutajaõiguste infosüsteemis (edaspidi KIS) – ameti teenistujate ja lepinguliste

isikutele antud kasutajaõiguste loend.

2.5. Vara arvele võtmine algatatakse vastavalt punktis 2.4. sätestatud vara jaotusele

järgmiselt:

2.5.1. RTIPi kantava vara korral avab iga vara kohta vara kaardi, millele kannab vara

asukoha, ostudokumendi numbri, unikaalse inventarinumbri, vara eest vastutaja ja

muu varaga seonduva vajaliku info, manusena ostuarve ning korraldab vara

markeerimise inventarinumbriga. Vara arvele võtmise RTIPis kinnitab vastutaja.

2.5.2. Laoprogrammi kantava vara korral sisestab laoprogrammi vara nimetuse, andmed

vara maksumuse, müüja, ostudokumendi numbri ja vara asukoha kohta (va.

laboritarvikud ja labori isikukaitsevahendid).

2.6. Ametis on vara eest vastutajateks:

2.6.1. haldusjuht – ameti ühiskasutuses olev vara (va. toimepidevuse tarbeks soetatud vara

ja TEHIKu või RITi poolt ameti kasutusse antud vara);

2.6.2. rahvatervise labori valdkonnajuht – vastava valdkonna kasutuses olev vara;

2.6.3. kliendihaldusjuht – kliendihalduse kasutuses olev vara;

2.6.4. toimepidevuse koordinaator – ameti toimepidevuse tarbeks soetatud vara.

2.6.5. struktuuriüksuse juht – struktuuriüksuse kasutuses olevad struktuuriüksuse

ülesannete täitmiseks vajalikud seadmed ning IT tarkvara, sh tarkvara arendused ja

tarkvara litsentsid, mis on valdkonna põhises kasutuses ja vastava valdkonna

vastutusel.

2.7. Põhjendatud juhtudel võib vara eest vastutajaks määrata ka muu teenistuja.

3. Vara kasutusse ja vastutusele andmine ning vara kasutamine

3.1. Vara kasutusse ja vastutusele andmise ning muutmise toimingud RTIPis ja

laoprogrammis algatab haldusjuht või vastavuskoordinaator.

3.2. RTIPis arvel oleva vara kasutusse või vastutusele võtmise kohta annab vara kasutaja

ja vara eest vastutaja RTIPis vara kaardil vastava kinnituse.

3.3. Laoprogrammis oleva vara kasutusse andmise ja kasutaja määramise kohta teeb

haldusjuht või vastavuskoordinaator vastava märke.

3.4. Kuivtoiduvaru võetakse arvele SAPis. Arvele võtmise korraldab arve alusel Riigi

Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) raamatupidamine.

3.5. Muu arvel mitteoleva vara kohta kasutusse ja vastutusele andmist ei vormistata.

3.6. Vara eest vastutaja kohustub:

3.6.1. informeerima koheselt peale vara hankimist vara arvele võtmise vajadusest Jira

kaudu;

3.6.2. teadma vara asukohta ja kasutajat;

3.6.3. tagama teenistuja teenistusest lahkumisel vara korrektse tagastamise;

3.6.4. informeerima koheselt Jira kaudu vara kadumisest või kahjustumisest;

3.6.5. osalema aastainventuurides ja erakorralistes inventuurides selgituse andjana ning

tagama inventuuri ajal varadele ligipääsu;

3.6.6. otsustama vajadusel vananenud ja mitte töökorras oleva vara mahakandmise,

põhivara kasuliku eluea muutmise;

3.6.7. kinnitama RTIP-is lugemise lõppemisel vara inventuuri nimekirja;

3.6.8. ühiskasutuses või reservis oleva vara puhul täitma ka punktis 3.7 nimetatud

kohustusi.

3.7. Vara kasutaja kohustub:

3.7.1. vara kasutusse saamisel mõistliku aja jooksul veenduma selle töökorras olekus;

3.7.2. jälgima ja korraldama vara kalibreerimise või taatlemise, mille puhul see on nõutav;

3.7.3. kasutama vara heaperemehelikult, säästlikult ja sihtotstarbeliselt;

3.7.4. mitte andma vara edasi kasutamiseks kolmandatele isikutele;

3.7.5. kasutamise lõppedes tagastama vara samas seisukorras nagu ta selle oma kasutusse

sai, arvestades normaalset kulumist;

3.7.6. teatama tõrgetest vara töös vastutajale, kes korraldab tõrke põhjuse

väljaselgitamise, vara tehnilise hoolduse (sh kalibreerimise, valideerimise) ja

võimalusel selle remondi;

3.7.7. mitte eemaldama varalt sellele lisatud kleepsu vara nimetuse ja koodiga ning andma

teada Jira kaudu, kui kleeps on puudu või loetamatuks muutunud.

