Kaitseministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

EELNÕU

21.10.2025

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Kaitseministri 22. märtsi 2023. a määruse nr 7

„Loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse

õppekavadest, mille alusel omandatud

kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, ning

toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning

toetuse taotlemise ja maksmise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõike 22 alusel.

§ 1. Kaitseministri 22. märtsi 2023. a määruse nr 7 „Loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse

õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, ning

toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise ja maksmise kord“

muutmine

Kaitseministri 22. märtsi 2023. a määruse nr 7 „Loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse

õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, ning toetuse

maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise ja maksmise kord“ § 1 lõiget 5

täiendatakse pärast tekstiosa „§ 56 lõike 1 punkti 1“ tekstiosaga „ja lõike 3 punkti 2“.

§ 2. Määruse rakendamine

Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. augustist 2025.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hanno Pevkur

Minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaimo Kuusk

Kantsler

1

Kaitseministri määruse „Kaitseministri 22. märtsi 2023. aasta määruse nr 7 „Loetelu

tasemeõppe ja täiendkoolituse õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni

eest võib maksta toetust, toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise

ja maksmise kord“ muutmine“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Eelnõuga muudetakse kaitseministri 22. märtsi 2023. a määrust nr 7 „Loetelu tasemeõppe ja

täiendkoolituse õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust,

ning toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise ja maksmise kord“

(edaspidi määrus) redaktsiooni (RT I, 24.03.2023, 15).

Määruse eelnõus täiendatakse kvalifikatsiooni omandamise toetuse saamise korda.

Kvalifikatsiooni omandamise toetust võib maksta ajateenijale, kes on omandanud enne

ajateenistusse asumist teatud kvalifikatsiooni, mis toetab ajateenistuses antava väljaõppe

läbimist. Toetust võib maksta ka ajateenijale, kellel ei ole ajateenistusse asudes õppekava või

täiendkoolitus veel täies mahus läbitud, kuid kes omandab ja saab vajaliku kvalifikatsiooni

enne, kui läbib esmase sõjaväelise väljaõppe.

Määruse lisas on kehtestatud loetelu tasemeõppe või täiendkoolituse õppekavadest ja

omandatud kvalifikatsioonidest, mille läbimise või omandamise korral toetust makstakse.

Praegu on lisas kehtestatud, et B-kategooria sõiduki juhtimisõiguse omandamise eest makstakse

1000 eurot toetust.

Toetus on kehtestatud, et motiveerida noori enne ajateenistusse asumist omandama teatud

kvalifikatsiooni, mis võimaldab Kaitseväel läbi viia ajateenistuse väljaõppe süvendatumalt,

tõhusamalt ja lühema ajaga. See on oluline nii ajateenijate arengu kui ka Kaitseväe

operatiivvõime seisukohalt.

Ettepaneku eelnõu ja seletuskirja koostamiseks tegi Kaitseressursside Ameti analüüsi- ja

planeerimisosakonna kaitseväeteenistuse nõunik Gerli Morell ([email protected]). Eelnõu

koostamise eest vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Liina Martinson

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud

Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 muudetakse määruse § 1 lõiget 5, kus on sätestatud, et kvalifikatsiooni

omandamise toetust makstakse juhul, kui ajateenija on ajateenistusest vabastatud

kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) § 56 lõike 1 punkti 1 alusel. Kõnesoleva sätte

kohaselt on õigus toetust saada vaid ajateenijal, kes läbib ajateenistuse täies mahus ettenähtud

tähtaja jooksul. Kui ajateenija lahkub ajateenistusest enne tähtaja lõppu, siis tal toetuse saamise

õigust ei teki.

2

Muudatusega täiendatakse lõiget 5, lisades võimaluse maksta toetust ka ajateenijale, kes on

pärast esmast sõjaväelist väljaõpet asunud õppima Kaitseväe Akadeemiasse ja võetud

tegevteenistusse kadetina. Seega täiendatakse lõiget 5 viitega KVTS § 56 lõike 3 punktile 2.

Määruse kehtestamisel oli eesmärk, et toetus makstakse välja alles pärast seda, kui ajateenistus

on täies mahus läbitud, et motiveerida ajateenijaid pühendunult vastu pidama ajateenistuse

lõpuni. Siiski tekib olukord, kus ajateenija vabastatakse ajateenistusest mitte omal soovil või

puuduliku kohusetundlikkuse tõttu, vaid sellepärast, et ta jätkab oma sõjalist karjääri kadetina

Kaitseväe Akadeemias. KVTS § 56 lõike 3 punkti 2 kohaselt võib ajateenistuskoha ülem

ajateenija ajateenistusest vabastada, kui esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenija

võetakse tegevteenistusse kadetina. Praeguse regulatsiooni kohaselt ei ole neil ajateenijatel

õigust toetust saada. Selline olukord on ebaõiglane ja demotiveeriv.

Seetõttu on vaja lõiget täpsustada, et toetust saaksid ka need ajateenijad, kelle ajateenistus

lõppeb enne tähtaja lõppu, kuna nad asuvad kadetina tegevteenistusse. See muudatus aitab

tagada õiglasema ja motiveerivama korra, tunnustades ajateenija panust ja soodustades tema

jätkuvat teenistust Kaitseväes.

