Eesti seisukohad ELi määruste eelnõude kohta, millega kehtestatakse liidu toetus siseasjade valdkonnale aastateks 2028–2034

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Keit Kasemets

Riigikantselei

[email protected]

27.11.2025 nr 5-1/72-1

Eesti seisukohad ELi määruste eelnõude kohta,

millega kehtestatakse liidu toetus siseasjade

valdkonnale aastateks 2028–2034

Austatud riigisekretär

Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks

1.1.Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse eelnõu kohta, millega kehtestatakse liidu toetus

varjupaiga, rände ja integratsiooni valdkonnale aastateks 2028–2034;

1.2.Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse eelnõu kohta, millega kehtestatakse liidu toetus

Schengeni ala, Euroopa integreeritud piirihalduse ja ühise viisapoliitika valdkonnale

aastateks 2028–2034;

1.3.Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse eelnõu kohta, millega kehtestatakse liidu toetus

sisejulgeoleku valdkonnale aastateks 2028–2034.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse eelnõu

kohta, millega kehtestatakse liidu toetus varjupaiga, rände ja integratsiooni valdkonnale

aastateks 2028–2034“ eelnõu;

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse eelnõu

kohta, millega kehtestatakse liidu toetus varjupaiga, rände ja integratsiooni valdkonnale

aastateks 2028–2034“ eelnõu seletuskiri;

3. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse eelnõu

kohta, millega kehtestatakse liidu toetus varjupaiga, rände ja integratsiooni valdkonnale

aastateks 2028–2034“ eelnõu seletuskirja Lisa 1 „Kaasamistabel“.;

4. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse eelnõu

kohta, millega kehtestatakse liidu toetus Schengeni ala, Euroopa integreeritud piirihalduse

ja ühise viisapoliitika valdkonnale aastateks 2028–2034“ eelnõu;

5. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse eelnõu

kohta, millega kehtestatakse liidu toetus Schengeni ala, Euroopa integreeritud piirihalduse

ja ühise viisapoliitika valdkonnale aastateks 2028–2034“ eelnõu seletuskiri;

6. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse eelnõu

kohta, millega kehtestatakse liidu toetus Schengeni ala, Euroopa integreeritud piirihalduse

ja ühise viisapoliitika valdkonnale aastateks 2028–2034“ eelnõu seletuskirja Lisa 1

„Kaasamistabel“.

7. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse eelnõu

kohta, millega kehtestatakse liidu toetus sisejulgeoleku valdkonnale aastateks 2028–2034“

eelnõu;

8. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse eelnõu

kohta, millega kehtestatakse liidu toetus sisejulgeoleku valdkonnale aastateks 2028–2034“

eelnõu seletuskiri;

9. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse eelnõu

kohta, millega kehtestatakse liidu toetus sisejulgeoleku valdkonnale aastateks 2028–2034“

eelnõu seletuskirja Lisa 1 „Kaasamistabel“.

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse eelnõu kohta, millega kehtestatakse liidu

toetus varjupaiga, rände ja integratsiooni valdkonnale aastateks 2028–2034

Kokkuvõte:

Euroopa Komisjon esitas 16. juulil 2025. a määruse eelnõu, millega kehtestatakse Euroopa

Liidu toetus varjupaiga, rände ja integratsiooni (edaspidi ka AMI1) valdkonnale aastatel

2028–2034. See on seotud Euroopa Liidu pikaajalise eelarveraamistiku (edaspidi ka MFF2)

uue perioodi kokkuleppimisega. Esitatud Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt on AMI

valdkonna toetus üks osa suurest Euroopa Fondist.

AMI määruse eelnõus on toodud Euroopa Liidu toetuse eesmärgid, mis on jäänud üsna

sarnaseks 2021–2027 perioodi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondiga. Samuti on

nimetatud valdkonna toetuse maht, mis on võrreldes varasemaga oluliselt suurem. Riiklike

ümbrike arvutamise metoodika ja toetuse kasutamise nõuded on Euroopa Fondi ülesed,

mistõttu on need reguleeritud määruse eelnõus (EL) 2025/02403 ning määruse eelnõus (EL)

2025/05454.

Eesti seisukohad AMI määruse eelnõu kohta:

 Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut varjupaiga, rände ja integratsiooni

valdkonna rahastamiseks Euroopa Liidu eelarvest, kuna Euroopa

märkimisväärselt muutunud geopoliitiline olukord on tugevalt mõjutanud liidu

rände- ja varjupaigahaldust. Liikmesriikidel peab olema võimalik

rändevoogude muutustele kiiresti ja tulemuslikult reageerida ning saada selleks

liidu toetust.

 Eesti toetab määruse eelnõus väljapakutud liidu toetuse eesmärke varjupaiga,

rände ja integratsiooni valdkonnale ning seda, et eesmärkide sõnastus on

piisavalt paindlik, jättes võimaluse reageerida valdkondlikele muudatustele,

sealhulgas rändajate vahendina ärakasutamise olukordadele. Peame oluliseks,

et liikmesriik saab ise otsustada, milliseid eesmärke toetuse abil täita.

 Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut, et liidu toetusest on ka edaspidi

võimalik rahastada kohanemisvaldkonda. Eesti jaoks on oluline, et kolmandate

riikide kodanikud saaksid sujuvalt liikuda kohanemist soodustavate teenuste

kasutamisest lõimumist soodustavate teenuste kasutamisele olenemata nende

rahastamise allikast.

 Eesti toetab liikmesriikidele rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate

ümberpaigutamiseks ning ümberasustamiseks ja humanitaarsetel põhjustel

vastuvõtmiseks ette nähtud toetuste, sealhulgas solidaarsusreservi, kasutamist

varjupaiga, rände ja integratsiooni valdkonna eesmärkide täitmiseks. Toetame

1 AMI tuleneb EL-üleselt kasutatavast lühendist, mis tugineb ingliskeelsetel terminitel asylum, migration,

integration. 2 MFF - Multiannual Financial Framework 3 (EL) 2025/0240 4 (EL) 2025/0545

2

nende vahendite planeerimist ja kasutamist võimalikult lihtsalt ja madala

halduskoormusega ning madalama kaasrahastuse määraga.

1. SISSEJUHATUS

Euroopa Komisjon (edaspidi ka Komisjon) avaldas 16. juulil 2025 Euroopa Liidu (edaspidi EL)

pikaajalise eelarve ettepaneku5 ja sellega koos erinevate aastateks 2028–2034 kavandatavate

toetusmehhanismide määruste eelnõud. Komisjoni ettepaneku üheks eesmärgiks on eelarve

põhjalikult ümber kujundada, et muuta see ühtlasemaks, paindlikumaks ja mõjukamaks. Ette

on nähtud reserve ja teisi paindlikkuse vahendeid, et reageerida eelarveperioodi jooksul

muutuvatele prioriteetidele, ettenägematutele olukordadele või kriisidele.

Euroopa Komisjon ettepanekul luuakse uus Euroopa Fond eelarveperioodiks 2028–2034, mis

ühendab praeguse 2021–2027 eelarveperioodi 14 erinevat fondi ühtse struktuuri alla, tagades

nende toetusmehhanismide vahelise sidususe ja ühise kavandamise, luues uusi võimalusi

tekitada sünergiat, samas võttes arvesse seniste fondide eripärasid.

Euroopa Komisjon avaldas 16. juulil 2025 ka eelnõu (EL) 2025/0540 liidu toetuse

kehtestamiseks AMI valdkonnale aastatel 2028–2034. Uue määruse eelnõuga soovib Euroopa

Komisjon edendada rände- ja varjupaigaleppe rakendamist ning toetada jõupingutusi rände

terviklikule haldamisele, mis põhineb solidaarsusel ja vastutuse õiglasel jagamisel

liikmesriikide, liidu institutsioonide ja asutuste vahel. Määrus sätestab ühise varjupaiga-,

rände- , integratsiooni- ja tagasisaatmispoliitika jaoks antava liidu toetuse eesmärgid,

rahastamise ja vahendite mahu. Eelnõu kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et nende riiklikud

ja piirkondlikud partnerluskavad (edaspidi ka riigiplaan) on suunatud kõigi määruses nimetatud

eesmärkide saavutamisele.

Määruse eelnõu tugineb perioodi 2021–2027 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

määrusele (EL) 2021/11476, kuid selles võetakse arvesse poliitilisi arengusuundi ja vajadust

vastata AMI valdkonnas esile kerkivatele väljakutsetele nii liidus kui ka koostöös teiste

riikidega.

Määruse eelnõu toimib koosmõjus kahe teise EL algatusega:

(EL) 2025/0240, millega luuakse Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse

ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fond

(edaspidi riigiplaani määrus).

(EL) 2025/0545, millega kehtestatakse eelarvekulude jälgimise ja eelarve tulemuslikkuse

raamistik (edaspidi tulemusraamistiku määrus).

Samuti on eelnõu tihedalt seotud ka juba kehtivate ja liikmesriigile otsekohalduvate EL

määrustega, millest kõige suurem puutumus on järgnevatega:

5 https://commission.europa.eu/2028-2034-eu-budget-stronger-europe_en 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifond. (ELT L 251, 15.7.2021, lk 1-47)

3

 määrus (EL) 2024/1350, millega luuakse liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel

põhjustel vastuvõtmise raamistik;

 määrus (EL) 2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust;

 määrus (EL) 2024/1359, mis käsitleb kriisiolukordi ja vääramatu jõu olukordi rände- ja

varjupaigaküsimuste valdkonnas.

Riigisiseselt on määruse eelnõu seotud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

eelnõuga7, millest tulenevaid kohustusi on osaliselt võimalik rahastada Eestile eraldatud AMI

vahenditest.

Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamine on vajalik, kuna eelnõuga kaasnevad mõjud

riigieelarvele ning AMI valdkonna tegevustele.

Määruse eelnõu arutelu EL nõukogu töörühma tasandil toimub 22. juulil 2025 loodud EL

Nõukogu justiits- ja siseasjade rahastusvahendite ad hoc töörühmas. Määruse eelnõu

vastuvõtmisele kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust ning otsuse langetamine toimub

kvalifitseeritud häälteenamuse alusel.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Siseministeeriumi välisvahendite

osakonna juhataja Tairi Pallas ([email protected]) ning sama osakonna nõunikud

Ave Osman ([email protected]) ja Martin Eber

([email protected]). Valdkonna eest vastutab Siseministeeriumi varade

asekantsler Krista Aas ([email protected]).

2. MÄÄRUSE EELNÕU SISU

Määruse eelnõu koosneb 11 artiklist.

Artikkel 1 sätestab määruse eelnõu reguleerimiseseme: liidu toetuse eesmärgid ja rahastamine

AMI valdkonnale ajavahemikul 01.01.2028–31.12.2034.

Artikkel 2 sätestab määruses kasutatavad olulised mõisted.

Artikkel 3 sätestab AMI valdkonnale rändevoogude tõhusa haldamise tagamiseks antava liidu

toetuse neli eesmärki. Need eesmärgid hõlmavad Euroopa ühist varjupaigasüsteemi;

ebaseaduslikult riigis viibivate rändajate tagasisaatmist ja tagasivõtmist, sealhulgas nende

taasintegreerimist kolmandatesse riikidesse ja võitlust ebaseadusliku rände vastu; kolmandate

riikide kodanike seaduslikku rännet ning nende kohanemist ja sotsiaalset kaasamist ning

solidaarsust ja vastutuse õiglast jagamist liikmesriikide vahel. Eesmärgid tuginevad perioodi

2021–2027 Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi eesmärkidele. Eelnõu kohustab

7 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu on välja töötatud EL varjupaiga- ja rändehalduse

õigustiku reformi rakendamiseks alates 12. juunist 2026. a.

4

liikmesriike tagama, et nende riigiplaan on suunatud kõigi määruses sätestatud eesmärkide

saavutamisele.

Artikkel 4 sätestab, et aastateks 2028–2034 on AMI valdkonna tarbeks ette nähtud esialgne

rahastamispakett 11 975 428 500 eurot jooksevhindades8. Liikmesriikide eraldise kinnitab EK

rakendusaktiga, arvestades riigiplaani määruses toodud jaotusmetoodikat.

Artikkel 5 sätestab vahendid isikute ümberasustamiseks ja humanitaarsetel põhjustel

vastuvõtmiseks määrusega (EL) 2024/1350 loodud vastuvõtmise raamistiku alusel ning nende

vahendite eraldamise tingimused.

Artikkel 6 sätestab vahendid rahvusvahelise kaitse taotlejate või rahvusvahelise kaitse saajate

üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 alusel ning nende vahendite eraldamise tingimused.

Artikkel 7 sätestab tingimused, mida kolmandad riigid peavad täitma, et osaleda AMI

valdkonna liidu toetuses.

Artikkel 8 käsitleb nõukogu otsusega 2008/381/EÜ loodud Euroopa rändevõrgustiku

rahastamist selle võrgustiku eesmärkide ja ülesannete täitmiseks.

Artikkel 9 reguleerib määrusega (EL) 2024/1351 loodud iga-aastasesse solidaarsusreservi

liikmesriikide poolt kantavate rahaliste toetuste eelarvelise käsitlemise aspekte.

Artikkel 10 sisaldab üleminekusätteid, mille kohaselt perioodi 2021–2027 Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi määruse (EL) 2021/1147 kohaldamist jätkatakse kuni nende

lõpetamiseni.

Artikkel 11 sätestab määruse jõustumise kuupäeva ning näeb ette, et määrus on tervikuna siduv

ja otsekohalduv alates 1. jaanuarist 2028. aastal.

3. MÄÄRUSE EELNÕU VASTAVUS ÕIGUSLIKULE ALUSELE, SUBSIDIAARSUSE

JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE

3.1. Õiguslik alus

Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 2 on ette nähtud, et „liit moodustab oma kodanikele

vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on

tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja

selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega“.

ELi õigus siseasjade valdkonnas meetmeid võtta tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu

(edaspidi ELTL) V jaotisest („Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala”), eelkõige selle

artikli 77 lõikest 2, artikli 79 lõigetest 2 ja 4, artikli 82 lõikest 1, artiklist 84 ja artikli 87 lõikest

8 Jooksevhinnad on Euroopa Komisjon arvutanud koos prognoositava inflatsioonikomponendiga.

5

2. Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tugineb ELTLi artikli 212

lõikele 3.

ELTLi artikli 80 kohaselt reguleeritakse ELTLi kolmanda osa V jaotise 2. peatükis sätestatud

liidu asjaomast poliitikat ja selle rakendamist solidaarsuse ning vastutuse jagamise

põhimõttega, sealhulgas põhimõttega, mille kohaselt jagatakse liikmesriikide vahel õiglaselt

kõnealuse poliitika finantsmõju.

Eeltoodust tulenevalt on ELil pädevus eelnõu vastuvõtmiseks ning see on kooskõlas ELTLi

eesmärkidega.

Lisaks esitas Komisjon 16. juulil 2025 riigiplaani ja tulemusraamistiku määruste eelnõud.

Riigiplaani määruse eelnõu eesmärk on tagada parem kooskõla ELi prioriteetide ning

liikmesriikide ja piirkondade tegevuste vahel, lihtsustada ja tõhustada toetuste süsteemi,

saavutades suurema kuluefektiivsuse, ning võimaldada paindlikumat ressursside

ümberjaotamist, et reageerida uutele vajadustele ja kriisidele, kahjustamata sealjuures

pikaajalisi eesmärke. Tulemusraamistiku määruse eelnõu eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada

ELi eelarve põhimõtete rakendamist, seiresüsteeme ja aruandlust, et suurendada läbipaistvust,

vähendada halduskoormust ning parandada toetusesaajate ligipääsu rahastusele.

3.2. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse hinnang

Varjupaiga ja rände valdkonna probleemid on olemuslikult omavahel seotud, piiriülene nähtus

ning liikmesriigid üksi ei suuda nende probleemidega vajalikul määral tegeleda. ELTLi artiklis

80 on sätestatud, et ühine poliitika varjupaiga, rände ja välispiiride valdkonnas põhineb

solidaarsuse ja liikmesriikide vahelise vastutuse õiglase jagamise põhimõttel. AMI on üks

vahend, mis võimaldab rahuldada sellest põhimõttest tulenevaid rahalisi vajadusi. EL-i

välispiiride integreeritud haldamine ja Euroopa ühise varjupaigasüsteemi väljakujundamine on

kõige tõhusamad viisid vastutust ja selle finantsmõju liikmesriikide vahel õiglaselt jagada.

Kolmandate riikide kodanike integreerimise rahastamine EL-i tasandil on hädavajalik, et

parandada saabujatele pakutava toe kvaliteeti juba varajases etapis pärast saabumist. See on

oluline tegur, millega tagada pikas perspektiivis nende täielik kaasamine Euroopa

kogukondadesse, kui nad on saanud püsiva kaitse. EL-i õigus siseasjade valdkonnas tegutseda

tuleneb peamiselt ELTLi V jaotise sätetest: varjupaiga, täiendava kaitse ja ajutise kaitsega

seotud ühine poliitika, sealhulgas partnerlus ja koostöö kolmandate riikidega ning ühine

sisserände- ja tagasisaatmispoliitika, sealhulgas kolmandate riikidega tagasivõtulepingute

sõlmimine.

ELTLi artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võtab liit valdkondades,

mis ei kuulu liidu ainupädevusse, meetmeid vaid niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei

suuda seda eesmärki piisavalt saavutada, ning eesmärk on paremini saavutatav liidu tasandil.

Määruse eelnõu on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, sest suurem osa rahastamisest on

6

vastavuses põhimõttega, et Euroopa Liidu eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega ja

juhindub liikmesriikide institutsioonilisest pädevusest.

Määruse eelnõu on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kuulub EL-i toimimise

lepingu V jaotises määratletud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal rakendatavate

meetmete hulka. Määruse eelnõu eesmärgid ja ettenähtud rahastus on proportsionaalsed sellega,

mida eelnõuga soovitakse saavutada.

