Kiri

SELETUSKIRI

Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad AgoraEU programmi 2028-2034 kohta”

juurde

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avaldas 17. juulil 2025. a AgoraEU programmi

(edaspidi programm) määruse eelnõu, mis sätestab kultuuri- ja loomesektori,

audiovisuaaltööstuse, uudismeedia, kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste

programmi aastateks 2028-2034. AgoraEU programm integreerib seni eraldiseisvalt toiminud

Loov Euroopa ja CERV programmid. Mõnes valdkonnas, nagu uudismeedia ja võitlemisel

desinformatsiooni vastu oli liidu toetus eri programmide vahel killustatud. Programmi „Loov

Euroopa“ sektoriülene tegevussuund sisaldas konkreetseid meetmeid meedia mitmekesisuse, -

pädevuse ja -koostöö valdkonnas. Desinformatsiooni vastu võitlemist on seni rahastatud

programmi Digitaalne Euroopa kaudu. Uue programmi ettepanekuga on loodud ühtne ja

terviklik raamprogramm. Programmi ettepaneku eesmärk on edendada kultuurilist ja keelelist

mitmekesisust ja pärandit, suurendada kultuuri- ja loomesektori, eelkõige meedia- ja

audiovisuaaltööstuse konkurentsivõimet, kaitsta loome- ja meediavabadust ning kaitsta ja

edendada võrdõiguslikkust, kodanikuaktiivsust, õigusi ja väärtusi, mis on sätestatud

aluslepingutes ja hartas, suurendades sellega liidus demokraatlikku osalust ja ühiskonna

vastupanuvõimet.

Selleks et programm oleks tulemuslik, tuleb selles arvesse võtta erinevate poliitikavaldkondade

eripärasid, nende sihtrühmi ja konkreetseid vajadusi.

Programm on strateegiliselt joondatud kesksete ELi poliitikaprioriteetidega, nagu rohepööre,

digipööre, oskuste arendamine, demokraatia ja väärtuste kaitse ning turvalisus. Komisjon näeb

uut programmi kui peamist vahendit poliitikaprioriteetide elluviimiseks näiteks tulevase

Euroopa kultuurikompassi alt. AgoraEU programmi eelarve maht on ettepaneku kohaselt

8,582 miljardit eurot. Lisaks nähakse ette lisarahastuse võimalusi ja sünergiat teiste ELi

fondidega, näiteks Erasmus+, Euroopa Horisont, Euroopa Konkurentsivõime Fond ja

InvestEU.

Komisjoni ettepanekut menetletakse ELi nõukogu kultuurikomitees.

Määrus võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse raames. Nõukogus on eelnõu

vastuvõtmiseks vajalik kvalifitseeritud hääleenamus.

Eesti seisukohtade kujundamisel on arvesse võetud järgmisi dokumente: Eesti pikaajaline

arengustrateegia „Eesti 2035“ (vastu võetud Riigikogu 12. mai 2021. a istungil); Vabariigi

Valitsuse 12.12.2024 ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 17.01.2025 istungil heaks

kiidetud seisukohad Euroopa Liidu Loov Euroopa programmi 2024. aasta vahehindamise

avaliku konsultatsiooni kohta; Eesti ELi poliitika prioriteedid aastateks 2025-2027; Vabariigi

Valitsuse 6.02.2025 ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 14.02.2025 istungil heaks

kiidetud seisukohad Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku tugevdamise kohta; Vabariigi

Valitsuse 22.05.2025 ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 14.02.2025 istungil

kinnitatud Eesti seisukohad digitaalse kultuuripärandi säilitamise kohta Euroopa Liidus;

Vabariigi Valitsuse 18.08.2016 ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 29.08.2016

seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile, millega muudetakse direktiivi

2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus-

ja haldusnormide koordineerimise kohta, et võtta arvesse muutuvat turuolukorda.

Seletuskirja ja seisukohad koostasid Kultuuriministeeriumi ELi asjade nõunik Kadri Jauram

(55652 788, [email protected]), Eesti alalise esinduse ELi juures kultuurinõunik Heili Jõe

(00322 49993 5604, [email protected]). Seisukohtade kujundamisse olid kaasatud eksperdid

erinevatest Kultuuriministeeriumi osakondadest, “Loov Euroopa” ja CERV infopunktidest

ning sidusrühmad valdkonnast. Seisukohad on kooskõlastatud Rahandusministeeriumi,

Siseministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja

Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

Valdkonna eest vastutavad Kultuuriministeeriumi loomingu asekantsler Xenia Joost (6282212,

[email protected]) ja Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu

(628 2210, [email protected]), Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse

asekantsler Eda Silberg (628 2204, [email protected]).

2. ELi asja sisu

Programm jaguneb kolmeks tegevussuunaks.

Esimene on programmi Loov Euroopa kultuuri tegevussuund, mille eesmärk on toetada

piiriülest kultuuriloomet ja -koostööd, kultuurielus osalemist, kultuuri kättesaadavust ning

kultuuriteoste piiriülest levitamist, tugevdades samal ajal kultuuri- ja loomesektori sotsiaalset,

majanduslikku ja rahvusvahelist mõõdet.

Teine on MEDIA+ tegevussuund, mille eesmärk on toetada Euroopa audiovisuaal- ja

videomängutööstuse mitmekesisust ja konkurentsivõimet, soodustades Euroopa päritolu sisu

loomist, levitamist ja kättesaadavust ning samal ajal edendada mitmekesist ja sõltumatut

meediaruumi, toetades vaba ajakirjandust, parandades ligipääsu usaldusväärsele teabele ja

võideldes desinformatsiooniga.

Kolmas on demokraatia, kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste (CERV+)

tegevussuund, mille eesmärk on kaitsta ja edendada põhiõigusi, võrdõiguslikkust ja

mittediskrimineerimist ning tugevdada kodanikuühiskonna rolli ja kodanike õigusi, sealhulgas

vaba liikumist. Samuti toetatakse võitlust soolise vägivalla ning laste ja teiste haavatavate

rühmade vastu suunatud vägivalla vastu ning edendatakse demokraatlikku osalust ja õigusriigi

põhimõtte järgimist.

Selleks, et saavutada tegevuste suurem mõju ja tõhus koostöö, toetab programm samuti

algatusi, mis ühendavad kultuuri-, meedia- ja kodanikuühiskonna alasuundi ja valdkondi ning

soodustavad koostööd ja innovatsiooni.

Ettepaneku sätete selgitused

I peatükk (artiklid 1-3) - üldsätetes määratletakse programmi nimi, mõisted, üldeesmärgid.

Programm on ülesehitatud kolmele tegevussuunale: kultuuri; MEDIA+; demokraatia,

kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste tegevussuund (CERV+), mille iga puhul on

artiklis 3 toodud üldeesmärgid.

II peatükk (artikkel 4) - kirjeldatakse Loov Euroopa kultuuri tegevussuuna detailsemaid

ülesandeid, milleks on edendada eri vormides piiriülest kultuuriloomet ja koostööd,

soodustades loovisikute ja loometöötajate liikuvust, residentuure ning partnerlusi eri suurusega

organisatsioonide vahel. Samuti taotletakse, et kõigil, eriti noortel, oleks parem juurdepääs

kultuurile ja kultuuripärandile ning võimalus aktiivselt osaleda kultuurielus, tugevdades nii

ühiskonna ühtekuuluvust, põlvkondadevahelist õiglust ja mitmekesisust. Programm toetab

Euroopa kultuurisisu laiemat levitamist ja nähtavust nii liidu sees kui ka laiemalt, aitab

arendada kultuuri- ja loomesektori oskusi ja suutlikkust innovatsiooni, rohepöörde ja

digiarengu suunal, soodustab koostööd ning teadmiste ja andmete vahetust kultuuripoliitika

arendamisel. Lisaks toetatakse Euroopa Liidu rahvusvahelisi kultuurisuhteid. Kultuuri

tegevussuund arvestab täielikult loome- ja kultuurilise väljendusvabaduse põhimõtet ning aitab

kaasa kultuuri- ning loomeinimeste töötingimuste parandamisele.

III peatükk (artikkel 5) - kirjeldatakse MEDIA+ tegevussuuna ülesandeid, mis omakorda

jagunevad kaheks: audiovisuaalvaldkonna ja uudismeedia tegevusteks.

Audiovisuaalvaldkonna tegevuste raames on ülesandeks toetada mitmekesiste Euroopa

audiovisuaalteoste loomist, levitamist ja nähtavust ning laiendada nende publikut nii Euroopas

kui ka rahvusvaheliselt. Programm soodustab videomängude ja immersiivse sisu arendamist,

talentide ja ettevõtete koostööd, uuenduslike ärimudelite kasutamist ning

audiovisuaalvaldkonna poliitilist koostööd ja andmevahetust, aidates ühtlasi rakendada

asjakohaseid ELi direktiive.

Uudismeedia valdkonna tegevuste ülesandeks on kaitsta ajakirjanikke ja meediavabadust,

edendada kvaliteetset ja mitmekesist ajakirjandust ning toetada meediaorganisatsioonide

digiüleminekut ja uuenduslikke tööviise. Samuti soodustatakse koostööd desinformatsiooni ja

infomanipulatsiooni vastu võitlemisel, suurendatakse kodanike, eriti noorte, meediapädevust

ning tugevdatakse poliitilist dialoogi ja andmeanalüüsi, austades täielikult toimetuste

sõltumatust ja ajakirjandusstandardeid.

IV peatükk (artiklid 6-9) - kirjeldatakse demokraatia, kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja

väärtuste (CERV+) tegevussuuna täpsemaid ülesandeid. Selle tegevussuuna eesmärgid

jagunevad kolme alasuunda. Esimeses, õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodanike valdkonnas,

keskendutakse diskrimineerimise ennetamisele, võrdõiguslikkuse edendamisele ning naiste,

laste ja puuetega inimeste õiguste kaitsele, samuti sõnavabaduse ja andmete privaatsuse

tagamisele ning kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamisele põhiõiguste, demokraatia ja

õigusriigi kaitsel. Teises, Daphne valdkonnas, keskendutakse soolise vägivalla, perevägivalla

ja riskirühmade vastu suunatud vägivalla ennetamisele, ohvrite kaitsele ning Euroopa Nõukogu

konventsiooni eesmärkide toetamisele. Kolmandas, demokraatliku osaluse ja õigusriigi

valdkonnas, toetatakse kodanike aktiivset osalust liidu demokraatlikus elus, vabu ja kaasavaid

valimisprotsesse ning kodanikuteadlikkuse suurendamist liidu ajaloost, mitmekesisusest ja

väärtustest, et edendada vastastikust mõistmist ja sallivust.

V peatükk (artikkel 10) - kirjeldatakse valdkonnaüleseid ja horisontaalseid prioriteete ja

tegevusi, millega täiendatakse artiklis 3 toodud eesmärke. Antud valdkonnaülesed ja

horisontaalsed prioriteedid keskenduvad koostöö ja innovatsiooni edendamisele kultuuri-,

meedia- ja kodanikuühiskonnas, avaliku arutelu usaldusväärsuse kaitsele ning demokraatia ja

kodanikuaktiivsuse tugevdamisele. Samuti toetatakse uuenduslike tehnoloogiate, sealhulgas

tehisintellekti vastutustundlikku kasutamist, ja oskuste arendamist, ELi õigusaktide

rakendamist ning programmi tutvustamist ja tulemuste nähtavuse suurendamist, mida tehakse

infopunktide kaudu.

