Töö nr: KSHE161024

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang dokumendile “Vainupea külas Ilmari maaüksuse

detailplaneeringu menetluse uuendamine katastriüksuse 88703:002:0034 osas”

Asukoht: Vainupea küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond

Koostaja: DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684) Triin Kask; Maastikuarhitektuuri magister (MD 003184) [email protected] +372 55968821

Tartu 2024

SISUKORD

1. Eelhinnangu koostamise vajalikkus...................................................................................... 3 2. Mõjutatava keskkonna kirjeldus.............................................................................................4 3. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus....................................................................................12 4. Seotus teiste planeerimisdokumentidega...........................................................................13 5. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju................................................................................18 6. Meetmed keskkonnamõjude vähendamiseks.....................................................................22 7. Kokkuvõte.............................................................................................................................. 23 8. Asjaomaste isikute ja asutuste seisukohad........................................................................25

2 _________________________________________________________________________________________________________

KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)

1. Eelhinnangu koostamise vajalikkus

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lõike

2 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)

algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui:

● koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 või 3 sätestatud juhul

(üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering).

KSH algatamise vajadust on kaalutud ka KeHJS § 6 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 § 15 p 8 kohaselt:

● selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks

otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada

Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

Vastavalt KeHJS §2² on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

3 _________________________________________________________________________________________________________

KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)

2. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Mõjutatav ala asub hajaasustusega piirkonnas Vainupea külas Läänemere ranna ääres (vt

joonis 1).

Joonis 1. Asukoht.

Mõjutatava ala osas on kehtestatud detailplaneering “Vainupea külas Ilmari maaüksuse

detailplaneering” (kehtestatud Vihula Vallavolikogu 14.05.2009 otsusega nr 270, koostanud OÜ

MHV Consult, töö nr 19-0108). Eelnimetatud detailplaneering hõlmab kahte Ilmari

katastriüksust, mis mõlemad on eraomandis.

Ilmari (88703:002:0033) suurus on 8722 m², Ilmari (88703:002:0034) suurus 7958 m².

Planeeringu kehtestamise hetkel olid maaüksused maatulundusmaa sihtotstarbega,

planeeringujärgselt on mõlemad muudetud elamumaaks. Elamumaa sihtotstarbega on ka

enamik planeeringualaga piirnevatest maaüksustest. Elamukrundid on üldjuhul hoonestatud ja

juurdesõiduteed kruntidele on olemas (enamasti pinnase- või kruusakattega).

Käesolev KSH eelhinnang on koostatud eelkõige Ilmari (88703:002:0034) maaüksusele, kuivõrd

4 _________________________________________________________________________________________________________

KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)

planeeringualasse jääval teisel Ilmari maaüksusel on detailplaneeringuga kavandatu juba ellu

viidud ning detailplaneeringu menetluse uuendamine on vajalik ainult 88703:002:0034

maaüksusel kavandatu elluviimiseks.

Kõlvikuliselt moodustab katastriüksusest looduslik rohumaa 2773 m², metsamaa 2768 m² ja

muu maa 2417 m². Puuliikidest esinevad valdavalt harilikud männid ning üksikud arukased.

Maapind on suhteliselt tasane, kerge langusega ranna suunas. Absoluutkõrgused jäävad

vahemikku 0-2.63m. Ala külgneb riigimaanteega nr 17173 Vainupea ranna tee. Ajalooline

mahasõit ja juurdepääsutee on amortiseerunud.

Kitsendustest ulatuvad maaüksusele:

● Korduva üleujutusega ala 7-15 m ulatuses veepiirist (üleujutusala ei ulatu planeeritava

paadikuurini);

● Läänemere rannaga kaasnevad veekaitselised vööndid (kallasrada ulatusega 10 m

veepiirist (kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba

veeseisu piirjoonest ehk ajutine kallasrada), veekaitsevöönd ulatusega 20 m korduva

üleujutusala piirist, ehituskeeluvöönd ulatusega 100 m korduva üleujutusala piirist ja

piiranguvöönd ulatusega 200 m korduva üleujutusala piirist);

● Maantee kaitsevöönd ulatusega 30 m teekatte välimisest servast.

● Kitsendused on graafiliselt esitatud joonisel 2.

Joonis 2. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist

5 _________________________________________________________________________________________________________

KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)

Ilmari maaüksus on käesoleval ajal Ehitisregistri andmetel hoonestamata, aga on ajalooliselt

olnud hoonestatud (vt fotod 1, 2, 3).

Foto 1. Kaart aastast 1866

6 _________________________________________________________________________________________________________

KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)

Foto 2. Kaart aastast 1895

7 _________________________________________________________________________________________________________

KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)

Foto 3. Kaart aastast 1935

8 _________________________________________________________________________________________________________

KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)

Ajalooliselt oli maaüksusel kolm hoonet ja üks rajatis. Esimene hoone, piirivalvekordon, rajati

enne 1800. aastat ja see on ka vanadel kaartidel alati märgitud. Peale Teist maailmasõda

kordon lammutati ja samale katastriüksusele ehitas Vene piirivalve prožektori hoidla,

piirivalvurite jaoks hoone ja prožektori aluse. Kõikidest hoonetest on säilinud aimatav

kivihunnik/vundament ning prožektori alus on see betoonrajatis (vt foto 4), millele on planeeritud

paadikuuri hoonestusala.

