Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

KAVAND

KÄSKKIRI

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

perioodiks 2021-2027 neljanda muudatuste

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine

I Otsus

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2 alusel ning

kooskõlas sama seaduse § 35 lõikega 5:

jätan algatamata Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027

rakenduskavade muudatuste keskkonnamõju strateegilise hindamise. Avalikustada otsus

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõikes 6 sätestatud

korras. Otsuse ja strateegilise planeerimisdokumendiga on võimalik tutvuda

Rahandusministeeriumi kodulehel.

II Vaidlustamine

Otsusega seotud vaidlused lahendatakse õigusaktidega ettenähtud tähtaegadel ja korras.

III Asjaolud ja põhjendused

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt koostab Rahandusministeerium koostöös

ministeeriumide ja Riigikantseleiga rakenduskava ning lõike 2 kohaselt kinnitab Vabariigi

Valitsus rakenduskava Rahandusministeeriumi ettepanekul. Rahandusministeerium esitab

Vabariigi Valitsuse kinnitatud rakenduskava Euroopa Komisjonile.

Rahandusministeerium (Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122) algatas ja koostas rakenduskava

neljanda muudatuse ning selle kinnitavad ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjon,

Vabariigi Valitsus ja Euroopa Komisjon. Rakenduskava koos muudatustega moodustavad

strateegilise raamistiku, mille alusel planeeritakse ja viiakse ellu ühtekuuluvuspoliitika

fondide tegevusi Eestis ning on seega strateegilised planeerimisdokumendid keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 31 punkti 3 mõistes.

Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava, sh muudatuste eesmärgiks

on määratleda struktuurivahenditest rahastatavad tegevused ning rahastamise mahud.

24.11.2025

nr 9.2-4.3/21-

27/01/5079-1

Rakenduskava neljanda muudatuse keskkonnamõju eelhinnang kinnitas, et muudatusega

lisanduvatele tegevustele on keskkonnamõjude strateegiline hindamine või keskkonnamõjude

hindamine juba teostatud, võimalik ja kavandatud algatada investeeringu täpse asukoha

selgumisel või tegevuste iseloomust lähtuvalt ei kaasne rakenduskavade lisanduvate tegevuste

elluviimisega olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid (kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase-

või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus).

Viimased ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara ning nendega ei kaasne

ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele, pigem kaudne positiivne

mõju keskkonnaeesmärkidele.

Tegevustel, millele on keskkonnamõjude strateegiline hindamine või keskkonnamõju

hindamine teostatud on ühtlasi planeeritud asjakohased seiremeetmed, mida jälgitakse

projektide rakendamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

KINNITATUD

24.11.2025 käskkirjaga nr 9.2-4.3/21-27/01/5079-1

Lisa

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Kliimaministeerium

[email protected]

Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava perioodiks 2021-

2027 neljanda muudatuste

keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

Austatud härra Sutt

Rahandusministeerium on algatanud strateegilise planeerimisdokumendi

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027“ muutmise.

Rakenduskava muudatusega on lisatud kaitsetööstuspargi baastaristu rajamine, sõjaväelise

liikuvuse investeeringud, sõjaväelinnaku rajamine, kaitseettevõtja tootearendusprogramm,

kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomine ja riigikaitset toetava tehisaru võimekuse

arendamine.

Perioodi 2021-2027 struktuurivahendite planeerimist ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava muutmist algatab ja korraldab Rahandusministeerium (aadress Suur-Ameerika

1, Tallinn 15006) – kontaktisik Triin Tomingas, e-post: [email protected].

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava muudatused kinnitab Ühtekuuluvuspoliitika

rakenduskava seirekomisjon, Vabariigi Valitsus ja kiidetakse heaks Euroopa Komisjoni

otsusega.

Paralleelselt strateegilise planeerimisdokumendi muudatusprotsessiga koostati

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS) § 33 lg 2 p 1.

Eelhinnang kinnitas, et keskkonnamõjude hindamist vajavatele tegevustele (punktid 3.1 ja

3.2) on juba keskkonnamõjude strateegiline hindamine või keskkonnamõjude hindamine

teostatud, punktis 3.3 nimetatud sõjaväelinnakule on vaja hiljem eraldi keskkonnamõjude

analüüs ning punktis 3.4 ja 3.5 nimetatud tegevustel on pigem kaudne positiivne mõju

keskkonnaeesmärkidele, mistõttu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks

Meie 24.11.2025 nr 9.2-4.3/21-

27/01/5079-1

2

2021-2027 neljandale muudatusele ei ole keskkonnamõjude strateegilise hindamise

algatamine põhjendatud.

Otsuse eelnõu on lisatud. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava muudatused on

detailselt esitatud eelhinnangus.

Palun esitage oma võimalikud tähelepanekud ja seisukoht keskkonnamõjude strateegilise

hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule hiljemalt 08.12.2025.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa(d):

1. KSH algatama jätmine_eelhinnang

2. Käskkiri

Lisaadressaadid:

Keskkonnaamet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Kaitseministeerium

Sotsiaalministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Narva Linnavalitsus

Miryam Vahtra 611 3047

[email protected]

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027

Neljas muudatus CCI: 2021EE16FFPR001

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE EELHINDAMINE

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p1 alusel

Eesti, Tallinn 11.11.2025

2

Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................... 3

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus ........ 3

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega........................................ 6

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja tegevustega eeldatavalt kaasnev mõju .......... 7

3.1 Kaitsetööstuspark .............................................................................................. 7

3.2 Sõjaväelise liikuvuse investeeringud (TEN-T maanteede, raudteede ehitus ja

rekonstrueerimine) .................................................................................................. 8

3.2.1. Rail Balticu Soodevahe depoo ................................................................... 8

3.2.2. Riigitee 4, Tallinna-Pärnu-Ikla riigimaantee km 62,2–78,8 Päädeva-

Konuvere teelõik .................................................................................................. 9

3.2.3. Riigitee 4, Tallinna-Pärnu-Ikla km 78,8–99,0 Konuvere - Pärnu-Jaagupi lõik

............................................................................................................................ 11

3.2.4. Riigitee 2, Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5–108,1 Mäo-Imavere lõik

........................................................................................................................... 12

3.3 Sõjaväelinnak .................................................................................................. 13

3.4 Kaitseettevõtte tootearendusprogramm .......................................................... 14

3.5 Kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomine ja riigikaitset toetava tehisaru

võimekuse arendamine ......................................................................................... 14

Asjaomaste asutuste seisukohad ............................................................................. 15

Kokkuvõte ................................................................................................................. 15

3

Sissejuhatus

Rahandusministeerium on algatanud strateegilise planeerimisdokumendi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ muutmise.