4. ESIALGNE MÕJUDE ANALÜÜS

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021.–2027. aasta programmitöö perioodi

vahehindamise esialgsed tulemused kinnitavad, et 2014.–2020. aasta programmitöö perioodiga

võrreldes on fondi seire- ja hindamisraamistik märkimisväärselt paranenud. Lihtsustatud

kuluarvestus ja kindlamääraline tehniline abi on aidanud halduskoormust vähendada, kuid

lihtsustatud kuluarvestust kasutatakse endiselt suhteliselt vähe. Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifond on toiminud heas kooskõlas muude ELi fondide, eelkõige Euroopa

Sotsiaalfondi+ (ESF+), piirihalduse ja viisapoliitika rahastu ning Euroopa Regionaalarengu

Fondi programmitööga. Vahehindamine kinnitas üldjoontes järelhindamise järeldust, et

programmide ja projektide haldamist tuleks lihtsustada ja muuta paindlikumaks, et kiiresti

kohaneda väliste tegurite mõjuga. Vahehindamine tõi ka esile vajaduse tugevdada seoseid ja

koordineerimist teiste liidu fondidega, pidades eelkõige silmas rände- ja varjupaigaleppe

rakendamist. Liidu fondide koordineerituma kasutamise abil võivad need aidata riikide

asutustel paremini täita asjakohaseid vajadusi.

Mõjusid hinnati neljas suuremas kategoorias: sotsiaalne mõju; mõju riigiasutustele ja

riigieelarvele; mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele; mõju põhiõigustele. Mõjude esialgse

hindamise kokkuvõttena võib välja tuua, et Eesti kontekstis avaldab eelnõu rakendamine

positiivset mõju varjupaiga, rände ja lõimumise valdkonnas.

4.1. Sotsiaalne mõju:

AMI valdkonna ELi toetusel on oluline mõju Eesti inimeste turvatunde kindlustamisele ja

kolmandate riikide kodanike kohanemise soodustamisel. Toetusmehhanismi abil saab Eesti viia

ellu meetmeid, mis tagavad, et varjupaika pakutakse õigust omavatele isikutele, toetatakse

seadusliku alusega Eestis viibivate inimeste kohanemist ja seaduslikku viibimise alust mitte

omavad isikud (näiteks rahvusvahelise kaitse taotlusele negatiivse otsuse saanud) saadetakse

tagasi. Turvaline ühiskond on eeldus uute töökohtade loomisel ja majanduse hoogustumisel.

Ühiskonnas hästi kohanenud inimesed tagavad suurema tõenäosusega enda toimetuleku ega

koorma Eesti sotsiaalsüsteemi.

4.2. Mõju riigiasutustele ja riigieelarvele:

Komisjoni ettepanek on suurendada EL-i uues pikaajalises eelarves siseturvalisuse, sealhulgas

AMI valkonnale mõeldud toetust. AMI valdkonna toetus EL-i uues pikaajalises eelarves on

kavandatud suurenema ligi kahe miljardi euro võrra võrreldes 2021–2027 eelarveperioodiga

7

(ettepaneku kohaselt perioodi 2028–2034 maht jooksevhindades9 on 11 975 428 500 eurot,

eelarveperioodiks 2021–2027 kavandatud maht jooksevhindades on 9 882 000 000 eurot).

Riigiplaani määruse eelnõu lisas 1 toodud siseturvalisuse valdkonna toetusmehhanismide

jaotusmetoodikad on Eesti jaoks soodsad ning arvestavad EL-i Vene Föderatsiooniga piirneva

välispiiri valvamise katsumusi, kasutades koefitsienti 1,25 ning aastatel 20222024 ajutise

kaitse saanud isikute arvu. Eestile tähendab see siseturvalisuse valdkonna eelarve (sisaldades

toetust varjupaiga, rände ja integratsiooni, sisejulgeoleku, piirihalduse probleemide

lahendamiseks) kasvu võrreldes 2021–2027 eelarveperioodiga.

Varjupaiga, rände ja lõimumise valdkonnas EL vahendite kasutamine ühtse riigiplaani raames

võib kaasa tuua administratiivse koormuse kasvu, kuid siiski saab öelda, et vahendite

rakendamisest saadav kasu on suurem kui administratiivne kulu. Viimast on võimalik katta

tehnilisest abist.

Eelnõu jõustumisega kaasnevad kulud, sest ELi antavat toetust määruse eelnõus toodud

eesmärkide täitmiseks tuleb riigieelarvest katta kaasfinantseering. Riigipoolne

kaasfinantseeringu määr on EK ettepaneku kohaselt 40% riigiplaani kogumahust, mis on

oluliselt kõrgem 2021–2027 perioodil rakendatavast 25% määrast. Seega senisest rohkem

vahendeid tuleb valdkonda suunata kaasrahastusena ka riigieelarvest.

4.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele:

Sisejulgeoleku ja -turvalisuse valdkonna spetsiifilisuse tõttu on sellel peale riigieelarve vähe

võimalikke rahastusallikaid. Seega on selles valdkonnas EL vahendite kasutamine kriitilise

tähtsusega.

2024. a läbi viidud perioodi 2014–2020 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi Eesti

rakenduskava järelhindamise tulemusena võib kindlalt öelda, et EL toetus võimaldas pakkuda

varjupaiga-, tagasisaatmise- ja integratsiooniteenuseid kõrgema kvaliteediga ja suuremas

mahus ning arendada infosüsteeme ja vastuvõtutingimusi kiiremini, kui ainult riigieelarve toel

olnuks võimalik. Toetus suurendas oluliselt ametkondade ja teenusepakkujate võimekust. EL

tasandil on projektid panustanud varjupaiga- ja tagasisaatmisemenetluste kvaliteedi tõstmisse,

aidates tagada liikmesriikide turvalisust.

2024. a läbi viidud perioodi 2021–2027 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakendamise

vahehindamise tulemusena vastab rakenduskava Eesti, sh sidusrühmade, vajadustele, kuna

tegevuste valik põhineb valdkondlikel arengukavadel, mille koostamisel oli võimalik

sidusrühmadel anda sisend ja tegevused on vajaduspõhiselt prioriseeritud koos toetuse

saajatega. Sarnaselt perioodi 2014–2020 järelhindamise tulemustele loob rakenduskava

lisandväärtust sellega, et ilma fondi toeta oleks seatud eesmärke võimalik saavutada oluliselt

vähemal määral või väiksemas mahus, oluliselt aeglasemalt ja vähem efektiivselt.

Rakenduskavas üritatakse pakkuda võimalikult suure lisandväärtusega tegevusi ja süsteemselt

ei asendata riiklikke ressursse teenuste pakkumisel EL-i fondide toetusega.

9 Jooksevhinnad on Euroopa Komisjon arvutanud koos prognoositava inflatsioonikomponendiga.

8

Perioodil 2028–2034 võib varjupaiga, rände ja lõimumise valdkonda suunatavate EL vahendite

mõju prognoosida isegi suuremaks, kuna liikmesriikidele planeeritakse eraldada rohkem

vahendeid. Toetatavad tegevused jäävad samaks, kui on käimasoleval Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi 2020–2027 perioodil. Võimalikud toetatavad tegevused hõlmavad näiteks

varjupaigataotlejate menetluskulude katmist (sealhulgas Politsei- ja Piirivalveameti

tööjõukulud), kolmandate riikide kodanike, sealhulgas rahvusvahelise kaitse saajate,

lõimumist, vabatahtlikku ja sunniviisilist tagasipöördumist, varjupaiga, rände ja integratsiooni

valdkonnaga seotud IT-süsteemide arendusi.

4.4. Mõju põhiõigustele:

Liidu toetust rakendatakse kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja õigusriigi

põhimõttega, nagu on sätestatud määruse (EL, Euratom) 2020/2092 artikli 2 punktis a.

4.5. Võimalikud muudatused riigisiseses õigusruumis:

Kuna AMI määrust rakendatakse koosmõjus riigiplaani ja tulemusraamistiku määrustega, tuleb

nende määruste toimimist täpsustada riigisiseste õigusaktidega.

5. EESTI SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED

5.1. Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut varjupaiga, rände ja integratsiooni

valdkonna rahastamiseks Euroopa Liidu eelarvest, kuna Euroopa märkimisväärselt

muutunud geopoliitiline olukord on tugevalt mõjutanud liidu rände- ja

varjupaigahaldust. Liikmesriikidel peab olema võimalik rändevoogude muutustele

kiiresti ja tulemuslikult reageerida ning saada selleks liidu toetust.

Põhjendus: Eesti toetab valdkonna rahastamist EL eelarvest. Eesti toetab Komisjoni

ettepanekut, mille kohaselt on varjupaiga-, rände- ja integratsioonivaldkonnale (AMI)

kavandatud toetusmaht EL-i uues pikaajalises eelarves jooksevhindades 11 975 428 500 eurot.

Toetus jagatakse liikmesriikide riigiplaanide, EL-i rahastu10, kolmandate riikide ja Euroopa

rändevõrgustiku vahel. Liikmesriikide eraldise arvutamiseks kasutatakse riigiplaani määruse

eelnõu lisa I jaos B toodud jaotusvõtit, mida arutatakse MFF töörühmas ja lepitakse kokku

kõige kõrgemal tasemel. Riigiplaani määruse eelnõu lisas 1 toodud AMI valdkonna

toetusmehhanismi jaotusvõti on Eesti jaoks soodne ning arvestab ajutise kaitse saajate (Ukraina

sõjapõgenike) arvu liikmesriigis11.

Komisjoni poliitilistes suunistes aastateks 2024–2029 rõhutatakse, et rändeküsimus puudutab

kogu Euroopat ja vajab seetõttu lahendamist Euroopa tasandil. Euroopa märkimisväärselt

10 EU Facility - Komisjoni reserv, millest toetatakse ELi prioriteetseid projekte ja antakse kriisiabi. EL toetuse

liiduülene kogu eelarvemaht perioodiks 2028-2034 on 865 mld EUR, millest 90% on kavas eraldada liikmesriikide

riigiplaanidele ning 10% jätta EU Facility reservi. 11 Komisjoni pakutud AMI jaotusvõtmeks on nelja muutujaga valem, mille komponentideks on rahvusvahelise

kaitse taotlejate, esmakordsete rahvusvahelise kaitse saajate osakaal, ajutise kaitse saajate ning tagasisaadetud

kolmanda riigi kodanike osakaal vastavas liikmesriigis aastatel 2022-2024. Jaotusvõti ei ole sätestatud AMI

määruse eelnõus, vaid riigiplaani määruse eelnõus.

9

muutunud geopoliitiline olukord on tugevalt mõjutanud liidu rände- ja varjupaigahaldust, mida

on täiendavalt mõjutanud rände kasutamine relvana. Liikmesriikidel peab olema võimalik

rändevoogude muutustele kiiresti ja tulemuslikult reageerida ning saada selleks liidu toetust.

EL rände- ja varjupaigaõigustiku reformi rakendamiseks on liikmesriigid töötanud välja

Komisjoni ühisel rakenduskaval põhinevad riiklikud rakenduskavad. Neist kavadest nähtub, et

liikmesriikidel tuleb ellu viia vajalikud riigisisesed reformid, et tagada riiklike süsteemide

tõhusus ja eesmärgipärasus kooskõlas EL rände- ja varjupaigaleppest tulenevate kohustustega

ning süsteemi toimimine ettenähtud viisil. Nende reformide läbiviimiseks ja võimekuse

edasiseks säilitamiseks on vaja märkimisväärselt rahalisi vahendeid ning eelnõus on Euroopa

Komisjon selleks liikmesriikidele võimaluse ette näinud.

Lisaks EL rände- ja varjupaigaõigustiku reformi vahetule elluviimisele, mida rahastatakse

peamiselt perioodi 2021–2027 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist, peavad

liikmesriigid jätkama investeerimist ja oma süsteemide täiustamist ka tulevikus. Näiteks hindab

Komisjon iga kolme aasta järel seda, kuidas liikmesriigid täidavad uue õigustiku osana kokku

lepitud kohustusliku piirimenetluse ja kohustusliku solidaarsusmehhanismi rakendamise

tagamisega seotud kohustusi. Selle hindamise tulemusel võib liikmesriikidel olla vaja oma

kohustuste täitmiseks teha täiendavaid investeeringuid.

Lisaks on Komisjon peaaegu kõigis liikmesriikides määratlenud peamise prioriteedina vajaduse

töötada välja riiklikud integreeritud juhtumihaldussüsteemid, mille alla on toodud varjupaiga

andmine, vastuvõtmine ja tagasisaatmine. Muudatused, mida on vaja integreeritud süsteemide

üles ehitamiseks ja digitaliseerimiseks, nõuavad samuti investeeringuid.

Rände- ja varjupaigaleppest tulenevad kohustused on loonud vajaduse eri pädevusega personali

järele, aga ka uued vastuvõtukohustused, millega kaasnevad märkimisväärsed jooksvad kulud

(nt menetlustega, sealhulgas kohtumenetlustega seotud personali ja koolituste kulud, IT-

süsteemide arenduste kulud, põhiõiguste tagamisega seotud õigusabi, ülalpidamine ja

teenused). Need on peamised komponendid, mis tagavad Euroopa süsteemi toimimise

praktikas. Ühes liikmesriigis esinevad süsteemsed puudused neis valdkondades mõjutavad

kõiki liikmesriike. Seega on äärmiselt oluline, et EL toetab liikmesriike nende kohustuste

täimisel.

Liidu toetuse kohaldamisala peab vastama poliitilistele prioriteetidele ja olema paindlik,

võimaldades võtta arvesse uusi arengusuundi. Komisjoni ettepanekuga nähakse ette liidu toetus

rännet käsitleva tervikliku lähenemisviisi eesmärkide saavutamiseks, tuginedes varasemate

eelarveperioodide toetusel varjupaiga- ja rändevaldkonnas saavutatud tulemustele ja tehtud

investeeringutele. Samuti nähakse sellega ette toetus kolmandate riikide kodanike seaduslikule

rändele, mis toimub vastavalt liikmesriikide vajadustele, ja varajasele integreerimisele ning

horisontaalsetele meetmetele, millega toetatakse liikmesriikide suutlikkust integratsiooni

valdkonnas.

10

Lisaks peab liidu toetus olema kättesaadav Komisjoni esitatud uue ühise lähenemisviisi ja

õigusraamistiku12 rakendamiseks, mis hõlmab kiiremaid, lihtsamaid ja tulemuslikumaid

tagasisaatmismenetlusi kogu ELis ning uuenduslikke lahendusi rände haldamiseks (nt

kolmandates riikides asuvate tagasisaatmiskeskuste loomine). See uus tagasisaatmist käsitlev

õigusraamistik on oluline rände- ja varjupaigalepet täiendav element.

5.2. Eesti toetab määruse eelnõus väljapakutud liidu toetuse eesmärke varjupaiga, rände

ja integratsiooni valdkonnale ning seda, et eesmärkide sõnastus on piisavalt paindlik,

jättes võimaluse reageerida valdkondlikele muudatustele, sealhulgas rändajate vahendina

ärakasutamise olukordadele. Peame oluliseks, et liikmesriik saab ise otsustada, milliseid

eesmärke toetuse abil täita.

Põhjendus: Komisjoni ettepanekus esitatud eesmärgid on sarnased perioodi 2021–2027

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi määruses sätestatud eesmärkidega.

AMI valdkonna jaoks antava liidu toetuse väljapakutud eesmärgid on:

a) tugevdada ja arendada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kõiki aspekte;

b) edendada tulemuslikku, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist, soodustada

tulemuslikku taasintegreerimist kolmandatesse riikidesse ja aidata sellele kaasa ning toetada

võitlust ebaseadusliku rände vastu, ennetades rändajate smugeldamist ja inimkaubandust ning

ebaseadusliku rände ärakasutamist ja relvana kasutamist ning võideldes nende vastu;

c) tugevdada ja arendada seaduslikku rännet liikmesriikidesse vastavalt nende vajadustele

ning edendada ja toetada kolmandate riikide kodanike tulemuslikku integreerimist ja sotsiaalset

kaasamist ümberasumise varastes etappides;

d) tagada solidaarsus ja vastutuse õiglane jagamine liikmesriikide vahel, sealhulgas

praktilise koostöö, uuenduslike meetodite ja uute tehnoloogiliste lahenduste kaudu, ning aidata

kaasa terviklikule lähenemisviisile rände- ja varjupaigahalduse sise- ja väliskomponentide

suhtes.

Määruse eelnõu põhjendustekst nr 6 toob selgelt välja, et „Euroopa märkimisväärselt muutunud

geopoliitiline olukord on tugevalt mõjutanud liidu rändehaldust muu hulgas seetõttu, et

riiklikud osalejad on kunstlikult loonud ja hõlbustanud ebaseaduslikku rännet, kasutanud

rändevooge vahendina poliitilistel eesmärkidel, ning seetõttu, et nad on rakendanud

hübriidsõjataktikat, näiteks rände kasutamisel relvana,13, 14 et destabiliseerida Euroopa Liitu ja

selle liikmesriike. Liikmesriikidel peab olema võimalik rändevoogude muutustele kiiresti ja

12 COM (2025) 101 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühine

süsteem liidus ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ning tunnistatakse

kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, nõukogu direktiiv 2001/40/EÜ ja nõukogu otsus

2004/191/EÜ. 13 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule rände relvana kasutamisest tulenevate hübriidohtude

tõrje ja julgeoleku tugevdamise kohta ELi välispiiril (COM(2024) 570 final, 11.12.2024). 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359, mis käsitleb kriisi ja vääramatu jõuga seotud olukordi

rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas ning millega muudetakse määrust (EL) 2021/1147 (ELT L, 2024/1359,

22.05.2024).

11

tulemuslikult reageerida ning saada selleks liidu toetust. Nendele Euroopa ees seisvatele

väljakutsetele vastamiseks peaks liidu toetuse eraldamisel võtma arvesse liidu prioriteete“.

Seetõttu toetame, et eelnõus ei ole piiritletud tegevusi või teenuseid, mida EL-i toetusel saab

ellu viia, vaid liikmesriigil on õigus määratleda oma riigiplaanis, milliste meetmete ja

tegevustega, mil määral ja viisil ta panustab EL-i toetuse abil määruses sätestatud liidu

eesmärkide saavutamisesse. Samuti toetame, et liikmesriigil on paindlikkus ise määratleda

lähtuvalt oma riigi katsumustest ja vajadustest vahendite jaotus eesmärkide vahel.

