Detailplaneeringu kooskõlastamine märkusega

9/6 m 16175 m²

1+3600 m² EP 100%

1

10.0

20,0 20.0

Mnt ka itse

vöönd 30 m (E hitusse

adustik §71)

kaevu hooldusala ka ugus b

iopuhastis t

42.5

P3

DP-ga m ääratud tee kaitsevöönd 10 m

60.0

LK155978

5.0

25 m (PN2)

95 m(PN1)

7.0

12 3

4

79.8

ve et

ra ss

S uv

e m

aa ük

su se

le

pe rs

pe kt

iiv ne

s er

vi tu

ud i v

aj ad

us eg

a

KMK Stuudio OÜ 6542312

[email protected]

TELLIJA

PROJEKT

JOONIS

PROJEKTI JUHT

PLANEERIJA

MÕÕT

STAADIUM

KOOSTATUDTÖÖ NR.

STUUDIO

LEHT

DP

07.08. 20252304

Mari KallasIvo Etti ja Paula Etti

Suuresta küla Kuuse kinnistu ja lähiala detailplaneering

Mari Kallas

1:1000Detailplaneeringu põhijoonis

PLANEERITUD ALA PIIR

KINNISTU PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

SISSEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITUD SISSESÕIDU TEE

PARKIMISKOHTADE ARV KRUNDIL (KATUSEALUSES)

TEHNOVÕRKUDE KAITSEVÖÖND

SERVITUUDI JA ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE (ELEKTRILEVI) VAJADUSEGA ALA

PLANEERITUD OKASPUU HEKK

TEE KAITSEVÖÖND

OLEMASOLEVAD ASFALTKATTEGA TEED

HOONETE VÕIMALIKUD ASUKOHAD

PLANEERITUD 0,4 kV MAAKAABELLIIN

0,4 kV LIITUMISKILP

PLANEERITUD VEETRASS

PLANEERITUD KANALISATSIOONITRASS

PLANEERITUD MAAKÜTTE KONTUURI ASUKOHT (suurus täpsustada järgmises projekteerimise staadiumis)

OLEMASOLEV TEE PEATUSNÄHTAVUS JA LIITUMIS- NÄHTAVUS

TINGMÄRGID

P3

KRUNDI EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED

Po si

ts io

on i n

r

Kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

(m ²)

Eh iti

se al

un e

pi nd

(m ²)

M ax

k or

ru se

lis us

/ ho

on e

k õr

gu s

(m )

H oo

ne a

rv k

ru nd

il

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

os ak

aa lu

% (d

et ai

lp la

ne er

in gu

liik id

e ka

up a)

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

os ak

aa lu

% (k

at as

tri ük

su se

li ik

id e

ka up

a)

H oo

ne te

s ul

et ud

br ut

op in

d

Tu le

pü si

vu sk

la ss

Pa rk

im is

ko ht

ad e

ar v

Ki ts

en du

se d

1 16175 600

Põhihoone 2/ 9 m

abihoone 1/ 6 m

Elamu+ 3 abihoonet Üksikelamu maa 100% Elamumaa 100% 1200 TP3 3

Servituudi vaja- dus OÜ Elektrilevi

keskpinge õhuliinidele

MÄRKUSED

1. PLANEERINGU JOONISTE JUURDE KUULUB LAHUTAMATU OSANA DETAILPLANEERINGU SELETUSKIRI

2. PERSPEKTIIVSED VEE, KANALISATSIOONI NING SURVEKANALI- SATSIOONI TRASSID JA REOVEEPUMPLA SUURESTA 2 ON JOONISELE KANTUD RAE VALLA ÜVK ARENGUKAVA SKEEMI JÄRGI. PERSPEK- TIIVSED TRASSID ON ÜHES KAEVIKUS 2+2 m KAITSEVÖÖNDIGA GOLFI TEE MAAÜKSUSEL. NIMETATUD TRASSE ON KÄSITLETUD KA SUURESTA KÜLA, SAAREPUU, SAAREVÕSA, SAAREPÕLLU JA SAAREMAJA DP (0356) TEHNOVÕRKUDE LAHENDUSES

3. DETAILPLANEERINGU JOONISEL KUJUTATUD KAEVU JA BIOPUHASTI NING MAAKÜTTE KONTUURI TÄPNE ASUKOHT MÄÄRATAKSE EHITUSPROJEKTI MAHUS, SAMUTI ON TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS PÕHIMÕTTELINE NING TÄPSUSTATAKSE EHITUSPROJEKTIDEGA

Positsiooni number

Krundi sihtotstarve Hoonete arv krundil Ehitisalune pind

Hoonete kõrgus Krundi pind

9,0 m 1501 m²

1+2370 m² EP 100%

1

04

EKSPLIKATSIOON

1. ELAMU 2. ABIHOONE 1 3. ABIHOONE 2 4. ABIHOONE 3 (AUTODE KATUSEALUNE)

PERSPEKTIIVNE VEETRASS

PERSPEKTIIVNE KANALISATSIOONITRASS

PERSPEKTIIVNE KANALISATSIOONI SURVETRASS

PERSPEKTIIVNE RVP SUURESTA 2

PLANEERITUD BIOPUHASTI KOOS IMMUTUSALA JA KUJAGA (10 m)

