Ministri käskkiri "LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise aluspõhimõtted ja tegevuskava 2025-2030"

KÄSKKIRI

23.11.2025 nr 116

LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise

aluspõhimõtted ja tegevuskava 2025–2030

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 1 alusel ning kooskõlas Riigikogu

12. mai 2021. aasta otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti

2035“ riigivalitsemise aluspõhimõttega „kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja

ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest

erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaalmajanduslikust võimekusest ja elukohast“ ning

Vabariigi Valitsuse 23. veebruaril 2023. aasta otsusega kinnitatud valdkonna arengukava „Heaolu

arengukava 2023–2030“ alaeesmärgiga „Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu

valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on

tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks“, kinnitan „LGBTIQ-

inimeste võrdsete võimaluste edendamise aluspõhimõtted ja tegevuskava 2025–2030“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisa: LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise aluspõhimõtted ja tegevuskava 2025–

2030

LGBTIQ-INIMESTE VÕRDSETE VÕIMALUSTE EDENDAMISE

ALUSPÕHIMÕTTED JA TEGEVUSKAVA 2025–2030

2

SISUKORD

TAUST ....................................................................................................................................... 3

Seos muude strateegiatega ...................................................................................................... 4

Rahvusvahelised strateegiad ja soovitused ............................................................................. 5

Tegevuskava ja aluspõhimõtete loomine ................................................................................ 6

ALUSPÕHIMÕTTED ............................................................................................................... 7

Esimene aluspõhimõte: Eesti on toetav .................................................................................. 7

Teine aluspõhimõte: Eesti on kaasav ...................................................................................... 8

Kolmas aluspõhimõte: Eesti on turvaline ............................................................................... 8

Mõõdikud................................................................................................................................ 9

TEGEVUSKAVA 2025–2030 .................................................................................................. 11

I Eesti on toetav .................................................................................................................... 11

1.1 Haridus ja noored ........................................................................................................ 11

1.2 Õigusruum ................................................................................................................... 13

1.3 Kodanikuühiskond ...................................................................................................... 14

II Eesti on kaasav .................................................................................................................. 15

2.1 Tervis ........................................................................................................................... 15

2.2 Tööelu ......................................................................................................................... 17

III Eesti on turvaline ............................................................................................................. 18

3.1. Turvalisus ................................................................................................................... 18

3.2 Välispoliitika ............................................................................................................... 19

JÄLGIMINE, UUENDAMINE JA HINDAMINE .................................................................. 21

3

TAUST

Viimase 35 aasta jooksul on Eesti astunud märkimisväärseid samme, et suurendada lesbide,

geide, biseksuaalsete-, transsooliste-, intersooliste ja kväärinimeste (edaspidi LGBTIQ-

inimesed) heaolu. 1992. aastal kaotas Eesti nõukogude-aja jäänukina kehtinud

kriminaalkoodeksi, mis oli keelustanud meestevahelised seksuaalsuhted. Viis aastat hiljem

hakkas Eesti ühe esimese riigina piirkonnas reguleerima soo tunnustamist ja üleminekuga

seotud meditsiiniteenuseid. Möödunud 35 aasta jooksul on Eesti samm-sammult üha enam

tunnustanud LGBTIQ-perekondi, mis päädis 2016. aastal kehtima hakanud kooseluseaduse ja

2024. aastal jõustunud abieluvõrdsusega. Samal perioodil on LGBTIQ organisatsioonidest

kujunenud riigile olulised strateegilised partnerid, keda kaasatakse LGBTIQ-inimesi

puudutavate otsuste kujundamisse.

Eesti inimesed suhtuvad järjest positiivsemalt LGBTIQ-inimestesse ja peavad aina

olulisemaks, et LGBTIQ-inimestele oleks tagatud teiste inimestega võrdsed võimalused.1

Transsoolisus ja homoseksuaalsus on viimase kümne aasta jooksul muutunud Eesti ühiskonnas

üha vastuvõetavamaks.2 Ka Eesti LGBTIQ-inimesed ise tunnevad aina enam, et riik oma

tegevusega vähendab meie ühiskonnas levivaid LGBTIQ-inimeste vastaseid eelarvamusi ja

sallimatust.3

Samas ei ole jätkuvalt LGBTIQ-inimestel endiselt teistega võrredes võrdsed võimalused

osaleda kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Selgele enamusele Eesti LGBTIQ-õpilastele ei

räägitud koolis LGBTIQ-teemadest või tehti seda negatiivses võtmes.4 See jättis LGBTIQ-

noored ilma olulistest teadmistest nende endi kohta. 65% LGBTIQ-õpilastest koges kiusamist

oma kaasõpilaste või kooli töötajate poolt seetõttu, kes nad on.5 Ülekaalukas enamus

tervishoiutöötajatest ei saanud enda sõnul väljaõppes piisavat ettevalmistust tööks LGBTIQ-

patsientidega.6 LGBTIQ-inimesed ei tunne end sageli tööelus piisavalt turvaliselt ja kaasatult,

mistõttu umbes 70% neist ei ole tööl oma juhtidele või klientidele LGBTIQ-inimesena väljas.7

Samal ajal isegi töökeskkonnad, mis tegelevad kaasamise ja mitmekesisuse edendamisega,

väldivad sageli LGBTIQ-teemade käsitlemist.8

LGBTIQ-inimesed kogevad ikka veel jahmatavalt suures ulatuses vägivalda. Viimase viie aasta

jooksul on 9% Eesti LGBTIQ-inimeste vastu toimunud füüsiline või seksuaalne rünnak. 12 kuu

1 Eesti Inimõiguste Keskus. Turu uuringud AS. Avaliku arvamuse uuring LGBT teemadel. 2023. 2 Samas. 3 FRA. EU LGTIQ Survey III. 2024. LGBTIQ equality at a crossroads: progress and challenges | European Union

Agency for Fundamental Rights. 4 Samas. 5 Samas. 6 Praxis. Tervishoiutöötajate ja - tudengite hoiakud ja teadlikkus seoses LGBTI inimestega. Uuringu aruanne. 2023.

Lk 58. https://www.praxis.ee/uploads/2022/08/Tervishoiutootajate-ja-tudengite-hoiakud-ja-teadlikkus-seoses-

LGBTI-inimestega.pdf. 7 FRA. EU LGTIQ Survey III. 2024. LGBTIQ equality at a crossroads: progress and challenges | European Union

Agency for Fundamental Rights. 8 Rakendusliku Antropoloogia Keskus. Mitmekesisus ja kaasatus tööandjate pilgu läbi. Uuringu lühiraport. 2023.

Lk 12.