Foto 4. Vaade maaüksusel paiknevale betoonist alusele

Maaüksuse koosseisu jääb kivine liivaranna riba, mis on ka maaüksuse kasutuse peamiseks

kitsenduseks, ehkki antud lõigus ei kuulu rand ühegi rahvuspargi ega Natura 2000 koosseisu.

Lähim Natura 2000 ala, Lahemaa Rahvuspark, jääb planeeritud tegevusest 175 m kaugusele

(vt joonis 3).

9 _________________________________________________________________________________________________________

KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)

Joonis 3. Väljavõte Maa-ameti looduskaitse kaardist

Maa-ameti kaardi „Ohtlikud käitised, veevarustus, veeohutus“ põhjal puuduvad planeeringualal

ja läheduses ohtlikud ettevõtted. Muinsuskaitselised objektid ja kultuurimälestised puuduvad.

Planeeritaval alal ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega ole tuvastatud kaitsealuste liikide

elupaiku. Kuna planeeritav ala jääb välja Natura 2000 loodusala ja linnuala koosseisust, pole

neid siinkohal täpsemalt käsitletud.

Kontaktvööndis ning üldisemalt kogu Eesti põhjarannikul on ajalooliselt välja kujunenud

kaluriküla miljöö, mille olemuslikuks osaks on ka väikesadamad ja paadikuurid ning paadiga

merel käimine. Veidi kaugemal lääne suunas Altja neemel on näiteks kuulsad Altja paadikuurid

(vt foto 5).

10 _________________________________________________________________________________________________________

KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)

Foto 5. Altja paadikuurid. (foto: https://droonipildid.ee/galerii/altja-kalurikula/)

11 _________________________________________________________________________________________________________

KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)

3. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Detailplaneeringu menetluse uuendamise eesmärk on Ilmari maaüksusel ehituskeeluvööndi

vähendamine kehtiva detailplaneeringuga määratud hoonestusala ulatuses ning kuna

juurdepääsutee on vaja uuendada ning seda ei kavandata avalikuks kasutuseks, siis ka

juurdepääsutee ulatuses. Olemasolev elamumaa sihtotstarbega katastriüksus on planeeritud

muuta maatulundusmaaks. Ehituskeeluvööndisse jääv hoonestusala paikneb asukohas, mis on

juba varasemalt olnud hoonestatud. Paadikuur rajatakse olemasoleva vundamendi peale.

Planeeringu lahend on üldplaneeringut muutev, sest hoonestusala ja juurdepääsutee

kavandatakse ehituskeeluvööndisse.

12 _________________________________________________________________________________________________________

KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)

4. Seotus teiste planeerimisdokumentidega

Kehtiv maakonnaplaneering

Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019

käskkirjaga nr 1.1-4/30) näeb ette maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted. Siinkohal

on toodud olulisemad aspektid, mis on seotud antud planeeringu kontekstiga.

Maakonnaplaneeringu koostamise käigus on koostatud „Lääne-Viru maakonna väärtuslike

maastike eksperthinnang maakonnaplaneeringu koostamise juurde“, mille kohaselt väärtuslikud

maastikud on mitmekesise maakasutuse ja taimestikuga maastikud, kus leidub nii kohalikku

identiteeti loovaid elemente, kui sobivaid elupaiku erinevatele taimedele, loomadele ja teistele

elusolenditele. Mõjutatav ala jääb I klassi väärtusliku maastiku “Vainupea - Rutja - Karepa -

Toolse - Kunda rannik” koosseisu. I klassi alad- kõige väärtuslikumad, võimalikud riikliku

tähtsusega alad. Mõjutatava ala tüübiks on määratud põhiliselt loodusmaastik rannikul/küla. Piki

rannikut paiknevad väikesed korrastatud rannakülad – Vainupea, Eisma, Rutja, Karepa ja

Toolse on maastiku oluliseks osaks. Eesti kontekstis ohustab väärtuslikke maastikke peamiselt

külade tühjenemine, mis toob kaasa endiste väiksemate avatud alade võsastumise ning

hoonete lagunemise. Maastikke võib ohustada ka liigne ehitustegevus, metsastamine või

maavara kaevandus. Maakonnaplaneeringus on seatud üldised tingimused, millega tagatakse

väärtuslike maastike säilimine:

● säilitada traditsioonilisi maastikuelemente, struktuure ja maakasutust;

● võimalusel taastada traditsioonilisi elemente (kivi- ja lattaiad, puiesteed, looduslikud niidud, karjatatud metsad jms);

● sobitada uusi elemente (hooneid, rajatisi) ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et ei rikutaks pöördumatult neid väärtusi, mille pärast maastik väärtuslikuks valiti;

● säilitada looduslikke alasid ja maastikuelemente.