PLANEERITUD PUURKAEV 10 m HOOLDUSALAGA

Perspektiivne kanalis. trassiga liitumispunkt

Perspektiivne vee - trassiga liitumispunkt

1

KMK Stuudio OÜ Suuresta küla Kuuse kinnistu

5. juuli 2025 ja lähiala detailplaneering

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU ESKIISI KOOSTAMISE ALUSTE LOETELU ...................................................... 2 1.1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LA HTEDOKUMENDID................................................................. 2 1.3 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS TEHTUD UURINGUD ............................................................... 3 1.4 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMA RK ......................................................................................... 3 1.6 PLANEERITAVA MAA-ALA KIRJELDUS ........................................................................................................... 4 1.7 KONTAKTVO O NDI ANALU U S ............................................................................................................................... 4

2. PLANEERIGUS KAVANDATU ............................................................................................................................ 4 2.1 VASTAVUS U LDPLANEERINGULE ....................................................................................................................... 5 2.2 KAVANDATUD KRUNDI EHITUSO IGUS JA KASUTUSTINGIMUSED ....................................................... 6 2.3 KITSENDUSED JA SERVITUUTIDE VAJADUSED ............................................................................................ 7 2.4 VERTIKAALPLANEERIMINE JA SADEMEVESI ............................................................................................... 7 2.5 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE ................................................................................................................. 7 2.6 KESKKONNA TINGIMUSED ................................................................................................................................... 8 2.7 HALJASTUS .................................................................................................................................................................. 9 2.8 VA LISVALGUSTUS................................................................................................................................................... 11 2.9 JA A TMEKA ITLUS .................................................................................................................................................... 11 2.10 TULEOHUTUSNO UDED ....................................................................................................................................... 11 2.11 KURITEGEVUSE RISKE VA HENDAVAD ABINO UD ..................................................................................... 12 2.13 TEHNOVO RGUD ...................................................................................................................................................... 13 2.15 KU TE ............................................................................................................................................................................ 16

3. PLANEERIGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ............................................................................................ 16

JOONISED

Asendiskeem leht 01

Kontaktvööndi analüüs M1:2500 leht 02

Tugiplaan M1:1000 leht 03

DP põhijoonis M1:1000 leht 04

2

KMK Stuudio OÜ Suuresta küla Kuuse kinnistu

5. juuli 2025 ja lähiala detailplaneering

1. DETAILPLANEERINGU ESKIISI KOOSTAMISE ALUSTE

LOETELU

Planeerimisseadus

Kinnistu omanike taotlus detailplaneeringu algatamiseks

Rae valla üldplaneering, mis on kehtestatud Rae Vallavolikogu 21. 05 2013 otsusega nr 462

Rae valla arengukava muutmine ja vastuvõtmine (Rae Vallavolikogu 17.11.2020 määrus nr 61)

Rae Vallavalitsuse korraldus nr 498 26.märtsist 2024 „Suuresta küla Kuuse kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine

1.1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID

Õigusaktid

Ehitusseadustik

Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitiste tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused“

Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu

koostamise kohta esitatavad nõuded“

Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“

Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks

2024-2035

Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide,

projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord“

Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14 „Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise

juhend“

3

KMK Stuudio OÜ Suuresta küla Kuuse kinnistu

5. juuli 2025 ja lähiala detailplaneering

Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrus nr 11 „Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae

vallas“

Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määrus nr 18 „Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala

haljastuse nõuded“

Rae Vallavalitsuse 25.10.2022 määrus nr 23 „Rae valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega

seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“

Tuleohutuse seadus 05.05.2010 (alates 01.04.2021 kehtiv redaktsioon)

Rae valla arengukava muutmine ja vastuvõtmine (Rae Vallavolikogu 20.09.2016 määrus nr 58);

Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrus nr 73 „Rae valla jäätmehoolduseeskiri“

Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr14 „Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise

juhend“

1.2 EESTI STANDARDID

EVS 809:1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuur Osa 1:

Linnaplaneerimine

EVS 843:2016 Linnatänavad

EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest

EVS 812-6:2012+A1+A2 - Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

1.3 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS TEHTUD UURINGUD

Maa-ala geodeetiline alusplaan on koostatud Geodeesia Partner OÜ poolt juunis 2023. Töö nr 1396-

23.

1.4 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata kinnistule elamumaa sihtotstarve ning

ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus

planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega

varustamise põhimõtteline lahendus.

4

KMK Stuudio OÜ Suuresta küla Kuuse kinnistu

5. juuli 2025 ja lähiala detailplaneering

1.6 PLANEERITAVA MAA-ALA KIRJELDUS

Planeeritav ala hõlmab Suuresta küla Kuuse kinnistut (katastritunnus 65303:003:0842) Planeeritava

kinnistu suuruseks on 16175 m2 ja sihtotstarve maatulundusmaa.

Kuuse kinnistu paikneb Rae vallas Suuresta küla lõunapoolses osas, riigitee 11201 Vaida-Pajupea ja

Golfi tee vahelisel nurgal. Riigitee aasta keskmine liiklussagedus on 226 autot.