4

jooksul koges iga teine LGBTIQ-inimene ahistamist nagu vägivallaga ähvardamine, jälitamine,

jõllitamine, sõimamine.9 Vägivalla hirmus ei julge selge enamus LGBTIQ-inimestest endaga

samast soost partneriga avalikus ruumis käest kinni hoida. Sellel kõigel on märkimisväärselt

negatiivne mõju LGBTIQ-inimeste vaimsele tervisele. Sageli või alati mõtleb enesetapule 20%

Eesti LGBTIQ-inimestest. Peaaegu iga kolmas 15-17 aastane LGBTIQ-noor on teinud

enesetapukatse.10 LGBTIQ-inimesed võivad kogeda takistusi nii abi otsimisel kui ka selle

saamisel, mis on seotud nende seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi, soolise eneseväljenduse

või sootunnustega.11

Eesti esimene LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava koos

aluspõhimõtetega on loodud selleks, et kõigil oleks Eestis võrdne võimalus eneseteostuseks ja

ühiskonnaelus osalemiseks. Seda olenemata meie sooidentiteedist, soolisest eneseväljendusest,

sootunnustest või seksuaalsest sättumusest. LGBTIQ-inimestele võrdsete võimaluste tagamine

ei ole ainult küsimus kellegi teadlikult halvemalt kohtlemises. Enamasti on probleemiks hoopis

see, et erinevates valdkondades ei ole piisavalt arvestatud LGBTIQ-inimeste vajadustega.

Tegemist on struktuurse probleemiga, mida ei ole võimalik lahendada üksikute tegevustega.

LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise aluspõhimõtted ja tegevuskava 2025–2030

on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegiline arengudokument, mille

eesmärk on toetada LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste terviklikku ja sihipärast

edendamist. Tegemist on valdkondadeülese kokkuleppega LGBTIQ-inimeste võrdsete

võimaluste tagamiseks. Tegevuskava aitab LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste

edendamisele läheneda süsteemselt ja valdkondade üleselt. See seab konkreetsed sihid ja

teekonna, mida tehes jõuame lähemale Eestile, kus me kõik oleme kaasatud, toetatud ning

tunneme end turvaliselt.

Peame oluliseks, et tegevuskava ja aluspõhimõtted on võimalikult ligipääsetavaks kõigile Eesti

elanikele. Sealhulgas noortele, erivajadustega inimestele ning eesti keelt mitte kõnelejatele.

Seos muude strateegiatega

Riigi pikaajalise strateegiaga Eesti 2035 seati Eesti riigile järgmiseks viieteistkümneks aastaks

strateegilised sihid. Selle aluspõhimõtete järgi peab kõigil Eestis olema võrdne võimalus

eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Seda sõltumata individuaalsetest eripäradest ja

vajadustest ning kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse. LGBTIQ-inimeste

võrdsete võimaluste tegevuskava ja aluspõhimõtted toetavad järgmisi strateegilisi sihte: arukas,

9 FRA. EU LGTIQ Survey III.2024. LGBTIQ equality at a crossroads: progress and challenges | European Union

Agency for Fundamental Rights. 10 Samas. 11 Gene Lim, Stephanie Lusby, Marina Carman, Adam Bourne. Affective Barriers to Accessing Professionalized

Intimate Partner Violence Services Among LGBTQ People in Australia. Violence agaist Women. 2025.

https://doi.org/10.1177/10778012251323237; Welsh Government Social Research. Barriers Faced by Lesbian,

Gay, Bisexual and Transgender People in Accessing Domestic Abuse, Stalking and Harassment, and Sexual

Violence Services. 2014. Barriers Faced by Lesbian, Gay, Bisexual and Transgender People in Accessing Domestic

Abuse, Stalking and Harassment, and Sexual Violence Services.

5

tegus ja tervist hoidev inimene, hooliv, koostöömeelne ja avatud ühiskond, vastutustundlik

majandus, turvaline elukeskkond ning usaldusväärne ja inimkeskne riigivalitsemine.12

Tegevuskava ja aluspõhimõtted aitavad ellu viia järgmistes riiklikes arengukavades ja muudes

loetletud strateegilistes dokumentides sõnastatud eesmärke ja soovitusi: Eesti välispoliitika

arengukava 2030, Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035, Heaolu arengukava 2023–2030,

Noortevaldkonna arengukava 2021–2035, Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030, Sidusa

Eesti arengukava 2030, Siseturvalisuse arengukava 2020–2030, Inimõigusdiplomaatia alused

ja tegevuskava, Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025–2027, Kriminaalpoliitika

põhialused aastani 2030, Vägivallaennetuse kokkulepe 2021–2025, Riiklik HIV tegevuskava

aastateks 2017–2025, Eesti suitsiidiennetuse tegevuskava 2025–2028, Lähisuhtevägivalla

ennetamise tegevuskava aastateks 2024–2027 ja Vaimse tervise roheline raamat.

Rahvusvahelised strateegiad ja soovitused

Euroopa Komisjoni LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia aastateks 2020-2025 seab

eesmärgiks Euroopa Liidu, kus LGBTIQ-inimesed tunnevad end kogu oma mitmekesisuses

turvaliselt ning neil on võrdsed võimalused osaleda täiel määral ühiskonnas ja realiseerida kõiki

oma võimeid. Käesolev tegevuskava ja aluspõhimõtted panustavad kõigisse nelja Euroopa

Komisjoni strateegia sambasse. Nendeks on võidelda LGBTIQ-inimeste diskrimineerimise

vastu, tagada LGBTIQ-inimestele turvalisus, kujundada LGBTIQ-inimesi kaasavat ühiskonda

ning seista LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse eest kogu maailmas.13

Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)5 kutsub liikmesriike võitlema

seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi alusel diskrimineerimise vastu. Soovituse järgi on

seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi alusel diskrimineerimist ja sotsiaalset tõrjutust kõige

parem ületada meetmetega, mis on suunatud nii neile, kes sellist diskrimineerimist või tõrjutust

kogevad, kui ka kogu elanikkonnale.14 Euroopa Nõukogu on selgitanud, et põhivabaduste kaitse

parandamisel on õiguslike vahendite kõrval oluline roll ka vastavatel riiklikel tegevuskavadel.15

ÜRO säästva arengu tegevuskavaga aastaks 2030 seatakse seitseteist üleilmselt säästva arengu

eesmärgid, mida järgmise viieteistkümne aasta jooksul saavutada. Eesmärgid kehtivad kogu

inimkonnale põhimõttel „kedagi ei jäeta maha“. LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste

edendamise tegevuskava ja aluspõhimõtted panustavad järgmistesse säästva arengu

eesmärkidesse: 1. kaotada vaesus, 2. kaotada nälg, 3. hea tervis ja heaolu, 4. kvaliteetne haridus,

12 Vabariigi Valituss. Strateegia „Eesti 20235“. Vabariigi Valitsuse kodulehekülg. Strateegia "Eesti 2035" | Eesti

Vabariigi Valitsus. 13 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Võrdõiguslikkuse liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse

strateegia 2020–2025. IMMC.COM%282020%29698%20final.EST.xhtml.1_ET_ACT_part1_v2.docx. 14 Euroopa Nõukogu. Soovitus CM/Rec(2010)5. Recommendation CM/Rec(2010)5 of the Committee of Ministers

to member states on measures to combat discrimination on grounds of sexual orientation or gender identity - Sexual

Orientation and Gender Identity. 15 Euroopa Nõukogu. National Action Plans as Effective Tool to Promote and Protect the Human Rights of LGBTI

People. 2016. 168066d620.