Maakonnaplaneeringuga on Vainupea piirkond määratud II tasandi asustuse koosseisu, millele

käesoleva planeeringu kontekstis olulisemad arenguala üldsuunad ja –tingimused on järgnevad:

● säilitada olemasolev asustusstruktuur ning hoonestus-struktuur, uute hoonete kavandamisel lähtuda olemasolevast hoonestustihendusest ja –struktuurist (miljööväärtuslik hoonestusala);

● kohalikele elanikele turvalise elukeskkonna tagamine ruumilise arengu kavandamise vahenditega eesmärgiga tõsta nende elukvaliteeti ning luua võimalusi uute töökohtade loomiseks;

● juurdepääsude tagamine merele, sh sadamakohtadele ja puhkeväärtustega randadele; ● väikesadama arendamine rannakalurite tegevuse ning turismimajanduse toetamiseks ja

sellega arvestav ruumiline planeerimine;

13 _________________________________________________________________________________________________________

KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)

● mereühenduste loomine rannikul teiste väikesadamatega;

Vastavalt Lääne-Viru maakonnaplaneeringule on väikesadamatest tulenevalt Lääne-Viru

maakonna rannikualal suur mereturismi potentsiaal. Seetõttu on oluline taastada ja korrastada

olemasolevad väikesadamate asukohad ja ka lautrid. Väikesadamate kasutamise eesmärk on

turismivõimaluste arendamine ning võimaluste loomine kalanduseks. Veeteedega seotud

maismaaobjektide planeerimisel tuleb omakorda kasutada olemasolevad lautri- ja

sadamakohad. Väikesadamate arengusuunad on muuta sadamad aktiivselt tegutsevateks

üksusteks, kus oleksid olemas võimalused mere- ja tavaturistide teenindamiseks ning kohalikele

harrastuskaluritele paatide hoidmiseks ning remondiks.

Ehkki planeeringuga kavandatav paadikuur ei liigitu väikesadama hulka, võib seda siiski

kaudselt seostada sama valdkonnaga ning tõlgendada kohalike rannakalurite tegevust toetava

ruumilise planeerimisena, mistõttu on planeeringuga kavandatu kooskõlas

maakonnaplaneeringuga.

Kehtiv ja koostamisel olev üldplaneering

Ilmari detailplaneeringu menetluse uuendamine on seotud Vihula valla üldplaneeringu

(kehtestatud Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19) kui kõrgema astme

planeerimisdokumendiga.

Kehtiva üldplaneeringu maakasutusplaanil jääb ala detailplaneeringu koostamise kohustusega

alale, miljööväärtuslikule hoonestusalale, väärtusliku maastiku I klassi alale ja

ehituskeeluvööndisse. Maakasutuse juhtfunktsiooniks on mõjutataval maaüksusel määratud

“park, parkmets”, ehkki näidatud on ka kehtestatud detailplaneering, millega planeeriti krundi

kasutamise sihtotstarbeks looduslik haljasmaa ning katastriüksuse sihtotstarbeks

maatulundusmaa (vt joonis 4). Käesoleval hetkel on maaüksuse tegelik sihtotstarve elamumaa,

mis on vastuolus mõlemaga.

Detailplaneering ei ole kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas, sest tehakse ettepanek

ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

14 _________________________________________________________________________________________________________

KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)

Joonis 4. Väljavõte kehtivast üldplaneeringust

Kehtiv üldplaneering sätestab, et seoses paiknemisega väärtuslikul maastikul tuleb tähelepanu

pöörata, et säiliks piirkondade omapära, nende looduslike motiivide ja kultuuriliste vormide

väljakujunenud suhe. Vajadusel tuleb kavandada vaadete avamist ja nende hoidmist avatuna.

Vältida tuleb kõiki omaduselt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente. Uute hoonete

või rajatiste ehitamisel eelpool loetletud piirkondades hajaasustusalal võib vald nõuda

detailplaneeringu koostamist. Ehituslubade väljastamisel nimetatud aladel tuleks järgida

piirkonna ehitustraditsioone. Uued ehitised peaksid olema nii põhiplaanis kui mahus

lähedalasuvatega sarnaste gabariitide ja katusekujuga. Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida

väljakujunenud planeerimisviisi ja hoonestuslaadi. Vältida tuleks kataloogimajade ehitamist.

Eriprojekti alusel võib lubada ka modernsete hoonete ehitamist.

Vastavalt koostamisel olevale Haljala valla üldplaneeringule (algatatud Haljala Vallavolikogu

19.12.2017 otsusega nr 24) on paadikuurid olemuslikult rannakülade kultuuripärandi osa ning

nende laiendamine ja oluline ümberehitamine sisekliima tagamisega hooneks ei ole lubatud.

Paadikuurid on rannaalade miljöös väärtuslikud ja seetõttu olemasolevate paadikuuride

kaasajastamisel ja uute paadikuuride ehitamisel tuleb lähtuda selle traditsioonilisest olemusest.