Rakenduskava muudatusega on lisatud kaitsetööstuspargi baastaristu rajamine, sõjaväelise liikuvuse investeeringud, sõjaväelinnaku rajamine, kaitseettevõtja tootearendusprogramm, kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomine ja riigikaitset toetava tehisaru võimekuse arendamine.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava muudatused kinnitab Ühtekuuluvuspoliitika seirekomisjon, Vabariigi Valitsus ja kiidetakse heaks Euroopa Komisjoni otsusega.

Paralleelselt strateegilise planeerimisdokumendi muudatusprotsessiga koostati järgnev keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnang vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 p 1.

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ esimesele tervikversioonile teostati KSH KeHJS § 33 lõike 1 ja § 35 lõigete 1 ja 2 alusel ning tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2001/42/EÜ. KSH algatas rahandusminister 2020. aasta 6. jaanuari käskkirjaga nr 1.1-4/1. KSH teostas OÜ Hendrikson&Ko 28. mai 2020. a riigihanke (viitenumber 221890) tulemusel sõlmitud töövõtulepingu nr 1.9-1304-1 alusel. KSH aruanne tunnistati vastavaks 01.02.2022. a rahandusministri käskkirjaga nr 16.

KSH ekspertrühm leidis, et „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja partnerlusleppe“ rakendamisega kaasnevad mõjule on tervikuna eeldatavalt pigem soodsad ja nende dokumentide täpsusastmes ei seata erieesmärke ega kavandata meetmeid, mille rakendamisel oleks ette näha oluline ebasoodne keskkonnamõju. KSH ekspertrühm ei pidanud vajalikuks täiendavaid seire meetmeid keskkonnamõju hindamiseks ja minimeerimiseks.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja

kavandatava tegevuse lühikirjeldus 1. aprillil 2025. a avaldas Euroopa Komisjon Euroopa kaitsevõime tugevdamise “ReArm Europe” algatuse paketi ühe osana ettepanekud perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide määruste muutmiseks seoses erimeetmetega strateegiliste probleemide lahendamiseks vaheülevaate raames. Eesmärgiga muuta ühtekuuluvuspoliitika rakendamist paindlikumaks, sh ajakohastades strateegilisi prioriteete ning lisades täiendavate ettemaksete, suurema Euroopa Liidu toetusmäära ja kulude abikõlblikkuse tähtaja pikendamise võimalusi. Määruste muudatused võeti vastu 18. septembril 2025. a.1

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/1914

4

Täpsemalt lisati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklisse 3 poliitikaeesmärgi 1 alla uus erieesmärk „vii) tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed“ ning poliitikaeesmärgi 3 alla uus erieesmärk „iii) kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine“ Eesti peab äärmiselt oluliseks, et EL-i eelarve panustaks senisest enam kaitsevalmiduse tõstmisesse ning kaitsevõime tugevdamisse ning samuti seda, et EL- i idapoolsetele piirialadele on loodud täiendavad paindlikkused ning võimalused, arvestades nende piirkondade ainulaadseid julgeolekuprobleeme ja geopoliitilist tähtsust.2 Võimalusi ühtekuuluvuspoliitika fondides toetuse ümbersuunamiseks kaitsevõimekuse tugevdamiseks arutati põhjalikult valitsuskabineti nõupidamistel 2025. a mais-juunis ning täiendavaid otsuseid tehti veel ka sügiseses 2026. a riigieelarve ja 2026-2029 riigieelarve strateegia koostamise protsessis. Arutelude tulemusel esitasid ministeeriumid Rahandusministeeriumile ettepanekud rakenduskava eelarves EL toetuse ümbersuunamiseks kogumahus 385,88 mln eurot7 ehk 11,5% rakenduskava EL toetuse eelarvest, et toetada uutes erieesmärkides Eesti kaitsevõimekuse tõstmist. Koos riikliku kaasfinantseeringu ja toetuse saajate omafinantseeringuga panustatakse kaitsevõimekuse tõstmisesse rakenduskava raames kokku 447,2 mln eurot. Ümbertõsteteks võetakse rakenduskavas kasutusele kaks uut erieesmärki järgmiselt:

a. Poliitikaeesmärk 1 „Nutikam Eesti“ all võetakse kasutusele erieesmärk „vii) tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed“ b. Poliitikaeesmärk 3 „Ühendatum Eesti“ all võetakse kasutusele erieesmärk „iii) kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine“.

Uute erieesmärkidega koos lisandub struktuurivahendite rakendussüsteemi uus rakendusasutus Kaitseministeerium (KAM). Ülevaade uute erieesmärkide alla kavandatud tegevustest on esitatud allolevas tabelis. Tabel 1. Kaitsevõime tõstmiseks rakenduskavasse lisatavad sekkumised Poliitikaeesmärk 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärk vii) Tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed

Sekkumine EL toetuse Rakendu Selgitus

2 8. mail 2025. a kinnitati Vabariigi Valitsuses Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta eelarveperioodi 2021-2027 Euroopa Liidu u htekuuluvuspoliitika fondide ma a ruste muutmiseks.