6

5. sooline võrdõiguslikkus, 8. inimväärne töö ja majanduskasv, 10. ebavõrdsuse vähendamine,

11 kestlikud linnad ja kogukonnad ning 16. rahu, õiguskaitse ja tugevad institutsioonid.16

Yogyakarta põhimõtted selgitavad, kuidas rakendada rahvusvahelisi inimõiguste siduvaid

norme LGBTIQ-inimeste suhtes. LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise

tegevuskava ja aluspõhimõtete koostamisel on arvestatud neis sisalduvaid soovitusi riikidele.17

Tegevuskava ja aluspõhimõtete loomine

Jaanuarist 2024 kuni novembrini 2025 vedas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

võrdsuspoliitika osakond LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava ja

aluspõhimõtete loomise protsessi. Selle ettevalmistamine hõlmas endas vajalike andmete,

poliitikasoovituste, juhiste ning heade praktikate koondamist ja analüüsimist Eestist ja

välismaalt. Kaasati peamised LGBTIQ-inimeste huvikaitseorganisatsioonid ning soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, kellega arutati võimalikke fookusvaldkondi

ning tegevuskava ja aluspõhimõtete loomise plaani.

Sisendi- ja tagasiside korjesse kaasati fookusvaldkondadega seotud poliitikakujundajad ja -

rakendajad riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil, koolitajaid, uurijaid, erialade seltse,

ametiühinguid, poliitikuid ning LGBTIQ huvikaitseorganisatsioone. Peale valdkondade ülest

arutelu18 eelpool nimetatud sihtrühmadega kutsuti kokku viis valdkondlikku töörühma

järgmistes fookusvaldkondades: tervis, haridus, turvalisus, tööelu ja transinimeste heaolu.

Lisaks korraldati kaks sihitud kaasamist kogukonnaloome ja kodanikuühiskonna teemal. Neist

esimene toimus koostöös Tartu Pride 2024-ga, mille raames leidis aset vastav avalik arutelu.

Teine oli suunatud LGBTIQ kodanikuühiskonnale.19

Koostöös erinevate valdkondade eest vastutavate osapooltega sõnastati lõplikul kujul

tegevused, nende ajaraami, vastutajad ning programmid, mille raames neid ellu viiakse ja

rahastatakse. LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava ja

aluspõhimõtted kooskõlastati 2025. aasta augustis Eelnõude Infosüsteemis. Tegevuskava ja

aluspõhimõtete loomise protsessi panustas erinevatel etappidel enam kui 170 kodanikku,

teadlast, ametnikku, eksperti, poliitikut ning kolmanda sektori esindajat.20

16 ÜRO. Säästva arengu tegevuskava aastaks 2030. Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid | Riigikantselei. 17 The Yogyakarta Principles. Yogyakartaprinciples.org – The Application of International Human Rights Law in

relation to Sexual Orientation and Gender Identity. 18 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Loodav tegevuskava tugevdab LGBT+ inimeste turvatunnet ja

võrdset kohtlemist. 2.04.2024. Loodav tegevuskava tugevdab LGBT+ inimeste turvatunnet ja võrdset kohtlemist |

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 19 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tartus arutati LGBT+ inimeste heaolu ja loodava tegevuskava

üle. 13.08.2024. Tartus arutati LGBT+ inimeste heaolu ja loodava tegevuskava üle | Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium. 20 Tegevuskava ja aluspõhimõtete loomisse on panustanud inimesed järgmistest asutustest, ühingutest ja

ekspertgruppidest: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium, Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Riigikantselei, Haridus- ja Noorteamet,

Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalkindlustusamet, Statistikaamet, Terviseamet, Tervise

Arengu Instituut, Tervisekassa, Tööinspektsioon, Töötukassa, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

volinik, Õiguskantsler, Riigikogu LGBT+ kogukonna toetusrühm, Eesti Linnade ja Valdade Liit,

Sisekaitseakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti

7

ALUSPÕHIMÕTTED

Visioon

Eesti on LGBTIQ-inimestele suurepärane koht elamiseks. Meil kõigil on olenemata

seksuaalsest sättumusest, sooidentiteedist, soolisest eneseväljendusest või sootunnustest

võrdsed võimalused elada täisväärtuslikku elu tervelt, kaasatult ja hoitult.

Aluspõhimõtted

Visiooni saavutamine lähtub kolmest aluspõhimõttest ning neile toetuvatest tegevussuundadest.

Kolm aluspõhimõtet on järgmised:

1. Eesti on toetav ehk LGBTIQ-inimestel on vajalikud teadmised, oskused ja võimalused

kaasa rääkida oma elu puudutavates otsustes.

2. Eesti on kaasav ehk LGBTIQ-inimestel on võrdsed võimalused osalemaks kõigis

ühiskonnaelu valdkondades.

3. Eesti on turvaline ehk LGBTIQ-inimesed saavad elada avatult endana, kartmata

halvakspanu, kiusamist või vägivalda.

Esimene aluspõhimõte: Eesti on toetav ehk LGBTIQ-inimestel on vajalikud teadmised,

oskused, vahendid ja võimalused kaasa rääkida oma elu puudutavates otsustes.

Tegevussuund 1: Kujundatakse LGBTIQ-inimestele võrdseid võimalusi pakkuv haridus- ja

noorte valdkonnad

Igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele. Haridus on LGBTIQ-inimestele

kättesaadav ja ligipääsetav, õppimine on toetatud ning õppimisvõimalused vastavad õppija

võimetele ja vajadustele. Õppijast lähtuv õpe arvestab LGBTIQ-õppija individuaalsete

erinevuste ja arenguvajadustega. Õpe on õppijaid, õpetajaid ja õppejõude toetav, toetab valikuid

ja vastutust ning ühiskonna sidusust. Haridusasutused tagavad LGBTIQ-õppijate ja -

haridustöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse. Haridusasutuse töötajad loovad arengut ja

tervist toetava, turvalise ja koostööle orienteeritud ning võrdseid võimalusi edendava

õppekeskkonna ja organisatsioonikultuuri.

Igal lapsel ja noorel on õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõigis teada puudutavates küsimustes

ning õigus väljendada oma vaateid. Noortevaldkonna kaudu kujundatakse väärtusmaailma ja

eetilisi tõekspidamisi, süvendades noortes avatust, hoolivust ja lugupidamist enda ja teiste

vastu. Suheldes LGBTIQ-noortega austatakse tema inimväärikust ja enesemääratlemisõigust

ning lähtutakse tema eripärastest vajadustest ja soovidest. Noortele pööratakse tähelepanu ja

pakutakse tuge, et vähendada sotsiaalse haavatavuse riski. LGBTIQ-noore enesearenguprotsess

Haridustöötajate Liit, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti Perearstide Selts,

Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Psühholoogide Liit, Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti Õdede Liit, Peaasi, Tallinna

Koolijuhtide Ühendus, soolise ülemineku arstlik ekspertiisikomisjon, Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti LGBT

Ühing, Eesti Transinimeste Ühing, Mõttekoda Praxis, Peemoti Keskus ja Q-Space.