20. sajandi tüüpiline võrgu- ja paadikuur oli püstlaudisega või horisontaalsete

15 _________________________________________________________________________________________________________

KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)

plankudega/laudisega puitsõrestikkonstruktsioonis lahendus. Hoone pikkuse-laiuse suhte

tavapärane lahendus on 1:2. Paadikuuridele on iseloomulikud väikeehitise mõõdud - kõrgus

kuni 5 m, ehitisealune pind kuni 60 ruutmeetrit, enamasti ilma akende (või lihtsa horisontaalse

või vertikaalse aknaga) ja korstnata hooned.

Kehtiv detailplaneering

Vihula Vallavolikogu 14.05.2009 otsusega nr 270 kehtestati Vainupea külas Ilmari maaüksuse

detailplaneering. Kehtestatud detailplaneeringuga on merepoolsemale katastriüksusele

88703:002:0034 määratud krundi hoonestusala nr 4, millele on kavandatud ehitada paadikuur.

Kruntide hoonestusalad on paigutatud selliselt, et säiliks täielikult olemasolev kõrghaljastus, et

maastiku väärtus ei kahaneks, et oleks piisavalt privaatsust. On arvestatud ka looduses

reaalsete ehituskohtadega. Pos 2 on lubatud hoone kõrgus 5 m, suurimaks ehitusaluseks

pinnaks lubatud kuni 43 m².

Kuna ala jääb miljööväärtusliku ala piiridesse, on detailplaneeringuga määratud hulgaliselt

arhitektuurseid tingimusi: uute hoonete rajamisel on tähtis, et väljakujunenud asustusstruktuur

säiliks ja uued ehitatavad hooned haakuks ümbritsevasse miljöösse. Oluline on säilitada

vanadele rannaküladele iseloomulikke jooni. Tähtis on, et ehitataks ümbritsevasse keskkonda

sobivaid uusi nii, et külale iseloomulik ja väärtuslik alles jääks ja miljööväärtus külades säiliks.

Kataloogimajadele ja tüüpprojektidele tuleb eelistada individuaalprojekti alusel rajatavaid

hooneid. Hoonete projekteerimisel on tähtsaimaks teguriks kohaliku küla ehitiste mastaabist

kinni pidamine. Uued hooned peaksid olema põhiplaanilt ja mahult lähedalasuvatega samade

gabariitide ja katuse kujuga. Uute hoonete ehitamisel on oluline nende sobivus küla miljöösse.

Selle tagab eelkõige õige materjalide valik. Tähtis ei ole olemasolevasse külamiljöösse

ajaloolise ilmega majade ehitamine, vaid ehitatavate majade mastaap. Vanaaegsete hoonete

imiteerimise asemel tuleks ehitada pigem modernistliku ja kaasaegse lahendusega. Uute

hoonete projekteerimisel tuleks kasutada naturaalseid materjale: klaasi, betooni, puitu, kivi.

Rannakülas on plastikaknad täiesti sobimatud, mis mõjuvad võõrkehana nii ajaloolise puithoone

kui ka kaasaegse naturaalsetest materjalidest hoone juures. Rannaküladele on valdavalt

iseloomulikud vanad kivist viilkatused, sindelaktused, roost kelpkatused jne. Puidu kasutamine

majade välisviimistluses on rannaküladele iseloomulik. Vanas puitlaudises on näha oksakohti ja

vaigujooksu, vana puitvooder lisab hoonele aja hõngu. Küll aga on küladele väga võõras ja

sobimatu plastvoodri kasutamine välisviimistluses. Plastvooder jätab tehisliku ja ajapikku ka

määrdunud mulje. Vältida tuleb metall- ja plastuste paigaldamist, plastakende paigutamist ning

tehismaterjalide kasutamist välisviimistluses (plastvoodrid, kivi imitatsiooniga plekkkatused jms).

16 _________________________________________________________________________________________________________

KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)

Hoonete värvimisel tuleks eelistada külale iseloomulikke värvitoone. Abihooned ja nende

välisviimistlus peaksid sobima elamutega. Hoonete fassaadikateteks on sobivad

looduslähedased materjalid nagu puit- ja kivivooder, krohvitud pinnad. Profiilpleki ja selle

analoogide kasutamine ei ole lubatud. Kavandatavad hooned peaks olema viilkatuse või

ühepoolse viiluga. Lubatud katusekalle 10-45º. Hoonete projekteerimisel tuleks järgida piirkonna

ehitustraditsioone. Ehitised peaksid olema nii põhiplaanis kui mahus lähedalasuvatega sarnaste

gabariitide ja katusekujuga. Kataloogimajade ehitamine on keelatud.

Kehtestatud detailplaneeringu on kooskõlastanud kõik asjakohased isikud ja ametkonnad,

kaasa arvatud Keskkonnaamet. Kehtestatud Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluses ei

ole katastriüksuse 88703:002:0034 hoonestamiseks vähendatud Läänemere ranna

ehituskeeluvööndit, kuna vastavasisuline taotlus on jäetud Keskkonnaametile esitamata. Sellest

tulenevalt otsustati uuendada detailplaneeringu menetlust.