Maaüksuse põhjapoolseks naaberkinnistuks on Suve kinnistu 65303:003:0157 ja lääne poolseks

Niine kinnistu 65303:003:0102, ida ja lääne pool Golfi ja 11201Vaida-Pajupea tee L3.

Hoonestus planeeritaval alal puudub. Planeeringuala põhjapoolses osas kulgeb 11201 Vaida-Pajupea

teega paralleelselt kraav ning selle ääres kasvab üksikuid väärtuseta põõsaid.

Tehnovarustus planeeritaval alal puudub.

Piirangud.

Kinnistut läbivad keskpinge õhuliinid kaitsevööndiga 10+10 m ja riigitee kaitsevöönd on 30 m tee

servast.

1.7 KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS

Detailplaneeringu ala asub Suuresta külas, mis on määratletud valla üldplaneeringus perspektiivse

hoonestusalana. Küla läbiva Golfi tee lähialal paiknevad olemasolevast ridaküla struktuurist lähtuvad

elamumaad. Kirdesuunal asub golfiväljak Rae Golf.

Golfi tee äärde on juba kontaktvööndi alas rajatud elamuid, sest piirkond on määratud

üldplaneeringuga perspektiivseks elamualaks.

Kogu Suuresta küla hoonestus on viilkatustega elamud, millel on põhikorrus ja katusekorrus.

Planeeritavale alale lähimad teenindusasutused (kauplus, postkontor, tankla, pank jne) asuvad Vaida

alevikus, mis jääb planeeritavast alast ~1.5 km kaugusele.

Vaidas asub kool, spordikompleks, raamatukogu ja kauplused.

Lähim bussipeatus asub 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel 1,2 km kaugusel.

Tulenevalt kontaktvööndi analüüsist on planeeringuga kavandatav ühele kinnistule ehitusõiguse

andmine järgnevatel põhjustel:

 arenev elukeskkond;

 Tallinna lähedus ja hea ühendus riigi põhimaanteega (2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee);

 head ühendusteed lähimate asulatega;

 lasteaia ja põhikooli lähedus.

2. PLANEERIGUS KAVANDATU

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata kinnistule elamumaa sihtotstarve ning

ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus

5

KMK Stuudio OÜ Suuresta küla Kuuse kinnistu

5. juuli 2025 ja lähiala detailplaneering

planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega

varustamisele.

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Rae valla üldplaneeringuga, mille kohaselt on

planeeringuala perspektiivse elamumaa juhtotstarbega maa-ala. Detailplaneering on koostatud

vastavuses üldplaneeringu nõutele. Liikluskorralduse seisukohalt asub planeeringuala hästi

ligipääsetavas kohas, kuna kontaktvööndisse jäävad kohalikud teed. Parkimine lahendatakse

krundisiseselt (parkimine 3le autole). Hoonestus on planeeritud optimaalse kaugusega teest jälgides

detailplaneeringuga määratud teekaitsevööndit.

Kinnistu sihtotstarve on planeeritud muuta elamumaaks ja anda ehitusõigus ühe elamu ja 3 abihoone

ehituseks.

Juurdepääs kinnistule on planeeritud Golfi teelt. Maaüksus on endine põllumaa ja seal puudub

kõrghaljastus.

2.1 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringu kohaselt asub

planeeringuala tiheasutusalal ning planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks on perspektiivne

elamumaa. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae valla üldplaneeringuga.

Rae valla üldplaneeringus on Suuresta külas määratud piirkondlikud hoonestustingimused:

• planeeritavate üksikelamu krundi minimaalne suurus 2000 m2;

• ehitisealune pind planeerida 10 – 15% krundi pinnast;

• elamu korruselisus on 2 ja kõrgus kuni 9 m, abihoonete korruselisus on 1 ja kõrgus kuni 6 m;

• kuni 3 abihoonet ehitisealune pind kuni 100 m²;

• krundi iga 300 m² kohta vähemalt 1 puu, mille täiskasvamise kõrgus on min 6 m;

• parkimine lahendada omal krundil.

Väljavõte Rae valla üldplaneeringu kaardilt. Detailplaneeringu ala (Kuuse kinnistu) jääb

perspektiivsele elamualale.

6

KMK Stuudio OÜ Suuresta küla Kuuse kinnistu

5. juuli 2025 ja lähiala detailplaneering

2.2 KAVANDATUD KRUNDI EHITUSÕIGUS JA KASUTUSTINGIMUSED

Krunt pos.1

Ehitusõigus

Krundi suurus 16175 m2

Krundi kasutamise sihtotstarve: elamumaa (EP) 100%

Hoonete suurim lubatav arv krundil: 1 üksikelamu/ 3 abihoonet

Hoonete suurim lubatav kõrgus maapinnast: 9,0 m elamu; 6,0 m abihoone

Hoonete korruselisus maapealne 2 (elamu)/1 (abihoone)

Hoonete alune pind /ehitisealune pind 600 m2 (krundi täisehituse protsent 3)

Hoonete lubatav maksimaalne suletud brutopind 1200 m2

Parkimine on lahendatud omal krundil 3 kohta

Olulisemad arhitektuurinõuded hoonele

 elamu ja abihooned peavad moodustama arhitektuurselt ühtse terviku, vastavalt

detailplaneeringu lähteseisukohtadele võib abihoone suurus maksimaalselt olla 100 m2.