3.8. Ametil on igal ajal õigus nõuda vara tagastamist, eelkõige töö- või teenistussuhte

lõppemisel või juhul kui peaks ilmnema vara mittesihipärane kasutamine või hooletu

hoidmine.

3.9. Kui vara kasutaja ei ole kasutanud vara kooskõlas käesoleva korraga (sh on lubanud

vara kasutada kolmandatel isikutel), siis eeldatakse väljaspool tööruume varale

tekitatud kahju korral teenistuja süüd.

3.10. Kui vara on vara kasutaja süül kahjustunud, sh hävinud, kohustub vara kasutaja

hüvitama tekitatud kahju arvestades avaliku teenistuse seaduses, töölepingu seaduses

ja võlaõigusseaduses sätestatut. Vara kahjustumisel lähtutakse vara väärtuse

määramisel vara turuväärtusest hindamise hetkel. Vara hüvitamise ja hüvitatava vara

väärtuse hindamise korraldab vara eest vastutaja. Vajadusel tellib vara eest vastutaja

ekspertiisiakti vara vigastuse suuruse, põhjuse, parandamise võimalikkuse või vara

turuväärtuse hindamiseks. Ekspertiisiakti eest tasub pool, kelle süül toimus vara

kahjustamine.

4. Vara arvestuse pidamine, inventuuri läbiviimise aeg ja põhimõtted

4.1. Inventuuri läbiviimisel järgitakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse

juhendis ning Sotsiaalministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjas

sätestatud nõudeid.

4.2. Vara üle peab arvestust üldosakond.

4.3. Vara olemasolu ja vara kohta peetavaid andmeid kontrollitakse aastainventuuri või

erakorralise inventuuri käigus.

4.4. Vara (v.a kulumaterjal) aastainventuur viiakse läbi 31. oktoobri või 30. novembri

seisuga.

4.5. Sularaha kassade aastainventuur viiakse läbi 31. detsembri seisuga.

4.6. Lõpetamata arenduste aastainventuur viiakse läbi 31. detsembri seisuga.

4.7. Kasutajaõiguste inventuur viiakse läbi kaks korda aastas seisuga 30. juuni ja 31.

detsember või vastavalt vajadusele sagedamini.

4.8. Sularaha osas viiakse kaks korda aastas läbi ootamatu kontroll, mille osas koostab

peadirektor inventeerimiskäskkirja. Ootamatu kontroll dokumenteeritakse

dokumendihaldussüsteemis.

4.9. Muu vara osas võib vastavalt vajadusele peadirektori otsusel läbi viia erakorralisi

inventuure, sh juhtumil, kus toimub struktuuriüksuste kolimine, vastutaja muutub või

vastutaja teeb vastavasisulise ettepaneku.

4.10. Punktis 2.4.1 sätestatud vara inventuuri teostamiseks koostatakse RTIPi varade

moodulis inventuurikorraldus, mille kinnitab peadirektor. Korraldusse märgitakse

vähemalt kahest ameti teenistujast koosnev inventuurikomisjon, inventuuri

nimekirjad ning inventuuri läbiviimise meetod (füüsiline inventuur või kirjaliku

kinnitusega inventuur).

4.11. Punktis 2.4.2 ja 2.4.3 sätestatud vara, sularaha ja lõpetamata IT arenduste inventuuri

teostamiseks moodustab peadirektor inventeerimiskomisjoni. Iga asukoha kohta

moodustatakse inventeerimiskomisjon vähemalt kahest ameti teenistujast. Inventuur

dokumenteeritakse dokumendihaldussüsteemis.

4.12. Juhul, kui komisjoni liige või liikmed ei saa osaleda inventuuril, siis määratakse uus

liige või uued liikmed.

4.13. Inventuurikomisjon peab inventuuri läbiviimisel veenduma vara olemasolus ja selle

seisukorras ning vara vajalikkuses. Vajadusel tuleb vara kasutajal kinnitada, et vara

on nõuetekohaselt säilinud.