Toetust makstakse ajateenijale, kellel on kehtiv juhtimisõigus. See tähendab, et kui ajateenijal

on küll juhtimisõigus, kuid see on ajutiselt peatatud või seda ei ole uuendatud, siis toetust ei

maksta. Juhiloa kehtivust kontrollitakse liiklusregistrist kaitseväekohustuslaste registri kaudu.

Mootorsõiduki juhiõppe toetuse suurus on 1000 eurot. Toetus makstakse välja hiljemalt kümne

tööpäeva jooksul alates ajateenistuse lõppemisest. Ajateenija puhul, kes võetakse kadetina

tegevteenistusse, loetakse ajateenistuse lõpuks ajateenistusest vabastamise otsuses märgitud

kuupäev. Toetust maksab Kaitseressursside Amet ajateenija arvelduskontole.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse rakendumine 1. augustist 2025. Määrust rakendatakse

tagasiulatuvalt, et kvalifikatsiooni omandamise toetust saaks maksta ka juba neile kadettidele,

kes on ajateenistusest Kaitseväe Akadeemiasse õppima asunud 2025. aastal.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Kadetina tegevteenistusse asuvad ajateenijad saavad nüüd sama rahalise toetuse kui teised

ajateenijad, kes läbivad ajateenistuse täies mahus.

Ajateenijad, kes jätkavad oma teenistust kadetina, täidavad jätkuvalt olulist rolli Kaitseväes

ning omandavad kõrgemat sõjalist väljaõpet ja vastutust. Nende panus on sama väärtuslik kui

tavapäraselt ajateenistuse läbinutel ning määruse muudatus loob võrdsed võimalused saada

toetust olenemata teenistuse vormist.

2025. aastal ajateenistust alustanud isikutest, kes võeti tegevteenistusse kadetina ja kes omasid

mootorsõiduki juhtimisõigust, tekib õigus toetusele kuuel isikul.

3

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne tulu. Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud on planeeritud

Kaitseväe eelarvesse. 2025. aastal on juhiloa toetuseks planeeritud 2 349 000 eurot.

6. Määruse jõustumine ja rakendumine

Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. augustist 2025 (vt ka eelnõu § 2 selgitus).

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis Rahandusministeeriumile ja

arvamuse andmiseks Kaitseväele.

EELNÕU

21.10.2025

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Kaitseministri 22. märtsi 2023. a määruse nr 7

„Loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse

õppekavadest, mille alusel omandatud

kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, ning

toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning

toetuse taotlemise ja maksmise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõike 22 alusel.

§ 1. Kaitseministri 22. märtsi 2023. a määruse nr 7 „Loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse

õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, ning

toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise ja maksmise kord“

muutmine

Kaitseministri 22. märtsi 2023. a määruse nr 7 „Loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse

õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, ning toetuse

maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise ja maksmise kord“ § 1 lõiget 5

täiendatakse pärast tekstiosa „§ 56 lõike 1 punkti 1“ tekstiosaga „ja lõike 3 punkti 2“.

§ 2. Määruse rakendamine

Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. augustist 2025.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hanno Pevkur

Minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaimo Kuusk

Kantsler

1

Kaitseministri määruse „Kaitseministri 22. märtsi 2023. aasta määruse nr 7 „Loetelu

tasemeõppe ja täiendkoolituse õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni

eest võib maksta toetust, toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise

ja maksmise kord“ muutmine“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Eelnõuga muudetakse kaitseministri 22. märtsi 2023. a määrust nr 7 „Loetelu tasemeõppe ja

täiendkoolituse õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust,

ning toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise ja maksmise kord“

(edaspidi määrus) redaktsiooni (RT I, 24.03.2023, 15).

Määruse eelnõus täiendatakse kvalifikatsiooni omandamise toetuse saamise korda.

Kvalifikatsiooni omandamise toetust võib maksta ajateenijale, kes on omandanud enne

ajateenistusse asumist teatud kvalifikatsiooni, mis toetab ajateenistuses antava väljaõppe

läbimist. Toetust võib maksta ka ajateenijale, kellel ei ole ajateenistusse asudes õppekava või

täiendkoolitus veel täies mahus läbitud, kuid kes omandab ja saab vajaliku kvalifikatsiooni

enne, kui läbib esmase sõjaväelise väljaõppe.

Määruse lisas on kehtestatud loetelu tasemeõppe või täiendkoolituse õppekavadest ja

omandatud kvalifikatsioonidest, mille läbimise või omandamise korral toetust makstakse.

Praegu on lisas kehtestatud, et B-kategooria sõiduki juhtimisõiguse omandamise eest makstakse

1000 eurot toetust.

Toetus on kehtestatud, et motiveerida noori enne ajateenistusse asumist omandama teatud

kvalifikatsiooni, mis võimaldab Kaitseväel läbi viia ajateenistuse väljaõppe süvendatumalt,

tõhusamalt ja lühema ajaga. See on oluline nii ajateenijate arengu kui ka Kaitseväe

operatiivvõime seisukohalt.