17 _________________________________________________________________________________________________________

KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)

5. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

Valdkond Mõju Pinnas Kavandatud tegevuse elluviimisel kasutatakse looduslikke ressursse.

Tegevuse käigus ei kasutata loodusvarasid (liiv, killustik, muld) mahus ja moel, mis põhjustaks olulist negatiivset mõju. Vähene negatiivne ajutine mõju esineb seoses ehitustegevusega. Planeeritaval alal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Alal ei ole keskkonnaohtlikke rajatisi.

Veestik Planeeritav ala paikneb Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. Planeeritav tegevus jääb välja korduva üleujutusohuga alast. Kavandatava tegevusega ei teki heitvett ega tehnoloogilist heitvett. Planeeringualal ei ole teadaolevalt keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele. Kui ehitiste ehitamisel ilmneb pinnase jääkreostust, tuleb ehitustegevus peatada ning see nõuetekohaselt likvideerida enne ehitustööde jätkamist. Sademevee lahendamisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Ehitustegevust vahetult merepiiril ei ole ette nähtud, seega ei teki loomuliku merepiiri muutmist ega võimalikku reostamist või hajureostust.

Müra Kavandatava tegevuse realiseerimisel ei põhjustata eeldatavalt ümbruskonnas välismüra normväärtuste ületamisi. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid, aga viimasel juhul on tegu on mööduva mõjuga. Planeeringuala mõjutab väljastpoolt liiklusega seonduv müra ja merega kaasnevad looduslikud helid, aga kumbki neist ei oma kahjulikku mõju planeeritud tegevusele.

Vibratsioon Olulised vibratsiooniallikad puuduvad. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud vibratsiooni tasemeid, aga tegu on mööduva mõjuga.

Välisõhu kvaliteet Mõju välisõhu kvaliteedile võib kaasneda ehitustegevuse ajal ja edaspidi paadikuuri kütmise käigus, aga välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused ei ületa eeldatavasti piirmäärasid.

Jäätmed Tekkivad tavajäätmed kogutakse liigiti ja antakse üle vastavat jäätmekäitleja registreerimistõendit, jäätmeluba või kompleksluba omavale ettevõttele ja ohtlikud jäätmed kogutakse samuti eraldi ning antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba või kompleksluba omavale ettevõttele. Tavapärasest suurem jäätmete teke on seotud ehitustöödega. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetest.

Kultuuripärand Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal ja lähialal puuduvad, seega puudub kahjulik mõju

18 _________________________________________________________________________________________________________

KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)

kultuuriväärtustele. Kogu Eesti põhjarannik kannab endas kaluriküla miljööd, mida tuleks hoida ja säilitada. Käesoleval hetkel enam Vainupea piirkonnas teisi paadikuure säilinud ei ole, seega Ilmari kinnistule seal varasemalt olnud hoonestuse asemele uue paadikuuri rajamine lisaks kultuuriväärtust kogu piirkonnale. Vastavalt koostamisel olevale Haljala valla üldplaneeringule on paadikuurid olemuslikult rannakülade kultuuripärandi osa ning nende laiendamine ja oluline ümberehitamine sisekliima tagamisega hooneks ei ole lubatud. Paadikuurid on rannaalade miljöös väärtuslikud ja seetõttu olemasolevate paadikuuride kaasajastamisel ja uute paadikuuride ehitamisel tuleb lähtuda selle traditsioonilisest olemusest. 20. sajandi tüüpiline võrgu- ja paadikuur oli püstlaudisega või horisontaalsete plankudega/laudisega puitsõrestikkonstruktsioonis lahendus. Hoone pikkuse-laiuse suhte tavapärane lahendus on 1:2. Paadikuuridele on iseloomulikud väikeehitise mõõdud - kõrgus kuni 5 m, ehitisealune pind kuni 60 ruutmeetrit, enamasti ilma akende (või lihtsa horisontaalse või vertikaalse aknaga) ja korstnata hooned.

Sotsiaalsed seosed Ilmari kinnistu omanik on kutseline kalur (kutsetunnistus 160836) ja kolm

töölaeva registris olevat kalaleava (VLO764, VKE121 ja VLV353) hoiustatakse hetkel maaüksusel lahtisena kavandatava paadikuuri kõrval. Merele minek on võimalik otse maaüksuse kaudu. Paadikuuri eesmärk oleks kalalaevade, püüniste ja kalapüügivahendite hoiustamine ja hooldamine sobilikes tingimustes. Paadikuuri hoonestusala on ette nähtud 10 m kaugusele korduva üleujutusala piirist, seega selle rajamine ei takista kallasraja vaba kasutamist ega mõjuta seniseid piirkonna sotsiaalseid kasutusmustreid.