VI peatükk (artikkel 11-17) - puudutab finantssätteid ja programmi juhtimist, kus artikkel

11 määrab kindlaks programmi eelarve ja rahastamise vormid, artikkel 12 täiendavate

vahendite kaasamise liikmesriikide, ELi institutsioonide, organite, kolmandate riikide,

rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvaheliste finantsasutuste vahel. Artikkel 13

võimaldab kombineeritud rahastamist teiste ELi programmidega ning võimalust korraldada

väljavalimismenetlusi ühiselt partneritega. Artiklis 14 määratakse kindlaks tingimused,

millistel kolmandatel riikidel on võimalik programmis osaleda, kas täielikult või osaliselt, ning

millised üksused võivad rahastust taotleda. Artikkel 15 toob ära ELi rahastuse vormid ja

rakendamise sätted. ELi rahastus hõlmab nii toetusi, auhindu, hankeid kui ka mitterahalisi

annetusi, eelarvelisi tagatisi ning rahastamisvahendeid (sh InvestEU), kulude sidumatust kui

ka lihtsustatud kulumeetodeid. Samuti käsitleb antud artikkel taotlejate suutlikkuse hindamist.

Artikkel 16 sätestab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid. Artikkel 17 käsitleb programmi

rakendamist tööprogrammide kaudu vastavalt Euroatom määrusele 2024/2509 artikkel 110.

VII peatükk (artikkel 18-20) - ülemineku- ja lõppsätetes nähakse ette sujuv üleminek

programmide vahel ning sätestatakse määruse jõustumiskuupäev.

3. Vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

Ettepaneku õiguslikuks aluseks on ELi toimimise lepingu artikkel 9 lõige 2, artikkel 21 lõige

2, artikkel 24, artikkel 167 lõige 5, artikkel 168 lõige 5 ja artikkel 173 lõige 3.

ELi toimimise lepingu artikli 19 lõikega 2 nähakse ette võimalus luua stimuleerivaid

meetmeid, et toetada liikmesriike võitluses diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise

päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

ELi toimimise lepingu artikli 21 lõikega 2 nähakse ette liidu meetmed, millega hõlbustatakse

kodanike vaba liikumise ja liikmesriikide territooriumil elamise õiguse kasutamist. See artikkel

võib hõlmata ka meetmeid kodanike ja ametiasutuste teavitamiseks õigusest hääletada teises

liikmesriigis elades, sest need meetmed hõlbustavad praktikas ka kodanike vaba liikumise ja

elamise õiguse kasutamist.

ELi toimimise lepingu artikliga 24 kohustatakse Euroopa Parlamenti ja nõukogu määrama

kindlaks ELi lepingu artikli 11 tähenduses kodanikualgatuse esitamise kord ja tingimused.

Seda on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 vastuvõtmisega.

Programmist tuleks toetada kõnealuse määruse rakendamise tehnilise ja korraldusliku toe

rahastamist, mis võimaldab kodanikel kasutada oma õigust algatada ja toetada Euroopa

kodanikualgatusi. Koos muude ELi toimimise lepingu artiklis 24 sätestatud õigustega tagab

see õigus kodanike otsese osalemise liidu demokraatlikus elus.

ELi toimimise lepingu artikli 167 lõikega 5 antakse liidule ülesanne võtta vastu

stimuleerivaid meetmeid, et aidata kaasa liikmesriikide kultuuri õitsengule, ühtlasi

respekteerides nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning tuues esile ühist

kultuuripärandit. Liidu meetmed peavad ergutama liikmesriikide vahelist koostööd ning

täiendama nende meetmeid muu hulgas sellistes valdkondades nagu Euroopa elanike kultuuri-

ja ajalooalaste teadmiste parandamine ja levitamine ning üleeuroopalise tähtsusega

kultuuripärandi säilitamine ja kaitse.

ELi toimimise lepingu artikli 168 lõikes 5 on sätestatud õiguslik alus inimeste tervise kaitset

ja parandamist stimuleerivate meetmete vastuvõtmiseks. Vägivald, sealhulgas laste- ja

naistevastane vägivald kahjustab füüsilist ja vaimset tervist. Lapsed on haavatavad kodanikud

ja vajavad suuremat kaitset nimetatud ohtude eest, mis hõlmavad sageli piiriüleseid juhtumeid.

Naistevastane vägivald kahjustab samuti tõsiselt ohvrite füüsilist ja vaimset tervist ning nad

vajavad väga suurt kaitset.

ELi toimimise lepingu artikli 173 lõikes 3 on sätestatud, et liit võib otsustada vastu võtta

erimeetmeid, millega toetatakse liikmesriikides liidu tööstuse konkurentsivõime tagamiseks

vajalike tingimuste loomiseks tehtavaid meetmeid, sealhulgas algatuse ja ettevõtete arengu

jaoks soodsa keskkonna edendamiseks.

ELi toimimise lepingu artikli 173 lõike 3 kohaselt võib liit otsustada võtta vastu erimeetmeid,

et toetada liikmesriikides algatatud tegevust. Meetmed võivad hõlmata samme liidu tööstuse

konkurentsivõime tagamiseks ning ettevõtluse arendamiseks, samuti ettevõtete arenguks

soodsa keskkonna loomiseks. Sellised meetmed ei kohusta liikmesriike oma õigus- ega

haldusnorme ühtlustama.

Subsidiaarsuse põhimõtte järgi tegutseb Euroopa Liit kultuuri, meedia ja liidu väärtuste

edendamisel vaid siis, kui eesmärke ei ole võimalik piisavalt saavutada üksnes liikmesriikide

tasandil. Nendes valdkondades on sageli tegemist riigipiire ületavate ja keerukate

probleemidega, mis nõuavad koordineeritud lähenemist ja ühist tegutsemist. ELi tasandil

korraldatud koostöö võimaldab sidusamat ja tõhusamat reageerimist ühistele väljakutsetele,

tugevdades samal ajal Euroopa kodanikuidentiteeti, solidaarsust ning osalust kultuuris ja

meedias. Samuti toetavad ELi meetmed ühtse turu toimimist, parandades kultuuri- ja

loomesisule juurdepääsu, soodustades meedia mitmekesisust ning suurendades Euroopa

loome- ja audiovisuaalsektori konkurentsivõimet. Kooskõlastatud poliitikad ja ühised projektid

aitavad vähendada killustatust ning võimaldavad ressursside tõhusamat kasutamist. Liidu

eelarve täidab seejuures keskset rolli, võimaldades ellu viia algatusi, mis toovad kasu kõigile

liikmesriikidele ja nende kodanikele.

Proportsionaalsuse põhimõte tagab, et ELi tegevus ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik

seatud eesmärkide saavutamiseks. Programm keskendub piiriülesele koostööle. Samuti toetab

AgoraEU kvaliteedi tõusu ja rahvusvahelist konkurentsivõimet, jäädes kooskõlla ELi üldiste

poliitikate ja prioriteetidega. Seega võib öelda, et ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mida on

vaja programmi eesmärkide saavutamiseks ELi tasandil.

4. ELi asja esialgse mõjuanalüüsi kokkuvõte

Kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna toetusprogrammide ajalugu ulatub EL-is 1990. aastatesse,

kus alguses hallati kultuuri-, kultuuripärandi- ning audiovisuaalvaldkonna koostöö

toetusprogramme eraldi. Alates 2000. aastast koondati kultuuri-, loome- ja

kultuuripärandikoostöö programmi „Kultuur 2000“ ning audiovisuaalvaldkonda toetati

programmist MEDIA. Nõnda haldas Euroopa Komisjon kultuuri-, loome- ja

audiovisuaalvaldkondade toetusi kahe eraldi programmi kaudu kuni 2014. aastani, mil need

kaks programmi ühendati „Loov Euroopa“ programmiks. Programm on aidanud edendada

kultuurilist ja kultuuri väljendusvormide mitmekesisust piiriüleselt, aidanud oluliselt kaasa

rahvusvahelisele koostööle, pakkudes Eesti loomeinimestele ja -organisatsioonidele olulisi

võimalusi professionaalseks koostööks ja koosloomeks, teoste nähtavuse, kättesaadavuse ja

konkurentsivõime suurendamiseks. Lisaks on programm aidanud kaasa professionaalsele

võrgustumisele ning tõstnud Eesti rahvusvahelist mainet. “Loov Euroopa” programmi näol on

tegemist ainukese spetsiifiliselt kultuuri- ja loomesektorile, sealhulgas audiovisuaalsektori

piiriülese koostöö ja levi edendamisele suunatud ELi rahastamisallikaga ja sel on nendes

sektorites ainulaadne koht.

CERVi (Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm) ajalugu ulatub aastatesse

2014-2020, mil antud valdkondade teemad jagati kahe programmi vahel: „Õiguste,

võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm“1 (Rights, Equality, Citizenship Programme,

lühend REC)“ ning „Kodanike Euroopa programm“2 (Europe for Citizens, lühend EFC). 2021.

aastal ühendati kaks programmi ja uue programmi nimeks sai „Kodanike, võrdõiguslikkuse,

õiguste ja vääruste programm“3 (Citizens, Equality, Rights and Values, lühend CERV), mille

kontaktpunkt on Kodanikuühiskonna Sihtkapital4. CERV on Euroopa Liidu

rahastusprogramm, mis aitab säilitada avatud, demokraatlikku, kaasavat ja loovat ühiskonda

ning toetab tegevusi, mis võitlevad diskrimineerimise, rassismi ja soolise vägivalla vastu,

edendavad laste ja naiste õigusi, ajaloolise mälu väärtustamist ning tugevdavad kodanike

osalust ja kaasamist poliitikakujundamisse. CERV programmi mõju Eestile on olnud

märkimisväärne, toetades kodanikuühiskonna organisatsioone ja avaliku sektori asutusi

projektidega, mis tegelevad soolise võrdõiguslikkusega ja haavatavate sihtrühmade vägivalla

ennetamise, samuti põhiõiguste ja demokraatia edendamisega.

CERV programmi toetustega on arendatud naiste juhtimisvõimekust, suurendatud teadlikkust

LGBTQI+ inimeste ja erivajadustega inimeste õigustest, parendatud politsei ja ametkondade

töövõimekust perevägivalla juhtumite käsitlemisel ning toetatud noorte ja laste õigusalast

haridust. Samuti on panustatud soolise võrdõiguslikkuse edendamisse tehnoloogiasektoris ja

ajaloolise mälu hoidmise projektidesse.

CERVi tegevused on aidanud tugevdada Eesti kodanikuühiskonda, suurendanud

organisatsioonide rahvusvahelist koostööd ning toetanud Euroopa Liidu alusväärtuste –

võrdsuse, inimõiguste ja demokraatia – nähtavust ja rakendamist kohalikul tasandil.

Mõlema programmi 2021-2027 vahehindamiste tulemused näitavad, et suures osas on

saavutatud oma poliitilised eesmärgid ja loodud Euroopa Liidu tasandil lisandväärtust. Näiteks

kinnitas CERVi vahehindamine, et programm täidab väärtuste ja põhiõiguste edendamise

rahastamise valdkonnas seni suuresti tühja niši. See on ainus ELi vahend, mis on spetsiaalselt

loodud toetama organisatsioone, mis tegelevad põhiõiguste, võrdsuse ja

1 EU Funding & Tenders Portal 2 EU Funding & Tenders Portal 3 Citizens, Equality, Rights and Values Programme (CERV) | EU Funding & Tenders Portal 4 Programmi „Kodanike Euroopa“ kontaktpunktid - Euroopa Komisjon (europa.eu)

mittediskrimineerimise, demokraatia ning õigusriigi kaitse ja edendamisega Euroopas. Nendel

organisatsioonidel puuduvad sageli muud rahastamisallikad. “Loov Euroopa” programm on

aidanud kaasa üldisele eesmärgile toetada kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, suurendades

kultuuri kättesaadavust, samuti konkurentsivõime eesmärgile, aidates audiovisuaal-, loome- ja

kultuurivaldkonna tegijatel kasvada Euroopa tasandil. Programmil on ainulaadne roll, olles

ainus rahastamisallikas, mis toetab nende sektorite vahelist koostööd, sisu levikut ja loojate

liikuvust üle riigipiiride.

Samas tõi mõjuhinnang esile ka programmide ülesehituse ja rakenduse täiustamise vajadusi.