 fassaadi viimistlusmaterjal: on lubatud kasutada naturaalseid materjale puitu, kivi, krohvi,

mitte kasutada hoone viimistluses immiteerivaid materjale.

 lubatud katusetüüp: hoonete katusekalle kuni 20 - 45o.

 kõik detailplaneeringuga määratud ehitusõigusega lubatud hooned ja rajatised peavad

paiknema hoonestusalal.

 mitte projekteerida ümarpalkhooneid;

 abihoone(-d) ja piire peavad sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone

arhitektuuriga;

 projekteeritava hoone arhitektuurne lahendus peab arvestama piirkonna miljööd,

naaberhoonestuse üldmahtusid ja proportsioone.

 hoone arhitektuurne lahendus täpsustada eraldi eskiisprojektina eesmärgiga rajada

planeeringualale maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja

visuaalselt väärtustav hoone. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada valla arhitektiga eskiisi

staadiumis.

Elamu projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (ettevõtlus- ja infotehnoloogia-

ministeri 11.12.2018 määrus nr 63).

Piirded

Piirded projekteerida koos hoonega, materjal sõltub elamu välisfassaadi lahendusest ja

kontaktvööndis olevate aedade üldisest lahendusest. Krundi piirdeaia kõrgus maksimaalselt 1,5 m,

kruntide vahele võib ette näha kuni 1,5 m kõrguse võrkpiirde. Tee poolne piire võib olla puidust

lattaed, lähtuda tuleb naaberkruntide lahendusest. Põhijoonisel on näidatud võimalike piirete

asukohad, väravad avanevad krundi poole.

7

KMK Stuudio OÜ Suuresta küla Kuuse kinnistu

5. juuli 2025 ja lähiala detailplaneering

2.3 KITSENDUSED JA SERVITUUTIDE VAJADUSED

Kinnistul asuvad keskpinge õhuliinid (kaitsevöönd 10+10 m) ja kinnistule ulatub riigitee 11201

Vaida-Pajupea kaitsevöönd 30 m.

Graafiliselt on näidatud servituudi vajadusega alad detailplaneeringu põhijoonisel.

2.4 VERTIKAALPLANEERIMINE JA SADEMEVESI

Hoonete ehitusega krundi maapinda ei muudeta, maapinna kõrgused jäävad samaks. Maa-ala

planeerimisel ja haljastamisel arvestada Veeseaduse § 129 lõiget 3 ja 7. Maa-alal kasutada

looduslähedasi lahendusi, nagu muruplatsid ja vajadusel viibetiik, ja muid lahendusi, mis

võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu. Kuna vastavalt

Veeseadusele (§ 129 lõige 7) ei tohi sademevett juhtida pinnasesse kaevu hooldusalal tuleb krundi

vertikaalplaneeringuga juhtida sademevesi kaevu hooldusalast kaugemale Soovitatav on kasutada

säästlikke sademeveesüsteeme, mille põhiline eesmärk on sademevesi kokku koguda ja aeglustada

selle voolukiirust, võimaldades ühtlasi sademeveel pinnasesse imenduda ja aurustuda, samal ajal

vett puhastades; Tuleks rajada sademevee korduvkasutuse süsteeme, näiteks katustelt kogutava

sademevee kasutamine kastmisveena.

Samuti tuleb jälgida, et sademevesi ei satuks riigitee alusele maaüksusele ega kõrval asuvatele

kinnistutele, mis on kooskõlas Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga aastateks

2017-2028.

2.5 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE

Transpordiamet on väljastanud 24.04.2024 Rae Vallavalitsusele kirja nr 7.2-2/24/5807-2 Seisukohtade väljastamine Rae vald Suuresta küla Kuuse kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

koostamiseks, millega on arvestatud detailplaneeringu koostamisel.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11201 Vaida-Pajupea tee km 0,68-0,84 (riigitee aasta keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 229 autot) ja Golfi teega. Planeeringu alale juurdepääs on planeeritud

Golfi teelt selliselt, et on arvestatud asjaoluga, et Suve kinnistu juurdepääs on võimalik kavandada

Kuuse kinnistu juurdepääsutee laiendusena. Vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad on krundile on

ette nähtud 3 parkimiskohta.

Riigiteelt juurdepääsu planeeritavale krundile ei ole ette nähtud. Detailplaneeringu joonisel on

näidatud EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS §

70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitse-vööndis

kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Planeeringu koostamisel on arvestatud riigitee olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste, leevendusmeetmeid vt. 2.7 Haljastus.

Transpordiamet ei võta endale reeglina kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete

rakendamiseks. Detailplaneeringu põhijoonisele on kantud hoonestusala kaugus riigitee katte servast,

nähtavuskolmnurgad riigiteele, millel ei asu nähtavust piiravaid takistusi.

Detailplaneeringu põhijoonisele on kantud olemasolevate teede nähtavuskolmnurgad vastavalt

kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ lisade tabelile 19 ja joonisele

8, kus Golfi tee peatumisnähtavus (PN2) on 25 m ja liitumisnähtavus (LN2) on 7m, ja riigitee nr

11201 peatumisnähtavus (PN1) on 95 m ja liitumisnähtavus (LN1)120 m. Nähtavusalas ei ole

nähtavust piiravaid takistusi.