5

eelarve (mln eurot)

s-asutus

Kaitsetööstuspargi baastaristu

52,0 KAM Kaitsetööstuspargi rajamine loob tingimused kaitsetööstuse arendamiseks ja majanduskeskkonna parandamiseks. Meetme toel luuakse tööstuspargi toimimiseks vajalik taristu ja rajatised, et tekiks nõuetele vastav tootmiskeskkond laskemoona, lahingumoona ja lõhkeaine tootmiseks. Tootmishooned ehitavad tööstusparki tegutsema valitud ettevõtted enda jaoks ise. Sekkumisel on ühtlasi positiivne majanduslik ja regionaalne mõju – luuakse eeldused uue kõrgtehnoloogilise tööstusklastri arenguks Pärnumaal, mis parandab piirkondlikku majanduskeskkonda ja loob uusi töökohti.

Kaitseettevõtja tootearendus- programm

23,8 MKM Kaitseettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine. Toetuse abil saab ettevõtja arendada välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise uue või oluliselt muudetud toote (kahese kasutusega tehnoloogia) või teenuse.

Kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomine ja riigikaitset toetava tehisaru võimekuse arendamine

14,9 HTM Luuakse riigisisene võimekus kaitsetehnoloogia katsetamiseks ja arendamiseks, mis kiirendab kriitiliste kaitsevõimete väljaarendamist, toetab otseselt kaitsetööstust ja selle strateegilist autonoomiat. Tehisaru põhiste sõjaliste eksperimentaalarenduste ja - tehnoloogiate ning sõjalisi otsustusprotsesse toetava teadus- ja arendustegevuse jaoks laiapõhjalist riigikaitset toetavate tehisaru andmekogude taristu võimekuse ja tehisaru genereerimise võimekuse loomine.

Kokku: 90,7

Poliitikaeesmärk 3 „Ühendatum Eesti“ erieesmärk iii) kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine

Sekkumine EL toetuse

eelarve (mln eurot)

Rakendu s-asutus

Selgitus

Sõjaväelise liikuvuse investeeringud (TEN-T maanteede, raudteede ehitus ja rekonstrueerimine)

275,53 KLIM Sõjaväelise liikuvuse investeeringud Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) ja Tallinna-Tartu maanteel ning Rail Balticul. Maantee investeeringute esialgne planeeritud EL toetuse eelarve on ca 177 mln eurot ning raudtee investeeringute esialgne planeeritud EL toetuse eelarve ca 98 mln eurot. Summad sisaldavad nii uusi tegevusi kui ka juba käivitunud projekte*, mis panustavad samuti sõjalise liikuvuse eesmärgi täitmisesse ja liigitatakse seega ümber uue erieesmärgi alla. * Sh „Tallinna-Pärnu-Ikla Libatse-Nurme teelõigu ehitus", ning "Rail Baltica Ülemiste reisiterminali, Pärnu reisiterminali ja kohalike peatuste ehitamine, mis on mh olulised parema juurdepääsu tagamiseks uuele ja kiirele raudteeühendusele ning võimaldades militaarvarustuse transporti.

Sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad investeeringud (sh liitlaste vastuvõtu- ja kaitseväetaristu

19,65 KAM Olulise sõjaväelist liikuvust toetava taristuarendusena rajatakse sõjaväelinnak, mis parandab oluliselt liitlasvägede vastuvõtuvõimekust ning aitab suurendada NATO liitlaste kohalolu piirkonnas.

6

investeeringud)

KOKKU: 295,18

KÕIK KOKKU: 385,88

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ tegevused teostatakse vahemikus 2021 kuni 31.12.2029. Rakenduskava 4. muudatus annab võimaluse pikendada kogu rakenduskava elluviimise perioodi senise 2029. aasta asemel 2030. aasta lõpuni eeldusel, et vähemalt 7% rakenduskava rahaliste vahenditest suunatakse ümber uutesse erieesmärkidesse.

2. Seotus teiste strateegiliste

planeerimisdokumentidega

Eesti julgeolekuolukorra kriitilisust kinnitavad Euroopa Nõukogu riigipõhised soovitused. 2025. aasta esimene soovitus Eestile on: „Suurendada kooskõlas Euroopa Ülemkogu 6. märtsi 2025. aasta järeldustega üldisi kaitse- ja julgeolekukulutusi ja üldist kaitsevalmidust, tagades samal ajal võla jätkusuutlikkuse“. Eesti on oma agressiivse naabri Venemaa geopoliitika tõttu olnud üks kaitsesse raha suunamisse eeskõneleja, kuna oma julgeoleku peab Eesti eelkõige ise riigina tagama. Eesti kaitsekulud 2026. a. ületavad 5%.

Riigikogu poolt 12. mail 2021. aastal kinnitatud Eesti pikaajaline strateegia Eesti 20353 on samuti kirjeldanud kaitsevõimekuse suurendamise vajadust strateegilistes sihtides:

 Eesti julgeoleku tagatiseks on liikmesus ja panus NATOs ja Euroopa Liidus ning tihe koostöö liitlaste ja teiste rahvusvaheliste partneritega.  Eesti riigikaitse tagavad iseseisev kaitsevõime ja kollektiivkaitse, mida kindlustab tugev kaitsetahe. Kaitsekulud on vähemalt 2 protsenti SKP-st6 ja püsivad kooskõlas kujuneva ohupildiga.  Eesti riigikaitse korralduse alus on riigikaitse lai käsitus – riigikaitsesse tuleb anda oma panus igal inimesel.

Tulemusvaldkonna „Julgeolek ja riigikaitse“, mille strateegiadokumentideks on Eesti julgeolekupoliitika alused ja Riigikaitse arengukava 2022–2031, 2024. aasta tulemusaruandes4 tuuakse välja kaitsekulude kasvatamise kiire vajadus, kuna Venemaa jätkuv agressioon Ukraina vastu ja üldine julgeolekukeskkonna halvenemine maailmas on seadnud Eesti väga keerulisse julgeolekuolukorda, mistõttu on sõjalise riigikaitse kiirkorras arendamine Eesti riigi püsimajäämise seisukohalt nii täna kui ka lähitulevikus vältimatu.