Nendeks on programmide haarde laiendamine, juurdepääsu ja juhtimise lihtsustamine, seire

tõhustamine, sünergiate tugevdamine ja kattuvuste vältimine teiste programmidega ning

paindlikkuse suurendamine uute väljakutsete lahendamiseks. Mõlemaid programme on

hinnatud kui kulutõhusaid, paindlikke ja strateegiliselt olulisi. Programmid aitavad kaasa nii

ELi kui ka Eesti valdkondlike strateegiliste eesmärkide täitmisele, sealhulgas rohepöördele,

digipöördele ja sotsiaalsele kaasatusele. Samuti aitavad need tugevdada Euroopa väärtusi,

kultuuridevahelist mõistmist ja sotsiaalset sidusust.

Uus programm “AgoraEU” tugineb programmile „Loov Euroopa“ (2021–2027), samuti

Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmile CERV (2021–2027) ning

olemasolevatele institutsioonilistest õigustest tulenevatele eelarveridadele. Sellesse

koondatakse ELi rahaline toetus kultuuri, meedia ja liidu väärtuste säilitamiseks. Uues

rahastamisvahendis võetakse arvesse eri valdkondade eripära, nende erinevaid sihtrühmi ja

konkreetseid vajadusi, tagades samal ajal koostoime ja meetmete vastastikuse täiendavuse.

Sotsiaalsed mõjud

Senine „Loov Euroopa“ programm on Eestis märkimisväärselt mõjutanud loome-, kultuuri- ja

audiovisuaalvaldkonda, edendades kultuurilist mitmekesisust ja rahvusvahelist koostööd.

“Loov Euroopa” programm on võimaldanud Eesti loovisikutel ja organisatsioonidel jõuda

rahvusvahelisele areenile, tuues kaasa rohkem koostööprojekte Euroopa tasandil. See on

avardanud Eesti kultuuri- ja loomesektori rahvusvahelisi sidemeid, toetades uute võrgustike

loomist ning oskusteabe jagamist. Eelmainitud koostöö on aidanud tuua uuenduslikke ideid ja

metoodikaid ka kohalikku konteksti. „Loov Euroopa“ on võimaldanud tekkida platvormil, kus

Eesti loojad saavad vahetada ideid, teadmisi, oskusi ja kogemusi teiste Euroopa riikide

loomeinimestega ning koos luua. „Loov Euroopa“ on toetanud Eesti filmide, teatri-, muusika-

jt projektide levitamist Euroopas, andes Eesti loomeinimestele võimaluse jõuda laiema

publikuni. Audiovisuaalvaldkonnas, filmide ja seriaalide arendamisel ning professionaalide

koolitamisel on see suurendanud rahvusvahelistes koostööprojektides osalemist ja toonud

Euroopa teoseid ka Eesti publikuni, pakkudes samal ajal rohkem ressursse ja platvorme Eesti

teoste levitamiseks. Näiteks 2021. aastal Cannes’i filmifestivali põhivõistlusprogrammis

esilinastunud Soome-Eesti koostööfilm “Kupee nr 6” sai arendustuge „Loov Euroopa“

programmist, samuti ka Anna Hintsi ja Tushar Prakashi lühifilm „Sannapäiv”. Anna Hintsi

dokumentaalfilm “Savvusanna sõsarad” sai pärast auhinnasadu festivalidel „Loov Euroopa“

tuge kinolevi korraldamiseks Euroopas. Selline võimalus avaneb väga vähestele. Oluliseks

näiteks programmi tähtsusest on ka MEDIA programmi pikaajaline toetus Euroopa

festivalidele, sh Pimedate Ööde Filmifestivalile, ning edukad filmiarendusprojektid, mille

teostus sõltub otseselt programmist.

Loov Euroopa toel on Eestis ellu viidud koostööprojekte, mis on toonud kokku erinevatest

kultuuridest pärit inimesi, soodustades kultuuridevahelist dialoogi ja kogukondade lõimimist.

Üheks suurimaks algatuseks, mida programm toetab, on Euroopa kultuuripealinn ja 2024. a oli

au seda tiitlit kanda Tartul koos Lõuna-Eestiga ning sellel projektil on lai sotsiaalne-,

majanduslik-, eelarveline- ja keskkonnamõju5. Samuti on suurenenud kogukonnapõhiste

kultuurialgatuste arv, mis on toonud kultuuri ka nendeni, kes sellega muidu kokku ei puutuks.

Heade näidetena programmi sotsiaalsest mõjust võiks välja tuua VAT Teatri projekti „Play

On!“, mis tunnistab digitaliseerimisest tingitud suuri muutusi ühiskonnas ja teatris ning püüab

projektis osalevatel teatritel aidata mõista, tundma õppida ja rakendada kaasavat tehnoloogiat,

et katsetada klassikalise kõrval ka interaktiivsete jutustamisvormidega. Teatrielamust uuendab

ka „Prothemus“, mis loob rahvusvahelisi kogukonnateatrit, eesmärgiga kaasata sellesse

osalema marginaliseeritud ühiskonnagruppe. Muusika valdkonnas on Music Estonia vedanud

edukat projekti HEMI (Hub for the Exchange of Music Innovation), mille eesmärk on toetada

Kesk- ja Kagu-Euroopa artiste ja muusikaprofessionaale.

CERV programmi sotsiaalne mõju Eestile on samuti mitmekesine ja märkimisväärne.

Programm aitab suurendada kodanike kaasatust ühiskondlikku ellu ning tugevdada

võrdõiguslikkust ja sallivust Eesti ühiskonnas. 2023. a voorust sai ühena 21 organisatsioonist

toetust Eesti organisatsioon People to People suurprojektis “Voices of Change”. Projekti

5 https://tartu2024.ee/wp-content/uploads/2025/10/Tartu2024_Ellujaamise_lugu.pdf

eesmärk on edendada nende tüdrukute arusaamu poliitika kujundamise protsessist, kes on

Euroopasse tulnud pagulase või sisserändajana.

CERV rahastab projekte, mis võitlevad diskrimineerimise, rassismi ja soolise vägivalla vastu,

toetavad laste ja naiste õigusi ning ennetavad vägivalda. Näiteks MTÜ Naiste Tugi- ja

Teabekeskus osaleb koos Itaalia, Eesti, Kreeka, Prantsusmaa ülikoolide, MTÜde ja

uurimiskeskustega projektis, mille eesmärk on uue innovaatilise mehhanismi väljatöötamine,

mis ühendab ja sünkroniseerib parimad olemasolevad tööriistad ja meetodid digitaalse

lahendusega. Taoline mehhanism pakub tuge haridusasutustele, ülikoolidele ja nende

töötajatele (nii õppejõud kui ka haldustöötajad) stereotüüpide ja soolise vägivalla, eriti

seksismi, seksuaalse ahistamise ja homofoobse vägivalla tuvastamisel ja ennetamisel nende

igapäevatöös. Heaks näiteks on MTÜ Rääma Noorte Ühing, kes osaleb rahvusvahelises

projekt „Combating Hate Speech and Hate Crimes Against Individuals with Mental Disabilities

(COMBATHATE)“. COMBATHATE toob kokku Eesti ja mitme Euroopa riigi

vabaühendused ning tugiteenuste osutajad, et vähendada vaenukõnet ja vaenukuritegusid

vaimse puudega inimeste suhtes.

Samuti toetab CERV programm Euroopa ajaloolise mälu projekte kodanike osaluse ja

kaasatuse suurendamiseks, näiteks 2024. a. sai 120 000 euro suuruse toetuse Eesti Mälu

Instituudi, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse

koostööprojekt Lätiga „Euroopa traumaatiline mälu – naispagulased ja suurpõgenemine 1944“,

mis käsitleb Baltikumi suurpõgenemist 1944. a naiste ja laste vaatenurgast. Projekti

eesmärgiks on tutvustada ja tõsta teadlikkust pagulasteemadest, demokraatia vajalikkusest,

totalitaarse režiimi ohtudest, naiste võimalustest ja ohtudest paguluses, samuti identiteedi

säilitamisest. Arvestades 2022. a sündmusi Ukrainas ja põgenikekriisi, tõlgitakse väljavõtted

raamatust vene keelde, et jagada 1944. a naiste kogemusi uue põlvkonna põgenikele Ukrainast,

Valgevenest või Venemaalt. CERV programm loob tingimused avatud, kaasava ja

demokraatliku ühiskonna arenguks, edendades inimõiguste austamist ja võrdseid võimalusi

kõigile. Eesti kodanikuühendused ja kohalikud omavalitsused saavad programmi kaudu tuge

oma võimekuse kasvatamiseks, koolitusteks ja teadlikkuse tõstmiseks, mis omakorda tugevdab

sotsiaalset sidusust ja usaldust ühiskonnas.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei koordineeritav projekt

akronüümiga „EquiTech“ (hõlmates veel Leedu ja Eesti asjakohaseid riigiasutusi) keskendub

ebaõigluse ja kallutatuse vältimisele automaatsetes otsustusprotsessides. Nimelt kasutavad

asutused üha enam tehisintellekti ja arvutialgoritme andmetöötluseks ning teenuste

pakkumiseks. Samal ajal on oluline olla teadlik ja tagada, et selles protsessis ei

diskrimineeritaks inimesi. „EquiTech“ projekt analüüsib Eesti ja Leedu riigiasutuste

automaatseid otsustusprotsesse ja nende algoritme. Analüüsi tulemusena valmivad juhendid ja

koolitusmaterjalid nii tarkvara arendajatele kui ka riigiametnikele eesmärgiga tagada

algoritmides inimeste võrdne kohtlemine.

Mõju majandusele

Uue ühendatud programmi rakendamine võib Eestile avaldada olulist majanduslikku mõju.

Näiteks praeguse “Loov Euroopa” programmi mõju Eestile ja selle kultuuri-, loome- ning

audiovisuaalvaldkonnale on olnud märkimisväärne nii otsetoetusena kui ka kaudselt partnerite

ja teenuste panuse kaudu. Toetused on aidanud ellu viia rahvusvaheliselt tuntud algatusi nagu

Pimedate Ööde Filmifestival ja Tallinn Music Week, Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024, mis

toovad tulu kohalikule majandusele ja tõstavad Eesti nähtavust. Programmi projektid on

suurendanud loovisikute ja organisatsioonide professionaalsust, konkurentsivõimet ning

loonud töökohti loome- ja kultuurisektoris, toonud Eestisse välisrahastust. Toetatud tegevused

on otseselt hoogustanud kohalikke teenindusettevõtteid ja elavdanud majandust. Lisaks on

programm aidanud kaasa kultuuriturismi kasvule ja loomesektori jätkusuutlikule arengule

Eestis.

Eesti kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna tegijate aktiivsus ja edukus Loov Euroopast toetuste

taotlemisel on aastatega järjest suurenenud. MEDIA alaprogramm on aastatel 2001-2025

toonud Eesti audiovisuaalvaldkonda (arendus, levi ja koolitus, festival ja filmiturg) 13 295 646

eurot, mis aastate lõikes on jõudsasti kasvanud. Kultuuri alaprogrammi raames on aastatel

2015-2023 ELi partnerlustes osaletud Eestist 46 projektiga, kus juhtivpartnerite osa on ajas

kasvanud. Eelmisel programmiperioodil, aastatel 2014-2020 on „Loov Euroopa“ programm

valdkonda toonud 2 815 125 eurot.

CERV programmil nii otsest mõju Eesti majandusele traditsioonilises mõttes pole olnud, kuna

selle eesmärgiks on Euroopa Liidu põhiväärtuste, võrdõiguslikkuse, kodanike õiguste ja

demokraatia edendamine ning kodanike kaasamine ühiskondlikus ja kultuurilises kontekstis.