Ettepaneku eelnõu ja seletuskirja koostamiseks tegi Kaitseressursside Ameti analüüsi- ja

planeerimisosakonna kaitseväeteenistuse nõunik Gerli Morell ([email protected]). Eelnõu

koostamise eest vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Liina Martinson

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud

Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 muudetakse määruse § 1 lõiget 5, kus on sätestatud, et kvalifikatsiooni

omandamise toetust makstakse juhul, kui ajateenija on ajateenistusest vabastatud

kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) § 56 lõike 1 punkti 1 alusel. Kõnesoleva sätte

kohaselt on õigus toetust saada vaid ajateenijal, kes läbib ajateenistuse täies mahus ettenähtud

tähtaja jooksul. Kui ajateenija lahkub ajateenistusest enne tähtaja lõppu, siis tal toetuse saamise

õigust ei teki.

2

Muudatusega täiendatakse lõiget 5, lisades võimaluse maksta toetust ka ajateenijale, kes on

pärast esmast sõjaväelist väljaõpet asunud õppima Kaitseväe Akadeemiasse ja võetud

tegevteenistusse kadetina. Seega täiendatakse lõiget 5 viitega KVTS § 56 lõike 3 punktile 2.

Määruse kehtestamisel oli eesmärk, et toetus makstakse välja alles pärast seda, kui ajateenistus

on täies mahus läbitud, et motiveerida ajateenijaid pühendunult vastu pidama ajateenistuse

lõpuni. Siiski tekib olukord, kus ajateenija vabastatakse ajateenistusest mitte omal soovil või

puuduliku kohusetundlikkuse tõttu, vaid sellepärast, et ta jätkab oma sõjalist karjääri kadetina

Kaitseväe Akadeemias. KVTS § 56 lõike 3 punkti 2 kohaselt võib ajateenistuskoha ülem

ajateenija ajateenistusest vabastada, kui esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenija

võetakse tegevteenistusse kadetina. Praeguse regulatsiooni kohaselt ei ole neil ajateenijatel

õigust toetust saada. Selline olukord on ebaõiglane ja demotiveeriv.

Seetõttu on vaja lõiget täpsustada, et toetust saaksid ka need ajateenijad, kelle ajateenistus

lõppeb enne tähtaja lõppu, kuna nad asuvad kadetina tegevteenistusse. See muudatus aitab

tagada õiglasema ja motiveerivama korra, tunnustades ajateenija panust ja soodustades tema

jätkuvat teenistust Kaitseväes.

Toetust makstakse ajateenijale, kellel on kehtiv juhtimisõigus. See tähendab, et kui ajateenijal

on küll juhtimisõigus, kuid see on ajutiselt peatatud või seda ei ole uuendatud, siis toetust ei

maksta. Juhiloa kehtivust kontrollitakse liiklusregistrist kaitseväekohustuslaste registri kaudu.

Mootorsõiduki juhiõppe toetuse suurus on 1000 eurot. Toetus makstakse välja hiljemalt kümne

tööpäeva jooksul alates ajateenistuse lõppemisest. Ajateenija puhul, kes võetakse kadetina

tegevteenistusse, loetakse ajateenistuse lõpuks ajateenistusest vabastamise otsuses märgitud

kuupäev. Toetust maksab Kaitseressursside Amet ajateenija arvelduskontole.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse rakendumine 1. augustist 2025. Määrust rakendatakse

tagasiulatuvalt, et kvalifikatsiooni omandamise toetust saaks maksta ka juba neile kadettidele,

kes on ajateenistusest Kaitseväe Akadeemiasse õppima asunud 2025. aastal.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Kadetina tegevteenistusse asuvad ajateenijad saavad nüüd sama rahalise toetuse kui teised

ajateenijad, kes läbivad ajateenistuse täies mahus.

Ajateenijad, kes jätkavad oma teenistust kadetina, täidavad jätkuvalt olulist rolli Kaitseväes

ning omandavad kõrgemat sõjalist väljaõpet ja vastutust. Nende panus on sama väärtuslik kui

tavapäraselt ajateenistuse läbinutel ning määruse muudatus loob võrdsed võimalused saada

toetust olenemata teenistuse vormist.

2025. aastal ajateenistust alustanud isikutest, kes võeti tegevteenistusse kadetina ja kes omasid

mootorsõiduki juhtimisõigust, tekib õigus toetusele kuuel isikul.

3

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne tulu. Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud on planeeritud

Kaitseväe eelarvesse. 2025. aastal on juhiloa toetuseks planeeritud 2 349 000 eurot.

6. Määruse jõustumine ja rakendumine

Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. augustist 2025 (vt ka eelnõu § 2 selgitus).

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis Rahandusministeeriumile ja

arvamuse andmiseks Kaitseväele.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Rahandusministeerium 26.11.2025 nr 5-2/25/18

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 [email protected]

Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks kaitseministri määruse „Kaitseministri 22. märtsi 2023. a määruse nr 7 „Loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, ning toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise ja maksmise kord“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Eelnõu kvalifikatsiooni toetus

Kvalifikatsioon juhiload seletuskiri Gerli Morell [email protected]