4.14. Inventuuri lõppakti kinnitab peadirektor.

4.15. Inventeerimiskomisjoni esimees ja liige kohustuvad:

4.15.1. viima läbi asukohapõhise ja kirjaliku kinnitusega vara inventeerimise;

4.15.2. vastutama vara lugemise ja selle kvaliteedi eest;

4.15.3. koostama vajadusel inventeerimise käigus liikunud varast nimekirja;

4.15.4. esitama vajadusel selgitused vara puudu- ja ülejääkide kohta;

4.15.5. tagama inventeerimise lõpetamise tähtaegselt;

4.15.6. küsima vajadusel täiendavaid selgitusi vara kasutajatelt ja teistelt teenistujatelt;

4.15.7. menetlema ja esitama inventuuri dokumentatsiooni;

4.15.8. sisestama inventuuri käigus täiendavate varade info RTIPi;

4.15.9. kinnitama RTIPis lugemise lõppemisel vara inventuuri nimekirja.

5. RTIPis arvele võetud vara inventuuri läbiviimine kord

5.1. Vara füüsilise inventuuri läbiviimisel kasutatakse üldjuhul käsiskännerit.

5.2. Kui inventuuri käigus leitakse vara, mida nimekirjas ei ole, siis kirjutatakse andmed

käsitsi ja lisatakse RTIPis andmed „Täiendavalt leitud varad" lehele.

5.3. Asukohad, kus ei viida inventuuri läbi füüsiliselt, viiakse inventuur läbi kirjalikult

kinnitades varades seisu.

5.4. Kirjaliku kinnitusega inventuuri korral edastab komisjoni esimees või liige

inventuuri läbiviimise asukohas määratud teenistujale vara nimekirja. Määratud

teenistuja täidab nimekirja, lisades nimekirja vajadusel täiendavalt leitud vara, ning

tagastab varade nimekirja digitaalselt allkirjastatuna.

5.5. Kirjaliku kinnitusega inventuur on samaväärne kui asukohapõhine füüsiline

inventeerimine. Komisjoni esimees või komisjoni liige sisestab tulemused RTIPi.

5.6. Lõpetamata arenduste inventeerimisel edastab RTK raamatupidaja lõpetamata

immateriaalse põhivara inventuuriakti, mille komisjoni esimees registreerib ja

menetleb dokumendihaldussüsteemis. Pärast akti allkirjastamist ja RTK-le

tagastamist lisatakse akt RTIPis varade inventuuri lõppaktile.

6. Laoprogrammides arvele võetud vara inventuuri läbiviimise kord

6.1. Vara inventuur toimub üldjuhul käsitsi lugemise teel.

6.2. Inventuuri ajal ei toimu üldjuhul vara liikumisi. Kui seda ei ole võimalik vältida, siis

arvestatakse inventuuri käigus sissetuleva ja väljamineva vara kogusega.

6.3. Vara inventeeritakse võimalusel selle paiknemise järjekorras (st põhimõttel seinast

seinani).

6.4. Topeltlugemise või lugemata jätmise vältimiseks märgitakse juba loendatud vara

selgelt.

6.5. Tootjapoolseid suletud pakendeid (kastid, karbid jne) ei avata, vaid inventeeritakse

vastavalt pakendi kogusele. Tükkhaaval inventeeritakse üksnes avatud pakendid.

6.6. Inventeerimisnimestikud (lugemislehed) väljastab komisjoni liikmetele üldosakonna

haldusjuht.

6.7. Inventeerimisnimestikud esitatakse selliselt, et nimestikul poleks näha lao saldot.

6.8. Inventuuriandmed kantakse inventeerimisnimestikesse kustutuskindlalt.

6.9. Inventeerimisnimestikesse kantakse ainult loendatud vara kogus. Loendamise käigus

märkuste, arvutuste jms tegemiseks kasutatakse vajadusel loendamismustandit.

6.10. Inventuuri käigus dokumenteeritakse rikutud, kahjustatud või kõlbmatud varud.

6.11. Vara tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha, kui see on osaliselt või täielikult

hävinud, riknenud, varastatud, kadunud või muul põhjusel kasutuskõlbmatuks või

võõrandamatuks muutunud.

6.12. Kuivtoiduvaru kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise kohta

koostatakse akt dokumendihaldussüsteemis, milles märgitakse põhjendus varu

mahakandmise kohta ning selgitus, mis saab varust pärast selle maha kandmist. Akti

allkirjastab peadirektor.