Toetame eesmärkide paindlikke sõnastusi, et võimaldada liikmesriikidel oma vajadustest

lähtuvalt kujundada meetmeid EL-i seatud eesmärkide saavutamiseks ja säilitada paindlikkus

ja võimekus muutuvates oludes kiiresti kohaneda. Toetame artiklis 3 eesmärgi (a) sõnastust

„tugevdada ja arendada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kõiki aspekte“, kuna see võimaldab

jätkata nende meetmete ja tegevuste elluviimist, mis on välja kujundamisel varjupaiga ja

rändeõigustiku reformi rakendamiseks käesoleval eelarveperioodil (nt kriisiolukordades

toimepidevuse tagamine, kohtu- ja justiitssüsteemi võimestamine, õigusnõustamise ja riigi

õigusabi tagamine, sotsiaalvaldkonna vastuvõtuvõimekuse ja -tingimuste arendamine ning

kvaliteedi tagamine, sh saatjata alaealiste vastuvõtmine).

Artikli 3 lõike 1 punkti (b) sõnastuses toetame lauseosas „soodustada tulemuslikku

taasintegreerimist kolmandatesse riikidesse“ vajaduspõhisuse põhimõtte lisamist („soodustada

tulemuslikku vajaduspõhist taasintegreerimist kolmandatesse riikidesse“). Leiame, et

taasintegreerumisalane abi ei ole individuaalne õigus ega pea olema tagasivõtmise protsessi

eeltingimus. Liikmesriik peaks saama otsustada, kas luua riiklikke programme või kasutada

liidu/Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti abi lähtuvalt tema vajadusest.

5.3. Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut, et liidu toetusest on ka edaspidi

võimalik rahastada kohanemisvaldkonda. Eesti jaoks on oluline, et kolmandate riikide

kodanikud saaksid sujuvalt liikuda kohanemist soodustavate teenuste kasutamiselt

lõimumist soodustavate teenuste kasutamisele olenemata nende rahastamise allikast.

Põhjendus: Eelnõu artikli 3 lõike 1 punkti (c) praeguses sõnastuses on eesmärgina seatud

„toetada kolmandate riikide kodanike tulemuslikku integreerimist ja sotsiaalset kaasamist

„ümberasumise varastes etappides“ (inglise keeles early phases of settlement). Kuna Komisjoni

ettepanekul tuleb 14% riigiplaani kulutustest suunata riigiplaani määruses sätestatud

sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks, peaks AMI valdkonna EL-i toetus võimaldama

meetmeid, mis on vajalikud lisaks kohanemisele ka lühi- ja pikaajaliseks lõimumiseks (nt

keeleõpe, sotsiaalne kaasamine, ligipääs haridusele, kohalike omavalitsuste toetamine),

sealhulgas määratlemata kodakondsusega isikutele, et tagada sidus ja ühtehoidev ühiskond.

Kuna määruse eelnõu põhjenduspunkt nr 615 viitab AMI valdkonna EL-i toetuse eesmärgi

seotusele lõimumise varajaste etappidega ehk kohanemisega, toetame mõiste „ümberasumise

varastes etappides“ välja jätmist artikli 3 lõike 1 punkti (c) sõnastusest, et kolmandate riikide

15 Põhjenduspunkti nr 6 viimane lõik: „Käesoleva määruse kohase liidu toetusega tuleks rahastada kolmandate

riikide kodanike vajadustele kohandatud meetmeid, mida viiakse üldjuhul ellu varajastes integratsioonietappides,

ja horisontaalmeetmeid, millega toetatakse liikmesriikide suutlikkust integratsioonivaldkonnas, ent kolmandate

riikide kodanikele suunatud pikemaajalise mõjuga meetmeid tuleks rakendada liidu muude toetuste abil.“

12

kodanikud saaksid Eestis sujuvalt liikuda kohanemist soodustavate teenuste kasutamiselt

lõimumist soodustavate teenuste kasutamisele olenemata nende rahastamise allikast.

5.4. Eesti toetab liikmesriikidele rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate

ümberpaigutamiseks ning ümberasustamiseks ja humanitaarsetel põhjustel

vastuvõtmiseks ette nähtud toetuste, sealhulgas solidaarsusreservi, kasutamist

varjupaiga, rände ja integratsiooni valdkonna eesmärkide täitmiseks. Toetame nende

vahendite planeerimist ja kasutamist võimalikult lihtsalt ja madala halduskoormusega

ning madalama kaasrahastuse määraga.

Põhjendus: Määruse eelnõus on määratletud liikmesriikidele kompensatsioonivahendid

rahvusvahelist kaitse taotlejate ja saajate ümberpaigutamiseks, ümberasustamiseks ja inimeste

humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmiseks16. Need vahendid eraldatakse EL-i rahastust (EU

Facility) ja need summad saab liikmesriik lisaks esialgsele riigiplaani eraldisele.

Solidaarsusreserv tekib nende liikmesriikide sissemaksetest ELi eelarvesse, kes ei võta vastu

kolmanda riigi kodanikke rändesurve all olevatest riikidest, vaid panustavad solidaarsusesse

rahaliselt. Reservist eraldab Komisjon täiendava raha surve all olevatele liikmesriikide

riigiplaani.

Solidaarsusreservi puhul on tegemist täiendava eraldisega AMI eesmärkide saavutamiseks.

Neid vahendeid saab liikmesriik perioodil 2028–2034 kasutusele võtta vaid riigiplaani alusel,

mida peab seejuures korduvalt muutma ning selle käigus arvesse võtma Euroopa Komisjoni

koostatud hindamisi, soovitusi jt dokumente. Lisaks tuleb liikmesriigile antavad

kompensatsioonivahendid riigiplaanis seostada EL-i üleste väljund- ja tulemusnäitajatega ning

liikmesriik peab lisama kaasrahastuse riigiplaani määruse artiklis 20 sätestatud määras17. See

kõik hõlmab endas märkimisväärset administratiivset koormust toetuse korraldamisega seotud

asutustele, halduskoormust toetuse saajatele ning täiendavat finantskoormust riigieelarvele.

Lisaks hõlmab see potentsiaalset riski, et tulenevalt rändevaldkonna volatiilsusest ja

välistegurite ettearvamatust mõjust võivad seatud eesmärgid ja näitajad jääda saavutamata ning

liikmesriigile mõeldud vahendid seetõttu kasutamata. Seega toetame eelnõus ette nähtud

kompensatsioonimehhanismide paindlikuma kasutamise võimaldamist lähtuvalt valdkonna

eripärast ning liikmesriigi enda määratletud vajadustest ja arenguplaanidest. Samuti toetame

kaasrahastuse määra alandamist, mida liikmesriik peab kompensatsioonivahenditele juurde

lisama. Tulemuspõhine süsteem peab olema rakendatav viisil, mis ei takista reformide sisulist

elluviimist, eriti valdkondades, kus tuleb reageerida globaalsetest teguritest mõjutatud

olukordadele ning kus tulemuste prognoosimine on seetõttu ka keerukam. Samuti peab liidu

16 Vastavalt kehtivale EL õigusele toimub rahvusvahelist kaitset vajavate isikute ümberasustamise (st kolmandast

riigist EL-i) ja ümberpaigutamise (st EL-i siseselt liikmesriikide vahel) plaanides osalemine liikmesriikide otsusel.

EL annab selleks liikmesriikidele toetust 6000–8000 eurot humanitaarsetel põhjustel või ümberasustamiskava

alusel vastu võetud inimese kohta ning 10 000–12 000 eurot iga solidaarsusmehhanismi alusel vastu võetud

inimese kohta. 17 Riigiplaani määruse eelnõu artikkel 20 sätestab minimaalseks riigi panuseks üleminekuregioonidele 40%, seega

maksimaalne EL-i toetusmäär on 60%. Vähem arenenud regioonidele on maksimaalne EL-i toetusmäär 85% ning

arenenud regioonidel 40%. Eesti on üleminekuregioon.

13

toetus ühise rände- ja varjupaigapoliitika rakendamisele olema sellises määras, et

liikmesriikidel oleks motivatsioon ja suutlikkus toetusi kasutada.

6. KOOSKÕLASTAMINE

Eesti seisukohtade väljatöötamisse kaasati eelnõude infosüsteemi kaudu Justiits- ja

Digiministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium,

Rahandusministeerium, Riigikantselei ja Sotsiaalministeerium.

Eelnõude infosüsteemi kaudu septembris ning meilivahetuse teel oktoobris ja novembris

laekunud ettepanekutega arvestamine kajastub seletuskirja lisas 1 „Kaasamistabel“.

Teistele ministeeriumitele ja huvirühmadele tutvustati eelnõud 8. oktoobri 2025. a infopäeval

ja huvirühmade ettepanekuid arutati 15. oktoobril 2025. a korraldatud kaasamisseminari

raames.

Lisa: Kaasamistabel

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

1

Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse eelnõu kohta, millega kehtestatakse liidu toetus varjupaiga, rände ja integratsiooni

valdkonnale aastateks 2028–2034

September 2025 (esimene kaasamisring)

Nr. Partner Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

1. Haridus- ja Teadusministeerium Märkusi ei ole Teadmiseks võetud

2.

Justiits- ja Digiministeerium 2.1. Toetame Euroopa Komisjoni 16.07.2025 esitatud

ettepanekus1 eelarve suurenemist (sisejulgeolek 0,8 mld), kuna

Eesti kontekstis suurenevad tõenäoliselt vajadused seoses suurema

hulga rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisega,

rahvusvahelise kaitse saajatele vajalike vastuvõtutingimuste

tagamisega, haavatavate rühmade ning vastuvõtu erivajadustega ja

spetsiaalseid menetlustagatisi vajavate isikute vajaduste katmisega

ning rahvusvahelise kaitse saajate esmaseks kohanemiseks ja

edasiseks lõimumiseks eeltingimuste loomisega.

Arvestatud seisukohas nr 1.

2.2. Rõhutame vajadust sarnaselt käesoleva rahastusperioodiga

samasisuliste Justiits- ja Digiministeeriumi tegevuste toetamise

jätkamisega kriisiolukordades toimepidevuse tagamiseks kohtu- ja

justiitssüsteemi võimestamiseks, sh koolituste abil ja riigi õigusabi

tagamiseks kohtumenetluses.

Palume konkreetsete tegevuste

põhjendatud ettepanekud teha

riigiplaani koostamise käigus.

Nimetatud tegevused on hõlmatud

eelnõu artikli 3 punktis a

sätestatud eesmärgiga, seega on

need võimaldatud.

2.3. Kulude planeerimisel peab arvestama majandusnäitajatega (nt

Euroopa keskmise inflatsiooniga uuel perioodil), IT-tehnika

vajaduste, õigusabi suureneva komplekssuse ja tasude

suurenemise, koolituskulude kallinemise jms näitajatega ning

kavandama kulusid vähemalt 7-7,5 miljoni euro ulatuses.

Palume konkreetsete tegevuste

põhjendatud ettepanekud teha

riigiplaani koostamise käigus.

2.4. Selgust vajavad küsimused, mis on seotud fondidevahelise

ümberpaigutamise võimalustega käimasoleva ja eesoleva perioodi

võrdluses, tegevuste/projektide minimaalse/maksimaalse

Liikmesriigi osaluse määr ning

rahastamise N+2 reegli küsimus ei

kuulu antud määruse

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

2

suurusega, võimalike auditi- ja kontrollimehhanismide

muutustega, kulude hüvitamisel toetuse ja liikmesriigi osaluse

määr ning n+2 reegli jätkuva kohaldamisega.

kohaldamisalasse. Teised

tõstatatud küsimused kuuluvad

lahendamisele riigiplaani

koostamise käigus.

3. Kultuuriministeerium 3.1. Kultuuriministeerium toetab määruse eelnõu artiklis 2 toodud

sihtrühmi ja artiklis 3 sätestatud eesmärke, mis on üldjoontes

võrreldavad hetkel kehtiva AMIF perioodi 2021-2027 määrusega.

Samas juhime tähelepanu artikli 3 lõike 2 punktis c kasutatud

väljendile „during the early phases of settlement“, mis ei ole

piisavalt selge, kuna ei ole täpsustatud, mida peetakse silma

kohanemise varase etapi all. Mõiste ebaselgus võib raskendada

kolmandate riikide kodanike lõimumis-, sh kohanemistegevuste

eristamist ning sellega seotud rahastuse planeerimist. Seetõttu

soovitame mõiste täpsustamist või väljajätmist, et tagada

õiguskindlus ja vältida erinevaid tõlgendusi.

Arvestatud seisukohas nr 2.

3.2. Määruse eelnõus ei ole ette nähtud minimaalseid

rahastusmäärasid eesmärkide vahel. Juhime tähelepanu, et

miinimummäärade puudumine võib viia tasakaalustamata

rahastuse jaotumiseni, mistõttu palume siseministeeriumil edasise

koordineerimise ja planeerimise käigus võtta arvesse

integratsioonivaldkonna vajadusi, et tagada kõikide valdkondade

piisav ja jätkusuutlik kaetus.

Arvestatud osaliselt seisukohas 2.

Eelnõu artikli 3 lõige 3 kohustab

liikmesriike tagama, et nende

riigiplaan näeb ette liidu toetuse

kõikide eesmärkide saavutamiseks

lähtuvalt liikmesriigi enda

tuvastatud probleemidest ja

vajadustest. Toetame eesmärkide

avatud sõnastust ja liikmesriikidele

paindlikkuse võimaldamist

lähtuvalt oma vajadustest ja

väljakutsetest.

Palume konkreetsete tegevuste

põhjendatud ettepanekud teha

riigiplaani koostamise käigus.

4. Riigikantselei Märkusi ei ole. Teadmiseks võetud.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

3

5. Rahandusministeerium Märkusi ei ole. Teadmiseks võetud.

6.

Sotsiaalministeerium

6.1. Sotsiaalministeerium on eelnõuga tutvunud ning praeguses

etapis muudatusettepanekuid ja kommentaare ei ole.

Sotsiaalkindlustusameti jaoks on jätkuvalt olulised

majutuskeskuse teenuste arendus, kvaliteedi küsimused ja saatjata

alaealiste vastuvõtt.

Palume konkreetsete tegevuste

põhjendatud ettepanekud teha

riigiplaani koostamise käigus.

Oktoober ja november 2025 (teine kaasamisring)

1. Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit MTÜ tänab kaasamise eest. Oleme

eelnõuga tutvunud ning võtame teadmiseks.

Seletuskirjas on selgitatud, et riikidel jääb rohkem võimalusi

rahaliste vahendite kasutamiseks, sellest tulenevalt juhime

tähelepanu, et vahendite kasutamisel peab looma võimalusi ka

kohalikele omavalitsustele.

Teadmiseks võetud.

Konkreetsemad meetmed ja

tegevused planeeritakse riigiplaani

koostamise käigus.

2. Sotsiaalministeerium SOM toetab sõnastatud seisukohta, et liidu toetuse eesmärkide

täitmiseks peab liikmesriigile jääma piisav paindlikkus ise

otsustada tegevused ja võimalus reageerida muutustele.

Teadmiseks võetud.

Samas teeme ettepaneku muuta põhjenduste sõnastusest lõiku, kus

me praktiliselt juba kavandame, mis kulutusi me teeme Euroopa

Sotsiaalfondist ja mis tegevusi teeme AMI eelarvest, et täita AMI

kohta püstitatud eesmärke. See on juba Riigiplaani sisustamise osa,

mille kohta ettepanekud koos põhjendustega on vaja VV-le esitada

2026. aasta sügiseks.

Täiendavalt on meil ettepanek kustutada seletuskirjast viited

Euroopa Sotsiaalfondile (ESF) kui rahastusallikale. Euroopa

Komisjoni (EK) ettepanek on 14% Riigiplaani kulutustest suunata

sotsiaalsete eesmärkide elluviimiseks, kuid ühtlasi EK ettepaneku

järgi ei ole enam tulevikus eraldi ESF fondi, vaid on üks fond, mille

kaudu rahastatakse Riigiplaani elluviimist. Seetõttu ei saa me

praegusel momendil veel öelda, ja ei ole ka vajadust selle aasta VV

Arvestatud. Seisukoha nr 2

põhjendust on korrigeeritud.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

4

seisukohtades kirjeldada, mis tegevusi millisest allikast

rahastatakse.

Soovime rõhutada kohalike omavalitsuste rolli lõimumise

õnnestumisel. Juhul, kui selgitustes tuua välja, mida uus AMI

määrus eesmärkidena ette näeb ning soov oli lõimumise teemal

tuua näiteid, kuhu vahendeid suunata, siis teeme ettepaneku, lisaks

keeleõppe näitele, lisada loetellu vajadus tõsta kohalike

omavalitsuste võimekust.

Arvestatud. Seisukoha nr 2

põhjendusse on näitena lisatud

kohalike omavalitsuste toetamine.

Kokkuvõttes, kui praegune tekst põhjendustes on järgmine: …

"ESF keskendub eelkõige pikaajalisele sotsiaalmajanduslikule

integratsioonile …., siis peaks AMI valdkonna EL-i toetus

võimaldama meetmeid, mis on vajalikud lisaks kohanemisele ka

lühi- ja pikaajaliseks lõimumiseks" …. , siis teeme ettepaneku

käesolevas VV seisukohtade eelnõus keskendub AMI määruse

sisule ja ulatusele, nimetades küll ära olulised tegevused, kuid ilma

rahastusallikatele viitamata. Rahastusettepanekute

kokkuleppimine peaks toimuma järgmises planeerimise etapis.

Arvestatud.

3. Justiits- ja Digiministeerium JDMis näeme vajadust tõstatada vaid arutelu kaasfinantseerimise

määra kohta. Nimelt märkasime, et komisjoni pakutud

kaasfinantseerimismäär (40%) on oluliselt kõrgem valdkondades

seni kehtivatest määradest, ja seega peame vajalikuks Eesti

seisukoht ses küsimuses koostöös RaMi kolleegidega lahti

harutada.

Arvestatud. Täiendatud seisukohta

nr 3.