Programm on toetanud eelkõige kodanikuühendusi ja mittetulundusprojekte, mis mõjuvad

ühiskonna sidususele, vägivalla ennetusele ja kodanike teadlikkusele, kuid majanduslikku

kasvu ja tööturgu see otseselt ei stimuleeri. Seega on CERVi mõju Eesti majandusele kaudne,

peegeldudes pigem sotsiaalse kapitali ja kaasatuse ning demokraatliku osaluse tugevnemises,

mis võib pikemas perspektiivis toetada stabiilset ja kaasavat majanduskeskkonda. Eesti

organisatsioonid on saanud aastatel 2021 ja 2024 CERV programmi kaudu toetust 55 projektile

kokku summas 3 819 292 eurot. Käimasoleval programmperioodil on Eesti osalenud või osaleb

63 projektis.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Loov Euroopa mõju Eesti elu- ja looduskeskkonnale on arvestatav. Programm on toetanud

projekte, mis keskenduvad Eesti kultuuripärandi, sh traditsioonilise kunsti ja käsitöö

säilitamisele. See on aidanud suurendada teadlikkust kohaliku kultuuri väärtusest ja selle

seostest looduskeskkonnaga.

Rohelisem lähenemine on Loov Euroopa programmis üks kultuuri- ja loomesektori

valdkonnaülestest prioriteetidest. Komisjon tellis 2021. aastal uuringu „Loov Euroopa

programmi rohepööre“, et muuta programm keskkonnasõbralikumaks. Keskselt tellitud

uuringu tulemusena valmis kolm dokumenti: keskkonnatavade juhend, Loov Euroopa

programmi rohepöörde strateegia ja Loov Euroopa programmi rohepöörde jälgimise juhend.

Nende järgimine on projektidele (keskkonnajuhtimisel, reisimisel, transpordi ja energia

kasutamisel, jäätmekäitlusel ja hangete korraldamisel) kohustuslik ning seal sätestatut

arvestatakse projektide hindamisel. Loodud on roheline lisatoetus Culture Moves Europe

meetmes ning rohelise ringreisi vautšer Music Moves Europe auhinna raames. Eestist on

oluline näitena välja tuua, et PÖFFi raames tegutsev Põhja- ja Baltimaade suurim filmiturg

Industry@Tallinn & Baltic Event, mis on alates 2024. aastast ametlikult Greentime’i

sertifitseeritud jätkusuutlik üritus, olles nii üks väheseid filmiturge Euroopas ja kindlasti ainus

Põhja-Euroopas, mis sellise sertifikaadi kriteeriumitele vastab. Teise näitena saab tuua Euroopa

kultuuripealinnana Loov Euroopa programmist toetust saanud Tartu, kes koostas

keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendi, mille rakendamine oli kohustuslik kõigile

kultuuripealinna programmis olevatele projektidele. Eesmärk on, et see leiaks püsivat

kasutamist ka kultuuripealinna aasta järgselt nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.

CERVi programmist saab hea näitena tuua SA Keskkonnaõiguse Keskuse partnerlusel

toimunud projekti, mis tõi kokku kliimateadlased, ametnikud, kohalikud omavalitused ja

keskkonna-aktivistid, et arutada kuidas kliimamuutustega kohaneda.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja riigieelarvele

Nii Loov Euroopa kui ka CERV programm on mitmekesistanud Eesti kultuuri-, loome- ja

audiovisuaalvaldkonna, kodanikuühiskonna, demokraatia ja õigusriigi edendamise

rahastamisallikaid. Programme rakendatakse riiklike infopunktide ja kas ühe- või

mitmeaastaste töökavade (programmide) kaudu. Infopunktide (Loov Euroopas desks) või

kontaktpunktide (CERVis) ülesanne on nõustada taotlejaid ning levitada infot programmi ja

taotlusvoorude kohta, programmi puudutavate ürituste korraldamine (sh infopäevad) ning anda

arvamusi Euroopa Komisjonile taotlusvoorude edenemisest liikmesriigis. Lisaks panustavad

Loov Euroopa ja CERVi programmikomitee ettevalmistustes.

Loov Euroopa programmi deske on riik seni rahastanud 50% ulatuses (Kultuuriministeeriumi

eelarvest) ja EL 50% ulatuses. CERV programmi kontaktpunkte on Siseministeerium omalt

poolt rahastanud 20%ga, EL 50 %ga ja 30 % on mitterahalise panusena katnud

Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Eestis on Loov Euroopa infopunktideks Eesti Filmi Instituut

(MEDIA desk), kes nõustab ja levitab infot MEDIA alaprogrammi kohta ning Loov Eesti MTÜ

(kultuuri desk), kes nõustab ja levitab infot kultuuri alaprogrammi kohta ning SA

Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kes nõustab ja levitab infot CERV programmi kohta. Loov

Euroopa programmi kolmanda, horisontaalse samba ehk sektoriteülese alaprogrammi

kontaktpunktiks (sh uudismeedia ja innovatsioon) on hetkel Kultuuriministeeriumi

kommunikatsiooni ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik, kes vastutab Loov Euroopa

infopunktide tegevuskava ja aastaprogrammi koostamise ja edastamise ning infopunktide

rahataotluse koostamise ja Brüsselisse edastamise eest.

Taotlemine mõlema programmi erinevatest voorudest, projektide hindamine ja grandilepingud

käivad keskse ELi toetuste süsteemi Funding and Tenders Portal kaudu. Liikmesriigid saavad

kujundada Loov Euroopa programmi sisu ELi kultuurivaldkonna töökava kokkuleppimisel ja

programmikomitees. CERVi kaheaastase tööprogrammi ettepaneku esitab Euroopa Komisjon

liikmesriikide esindajatest koosnevale kommiteele, kes kiidab programmi heaks.

Kultuuriministeerium viib läbi Loov Euroopa kultuuri alaprogrammis edukaks osutunud Eesti

projektitegijatele suunatud kaasrahastusvooru. Kaasrahastusvoorust on aastatel 2015 – 2023

kokku toetatud 43 projekti ning selle kaudu 29 erinevat loomevaldkonna organisatsiooni,

asutust või arenduskeskust. Enamasti on tegemist mitmeaastaste projektidega, mille puhul

küsitakse igal aastal kaasrahastust jooksva aasta kulude katteks, seda keskmiselt 15 projektile

aastas. Viimastel aastatel on projektide arv kasvanud paarikümneni, sest organisatsioonid

viivad ellu nii käimasolevaid projekte kui ka taotlevad uutes voorudes. Rahvusvahelistes

võrgustikes hästi toimivatel organisatsioonidel on korraga käsil 2–3 projekti. Võimekamateks

on Sõltumatu Tantsu Ühendus, VAT Teater, Music Estonia, Shiftworks, lastekirjanduse

kirjastaja Päike ja Pilv.

Aastatel 2015–2023 on riik eelmainitud voorust kultuuriprojekte kaasrahastanud kokku 521

722 euroga. Ajavahemikul 2015–2020 oli Kultuuriministeeriumi fondi maht aastas 46 400

eurot ning projektide omafinantseeringu määr oli väga kõrge (40-60%). See lõi olukorra, kus

organisatsioonide võimekuse kasvades sai riik kaasrahatusse panustada keskmiselt vaid 36%

küsitavast summast, mis oli organisatsioonide jaoks suureks probleemiks, sest raske oli tagada

nii suurt omafinantseeringut. Uuel programmiperioodil 2021-2027 on riigipoolset panust järk-

järgult suurendatud, jõudes 2024. aastaks kuni 150 000 euroni. Samal ajal on

omafinantseeringu määr vähenenud väiksemate projektide puhul 20-30%ni, mis on taotlejate

kindlust ja võimekust toetanud ning esile on kerkinud mitmeid juhtivpartnereid. Samas sai

2023. aastal Eesti riik kaasrahastada siiski 58% küsitavast summast, mis näitab, et vooru mahu

kasv oli ainuõige toetamaks juba tiheda konkurentsi läbinud rahvusvahelisi projekte.

Edasivaates võib eeldada, et Loov Euroopa ja CERV programmide kontaktpunktide tegevus

jätkub, mis omakorda eeldab nende rollide stabiilset ja selget rahastamist. See on vajalik nii

taotlejate kvaliteetse nõustamise kui ka programmi tegevussuundade tõhusaks elluviimiseks

Eestis. Samuti on tõenäoline, et kaasrahastusvoor jätkub, arvestades selle olulist mõju Eesti

organisatsioonide rahvusvahelise haarde, võimekuse ja projektide edukuse toetamisel.

5. Ettepanekud Eesti seisukohtadeks koos selgitustega

5.1 Eesti toetab eraldiseisva AgoraEU programmi loomist kultuuri, audiovisuaal-,

uudismeedia ning kodanikuühiskonna tegevusvaldkondade toetamiseks. Eesti toetab

programmi üldisi eesmärke ning võimalust luua sünergiaid programmi eri osade vahel.

Eesti eelistab programmi tegevussuundade selgemat defineerimist, alaeesmärkide ja

toetatavate tegevuste täpsemat lahtikirjutamist määruses.

Selgitus: Programmi läbivateks üldeesmärkideks (artikkel 3) on kultuurilise ja keelelise

mitmekesisuse ning kultuuripärandi edendamine, loomesektori konkurentsivõime

suurendamine, eriti meedia- ja audiovisuaalvaldkonnas, loome- ja meediavabaduse kaitsmine,

põhiõiguste, võrdse kohtlemise, aktiivse kodanikkonna ja väärtuste edendamine ja kaitsmine

ning selle kaudu demokraatias osalemise ja sotsiaalse vastupanuvõime edendamine.

Arvestades muutuvaid aegu, on loetletud eesmärgid prioriteetsed kõikide kultuurivaldkonna

taotlejate jaoks, kuna rahvusvaheliste koostööprojektide ettevalmistusaeg on pikk ning

toimivate võrgustike loomine nõuab erinevaid kohtumisi, arutelusid ning eelarvete

planeerimist. Lisaks on artiklis 3 toodud üldeesmärgid iga tegevussuuna raames eraldi.

Kultuuri tegevussuund panustab sarnaselt senise “Loov Euroopa” programmiga piiriülesesse

koosloomesse, koostöösse, osalemisse ja teoste kättesaadavusse ning levitamisse, tugevdades

samal ajal kultuuri- ja loomesektori sotsiaalset, majanduslikku ja rahvusvahelist mõõdet.

MEDIA+ tegevussuund jaguneb sisuliselt kaheks osaks, millest esimene panustab sarnaselt

senise MEDIA programmiga audiovisuaalvaldkonna mitmekesisusse ja konkurentsivõimesse,

eelkõige edendades Euroopa teoste loomist ja piiriülest levitamist ning juurdepääsu Euroopa

töödele. Uue mõõtmena on hõlmatud videomängutööstus. MEDIA+ teine alavaldkond

puudutab uudismeediat, eesmärgiga toetada vaba, jätkusuutlikku ning mitmekesist inforuumi,

eelkõige sõltumatut ajakirjandust, usaldusväärse teabe kättesaadavust ja võitlust väärinfo

vastu.

CERV+ alasuuna põhieesmärgiks on aidata kaasa põhiõiguste, võrdõiguslikkuse ja

mittediskrimineerimise ning kodanike õiguste, sealhulgas kodanike vaba liikumise kaitsmisele

ja edendamisele ning kodanikuühiskonna mõjuvõimu suurendamisele. Samuti on eesmärgiks

aidata kaasa soolise vägivalla, lastevastase vägivalla ja teiste haavatavas positsioonis olevate

inimeste vastu suunatud vägivalla vähendamisele ja ennetamisele; ning seista demokraatliku

osaluse suurendamise ja õigusriigi põhimõtte järgimise eest.

Lisaks käsitleb artikkel 3 sünergiaid alasuundade vahel, nähes ette ka horisontaalsed

valdkondade vahelised tegevused, mis panustavad üldeesmärkidesse ja edendavad

innovatsiooni.