6.13. Iga inventeerimisnimestiku ja loendamismustandi lehekülg allkirjastatakse

loendamise teostanud inventuurikomisjoni liikmete ja varude eest vastutava(te)

isiku(te) poolt.

6.14. Kuivtoiduvaru inventuuri lõpus allkirjastatud dokumendid (akt ja

inventeerimisnimestik) edastatakse üldosakonna finantsspetsialistile võrdlemiseks.

Muu varaga seotud inventuuridokumendid edastatakse haldusjuhile võrdlemiseks.

6.15. Vara inventuuri koondakti allkirjastab peadirektor, mis edastatakse

finantsspetsialistile ja haldusjuhile.

7. Kasutajaõiguste inventuuri läbiviimise kord

7.1. Vastavuskoordinaator koostab KIS-ist infosüsteemide kasutajate ja neile määratud

õiguste raporti ning edastab selle dokumendihaldussüsteemi kaudu vastavate

infosüsteemide peakasutajatele kontrollimiseks ja kinnitamiseks.

7.2. Peakasutajad kontrollivad raporti alusel, et:

7.2.1. kasutajate loendis on kõik teenistujad, kellel peab olema ligipääs vastavale

infosüsteemile;

7.2.2. lahkunud teenistujate õigused on suletud;

7.2.3. teenistujatele määratud kasutajaõigused vastavad ametikoha ja tööülesannete

vajadusele;

7.2.4. ajutised kasutajaõigused on endiselt põhjendatud;

7.3. Kui inventuuri käigus selgub, et teenistuja ei vaja enam vastava infosüsteemi

kasutamist tööülesannete täitmiseks, lõpetab peakasutaja tema kasutajaõigused ning

märgib vastava info inventuuri kinnitamisel.

7.4. Peakasutajad kinnitavad infosüsteemide kasutajate ja kasutajaõiguste õigsuse

dokumendihaldussüsteemis kooskõlastuse andmisega. Juhul kui KIS-is olevad

andmed on ebakorrektsed, märgib peakasutaja vastava selgituse kooskõlastamisel.

7.5. Pärast peakasutajate kooskõlastuste andmist viib vastavuskoordinaator vajalikud

muudatused KIS-i.

8. Vara mahakandmine

8.1. Vara tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha järgmistel juhtudel:

8.1.1. vara ei ole ametile vajalik või vara kasutamiseks andmise või võõrandamise kulud

ületaksid ameti hinnangul saadavat tulu, mistõttu ei ole majanduslikult otstarbekas

vara kasutamiseks anda või võõrandada;

8.1.2. vara on osaliselt või täielikult hävinud, riknenud, varastatud, kadunud või muul

põhjusel kasutuskõlbmatuks või võõrandamatuks muutunud.

8.2. Vara mahakandmise viib läbi haldusjuht järgmiselt:

8.2.1. RTIP-is arvel oleva vara kohta algatatakse mahakandmise akt, millele lisatakse

põhjendus vara mahakandmise kohta ning selgitus, mis saab varast pärast selle

maha kandmist. Võimalusel lisatakse akti juurde dokumentaalsed tõendid vara

seisukorra kohta (fotod, hinnangud vmt). Vara mahakandmise kooskõlastab vara

eest vastutaja ja kinnitab peadirektor.

8.2.2. Laoprogrammis arvel oleva vara kohta algatatakse mahakandmise akt, millele

lisatakse põhjendus vara mahakandmise kohta ning selgitus, mis saab varast pärast

selle maha kandmist.

8.3. Maha kantud vara hävitamise, sh utiliseerimise korraldab üldosakond, tehes seda

võimalikult soodsalt ja keskkonnasäästlikult.

8.4. Vara utiliseerimise kohta tehakse mahakandmise aktile märge ning võimalusel

lisatakse utiliseerimist tõendavad dokumendid.

9. Vara võõrandamine, kasutusse andmine ja üleandmine

9.1. Vara võõrandamise või asutuste vahelise kasutusse andmise või üleandmise korrale

korraldab haldusjuht.

9.2. Vara võib võõrandada, kasutusse ja üle anda riigivara seaduses sätestatud aluste

olemasolul ning nimetatud viisidel (võõrandamise ja kasutusse andmise korral

avalikul enampakkumisel, valikpakkumisel või otsustuskorras).

9.3. Vallasvara väärtusega 5000 kuni 30 000 eurot võõrandamise otsustab peadirektor

käskkirjaga, milles märgitakse põhjendused ja selgitused vara võõrandamise, sh

võõrandamise viisi, vara väärtuse, vara omandaja jmt oluliste asjaolude kohta.