Selgitame: Kaasfinantseerimise

määra märkimisväärset tõusu on

tõstatatud AMI määruse eelnõud

menetlevas Ad Hoc JHA EL

Nõukogu töörühmas, kuid

eesistuja ja ka Euroopa Komisjoni

esindajad on korduvalt rõhutanud,

et kaasfinantseerimise määrad on

sätestatud riigiplaani määruses ja

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

5

neid räägitakse läbi teistes EL

Nõukogu töörühmades. Oleme

kaasfinantseerimise määra tõusu

problemaatilisuse kohta sisendi

andnud ka

Rahandusministeeriumile, kes

esindab Eestit vastavas EL

nõukogu töörühmas ja koostab

Eesti seisukohad.

AMI määruse eelnõu

seisukohtades avaldame üldist

toetust algatustele, mille eesmärk

on kaasfinantseerimise määra

alandamine (eelkõige AMI

määruse eelnõus käsitletud

kompensatsioonimehhanismidele).

Teeme täpsustava ettepaneku punktis 5.1, kus soovime lisada

märgitud teksti:

Rände- ja varjupaigaleppest tulenevad kohustused on loonud

vajaduse eri pädevusega personali järele, aga ka uued

vastuvõtukohustused, millega kaasnevad märkimisväärsed

jooksvad kulud (nt menetlustega, sh kohtumenetlustega seotud

personali ja koolituste kulud, IT-süsteemide arenduste kulud,

põhiõiguste tagamisega seotud õigusabi, ülalpidamine ja

teenused).

Arvestatud.

4. Riigikantselei Täiendada seisukohta 1 järgnevalt: Eesti toetab Euroopa

Komisjoni ettepanekut suurendada varjupaiga, rände ja

integratsiooni valdkonna rahastamist Euroopa Liidu eelarvest.

Seejuures on oluline, et toetusmehhanismi jaotusvõti arvestab

Vene Föderatsiooniga piirneva välispiiri valvamise suurenenud

Osaliselt arvestatud.

Soovitud tekst on lisatud seisukoha

nr 1 põhjendusteksti, kuna

jaotusvõti on riigiplaani määruse

teema, mida räägitakse läbi teises

EL nõukogu töörühmas, kus Eestit

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

6

väljakutseid ja ajutise kaitse saanud sõjapõgenike arvu

liikmesriigis.

esindab Rahandusministeerium ja

koostab vastavad seisukohad.

Täiendada seisukohta järgnevalt: Eesti toetab Euroopa Komisjoni

ettepanekut suurendada varjupaiga, rände ja integratsiooni

valdkonna rahastamist Euroopa Liidu eelarvest võrreldes

käesoleva eelarveperioodiga, kuna Euroopa märkimisväärselt

muutunud geopoliitiline olukord on tugevalt mõjutanud liidu

rände- ja varjupaigahaldust. Liikmesriikidel peab olema võimalik

rändevoogude muutustele kiiresti ja tulemuslikult reageerida ning

saada selleks liidu toetust.

Arvestatud.

Täiendada seisukohta 2 järgnevalt:

Eesti toetab üldjoontes liidu toetuse eesmärke varjupaiga, rände

ja integratsiooni valdkonnale. Peame oluliseks, et liikmesriigil on

õigus ise otsustada, milliste tegevuste kaudu ja mil määral

valdkonna eesmärke täita. Samuti peame oluliseks eesmärkide

paindlikku sõnastust, et võimaldada liikmesriigil reageerida

valdkondlikele muudatustele, sealhulgas ränderünde

olukordadele.

Arvestatud osaliselt. Sõnastust

muudetud lähtuvalt valdkondlike

ekspertide soovitusest.

Sõnastada eraldi seisukoht selle kohta, et Eesti jaoks on oluline,

et sisserändajad saaksid sujuvalt liikuda kohanemist soodustavate

teenuste kasutamisest lõimumist soodustavate teenuste

kasutamisele olenemata nende rahastamise allikast.

Arvestatud.

Sõnastatud seisukohana nr 3.

Täiendada seisukohta 4 järgnevalt:

Eesti toetab rahvusvahelist kaitset vajavate isikute

ümberpaigutamiseks ning ümberasustamiseks ja humanitaarsetel

põhjustel vastuvõtmiseks liikmesriikidele ette nähtud toetuste,

sealhulgas solidaarsusreservi, kasutamist varjupaiga, rände ja

integratsiooni valdkonna eesmärkide täitmiseks. Toetame

algatusi, mis tagavad nende vahendite planeerimise ja kasutamise

võimalikult lihtsalt ja madala halduskoormusega.

Arvestatud. Sõnastust muudetud

lähtuvalt valdkondlike ekspertide

soovitusest.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

7

Muud sõnastuslikud parandusettepanekud Arvestatud.

5. Sotsiaalkindlustusamet Täname kaasamise eest. SKA tutvus Eesti seisukohtade eelnõu

kavandi seletuskirjaga ja võtab selle teadmiseks. SKA on valmis

koostööks ja oleme huvitatud esitama omapoolseid ettepanekuid

riigiplaani koostamisse.

Teadmiseks võetud.

6. Politsei- ja Piirivalveamet Oleme jaganud ja tutvustanud esitatud seisukohti ja määruste

eelnõusid asutusesiseselt ning praeguses etapis

muudatusettepanekuid ja kommentaare ei ole.

Määruste eelnõudes on üldisemas vaates eesmärgid fookuses, mis

olid eelmisel programmperioodil ja on jätkuvad ka perioodil

2028-2034.

Siinkohal jääme ootama kaasumist Riigiplaani koostamisele, et

täpsustada tegevusi.

Teadmiseks võetud.

7. Haridus- ja Teadusministeerium Selle eelnõu eesmärkide hulgas on kolmandate riikide kodanike

sotsiaalne kaasamine ja integreerimine. Kuigi haridust on vaid

väga põgusalt mainitud, on selge, et keeleõpe, haridusele ligipääs

ja noorte kaasamine on olulised komponendid edukas

lõimumises. Keeleõpet on seletuskirjas mainitud, et seda võiks

olla vajalik AMI vahenditest tulevikus toetada ehk AMI

valdkonna EL-i toetus peaks võimaldama meetmeid, mis on

vajalikud kohanemisele nii lühi- kui pikaajaliseks lõimumiseks.

See on väga positiivne.

Meil on kommentaar, mis seotud riigiplaaniga ja fondide

omavahelise sünergiaga. Seletuskirjas öeldakse (lk.10), et ESF

keskendub pikaajalisele sotsiaalmajanduslikule integratsioonile,

sealhulgas ligipääsule haridusele ja koolitusele. See viitab

vajadusele koordineerida AMI ja ESF tegevusi, et katta nii

varajane kohanemine kui ka pikemaajaline hariduslik ja tööalane

lõimumine ning tegevusi samaaegselt mitte dubleerida. Seda peab

arvesse võtma ka riigiplaani koostamisel. Mulle tundub, et

Teadmiseks võetud.

Seletuskirjas on seisukoha nr 2

põhjendust täiendatud viidetega

sotsiaalsele kaasamisele ja

ligipääsule haridusele.

Fondide omavahelise sünergia

teema on riigiplaani määruse

eelnõu teema, mille kohta Eesti

seisukohti koostab

Rahandusministeerium, kes ühtlasi

veab ka riigiplaani koostamist, et

tagada valdkondade ülene

sünergia.

Seisukoha nr 2 põhjendusest on

eemaldatud viide ESF-le lähtuvalt

Sotsiaalministeeriumi

tähelepanekust, et EK ettepaneku

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

8

programmide omavahelised sünergiad võiks olla punkt, mida

tasuks seletuskirjas eraldi esile tõsta. See aitaks rõhutada vajadust

koordineeritud ja tõhusaks rakendamiseks, eriti

valdkondadeüleses töös nagu integratsioon.

järgi ei ole tulevikus eraldi ESF

fondi rahastust, vaid on üks

Euroopa Fond, millest tuleb 14%

suunata sotsiaalsete eesmärkide

saavutamisele riigiplaani(de)

alusel.

8. Kultuuriministeerium Märkusi ei laekunud.

9. Rahandusministeerium Märkusi ei laekunud.

10. Integratsiooni Sihtasutus Märkusi ei laekunud.

11. ÜRO Pagulasamet (UNHCR

Eesti)

Märkusi ei laekunud.

12. Rahvusvaheline

Migratsiooniorganisatsioon

(IOM Eesti)

Märkusi ei laekunud.

13. Sisekaitseakadeemia Märkusi ei laekunud.

14. Vabaühenduste Liit Märkusi ei laekunud.

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse eelnõu kohta, millega kehtestatakse liidu

toetus Schengeni ala, Euroopa integreeritud piirihalduse ja ühise viisapoliitika

valdkonnale aastateks 2028–2034

Kokkuvõte:

Euroopa Komisjon esitas 16. juulil 2025. a määruse eelnõu, millega kehtestatakse Euroopa Liidu

rahaline toetus Schengeni ala, Euroopa integreeritud piirihalduse ja ühise viisapoliitika (edaspidi

BMV) valdkonnale aastateks 2028–20341. See on seotud Euroopa Liidu pikaajalise

eelarveraamistiku (edaspidi MFF2) uue perioodi kokkuleppimisega. Esitatud Euroopa

Komisjoni ettepaneku kohaselt on BMV valdkonna toetus üks osa suurest Euroopa Fondist.

BMV määruse eelnõus on toodud toetuse eesmärgid, mis on jäänud üsna sarnaseks 2021–2027

perioodi piirihalduse ja viispoliitika rahastuga. Samuti on nimetatud valdkonna toetuse maht,

mis on, võrreldes varasemaga, oluliselt suurem. Riiklike ümbrike arvutamise metoodika ja

toetuse kasutamise nõuded on Euroopa Fondi ülesed, mistõttu on need reguleeritud määruse

eelnõus (EL) 2025/02403 ning määruse eelnõus (EL) 2025/05454.

Eesti seisukohad BMV määruse eelnõu kohta:

 Eesti toetab ettepanekut suurendada integreeritud piirihalduse ja viisapoliitika

valdkonna rahastamist liidu eelarvest, kuna tugev välispiir on kogu Euroopa Liidu

ühishuvi. Seejuures on oluline, et toetusmehhanismi jaotusvõti arvestab Vene

Föderatsiooniga piirneva välispiiri valvamise suurenenud väljakutseid.

 Eesti toetab määruse eelnõus väljapakutud Schengeni ala, Euroopa integreeritud

piirihalduse ja viisapoliitika valdkonnale antava liidu toetuse üldisi eesmärke ning

seda, et eesmärkide sõnastus on piisavalt paindlik, jättes võimaluse reageerida

valdkondlikele muudatustele. Peame oluliseks, et riik saab ise otsustada, milliseid

eesmärke toetuse abil täita ning seda, et jätkuks 2021–2027 perioodil lubatud

seadmete ja IT-süsteemide ristkasutuse võimalus.

 Eesti on nõus ettepanekuga hüvitada Euroopa reisiinfo- ja lube töötlevate üksuste

tegevuskulud ning võtta kasutusele solidaarsusreservist liikmeriikidele eraldatav

täiendav raha riigiplaani kaudu. Toetame nende vahendite planeerimise ja kasutamise

lihtsustamist.

1. SISSEJUHATUS

Euroopa Komisjon (edaspidi Komisjon) avaldas 16. juulil 2025. a Euroopa Liidu (edaspidi EL)

pikaajalise eelarve ettepaneku5 (MFF) ja sellega koos erinevate aastateks 2028–2034

kavandatavate toetusmehhanismide määruste eelnõud. Komisjoni ettepaneku üheks eesmärgiks

on eelarve põhjalikult ümber kujundada, et muuta see ühtlasemaks, paindlikumaks ja

mõjukamaks. Välja on pakutud reserve ja teisi paindlikkuse vahendeid, et reageerida

1 (EL) 2025/0541 2 Multiannual Financial Framework 3 (EL) 2025/0240 4 (EL) 2025/0545 5 https://commission.europa.eu/2028-2034-eu-budget-stronger-europe_en

2

eelarveperioodi jooksul muutuvatele prioriteetidele, ettenägematutele olukordadele või

kriisidele.

Komisjon ettepanekul luuakse uus Euroopa Fond eelarveperioodiks 2028–2034, mis ühendab

praeguse eelarveperioodi 2021–2027 erinevad fondid (14) ühtse struktuuri alla, tagades nende

toetusmehhanismide vahelise sidususe ja ühise kavandamise, luues uusi võimalusi tekitada

sünergiat, samas võttes arvesse seniste fondide eripärasid.

Komisjoni avaldas 16. juulil 2025. a ka määruse eelnõu liidu toetuse kehtestamiseks Schengeni

ala, Euroopa integreeritud piirihalduse ja ühise viisapoliitika (BMV) valdkonnale aastateks

2028–2034. Eelnõuga soovib Komisjon aidata kaasa Schengeni ala toimimisele, välispiiride

tõhusale haldamisele ja viisapoliitika tõhususele, sealhulgas uue rände- ja varjupaigaleppe

asjakohaste elementide rakendamise, tugevdamise ja edasiarendamise toetamise kaudu, ning

liidus sisejulgeoleku kõrge taseme tagamisele, säilitades piirikontrolli puudumise isikute

suhtes, kes ületavad sisepiire.

Komisjoni ettepanek on pea kolmekordistada ELi uues pikaajalises eelarves siseturvalisuse,

sealhulgas BMV valkonnale mõeldud toetust. Schengeni ala, piirihalduse ja viisavaldkonna

kavandatud toetus ELi uues pikaajalises eelarves on 15 396 750 000 eurot jooksevhindades,

perioodil 2021–2027 on vastav summa 5 241 000 000 eurot.

BMV määruse ettepanek tugineb perioodi 2021–2027 määrusele (EL) 2021/11486, kuid selles

võetakse arvesse poliitilisi arengusuundi ja vajadust vastata Euroopa integreeritud piirihalduse,

sealhulgas Schengeni ala hea toimimise ja EL-i viisapoliitika valdkonnas esile kerkivatele

probleemidele.

Määruse eelnõu toimib koosmõjus kahe teise ELi algatusega:

(EL) 2025/0240, millega luuakse Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse

ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fond

(edaspidi riigiplaani määrus).

(EL) 2025/0545, millega kehtestatakse eelarvekulude jälgimise ja eelarve tulemuslikkuse

raamistik ning muud liidu programmide ja tegevuste horisontaalsed normid (edaspidi

tulemusraamistiku määrus).

Samuti on eelnõu tihedalt seotud juba kehtivate ja liikmesriigile otsekohalduvate ELi

määrustega:

 määrus (EL) 2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust;

 määrus (EL) 2024/1359, mis käsitleb kriisiolukordi ja vääramatu jõu olukordi rände- ja

varjupaigaküsimuste valdkonnas;

 määrus (EL) 2018/1240, millega loodi reisiinfo- ja lubade süsteem ETIAS ning muudeti

määrust 2017/2226.

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi

osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.

3

Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamine on vajalik, kuna eelnõu mõjutab riigieelarvet – ELi

toetusele on vaja lisada kohustuslik riiklik kaasrahastus, mis riigiplaani määruse eelnõu

kohaselt on 40%. Samuti on eelnõul mõju riigi siseturvalisuse tagamisele.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostas Siseministeeriumi nõunik Aivi

Kuivonen ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Siseministeeriumi

varade asekantsler Krista Aas ([email protected]).

Määruse eelnõu arutelu Euroopa Liidu Nõukogu töörühma tasandil toimub 22. juulil 2025

loodud ELi Nõukogu justiits- ja siseasjade rahastusvahendite ad-hoc töörühmas. Määruse

eelnõu vastuvõtmisele kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust ning otsuse langetamine

toimub kvalifitseeritud häälteenamuse alusel. Määruse eelnõu aspekte, mis on pandud

nurksulgudesse (nt eelarve ja rahastusperioodi ulatus), arutatakse ad-hoc MFF töörühmas.

2. MÄÄRUSE EELNÕU SISU

Artiklis 1 sätestatakse määruse eelnõu reguleerimisese – liidu toetuse eesmärgid ja rahastamine

Euroopa integreeritud piirihalduse ja viisapoliitika valdkonnale ajavahemikul 01.01.2028–

31.12.2034. (Ajavahemik 01.01.2028–31.12.2034 on nurksulgudes, mis tähendab, et see

lepitakse lõplikult kokku kõige kõrgemal tasemel kõige viimasena.)

Artiklis 2 sätestatakse määruses kasutatavad mõisted.

Artikkel 3 sätestab eesmärgid, mille täitmiseks toetus suunatakse. Võrreldes 2021–2027

perioodiga, on toodud juurde eraldi eesmärk Schengeni õigustiku täitmiseks.

Toetusemehhanismil on kolm eesmärki: Schengeni ala toimimine, Euroopa integreeritud

piirihalduse rakendamine välispiiril ning ühise viisapoliitika rakendamine. Eesmärkidest

tulenevalt saavad tegevusi ellu viia organisatsioonid, kellele on antud seadusega välispiiri

valvamise ja viisapoliitika rakendamise pädevus. Eelnõu kohustab liikmesriike tagama, et

nende riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad (riigiplaanid) on suunatud kõigi BMV

määruses sätestatud eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 4 sätestab, et aastateks 2028–2034 on piirihalduse ja viispoliitika valdkonna tarbeks

ette nähtud esialgne rahastamispakett 15 396 750 000 eurot jooksevhindades. Liikmesriikide

eraldise kinnitab EK rakendusaktiga, arvestades riigiplaani määruses toodud jaotusvõtit.

(Rahastamispaketi maht on nurksulgudes, mis tähendab, et seda arutatab ad hoc MFF töörühm

ja lepitakse kokku kõige kõrgemal tasemel kõige viimasena.)

Artikkel 5 täpsustab Schengeni lepinguga ühinenud riikide (Norra Kuningriik, Island, Šveitsi

Konföderatsioon, Liechtenstein Vürstiriik) osalemist BMV toetusmehhanismis.

Artikkel 6 sätestab tingimused Leedule eraldatava Kaliningradi oblasti ja teiste Venemaa

Föderatsiooni osade vahel isikute transiidi eriskeemi toetuse kohta. Eriskeem tuleneb Leedu

ELiga ühinemise aktist. (Eriskeemi maht on nurksulgudes, mis tähendab, et see lepitakse kokku

kõige kõrgemal taseml kõige viimasena.)