8

hõlmab mitmekesiseid võimalusi end uutes olukordades proovile panna, turvaliselt katsetada ja

eksida ning kogemustest õppida, leides sel teel mõistmist ja saades asjatundlikku tuge.

Tegevussuund 2: Kujundatakse LGBTIQ-inimesi toetav õigusruum

LGBTIQ-inimeste inimeste põhiõigused on tagatud ja kaitstud. Õigusruum aitab tagada

inimeste heaolu ja ühiskonna turvalisust. LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamiseks

vajalikud õigusaktid on ajakohastatud ja korrastatud.

Tegevussuund 3: Toetatakse LGBTIQ-inimeste kogukonnaloomet ja eneseesindamist

Igaühel on õigus rahumeelselt koguneda ning koonduda mittetulundusühingutesse ning –

liitudesse. Vabaühenduste rahastamine on läbipaistev ja mõjus ning sellele pääsevad mõistliku

halduskoormusega ligi eri LGBTIQ-vabaühendused. LGBTIQ-inimeste võrdse kohtlemise

edendamisega tegelevate kodanikkonna organisatsioonide tegevus ja areng on toetatud.

LGBTIQ-huvirühmi kaasatakse neid puudutavate otsuste kujundamisse. LGBTIQ-inimesed

osalevad aktiivselt kogukondlikus ja ühiskondlikus elus ning aitavad kaasa riigi arengule.

Teine aluspõhimõte: Eesti on kaasav ehk LGBTIQ-inimestel on võrdsed võimalused

osalemaks kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

Tegevussuund 1: Kujundatakse LGBTIQ-inimestele võrdseid võimalusi pakkuv tervise

valdkond

Igaühel on õigus tervise kaitsele. Inimkeskne tervishoid keskendub terviseprobleemide

ennetamisele ja kahjude vähendamisele ning inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu

edendamisele. Sekkumise planeerimisel arvestatakse, et need ei suurendaks olemasolevaid

lõhesid tervisenäitajates, vaid pigem aitaks neid vähendada. Arendatakse koostööd LGBTIQ-

kogukonnaga, et suurendada kaasatust ning soodustada teadmiste ja kogemuste vahetust.

LGBTIQ-inimestel on teadmised, oskused ja vajalik tugivõrgustik, mis neid toetab ning aitab

teha enda ja lähedaste tervist edendavaid, parandavaid või säilitavaid otsuseid. LGBTIQ-

inimesed elavad kaua ja on võimalikult terved kogu elukaare jooksul ning nende tervis ja heaolu

on hoitud ja toetatud.

Tegevussuund 2: Kujundatakse LGBTIQ-inimestele võrdseid võimalusi pakkuv töövaldkond

Igaühel on õigus teha tööd ja tegutseda vabalt valitud või vastuvõetaval kutsealal. Toetatud on

LGBTIQ-inimeste pikk ja kvaliteetne tööelu. Tööandjaid ja töötegijaid toetatakse ja

nõustatakse töökeskkonna riskide maandamisel. Kavandatakse ja viiakse ellu ennetustegevusi,

mis arvestavad töötegijate ning tööandjate eripärasid ja vajadusi. Tööandjad on teadlikud

LGBTIQ-inimetele võrdsete võimaluste tagamisest tööelus. Suurendatakse LGBTIQ-töötajate

teadlikkust oma õigustest ja nende kaitse võimalustest.

Kolmas aluspõhimõte: Eesti on turvaline ehk LGBTIQ inimesed saavad elada avatult endana,

kartmata halvakspanu, kiusamist või vägivalda.

Tegevussuund 1: Kujundatakse LGBTIQ-inimestele turvaline ühiskond

Igaühel on õigus isikuvabadusele ja turvalisusele. LGBTIQ-inimesed tunnevad, et nad elavad

vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse

9

loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Vägivalla vastu võideldakse ennetustegevusega ning

hoiakute ja väärtuste kujundamisega. Inimesed on vägivalla suhtes sallimatud, oskavad

vägivalda märgata ja julgevad sellele asjakohaselt reageerida, sh vägivallast teavitada. Kõigile

vägivallateadetele reageeritakse ja kõik vägivallaohvrid saavad abi. LGBTIQ-inimesed

tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Vanglates tagatakse seal viibivate

LGBTIQ-inimeste turvalisus ning inimväärikad vangistamistingimused.

Tegevussuund 2: Toetatakse üleilmselt LGBTIQ-inimeste inimõigusi ja võrdset kohtlemist

Inimõiguste kaitse ja demokraatia edendamine on üks Eesti välispoliitika prioriteete. Eesti

seisab samameelsetega LGBTIQ-isikute õiguste tagamise ning võrdse kohtlemise eest. Eesti

mõistab hukka seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi, soolise eneseväljenduse või

sootunnuste põhise diskrimineerimise ja LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vägivalla. Eesti

osaleb aktiivselt LGBTIQ-inimeste õiguste kaitsmisel. Eestile on oluline, et Euroopa Liidus

edendataks kõigis poliitikavaldkondades LGBTIQ-inimeste võrdseid võimalusi.

Mõõdikud

LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava seab sihiks liikumise Eesti

suunas, mis on suurepärane koht LGBTIQ-inimesena elamiseks. Saamaks aru, kas

aluspõhimõtetes sõnasatud tegevussuunad ning nendel põhinev tegevuskava aitavad sellele

kaasa, on oluline pikema aja jooksul jälgida Eesti LGBTIQ-inimeste heaoluga seotud

kvantitatiivseid näitajaid.

Mõõdikute valikul lähtuti järgmistest kolmest põhimõtetest. Esiteks pidid kõik mõõdikud

uuenema vähemalt iga viie aasta tagant. Eelistati neid, mida uuendatakse lühema perioodi

vältel. Teiseks, kuna sihi jaoks on oluline võrrelda Eesti olukorda teiste Euroopa Liidu

omadega, siis võimalusel eelistati taolist võrdlust võimaldavaid mõõdikuid. Viimaks oli

tervikliku pildi saamiseks oluline, et kajastatud oleks kolme erineva sihtrühma vaade: Eesti

ühiskond tervikuna, Eesti LGBTIQ-inimesed ning LGBTIQ-kodanikuühiskond. Nende

põhimõtete alusel valiti järgmised neli mõõdikut:

Andmekogu Mõõdik Algtase Sihttase

2030

ILGA Europe LGBTIQ-inimeste õigusliku olukorra

indeks

45,9%

(2024)

56%

Eesti Inimõiguste Keskuse

avaliku arvamuse uuring

LGBTIQ teemadel

Elanike osakaal, kes peavad

transsoolisust vastuvõetavaks.

47%

(2023)

53%

Eesti Inimõiguste Keskuse

avaliku arvamuse uuring

LGBTIQ teemadel

Elanike osakaal, kes peavad

homoseksuaalsust vastuvõetavaks.