HTM, MKMi ja KLIMi ühiselt hallatava tulemusvaldkonna teadus ja arendustegevus ning ettevõtlus tulemusaruandes5 nimetatakse väljakutsena seda, et Venemaa

3 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus 4 TUV_Julgeolek ja Riigikaitse 2024. aasta tulemusaruanne 5 TUV_T&A ning ettevõtlus 2024. aasta tulemusaruanne

7

agressioon ja laiem julgeolekukriis mõjutavad Eesti teadus- ja arendustegevuse suundi ning ettevõtete tegevusvaldkondi. Esile on kerkinud uued strateegiliselt olulised sektorid, nagu kaitsetööstus, millel on suur innovatsioonipotentsiaal, ent ka märkimisväärne ressursivajadus. Seega on põhjendatud HTMi ettepanek suunata osa oma teadusrahastusest kaitsevaldkonda. Tulemusaruanne võtab kokku Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE) arengud ja väljakutsed.

Transpordi tulemusvaldkonna 2024. aasta tulemusaruanne, mis katab eelkõige Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035, toob välja, et teehoiuks eraldatud vahendite maht ja edasise rahastuse ebaselgus seavad ohtu TEN-T põhivõrku kuuluvate maanteede Tallinna–Tartu teelõigu ja Tallinn–Pärnu–Ikla väljaehitamise Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 2024/1679 sätestatud liiklusohutuse ja keskkonnanõuetele vastavaks 2030. aasta lõpuks.

Käesoleva rakenduskava muudatusega kavandatud sõjaväelise liikuvuse investeeringud hõlmavad riigiteede Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) ja Tallinna–Tartu maantee ümberehitamist, mis on ühtlasi ka TEN-T põhivõrgustiku maanteede osad. Lisaks suurendatakse investeeringuid Balti riikide vahelise suurima uue raudteetrassi, Rail Baltica valmimise toetamiseks, mis riigiaruande põhjal on väga tähtis, et minna maanteetranspordilt üle raudteetranspordile ja edendada kestlikku liikuvust. Lisaks tsiviilkasutusele on need trassid olulised sõjalise liikuvuse tagamiseks, toetades NATO ja EL-i kollektiivkaitse põhimõtteid. Teede ja raudteede vastavusse viimine sõjalise liikuvuse nõuetega võimaldab liitlaste rasketehnika ning strateegiliste kaupade kiiret ja turvalist liikumist, aga vajadusel ka suuremahulist elanike evakuatsiooni, tugevdades seeläbi Eesti kaitsevõimet ja piirkondlikku julgeolekut. Kaitseministeeriumi tulemusaruande kohaselt peab Eesti NATO uute kaitseplaanide rakendamiseks olema valmis vastu võtma liitlasvägesid senisest oluliselt suuremas mahus. See eeldab vastuvõtuvõimekuse ja toetavate teenuste arendamist, et tagada liitlasüksuste kiire saabumine, majutamine ja siirmine operatsioonialale.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja tegevustega

eeldatavalt kaasnev mõju

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ muudatuste eeldatav keskkonnamõju on punktides 3.1 ja 3.2 nimetatud tegevustel hinnatud varasemate investeeringuspetsiifiliste keskkonnamõjude hindamiste käigus.

3.1 Kaitsetööstuspark

Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2024 korraldusega nr 406 kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Kaitsetööstuspargi rajamise vajadus lähtub Vabariigi Valitsuse 2023–2027 tegevusprogrammis seatud eesmärkide arendada välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist võimaldav tööstuspark. Riigikaitse arengukava 2022–2031 näeb ette riigikaitsega seotud äriettevõtete

6 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine–Riigi Teataja

8

tegevuse hõlbustamist, misläbi peaks paranema valdkonnaga seotud ettevõtete, nt kaitsetööstussektori rahvusvaheline konkurentsivõime. Tööstuspargi rajamisega luuakse kaitsetööstusettevõtetele taristu ettevõtlusega tegelemiseks, millel on positiivne mõju majandusele.7 Planeeringu koostamisse ja mõjude hindamisse kaasati lisaks Kaitseministeeriumile Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) ning Keskkonna Amet. Teostati keskkonnamõjude strateegiline hindamine, KSH aruanne ja lisad on leitavad Kaitseministeeriumi kodulehel - Kaitsetööstuspark | Kaitseministeerium. Sh Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu Natura hindamine, KSH lisa 5.8 Teostatud KSH aruanne kinnitab, et Kaitsetööstuspargi jaoks on leitud sobivad asukohad. Selle jaoks on tehtud asukoha eelvaliku raames piisavas mahus asjakohaseid uuringuid, mis võimaldavad järeldada, et leitud alade puhul puuduvad välistavad tegurid kaitsetööstuspargi rajamiseks ning aruanne seab valitud aladele konkreetsed keskkonnatingimused, mida peab täitma. Ehitusloa andmisel kaalub TTJA täiendavalt edasise KMH vajadust. Keskkonnaaspektides, kus KSH käigus on leitud vähest või mõõdukat mõju kaitsetööstuspargi rajamisel või kasutamisel, on välja toodud ka detailsed leevendavad meetmed (näiteks müra mõju puhul linnustikule või kohalikele elanikel valida lõhkamiseks sobivaid kella- või aastaaegu või valida lõhkamisplatsile teatud ala pargis, kus mürahäire on kõige väiksem). Sellised meetmed võivad olla kohustuslikud või ka soovituslikud. Mõned mõjud on KSH-s välja toodud kui võimalikud, mille olemasolu selgub ja millega tuleb arvestada kas projekteerimise käigus või ehituse algamisel. Selliste mõjude puhul on vaja neid mainida vastavates hankedokumentides.

3.2 Sõjaväelise liikuvuse investeeringud (TEN-T maanteede,

raudteede ehitus ja rekonstrueerimine)

Sõjaväelise liikuvuse investeeringutele on teostatud keskkonnamõjude hindamised.