Kolme tegevussuuna valdkondlikud eesmärgid on liiga üldsõnalised. Näiteks ei täpsusta

artikkel 3, milliseid sektoreid, tegevusi ning kuidas programmi raames täpselt toetatakse, kes

on peamised ja eelistatud kasusaajad. Selgitav roll on põhjenduspunktidel, kuid need pole

tekstis kergesti leitavad kasusaaja vaatest ega ka õiguslikult samaväärselt siduvad kui artiklid.

Programmi regulatsiooni üldsõnalisus aitab ühelt poolt kaasa paindlikkusele erinevate

meetmete väljatöötamisel muutuvas ajas, kuid vähendab õigusselgust rakendamisel,

läbipaistvust ja prognoositavust kasusaajate jaoks.

5.1.1 Programmi kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna tegevussuundade peamiseks

fookuseks peab jääma rahvusvaheline professionaalne koostöö, loovisikute mobiilsus,

partnerlused ja võrgustikud ning toetatavate tegevuste (kunstiliselt) kõrge kvaliteet. Eesti

peab oluliseks kultuuri alasuunas sektoripõhise lähenemise võimalust, tagamaks

programmi võimalikult mõjus rakendamine.

Selgitus: kultuuri tegevussuuna (artikkel 4) spetsiifilised eesmärgid kajastavad laias plaanis

kõiki seniseid “Loov Euroopa” programmi tegevussuundi kultuuris, mis on väga tervitatav.

Samas ei ole loomesektoreid nimetatud. Puudub selgus, mis valdkonnad on täpselt hõlmatud

ning mida programmi raames toetatakse. Samuti ei ole piisavalt selgelt välja toodud võimalikud

toetatavad tegevused. Näiteks on mainitud partnerlusi, kuid mitte rahvusvahelisi

kultuuriprofessionaalidele suunatud võrgustikke. Viidatakse alustavate loovisikute

platvormidele, auhindadele, koolitustele, talentide promole, tuuridele ning festivalide ja tõlgete

toetamisele, kogemuste jagamisele valdkonnas ning poliitikakujundamises.

Toetame võrgustike ja platvormide koostööd, mis on üldjoontes solidaarsed foorumid, kus

väiksemate ELi riikide hääl ja ideed on kuuldavamad, samuti on nende kaudu lihtsam leida

partnereid.

Toetatavate tegevuste puhul on oluline, et kultuuri tegevussuunas on võimalikud

sektoripõhised lähenemised. Samade poliitikameetmetega ei saa tulemuslikult arendada

niivõrd erinevaid sektoreid nagu muusika ja arhitektuur, kirjandus ja disain. Sektoritel on

spetsiifilised väljakutsed, mistõttu on vaja erilahendusi nende väljakutsetega toimetulekuks.

Sektoripõhine lähenemine võimaldab edasi liikuda ka seniste edukate algatustega.

Sektoripõhise lähenemise kindlus peab olema tagatud.

Kultuuri tegevussuunas on üldiselt tervitatav rõhk kultuurilisel ja keelelisel mitmekesisusel,

mida soovime esile tuua. Samuti loome- ja väljendusvabaduse olulise põhimõttena eraldi välja

toomine ja kultuuri sisemise väärtuse (intrinsic value) rõhutamine.

5.1.2 Eesti toetab programmis MEDIA+ tegevussuunda ning selle audiovisuaalvaldkonna

alasuunda. Oluline on, et alasuuna ülesehitus ja struktuur arvestab valdkonna

ökosüsteemi jätkusuutlikkust Euroopas nii mitmekesise sisu pakkumisel kui ka sektori

konkurentsivõime edendamisel. Eraldi tähelepanu tuleb taotlusvoorude tingimustes

pöörata väikese tootmisvõimekusega riikide ligipääsu tagamisele. Eesti toetab

videomängutööstuse hõlmamist programmi.

Selgitus: MEDIA+ audiovisuaalvaldkonna (artikkel 5) tegevused tuginevad senisele MEDIA

programmile, keskendutakse audiovisuaalteoste tootmise väärtusahelale tervikuna, idee

arendusest kaastootmiseni, levi ning teoste kättesaadavuseni ja leitavuseni (discoverability) nii

Euroopas kui ka globaalselt.

Audiovisuaalvaldkonnas on teoste tootmisel võtmeroll nii sõltumatutel tootjatel eriti väikese

tootmisvõimekusega riikides ja väikestel turgudel, mida soovime programmis veelgi paremini

esile tuua. Väikeriigid vajavad lihtsustatud tingimusi ja positiivset diskrimineerimist, seda ilma

kunstilises kvaliteedis järele andmata. Olulisel kohal on publiku arendamine, eelkõige

kogudes, töödeldes ja kasutades andmeid.

Lisaks on oluline MEDIA+ alasuuna raames jätkata ja laiahaardeliselt edasi arendada Euroopa

audiovisuaalteoste ning kinolevi. Levitoetus peab hõlmama nii võimalusi globaalse levi

promotsiooniks ja rahvusvaheliseks leviks vajalikku struktuurset toetust. Näiteks on üheks

takistuseks levikindlustus, mida väikese tootmisvõimekusega riigid katta ei suuda. Jätkata tuleb

filmifestivalide ning filmiturgude toetamisega.

Programmi toetatavate tegevuste hulka on lisatud videomängutööstus, mis on kiiresti kasvav

loomemajanduse valdkond. Selle hõlmamist programmi skoopi tuleb pidada positiivseks, kuigi

jääb ebaselgeks, mis tegevusi hakatakse programmi alt toetama ja milliseid eesmärke täitma.

Videomängutööstus toimib audiovisuaalvaldkonna ökosüsteemist erinevalt ja eeldab seega

selgemat sõnastust. Eesti eelistab üksikloojate ja mikroettevõtete võimestamist, kuna ka

videomängutööstuse kvaliteetsest sisuloomest tuleneb Euroopa tugevus. Arendada tuleks

meetmeid noorte loovaks kaasamiseks mänguarendusse..

5.1.3 Toetame MEDIA+ tegevussuuna all uudismeedia alasuunda, kuid oluline on tagada,

et toetustegevused arvestaks uudismeedia valdkonna spetsiifiliste vajadustega.

Tähelepanu tuleb pöörata kohaliku sõltumatu meedia jätkusuutlikkusele ja

elujõulisusele, sealhulgas piiriüleses koostöös. Toetame toimetusvabaduse ja sõltumatu

ajakirjanduse põhimõtete eraldi esiletoomist programmis. Täiendavalt

rõhutame meediapädevuse ja strateegilise kommunikatsiooni algatusi, eriti noortele ja

lastele, sealhulgas laste õiguste kajastamist ja teadlikkuse suurendamist avalikus ruumis.

Selgitus: Uudismeedia valdkonnal on audiovisuaalvaldkonnaga kohati samad väljakutsed

seoses digiplatvormidega, mistõttu uudismeedia valdkond on toodud MEDIA+ tegevussuuna

alla. Näiteks on uue mõõtmena programmis välja toodud Euroopa päritolu sisu esindatus ja

leitavus, mis puudutab eelkõige globaalseid turge ja platvorme ning on sarnane meediasektori

väljakutsetega. Selle teemaga tegelemist toetame mõlemas alavaldkonnas.

Samas on audiovisuaaltootmise ja meediasektori puhul tegemist olemuslikult erinevate

sihtrühmadega, kus meediamajad võivad panustada audiovisuaalvaldkonda, kuid nende

põhitegevus ja tegutsemispõhimõtted on siiski erinevad. Oluline on MEDIA+ kahte alasuunda

piisavalt selgelt eristada ning eesmärkide ja tegevuste puhul valdkonna spetsiifilisi vajadusi

arvestada.

Erinevused on ka suurtel ja väikestel meediamajadel, programm peab edendama kohalikul

tasandil usaldusväärse meedia kättesaadavust. Samal ajal on piiriülene koostöö meediamajade

vahel vajalik näiteks parimate praktikate jagamiseks, koostöö- või ärimudelite arendamiseks

seoses platvormimajandusega, või meediapädevuse algatusteks, samuti ajakirjanike ja

inforuumi kaitseks. Toetame koostööd professionaalide vahel näiteks väliskorrespondentide

võrgustiku arendamise kaudu. Tervitame toimetusvabaduse ja sõltumatu ajakirjanduse

standardite eraldi põhimõttena välja toomist programmis, mis on toetatud tegevuste aluseks.

Meedia ja ajakirjanduse toetamisel on keskne roll nende mitmekesisuse ja kvaliteedi tagamisel

ning eriti väiksemate liikmesriikide ja piirkondade meedia elujõu tugevdamisel.

Toetustegevustes tuleb arvestada digitaalse ülemineku, valeinfo leviku ning geopoliitilise

olukorraga, mis on toonud esile meedia ja julgeoleku tiheda seose, eriti piiririikides.

Sõltumatu ja professionaalse uudismeedia toetamine on ELis ülioluline, arvestades muutusi

meedia ärimudelites, uudiste tarbimises ja konkurentsis globaalsete digitaalsete platvormidega.

Agressorriikide infosõda ja valeinfo levik õõnestavad meedia usaldusväärsust ning

suurendavad vajadust tugevdada kvaliteetset ajakirjanduslikku sisu, sealhulgas ka vene keeles,

et vastu seista Venemaa propagandale. Eesti kui piiririigi kontekstis on oluline panustada

meedia kriisivalmidusse, tehnoloogilisse arengusse ja meediavabaduse kaitsmisse. Nende

aspektide valguses peaks Euroopa Liit pöörama erilist tähelepanu väiksemate turgude ja

piirialade ajakirjanduse sihipärasele toetamisele.

Eraldi mõõtmena tuleb meediaruumis tähelepanu pöörata noortele ja lastele. Mõjutustegevuse

ja noorte radikaliseerumise ennetamiseks on ELi tasandil oluline tugevdada strateegilist

kommunikatsiooni ja meediakirjaoskust, et suurendada noorte vastupanuvõimet valeinfole ja

propagandale. Samuti on vaja tihendada koostööd tehnoloogiaettevõtetega, et piirata

äärmusliku sisu levikut veebikeskkondades ning arendada ühiseid varajase hoiatamise

süsteeme trendide kiireks tuvastamiseks. Nagu senini, näeme MEDIA+ raames vajadust lapse

õiguste temaatika kajastamiseks avalikus ruumis, et tõsta teadlikkust laste ja noorte endi seas

nende õigustest, kohustustest ja kaasatusest ühiskondlike otsuste tegemisel. Ühe võimalusena

näeme PÖFF Laste Õiguste programmi edasist toetamist.

5.1.4 Eesti toetab programmi CERV+ tegevussuunda. Uues programmis tuleb tagada, et

ka järgmisel EL eelarveperioodil jätkub toetus tegevustele, mis edendavad demokraatiat,

võrdõiguslikkust, kultuurilist mitmekesisust, kogukondade kaasamist, vähemate

võimalustega ja haavatavate sihtrühmade kaitset, Euroopa koostöövõrgustike toimimist

ning Euroopa Liidu kodanike ja väärtuste hoidmist ja tugevdamist.

Selgitus: demokraatia, kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste CERV+ tegevussuuna

alaeesmärgid jagunevad kolme alasuuna vahel. Keskendutakse diskrimineerimise

ennetamisele, võrdõiguslikkuse edendamisele ning õiguste kaitsele, sõnavabaduse ja andmete

privaatsuse tagamisele ning kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamisele põhiõiguste,

demokraatia ja õigusriigi kaitsel, sh rahvusvähemuste ja uussisserändajate kohanemisel.

Daphne valdkonnas keskendutakse soolise vägivalla, perevägivalla ja riskirühmade vastu

suunatud vägivalla ennetamisele, ohvrite kaitsele. Kolmandaks toetatakse kodanike aktiivset

osalust liidu demokraatlikus elus, vabu ja kaasavaid valimisprotsesse ning kodanike

teadlikkuse suurendamist liidu ajaloost, mälust, mitmekesisusest ja väärtustest. Eesti jaoks on

oluline vägivalla ennetus ja alaealiste kaitse, eriti digikeskkonnas, sh kübervägivald.