56%

(2023)

65%

FRA LGBTIQ uuring LGBTIQ-inimeste osakaal, kes on

viimase 12 kuu jooksul kogenud

48%

(2023)

40%

10

ahistamist LGBTIQ-inimeseks olemise

tõttu.

Mõõdikute sihttasemete määramisel lähtuti põhimõttest, et need oleksid realistlikud ja samas

piisavalt ambitsioonikad. Selleks jälgiti mõõdiku muutust ajas erinevate demograafiliste

tunnuste lõikes ning võimalusel võrreldi seda Eestile sarnaste või eeskujuks olevate riikide

omadega. Hinnati tänaseid laiemaid trende Eestis ja Euroopas ning nende võimalikku mõju

näitajate muutusele. Viimaks analüüsiti tegevuskavas kokku lepitud tegevuste endi võimalikku

lühi- ja pikaajalist positiivset mõju ühiskonnas.

11

TEGEVUSKAVA 2025-2030

I EESTI ON TOETAV

1.1 Haridus ja noored

Nr Tegevus Vastutaja(d)21 Programm Tähtaeg

1.1.1 Riiklikesse rahulolu ja koolikeskkonna küsitlustesse lisatakse küsimused,

mis võimaldavad regulaarselt hinnata kui turvaline ja kaasav on

koolikeskkond LGBTIQ-õpilastele õpilaste endi, õpetajate ja

lapsevanemate hinnangul.

HTM, Harno22 Haridus- ja noorteprogramm 2028 IV

1.1.2 Viiakse läbi LGBTIQ-õpilastele ja kuni 26-aastastele noortele suunatud

uuring, mille abil on võimalik kujundada LGBTIQ-inimesi kaasavamat,

toetavamat ja turvalisemat haridus- ja noortevaldkonda. Uuringu tellija

MKM kaasab selle ettevalmistusse ja elluviimisse HTMi ja Harno.

MKM, HTM,

Harno

Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm

2027 IV

1.1.3 Haridus- ja noortevaldkonna strateegilistes dokumentides pööratakse

tähelepanu LGBTIQ-õpilastele ja -noortele kaasava, toetava ja turvalise

keskkonna tagamisele. LGBTIQ-teemad on kajastatud muu hulgas HTMi

Haridus- ja noorteprogrammis ning Harno strateegias.

HTM, Harno Haridus- ja noorteprogramm 2026 IV

1.1.4 HTM koostab soovituslikud juhised õppekavade rakendamiseks ning

õppeprotseside kirjeldused, milles selgitatakse, kuidas saab LGBTIQ-

teemasid käsitleda sobivates seostes erinevates ainevaldkondades.

LGBTIQ-teemasid on võimalik käsitleda näiteks põhikooli ja gümnaasiumi

ainevaldkonnas „Sotsiaalained“ (ajalugu, inimeseõpetus,

ühiskonnaõpetus).

HTM Haridus- ja noorteprogramm 2026 IV

21 Siin ja edaspidi: rasvaselt on märgitud tegevuse peavastutaja. Kaasvastutaja on märgitud tavalises kirjastiilis. 22 Haridus- ja Noorteamet.

12

1.1.5 HTM-i koduleheküljele luuakse alaosa, kuhu koondatakse LGBTIQ-õpilasi

puudutav toetav informatsioon õpilastele, õpetajatele, tugispetsialistidele ja

lapsevanematele.

HTM Haridus- ja noorteprogramm 2025 IV

1.1.6 Õpetaja kutsestandardiga seatakse ootus, et õpetaja oskab tagada LGBTIQ-

õpilastele kaasava, toetava ja turvalise õppekeskkonna.

HTM Haridus- ja noorteprogramm Pidev

1.1.7 Toetatakse kõrgkoole, et õpetaja, haridusjuhi ja noorsootöötaja tasemeõppe

õppekavad sisaldaksid teaduspõhiseid teadmisi LGBTIQ-õpilastele ja

noortele kaasava, toetava ja turvalise keskkonna loomiseks.

HTM Haridus- ja noorteprogramm Pidev

1.1.9 Riigi rahastatud kiusamisvastasetes tegevustes pööratakse ühe

riskirühmana tähelepanu LGBTIQ-õpilastele ja noortele turvalise

keskkonna tagamisele.

HTM Haridus- ja noorteprogramm Pidev

1.1.10 Noorteinfoportaali teeviit.ee kaudu jätkatakse perioodiliselt teaduspõhise

teabe jagamist noortele LGBTIQ-teemadel

Harno Haridus- ja noorteprogramm Pidev

1.1.11 Koostatakse haridus- ja noortevaldkonnas töötavatele spetsialistidele

suunatud juhend, kuidas luua LGBTIQ-õpilastele ja -noortele kaasav,

toetav ja turvaline keskkond haridus- ja noortevaldkonnas.

MKM, Harno Haridus- ja noorteprogramm 2028 IV

1.1.12 Haridus- ja noortevaldkona töötajatele suunatud koolitustesse lisatakse

õppekeskkonna kujundamise soovituse juurde teaduspõhiseid teadmisi

LGBTIQ-õpilastele ja -noortele kaasava, toetava ja turvalise keskkonna

loomisest valdkonnas.

Harno Haridus- ja noorteprogramm Pidev

1.1.13 Rajaleidja võrgustiku kaudu jagatakse haridus- ja noortevaldkonnas

tegutsevatele osapooltele teaduspõhiseid teadmisi LGBTIQ-õpilastele ja -

noortele kaasava, toetava ja turvalise keskkonna loomisest valdkonnas.

Harno Haridus- ja noorteprogramm Pidev

1.1.14 E-Koolikotti lisatakse võimalus õppematerjale märgistada nii, et otsinguga

on võimalik kergemini leida LGBTIQ-teemat toetavad õppematerjalid.

HTM Haridus- ja noorteprogramm 2026 IV

1.1.15 Algatatakse laste- ja noorteharta koostamine, et jõuda ühiskondliku

kokkuleppeni noorte heaolu ja autonoomia küsimustes. Haridus-, sotsiaal-

ja tervishoiuvaldkonnaga koostöös kujundatakse välja selgemate piiridega

HTM Haridus- ja noorteprogramm 2027 I

13

põhimõtted laste heaolu tagamiseks ja õiguste kaitseks kiusamise ja

vägivalla vastu. Laste- ja noorteharta koostamisel arvestatakse LGBTIQ-

inimeste võrdsete võimaluste edendamise aluspõhimõtetega.

1.2 Õigusruum

Nr Tegevus Vastutaja(d) Programm Tähtaeg

1.2.1 Töötatakse selle nimel, et võrdse kohtlemise seaduses on seksuaalse

sättumuse alusel diskrimineerimine keelatud tööelu kõrval ka toodetele ja

teenustele kättesaadavusel, sotsiaalteenuste saamisel ning haridus- ja

tervise valdkondades.

MKM Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm

Pidev

1.2.2 Suurendatakse teadlikkust sellest, et soolise võrdõiguslikkuse seaduses

hõlmab sooline diskrimineerimine ebavõrdset kohtlemist soolise

identiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnuste põhjal.