8

KMK Stuudio OÜ Suuresta küla Kuuse kinnistu

5. juuli 2025 ja lähiala detailplaneering

Maa-ameti kaardil on näidatud Golfi tee bussipeatused (avalikud siseliinide peatused, kus peatuvad

ka koolibussid

2.6 KESKKONNA TINGIMUSED

Planeeringuga ette nähtud ühele elamukrundile ehitusõiguse andmine ei too kaasa olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase,

õhu saastamist, samuti ei kaasne vahetut või kaudset mõju inimeste tervisele ja heaolule, kavandatav

tegevus ei avalda negatiivset keskkonnamõju planeeringuala kontaktvööndisse jäävatele kinnistutele.

Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid

keskkonnamõjusid.

Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus,

jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei

avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist,

heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeritav tegevus ei mõjuta looduskaitselisi objekte ega Natura

2000 alasid.

Planeeritava tegevus on väikese mahuga, detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas

üldplaneeringuga ning kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 33 lõige 2 punkti 3 ja 4 tegevuse alla.

Seega ei ole vajalik anda detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut.

9

KMK Stuudio OÜ Suuresta küla Kuuse kinnistu

5. juuli 2025 ja lähiala detailplaneering

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12

kohaselt planeeringumenetluse käigus.

2.7 HALJASTUS

Planeeringuala on endine põllumaa, kõrghaljastus puudub. Ala haljastuse hindamiseks on koostatud

Laila Elhuveigi (Delaila OÜ) poolt 2024 KUUSE KINNISTU HALJASTUSE INVENTEERIMINE.

Tegemist on rohumaaga, mille idapoolne osa asub kuival, väga tugevasti rähksel liivsavimullal,

läänepoolne osa niiskemal (kevadel ja sügisel üleujutatud), hästi lagunenud, valdavalt 45 cm

tüsedusega turbakihil paikneval tugevasti rähksel liivsavimullal. Kasvukohatüüp sarnaneb kõige

enam lubikaloo kasvukohatüübile, kuid pole päris puhaste tunnustega.

Rohttaimedest on esindatud harilik palderjan, harilik naat, kõrvenõges, harilik võilill, ohakate,

oblikate ja takjate liigid, hanijalg, kerakellukas, harilik nurmenukk, värvmadar, harilik käokannus,

lubikas ja teised heintaimed.

Ala on üks kord aastas niidetav, kaitsealuseid või invasiivseid rohttaimeliike ei tuvastatud.

Puittaimedest kasvavad alal III väärtusklassi kahevärviliste pajude põõsakogumikud, üksikud

türnpuud ja kohati katab maapinda põldmurakas, kõik liigid on kodumaise päritoluga. Leidub ka

värskelt raiutud/väljajuuritud türnpuu põõsaid ja noori (alla 8 cm rinnasdiameetriga) harilikke saari.

Pajupõõsastikes võrades esineb linnupesi.

Vastavalt inventuuri tabelile lisa 3 kasvab maa-alal 2 noort puud – harilik saar ja türnpuu. Ülejäänud

haljastus on III klassi põõsastik.

Soovitused (antud haljastuse inventeerimise dokumendis)

1. Võimalusel säilitada III väärtusklassi puittaimed.

2. Rakendada kaeve- ja ehitustöid planeerides ning teostades haljastuse kaitsemeetmeid vastavalt

standardile EVS 939-3:2020 „Ehitusaegne puude kaitse“.

Juurestiku kaitse

Tagada juurestiku kaitseala ehk kõrghaljastuse kaitsmise abinõu, millega näidatakse planeeringu või

ehitusprojekti joonisel vastava tingmärgiga puud ümbritsev vähim ala, mis peab iga puu ümber

puutumatuks jääma ning kus puude juurte kahjustamine ei ole lubatud. Juurestiku kaitseala

arvutamise valemid on toodud standardis EVS 939-3:2020.

Kaeve- ja ehitustööde planeerimisel ja teostamisel lähtuda Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrus nr

11 „Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas“

Planeeritud haljastus - okaspuud, on detailplaneeringuga ette nähtud teede kaitsevööndi piirile

(krundi poole).

Hoonestatava krundi projekteeritud haljastus nähakse ette hooneprojekti asendiplaanil. Haljastuse

osakaal krundi iga 300 m² kohta vähemalt üks puu, mille täiskasvamise kõrgus on 6 m, vastavalt

arvutusele tuleb istutada 54 puud. Puid mitte istutada riigitee 11201 Vaida-Pajupea ega elektriliinide

kaitsevöönditesse. Kogu nõutav puude arv kaetakse istutatava hekiga. Järgmises projekteerimise

staadiumis võib lisada ka teisi puid.

Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad

vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 nõuetele.

10

KMK Stuudio OÜ Suuresta küla Kuuse kinnistu

5. juuli 2025 ja lähiala detailplaneering

Vastavalt Maa-ameti müratõkke kaardile detailplaneeringu alal keskmine müratugevus 45-49 dB.

Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei tohi ületada

päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A) vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Seega

momendil müratugevus ei ületa norme. Tuleviku tarbeks on detailplaneeringuga ette nähtud krundi

piirile rajada müratõkkeks okaspuu hekk.