Programmis võiks eraldi välja tuua, et vägivallavastase võitluses on hõlmatud ka vägivalla

ennetamisele suunatud tegevused. Samuti toetame Euroopa Kuriteoennetuse Võrgustiku

(EUCPN) jätkusuutlikku tegutsemist. Samuti tuleb jätkuvalt tegeleda tuleb naiste ja laste

õiguste teemade ja riskikäitumise ennetamisega ning kodanikuharidusega. Lapsi puudutavad

rahastust taotlevad projektid peaksid kaasama lapsi ja noori otsustusprotsessi. Kogemuste

vahetus rahvusvahelises koostöösvõrgustike kaudu on oluline. Eestile on oluline

tsiviilühiskonna teadlikkuse suurendamine ühisest ajaloost ja mälust edendamaks vastastikust

mõistmist ja austust.

5.2 Eesti toetab programmis ette nähtud võimalust valdkondadevaheliseks koostööks

horisontaalsetes teemades, näiteks innovatsioonis, digitehnoloogias ja tehisintellekti

valdkonnas. Toetame teadmus- ja tõenduspõhisust programmi eesmärkide ning

toetusmeetmete kujundamisel.

Selgitus: programm annab võimaluse tegevussuundade vahelisteks ühisalgatusteks näiteks

ühtsete väljakutsete puhul, millega tegelemine koosmõjus toob suuremat kasu kõikidele

osalevatele partneritele. Taolised koostöömehhanismid ja innovaatilised algatused kultuuri-,

audiovisuaalvaldkonna, uudismeedia ja kodanikuühiskonna tegevusuundade vahel (artikkel

10) üksnes täiendavad programmi põhilisi tegevusuundasid, lähtudes programmi üldistest

eesmärkidest ja horisontaalsetest teemadest (toodud artiklis 3). Seetõttu ei ole sellele

programmiosale ette nähtud eraldi eelarvet ning ressursid võetakse alasuundadest, sõltuvalt

teemast.

Lisaks artiklis 3 toodule, on horisontaalse teemana välja toodud uuenduslikkus ning

tehisintellekti vastutustundlik kasutamine ja digitaalsete oskuste arendamine. Eesti toetab seda,

kuna tehisintellekti võimalused ja väljakutsed puudutavad kõiki valdkondi, kuid tehisintellekti

puudutav võib olla ka valdkonnaspetsiifiline. Sellega on seotud ka eetiline mõõde ning

autoriõiguste kaitsmine kultuuris ja meedias, mida määruse tekst võiks samuti eraldi välja tuua.

Autoriõiguste kaitse digiajastul puudutab otseselt loovisikute sissetulekut ning on seega

kõikidele loovisikutele oluline küsimus. Komisjoni selgituste kohaselt peetakse innovatsiooni

all silmas tulevikku vaatavat lähenemist loomesektoris, kuid seda ei täpsustata ega avata

täpsemalt tekstis.

Innovaatiliste meetmete arendamisel, tuleb arvestada, et väikeriikidel võib turutõrke tõttu olla

keeruline praktikas katsetada või võtta kasutusele ka innovaatilisi lahendusi ning see ei tohiks

saada takistuseks programmi meetmete puhul. Väikesed turud ise ei suuda innovatsiooni

võimendada, kuid võivad siiski pakkuda olulisi lahendusi läbi näiteks mõne innovaatilise

teenuse käivitamise. Lähenemine võib olla ka sektorispetsiifiline. Näiteks saaks Euroopas

arendatud innovatsiooni kasutusele võtmist soodustada spetsiifilistes taotlusvoorudes.

Võimalikult laiapõhjaline innovatsioon omakorda panustab ühiskonda tervikuna nii uue sisu

loomisel kui kohaliku ökosüsteemi arendamisel.

Eesti näeb olulisena tegelemist elanikkonna üldise vastupanuvõimega, kuhu kultuur,

kultuuripärand, meedia ja kodanikuühiskond ühiselt oluliselt panustavad. Euroopa

kultuuripärandi säilitamine on hädavajalik, et tagada ajalooline järjepidevus mineviku, oleviku

ja tuleviku vahel. Eesti jaoks on prioriteediks digitaalse kultuuripärandi ühtse riigipiiriülese

säilitamise lahenduse väljatöötamine ELi tasandil ja ELi finantsraamistikus. Meie hinnangul

tuleb seda küsimust käsitleda nii ühiskonna julgeoleku, vastupidavuse ja vastupanuvõime kui

ka kriisijuhtimise osana ning liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni koostöös.

Veel on oluline rõhutada piirialade ja väiksemate piirkondade ja kogukondade,

ühiskonnagruppide kaasatust programmi tegevustesse, seda näiteks kultuuris osalemise,

kvaliteetse meedia kättesaadavuse, kvaliteetse elukeskkonna ja kvaliteetse ruumiloome kaudu

tervikuna.

Eesti jaoks on läbivalt oluline horisontaalne teemaks ajaloolise mälu, riikide lähimineviku

lugude ja kogemuste jagamine, mida samuti saavad edendada kõik programmi valdkonnad

koostöös. Ajaloo ja mälu edendamist toetavaid tegevusi tuleb seetõttu tugevamalt rõhutada

artiklites 3 (1) ja 3 (2)c. Liikmesriigid peavad saama programmi vältel kaasa rääkida ka

horisontaalsetes küsimustes.

Valdkonnavahelised tegevused hõlmavad ka meetmeid poliitikakujundamiseks ja välja

töötamiseks ning jälgimiseks, samuti koostööd sidusrühmadega. Siin all on silmas peetud

struktuurset dialoogi huvirühmadega ja erinevaid poliitikakonverentse. Kvaliteetne poliitikate

ja programmi kujundamine eeldab piisavat teadmist valdkonnast läbi kvaliteetse

andmekogumise ja võrreldava statistika.

Määruse tekst siiski võimalikke horisontaalseid tegevusi ja nende rahastusallikaid lahti ei

selgita. Arvestades senist kogemust Loov Euroopa programmiga, siis horisontaalseid tegevusi

on lisatud ja need on lahti kirjutatud programmi iga-aastastes töökavades ning selline lahendus

on seni toiminud.

5.3 Toetame programmi rakendamiseks riiklike kontaktpunktide süsteemiga jätkamist

ning neile selge toimimisraamistiku ja kaasrahastuse määramist, Euroopa Komisjoni

poolt. Kontaktpunktid on olulised programmi sihtrühmadeni jõudmisel, eriti

väikeriikides.

Selgitus: riiklikud kontaktpunktid (teabepunktid) on olulised programmi võimalustest

teavitamisel ja programmi tulemuste levitamisel. Programmi eelnõu küll mainib ühel korral

kontaktpunkte, kuid ei täpsustata nende konkreetset rolli ning liikmesriikide rolli

kontaktpunktide loomisel. Samuti ei ole selge, kas iga tegevussuuna puhul nähakse ette eraldi

kontaktpunkt ning kuidas kontaktpunkte rahastatakse, et ülesandeid oleks võimalik ellu viia.

Toetuse taotlemine peab olema taotlejatele tulevikus ligipääsetav ja administratiivselt

jõukohane, eriti arvestades väikese riigi kultuuri- ja loomevaldkondade eripärasid.

Ligipääsetavuse ja kaasatuse tagamisel on praeguse „Loov Euroopa“ programmi puhul olulist

rolli mänginud riiklike kontaktpunktide olemasolu. Kontaktpunktid tagavad, et programmi

võimalused jõuavad kõigi sihtrühmadeni — eriti väikese kultuuri- ja keeleruumiga riikides,

kus sektorid on killustunumad ja rahvusvahelise koostöö kogemus väiksem. Ilma

kontaktpunktideta ei oleks paljudel organisatsioonidel, sh äärealadel tegutsevatel

kultuuriorganisatsioonidel, realistlikku võimalust programmist teada saada ega toetust taotleda.

5.4 Peame oluliseks, et määruses oleks esitatud tegevussuundade põhine indikatiivne

eelarvejaotus, et tagada kindlus ja tasakaalustatud tugi kõigile valdkondadele uue

programmi rakendamisel. Oluline on täpsustada ka eelarveallikad

valdkondadevahelisteks horisontaalseteks tegevusteks ning InvestEU finantsmeetmeks.

Selgitus: kuigi programmile ette nähtud eelarve kasv on positiivne, ei pruugi see olla piisav,

arvestades programmi laienemist, inflatsioonimõjusid ning vajadust pakkuda suuremat toetust

vähemate võimalustega osalejatele. Uue programmi ambitsioonikad eesmärgid ja senine

edukus viitavad sellele, et kavandatud eelarvetase tuleks ELi järgmise finantsraamistiku

läbirääkimistel säilitada vähemalt miinimumina.

Eelnõus ei ole ette nähtud valdkondlikku eelarvejaotust, mis seni on taganud etteennustavuse

ja tasakaalu kõigi programmivaldkondade jaoks. Eesti peab oluliseks, et programmi struktuur

oleks selgelt valdkondlikult üles ehitatud ja eesmärgistatud, et meetmed toetaksid valdkondade

eripärasid ning looksid lisaväärtust nii riiklike kui ELi prioriteetide elluviimisel. Määruse

eelnõus on loobutud kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna, väärtuste ja võrdõiguslikkuse

valdkondade eelarvepiiridest. Seni rakendatud lähenemine – eelarve osakaalud koos

paindlikkusega finantsaasta lõikes – on praktikas ennast õigustanud ja väärib jätkamist.

Piiridest loobumine suurendab ebakindlust kasusaajate jaoks, eriti arvestades uusi

kulumahukaid tegevusi (näiteks digitaliseerimine). Samuti on oluline, et kui MEDIA+

tegevussuund hakkab jagunema kolme selgelt erineva sihtrühma vahel (filmitööstus,

meediamajad ja mängutööstus), on oluline aru saada, kuidas jaguneb eelarves valdkondade

vahel raha.

5.5 Peame oluliseks parandada programmile ligipääsu eelkõige väikestele keele- ja

kultuuriruumide organisatsioonidele, kes toimetavad turutõrke olukorras. Programmi

meetmed peavad olema kujundatud viisil, mis on sobilikud ning võimalusel ka

fokusseeritud ELi tõmbekeskustest kaugemal asuvate liikmesriikide organisatsioonidele,

mille raames toetame oskuste arendamist neis organisatsioonides.

Selgitus: tuleb arvestada väikestele keele- ja kultuuriruumide ja ääreala organisatsioonide

vajaduste, võimaluste ja eripäradega kogu programmi ülesehituses – alates teavitustegevusest

ja osalustingimustest kuni hindamiskriteeriumide, taotlusprotseduuride ning täiendava toe

pakkumiseni (nõustamine, koolitused, kohalikud tegevused jne). See puudutab ka neid

institutsioone, kes turutõrke olukorras püüavad näiteks juurutada innovaatilisi lahendusi kas

sisuloomes või publikuni jõudmisel.

Eriti oluline on luua erimeetmeid ja eelarvelisi mööndusi, mis aitavad projektides osaleda.

Samuti tuleb arvestada, et võimekus taotleda ja projekte ellu viia on organisatsioonidel väga

erinev. Seetõttu on otstarbekas rakendada n-ö positiivset diskrimineerimist, näiteks väikesema

mahu ja lühemaajaliste projektide kaudu, sätestades väiksema omaosaluse, ettemaksed jms.

Organisatsioonide pädevuste arendamine, mis puudutab nii sektorispetsiifilisi oskuste ja

teadmiste, kui ka laiemalt ettevõtlusoskusi, sh finantskirjaoskust võiks olla programmi oluline

osa. Eraldi tähelepanu tuleks pöörata loomevaldkonna organisatsioonide juhtimise

arendamisel, kus näiteks AI arengud eeldavad struktuursemaid muutusi..