3.2.1. Rail Balticu Soodevahe depoo

Raudteetaristul kavandatavad investeeringud hõlmavad Soodevahe depoo rajamist,

mis täidab strateegilist rolli veeremi hoolduse, tehnilise kontrolli ja operatiivse

valmisoleku tagamisel.

Depoo ala keskkonnamõjusid on hinnatud Rail Balticu raudteetrassi lõigu

“Soodevahe–Muuga” ehitusprojekti KMH aruande koosseisus, mille tunnistas

7 Kaitsetööstuspargi eriplaneering ja KSH 8 ksh_lisa_5_natura_hindamine.pdf

9

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõuetele vastavaks 28.08.2024 ja avaldas

aruande TTJA kodulehel - Rail Balticu keskkonnamõjude hindamine (KMH) .

Veeremidepoo KMH raames teostatud Natura asjakohasel hindamisega tuvastati, et

negatiivsed mõjud seoses veeremidepoo rajamise ja kasutamisega Pirita jõe

loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele puuduvad, kuna kavandatava lahenduse

juures heljumi sissekanne jõkke ei suurene ning ka muud negatiivsed mõjud

veekvaliteedile puuduvad. Kuna sadeveed läbivad basseini (vooluhulkade keskendi),

siis ei muutu ka jõe veerežiim. Seega ei avaldu seoses veeremidepooga negatiivseid

mõjusid Pirita jõe ja loodusala veekvaliteedile ega veerežiimile. Arvestades sellega ei

avaldu ka koosmõjusid seoses veeremidepoo ja käsitletava raudteelõigu ehitamise ja

kasutamisega.

Soodevahe sõlmjaamast võib levida ümbritsevasse keskkonda saasteaineid nii õhu

kui ka vee kaudu. Veekeskkonna kaitseks on ette nähtud meetmed. Oluline on piirata

herbitsiidide kasutamist raudtee hooldusel. Reostuse osas on kavandatava raudtee

mõju võrreldes piirkonnas olemasolevate potentsiaalsete reostusallikatega (väga tihe

liiklus, naftasaaduste torujuhe, erinevate ohtlike ainete terminalid jm) marginaalne.

Nii ehitusjäätmed (sh lammutusjäätmed) kui ka depoo kasutamisel tekkivad jäätmed

on oluline koguda tekkekohal liigiti. Liigiti kogutud jäätmeid ei ole lubatud segada teiste

jäätmete ega muude materjalidega, millel on erinevad omadused (JäätS § 14 lg 12 ).

Jäätmete liigiti kogumise eesmärk on võimaldada nende korduskasutuseks

ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

Ehitustegevusega ei ole lubatud rikkuda Pirita jõe hüdroloogilist režiimi ja olemasolevat

kvaliteediseisundit.

Soodevahe sõlmjaama edasisel projekteerimisel tuleb kaaluda päikesepatareide

kasutamist kõigil selleks sobivatel hoonetel ja rajatistel. Kasutusetapis raudteeveeremi

opereerimisel 100% ja Soodevahe sõlmjaamas taastuvenergia kasutamine.

Olukorras, kus kliimamuutuste tõttu on sademete hulk ja valingvihmade intensiivsus

kasvutrendis, on esmatähtis Soodevahe sõlmjaama territooriumil kokku kogutava

sademevee hulga piiramine. Selleks tuleb võimaluse korral hoiduda kõvakattega, vett

mitte läbilaskvate pindade, rajamisest. Seetõttu on oluline, et sõlmjaama

kavandatavad auto- ja kergliiklusteede ning parkimiskohtade aluspind võimaldaks

sademeveel pinnasesse imbuda. Meede aitab tagada ka spontaanselt kujuneva

taimkatte liigilist mitmekesisust.

3.2.2. Riigitee 4, Tallinna-Pärnu-Ikla riigimaantee km 62,2–78,8 Päädeva-

Konuvere teelõik

Riigitee 4, Tallinna-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2–78,8 teelõigu eelprojektiga

kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine teostati ja kinnitati

Transpordiameti 08.08.2023 otsusega nr 1.1-2/23/130 nõuetele vastavaks. Aruanne

on avaldatud Transpordiameti kodulehelt.

10

Keskkonnamõjude hindamise aruanne esitati Euroopa Komisjonile arvamuse

andmiseks, kuivõrd tuvastati negatiivne mõju Märjamaa järtade maastikukaitsealale

(EE0020408).

Euroopa Komisjon teatas 14.1.2025 oma otsusest C (2025) 30, milles nõustub Eesti

hinnanguga, et projekt on põhjendatud ülekaalukatel avaliku huviga seotud põhjustel.

Projekt on vajalik, selleks, et ehitada lõplikult välja Balti riike ühelt poolt Kesk- ja Lääne

Euroopaga ning teiselt poolt Põhja-Euroopaga, eelkõige Soome ja Rootsiga ühendav

TEN-T põhivõrk. Selleks, et TEN-T põhivõrk 2030 aastaks lõplikult välja ehitada, tuleb

ajakohastada Tallinna-Pärnu-Ikla maanteed (E67), et see vastaks kiirtee või

magistraali standarditele.

Projekt aitab kaasa Eesti transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 eesmärkide

saavutamisele, suurendades muu hulgas liiklusohutust ja vähendades sõiduaega.

Niisamuti rakendatakse projektiga sõjaväelise liikuvuse tegevuskava9, mille eesmärk

on tagada sõjaväelaste, kaitseotstarbelise varustuse ja sõjaliste vahendite kiire ja

sujuv liikumine ELis ja sellest väljaspool. See avaldab positiivset mõju Balti riikide ja

ELi julgeolekule ja kaitsevõimele, parandades kaitseotstarbelise varustuse ja

sõjaväelaste liikuvusvõimalusi.

Võrreldes olemasoleva olukorraga on kavandatava tegevusega kaasnevad suurimad

muutused/mõjud seotud maaparandussüsteemide rekonstrueerimise vajaduse ning

sildade laiendamisega. Oluliste ja pikaajaliste ebasoodsate (negatiivsete) mõjude

ilmnemiste eeldusi ei ole seejuures ette näha.