Looduskaitse ja Natura 2000

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis-) hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Käesolev Natura hindamine piirdub eelhindamise etapiga, mille käigus prognoositakse tõenäolisi mõjusid. Kui eelhindamise tulemusel selgub vajadus läbi viia Natura asjakohane hindamine, tuleb algatada KSH protsess. Lähim Natura 2000 ala, Lahemaa Rahvuspark, jääb planeeritud tegevusest 175 m kaugusele. Paadikuur ei mõjuta kuidagi lähedal asuva Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärke, kuivõrd Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja kohaselt võrgu- ja paadikuuri kasutusotstarbega väikeehitisele ranna ehituskeeluvöönd ei laiene. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja kaitstavatele loodusobjektidele ja liikidele eeldatavalt ei esine, sest ehkki planeeringuala asub Natura 2000 võrgustiku ala läheduses, on planeeringuala olnud ajalooliselt hoonestatud ja inimeste poolt kasutuses. Otseselt planeeritava tegevuse mõjualas ei ole

19 _________________________________________________________________________________________________________

KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)

registreeritud kaitstavaid liike ega elupaiku. Viimased paarkümmend aastat otseselt hooneid kinnistul ei ole olnud, aga maa-ala on kasutatud paatide hoiustamiseks ning merele minekuks. Muruplats on hoitud puhta ja niidetuna, seega täielikult inimkasutusest välja ei ole krunt jäänud. Vastavalt kehtestatud detailplaneeringu kirjeldusele pole vaja paadikuuri rajamiseks kõrghaljastust likvideerida. Planeeritava lahenduse elluviimisel suureneb inimtegevuse mõju, sest krundile ehitatakse paadikuur ning taastatakse juurdepääsutee, aga üldisemas pildis kasutatakse kinnistut samadel eesmärkidel edasi, nagu seda on tehtud viimased paarkümmend aastat. Ühe paadikuuri rajamine ei ole oma iseloomult selline arendus, mis Natura 2000 võrgustiku alale olulist mõju võiks avaldada. Ette ei ole nähtud loomuliku rannapiiri muutmist või tegevusi, mis kahjustaks meres elavaid kaitsealuseid liike. Arvestades, et planeeritav krunt paikneb asustatud piirkonnas, ei saa eeldada ka mõjusid teistele meres elavatele organismidele (loomad, linnud), sest antud asukohas on nad harjunud inimese kõrval elama. Veekaitsevööndist ei ole lubatud raiuda puittaimestikku ning kallasrada hoitakse vabana. Planeeritud hoonele vee ega kanalisatsioonivarustust ette nähtud ei ole, seega pole eeldada piirkonna hüdroloogiliste tingimuste halvenemist. Ehitustegevuse ja ehitise kasutamisega kaasnevad jäätmed, müra ja vibratsioon. Kui jäätmetmemajandus lahendatakse vastavalt seadusandlusele, ei kaasne veekogu ega lähipiirkonna reostumist. Ehitusaegne müra ja vibratsioon on ajutine ning eeldatavasti ei ületa piirnorme, seega ei avalda eeldatavasti ka Natura 2000 alale olulisemat mõju kui näiteks planeeritava krundi ääres paiknev 17173 Vainupea ranna tee, millel sõidetakse mootorsõidukitega aastaringselt.

Maastikuilme Kavandatava tegevuse realiseerimisel maastikuilme muutub ja kohaliku maastiku looduslikkus väheneb, kuid alal on juba kehtestatud detailplaneering, millega määratud arhitektuursed tingimused võimaldavad uue hoone maastikku ja miljöösse sobitada. Kontaktvööndis esineb mitmetel kinnistutel hoonestus ehituskeeluvööndi ulatuses, seega ei ole käesolev ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek vastuolus kontaktvööndi ehituslike tavadega ja väljakujunenud asustusega. Planeeritud paadikuuri alla jääv betoonist vundament ning arhiivides saadaolev kaardimaterjal on tõestuseks, et maaüksus on ajalooliselt olnud hoonestatud. Kehtiva detailplaneeringuga on ette nähtud hulgaliselt arhitektuurinõudeid, mida järgides on võimalik paadikuur piirkonda sobitada nii, et see ei mõju visuaalselt sobimatu võõrkehana. Ehituskeeluvööndisse jäävad nt mitmed elamud või suvilad koos abihoonetega, sadamad, kirik ja kalmistu.

Soojus, kiirgus, valgus, lõhn

Olulised valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnaallikad puuduvad. Kalapüügiga seoses võib esineda iseloomulikku kalalõhna, aga kuna planeeritud paadikuur on ette nähtud vaid paatide hoiustamiseks ja hooldamiseks, siis kalasaagi hoiustamine ja töötlemine samas asukohas ei toimu ning eeldatavasti ei ole ette näha olulise lõhnahäiringu kaasnemist.

Õnnetuste esinemine

Kavandatava tegevusega kaasneda võivateks õnnetusteks on tuleoht ja liiklusõnnetus. Tuleõnnetusohu minimeerimine toimub peamiselt hoonete projekteerimise faasis asjakohaste tuleohutusmeetmete projekteerimise, hädaolukorra lahendamise plaani koostamise ja rakendamisega.