Negatiivseks näiteks senisest kogemusest toetuste ebavõrdsel jaotusel tagatisrahastu

(Guarantee Facility) ja innovatsioonivoorude Innovation Lab ja Innovative Tools and Business

Models. Esimesest meetmest on peamised kasusaajad Hispaania, Itaalia ja Portugali kultuuri-

ja loomesektor. Kolme riigi osakaal meetmes moodustab üle 84% ja 21 liikmesriigis, sh Eesti

osakaal on alla 1%. Innovatsiooni voorudes aga ei ole olnud Balti riikidest ühtegi kasusaajat,

ei koordinaatori ega partnerina. On oluline, et komisjon analüüsiks põhjalikult nende voorude

tulemusi, hindaks, miks ei ole need teistele/väiksemale jõukohased, ning teeks vastavad

vajalikud muudatused.

Oluline on, et programmi loodavad meetmed arvestaksid praeguses geopoliitilises olukorras

Eesti kui ELi piiriäärse riigi eripäradega. Samuti tuleks äärealasid arvestada rohe-eesmärkide

saavutamisel, näiteks reisimis- ja transpordivõimaluste puhul.

5.6 Peame oluliseks vähendada programmi rakendamisel halduskoormust, näiteks

projektitoetuse taotlemise ja aruandluse keerukust, ning toetame taotlusprotseduuride ja

reeglite jätkuvat lihtsustamist ning täiendavat tuge, eriti väikse võimekusega

organisatsioonidele.

Selgitus: oleme nõus, et halduskoormust tuleb taotlejatele ja menetlejatele vähendada, sh

edendada üleminekut lihtsamatele rahastamismudelitele (nt juurutada kindlasummaline toetus

(lump sum), et vältida väikeste kulutuste keerukat tõendamist.

Kuigi peame oluliseks halduskoormuse vähendamist ning toetame programmi

taotlusprotseduuride ja reeglite jätkuvat lihtsustamist, soovime samas rõhutada, et kõik

lihtsustamismeetmed ei pruugi olla osapoolte jaoks võrdselt tõhusad. Näiteks on cascading

grant süsteem andnud positiivseid tulemusi CERV programmis ja kultuuri alaprogrammis.

Samas filmilevi toetuste puhul on see toonud kaasa menetlusprotsesside märgatava pikenemise

ja suurema kohmakuse. Films on the Move voorus on protsessi kestus taotluse esitamisest

viimase makse laekumiseni ulatunud ligikaudu 2,5 aastani. Näitena võib tuua filmi

“Pacifiction”, mille taotlusvooru tähtaeg oli juunis 2022 ning viimane osamakse tehti levitajale

13. märtsil 2025. Kogu protsessi kestus oli 32 kuud. Sellest järeldub, et lihtsustamismeetmeid

tuleks kavandada valdkondlikku spetsiifikat ja tegelikke rakenduspraktikaid arvesse võttes, et

vältida olukorda, kus halduskoormuse vähenemine institutsioonide tasandil toob kaasa

ebamõistliku lisakoormuse või viivitused taotlejatele.

Samuti on oluline tagada taotlus- ja aruandesüsteemide töökindlus ja tehniline tugi, sealhulgas

regulaarsete uuenduste, turvaparanduste ja kasutajatoe kaudu. IT-süsteemide stabiilsus on

eelduseks usaldusväärsele andmehaldusele, aruandlusele ja statistilisele analüüsile.

Platvormide järjepidev kasutamine võimaldab koguda võrreldavat statistikat ning luua ajas

püsivaid andmeid, mis on hädavajalikud programmi mõjukuse hindamiseks ja oluliseks

sisendiks poliitikakujundamisel.

Lisaks võiks täiendav tugi väiksema võimekusega organisatsioonidele seisneda selgete ja

kasutajasõbralike juhendite ning praktiliste veebiseminaride pakkumises. Praegused juhendid

on sageli liialt pikad, keerukad ja aegunud vormis, mistõttu on nende kasutamine ajamahukas

ja raskesti jälgitav. Lihtsamad ja visuaalselt kaasaegsed juhendid aitaksid märkimisväärselt

parandada taotlejate ligipääsu programmile ja vähendada eksimisriski.

5.7 Programmi rakendamisel peab säilima liikmesriikide otsustav roll toetusmeetmete ja

tegevuste kujundamisel tööprogrammide kaudu, kasutades rakendusaktide

vastuvõtmisel kontrollimenetlust.

Selgitus: uue eelnõu kohaselt puudub senine liikmesriikide osalusega programmikomitee, mis

kujundas iga-aastased töökavad. See vähendab liikmesriikide otsustusõigust tegevuste ja

tingimuste kujundamisel. Samal ajal on eelnõu tekst väga üldsõnaline ja ambivalentne, andes

küll suure paindlikkuse programmi tegevusi kujundada, kuid vähendades läbipaistvust ja

ennustatavust taotleja jaoks. Samuti on ebaselge, millist ekspertiisi komisjon arvesse võtab.

Kuigi komisjoni soov lihtsustada menetlust ja suurendada paindlikkust on mõistetav, ei tohi

see tulla liikmesriikide sisulise kaasamise arvelt. Komitoloogia kaudu peab säilima

liikmesriikide võimalus mõjutada programmi iga-aastasi detailseid rõhuasetusi töökavas, et

tagada kooskõla riiklike vajadustega ja õiglane osalus kõigi liikmesriikide jaoks.

Eesti toetab programmikomitee loomist kontrollimenetluse (examination procedure) alusel

ning peab oluliseks, et selle roll ja menetlus oleksid selgelt määruses sätestatud. Leiame, et ei

ole otstarbekas nõrgendada komitoloogia mehhanismi viisil, mis vähendaks liikmesriikide

poliitilist mõju ja õõnestaks otsuste läbipaistvust. Kontrollimenetlus annab liikmesriikidele

tugevama positsiooni ja reaalse võimaluse mõjutada tööprogrammide ja prioriteetide

kujunemist. See on eriti oluline väikeriikide vaates, et tagada tasakaalustatud ja läbipaistev

otsustusprotsess. Määrusepõhine sätestamine loob selguse ja stabiilsuse kogu

programmiperioodiks ning aitab vältida olukorda, kus liikmesriikide roll piirdub üksnes

vormilise konsulteerimisega.

5.8 Toetame sünergiaid teiste ELi algatuste ja fondidega nagu Erasmus+, Euroopa

Horisont, Euroopa Konkurentsivõime Fond, Globaalne Euroopa, kuid peame vajalikuks

luua selged juhised, kuidas sünergiaid praktikas rakendatakse.

Selgitus: uus programm võimaldab kombineerida toetusvõimalusi ja koordineerida meetmeid.

Toetame sünergia ja seoste loomist teiste ELi algatuste (Euroopa Sisejulgeoleku strateegia

(ProtectEU)), programmide ning fondidega, sest see aitab AgoraEU ning seotud programmide

mõju kasvatada ja seatud eesmärkide suunas tulemuslikumalt liikuda.

Otsesem kokkupuude on Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja selle osana

rakendatava InvestEU Instrumendi raames, kus AgoraEU saab panustada finantsmeetmetesse

kaasamaks tegevustesse nt laenude-käenduste kaudu lisarahastust. Ebaselge on, milliste

valdkondlike algatustega soovitakse InvestEU raames välja tulla, sest ka kultuurisektoris

on valdkondlikes ökosüsteemides eri spetsiifika, millist finantstuge ja teenuseid

organisatsioonid vajaksid.

Teine oluline programmieelnõu, millel on tugev puutumus AgoraEUga, on Euroopa Horisondi

programm ning täpsemalt sealne ühiskonna poliitika valdkonnaosa (nn aken). Samuti Uus

Euroopa Bauhaus algatus, mis on seotud arhitektuuripoliitikatega, elukeskkonna ning heaoluga

tervikuna. Samuti on koostöökohti Erasmus+ programmiga seoses koostööga

kultuurivaldkonna kõrgharidusasutusega. Sünergiad on ette nähtud ka Globaalse Euroopa

programmiga, et näiteks liitumissooviga riikides juurutada demokraatia ja õigusriigi

põhimõtteid või arendada kultuurikoostööd.

Kuigi määrus viitab, et tegevus, mis on saanud toetust teistest ELi programmidest, võib

samaaegselt saada toetust ka mujalt, kui järgitakse vajalikke reegleid, ei ole selge,

kuidas programmide vahelised sünergiad hakkavad praktikas toimima ning kuidas

konkreetsemalt programmide vahel kattuvust välditakse.

5.9 Toetame programmi laiemale üldsusele suunatud tegevuste puhul eraldi fookust

noortele ja eakatele.

Selgitus: noored ja eakad on Euroopa tuleviku ja sotsiaalse sidususe seisukohalt võtmerühmad,

kuid sageli alaesindatud nii kultuuri- kui ka osalusprojektides. “AgoraEU” raames võiks nende

kaasamine toimuda sihipäraselt – noorte puhul keskendudes demokraatia- ja osalusoskuste

tugevdamisele, kultuurilise ja meediakirjaoskuse arendamisele ning loovate

eneseväljendusvõimaluste laiendamisele. Eakate puhul tuleks rõhutada põlvkondadevahelist

dialoogi, elukestva õppimise ja aktiivse kodanikuks olemise toetamist. Selline eraldi fookus

aitaks tagada, et programmi tegevused jõuavad laiema ja mitmekesisema publikuni, tugevdades

samal ajal Euroopa sotsiaalset sidusust ja väärtusruumi jagamist põlvkondade vahel.

5.10 Toetame kolmandate riikide osalemist AgoraEU programmis. See peab lähtuma

selgetest kriteeriumidest ning Euroopa Liidu alusväärtustest.

Selgitus: seni on programmis saanud esmajärjekorras osaleda Euroopa Liidu kandidaatriigid,

potentsiaalsed kandidaatriigid, assotsieerunud riigid ning Euroopa Majanduspiirkonna riigid.

Kultuuri alaprogrammis on osalemise eelduseks olnud UNESCO 2005. aasta kultuuri

väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni ratifitseerimine, samas

kui MEDIA alaprogrammis on nõutud ELi audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi (AVMSD)

nõuete rakendamist. Kolmandate riikide kaasamine peaks ka edaspidi olema tingimuslik,

lähtudes selgetest põhimõtetest ning ELi alusväärtustest.

5.11 Eesti toetab programmi vahenditest spetsiifiliste diskrimineerimise ennetamise ja

tõkestamise, sallimatuse vastaste, puudega inimeste õiguste kaitse ning ligipääsetavuse ja

võrdsuse, sh soolise võrdsuse edendamise ning soolise vägivalla vastu võitlemisega seotud

tegevuste rahastamist. Samuti peame oluliseks, et soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste,

sh ligipääsetavuse eesmärkidega arvestataks läbivalt programmi kõigi tegevuste

rahastamisel ja elluviimisel. Oluline on, et programm tagaks rahastuse kättesaadavuse

ka vabaühendustele, toetades seeläbi nende sõltumatust ning rolli demokraatia kaitsel ja

poliitikate elluviimisel.

Selgitus: vastavalt Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidele 2025-2027 tuleb kõigis Euroopa

Liidu poliitikavaldkondades edendada võrdseid võimalusi ja soolist võrdsust. Sellest tulenevalt

seisab Eesti ka uue ELi finantsraamistiku kujundamisel selle eest, et võrdsete võimaluste ja

soolise võrdsuse põhimõtteid ja eesmärke peetaks silmas prioriteetide ja rahastamistingimuste

seadmisel, samuti tulemuste seire kavandamisel. On oluline, et 2028-2034 perioodil jätkuks

praegu nt CERV programmi kaudu toimuv diskrimineerimise ja sallimatuse ennetamise ja

tõkestamise ning erinevatel tunnustel (sh sugu, rass, puue, seksuaalne sättumus) põhinevalt

võrdsete võimaluste ja võrdsuse edendamiseks vajalike liikmesriikide tasandi osaliste (sh

vastutavad ministeeriumid, võrdõigusasutused, vabaühendused) ning ELi tasandi osaliste (sh

võrdõigusasutuste üle-Euroopaline võrgustik Equinet) tegevuste toetamine liikmesriikides.