Maa-ameti mürakaart, mis näitab Kuuse mü keskmiseks müra tugevuseks 45-49 dB

Müratõkke rajamiseks okaspuudest tuleb arvestada järgmiste asjaoludega:

Sõltuvalt okaspuuliigist võtab müratõkke väljakasvatamine 10-20 aastat. Müra summutamiseks

optimaalne kõrgus 5-10 meetrit, seega moodustub müratõke varem.

Sobivad puuliigid:

Kuusk (Picea): Tihe võra, kiire kasv, sobib hästi müratõkkeks

Lehis (Larix): Kiire kasv, hea tihedus

Seedermänd (Cedrus): Aeglasem kasv, aga väga tõhus müratõke

Puude ja põõsaste raie puhul arvestada looduskaitseseaduse § 55 lõikest 6’ punktidest 1 ja 2 tulenevate

piirangutega: keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja

kahjustamine või pesade kõrvaldamine, tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal (v.a seadusest tulenevatel erisustel). Pesitsusrahu periood on 15.04 – 30.06.

11

KMK Stuudio OÜ Suuresta küla Kuuse kinnistu

5. juuli 2025 ja lähiala detailplaneering

2.8 VÄLISVALGUSTUS

Välisvalgustuse projekteerimisel järgmises projekteerimise etapis vältida valgusreostust tekitavaid

valguslahendusi, selleks: tuleks valida soe valgus (≤3000K); optimeerida valgustite paigaldus-

kõrgust, kasutada liikumisandureid ja automaatset hämardumist öisel ajal, Projekteerimisel lähtuda

standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 "Päevavalgus hoonetes".

2.9 JÄÄTMEKÄITLUS

Jäätmekäitlusel lähtuda Rae valla jäätmehoolduseeskirjast. Iga jäätmevaldaja peab olema liidetud

korraldatud jäätmeveoga.

Järgmises projekteerimise etapis (ehitusprojektis) peab olema käsitletud:

• jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus ehitustegevuse käigus vastavalt kehtivale

jäätmenimistule;

• pinnasetööde mahtude bilanss;

• selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;

• jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.

2.10 TULEOHUTUSNÕUDED

Õigusaktid ja Eesti Standardid

• Siseministri 30.03.2017.a. määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

• Siseministri 18. 02. 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”

• EVS 812-6:2012+A1+A2 - Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

• EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

Krundile planeeritavate hoonete tulepüsivusklass on TP3, hoonete kasutusviis I.

Tule leviku takistamiseks ühelt hoonelt teisele ja sujuvaks tulekustutuseks ning päästetöödeks peavad

olema naaberkruntide hooned eraldatud üksteisest minimaalselt 8 m laiuste tuleohutuskujadega ja see

on detailplaneeringuga tagatud.

Detailplaneeringu maa-alale ei ole tuletõrjeveevõtu kohta planeeritud, sest Siseministri 18.02.2021.a.

määrus nr 10 § 6 (51) seadistab, et Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat

veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

2) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad

üksteisest kaugemal kui 40 meetrit;

12

KMK Stuudio OÜ Suuresta küla Kuuse kinnistu

5. juuli 2025 ja lähiala detailplaneering

Lähim tuletõrje hüdrant asub ca 750 m kaugusel Golfi tee ja Saarepargi tee ristmiku juures.

2.11 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD

Detailplaneering on koostatud inimsõbraliku miljööga keskkonnatingimuste loomist ja säilitamist

silmas pidades, mis vastab EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja

Arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine

Kuritegevuse riske vähendavate tingimused:

 Krundi piiramine aiaga ja väravate lukustamine;

 Tänavate (teede) ja hoonete vaheline hea nähtavus, mis on saavutatud läbipaistvate piirete

kasutamisega

2.12 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS

Eesti pinnase radooniriski kaardi järgi on kogu Rae vald kõrge radoonisisaldusega pinnasel (50 - 250

kBq/m³).

Elamu ruumiõhu radooni tase peab vastama Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019

määruses nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest

siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ toodud normidele.

13

KMK Stuudio OÜ Suuresta küla Kuuse kinnistu

5. juuli 2025 ja lähiala detailplaneering

Selleks, et tagada normidele vastav radoonitase hoones, tuleb elamu projekteerimisel lähtuda Eesti

standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes”.

Vastavalt nimetatud standardile on radoonitaseme vähendamise meetmed järgmised:

• tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt

ventileeritav betoonplaatpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse tuulutus);

• tagada korralik ehituskvaliteet, kasutada vähese poorsusega tihedat betooni või

ehitusmaterjale hoone vundamendi ehitamisel;

• tagada esimesel korrusel korralik ventilatsioon;

• tagada vajadusel täiendav põrandaaluste ventileerimine.

Lahendused radoonitaseme vähendamiseks antakse hoone projekteerimisel.