20 _________________________________________________________________________________________________________

KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)

Liiklusõnnetuste esinemise tõenäosus on väike kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse Transpordiameti poolt väljastatud juhendmaterjale ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

Liiklus Kavandatava tegevusega kaasnev liiklustiheduse suurenemine on pigem ebaoluline, kuna kinnistu jääb planeeringu elluviimise järgselt samale omanikule, kes elab vahetult planeeritava kinnistu kõrval ning kinnistu ei ole ka viimaste aastate jooksul täielikult kasutusest väljas olnud. Juurdepääs ja mahasõit maanteelt muutub pigem ohutumaks, sest järgitakse Transpordiameti juhiseid, seega riigiteega ristumise rekonstrueerimine toimub nõuetekohaselt. Transpordiamet on oma seisukohad väljastanud juba käesoleva KSH eelhinnangu koostamise eelselt ning tingimused on menetluse uuendamise dokumendis arvesse võetud.

Sademevesi Kavandatava tegevusega rajatav hoone ja tee võib vähesel määral mõjutada sademevete kogunemist ja käitumist piirkonnas. Soovitav on kasutada lahendusi, mis ei näe ette sademevete kiiret juhtimist merre (nt immutamine pinnasesse).

Energiakasutus Rakendatakse energia ja kütuse tõhusat kasutamist ja kasutatakse parimaid võimalikke tehnoloogiaid.

Mõju suurus ja ruumiline ulatus

Arvestades, et kinnistu on ajalooliselt hoonestatud ja inimtegevusest mõjutatud olnud, on keskkonna seisukohast tegemist üldiselt keskkonda sobiva väheolulise muutusega. Vähesel määral ulatub mõju ka kaugemale, nt maastikuilme muutus. Veekaitsevöönd ja kallasrada jäetakse planeeringu lahenduses täielikult puutumata ehk looduslikuks.

Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju

Tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnevad mõjud on suures osas ennetatavad ja tegevusega ei ületata piirmäärasid müra ega õhusaastatuse osas ning puuduvad olulised tagajärjed vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse, lõhna, jäätmetekke, vee ja pinnase osas. Samuti ei mõjutata negatiivselt kaitstavaid loodusobjekte, pärandkultuuri objekte ega Natura 2000 alasid. Õnnetuste esinemine ja nende tagajärjel avalduvate mõjude esinemine on pigem vähetõenaoline. Planeeringuala hoonestamisest tulenev ruumiline mõju on kestev ja pöördumatu. Ehitustegevusega seotud mõjud on lühiajalised. Kumulatiivne ja piiriülene mõju eeldavalt puudub.

21 _________________________________________________________________________________________________________

KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)

6. Meetmed keskkonnamõjude vähendamiseks

Detailplaneeringu menetluse uuendamisega tuleb tagada, et säilitatakse võimalikult palju

looduslikkust. Veekaitsevöönd jätta looduslikuks ja kallasrajal liikumist ei ole lubatud takistada.

Looduskaitseseaduse § 55 lg 6 kohaselt on keelatud kaitsealuste loomaliikide isendite

püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal.

Detailplaneeringuga näha ette keskkonnakaitselised meetmed.

Arhitektuuritingimuste määramisel pidada kinni kehtiva detailplaneeringuga määratud

tingimustest ning koostamisel oleva üldplaneeringuga ette nähtud põhimõtetest.

Planeeringu seletavas osas põhjendada kehtiva üldplaneeringu muutmist. Ehituskeeluvööndi

vähendamine on erandlik otsus ja võimalik vaid juhul, kui see on tulenevalt ranna kaitse

eesmärkidest põhjendatud. Looduskaitseseaduse (LKS) § 40 kohaselt võib ranna ja kalda

ehituskeeluvööndit suurendada ja vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning

lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasja piiridest, olemasolevast teede- ja

tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Vastavalt LKS § 40 lõikes 4 toodule esitab kohalik

omavalitsus Keskkonnaametile (kuni 01.02.2009 redaktsioonis keskkonnaministrile) taotluse ja

planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava

vastuvõetud detailplaneeringu.

22 _________________________________________________________________________________________________________

KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)

7. Kokkuvõte

Vastavalt KeHJS §2² on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Planeeritav ala on käesoleval hetkel elamumaa

sihtotstarbega kinnistu, millele kehtiva detailplaneeringuga on ette nähtud ehitusõigus

paadikuuri rajamiseks. Planeeritava katastriüksuse muutmine maatulundusmaa krundiks ja

uuesti hoonestamine ei avalda piirkonnale oluliselt negatiivsemat mõju kui senine tegevus on

ajalooliselt avaldanud. Kuna 14.05.2009 kehtestati detailplaneering, mille eesmärkides oli

muuhulgas paadikuuri rajamiseks ette nähtud hoonestusala, mis paikneb ehituskeeluvööndis,

on maaomanikul õigustatud ootus paadikuur planeeritud asukohta ka välja ehitada. Kehtestatud

detailplaneeringu on kooskõlastanud kõik asjakohased isikud ja ametkonnad, kaasa arvatud

Keskkonnaamet. Ehituskeeluvööndi vähendamine on kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga,

aga menetlusliku vea tõttu pole võimalik planeeringu täielik ellu viimine.