Võrreldes olemasoleva olukorraga on kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalik tee

laiendamine ja olemasolevate liiklussõlmede muutmine. Siiski ei ole kavandatava

tegevuse ellu viimisel ebasoodsaid mõjusid kaitstavatele loodusobjektidele ette näha,

lähtudes mh Natura 2000 aladega (siseriiklike kaitsealadega kattuvused)

seonduvatest kohustuslikest meetmetest,

Olulise ebasoodsa mõju vähendamiseks on esitatud meetmed Kilgi soo metsise

elupaiga kaitseks (müratõkkevall). Lisaks on nii metsise kui ka üldiste ökoloogiliste

koosluste (sh teiste väärtuslike liikide) efektiivseks toimimiseks seatud tingimusi nii

ehituse kui ka maantee kasutuse ajaks.

Ebasoodsaid mõjusid seoses müra ja vibratsiooniga ei ole ette näha, kuivõrd projekti

on üle võetud KMH aruande lisas A6 sätestatud müratõkkerajatised.

Õhukvaliteediga seoses ei ole ebasoodsaid mõjusid ette näha.

Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad muutused piirkonna lokaalses

maakasutuses, samuti suurenevad kohati inimeste poolt kasutatavad

juurdepääsuteede pikkused. Teisalt muudetakse maantee peale- ja mahasõidud ning

9 EUR-Lex - 52022JC0048 - EN - EUR-Lex

11

maantee ületamised ohutumaks ja ning suuremate keskuste vahelised ühendused

sujuvamaks.

Ressursid – tee ehitusel (väljakaevatav) pinnas (ülejääv) võimalusel realiseerida

tekkekoha läheduses, nt täitmisel, haljastustöödel jms (pinnasvallide rajamine

(maaomaniku ja Transpordiameti / tee ehitaja vahelisel kokkuleppel)). Kui tekkivat

pinnast ei ole võimalik vastava projekti ehitamisel ära kasutada, siis kaaluda selle

kasutamist ajutiste ja kohalike teede rajamisel või teistes, eelkõige tee-ehituse

projektides.

Kliimategurid (meede suunav, ei rakendu vaid käesoleva projekti tõttu) –

Transpordiameti haldusalas välja töötada raadatavate metsaalade asendusalade

loomise või kompenseerimise metoodikad, koostöös riigi teiste ametkondadega ja

võimalusel ka eraalgatusel põhinevate projektide teostajatega. Koostatud on

kliimakindluse analüüs ja “ei kahjusta oluliselt” hinnang.

3.2.3. Riigitee 4, Tallinna-Pärnu-Ikla km 78,8–99,0 Konuvere - Pärnu-

Jaagupi lõik

Riigitee 4, Tallinna-Pärnu-Ikla 78,8–99,0 Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu

keskkonnamõjude hindamise aruande tunnistas Transpordiamet vastavaks

25.07.2024 otsusega nr 1.1-2/24/96. Keskkonnamõjude hindamise aruande leiab

Transpordiameti kodulehelt.

Kavandatav tegevus ei ole Natura 2000 võrgustiku alade kaitsekorraldusega seotud

ega aita kaasa nende kaitse-eesmärkide saavutamisele.

Natura eelhindamisel tuvastati, et projekteeritava maanteelõigu rajamisel puuduvad

otsesed ebasoodsad mõjud Selja-Põdra loodusalale. Arvestades vahemaad

loodusalani ning mullastikku ja reljeefi, ei avaldu ka kaudseid mõjusid. Seetõttu

puuduvad mõjud ka kaitse-eesmärgiks olevaletele elupaigatüüpidele ja taimeliigile

ning ala terviklikkusele.

Maakasutuse muutus on kooskõlas varasemalt koostatud maantee trassi

teemaplaneeringuga.

Maanteel toimuvast liiklusest tingitud süsinikuheide püsib lähiperspektiivis praegusega

sarnasel tasemel. Pikemas perspektiivis sõltub heide liikluskoormuse muutustest ning

sõidukite kütusekulu ning kütuseliigi osas toimuvatest muutustest. Olulise positiivse

mõjuga on eeldatav elektrisõidukite osakaalu kasv, mis toob kaasa sõidukilomeetri

kohta arvestatava emissiooni vähenemise. Praegune suhteliselt suur kaubavedude

maht võib maanteel oluliselt vähenda Rail Baltic raudtee valmimise järel.

Ökoduktide toimimiseks on oluline tagada läbipääsu alal ja ühendusteedel

ümbritsevate elupaikadega loomadele soodne ja turvaline keskkond. Selleks tuleb

12

loomaläbipääsude ümber 500 m raadiuses ökodukti keskpunktist kehtestada

kaitsevöönd.

Sademevee juhtimiseks veekogusse või pinnasesse peavad selles sisalduvad

saastenäitajad vastama kehivatele piirväärtustele.

Kõik tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti. Kogumisel tuleb vältida erinevate

jäätmeliikide omavahelist segunemist.

Tolmavaid ehitusmaterjale ja jäätmed tuleb nende käsitlemisel (veol, laadimisel,

teisaldamisel, ajutisel ladustamisel jms) vajadusel niisutada, et vältida/vähendada

tolmu teket ja levikut.

Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada kehtivate müra normtasemetega ja

korraldada tööd viisil, et on tagatud normtasemetest kinnipidamine.

3.2.4. Riigitee 2, Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5–108,1 Mäo-

Imavere lõik

Riigitee 2, Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5–108,1 Mäo-Imavere lõigu I klassi

maantee keskkonnamõju hindamise aruande kiitis Transpordiamet heaks 31.08.2023

otsusega nr 1.1-2/23/147. Keskkonnamõjude hindamise aruande leiab

Transpordiameti kodulehelt.