MKM, Soolise

võrdõiguslikkuse

ja võrdse

kohtlemise

volinik

Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm

Pidev

1.2.3 Perekonnaseisutoimingute seaduses kaasajastatakse sooandmete

muutmist puudutavates sätetes kasutatavat terminoloogiat.

SiM Nutika rahvaarvestuse

programm

2027 I

1.2.4 Analüüsitakse võimalusi sooandmete muutmise menetluse

kaasajastamiseks. Seal hulgas käsitledes menetluse muutmist

tahteavaldusel põhinevaks.

SiM, SoM,

MKM

Nutika rahvaarvestuse

programm

2027 I

1.2.5 Noorsootöö ja huvihariduse valdkonna õigusaktide uuendamisel tagatakse

seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi, sootunnuste ja soolise

eneseväljenduse alusel võrdse kohtlemise põhimõtet.

HTM Haridus- ja noorteprogramm 2026 IV

1.2.6 Analüüsitakse intersoolisi lapsi kahjustavaid praktikaid, seal hulgas

suguelundite sandistava moonutamise praktikat, mille eesmärgiks on

nende kehade viimine vastavusse tüüpilise naise või mehe kehaga.

MKM, SoM Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm

2027 IV

14

Vajadusel koostatakse ettepanekud nende praktikate piiramiseks ja nende

mõjude vähendamiseks.

1.2.7 Analüüsitakse seksuaalset sättumust, soolist eneseväljendust või

sooidentiteeti muuta püüdvaid teenuseid Eestis. Vajadusel koostatakse

ettepanekud taoliste praktikate keelustamiseks.

MKM, JDM,

SoM

Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm

2028 IV

1.2.8 LGBTIQ tegevuskava juhtrühmas ja teistes asjakohastes võrgustikes

tõstetakse teadlikkus ning innustatakse arutelu LGBTIQ-inimeste vastu

suunatud vaenukõne ja vaenust ajendatud vägivalla põhjustest,

tagajärgedest ning selle ennetamise meetmetest.

MKM Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm

Pidev

1.3 Kodanikuühiskond

Nr Tegevus Vastutaja(d) Programm Tähtaeg

1.3.1 Jätkatakse strateegilise partnerluse läbi koostööd LGBTIQ-

kodanikuühiskonnaga, milles partnerid toetavad ministeeriumi

tegevuskava eesmärkide saavutamisel ning panustavad LGBTIQ-

inimestele suunatud poliitika eluviise ja kujundamisse.

MKM Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm

Pidev

1.3.2 Luuakse LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste võrgustik, mis annab

regulaarselt nõu LGBTIQ-inimesi puudutava poliitika kujundamise ja

rakendamise teemal. Võrgustikul puudub püsiv liikmeskond.

Kohtumistele kutsutakse LGBTIQ kodanikuühiskonna esindajaid ja

valdkonna uurijaid lähtudes nende LGBTIQ-poliitika alastest teadmistest

või sellega seotud kogemusest.

MKM Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm

Pidev

1.3.3 Noorte kodanikuharidus käsitleb endas LGBTIQ-teemasid. LGBTIQ-

noortele antakse kodanikuhariduse kaudu vajalikud oskused ja teadmised

ühiskondlikes otsustusprotsessides kaasa rääkimiseks ning oma elu

kujundamiseks.

HTM, SiM Haridus- ja

noorteprogramm,

Kogukondliku Eesti

programm

Pidev

15

1.3.4 LGBTIQ-noori innustatakse minema kogukonnapraktikale

vabaühendustesse. LGBTIQ-kogukonda ja ühinguid nügitakse pakkuma

noortele kogukonnapraktikat.

SiM, HTM Kogukondliku Eesti

programm

Pidev

II EESTI ON KAASAV

2.1 Tervis

Nr Tegevus Vastutaja(d) Programm Tähtaeg

2.1.1 Viiakse läbi LGBTIQ-inimestele suunatud sihtgrupi uuring, mille abil

kujundada LGBTIQ-inimesi kaasavamat, toetavamat ja turvalisemat

tervise valdkonda.

MKM, TAI23 Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm

2027 IV

2.1.2 Tervise valdkonna strateegilistes dokumentides pööratakse nähtavalt

tähelepanu LGBTIQ-inimestele kaasava, toetava ja turvalise keskkonna

tagamisele. LGBTIQ-teemad on kajastatud muu hulgas inimkeskse

tervishoiu ja tervist toetavate valikute programmides.

SoM, Inimkeskse tervishoiu

programm

2026 IV

2.1.3 Toetatakse kõrgkoole, et arsti-, õe-, ja ämmaemanda tasemeõppe

õppekavad sisaldaksid teaduspõhiseid teadmisi LGBTIQ-patsientidele

kaasava, toetava ja turvalise keskkonna loomiseks.

SoM, HTM Inimkeskse tervishoiu

programm

Pidev

2.1.4 Töötatakse selle nimel, et kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja ja

koolipsühholoogi kutsestandardiga seatakse ootus, et psühholoogid

oskavad tagada LGBTIQ-patsientidele kaasavat, toetavat ja turvalist

keskkonda.

SoM, HTM Inimkeskse tervishoiu

programm

Pidev

2.1.5 Töötatakse selle nimel, et iga aasta koolitada tervise valdkonnas

töötavaid spetsialiste, kuidas luua LGBTIQ-patsientidele kaasav, toetav

ja turvaline keskkond tervise valdkonnas.

SoM, MKM Inimkeskse tervishoiu

programm

Pidev

23 Tervise Arengu Instituut.

16

2.1.6 Koostatakse tervise valdkonnas töötavatele spetsialistidele suunatud

juhend, kuidas luua LGBTIQ patsientidele kaasav, toetav ja turvaline

keskkond tervise valdkonnas. Juhend muudetakse tervishoiu valdkonna

spetsialistidele kergesti kättesaadavaks.

MKM, TEA24,

SoM

Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm

2028 IV

2.1.7 Vahendite olemasolul jätkatakse HIV-i ja teiste STLI-de leviku hindamist

ja ennetustegevust MSM-i gruppi25 kuuluva inimeste ja transinimeste

seas.

TAI Tervist toetavate valikude

programm

Pidev

2.1.8 Vahendite olemasolul jätkatakse MSM-i gruppi kuuluvatele inimestele ja

transinimestele tasuta HIV-i ja teiste seksuaalsel teel levivate

infektsioonide testimise ning sellelaadse nõustamisteenuse pakkumist.

Sihtrühma teavitatakse regulaarselt teenuste olemasolust.

TAI Tervist toetavate valikude

programm

Pidev

2.1.9 Vahendite olemasolul jätkatakse ravikindlustusega MSM-i gruppi

kuuluvatele inimestele kokkupuute eelse profülaktika (PrEP) soodustuse

pakkumist.

Tervisekassa Tervist toetavate valikude

programm

Pidev

2.1.10 Vahendite olemasolul jätkatakse ravikindlustusega trans- ja

mittebinaarsetele inimestele hormoonasendusravi soodustuse pakkumist.