Arvestades, et maakonnaplaneering seab üheks eesmärgiks mereturismi võimaluste

arendamise ning võimaluste loomise kalanduseks, on paadikuuri ehitamine piirkonda sobituv ja

asjakohane muudatus, mis pigem toetab piirkonnas väljakujunenud kaluriküla miljööd ja

kohalikke tavasid. Arvestades, et maaüksus on ajalooliselt olnud hoonestatud, võib muudatust

nimetada ajaloolise hoonestuse taastamiseks, eelnevast erineva, aga piirkonda paremini

sobituva kasutusotstarbega hoonega. Seega kokkuvõttes suurendab paadikuuri väljaehitamine

nii konkreetse maaüksuse kui ka lähipiirkonna väärtust, sealjuures ei suurene oluliselt

inimtegevuse koormus rannal, sest paadiga merel käiakse nagunii ja paadikuuri kavandatavas

asukohas puudub haljastus.

1. Detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi,

millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju piirkonna

hüdrogeoloogilistele tingimustele, põhjavee kvaliteedile ja veerežiimile või kalda kaitse

eesmärkide kahjustamist. Arvestades asjaolu, et maa-ala on pikalt olnud hoonestatud ja

inimtegevusest mõjutatud ning hoonestusala kavandatakse olemasoleva vundamendi peale, ei

kaasne olulist taimekoosluste hävimist. Puudub eeldatavasti piiriülene mõju;

2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei

ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel esialgse lahendusega kavandatud mahus antud

asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine

23 _________________________________________________________________________________________________________

KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)

on eeldatavalt minimaalne;

3. Detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga, mis

piirneb ühest küljest transpordimaaga, kahest küljest elamumaadega ning neljandas küljes on

Läänemere rand;

4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese

tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse,

mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete

saastetasemete esinemist;

5. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust,

mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele;

6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub;

Lähtuvalt eelnevast ei ole vajadust algatada keskkonnamõju strateegilise hindamise

menetlust.

24 _________________________________________________________________________________________________________

KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)

8. Asjaomaste isikute ja asutuste seisukohad

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 6 alusel on

käesolevale eelhinnangule vaja küsida Keskkonnaameti, Transpordiameti ja Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi seisukohta.

25 _________________________________________________________________________________________________________

KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)

Haljala Vallavalitsus

Haljala vallavalitsus Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee

registrikood 75013144

EE492200221011363010 Swedbank

EE291010502009480009 SEB Pank

Keskkonnaamet

Meie 24.11.2025 nr 7-1/78-48

Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmise kohta seisukoha küsimine

Haljala Vallavalitsus esitab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 33 lõike 6 alusel seisukoha võtmiseks Vainupea külas Ilmari maaüksuse

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamata jätmise

otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu. Detailplaneeringu menetlust uuendatakse katastriüksuse

88703:002:0034 osas, eesmärgiga vähendada nimetatud katastriüksusel Läänemere ranna

ehituskeeluvööndi ulatust.

Vihula Vallavolikogu 14.05.2009 otsusega nr 270 kehtestati Vainupea külas Ilmari

maaüksuse detailplaneering. Kehtestatud detailplaneeringuga on katastriüksusele

88703:002:0034 määratud krundi hoonestusala nr 4, millele on kavandatud ehitada

paadikuur. Kehtiv detailplaneering on kättesaadav planeeringute andmekogust:

https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30100351.

Looduskaitseseaduse (LKS) § 40 kohaselt võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada

ja vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust,

reljeefist, kõlvikute ja kinnisasja piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning

väljakujunenud asustusest. Vastavalt LKS § 40 lõikes 4 toodule esitab kohalik omavalitsus

Keskkonnaametile (kuni 01.02.2009 redaktsioonis keskkonnaministrile) taotluse ja

planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava

vastuvõetud detailplaneeringu.

Kehtestatud Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluses ei ole katastriüksuse

88703:002:0034 hoonestamiseks vähendatud Läänemere ranna ehituskeeluvööndit, kuna

vastavasisuline taotlus on jäetud Keskkonnaametile esitamata. Sellest tulenevalt otsustati

uuendada detailplaneeringu menetlust.

Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluse uuendamise materjalid on

leitavad Haljala valla veebilehel detailplaneeringu menetluse uuendamise rubriigis:

https://www.haljala.ee/detailplaneeringud#menetluse-uuendamine (valida Vainupea küla

Ilmari mü DP 31.01.2023 kaust). Samas kaustas on kättesaadavad ka kehtiva

detailplaneeringu menetlusdokumendid ja hetkel planeeringu uuendamisega seotud

menetlusdokumendid, sealhulgas täiendatud detailplaneeringu versioon (mai 2025 seisuga).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anti Puusepp

vallavanem

Saata: Päästeamet, Terviseamet, Transpordiamet ning Maa- ja Ruumiamet

Lisa: Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluse uuendamise

KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnang

Janika Merisalu +372 505 1127

[email protected]