Kasutusaegne mõju on seotud maantee olemuse ja liikluse eripäradega. Kavandatava

tegevuse mõju maakasutusele on oluline, kuna maantee laiendamisega seotud maade

kasutamine omab pikaajalist ning püsivat mõju. Seniseid tegevusi (nt põlluharimine)

seal enam teha ei ole võimalik. Ohutud ja sujuvad liikluslahendused omavad positiivset

mõju maantee kasutajatele ning annavad lisaväärtuse seoses teiste soovitud

maakasutuse eesmärkidega piirkonnas laiemalt (ettevõtluse areng, elamualade

kavandamine).

Projekti realiseerimine mõjutab piiratud ulatuses teatud määral piirkonna olemasolevat

veerežiimi. Kui sademe- ja lumesulamisvee ärajuhtimise kavandamisel ja

väljaehitamisel juhindutakse piirkonna olemasolevat niiskusrežiimist ning

olemasolevate maaparandussüsteemide toimimise tagamisest vähemalt praegusel

tasemel, ei ole tegemist olulise negatiivse mõjuga.

Projekteeritava maanteelõigu ehitusetapis toimuva metsamaade raadamisega

avaldub oluline negatiivne mõju metsadele. Arvestades suhteliselt väikest

raadamisala, mis jaotub pikale maanteelõigule on mõju tugevus suhteliselt väike.

Antud mõju leevendada ei ole võimalik.

Maantee kasutusetapis suurenevad mõnevõrra häiringud, kuna piirkonna teedevõrk

tiheneb ning tarastatud maantee takistab loomade vaba liikumist. Hulk erinevaid

loomapääse tagavad siiski loomastiku liikumisvõimalused ning populatsioonide

sidususe. Positiivseks mõjuks on loomade (peamiselt imetajad ja kahepaiksed)

13

maanteel hukkumise oluline vähenemine. Seega on kokkuvõttes maantee

kasutusaegne mõju loomastikule neutraalne.

Et vältida ohtu inimese tervisele, tuleb müra vähendada kõikides kohtades, kus esineb

atmosfääriõhu kaitse seaduse kohase müra piirnormi ületamine.

Projekteeritava maanteelõigu kasutamine toob kaasa olulise positiivse mõju kahes

valdkonnas: inimeste liikumisvõimaluste muutus ja õnnetuste tekke võimalus

(liiklusohutuse taseme tõus). Kuigi 2+2 maantee rajamisega maakasutuse ja

maastikuilme muutus, metsamaade raadamine ja väärtuslike põllumajandusmaade

kadu piirkonnas on lokaalselt olulise ning pöördumatu mõjuga, siis suuremas pildis ei

ole tegemist mõjuga, mille tõttu tuleks kaaluda kavandatava tegevuse ära jätmist

arvestades liikluskoormuse kasvu ning teelõigu ohtlikkust täna.

Ainsaks potentsiaalselt mõjutatavaks kaitstavaks alaks on Pärnu jõe hoiuala, mis

kuulub ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku Pärnu jõe loodusalana ning kuulub

projekteeritavas lõigus lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistusse. Seega on oluline, et kavandatav tegevus ei mõjutaks jõe veekvaliteeti.

Kuna Pärnu jõe hoiuala paikneb õgvendatavast Esna jõest allavoolu, siis kohalduvad

sellele veekeskkonna kaitseks suunatud meetmed (vt KMH ptk 8.2).

Müratõkete asukohas on soovitav kaaluda müratõkke ja haljastuse kombinatsioone (nt

vertikaalhaljastus, müratõkke ja tõkkest kõrgemate puude kombinatsioonid).

Kõik tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti. Kogumisel tuleb vältida erinevate

jäätmeliikide omavahelist segunemist.

Tolmavaid ehitusmaterjale ja jäätmed tuleb nende käsitlemisel (veol, laadimisel,

teisaldamisel, ajutisel ladustamisel jms) vajadusel niisutada, et vältida/vähendada

tolmu teket ja levikut.

Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada kehtivate müra normtasemetega ja

korraldada tööd viisil, et on tagatud normtasemetest kinnipidamine.

3.3 Sõjaväelinnak

NATO liitlaste kohalolu suurendamiseks Euroopa Liidu idapiiril rajatakse

sõjaväelinnak, mis mahutab kuni 1000 sõjaväelast.

Kuna maa-ala, kuhu on kavandatud sõjaväelinnaku rajamine, ei ole veel riigile

kaitseotstarbeks antud, ei ole veel läbi viidud keskkonnamõjude hindamist. Planeeritav

ala asub olemasolevas tööstuspiirkonnas, mistõttu mõju elusloodusele on linnaku

rajamisel ja kasutamisel vähene. Oluliste negatiivsete keskkonnamõjude (sh müra,

vibratsioon ning muud) väljaselgitamine ning mõjude leevendamine peab toimuma

edasistes keskkonnamõju hindamise/keskkonnamõju strateegilise hindamise

menetlustes.

14

3.4 Kaitseettevõtte tootearendusprogramm

Kaitsetööstuse tootearenduse toetuse eesmärk on aidata kaitsetööstuse ettevõtetel

luua uusi kaitse ja kahesuguse otstarbega lahendusi.

Planeeritud tegevustel puudub otsene negatiivne keskkonnamõju. Kavandatav

tegevus ei hõlma otseselt füüsilisi ehitustöid, infrastruktuuri rajamist ega

loodusressursside kasutust. Meetme raames ei anta investeeringutoetust.

Kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevusel ja sellega seotud projektidel ei ole otsest

mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Üldjuhul on uued teadus- ja

arendustegevuse käigus loodud tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja

keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmeid

ning kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid, selleks et nad oleks maailmaturul

konkurentsivõimelised. Kaitsetööstuse puhul tuleb siiski arvestada, et tulenevalt

valdkonna eripäradest on põhiliseks kliendiks riigid (nende julgeoleku- ja

kaitsestruktuurid), kelle esmaseks ülesandeks on tagada riigi julgeoleku ja kaitse

eesmärgid. Samas enamik NATO riike (kes on Eesti kaitsetööstuse peamisteks

klientideks) on ka seadnud endale kliima- ja keskkonnaeesmärke, mistõttu

riigihangetes tuleb lähtuda ka vastavatest kriteeriumitest. Lisaks tuleb arvestada, et

kaitsetööstuse ettevõtted loovad kahese kasutusega tooteid ja tehnoloogiad, mille

kliendibaas on palju laiem ning kliima- ja keskkonnateadlikum.