Vallasvara väärtusega kuni 5000 eurot võõrandamise põhjendused ja selgitused, sh

võõrandamise viisi, vara väärtuse, vara omandaja jmt oluliste asjaolude kohta

märgitakse RTIPis vastava otsuse juures.

9.4. Vallasvara väärtusega kuni 30 000 eurot antakse teisele riigiasutusele üle või

kasutusse ameti ja vastava asutuse kokkuleppel.

9.5. Vara võõrandamise, kasutusse või üleandmise kohta algatatakse RTIPis vastav otsus

ja akt. Otsuse kooskõlastab vara eest vastutaja ja kinnitab üldosakonna juhataja.

10. Erisused sularaha ja krediitkaartide puhul

10.1. Tööpäeva jooksul kasseeritud sularaha hoiustatakse peale tööpäeva lõppu seifis.

Seifis hoiatava sularaha maksimaalne limiit on 1200 eurot, mille täitumisel viiakse

sularaha panka. Sõltumata summast viiakse sularaha panka iga aasta viimase

tööpäeva lõpus.

10.2. Sularaha inventeerimine toimub käesoleva korra 4. peatükis sätestatud korras.

10.3. Ameti krediitkaart võimaldatakse teenistujale juhtudeks, mil kulutuse eest puudub

võimalus tasuda tavapärase pangaülekande teel. Krediitkaardi saamise taotlus koos

vajaduse põhjendusega esitatakse finantsjuhile.

10.4. Krediitkaarti on lubatud kasutada üksnes tööülesannete täitmisega seotud kulutuste

eest tasumiseks. Sularaha väljavõtmine krediitkaardiga ei ole lubatud.

10.5. Teenistuja, kelle käsutuses on krediitkaart (edaspidi kaardivaldaja), vastutab selle

säilimise ja sihipärase kasutamise eest ning on kohustatud hüvitama kaardi

mittesihipärase kasutamisega või muul viisil asutusele tekitatud kahju.

10.6. Kaardivaldaja teenistus- või töösuhte lõppemisel kohustub ta kaardi finantsjuhile

tagastama.

10.7. Krediitkaardi kasutamise järgselt esitab kaardivaldaja kuluaruande RTIPi

majanduskulude moodulis võimalusel viie tööpäeva jooksul kaardi kasutamisest,

lisades aruandele kulu tõendavad dokumendid (kulutšekid, arved).

11. Töönumbrite ja mobiilsete seadmete kasutamine

11.1. Kõikidele teenistujatele, kelle tööülesannetest tulenevalt on see vajalik, määratakse

tööalase suhtluse tagamiseks ameti mobiilinumber (SIM või eSIM) (edaspidi ameti

number)

11.2. Üldosakond väljastab mobiilinumbri teenistujale uue teenistuja ankeedi või õiguste

andmise ankeedi alusel.

11.3. Ameti numbrid lisatakse RTIPi teenistuja töökoha kontaktidesse, kust need liiguvad

automaatselt siseveebi, Teamsi, Outlooki ja SAPi.

11.4. Teenistujal ei ole lubatud iseseisvalt numbrit kontaktandmetest eemaldada.

11.5. Ameti number peab olema teenistuja kasutuses igapäevatöös tööalase suhtluse

tarbeks.

11.6. Tööajal tuleb ameti numbrit kasutada ilma suunamiseta, et tagada SMS-teavituste

korrektne ja õigeaegne saabumine.

11.7. Teenistussuhte lõppemisel suletakse number teenistuja viimase tööpäeva lõpus.

11.8. Ameti numbrit võib kasutada isiklikus mobiiltelefonis, ameti poolt väljastatud

seadmes ja kompensatsiooni toel soetatud telefonis.

11.9. Ameti number peab olema tööajal aktiivne ja puhkuse ajal suunatud ametlikule

asendajale.

12. Mobiilsete seadmete soetamine ja kompenseerimine

12.1. Teenistuja, kelle tööülesannete täitmiseks on vajalik mobiiltelefon, võib kord kahe

aasta jooksul taotleda kompensatsiooni kuni 200 (kahesaja) euro ulatuses

mobiiltelefoni soetamiseks.

12.2. Kui teenistuja kasutab ameti töötelefoni, tuleb see tagastada üldosakonnale peale

seda, kui teenistuja kompensatsiooni toel hangib uue seadme.

