| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-2/9594 |
| Registreeritud | 27.11.2025 |
| Sünkroonitud | 28.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus) |
| Toimik | 8-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
| Vastutaja | Margit Juhkam (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/25-1323 - Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium; Rahandusministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.12.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bc11b5d4-1561-4c8c-ac5f-9546ff74b020 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bc11b5d4-1561-4c8c-ac5f-9546ff74b020?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Justiits- ja Digiministeerium
Rahandusministeerium
Välisministeerium
(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/767
Seaduseelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks Euroopa Ühenduste
Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis
põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu
ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal-ja põllumajandusminister
Lisad: 1. SAPARD_eelnou.pdf
2. SAPARD_seletuskiri2025.pdf
Jaana Lepik
5669 1973, [email protected]
Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja
Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja
maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase
rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seadus
Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel
sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi
mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse §-d 2–12 tunnistatakse kehtetuks.
Algatab Vabariigi Valitsus … …..2025. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Vabariigi Valitsuse nimel
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, ….. ……. 2025
EELNÕU
24.11.2025
1
Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja
Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja
maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase
rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Aastatel 2001–2004 rakendati Eestis Euroopa Liidu vahenditest Euroopa Liidu
kandidaatriikidele suunatud liitumiseelse abi programmi SAPARD (Special Accession
Programme for Agriculture and Rural Development), millega toetati kandidaatriikide
põllumajandust ja maaelu edendamist. SAPARDi programmi rakendamise aluseks Eestis oli
„Maaelu arengukava 2000–2006“, mille põhieesmärkideks oli anda abi Euroopa Liidu
õigusaktidest tulenevate Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika nõuete rakendamisel ning
lahendada teatud probleeme põllumajanduse ja maaelu jätkusuutliku arengu hüvanguks. Selle
kaudu aidati kandidaatriike valmistada liitumiseks Euroopa Liiduga. Programmi spetsiifilised
eesmärgid olid järgmised:
– tõsta põllumajandusliku tootmise efektiivsust, viies selle turu nõuetega vastavusse;
– tagada konkurentsivõimelise ja efektiivse toiduainetetööstuse areng;
– aidata kaasa maapiirkondade sotsiaalmajanduslikule ja infrastruktuuri arengule;
– luua tingimused maaelu säästlikuks arenguks.
Kuna Eesti liitus Euroopa Liiduga aastal 2004, siis asendus esialgu 2006. aastani kavandatud
programm liitumisjärgsete kavadega.
Kokku oli eelarves 1,065 miljardit krooni, millest väljamakseid tehti 1,062 miljardi krooni
ulatuses, mis moodustas 99,7% eelarvest.
SAPARDi programmi rakendamine on täielikult lõppenud ja selle programmi rakendamist
käsitlevad sätted tunnistatakse eelnõuga kehtetuks. Kuna programmi rakendamine on täielikult
lõppenud ei oma sätete kehtetuks tunnistamine mingisugust mõju halduskoormusele.
SAPARDi programmi rakendamiseks ja rahastamiseks sõlmiti Euroopa Ühenduste Komisjoni,
kes esindas Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel viis välislepingut:
–Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi
mitmeaastane rahastusleping (RT II 2001, 14, 68);
– Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel
sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi
üheaastane rahastusleping (RT II 2002, 9, 29);
– Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel
sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi
üheaastane rahastusleping 2001 (RT II 2003, 8, 30);
– Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi üheaastane
rahastusleping 2002 (RT II 2004, 7, 22);
KAVAND
24.11.2025
2
– Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi üheaastane
rahastusleping 2003 (RT II 2004, 7, 22).
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna
nõunik Jaana Lepik (5669 1973, [email protected]). Keeleliselt on eelnõu ja seletuskirja
toimetanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura
Ojava (625 6523, [email protected]).
Välisministeerium avaldas kõnealuste välislepingute jõustumise ja lõppemise kohta Riigi
Teatajas teadaande (RT II, 24.05.2023, 1).
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks sellise välislepingu ratifitseerimise seaduse sätted, millega on
Eesti Vabariik võtnud endale varalisi kohustusi ning mille ratifitseerimiseks oli Eesti Vabariigi
põhiseaduse § 104 punkti 15 alusel vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Kuna see
välisleping on nüüdseks täidetud ega mõjuta mingilgi viisil riigi varalisi kohustusi ning
välislepingu ratifitseerimise säte jääb endiselt kehtima, ei ole selle eelnõu seadusena
vastuvõtmiseks Riigikogus vaja koosseisu häälteenamust, piisab häälteenamusest.