3.5 Kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomine ja riigikaitset

toetava tehisaru võimekuse arendamine

Kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse toetuse eesmärk on arendada välja teadus- ja testimistaristu, mis võimaldab toetada Eesti kaitse-, julgeoleku- ja kahesuguse kasutusega (dual-use) tehnoloogiate arendust ning katsetamist. Riigikaitset toetava tehisaru võimekuse toetuse raames arendatakse välja andmelao taristu, mis võimaldab tehisintellekti põhiste tehnoloogiate ja eksperimentide elluviimist riigikaitse kontekstis. Luuakse tehisaru treenimiseks vajaminev andmekogude taristu ja tehisaru genereerimise võimekus. Kõik eelnev toetab innovatsiooni ja uute lahenduste väljatöötamist.

Planeeritavate testimisvõimekuste ja tehisaru treenimiseks vajalike laborite otsene negatiivne keskkonnamõju on üldjuhul väike ning teadus- ja arendustegevuse eesmärk on sageli ressursisäästlikkuse ja keskkonnasõbralikkuse suurendamine, mistõttu võib nende tegevuste tulemusel tekkida kaudne positiivne mõju – näiteks uued tehnoloogiad, mis vähendavad heitmeid või jäätmeid.

Tehisarude kasutamine ja laborite loomine ei põhjusta olulist negatiivset keskkonnamõju, kuna tehisintellekti arendamine ja katsetamine ei ole seotud füüsilise tootmisega, mis võiks põhjustada saastet, jäätmeid või loodusressursside liigset

15

kasutamist. Andmelao ja tehisaru taristu loomine on suunatud digitaalsete lahenduste arendamisele, millel puudub otsene negatiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale. Lisaks võivad tehisaru rakendused aidata optimeerida ressursikasutust, vähendada energiakulu ja toetada keskkonnasõbralikke lahendusi ka teistes sektorites.

Oluline on rõhutada, et laborite ja testimistaristu rajamine ning kasutamine toob kaasa väga väikese keskkonnajalajälje. Laborid rajatakse valdavalt olemasolevatesse hoonetesse või väikese mahuga ehitistesse, mistõttu ei kaasne olulisi muutusi maastikus ega loodusressursside kasutuses. Lisaks luuakse ka mobiilsed laborid, mida saab vajadusel liigutada erinevatesse asukohtadesse vastavalt projektide vajadustele. Mobiilsete laborite paindlikkus võimaldab minimeerida püsivaid negatiivseid keskkonnamõjusid, kuna laborid ei jää alaliselt ühte kohta ning nende kasutus on ajutine ja sihipärane. Laborite igapäevane tegevus ei eelda suurt energiatarbimist ega ressursikasutust ning nende mõju keskkonnale on minimaalne võrreldes traditsioonilise tootmise või tööstusliku arendustegevusega.

Asjaomaste asutuste seisukohad

Täiendamisel seisukohtade alusel

Kokkuvõte

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 neljanda muudatusega lisanduvatele punktis 3.1 välja toodud kaitsetööstuspargi baastaristule on teostatud keskkonnamõjude strateegiline hindamine ja punktis 3.2 välja toodud kõigile sõjaväelise liikuvuse investeeringutele (TEN-T maanteede, raudteede ehitus ja rekonstrueerimine) keskkonnamõjude hindamised. Keskkonnamõjude hindamise soovitusi ja vajalikke seiremeetmeid jälgitakse toetuse andmise tingimuste koostamisel ja projektide rakendamisel.

Punktis 3.3 nimetatud maa-ala, kuhu on kavandatud sõjaväelinnaku rajamine, ei ole

veel riigile kaitseotstarbeks antud, mistõttu ei ole veel läbi viidud keskkonnamõjude

hindamist. Planeeritav ala asub olemasolevas tööstuspiirkonnas, mistõttu mõju

elusloodusele on linnaku rajamisel ja kasutamisel vähene. Oluliste negatiivsete

keskkonnamõjude (sh müra, vibratsioon ning muud) väljaselgitamine ning mõjude

leevendamine peab toimuma edasistes keskkonnamõju hindamise/keskkonnamõju

strateegilise hindamise menetlustes.

Punktis 3.4 nimetatud kaitseettevõtete tootearendusprogrammil puudub otsene negatiivne mõju, meetme raames ei anta investeeringutoetust.

Punktis 3.5 nimetatud kaitsetehnoloogiate testimisvõimekuse loomine ja riigikaitset toetava tehisaru võimekuse arendamiseks vajalike laborite ja testimistaristu loomine ei põhjusta olulist negatiivset keskkonnamõju, kuna tehisintellekti arendamine ja katsetamine ei ole seotud füüsilise tootmisega, mis võiks põhjustada saastet, jäätmeid

16

või loodusressursside liigset kasutamist. Lisaks võivad tehisaru rakendused aidata optimeerida ressursikasutust, vähendada energiakulu ja toetada keskkonnasõbralikke lahendusi ka teistes sektorites.

Kuna keskkonnamõjude hindamist vajavatele tegevustele (punktid 3.1 ja 3.2) on juba

keskkonnamõjude strateegiline hindamine või keskkonnamõjude hindamine teostatud,

punktis 3.3 nimetatud sõjaväelinnaku võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude

väljaselgitamine ning mõjude leevendamine peab toimuma edasistes keskkonnamõju

hindamise/keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlustes ning punktis 3.4 ja 3.5

nimetatud tegevustel on pigem kaudne positiivne mõju keskkonnaeesmärkidele, siis

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 neljandale

muudatusele ei ole keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine

põhjendatud.