Järgmistes projekteerimise etapis tuleb tagada, et nii ehitustegevusega kui ka edaspidise kasutamise

kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016

määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ ning sotsiaalministri

04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud norme. Elamu projekteerimisel tuleb

arvestada standardit EVS 842 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

Helirõhu taseme saavutamiseks, mis on määratud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71

tuleb rakendada järgmisi meetmeid: hoone konstruktsioonilised lahendused – heliisolatsiooniga

aknad, 3x klaaspaketid, helisummutavad uksed, tehnilised lahendused – akende paigutus müra

tekitaja suhtes, haljastuse kasutamine müratõkkeribana jne.

2.13 TEHNOVÕRGUD

Tehnovõrgud (vesi ja kanalisatsioon) on planeeritud lokaalselt ja sellega seoses on arvestatud

järgmiste määruste ja seadustega

 Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise

ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“.

 Keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu

või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise

ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise,

ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha

kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise,

puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu

andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu

lammutamise teatise vormid“.

 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-

, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

14

KMK Stuudio OÜ Suuresta küla Kuuse kinnistu

5. juuli 2025 ja lähiala detailplaneering

 Veeseadus 6 peatükk 2 jagu „Reovee puhastamine ning heitvee ja saasteainete suublasse

juhtimine“ ning 3 jagu „Kanalisatsiooniehitise veekaitsenõuded“.

Puurkaev on planeeritud krundi edela ossa, Suve kinnistu piiri äärde, nii et kaevu hooldusala

(raadiusega 10 m) jääb terviklikult Kuuse kinnistule. Puurkaevu projekteerimisel tuleb arvestada

võimaliku veekasutusega Suve kinnistule rajatava ühe elamumaa hoonestuse jaoks ning sõlmida

servituudi leping.

Lokaalse kanalisatsiooni lahendamise aluseks olev väljavõte Maa-ameti 1: 50 000 baaskaardist

Kanalisatsiooni lahendus on planeeritud biopuhastiga.

Planeeringu alal biopuhastiga kanalisatsiooni lahendamisel on arvestatud keskkonnaministri määruse

nr 61 § 8 lõige 1 tingimustega. Kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse

või kraavi veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning

põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes

15

KMK Stuudio OÜ Suuresta küla Kuuse kinnistu

5. juuli 2025 ja lähiala detailplaneering

kogustes, arvestades veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi: p.4 kuni 10 m³ ööpäevas

kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist.

Lõige 3 kohaselt peab Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2

m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.

Vastavalt Maaameti kaardile on tõenäoliselt tingimus täidetud. Täiendavate uuringute teostamine on

vajalik järgmises projekteerimise etapis (elamu ja tehnovõrkude projekteerimine).

Planeeritava elamukrundi veevajadus on ca 0,8 m3 ööpäevas ning reovee hulk 0,8 m3

Kanalisatsiooni lahendusel on arvestatud veeseaduse § 127 nõuetega ja tagatud on heitvee

immutamise nõuetekohane kaugus puurkaevu hooldusalast.

Omapuhasti paigutamisel planeeritud kinnistutele on arvestatud Keskkonnaministri 31.07.2019

määrust nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ § 5. Omapuhasti rajamise nõuded

(1) Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et:

1) selle kuja on vähemalt 10 m, välja arvatud septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse

omapuhasti korral;

Projekteerimise järgmises etapis tuleb kinni pidada detailplaneeringu joonisel näidatud puurkaevu

kaugusest biopuhasti asukohast ning biopuhasti paigaldamiseks esitada ehitusteatis ja teatise juurde

lisada informatsioon:

• põhjavee kaitstuse kohta;

• põhjavee liikumissuuna ja maapinna absoluutkõrguste kohta;

• põhjavee aastaringse kõrgustaseme ning pinnavee esinemise osas kinnistul;

• maapinnale lähimate aluspõhja kivimite paiknemissügavuse kohta;

• reoveekäitlussüsteemi kirjeldus, näiteks toote infoleht;

• tarbitava vee koguse ja vee tarbimise hooajalisuse kohta;

• omapuhasti asukoha kohta (sh asukoht puur- ja salvkaevude suhtes).

Lokaalsed lahendused on lubatud ainult seniks, kuni vee- ja kanalisatsioonitrassid jõuavad piirkonda,

sel juhul on kohustus liituda ÜVK trassidega 12 kuu jooksul.

Detailplaneeringu põhijoonisel on näidatud perspektiivsete trasside võimalikud asukohad vastavalt

Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks

2024-2035 olevale skeemile. ÜVK trassid on Kuuse maaüksusel arvestatud ühes kaevikus Golfi tee

ääres 2+2 kaitsevööndiga.

Detailplaneeringu joonisel on näidatud liitumispunktide perspektiivsed (võimalikud) asukohad, sest

ÜVK trasside kohta on olemas ainult skeem. Samuti ei ole veel elamu ehitusprojekti ega ka

veemõõdusõlme asukohta.

Järgmistes projekteerimise etappides arvestada, et veemõõdusõlme asukoht oleks võimalikult lähedal

liitumispunktile ühisveevärgiga. Perspektiivsed liitumised projekteerida vastavalt AS ELVESO

üldnõuetele 1 m kinnistust väljapoole haljasalale.

Elektriühendus.

Krundi elektriga varustamiseks on Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilised tingimused 470562,

kehtivusega kuni 02.04.2026.