4

Artikkel 7 loob õigusliku aluse Euroopa reisiinfo- ja lubade süsteemi (edaspidi ETIAS)

tegevuskulude katmiseks. Eesti ETIAS üksus, kelle tegevuskulud hüvitatakse, asub PPAs.

Tegevuskulud hüvitatakse tagasiulatuvalt, EK eraldab iga-aastaselt täiendava raha riigiplaani

kaudu. (Artikli 7 lõiked 2–4, mis reguleerivad hüvitamise viisi, on nurksulgudes, mis tähendab,

et neid sätteid arutab ad-hoc MFF töörühm.)

Artikkel 8 reguleerib iga-aastasesse solidaarsusreservi kantud rahalise toetuse aspekte.

Solidaarsusreserv tekib nende liikmesriikide sissemaksetest ELi eelarvesse, kes ei võta vastu

kolmanda riigi kodanikke rändesurve all olevatest riikidest, vaid panustavad solidaarsusesse

rahaliselt ja/või alternatiivsete meetoditega (nt saadavad varustust või lähetavad eksperte).

Reservist eraldab Komisjon täiendava raha surve all olevatele liikmeriikide riigiplaani. Raha

saab kasutada vaid solidaarususega seotud tegevuste eelluviimiseks.

Ariklis 9 on toodud üleminekusätted, mille kohaselt perioodi 2021–2027 piirihalduse ja

viispoliitika rahastu määruse (EL) 2021/1148 kohaldamist jätkatakse kuni selle tegevuste

lõpetamiseni.

Artikliga 10 nähakse ette, et määrus on tervikuna siduv ja kõigis liikmesriikides vahetult

kohaldatav kooskõlas aluslepingutega alates 1. jaanuarist 2028.

3. MÄÄRUSE EELNÕU VASTAVUS ÕIGUSLIKULE ALUSELE, SUBSIDIAARSUSE

JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE

3.1. Õiguslik alus

Kosmisjoni eelnõu õiguslik alus on ELi lepingu artikli 3 lõige 2 ning ELi toimimise lepingu

(edaspidi ELTL) artikli 77 lõikes 2 ja artikli 79 lõike 2 punktides c ja d osutatud meetmed.

ELi lepingu artikli 3 lõikes 2 on ette nähtud, et „liit moodustab oma kodanikele vabadusel,

turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos

välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu

võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega“.

ELi õigus siseasjade valdkonnas meetmeid võtta tuleneb ELTLi V jaotisest („Vabadusel,

turvalisusel ja õigusel rajanev ala”). Eelkõige selle artikli 77 lõikest 2, mille kohaselt võtavad

Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmeid, mis

käsitlevad:

a) ühtset poliitikat viisade ja muude lühiajaliste elamislubade suhtest;

b) välispiire ületavate isikute suhtes teostatavat kontrolli;

c) tingimusi, mille kohaselt kolmandate riikide kodanikud võivad liidu piires lühiajaliselt

vabalt liikuda;

d) meetmeid, mis on vajalikud välispiiride integreeritud piirivalvesüsteemi järkjärguliseks

kehtestamiseks;

e) igasuguse piirikontrolli puudumist mis tahes kodakondsusega isikute suhtes sisepiiride

ületamisel.

5

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu ka

meetmeid järgmistes valdkondades:

 ebaseaduslik sisseränne ja ebaseaduslik elamine riigis, sealhulgas ebaseaduslikult riigis

elavate isikute väljasaatmine ja repatrieerimine (artikkel 79 punkt c) ;

 võitlemine inimkaubanduse, eelkõige naiste ja lastega kauplemise vastu (artikkel 79

punkt d).

ELTLi artikli 80 kohaselt reguleeritakse ELTLi kolmanda osa V jaotise 2. peatükis sätestatud

liidu asjaomast poliitikat ja selle rakendamist solidaarsuse ning vastutuse jagamise

põhimõttega, sealhulgas põhimõttega, mille kohaselt jagatakse liikmesriikide vahel õiglaselt

kõnealuse poliitika finantsmõju.

Eeltoodust tulenevalt on ELil pädevus eelnõu vastuvõtmiseks ning see on kooskõlas ELTLi

eesmärkidega.

Lisaks esitas Komisjon 16. juulil 2025. a riigiplaani ja tulemusraamistiku määruste eelnõud.

Riigiplaani määruse eelnõu eesmärk on tagada parem kooskõla ELi prioriteetide ning

liikmesriikide ja piirkondade tegevuste vahel, lihtsustada ja tõhustada toetuste süsteemi,

saavutades suurema kuluefektiivsuse, ning võimaldada paindlikumat ressursside

ümberjaotamist, et reageerida uutele vajadustele ja kriisidele, kahjustamata sealjuures

pikaajalisi eesmärke. Tulemusraamistiku määruse eelnõu eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada

ELi eelarve põhimõtete rakendamist, seiresüsteeme ja aruandlust, et suurendada läbipaistvust,

vähendada halduskoormust ning parandada toetusesaajate ligipääsu rahastusele.

3.2. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse hinnang

ELi lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võtab liit

valdkondades, mis ei kuulu liidu ainupädevusse, meetmeid vaid niisuguses ulatuses ja siis, kui

liikmesriigid ei suuda seda eesmärki piisavalt saavutada, ning eesmärk on paremini saavutatav

liidu tasandil.

Kooskõlas ELi lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe

määruse eelnõu kaugemale sellest, mis on vajalik, sobiv ja kohane liidu eesmärkide

saavutamiseks, kuna liikmesriigid üksi ei suuda määruse eelnõus toodud eesmärke saavutada.

Liikmesriigid üksi ei suuda ettepaneku eesmärke saavutada, sest probleemid on olemuselt

piiriülesed ega piirdu üksikute liikmesriikidega või liikmesriikide rühmaga. Liidu toetus loob

lisaväärtust ning edendab liikmesriikide ühtset lähenemisviisi ELi acquis' ja standardite

rakendamisele ning soodustab liikmesriikide koostööd riikidevahelistes küsimustes.

Eelnõu kuulub ELTL kolmanda osa V jaotises määratletud vabadusel, turvalisusel ja õigusel

rajaneva alaga seotud meetmete valdkonda. Eelnõu eesmärgid ja neile vastav liidu toetus on

proportsionaalsed sellega, mida eelnõuga soovitakse saavutada.

Kuna eelnõu õiguslik alus on ELi lepingu artikli 3 lõige 2 ning edaspidi ELTLi artikli 77 lõikes

2 ja artikli 79 lõike 2 punktides c ja d osutatud meetmed, puudub ELil pädevus BMVst toetada

6

(sõjalise) kaitse eesmärki. ELi rahaliste vahendite pakett vastupanuvõime, kaitsetööstuse ja

kosmosesektori edendamiseks kehtestatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi määrusega.

Samuti kehtestatakse eraldi elanikkonnakaitse ning tervisealasteks hädaolukordadeks

valmisoleku mehhanismi (UCPM) määrus, mis näeb ette ELi toetuse looduslike ja

inimtegevusest tingitud ohtudega toimetulekuks ning tervisealasteks hädaolukordadeks

valmisolekuks ja neile reageerimiseks.

Eesti hinnangul on Komisjoni ettepanek subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega

kooskõlas.

4. ESIALGNE MÕJUDE ANALÜÜS

Eelnõul on positiivne mõju sisepiirideta Schengeni ala toimimisele, välispiiride kaitse eest

vastutuse jagamisele liikmeriikide vahel ja tõhusale ning ühisele viispoliitikale.

4.1. Sotsiaalne mõju:

BMV valdkonna ELi toetusel on oluline mõju Eesti inimeste turvatunde kindlustamisele.

Toetusmehhanismi abil saab Eesti viia ellu meetmeid, mis tagavad, et piir on kaitstud ning

viisad on väljastatud inimestele, kes ei kujuta ohtu riigile. Turvaline ühiskond on eeldus uute

töökohtade loomisel ja majanduse hoogustumisel.

4.2. Mõju riigiasutustele ja riigieelarvele:

Piirihalduse ja viisapoliitika rakendamiseks on peale riigieelarve vähe alternatiivseid

rahastusallikaid, mistõttu on BMV toetusmehhanismil väga oluline positiivne mõju

riigieelarvele, kuna toetuse mahu võrra, saab vabastada riigieelarvelisi vahendeid teisteks

olulisteks tegevusteks. Komisjon on riigiplaani määruse eelnõus seadnud idapiiri riikidele

suurema koefitsiendi, mistõttu eeldame valdkondliku toetusmahu olulist suurenemist uuel

perioodil. Idapiiri riikide suurema koefitsiendi säilitamine on üks MFFi horisontaalsete

seisukohtade eesmärkidest.

Kuna eelnõus on, võrreldes 2021–2027 perioodiga, BMV valdkonna toetus oluliselt suurem,

suureneb ka kohustuslik riikliku kaasrahastuse maht. Lisaks näeb eelnõu ette riikliku

kaasrahastusmäära olulise kasvu. Kui praegu peab riik lisama olenevalt meetmest 0–25%, siis

riigiplaani määruse eelnõu kohaselt on kaasrahastuse määr Eestile 40%.

BMV valdkonna investeeringutega kaasnevad ka ülalpidamiskulud, mis tuleb üldjuhul

planeerida ja kanda riigieelarvest. Hoolduskulude katmiseks on endiselt võimalik kasutada ka

tegevustoetust, kuid need saab ette näha üksnes suurema reformi või investeeringu osana.

ELi toetuse kasutamine ühtse riigiplaani raames toob esialgu kaasa olulise administratiivse

koormuse kasvu, kuna ümber tuleb kujundada rakendamise struktuur, välja töötada uued

riigisisesed õigusaktid, juhised ja tööprotseduurid. Toetusmehhanismi planeerimise kulu saab

katta 2021–2027 rahastusperioodi BMVI tehnilisest abist. Samuti on Komisjon ette näinud

riigiplaani administreerimise kulu, mis on riigiplaani määruse eelnõu kohaselt 3% otsestest

kuludest.

7

4.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele:

Euroopa geopoliitiline kontekst on märkimisväärselt muutunud ning see mõjutab oluliselt liidu

välispiiride haldamist. Hübriid- ja muude julgeolekuohtude esilekerkimine, sealhulgas rände

kasutamine relvana, muudab välispiiride kontrolli ja kaitsmise veelgi pakilisemaks. Piiride

paremal kindlustamisel ja rände haldamisel on oluline ka tugev ELi viisapoliitika. Liidu toetus

BMV valdkonnale aitab liikmesriikidel parandada viisade menetlemise tõhusust ja vältida liidu

viisarežiimi kuritarvitamist, ennetades sellega eelpool nimetatud ohte.

2014–2020 perioodi lõpphindamise ning 2021–2027 perioodi vahehindamise tulemusel jõudsid

erapooletud hindajad järeldusele, et valdkondlikul ELi rahastusel on olnud väga oluline mõju

Euroopa julgeolekule. 2021–2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu algne

kogueelarve oli 6,4 miljardit eurot, sh Eesti ümbrik ligi 34 miljonit eurot. Perioodi jooksul on

korduvalt rahastu eelarvet tõstetud ja praegu on see tõusnud juba 7,7 miljardi euroni. Ka Eesti

on saanud täiendavat raha ja piirihalduse ja viisapoliitika toetuse maht on 92,6 miljonit eurot7.

Rahastu toel on Eestis tõusnud välispiiri valvamise võimekus ja tihendatud koostööd

viisapoliitika vallas. Peamised investeeringud (54 miljonit eurot) lähevad idapiiri kaitseks –

kasutusse on võetud või soetamisel uus patrullvarustus, sh erinevat tüüpi sõidukid ning

kaamerad, alustatud on droonimüüri rajamisega – hangitud on droone, droonitõrjeseadmed ning

ehitamisel on täiendavad seirepositsioonid. Samuti on arendanud ELi infosüsteeme, nt riiki

sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES), Schengeni infosüsteem (SIS), ETIAS,

Viisainfosüsteem (VIS) jne. On koolitatud piirivalvureid ja Schengeni viisade menetlejaid.

Kõik nimetatu aitab kaitsta Schengeni ala ja loob õiguskuulekatele reisijatele võimalused

kiiremaks piiriületuseks. Samu tegevusi ja investeeringuid saab teha BMV toetusmehhanismist.

Kuna valdkondliku toetusmehhanismi maht suureneb uuel perioodil, on sellel eelduslikult

veelgi suurem mõju riigi sisejulgeolekule ja välissuhtlusele.

4.4. Mõju põhiõigustele

Liidu toetust rakendatakse kooskõlas ELi põhiõiguste hartaga ja õigusriigi põhimõttega, nagu

on sätestatud määruse (EL, Euratom) 2020/2092 artikli 2 punktis a.

4.5. Võimalikud muudatused riigisiseses õigusruumis:

Kuna BMV määrust rakendatakse koosmõjus riigiplaani ja tulemusraamistiku määrustega,

tuleb suure tõenäosusega välja töötada Vabariigi Valitsuse määrused ja ministri õigusaktid,

millega täpsustatakse rakendussüsteemi reegleid.

Samuti on BMV määrus tihedalt seotud valdkondlike õigusaktidega, kuna toetatavad tegevused

peavad olema kooskõlas Schengeni aquis’ga ning rände- ja varjupaigaleppe aluseks oleva

õigusaktide paketiga, mis jõustus 11. juunil 2024. a.

7 Seisuga 10.11.2025

8

5. EESTI SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED

5.1. Eesti toetab ettepanekut suurendada integreeritud piirihalduse ja viisapoliitika

valdkonna rahastamist liidu eelarvest, kuna tugev välispiir on kogu Euroopa Liidu

ühishuvi. Seejuures on oluline, et toetusmehhanismi jaotusvõti arvestab Vene

Föderatsiooniga piirneva välispiiri valvamise suurenenud väljakutseid.

Põhjendus: Komisjon on teinud ettepaneku suurendada siseturvalisuspoliitika rahastamist ligi

kolmekordselt, et tagada liidu turvalisus. Uuel perioodil on kavandatud toetada integreeritud

piirihalduse ja viisapoliitika valdkonda 15 396 750 000 euroga jooksevhindades. Ka Eesti

raamseisukohad 2028. aastal algava Euroopa Liidu pikaajalise eelarve läbirääkimisteks nägid

ette, et ELi eelarvest peab senisest oluliselt enam toetama investeeringuid ELi välispiiri

väljaehitamisse. Summa jagatakse liikmesriikide riigiplaanide, Europe Facility8 ja ELi

agentuuride vahel. Liikmesriikide eraldise arvutamiseks kasutatakse riigiplaani määruse eelnõu

lisa I B jaos toodud jaotusvõtit, mida arutatakse MFF töörühmas ja lepitakse kokku kõige

kõrgemal tasemel.

Riigiplaani määruse eelnõu lisas 1 toodud BMV valdkonna toetusmehhanismi jaotusvõti on

Eesti jaoks soodne ning arvestab Vene Föderatsiooni ning Valgevenega piirneva ELi välispiiri

valvamise väljakutseid. Eestile tähendab see siseturvalisuse eelarve olulist kasvu võrreldes

2021–2027 eelarveperioodiga. Konkreetset summat ei ole praegu võimalik välja arvutada, kuna

see sõltub eelarve üldmahu ja valdkondade rahastamismahu kokkulepetest edasiste

läbirääkimiste käigus.

Kuna jaotusvõtit on oluliselt lihtsustatud, on väga tõenäoline, et paljud riigid ei ole Komisjoni

väljapakutud jaotusvõtmega rahul ning soovivad lisada täiendavaid komponente.

2021–2027 perioodiks arvestati liikmesriikide ümbrike jagamisel järgmisi komponente:

 maismaapiir – piiri pikkus ning piirilõikudele seatud ohutase, ametlikes piiripunktides

välispiiri ületanud isikute arv ja kolmandate riikide kodanike arv, kellel keelati

välispiiril siseneda;

 merepiir – piiri pikkus ning piirilõikudele seatud ohutase, ametlikes piiripunktides

välispiiri ületanud isikute arv, kolmandate riikide kodanike arv, kellel keelati välispiiril

siseneda;

 õhupiir – lennujaamade kaudu välispiiri ületanud isikute arv ja kolmanda riikide

kodanike arv, kellel keelati siseneda;

 konsulaaresinduste arv, lühiajalise viisa või lennujaama transiidiviisa taotluste arv.

Täiendavalt said Malta, Kreeka ja Küpros kindla summana 28 miljonit ning teised liikmesriigid

8 miljonit eurot.

8 Komisjoni reserv, millest toetatakse ELi prioriteetseid projekte ja antakse kriisiabi

9

Uue perioodi jaotusvõtme ettepanek koosneb maismaa ja merepiiri pikkuse osakaalust (90%)

ning esitatud lühiajaliste viisade taotluste arvust (10%). Lisaks saavad täiendava summa

liikmesriigid, kes valvavad Vene Föderatsiooni ja Valgevenega piirnevat välispiiri (koefitsient

1,25). Eesti leiab, et jaotusvõtmes ei tohiks arvestada lühiajaliste viisade taotluste arvu

agressorriikide kodanikele.

5.2 Eesti toetab määruse eelnõus väljapakutud Schengeni ala, Euroopa integreeritud

piirihalduse ja viisapoliitika valdkonnale antava liidu toetuse üldisi eesmärke ning seda,

et eesmärkide sõnastus on piisavalt paindlik, jättes võimaluse reageerida valdkondlikele

muudatustele. Peame oluliseks, et riik saab ise otsustada, milliseid eesmärke toetuse abil

täita ning seda, et jätkuks 2021–2027 perioodil lubatud seadmete ja IT-süsteemide

ristkasutuse võimalus.