Tervisekassa Tervist toetavate valikude

programm

Pidev

2.1.11 Vahendite olemasolul jätkavad Noorte nõustamiskeskused kõigile kuni

26-aastastele noortele tasuta seksuaaltervise alase nõustamise teenuse

pakkumist.

Tervisekassa Tervist toetavate valikude

programm

Pidev

2.1.12 Soolist üleminekut toetavate tervishoiuteenustega seotud praktiline teave

on kergesti kättesaadav nii patsientidele kui tervishoiutöötajatele.

SoM,

Tervisekassa

Inimkeskse tervishoiu

programm

Pidev

2.1.13 Vahendite olemasolul läbi soolise üleminekuga seotud teenuste sihtrühma

uuring, sh saadud tervishoiuteenused ja nende mõju elukvaliteedile.

SoM,

Tervisekassa

Inimkeskse tervishoiu

programm

2030 IV

24 Terviseamet. 25 MSM on akronüüm, mis tähistab meestega seksivaid mehi.

17

2.1.14 Töötatakse selle nimel, et tervishoiutöötajatel oleks vajalikud teadmised,

et pakkuda soolist üleminekut toetavaid tervishoiuteenuseid.

SoM, MKM Inimkeskse tervishoiu

programm

Pidev

2.2 Tööelu

Nr Tegevus Vastutaja(d) Programm Tähtaeg

2.2.1 Täiendatakse 2025. aasta Eesti sotsiaaluuringut nii, et see võimaldab

võrrelda LGBTIQ-inimeste materiaalset heaolu ja sissetulekuid kogu

elanikkonnaga.

MKM Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm

2026 II

2.2.2 Täiendatakse 2026. aasta Eesti tööelu uuringut nii, et see võimaldab

võrrelda LGBTIQ-inimeste olukorda tööelus kogu elanikkonnaga.

MKM Tööturuprogramm 2027 II

2.2.3 Töövaldkonna strateegilistes dokumentides pööratakse nähtavalt

tähelepanu LGBTIQ-inimestele kaasava, toetava ja turvalise

töökeskkonna tagamisele. LGBTIQ-teemad on kajastatud

Tööinspektsiooni arengukavas ning Heaolu arengukavas ja selle

programmides.

MKM, TI26 Tööturuprogramm Pidev

2.2.4 Riigi personalipoliitika kujundamisel ja personalijuhtide toetamisel (sh

teavitustegevustes, võrgustikuüritustel ja mujal) arvestatakse vajadusega

luua LGBTIQ-inimesi kaasav, toetav ja turvaline töökeskkond.

RaM, MKM Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm,

Halduspoliitika programm

Pidev

2.2.5 Töötatakse selle nimel, et suurendada KOV-ides töötavate ametnike

teadmisi sellest, kuidas tagada LGBTIQ-inimestele erinevates

eluvaldkondades võrdsed võimalused.

MKM, ReM Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm

Pidev

2.2.6 Iga aasta koolitatakse asutuste juhtkonda ja personalitöötajaid, kuidas

luua LGBTIQ-inimesi kaasav, toetav ja turvaline töökeskkond.

TI Tööturuprogramm Pidev

26 Tööinspektsioon.

18

2.2.7 Töökeskkonnaspetsialistide koolitused käsitlevad LGBTIQ-inimesi

töökeskkonnas mõjutavaid psühhosotsiaalseid ohutegureid ning nende

mõju vähendamist.

TI Tööturuprogramm 2027 II

2.2.8 Tööeluportaalis tööelu.ee kirjeldatakse üldpõhimõtteid ja jagatakse

praktilisi lähenemisi, kuidas luua LGBTIQ-inimesi kaasav, toetav ja

turvaline töökeskkond.

TI Tööturuprogramm 2025 IV

2.2.9 Riigi välja antavad või rahastatud eeskujulike tööandjate märgiste

programmid käsitlevad LGBTIQ-inimestele kaasava, toetava ja turvalise

töökeskkonna loomist. LGBTIQ-teemad on kajastatud teiste seas

märgises „Peresõbralik tööandja“, „Tervist edendav töökoht“, „Austame

erinevusi“ ning auhind „Hea Töökeskkond“.

MKM, SOM,

TI, TAI

Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm

Pidev

III EESTI ON TURVALINE

3.1. Turvalisus

Nr Tegevus Vastutaja(d) Programm Tähtaeg

3.1.1 Ohvriuuringutest on võimalik hinnata LGBTIQ-inimeste vastu vaenu

motiivil toime pandud kuritegude ulatust.

JDM Usaldusväärse ja

tulemusliku õigusruumi

programm

2027 IV

3.1.2

Viiakse läbi LGBTIQ-inimestele suunatud sihtgrupi uuring, mille abil

kujundada LGBTIQ-inimestele turvalisemat avalikku (sh digitaalset)

ruumi.

MKM, SiM Usaldusväärse ja

tulemusliku õigusruumi

programm

2027 IV

3.1.3 Politseinike, piirivalvurite ja vanglatöötajate väljaõppes antakse teadmisi

LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vaenu, vägivalla ja ebavõrdse

kohtlemise ennetamisest, sellele reageerimisest ning LGBTIQ-

inimestega usalduslike suhete loomisest.

Sisekaitse-

akadeemia, SiM

Tark ja innovaatiline

siseturvalisus;

Pidev

3.1.4 Suurendatakse politseinike, piirivalvurite ja vanglatöötajate teadlikkust

võrdsest kohtlemisest. Sellega arvestatakse töötajate koolituste

PPA, JDM, SiM

Tark ja innovaatiline

siseturvalisus,

Pidev

19

kavandamisel võimalust läbida Digiriigi Akadeemia kursused “Võrdse

kohtlemise ABC”, “Soolise võrdsuse ABC”, “Võrdsed võimalused” ja

“Kaitstud grupid”“.

Usaldusväärse ja

tulemusliku õigusruumi

programm

3.1.5 Koostatakse sisejulgeoleku valdkonnas töötavatele spetsialistidele

juhend, kuidas ennetada LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vaenu,

vägivalda, ebavõrdset kohtlemist, sellele reageerida ning luua LGBTIQ-

inimestega usalduslike suhteid.

MKM; SiM,

JDM

Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm

2028 IV

3.1.6 Hinnatakse LGBTIQ-inimeste võimaliku ebavõrdse kohtlemise ja

turvalisuse riske vanglates. Analüüsitakse ja rakendatakse vajadusel

erimeetmeid nende riskide vähendamiseks.

JDM Usaldusväärse ja

tulemusliku õigusruumi

programm

2028 IV

3.1.7 Ohvriabi põhikoolituse ja Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamise e-

koolitustes käsitletakse, kuidas reageerida LGBTIQ-inimeste vastu

suunatud vägivallale ja luua LGBTIQ-inimestega usalduslike suhteid.

Ohvriabi töötajatele on koolitused kohustuslikud.

SKA27 Laste ja perede programm Pidev

3.1.8 Töötatakse selle nimel, et ohvriabi teenus oleks LGBTIQ-inimestele

senisest kättesaadavam ja nähtavamalt tuge pakkuv.