2. Seaduse eesmärk
Seaduseelnõu eesmärk on korrastada kehtivat õigust täidetud ja aktuaalsuse kaotanud
õigusnormide kehtetuks tunnistamise kaudu ning on ühtlasi osa õigusaktide revisjonist.
SAPARDi programmi rakendamiseks sõlmitud välislepingute ratifitseerimise seadused jäävad
kehtima, kuna oma olemuselt on need n-ö tavaseadustest selgelt eristatavad ja väljakujunenud
praktika kohaselt neid välislepingu lõppedes kehtetuks ei tunnistata. SAPARDi programmi
rakendamine riigisiseselt eeldas aga välislepingute ratifitseerimise kõrval ka täiendavate
õigusnormide vastuvõtmist, mis sisalduvad Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab
Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja
maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise
seaduses (edaspidi ka SAPARDi rakendamise seadus) ning selle alusel antud määrustes. Need
õigusnormid on nüüdseks oma aktuaalsuse kaotanud ja õigusaktide korrastatavuse huvides
tuleb need kehtetuks tunnistada.
Vabariigi Valitsuse valitsuskabineti nõupidamisele 21. augustil 2025. a esitatud memorandumi
kohaselt on Vabariigi Valitsus seadnud prioriteediks vähendada riigipoolset reguleerimist ja
halduskoormust ning olemasoleva halduskoormuse süsteemseks vähendamiseks vaadata üle
juba kehtestatud regulatsioonid ja nõuded ning teha ka oma valitsemisala määruste revisjon.
Määruste revisjoni käigus on kavandatud ka Riigi Teataja korrastamine, sealhulgas selliste
määruste tuvastamine, mida enam ei rakendata. Nende hulgas on ka seitse SAPARDi
programmi rakendamiseks antud Vabariigi Valitsuse määrust, mis käesoleva eelnõu seadusena
jõustumisel oma kehtivuse kaotavad.
Eelnõu väljatöötamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena
rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust (Vabariigi Valitsuse 22. detsembri
2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkt 5).
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa
Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu
arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse
(algne avaldamismärge RT II 2001, 14, 68) §-d 2–12. Kõnealust seadust on muudetud viiel
korral:
1) 12.03.2003 RT II 2003, 8, 30; 2) 17.12.2003; RT I 2003, 88, 591; 3) 18.12.2008 RT I 2009,
3, 15; 4) 10.06.2009 RT I 2009, 34, 224; 5) 19.06.2014 RT I, 29.06.2014, 109.
SAPARDi rakendamise seaduse §-d 2–12 sätestavad toetuse andmise, rakendamise ja
tagasinõudmise alused ja korra ning lepingu täitmise üle teostatava riikliku järelevalve alused.
Lisaks sisalduvad nendes sätetes volitusnormid Vabariigi Valitsusele ja valdkonna eest
vastutavale ministrile täpsema korra või muude asjakohaste tingimuste kehtestamiseks.
Kuivõrd SAPARDi programmi rakendamine, sealhulgas toetuse saamisega seotud kohustused,
on täielikult lõppenud, on need õigusnormid muutunud sisutuks. Koos SAPARDi rakendamise
seaduses olevate volitusnormide kehtetuks tunnistamisega kaotavad automaatselt kehtivuse ka
nende alusel antud määrused ja puudub vajadus nende eraldi kehtetuks tunnistamiseks.
Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel
sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi
üheaastase rahastuslepingu 2001 ratifitseerimise ning Euroopa Ühenduste komisjoni, kes
esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse
ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise
seaduse muutmise seadusega (RT II 2003, 8, 30) muudeti SAPARDi rakendamise seaduses
SAPARDi programmi rakendamise sisulisi sätteid. Eelnõu koostamise ajal kaaluti ka
eelnimetatud muutmise seaduse muutmist, ent selleks puudub vajadus, kuna tegemist on
sisuliselt tavapäraste seaduse muutmise sätetega, mida eraldi kehtetuks ei tunnistata.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu sisaldab vaid sätet õigusnormide kehtetukstunnistamise kohta ega too õiguskorda uusi
termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu kehtestamine ei ole otseselt seotud ühegi Euroopa Liidu õigusaktiga. SAPARDi
programmi rakendati nõukogu määruse (EÜ) nr 1268/1999 ühenduse toetuse kohta
ühinemiseelsetele meetmetele põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa
kandidaatriikides ühinemiseelsel perioodil (EÜT L 161, 26.06.1999, p.87–93) alusel, kuid see
kaotas kehtivuse 1. jaanuaril 2007.
6. Seaduse mõjud
Eelnõu seadusena vastu võtmine ei too kaasa mõjusid Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a
määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 lõikes 1 nimetatud
valdkondades.
Eelnõuga kavandatavate muudatuste puhul on tegemist sisuliselt kehtetute õigusnormide
kehtetuks tunnistamisega, mistõttu ei kaasne eelnõuga olulist mõju. Küll aga on oma
aktuaalsuse kaotanud õigusaktide kehtetuks tunnistamine vajalik Eesti õigusaktide
korrastamise huvides. SAPARDi rakendamise seadus sätestab terve rea SAPARDi programmi
4
rakendamise tingimusi ja selle alusel on omakorda kehtestatud seitse Vabariigi Valitsuse
määrust, millel ei ole praeguseks enam mingit rakendusväärtust.
Muudetavate või kehtetuks tunnistatavate regulatsioonide puhul on mõju ulatus väike, kuna
muudetakse juba sisuliselt kehtetuid akte. Kuna muudatustega ei kaasne mõju, ei ole ka
võimalik täpsustada mõju avaldumise sagedust, sihtgruppi ega soovimatute kõrvalmõjude
avaldumise riski.
Eelnõukohane seadus mõjutab kaudselt avalike teenuste kättesaadavust. Riigi Teataja kui
avalikku teenust pakkuv õigustloovate aktide allikas peab kajastama üksnes kehtivat õigust.
Olukord, kus näiteks seadus küll formaalselt kehtib, kuid ei reguleeri enam ühtegi õigussuhet,
on õigusselgusetu.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamine ei mõjuta riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevusi, samuti ei too kaasa
kulusid ega tulu.
8. Rakendusaktid
SAPARDi rakendamise seaduse alusel on kehtestatud järgmised Vabariigi Valitsuse määrused,
mis seaduse kehtetuks tunnistamise korral kaotavad samuti kehtivuse:
1) Vabariigi Valitsuse 3. juuni 2003. a määrus nr 164 „Eesti Vabariigis põllumajanduse ja
maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antava külade taastamise ja arendamise
investeeringutoetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise kord“
https://www.riigiteataja.ee/akt/119062012009;
2) Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. a määrus nr 234 „Eesti Vabariigis põllumajanduse ja
maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antava toetuse tagasinõudmise ja
tagasimaksmise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/12754787;
3) Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2001. a määrus nr 199 „Volitatud asutuste määramine“
https://www.riigiteataja.ee/akt/610920;
4) Vabariigi Valitsuse 3. juuni 2003. a määrus nr 165 „Eesti Vabariigis põllumajanduse ja
maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antava külade taastamise ja arendamise
investeeringutoetuse taotluse hindamise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/595892;
5) Vabariigi Valitsuse 3. juuni 2003. a määrus nr 166 „Eesti Vabariigis põllumajanduse ja
maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antava külade taastamise ja arendamise
investeeringutoetuse puhul investeeringuobjekti kohta arvamuse kujundamiseks nõuandva
komisjoni moodustamise kord ja komisjoni töökord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/595897;
6) Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2001. a määrus nr 219 „Eesti Vabariigis põllumajanduse ja
maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antava investeeringutoetuse taotluse
hindamise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/581908;
7) Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2001. a määrus nr 219 „Eesti Vabariigis põllumajanduse ja
maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antava investeeringutoetuse taotluse
hindamise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/859951.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras, kuna seaduse rakendamiseks ei ole vajalik täiendavat aega
vacatio legis’t ette näha.
5
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadetakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Välisministeeriumile,
Rahandusministeeriumile ning Justiits- ja Digiministeeriumile.
__________________________________________________________________________