Põhjendus:

Komisjoni väljapakutud BMV eesmärgid on sarnased eelmiste rahastusperioodide valdkondlike

fondide erieesmärkidele:

a) toetada Schengeni raamistiku tulemuslikku rakendamist, kohaldamist ja

edasiarendamist ning tugevdada sisepiirideta Schengeni ala juhtimist, terviklikkust ja

turvalisust;

b) toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning

piirihalduse eest vastutavate riiklike asutuste jagatud vastutusel välispiiridel ellu

viidavat Euroopa integreeritud piirihaldust, sealhulgas uuenduslike meetodite ja uute

tehnoloogiliste lahenduste abil, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja

avastada ebaseaduslikku sisserännet, piiriülest kuritegevust ja ebaseadusliku rände

ärakasutamist ja relvana kasutamist ning aidata kaasa tulemuslikule tagasisaatmisele;

c) toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade õigeaegsele

väljaandmisele ja hõlbustada seaduslikku reisimist ning ennetada samal ajal rände- ja

julgeolekuriske ning aidata kaasa Schengeni ala julgeolekule ja sujuvale toimimisele.

Võrreldes 2021–2027 perioodiga, on piirihalduse erieesmärk jagatud kaheks: a) ja b).

Schengeni raamistiku rakendamise eesmärk eraldati suuresti nende liikmesriikide soovil, kel

puudub välispiir. Komisjon on ette näinud, et BMV toetust peab kasutama kõigi kolme eesmärgi

täitmiseks. Soovime suuremat paindlikkust, kuna liikmesriigiti on väljakutsed erinevad. Eesti

kontekstis piisab ka eesmärkidest b) ja c), kuna kõik eesmärgi a) alla sobituvad tegevused

sobivad ka b) alla. Liikmeriigil peaks olema võimalik ise otsustada, kas kasutab vajaduste

katteks liidu toetust või leiab muid allikaid. Oluline on, et eesmärgid saaksid täidetud.

Eesmärkide sõnastus on piisavalt lai ja lubab, kooskõlas valdkondlike strateegiate ja liidu

riigipõhiste soovitustega, toetada Eesti vajadustest lähtuvaid tegevusi. Euroopa integreeritud

piirihaldus katab väga laia spektrit meetmeid– strateegiate väljatöötamisest ja valdkondlikest

koolitustest kuni varustuse soetamise, olukorrapildi loomise, IT arenduste ning tegevuskulude

10

katmiseni. Kaetud on nii maismaa, õhu kui mere välispiir, mistõttu ei ole otstarbekas eri tüüpi

piirilõike eesmärgis välja tuua. Määruse (EL) 2016/399 artikli 2 lõike 29 kohaselt on ka

Läänemeri välispiir.

BMV toetus ei saa minna kaugemale kui ELTLi V jaotis – vabadusel, turvalisusel ja õigusel

rajanev ala, mistõttu ei ole võimalik eesmärke laiendada sõjalise julgeoleku tagamiseks, nt

kaitsekraavide rajamiseks piiritsoonis, isegi kui see toetab välispiiri kaitse eesmärki. Küll aga

lubaks ELTL kasutada erinevatest Euroopa Fondi toetusmehhanismidest soetatud varustust, IT-

süsteeme ja infrastruktuuri ristkasutada. 2021–2027 perioodil võitles Eesti välja võimaluse

kasutada BMVIst soetatud seadmeid ja IT-süsteeme ka Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ja Tolliseadmete rahastusinstrumendi eesmärkide

täitmiseks ning mereoperatsioonidel. Selline ristkasutus tagab optimaalse ressursside kasutuse

ning on ka keskkonnale sõbralikum. Uuel perioodil on üks fond, mistõttu saab teoreetiliselt

erinevate riigiplaani erieesmärkide täitmiseks soetatud varustust ning rajatud IT-süsteeme ja

taristut ristkasutada palju laiemalt, kuid kuna nt siseasjade valdkonna toetusmehhanismid on

sihtotstarbelised (Ingl. k. earmarked), on vaja luua täiendava põhjenduspunkti või sättega

õigusselgus, et seda toetust võib ristkasutada tingimusel, et siseasjade valdkonna eesmärgid on

täidetud.

5.3. Eesti on nõus ettepanekuga hüvitada Euroopa reisiinfo- ja lube töötlevate üksuste

tegevuskulud ning võtta kasutusele solidaarsusreservist liikmeriikidele eraldatav

täiendav raha riigiplaani kaudu. Toetame nende vahendite planeerimise ja kasutamise

lihtsustamist.

Põhjendus:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 86 kohaselt tuleks

rakendamisel Euroopa reisiinfo- ja lubade süsteemi (ETIAS) tegevuskulud hüvitada

reisiloatasudest saadavatest tuludest. BMV määruse eelnõu näeb ette normid, mille alusel

liikmeriigid tegevuskulude katteks oma osa ETIASe tasudest kätte saavad. Eesti ETIASe üksus,

kelle kulud Komisjon hüvitab, asub Politsei- ja Piirivalveametis. Eelnõu näeb ette, et riigil peab

olema tegevuskulude eristamiseks vastav süsteem. Kuna kulud hüvitatakse tagasiulatuvalt

tegelike kulude alusel kord aastas, vajab selgust, kuidas see seostub Komisjoni riigiplaani ja

tulemusraamistiku määruste ettepanekutes rõhutatud tulemuspõhisuse põhimõttega.

Solidaarsusreserv tekib nende liikmesriikide sissemaksetest ELi eelarvesse, kes ei võta vastu

kolmanda riigi kodanikke rändesurve all olevatest riikidest, vaid panustavad solidaarsusesse

rahaliselt. Reservist eraldab Komisjon täiendava raha surve all olevatele liikmeriikide

riigiplaani.

Nii ETIASe tegevuskulude kui solidaarsusreservi puhul on tegemist täiendava eraldisega BMV

eesmärkide alla. Neid vahendeid saab liikmesriik perioodil 2028–2034 kasutusele võtta vaid

riigiplaani alusel, mida peab seejuures korduvalt muutma ning selle käigus arvesse võtma

Komisjoni koostatud hindamisi, soovitusi jt dokumente. Lisaks tuleb liikmesriigile antavad

9 Schengeni piirieeskiri

11

kompensatsioonivahendid riigiplaanis seostada ELi üleste väljund- ja tulemusnäitajatega ning

liikmesriik peab lisama kaasrahastuse riigiplaani määruse eelnõu artiklis 20 sätestatud määras.

See kõik hõlmab endas märkimisväärset administratiivset koormust toetuse korraldamisega

seotud asutustele, halduskoormust toetuse saajatele ning täiendavat finantskoormust

riigieelarvele. Lisaks hõlmab see potentsiaalset riski, et tulenevalt välistegurite ettearvamatust

mõjust võivad seatud eesmärgid ja näitajad jääda saavutamata ning liikmesriigile mõeldud

vahendid seetõttu kasutamata. Seega toetame kompensatsioonimehhanismide paindlikumat

kasutamist lähtuvalt valdkonna eripärast ning liikmesriigi enda määratletud vajadustest ja

arenguplaanidest. Samuti toetame kaasrahastuse määra, mida liikmesriik peab

kompensatsioonivahenditele juurde lisama, alandamist. Tulemuspõhine süsteem peab olema

rakendatav viisil, mis ei takista reformide sisulist elluviimist, eriti valdkondades, kus tuleb

reageerida globaalsetest teguritest mõjutatud olukordadele ning kus tulemuste prognoosimine

on seetõttu ka keerukam. Samuti peab liidu toetus ühise solidaarsus eesmärgi täitmiseks olema

sellises määras, et liikmesriikidel oleks motivatsioon ja suutlikkus toetusi kasutada.

6. KOOSKÕLASTAMINE

Eesti seisukohtade väljatöötamisse kaasati Riigikantselei, Rahandusministeerium,

Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Välisministeerium,

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Kaitseministeerium. Eelnõude infosüsteemi

kaudu laekus tagasiside Kliimaministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumilt. Ettepanekutega arvestamine kajastub seletuskirja lisas 1 –

„Kaasamistabel“.

Huvirühmadele tutvustatil eelnõud 8. oktoobri 2025. a infopäeval ja huvirühmade ettepanekuid

arutati 15. oktoobril 2025. a korraldatud kaasamisseminari raames.

Lisa: Kaasamistabel

Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse eelnõu kohta, millega

kehtestatakse liidu toetus Schengeni ala, Euroopa integreeritud piirihalduse ja

ühise viisapoliitika valdkonnale aastateks 2028–2034

eelnõu seletuskirja lisa 1

Kaasamistabel

Partner Märkus Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise

põhjus.

1. 1. Kliimaministeerium „Kliimaministeerium toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut

määruse osas, mis käsitleb Euroopa Liidu toetusmehhanism

Schengeni ala, Euroopa integreeritud piirihalduse ja ühise

viisapoliitika valdkonnas.“

Arvestatud.

„Hetkel on Kliimaministeeriumi puutumus määrusega pigem

kaudne läbi sadamate ja lennujaamade taristu, sh ka

piiripunktidena. Oluline on tagada toetus maa-, vee- ja

õhupiiri, mis on mh Euroopa Liidu välispiir, toimepidevuseks.“

Arvestatud osaliselt.

Maisamaa, mere ja õhu välispiiri kontrollimise ja

kaitsmisega seotud meetmed, nt piiripunktide

renoveerimine, on kaetud BMV valdkonna

eesmärkidega a ja b.

Meetmeid, mis on suunatud elutähtsa taristu

vastupidavusele seoses internetist lähtuvate

ohtudega ning julgeolekuohtudele (terrorism)

merendusvaldkonnas, on võimalik toetada

sisejulgeoleku valdkonna mehhanismist.

Toimepidevusega seotud toetus on reguleeritud

teistes ELi mehhanismides.

Sobivaima toetusmehhanismi leidmiseks palume

konkreetsete tegevuste ettepanekud teha riigiplaani

koostamise käigus.

„Arvestades, et määruse alguses toodud eesmärkides on

käsitletud nii piiri kui merepiiri turvalisust, siis peaks see

selgemalt olema välja toodud ka artiklis 3, kus kirjeldatakse

täpsemalt määruse eesmärke. See toetaks potentsiaalseid

arendusi nii sadamates kui lennujaamades. Samuti võimaldaks

see arendada erinevat tüüpi mereseiret - ehk arendades

Transpordiameti kui ka Mereväe võimekust – see omakorda

toetab paremini erineva merealuse kriitilise taristu kaitset.“

Arvestatud osaliselt.

EK ettepaneku § 3 kirjeldatud eesmärgid katavad

kogu Integreeritud piirihalduse strateegia, mille

osa on maismaa, mere ja õhu välispiir.

ELi toimimislepingust tulenevalt on BMV toetus

suunatud välispiiri valvamise ja kontrolliga seotud

eesmärkide täitmiseks, seega arendused, mis

tehakse sellel eesmärgil sadamates ja

lennujaamades, on abikõlblikud. Arendused, mis

on suunatud majandustegevusele või kriitilise

taristu kaitsele, on abikõlblikud teistest ELi

toetusmehhanismidest.

Sobivaima toetusmehhanismi leidmiseks palume

konkreetsete tegevuste ettepanekud teha riigiplaani

koostamise käigus.

„Toetame Schengeni süsteemi, piiri- ja viisahalduse

digitaliseerimist ning vastupidavuse arendamist. Seejuures

rõhutame tugevdatud ja digitaliseeritud piiri– ja viisahalduses

vajadust arvestada energiatõhusate ning kliimakindlate

taristuinvesteeringutega.“

Arvestatud osaliselt.

Riigiplaanile seatavad keskkonnanõuded on

reguleeritud EK ettepanekus nr COM (2025) 565

(riigiplaani määrus) ja käesolevas eelnõus ei

käsitleta. Meetmete disainimisel arvestatakse

riigiplaani määruses sätestatuga.

„Soovitame ühendada rohetehnoloogia ja –pöörde

koostoimega, nt nutikad piiritaristud, mis toetavad Schengeni

haldust.“

Arvestatud osaliselt.

Riigiplaanile seatavad keskkonnanõuded on

reguleeritud EK ettepanekus nr COM (2025) 565

(riigiplaani määrus)ja käesolevas eelnõus ei

käsitleta. Meetmete disainimisel arvestatakse

riigiplaani määruses sätestatuga.

2. 2. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

„Kõik piirihalduse ja viisapoliitika valdkonnas planeeritavad

asjakohased muudatused ja ümberkorraldused, mis aitavad

hoida välis- ja sisepiiri turvalisena, on meie tänast julgeoleku

olukorda arvestades vältimatult vajalikud. Samas on oluline

tagada, et planeeritavad muudatused ei mõjutaks olulisel

määral rahvusvaheliste bussiliinidega seotud piiriületusi.

Tähtis on, et piiriületused sujuksid ja ei oleks reisijatele üleliia

koormavad.“

Arvestatud osaliselt.

Eelnõu näeb ette Schengeni ala toimimiseks,

välispiiri kaitsmiseks ning seadusliku rände

lihtsustamiseks ELi rahalise toetuse. Tegevused,

mida riik nende eesmärkide täitmiseks tegema

peab, on reguleeritud/reguleeritakse teiste

õigusaktidega, mistõttu käesoleva määruse eelnõu

seisukohtades ei ole võimalik konkreetseid

tegevusi adresseerida.

Riigiplaani koostamisel konsulteerib SiM ReMiga.

3. Kaitseministeerium „Kaitseministeeriumi hinnangul on oluline, et

toetusmehhanism kataks lisaks piirivalve otsesele tegevusele

ka järgmised aspektid, mis on seotud laiapindse riigikaitse ja

Eesti julgeoleku tagamisega:

• • mereseire (sh allveeseire) ja olukorrateadlikkus

Läänemerel, mis on osa ELi välispiiri kaitsest;

• • droonide ja teiste õhusõidukite tuvastus- ja (vajaduse

korral) tõrjevõimekuse arendamine piirialadel, sh

tehnoloogilised lahendused droonide varajaseks avastamiseks;

• • Balti kaitsevööndi loomisega seotud tegevused

piirialal niivõrd, kuivõrd need toetavad välispiiri kontrolli ja

ebaseadusliku piiriületuse ennetamist (nt seire- ja

sensorvõrgud, tõkked, situatsiooniteadlikkus).

Kuivõrd kavandatav fond neid valdkondi otseselt ei kata, teeb

Kaitseministeerium ettepaneku laiendada rahastusmeetmeid

nii, et need hõlmaksid ka nimetatud tegevusi. See suurendaks

toetusmehhanismi mõju Eesti ja kogu Schengeni ala

julgeolekule ning looks tihedama seose laiapindse

riigikaitsega.“

Arvestatud osaliselt.

BMV näol on tegemist siseküsimuste valdkonna

poliitikate elluviimiseks loodud toetusega. ELi

toimimise aluslepingu kohaselt kuulub

siseküsimuste valdkond kolmandasse sambasse,

kuid julgeolek teise sambasse. Kaitsepoliitika

elluviimist toetab Euroopa Liit teiste

rahastusmehhanismide kaudu, nt Euroopa

Kaitsefond. BMV eesmärke ei ole võimalik

laiendada kaugemale, kui ELi toimimise lepingu V

jaotis – vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev

ala.

Mereseire, sh Läänemerel, olukorrateadlikkus,

sensor- ja seirevõrkude ning piirialadel

õhusõidukite tuvastus- ja tõrjevõimekus on kaetud

EK eelnõu § 3 lõike 1 punktidega a ja b, tingimusel,

et tegevused viiakse ellu välispiiri kontrolli ja

kaitse eesmärgil. Sarnaseid tegevusi on

Siseministeerium rahastanud nii ELi 2007–2013

perioodil Välispiirifondist, 2014–2020 perioodil

Sisejulgeolekufondi osana loodud välispiiride ja

viisade rahastamisvahendist kui ka 2021–2027

perioodil Integreeritud Piirihalduse Fondi osana

loodud piirihalduse ja viisapoliitika rahastust.

Juhime tähelepanu, et BMV toetuse kasutamisel

tuleb järgida kõiki otsekohalduvaid ELi õigusakte,

sh keskkonnamõju hindamise regulatsioone ning

riik ei saa siin luua erisusi, mis võiks sõjalise

riigikaitse valdkonnas vajalik olla.

Nii nagu varasematel perioodidel, kaasab

Siseministeerium ka perioodi 2028–2034

meetmete väljatöötamisse Kaitseministeeriumi.

4. Välisministeerium EISi tähtajaks ettepanekuid ei esitanud, kooskõlastus saadetud

17.11.2025 e-kirjaga.

-

5. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

EISi tähtajaks ettepanekuid ei esitanud -

6. Rahandusministeerium EISi tähtajaks ettepanekuid ei esitanud -

7. Riigikantselei EISi tähtajaks ettepanekuid ei esitanud -

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse eelnõu kohta, millega kehtestatakse liidu

toetus sisejulgeoleku valdkonnale aastateks 2028–2034

Kokkuvõte:

Euroopa Komisjon esitas 16. juulil 2025. a määruse eelnõu, millega kehtestatakse Euroopa

Liidu (edaspidi liit või EL) rahaline toetus sisejulgeoleku valdkonnale aastateks 2028–20341.

See on seotud ELi pikaajalise eelarveraamistiku (edaspidi MFF2) uue perioodi

kokkuleppimisega. Esitatud Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt on sisejulgeoleku

valdkonna toetus üks osa suurest Euroopa Fondist.

Määruse eelnõu eesmärk on jätkata liidu üldise poliitika toetamist sisejulgeoleku valdkonnas.

Määruse eelnõus on toodud toetuse eesmärgid ning maht. Riiklike ümbrike arvutamise

metoodika ja toetuse kasutamise nõuded on Euroopa Fondi ülesed, mistõttu on need

reguleeritud määruse eelnõus (EL) 2025/02403 ning määruse eelnõus (EL) 2025/05454.

Eesti seisukohad sisejulgeoleku valdkonna toetuse määruse eelnõu kohta:

 Eesti toetab ettepanekut rahastada sisejulgeolekuvaldkonda liidu eelarvest.

Peame oluliseks, et riik saab ise otsustada, milliste tegevuste kaudu valdkonna

eesmärke täita ning et liikmesriikidele ei seata vahendite kohustuslikke

kasutamismahte konkreetsete eesmärkide lõikes. See aitab tagada rakendamisel

liikmesriikidele vajaliku paindlikkuse riigiplaani kaudu.