Detailplaneeringu ala toide on ette nähtud olemasoleva alajaama alajaama Atsimäe:(Rae) baasil,

olemasoleva alajaamaja fiidri F2 liitumiskilbist LK155978 (Selma ja Kevade kinnistute piirilt) on

planeeritud uutele objektidele välja eraldi 0,4 kV maakaabelliin.

Kuuse ja Suve kinnistute piirile on planeeritud 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp on planeeritud

tarbijate kruntide piiridele mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilp on vabalt teenindatav.

Elektritoide liitumiskilbist objektideni on planeeritud maakaabliga.

16

KMK Stuudio OÜ Suuresta küla Kuuse kinnistu

5. juuli 2025 ja lähiala detailplaneering

Pärast detailplaneeringu kehtestamist tuleb elektrienergia saamiseks esitada Elektrilevi OÜle

liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb

Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

Piirkonnas puuduvad Telia siderajatised ja seega ei saa liituda Telia kaablivõrguga. Võimalus on

interneti ja TV teenust tellida mobiilivõrgu baasil.

2.15 KÜTE

Hoonete kütmiseks on vastavalt tellija soovile ette nähtud horisontaalne maakütte süsteem.

Detailplaneeringu joonisel on antud ligikaudne maa vajadus maakütte jaoks, mida järgmises

projekteerimise etapis täpsustatakse.

Maasoojuskontuuriga hõlmatud alal peab olema välditud uute ehitiste rajamine ja ehitamisega

kaasnevad kaevetööd, samuti kõrghaljastuse rajamine. Vältida tuleb maasoojussüsteemide rajamisest

üksteisele või seda mõjutavale objektile liiga lähedale, samuti kinnistu piirile, et ära hoida

maasoojussüsteemide omavaheline koosmõju või mõju taimestikule (maasoojussüsteemi torustiku

rajamine võib kahjustab puu juuri ning maasoojuse tootmine muudab maapinna soojusrežiimi

jahedamaks ja lühendab kasvuperioodi).

On lubatud kasutada õhksoojuspumpa, mille puhul tuleb tähelepanu pöörata järgnevale: üldjuhul ei

tohi soojuspump olla nähtav tänavale, paigutamisel peab arvestama müra mõjuga naabritele, mitte

paigutada kohta, kus koguneb palju lund, võimalusel vältida otsest päikesevalgust.

Päikesepaneelide paigutus.

Optimaalne suund Eestis on lõuna poole (kagu-edela vahemikus) ning kaldenurk 30-45 kraadi.

Lääne- või idasuund vähendab tootlikkust ~15-20%. Kui päikesepaneelid paigutada hoone katusele

peab arvestama lisaraskusega (15-25 kg/m2). Enne päikesepaneelide paigaldamist on soovitatav

konsulteerida spetsialistiga.

3. PLANEERIGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA

• tehnovõrkude, rajatiste ja teede tehniliste tingimuste väljastamine ja nende projekteerimise

alustamine koos vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega;

• servituutide seadmine (enne ehituslubade väljastamist Rae Vallavalitsuse poolt tehnovõrkude,

rajatiste ja juurdepääsutee ehitamiseks)

• ehituslubade väljastamine Rae Vallavalitsuse poolt tehnovõrkude, rajatiste ja juurdepääsutee

ehitamiseks;

• rajatud juurdepääsuteele kasutusloa väljastamine;

• planeeringujärgse hoone projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine;

• hoonele kasutusloa taotlemine ja väljastamine.

Seletuskirja koostas arh. Mari Kallas

/allkirjastatud digitaalselt/

17

KMK Stuudio OÜ Suuresta küla Kuuse kinnistu

5. juuli 2025 ja lähiala detailplaneering

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Aruküla tee 9

75301, Harju maakond, Rae vald,

Jüri alevik

Teie 21.11.2025 nr 6-1/7733

Meie 26.11.2025 nr 7.2-2/25/5807-7

Rae vald Suuresta küla Kuuse kinnistu ja

lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine

märkusega

Olete taotlenud Transpordiametilt korduvat kooskõlastust Rae vald Suuresta küla Kuuse kinnistu

ja lähiala detailplaneeringule (katastritunnus 65303:003:0842, edaspidi planeering). Planeeringuga

kavandatakse eeldused elamu ja abihoonete püstitamiseks ja seotud taristu rajamiseks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame KMK

Stuudio OÜ töö nr 2304 „Suuresta küla Kuuse kinnistu ja lähiala detailplaneering“ märkusega :

„Planeeringu lähialale varemkavandatud (2007.a) reoveekanalisatsiooni pumpla „RVP Suuresta

2“ asukoht on projekteeritud Entec AS tööga nr 852/05 ja ei jää Kuusiku planeeringuala sisse.

Reoveepumpla asukoht vajab vastavusse viimist kehtivate õigusaktidega edaspidise

projekteerimise etapis arvestusega, et pumpla kuja ei ulatu riigitee alusele maale.“ Palume

tingimus lisada seletuskirja.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Säilitada tuleb Kuuse kinnistu kagunurgas paiknev kraav, millega juhitakse piirkonna

sademeveed läbi lahtiste kraavide ja truupide eelvooluni.

2. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

3. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

2 (2)

Krista Einama

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad: Põhijoonis ja seletuskiri

Krista Einama

58627026, [email protected]