12.3. Kui teenistujale on võimaldatud mobiiltelefoni soetamiseks kompensatsiooni ning

tema teenistussuhe Terviseametis lõpeb 12 kuu jooksul alates kompensatsiooni

saamisest, on teenistuja kohustatud kompensatsiooni proportsionaalselt tagastama.

Tagastatav summa väheneb iga täiskuu eest, mil teenistuja on pärast

kompensatsiooni saamist ametis olnud, 1/12 ulatuses.

12.4. Teenistuja võib mobiiltelefoni soetada endale sobiva teenusepakkuja või müüja

juurest. Lubatud on üksnes Samsungi ja Apple’i telefonide soetamine, et tagada

töökindlus ja infoturbe nõuete täitmine. Hangitav seade peab toetama

operatsioonisüsteemi eelviimast või viimast versiooni. Lubatud on ka taaskasutatud

seadmete ostmine ainult juhul, kui seade vastab käesolevas punktis sätestatud

nõuetele.

12.5. Kompensatsiooni võimaldatakse üksnes mobiiltelefoni soetamiseks. Koos

mobiiltelefoni soetamisega on lubatud ka tarvikute soetamine. Eraldiseisvalt

hangitud tarvikute kulusid ei hüvitata (nt kaitseklaasid, ümbrised, laadijad jms).

12.6. Kompensatsioon makstakse välja ühekordse maksena üks kord kahe aasta jooksul.

12.7. Kompensatsiooni tuleb taotleda hiljemalt kahe kuu jooksul kulu tekkimisest.

Kompensatsiooni saamiseks täidab teenistuja vastava taotluse RTIPi

majanduskulude moodulis, lisades taotlusele vajalikud kuludokumendid (kviitung

või arve, millel on selgelt kauba müüja ning kaardimakse korral lisaks väljavõte

panga maksekorraldusest või kaardimakse kviitung). Taotluse kooskõlastavad

haldusjuht ja finantsspetsialist. Taotluse kinnitab üldosakonna juhataja.

12.8. Kui seadme hind ületab kompensatsiooni piirmäära, katab teenistuja vahesumma ise.

12.9. Ühiskasutatavad telefonid (nt valvetelefonid) hangib amet.

12.10. Amet võimaldab teenistujale töötelefoni juhul, kui kompensatsiooni alusel soetatud

telefon on kasutuskõlbmatuks muutunud ning tööülesannete täitmiseks on telefoni

olemasolu vajalik. Selleks tuleb teenistujal esitada taotlus Jira kaudu koos tõendiga

telefoni purunemise kohta.

12.11. Amet tagab teenistujatele tööülesannete täitmiseks sobiva kõne- ja andmesidepaketi.

12.12. Andmeside mahu täitumisel suurendatakse paketti Jira taotluse alusel.

12.13. Välislähetustes väljaspool EL-i on tööalaselt mobiilinumbri ja andmeside kasutamine

lubatud põhjendatud juhtudel.

12.14. Välislähetuses väljaspool EL-i isiklikul otstarbel andmeside paketti kasutades on

ametil õigus nõuda teenistujalt vastava summa hüvitamist.

12.15. Ametisõidukite parkimise eest on lubatud tasuda töönumbriga. Isiklikul otstarbel

parkimise eest tasutud summa osas on õigus ametil nõuda vastava summa hüvitamist.

Hüvitamine toimub üldosakonna teavituse alusel ja summa arvestatakse teenistuja

nõusolekul tema töötasust maha.

12.16. Kadunud või varastatud telefonist tuleb viivitamata teavitada üldosakonda Jira

kaudu. Üldosakonnal on õigus SIM-kaart deaktiveerida.

KÄSKKIRI

26.11.2025 nr 1.1-1/25/64

Terviseameti vara haldamise ja

inventuuride läbiviimise korra kinnitamine

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 08.03.2019. a käskkirja „Sotsiaalministeeriumi

valitsemisel oleva riigivara kasutamise ja käsutamise kord“ punkti 1.5. alusel:

1. Kinnitan Terviseameti vara haldamise ja inventuuride läbiviimise korra.

2. Tunnistan kehtetuks Terviseameti peadirektori 09.05.2024. a käskkirja nr 1.1-1/24/30

„Terviseameti vara kasutamise, käsutamise ja arvestuse ning vara asutusesisese kasutamise korra

kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Birgit Lao

peadirektor

Lisa: Terviseameti vara haldamise ja inventuuride läbiviimise kord