 Eesti toetab määruse eelnõu eesmärke, mis katavad olulisi sisejulgeoleku

valdkonna prioriteete. Seejuures on oluline, et eesmärgiks on seatud ka

hübriidohtude, sh küberohtude ennetamine ja nende vastu võitlemine ning

kodanike ja avaliku ruumi kaitsmine rünnakute eest, sh kriitilise energia- ja

transporditaristu vastupanuvõime tagamine.

 Eesti hinnangul on oluline radikaliseerumise ennetamine ja selle vastu

võitlemine, seega peame oluliseks toetada eesmärkide sõnastuse vastavat

muudatust.

 Eesti hinnangul on oluline kõikide vajalike koostöövormide toetamine. Teeme

ettepaneku mitte piiritleda koostööd pädevate asutuste vahel vaid

operatiivkoostööga.

1. SISSEJUHATUS

Euroopa Komisjon (edaspidi Komisjon) avaldas 16. juulil 2025. a ELi pikaajalise eelarve

ettepaneku5 (MFF) ja sellega koos erinevate aastateks 2028–2034 kavandatavate

toetusmehhanismide määruste eelnõud. Komisjoni ettepaneku üheks eesmärgiks on eelarve

põhjalikult ümber kujundada, et muuta see ühtlasemaks, paindlikumaks ja mõjukamaks. Ette

1 (EL) 2025/0542 2 Multiannual Financial Framework 3 (EL) 2025/0240 4 (EL) 2025/0545 5 https://commission.europa.eu/2028-2034-eu-budget-stronger-europe_en

2

on nähtud reserve ja teisi paindlikkuse vahendeid, et reageerida eelarveperioodi jooksul

muutuvatele prioriteetidele, ettenägematutele olukordadele või kriisidele.

Komisjon ettepanekul luuakse uus Euroopa Fond eelarveperioodiks 2028–2034, mis ühendab

praeguse eelarveperioodi 2021–2027 erinevad fondid (14) ühtse struktuuri alla, tagades nende

toetusmehhanismide vahelise sidususe ja ühise kavandamise, luues uusi võimalusi tekitada

sünergiat, samas võttes arvesse seniste fondide eripärasid.

Euroopa Komisjon avaldas 16. juulil 2025 määruse eelnõu6 liidu toetuse kehtestamiseks

sisejulgeoleku valdkonnale aastatel 2028–2034. Uue määruse eelnõuga soovib Euroopa

Komisjon sätestada sisejulgeoleku valdkonna eesmärgid, mida liidu vahenditega toetatakse

ning määrata toetuse üldise mahu.

Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamine on vajalik, kuna eelnõuga kaasnevad mõjud

riigieelarvele. Samuti omab eelnõu mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Siseministeeriumi EL ja välissuhete

osakond ning välisvahendite osakonna nõunik Ülle Leht ([email protected]).

Valdkonna eest vastutab Siseministeeriumi varade asekantsler Krista Aas

([email protected]).

Sisejulgeoleku valdkonnale antav liidu toetus toimib vastastikuses täiendavuses teiste

poliitikavaldkondadega, mis kuuluvad riigiplaani määruse kohaldamisalasse, edendades seeläbi

nende poliitikavaldkondade koostoimet.

Määruse eelnõu tugineb perioodi 2021–2027 Sisejulgeolekufondi määrusele (EL) 2021/1149,7

kuid selles võetakse arvesse uusi poliitilisi arengusuundi ja vajadust vastata sisejulgeolekuga

seotud muutuvatele probleemidele nii liidus kui ka koostöös teiste riikidega.

Määruse arutelu Euroopa nõukogu töörühma tasandil toimub 22. juulil 2025 loodud EL

Nõukogu justiits- ja siseasjade rahastusvahendite ad hoc töörühmas. Määruse eelnõu

vastuvõtmisele kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust ning otsuse langetamine toimub

kvalifitseeritud häälteenamuse alusel.

2. MÄÄRUSE EELNÕU SISU

Artiklis 1 sätestatakse määruse eelnõu reguleerimisese – liidu toetuse eesmärgid ja rahastamine

sisejulgeoleku valdkonnale ajavahemikul 01.01.2028–31.12.2034.

Artiklis 2 sätestatakse määruses kasutatavad mõisted.

Artikkel 3 sätestab, kuhu sisejulgeoleku kõrge taseme tagamiseks tuleb liidu toetus suunata.

Eesmärgid tuginevad suurel määral perioodi 2021–2027 Sisjulgeolekufondi eesmärkidele.

6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52025PC0542 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond

(ELT L 251, 15.7.2021, lk 194).

3

Eesmärgiks on ennetada rasket ja organiseeritud kuritegevust ja selle vastu võidelda ning kaitsta

kodanikke ja avalikku ruumi rünnakute eest; tugevdada liikmesriikide suutlikkust ning

suurendada kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõimet vaenuliku tegevuse suhtes ning

ohjata julgeolekuga seotud intsidente, riske ja kriise; parandada ja hõlbustada teabevahetust

pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites ja asutustes; parandada ja tugevdada pädevate

asutuste vahelist õiguskaitsealast operatiivkoostööd.

Eelnõu kohustab liikmesriike tagama, et nende riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad

(riigiplaanid) on suunatud kõigi määruses sätestatud eesmärkide saavutamisele.

a) tugevdada liidu ja liikmesriikide suutlikkust ennetada rasket ja organiseeritud kuritegevust

nii internetis kui ka väljaspool seda, sealhulgas terrorismi, vägivaldset äärmuslust,

küberkuritegevust, laste seksuaalset kuritarvitamist ja ärakasutamist ning hübriidohte, ja nende

vastu võidelda ning kaitsta kodanikke ja avalikku ruumi rünnakute eest, sealhulgas

sisejulgeoleku valdkonnas uuenduslike meetodite ja uute tehnoloogiliste vahendite abil;

b) tugevdada liikmesriikide suutlikkust ning suurendada kriitilise tähtsusega üksuste

vastupidavusvõimet vaenuliku tegevuse suhtes ning ohjata julgeolekuga seotud intsidente, riske

ja kriise, sealhulgas koostalitlusvõimeliste kriitilise tähtsusega sidesüsteemide abil;

c) parandada ja hõlbustada teabevahetust pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites ja

asutustes ja nende vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikidega, rahvusvaheliste

organisatsioonidega ja eraõiguslike isikutega;

d) parandada ja tugevdada pädevate asutuste vahelist õiguskaitsealast operatiivkoostööd,

sealhulgas ühisoperatsioone, seoses raske ja organiseeritud kuritegevuse (nii internetis kui ka

väljaspool seda), sealhulgas terrorismi, vägivaldse äärmusluse, küberkuritegevuse, laste

seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning hübriidohtude ennetamisega ja nende nähtuste

vastu võitlemisega, ning kodanike ja avalikku ruumi kaitsmisega rünnakute eest.

Artikkel 4 sätestab, et aastateks 2028–2034 on sisejulgeoleku valdkonna tarbeks ette nähtud

esialgne rahastamispakett 6 843 331 500 eurot. Liikmesriikide eraldise kinnitab EK

rakendusaktiga, arvestades riigiplaani määruses toodud jaotusvõtit.

Ariklis 5 on toodud üleminekusätted, mille kohaselt perioodi 2021 – 2027 Sisejulgeolekufondi

määruse (EL) 2021/1149 kohaldamist jätkatakse kuni nende lõpetamiseni.

Artikliga 6 määratakse määruse jõustumine jakohaldamine.

3. MÄÄRUSE EELNÕU VASTAVUS PÄDEVUSE ANDMISE, SUBSIDIAARSUSE JA

PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE

3.1. Õiguslik alus

Määruse eelnõu õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõige 2, kus on

sätestatud, et „liit moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva

sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja

4

sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste

meetmete rakendamisega“.

Liidu meetmed on põhjendatud eesmärkidega, millele on osutatud Euroopa Liidu toimimise

lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 67, millega on ette nähtud vahendid vabadusel,

turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomiseks. Tähelepanu juhitakse ka ELi toimimise lepingu

artiklile 80, milles on rõhutatud, et liidu poliitika kavandamisel ja elluviimisel juhindutakse

solidaarsuse põhimõttest ning vastutuse, sealhulgas finantskoormuse liikmesriikide vahelise

õiglase jagamise põhimõttest.

Määrus põhineb ELi toimimise lepingu artikli 82 lõikel 1, kus rõhutatakse, et liidus põhineb

kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö kohtuotsuste ja õiguasutuste otsuste vastasikuse

tunnustamise põhimõttel; artiklil 84, kus sätestatakse, et Euroopa Parlament ja nõukogu võivad

seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada meetmeid liikmesriikide tegevuse

edendamiseks ja toetamiseks kuritegevuse ennetamise alal; artikli 87 lõikel 2, kus on sätestatud,

et Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada

meetmeid seoses: a) asjakohaste andmete kogumise, säilitamise, töötlemise, analüüsi ja

vahetusega; b) personali koolitamise toetamisega ning personali vahetamise, seadmete

kasutamise ja kriminalistikauuringute alase koostööga; c) organiseeritud kuritegevuse raskete

vormide avastamisega seotud ühiste uurimismeetoditega. Eelpoolnimetatud moodustab

nõuetekohase õigusliku aluse.

Eeltoodust tulenevalt on EL-il pädevus eelnõu vastuvõtmiseks ning so kooskõlas EL toimimise

lepingu eesmärkidega.

Lisaks esitas Komisjon 16. juulil 2025 riigiplaani ja tulemusraamistiku määruste eelnõud.

Riigiplaani määruse eelnõu eesmärk on tagada parem kooskõla ELi prioriteetide ning

liikmesriikide ja piirkondade tegevuste vahel, lihtsustada ja tõhustada toetuste süsteemi,

saavutades suurema kuluefektiivsuse, ning võimaldada paindlikumat ressursside

ümberjaotamist, et reageerida uutele vajadustele ja kriisidele, kahjustamata sealjuures

pikaajalisi eesmärke. Tulemusraamistiku määruse eelnõu eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada

ELi eelarve põhimõtete rakendamist, seiresüsteeme ja aruandlust, et suurendada läbipaistvust,

vähendada halduskoormust ning parandada toetusesaajate ligipääsu rahastusele.

3.2. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse hinnang

Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võtab liit

valdkondades, mis ei kuulu liidu ainupädevusse, meetmeid vaid niisuguses ulatuses ja siis, kui

liikmesriigid ei suuda seda eesmärki piisavalt saavutada, ning eesmärk on paremini saavutatav

liidu tasandil.

Kuigi julgeoleku eest vastutavad esmajärjekorras liikmesriigid, on julgeoleku valdkonna

probleemid olemuslikult omavahel seotud, piiriülene nähtus ning liikmesriigid ei suuda üksinda

tegutsedes nende probleemidega vajalikul määral tegeleda ega rahvusvahelisi ohte tõhusalt

tõrjuda. Selleks vajalikud töövahendid tuleb luua Euroopa tasandil, mis võimaldab riiklikel

ametiasutustel ühiste probleemide lahendamiseks tõhusalt koostööd teha.

5

ELi eelarvest antav rahaline toetus aitab toetada liikmesriikide jõupingutusi tagamaks liidus

kõrge julgeoleku tase eelkõige terrorismi ja radikaliseerumise, raske ja organiseeritud

kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastase võitluse ning kuriteoohvrite abistamise ja kaitsmise

kaudu.

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega

ei lähe määruse eelnõu kaugemale sellest, mis on vajalik, sobiv ja kohane liidu eesmärkide

saavutamiseks, kuna liikmesriigid üksi ei suuda määruse eelnõus toodud eesmärke saavutada.

Määruse eelnõu on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega.

4. ESIALGNE MÕJUDE ANALÜÜS

Perioodi 2014.–2020. aasta Politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise

ning kriisiohje rahastamisvahendi käimasoleva järelhindamise esialgsed tulemused kinnitavad,

et rahastamisvahend aitas parandada nii liikmesriikide võimeksut võidelda piiriülese, raske ja

organiseeritud kuritegevusega kui ka liikmesriikide suutlikkust ohjata julgeolekuga seotud riske

ja kriise.

Sisejulgeolekufondi 2021.–2027. aasta perioodi vahehindamise esialgsed tulemused

kinnitavad, et Sisejulgeolekufond on vastanud vajadustele, milleks see ette nähti.

Mõjude analüüsist nähtub, et Eestile kaasneb käesoleva eelnõuga positiivne mõju

sisejulgeolekule.

4.1. Sotsiaalne mõju:

Sisejulgeoleku valdkonna ELi toetusel on oluline mõju Eesti inimest turvatunde

kindlustamisele. Turvaline ühiskond on eeldus uute töökohtade loomisel ja majanduse

hoogustumisel.

4.2. Mõju riigiasutustele ja riigieelarvele:

Sisejulgeolekuvaldkonna EL vahendite kasutamine ühtse riigiplaani raames võib kaasa tuua

administratiivse koormuse kasvu, kuid siiski saab öelda, et vahendite rakendamisest saadav

kasu on suurem kui administratiivne kulu, mida on võimalik katta tehnilisest abist.

Eelnõu kohaselt toetab EL sisejulgeoleku valdkonda 6 843 331 500 euroga jooksevhindades,

perioodil 2021–2027 on vastav summa 2,5 mld.

Eelnõu jõustumisega kaasnevad kulud, sest ELi antavat toetust määruse eelnõus toodud

eesmärkide täitmiseks tuleb riigieelarvest kaasfinantseerida. Riigipoolne kaasfinantseeringu

määr on 40% riigiplaani kogumahust.

Sisejulgeoleku valdkonnas tehtud investeeringutega kaasnevad ülalpidamiskulud, mis tuleb

üldjuhul planeerida ja kanda riigieelarvest. Hoolduskulude katmiseks võimalik kasutada ka

tegevustoetust, kuid need saab ette näha üksnes suurema reformi või investeeringu osana.

6

ELi toetuse kasutamine ühtse riigiplaani raames toob esialgu kaasa olulise administratiivse

koormuse kasvu, kuna ümber tuleb kujundada rakendamise struktuur, välja töötada uued

riigisisesed õigusaktid, juhised ja tööprotseduurid. Euroopa Komisjon ette näinud riigiplaani

administreerimise kulu, mis on riigiplaani määruse eelnõu kohaselt 3% otsestest kuludest.

4.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele:

Sisejulgeoleku valdkonna spetsiifilisuse tõttu on sellel peale riigieelarve vähe võimalikke

rahastusallikaid. Seega on sisejulgeoleku valdkonnas EL vahendite kasutamine kriitilise

tähtsusega.

2024. a läbiviidud perioodi 2021–2027 Sisejulgeolekufondi vahehindamise tulemusel võib

kindlalt öelda, et sisejulgeoleku valdkonnas on Sisejulgeolekufondil olnud oluline panus riigi

kohustuste täitmise toetamisel: vajalikke IKT-arendusi, varustuse soetusi ja koolitusi ei oleks

saanud ellu viia sellises mahus ja ajaraamis, kui seda seni tehtud on. Perioodi 2021–2027

Sisejulgeolekufondi toel on kaasaegse varustuse, süsteemide ja koolituste kaudu tõstetud ja

tõstetakse Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti, Päästeameti, Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskuse, Justiits- ja Digiministeeriumi, Rahapesu Andmebüroo,

Keskkonnaameti ning Maksu- ja Tolliameti võimet ennetada julgeolekuohte ning võidelda

raske ja organiseeritud kuritegevusega.

Perioodil 2028–2034 võib sisejulgeoleku valdkonda suuantavate EL vahendite mõju

prognoosida isegi suuremaks, kuna liikmesriikidele planeeritakse eraldada rohkem vahendeid.

4.4. Mõju põhiõigustele

Liidu toetust rakendatakse kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja õigusriigi

põhimõttega, nagu on sätestatud määruse (EL, Euratom) 2020/2092 artikli 2 punktis a.

4.5. Võimalikud muudatused siseriiklikus õigusruumis:

Sisejulgeoleku valdkonna määrus ise ei too kaasa muudatusi riigisiseses õiguses. Määrust

rakendatakse koosmõjus riigiplaani ja tulemusraamistiku määrustega, mille alusel tuleb luua

riigisisene regulatsioon.

5. EESTI SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED

5.1. Eesti toetab ettepanekut rahastada sisejulgeolekuvaldkonda liidu eelarvest. Peame

oluliseks, et riik saab ise otsustada, milliste tegevuste kaudu valdkonna eesmärke täita

ning et liikmesriikidele ei seata vahendite kohustuslikke kasutamismahte konkreetsete

eesmärkide lõikes. See aitab tagada rakendamisel liikmesriikidele vajaliku paindlikkuse

riigiplaani kaudu.

Põhjendus: Eelnõu kohaselt toetab EL sisejulgeoleku valdkonda 6 843 331 500 euroga

(jooksevhindades). See võimaldab adresseerida raske ja organiseeritud kuritegevuse

7

ennetamise ning sellega võitlemisega seotud Euroopa sisejulgeoleku strateegias ProtectEU8,

Siseturvalisuse arengukavas jt siseturvalisuse valdkonna strateegiates ja arengukavades toodud

väljakutseid ning Schengeni hindamiste soovitusi. Kuna liikmesriikidel on erinevad

väljakutsed, on oluline, et liikmesriigid saaksid ise otsustada, milliste tegevuste kaudu eesmärke

täidetakse ja millises proportsioonis ELi vahendeid sisejulgeoleku valdkonna eesmärkideks

suunatakse.

Perioodil 2021–2027 on Sisejulgeolekufondi määruses ette nähtud minimaalsed määrad

vahendite kogumahust, mis iga liikmesriik peab konkreetsete erieesmärkide täitmiseks

kasutama. Uue finantsperioodi sisejulgeoleku valdkonna toetamise määruse ettepanekus

samasisuline piirav säte puudub. Pooldame, et ühtegi konkreetset ja numbrilist määra erinevate

meetmete kohaldamisele ei seata ning otsus, millisesse erieesmärki raha suunata, jääb

liikmesriigile, lähtudes riigi strateegilistest prioriteetidest ning võimaldades optimaalselt

kombineerida erinevate rahastusallikate panust.