SKA, SoM Laste ja perede programm Pidev

3.1.9 SKA kodulehekülg ja hallatavad leheküljed nagu palunabi.ee ja

lasteabi.ee julgustavad LGBTIQ-inimesi abi saamiseks nende poole

pöörduma.

SKA, SoM Laste ja perede programm 2025 IV

3.2 Välispoliitika

Nr Tegevus Vastutaja(d) Programm Tähtaeg

3.2.1 Eesti mõistab avalikult hukka seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi,

soolise eneseväljenduse ja sootunnuste alusel põhineva diskrimineerimise

ja vägivalla.

VäM Inimõigusdiplomaatia

alused ja tegevuskava,

Pidev

27 Sotsiaalkindlustusamet.

20

Välispoliitika ja

arengukoostöö programm

3.2.2 Eesti osaleb erinevates rahvusvahelistes koostööformaatides, mille

eesmärgiks on kaitsta ja edendada üleilmselt LGBTIQ-inimeste

inimõigusi ning tagada nende võrdne kohtlemine.

VäM Inimõigusdiplomaatia

alused ja tegevuskava,

Välispoliitika ja

arengukoostöö programm

Pidev

3.2.3 Eesti seisab võrdsete õiguste koalitsiooni (Equal Rights Coalition)

liikmena LGBTIQ-inimeste õiguste edendamise eest.

VäM Inimõigusdiplomaatia

alused ja tegevuskava,

Välispoliitika ja

arengukoostöö programm

Pidev

3.2.4 Eesti toetab rahvusvahelistes organisatsioonides algatusi, mille eesmärk

on tagada homoseksuaalsuse üleilmne legaliseerimine.

VäM Inimõigusdiplomaatia

alused ja tegevuskava,

Välispoliitika ja

arengukoostöö programm

Pidev

3.2.5 Eesti ühineb saatkondade asukohariikides ja rahvusvaheliste

organisatsioonide juures tehtavate diplomaatiliste avaldustega, et tõsta

teadlikkust LGBTIQ-inimeste õiguste rikkumisest, mõista hukka

LGBTIQ-inimeste diskrimineerimine ja protesteerida nende

tagakiusamise vastu. Eesti välisesindused heiskavad võimalusel

LGBTIQ-inimeste jaoks oluliste tähtpäevade ja sündmuste puhul toetuse

avaldamiseks vikerkaarelipu.

VäM Inimõigusdiplomaatia

alused ja tegevuskava,

Välispoliitika ja

arengukoostöö programm

Pidev

3.2.6 Eesti välisteenistust koolitatakse regulaarselt mitmekesisuse ja kaasatuse,

sh LGBTIQ-teemadel. Eesti diplomaadid oskavad EL algatustes

tähelepanu pöörata võrdse kohtlemise, soolise võrdsuse ja

ligipääsetavusega seonduvatele aspektidele läbirääkimistel ja

seisukohtade koostamisel.

VäM Inimõigusdiplomaatia

alused ja tegevuskava,

Välispoliitika ja

arengukoostöö programm

Pidev

21

JÄLGIMINE, UUENDAMINE JA HINDAMINE

LGBTIQ tegevuskava juhtrühm

LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste tegevuskava juhtrühm koordineerib tegevuskavas

sõnastatud eesmärkide saavutamist. See koosneb vastutavate ministeeriumide ja allasutuste

esindajatest. Seda juhib võrdsuspoliitika osakonna juhataja.

Juhtrühm käib koos kaks korda aastas: kevadel ja sügisel. Kevadisel laiendatud kohtumisel koos

LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste võrgustiku ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise volinikuga arutletakse ühe tegevuskava fookusvaldkonnaga seotud teemadel.

Arutelu käigus hinnatakse tegevuskava eesmärkide ajakohasust ja tulemuslikkust antud

valdkonnas ning vajadusel tehakse ettepanekuid nende muutmiseks. Sügisesel kohtumisel

koostatakse ülevaade tegevuskava senisest täitmisest. See avaldatakse LGBTIQ-teemade eest

vastutava ministeeriumi koduleheküljel. Juhul, kui samal aastal on käsil tegevuskava

hindamine, siis arutletakse selle asemel hindamisaruannet.

Võrdsuspoliitika osakond

Võrdsuspoliitika osakonnal on riigi tasandil juhtroll LGBTIQ-inimesi puudutava poliitika

kujundamisel. LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava ja

aluspõhimõtete raames veab osakond selle jälgimise, uuendamise ja hindamise protsesse.

Võrdsuspoliitika osakond tagab LGBTIQ tegevuskava juhtrühma toimimise, erinevate

osapoolte vahelise sujuva suhtluse ning kogub iga poolaasta alguses teavet tegevuskava täitmise

kohta.

Hindamine

LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava ja aluspõhimõtete

vahehindamine toimub 2027. aastal ning lõpuhindamine 2030. aasta jooksul. Selle käigus

hinnatakse tegevuskavas sõnastatud tegevuste täitmist ja nende mõju kõigis tegevuskava

valdkondades. Lõpuhindamisel vaadeldakse lisaks eelpool nimetatule ka visiooni ja

aluspõhimõtete saavutamist ja ajakohasust. Hindamiste käigus tehakse vajadusel ettepanekud

visiooni, aluspõhimõtete või tegevuskava muutmiseks või antakse sellekohased soovitused

uueks perioodiks.

Hindamise protsessi kaastakse LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste võrgustik, kellelt

küsitakse nõu hindamisprotsessi kujundamisel.

Uuendamine

LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava ja aluspõhimõtteid

muudetakse vastavalt vajadusele, reeglina kord aastas sügisel. Üldjuhul toimub see lähtudes

LGBTIQ tegevuskava juhtrühma laiendatud kohtumisel tehtud ettepanekutest. Neid

ettepanekuid kaaluvad võrdsuspoliitika osakonna LGBTIQ-poliitika eest vastutavad

22

poliitikakujundajad, kes vajadusel peavad nende osas läbirääkimisi tegevuste vastutajate või

võimalike vastutajatega. Uuendamise protsessi võivad algatada LGBTIQ-poliitika eest

vastutavad poliitikakujundajad ka ilma vastavate ettepanekuteta siis, kui nad näevad selleks

vajadust.

Järgmise perioodi ehk 2030–2035 tegevuskava ja aluspõhimõtete koostamise protsessiga

alustatakse 2029. aastal ehk kaks aastat enne käimasoleva lõppu. Seda tehakse arvestusega, et

perioodide vahele ei jääks vahemikku. Tegevuskava ja aluspõhimõtete loomise protsessi

kaasatakse lai ring poliitikakujundajaid ja -rakendajad riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil,

võrdõigusasutus, koolitajad, uurijad, erialade seltsid, ametiühingud, tööandjad, poliitikud ning

LGBTIQ huvikaitseorganisatsioonid.

Rahastamine

LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava rahastatakse valdkondlike

arengukavade programmide kaudu.