5.2. Eesti toetab määruse eelnõu eesmärke, mis katavad olulisi sisejulgeoleku valdkonna

prioriteete. Seejuures on oluline, et üheks eesmärgiks on seatud ka toetada hübriidohtude

ennetamist ja nende vastu võitlemist, ning kodanike ja avaliku ruumi kaitsmist rünnakute

eest.

Põhjendus: Komisjoni väljapakutud sisejulgeoleku valdkonna eesmärgid on sarnased eelmiste

rahastusperioodide valdkondlike fondide erieesmärkidele. Eesmärkide sõnastus lubab

üldjoontes kooskõlas valdkondlike strateegiate ja liidu strateegiatega toetada Eesti vajadustest

lähtuvaid tegevusi, kuid soovime punktides 5.3. – 5.5. tooduga määruse eesmärke täpsustada,

et kindlustada Eestile oluliste teemade kaetus.

5.3. Tugevdamaks vastupanuvõimet küberohtudele, on Eesti hinnangul oluline

küberturvalisuse toetamine sisejulgeoleku toetusmehhanismi raames. Seega teeme

ettepaneku tuua küberturvalisus eesmärkides eraldi esile.

Põhjendus: Euroopa küberturvalisuse maastik on oluliselt muutunud, küberohtude kasvu on

märgatavalt süvendanud Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas. Küberrünnakuid kasutatakse

hübriidsõja raames luureandmete kogumiseks ja ebasõbralike riikide "karistamiseks" nende

poliitiliste otsuste eest. Küberohtude üldise kasvu taga ka laiemad tehnoloogilised

suundumused, nagu 5G tehnoloogia kasvav kasutuselevõtt, tehisintellekti laiem rakendamine,

kvantarvutite ning uue põlvkonna digiteenuste arendamine.

Seetõttu on vaja tegeleda esilekerkivate kübertrendide ja -ohtudega, tagada ajakohane ühine

olukorrateadlikkus liikmesriikides ning viia läbi ühisõppusi ja tagada elutähtsate digiteenuste

kriisikindluse suurendamine.

5.4. Eesti hinnangul on oluline, et rahastusmehhanismi vahendeid saaks kasutada ka

radikaliseerumise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, seega toetame eesmärkide

sõnastuse vastavat muudatust.

8 ProtectEU eesmärk on kaitsta kodanikke mitmesuguste kuritegevusega seotud ohtude eest.

8

Põhjendus: Määruse eelnõu artiklis 2 on radikaliseerumine defineeritud, kuid radikaliseerumine

ei kajastu artiklis 3 sõnastatud eesmärkides. Teeme ettepaneku lisada ja toetame

radikaliseerumise ennetamise ja selle vastu võitlemise lisamist määruse artiklis 3 toodud

eesmärkide hulka. Terroriaktide ja -propaganda vastase võitluse kõige mõjusamaks „relvaks“

on radikaliseerumise ennetamine igal ennetustasandil. Nii Eestis kui teistes liikmesriikides on

näha globaalset trendi, et vägivaldse äärmusluse, sh terroriaktide elluviimiseni võivad jõuda

üha nooremad alaealised. Nendest osade äärmusesse pöördumise teekonnal on olulist rolli

mänginud värbajate lähenemiste muutumine ja uute virtuaalsete keskkondade kasutamine,

süsteemne valeinfo levik ja Venemaa mõjutustegevus. Kiire ja adekvaatse reageerimise

võimekuse loomine on eriti oluline kriisiolukordades, kus süsteemne mõjutustegevus võib

intensiivistuda. Tõstmaks senist võimekust, on Eestis väljatöötamisel riiklik radikaliseerumise

ennetamise tegevuskava (RETK).

5.5 Eesti hinnangul on oluline, et rahastusmehhanismi vahenditega saaks toetada ka

kriitilise energia- ja transporditaristu vastupanuvõime tõstmist vaenuliku tegevuse vastu.

Põhjendus: Viimaste aastate jooksul on taristu vastu suunatud sabotaaži ja küberrünnete

juhtumid Euroopas sagenenud ning edasiste rünnete õnnestumise tõenäosus sõltub paljuski

elutähtsa teenuse tagamiseks vajaliku kriitilise taristu kaitseks rajatud meetmetest. Arvestades,

et rahastusmehhanismi üheks eesmärgiks on kriitilise taristu vastupanuvõime tõstmine

vaenuliku tegevuse suhtes, peame oluliseks, et rahastusmehhanismist oleks võimalik rahastada

tegevusi, mis võimaldavad olemasolevat kriitilist energia- ja transporditaristut

muuta tehniliselt vastupidavamaks nii küber- kui füüsilistele rünnetele, arvestades EL

toimimise lepingu artiklite 82, 84 ja 87 kohaldamisala piirangut.

Samas peame oluliseks, et loodava Euroopa Fondi Euroopa rahastu vahendite toel, mille osaks

on käesolev toetusmehhanism, oleks liikmesriikidel võimalus tagada energiasüsteemi, logistika

ja tarneahelate toimepidevus muutuvas julgeolekukeskkonnas ning vähendada ristsõltuvustest

tulenevaid kaskaadimõjusid ühiskonnale. Kuna elutähtsad teenused on omavahel tihedalt

seotud, võib ühe teenuse katkestus põhjustada ulatuslikke häireid teistes. Näiteks mõjutab

laiaulatuslik elektrikatkestus mh ka lennujaamade, sadamate, tanklate, sidemastide, haiglate,

toidupoodide jm taristu tööd, kui riskid ei ole piisavalt maandatud.

5.6. Eesti hinnangul on oluline, et saaks toetada kõiki pädevate asutuste vajalikke

koostöövorme, mitte piiritleda seda vaid operatiivkoostööga. Muuhulgas on vajalik

toetada nt koolitusi, ühisõppuseid, õpikodasid.

Põhjendus: Õiguskaitsealane operatiivkoostöö on ELi toimimise lepingu artikli 87 lõikes 3

osutatud kahe või enama liikmesriigi asutuste vaheline operatiivkoostöö või ühe liikmesriigi

pädevate asutuste tegevus teise liikmesriigi territooriumil. Teeme ettepaneku muuta artikli 3

lõike 1 punktis d) toodud sõnastust ja mitte piiritleda koostööd vaid operatiivkoostööga. Oluline

on toetada kõiki koostöövorme pädevate asutuste vahel, nii nagu seda võimaldab ka perioodi

2021–2027 Sisejulgeolekufondi määruse artikli 3 lõike 2 punktis b) toodud erieesmärgi

sõnastus „parandada ja tõhustada piiriülest koostööd, sealhulgas ühisoperatsioone pädevate

9

asutuste vahel seoses terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevusega, millel on piiriülene

mõõde“.

6. KOOSKÕLASTAMINE

Eesti seisukohtade väljatöötamisse kaasati Justiits- ja Digiministeerium, Riigikantselei,

Rahandusministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Eelnõude infosüsteemis laekusid arvamused Justiits- ja Digiministeeriumilt ning

Kliimaministeeriumilt ja nendega arvestamine kajastub seletuskirja lisas 1 – Kaasamistabel.

Seisukohtade väljatöötamisel ja seletuskirja koostamisel olid läbivalt kaasatud Riigikantselei,

Justiits- ja Digiministeerium ning Kliimaministeerium, kelle tagasiside laekus jooksvalt.

Huvirühmadele tutvustati eelnõud 8. oktoobri 2025. a infopäeval ja huvirühmade ettepanekuid

arutati 15. oktoobril 2025. a korraldatud kaasamisseminari raames.

Lisa: Kaasamistabel

Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse kohta, millega kehtestatakse liidu toetus sisejulgeoleku valdkonnale aastateks 2028–2034

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

1

Seletuskirja lisa 1: Kaasamistabel

Nr. Partner Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

1. Riigikantselei Märkusi ei ole Teadmiseks võetud

2. Rahandus-

ministeerium

Märkusi ei ole Teadmiseks võetud

3. Majandus- ja

Kommunikatsiooni-

ministeerium

Märkusi ei ole Teadmiseks võetud

4.

Justiits- ja

Digiministeerium

4.1. Toetame Euroopa Komisjoni 16.07.2025 esitatud

ettepanekus1 siseturvalisuse toetamisel eesmärki tugevdada

EL ja liikmesriikide suutlikkust raske ja organiseeritud

kuritegevuse ennetamisel ja tõkestamisel, sealhulgas

võitlemisel terrorismi, vägivaldse äärmusluse,

küberkuritegevuse, laste seksuaalse kuritarvitamise ja

ärakasutamise ning hübriidohtude vastu, samuti kodanike ja

avaliku ruumi kaitsmisel rünnakute eest, sealhulgas

uuenduslike meetodite ja uute tehnoloogiate abil.

Arvestatud seisukohas nr 2.

4.2. Küberjulgeolek ei tohiks nimetatud ettepanekus jääda

vaid horisontaalseks teemaks, vaid see peab olema täiesti

eraldi eesmärgina nimetatud.

Arvestatud seisukohas nr 3.

Kuna termin cybersecurity on defineeritud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. a määruses (EL)

2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu

Küberturvalisuse Amet) ning info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse

sertifitseerimist artikli 2 punktis 1 ja eesti keeles on

ametlikus tõlkes kastutatud terminit „küberturvalisus“,

kasutame antud tõlget.

Sisejulgeoleku valdkonna määrusega sätestatakse vaid osa

meetmetest, mida riigiplaani raames rahastatakse. Riik

Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse kohta, millega kehtestatakse liidu toetus sisejulgeoleku valdkonnale aastateks 2028–2034

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

2

adresseerib riigiplaaniga meetmeid oma vajadustest

tulenevalt. Riigiplaani koostamisel kaalutakse, millised

reformid ja investeeringuid milliste peatükkide koosseisu

kuuluvad.

4.3. Palume kaaluda Euroopa Komisjoni püstitatud

eesmärkide täiendamist:

a) Vägivalda taunivad hoiakud, normid ning teadlikkus ja

valdkonnaülene koostöö

b) Kübervägivalla ennetus

c) Pere- ja soopõhise vägivalla ennetus ja vähendamine

d) Seksuaalvägivalla ennetus

e) Inimkaubanduse ennetus

f) Vaimse vägivalla ja äärmusluse ennetus

g) vägivalla ohvrite ja toimepanijate toetamine

Arvestatud osaliselt seisukohas nr 2.

Juhime tähelepanu, et antud määruse eesmärk on võidelda

raske ja organiseeritud kuritegevusega

Küberkuritegevuse, laste seksuaalse kuritegevuse

ennetamine ja nende vastu võitlemine sisaldub määruse

eelnõu artiklis 3 toodud sisejulgeoleku valdkonnale antava

liidu toetuse eesmärkides a) ja d).

Kuna määruse eelnõu artiklis 3 toodud eesmärkide sõnastus

sisaldab sõna „sealhulgas“, et ole tegu eesmärkide

ammendava ehk suletud loeteluga.

4.4. Oluline on õiguskaare digitaliseerimine ja koostöö

teiste liikmesriikidega. Toome välja olulisemad digitaalse

õiguskaitse teemad:

- digitaalse tõendusmaterjali kogumise ja säilitamise

võimekus, menetluse täielik digitaliseerimine;

- tehisintellekti ja analüütika kasutamine kohtu- ja

süüteomenetluse valdkonnas ja selle integreerimine

(kohtu)registrisse;

- kohtu videokonverentsitaristu laiendamine;

- kohtu automatiseeritud tõlkesüsteemi

väljatöötamine

- digipädevuste koolitused õiguskaitse ametnikele

(uurimisasutuste ametnikud, prokurörid kohtunikud

jne);

riigi õigusabi süsteemi tehnoloogilise baasi väljavahetamine

Arvestatud osaliselt seisukohas nr 2.

Juhime tähelepanu, et antud määruse eesmärk on võidelda

raske ja organiseeritud kuritegevusega, seega kogu

õiguskaare digitaliseerimine väljub selle määruse eesmärgist.

Arvestada tuleb EL toimimise lepingu artiklite 82, 84 ja 87

kohaldamisala piirangut.

Õiguskaitse ametnike pädevuse suurendamiseks on

Õigusprogramm (Justice Programme), Euroopa

konkurentsivõime fondi üheks peamiseks eesmärgiks on

digital transition. Sisejulgeoleku valdkonna toetuse raames

saab rahastada vaid koolitusi, mis on otseselt seotud

sisejulgeoleku valdkonna eesmärkidega.

5. Kliima-

ministeerium

5.1. Kliimaministeerium toetab Euroopa Komisjoni

ettepanekut ja määruse eesmärke. Kliimaministeeriumi

vaatest on kõige olulisemad eesmärgid määruses kriitiliste

Arvestatud osaliselt seisukohtades nr 2 ja 5.

Juhime tähelepanu, et arvestada tuleb EL toimimise lepingu

„Õiguskaitsealane koostöö kriminaalasjades“ ja

Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse kohta, millega kehtestatakse liidu toetus sisejulgeoleku valdkonnale aastateks 2028–2034

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

3

ettevõtete ja objektide turvalisuse toetamine rünnakute vastu

ja samuti turvalisusega seotud intsidentidele reageerimise

võimekuse toetamine.

„Politseikoostöö“ peatükkide artiklite 82, 84 ja 87

kohaldamisala piirangut. See tähendab, et riigiplaani kaudu

saab IS-i määruse eelnõus toodud eesmärke (art 3) toetada

ainult neis tegevustes, mille tulemuseks on:

1. kriminaalasjades tehtavaks õigusalaseks koostöö ning

tegevus, mis viivad kohtuotsuste ja õiguskaitseasutuste

otsuste vastastikuse tunnustamiseni (art 82);

2. kuritegevuse ennetus (art 84);

3. politseikoostöö kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja

uurimiseks sh andmete kogumiseks, säilitamiseks,

töötlemiseks, analüüsiks ja vahetuseks, personali

koolitamiseks, personali vahetamiseks, seadmete

kasutamiseks ja kriminalistikauuringute läbiviimiseks

ning organiseeritud kuritegevuse raskete vormide

avastamisega seotud ühisteks uurimismeetoditeks (art

87).

Sisejulgeoleku valdkonna määrusega sätestatakse vaid osa

meetmetest, mida riigiplaani raames rahastatakse. Riik

adresseerib riigiplaaniga meetmeid oma vajadustest

tulenevalt. Riigiplaani koostamisel kaalutakse, millised

reformid ja investeeringuid milliste peatükkide koosseisu

kuuluvad.

5.2. Tsiviillennunduse rõhuasetuse vaatest tuleks

keskenduda droonide seirele ja nendega seotus ohu tõrjele.

Oluline eesmärk on tagada lennuohutus, st see on

tsiviilvaldkonna huvi saada seireinfot ja reageerida kui on

oht tsiviillennundusele ja õhuruumi kasutajatele.

Juhime tähelepanu, et arvestada tuleb EL toimimise lepingu

„Õiguskaitsealane koostöö kriminaalasjades“ ja

„Politseikoostöö“ peatükkide artiklite 82, 84 ja 87

kohaldamisala piirangut.

Sisejulgeoleku valdkonna määrusega sätestatakse vaid osa

meetmetest, mida riigiplaani raames rahastatakse. Riik

adresseerib riigiplaaniga meetmeid oma vajadustest

tulenevalt. Riigiplaani koostamisel kaalutakse, millised

reformid ja investeeringuid milliste peatükkide koosseisu

kuuluvad.

Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse kohta, millega kehtestatakse liidu toetus sisejulgeoleku valdkonnale aastateks 2028–2034

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

4

5.3. Lisaks märgime, et sisejulgeoleku tagamisel on oluline

tagada kliimakindlus ning CO2 heite vähendamine.

Riigiplaanile seatavad keskkonnanõuded on reguleeritud EK

ettepanekus nr COM (2025) 565 ja käesolevas eelnõus ei

käsitleta. Meetmete disainimisel arvestatakse riigiplaani

määruses sätestatuga.

Riigiplaanist 43% suunatakse kliimaeesmärkide täimiseks,

kuid vastavalt tulemusraamistiku määruse ettepaneku lisale 1

ei ole ette nähtud, et sisejulgeoleku valdkonna vahendeid

peab kasutama ka kliimaeesmärkide saavutamiseks.

5.4. Lisaks seostuvad art 3 välja toodud võimalused Euroopa

Liidu piiririigina ka GNSS side häirete tõrjumise ning

selleks vajalike investeeringute ja tegevuste toetamisega

riigi siseselt. Eesmärk jällegi sama tagada lennuohutus

kõikidele õhuruumi kasutajatele ja vältida vahetut ohtu

õhusõidukitele, mida GNSS side häired reaalselt

põhjustavad.

Juhime tähelepanu, et arvestada tuleb EL toimimise lepingu

„Õiguskaitsealane koostöö kriminaalasjades“ ja

„Politseikoostöö“ peatükkide artiklite 82, 84 ja 87

kohaldamisala piirangut.

Sisejulgeoleku valdkonna määrusega sätestatakse vaid osa

meetmetest, mida riigiplaani raames rahastatakse. Riik

adresseerib riigiplaaniga meetmeid oma vajadustest

tulenevalt. Riigiplaani koostamisel kaalutakse, millised

reformid ja investeeringuid milliste peatükkide koosseisu

kuuluvad.

5.5. Juhime tähelepanu suursaarte ja väikesaarte lennujaama

taristu ning lennuliikluse teenindamisega seotud taristu

uuendamisele ja selliste investeeringute toetamisele, kuna

saarte lennuühendused toimivad vaid PSO (public service

obligation – avaliku teenindamise kohustuse) alusel, s.o

teenus ei ole majanduslikult isetasuv (lennuliiklus,

lennujaamade majandamine, lennuühendused).

Juhime tähelepanu, et arvestada tuleb EL toimimise lepingu

„Õiguskaitsealane koostöö kriminaalasjades“ ja

„Politseikoostöö“ peatükkide artiklite 82, 84 ja 87

kohaldamisala piirangut.

Sisejulgeoleku valdkonna määrusega sätestatakse vaid osa

meetmetest, mida riigiplaani raames rahastatakse. Riik

adresseerib riigiplaaniga meetmeid oma vajadustest

tulenevalt. Riigiplaani koostamisel kaalutakse, millised

reformid ja investeeringuid milliste peatükkide koosseisu

kuuluvad.