Samas peab uus raamistik arvestama ka laiemalt kõigi vahendite lõppkasusaajate seas erinevate

elanikkonnarühmade (sh puudega inimesed, noored, vanemaealised, naised-mehed) olukorra,

huvide ja vajaduste eripärasid ning tagama ka ebasoodsamas olukorras olevatele ja

haavatavatele elanikkonnarühmadele võrdsed võimalused pidevalt muutuvas ühiskonnas

hakkamasaamiseks.

6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

“AgoraEU” programmi eelnõu edastati arvamuse avaldamiseks järgmistele kultuuri- ja

audiovisuaal- uudismeedia, kodanikuühiskonna, noorte ja huvihariduse valdkonna

organisatsioonidele: Eesti Disainerite Liit, Sihtasutus Eesti Noorsooteater, Valgusfestival

MTÜ, Osaühing ERP, Sihtasutus Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseum, Sihtasutus Eesti

Arhitektuurimuuseum, Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum, Sihtasutus EEsti Filharmoonia

Kammekoor, Eesti Rahvusringhääling, Tallinna Paberikoda OÜ, Shiftworks OÜ, Jazzkaare

Sõprade Ühing, Eesti Kooriühing, Mittetulundusühing Teine Tants Sihtasutus Eesti

Tantsuagentuur, Mittetulundusühind Ansambel U, Sihtasutus Eesti Kontsert, Muusikute

Täiendaõppekeskus, Tartu Ülikool, Eesti Rahvusraamatukogu, MTÜ VAT Teater, Sihtasutus

Fine 5 Tantsuteater, Eesti Rahva Muuseum, Mittetulunduslikühing Music Estonia, Sõltumatu

Tantsu Ühendus, ATuul OÜ, Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus, Mittetulundusühing

Eesti Arhitektuurikeskus, Mittetulundusühing Eesti Kaasaegse Kunsti muuseum,

Mittetulundusühing Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Kunstiasutuste Liit, SA

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Sihtasutus Kunstihoone, Kirjastus Päike ja Pilv,

Mittetulundusühing Eesti Kirjanduse Keskus, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kirjastuste

Liit, Sihtasutus Vaba Lava, Eesti Etendusasutuste Liit, Eesti Kaasaegse Tsirkuse

Arenduskeskus MTÜ, Tallinna Linnamuuseum, Sihtasutus eesti Filmi Instituut,

Mittetulundusühing Loov Eesti, Eesti näitlejate Liit, Tartu Ülikooli Viljandi

Kultuuriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna

Ülikool, Sihtasutus Eesti Meremuuseum, mittetulundusühing Eesti Muuseumiühing, g, Eesti

Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Muinsuskaitse

Selts, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Vabamu, Eesti Laulu- ja TanMsupeo Sihtasutus, Sihtasutus

Virumaa Muuseumid, Sihtasutus Saaremaa Muuseum, Sihtasutus Narva Muuseum, Sihtasutus

Viljandu muuseum, Mittetulundusühing Eesti Pärimusmuusika Keskus, Eesti Rahvakunsti ja

Käsitöö Liit MTÜ, Eesti Teatriagentuur, Tallinna Filharmoonia, Eesti Autorite Ühing,

Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid, Mittetulundusühing Eesti Disainikeskus. Tallinna

Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool, MTÜ Eesti Dokumentalistide Gild, Eesti Animatsiooni

Liit, Münhauseni Film, Tallifornia, 3Brothers, "Mittetulundusühing Eesti Filmitööstuse

Klaster", A Film, Rebel Frame OÜ, Homeless Bob, OÜ Alexandra Film, Kopli Kinokompanii,

Baltic Film Production, Mittetulundusühing Pimedate Ööde Filmifestival,

Industry@Tallinn&BE, Osaühing Allfilm, Stellar Film, Amrion, Zolba Productions,

Oreefilms, Osaühing Nukufilm, Nafta Films, Menufilmid, MaruVR Productions, Estinfilm,

Filmstop, Bestfilm, Unlimited Meedia, AS Ekspress Meedia, AS Ekspress Grupp, Delfi, AS

Postimees Grupp, Õhtuleht, AS Äripäev, Eesti Meediaettevõtete Liit, Eesti Ajakirjanike Liit,

Naiste Tugi- ja Teabekeskus, Mõttekoda Praxis, Eesti LGBT Ühing, Inimõiguste Instituut,

Avatud Eesti Fond,Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Mälu Instituut; Soolise

Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Volinik, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti

Noorsootöötajate Kogu, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti Õpilasesinduste Liit,

Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Huvikoolide Liit, Eesti Erahuvikoolide Liit, Eesti

Muusikakoolide Liit, Eesti Kunstikoolide Liit, Teadushuvihariduse Liit, Eesti

Tantsuhuvihariduse Liit, HUVE, Ajakirjanike Liit, Maru VR Rahandusministeerium, Justiits-

ja Digiministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium,

Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium.

Arvamuse saatsid Eesti Rahvakultuuri Keskus, Mittetulundusühing Music Estonia, Eesti

Filmitööstuse Klaster, Eesti Mänguarendajate Liit, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti

Etendusasutuste Liit, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Üliõpilaskondade

Liit, Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium; Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Maru VR, Siseministeerium, Soolise võrdõiguslikkuse ja

võrdse kohtlemise volinik, Tartu Loomemajanduskeskus, Ajakirjanike Liit,

Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium.

Toimus neli kaasamiskohtumist: üks kultuurivaldkonnale 22.09, teine audiovisuaal- ja

videomängude valdkonnale 17.09, kolmas uudismeedia valdkonnale 17.09 ning neljas CERVi

tegevusuuna kohta 08.10. Kaasamiskohtumiselt saadud tagasisidet on võimalusel arvestatud

seletuskirja ja seisukohta koostamisel.

Kirjalikku tagasisidet andnud organisatsioonide arvamused on kajastatud lisas 1.

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Riigikantselei

[email protected] 27.11.2025 nr 9-1/1249-1

Eesti seisukohad AgoraEU programmi kohta

Esitame Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2025 istungile Vabariigi Valitsuse protokollilise

otsuse „Eesti seisukohad AgoraEU programmi 2028-2034 kohta” eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad:

1. seletuskiri 30 lehel

2. otsuse eelnõu 3 lehel

3. märkuste tabel 24 lehel

Kadri Jauram 5565 2788

[email protected]

Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel

Nr Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Selgitus

Eesti Rahvakultuuri

Keskus

Kooskõlastas eelnõu märkusteta. Arvestatud

Mittetulundusühing

Music Estonia

Ette nähtud 1,796 miljardi euro suurune

eelarve Creative Europe’i kultuuriharule on

positiivne samm, kuid seda tuleks käsitleda

baastasemena, mitte lõpliku ülempiirina.

Arvestatud

MFF Eesti üldised seisukohad

toetavad EL pakutud

eelarvetõusu AgoraEus. Mõte

on kajastatud seletuskirja p

5.4.

Praeguses AgoraEU ettepanekus puudub

konkreetne viide muusikale ning ei ole jätku-

või toetusmeetmeid programmile Music

Moves Europe. Seda nähakse kaotatud

võimalusena, arvestades olemasolevat

teadmusbaasi ja poliitilist toetust.

Arvestatud Mõte sektoraalsest

lähenemisest ja selgemast

defineerimisest on kajastatud

seletuskirja p 5.1 ja 5.2.

Toetatakse partnerluste jätkamist.

Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirja

p 5.1.1.

Digitaalsete ja tehisintellekti õiglaste ja

eetilised põhimõtetega tegelemist.

Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirja

p 5.2.

Eesti Filmitööstuse

Klaster

Toetavad katusorganisatsiooni European

Producers Club’i ettepanekuid: Taastada

sõltumatu tootja kui toetuse eeltingimus.

Arvestatud

Mõte on arvestatud

seletuskirja p 5.1.2.

Eraldada audiovisuaalsektori rahastus selgelt

uudiste ja valeinfo vastu võitlemise

rahastusest.

Arvestatud Mõte on kajastatud

seletuskirja p 5.1.3 ja 5.4 .

Lisaks teeb Eesti Filmitööstuse Klaster

ettepaneku tagada väikese kultuuriruumi/ riigi

tegijatele ligipääsu programmi meetmetele.

Väikesed riigid, nagu Eesti, peavad saama

võrdsed võimalused sõltumatult filme teha.

Arvestatud Mõte on kajastatud

seletuskirjas p 5.1.2 ja 5.5.

Taastada programmile lisad (annexid), mis

määratlevad eraldi eesmärgid, tagades

prognoositavuse ja stabiilsuse.

Arvestatud Mõte on kajastatud

seletuskirjas p 5.1 ja 5.4.

Piirata rahastusele juurdepääs ettevõtetele, kes

pärinevad väljaspoolt Euroopa Liitu ja sellega

mitteseotud riikidest.

Arvestatud Mõte on kajastatud

seletuskirjas p 5.10.

Tuleb arvestada, et Eesti, Läti, Leedu ja

Soome on ELi piiririigid, kelle kaitsekulud on

kasvanud ja kelle kultuuri toetamiseks jääb

vähem ressursse.

Arvestatud Mõte on kajastatud

seletuskirjas p 5.5.

Taotluste ja aruandluse ebaproportsionaalsus.

Taotlused nõuavad liigselt mahukat ja sageli

ebaolulist infot, mis koormab eriti väikseid

ettevõtteid. Hiljem keegi ei kontrolli taotluses

lubatud tegevuste elluviimist, mis seab

küsimuse alla bürokraatliku info vajalikkuse.

Tuleks vähendada form over content

lähenemist ja keskenduda sisule.

Arvestatud Mõte on kajastatud

seletuskirjas p 5.6. Samuti

hõlmatud Eesti seisukohtades

Euroopa Liidu „Loov

Euroopa“ programmi 2024.

aasta vahehindamise avaliku

konsultatsiooni kohta p 5.3.

Eesti Mänguarendajate

Liit

Vajadus väiksemate projektide sihipärase

toetuse järele. Oluline on leida viis, kuidas toetada

väiksemaid ja mitmekesiseid projekte, tiime ja

Arvestatud Mõte on kajastatud

seletuskirjas p 5.1.2 ja 5.5.

.

eelarveid, jaotades väiksemaid toetusi (kuni

20 000 eurot) suuremale hulgale loojatele –

näiteks 100–200 stuudiole või arendajale

aastas. Riskide ja tasuvuse argumen.t Kui jagada 200 toetust aastas summas 20 000

eurot (kokku 4 miljonit eurot), on sellel

madalam riskiprofiil ja suurem tõenäosus

kahekordseks või kolmekordseks tasuvuseks

kolme aasta jooksul, võrreldes väiksema arvu

suuremate toetustega. See vastab loogikale,

kuidas toimivad väljaandjad,

stuudioinvesteeringud ja riskikapital

videomängude valdkonnas.

Riikliku ökosüsteemi toetamise vajadus.

Lisaks otsesele projektitoele on vaja

rahastusmeetmeid riikliku tasandi

ökosüsteemide arendamiseks – see tugevdab

kohalikku loomekeskkonda ja kasvatab selle

kaudu globaalset turuvõimekust.

Ei ole arvestatud ELil on kultuurivaldkonnas

üksnes täiendav pädevus ning

EL toetab seetõttu AgoraEU

programmi raames piiriülest

koostööd ja koosloomet.

Eesti Muusika- ja

Teatriakadeemia

Programm peaks senisest selgemalt toetama

kõrgprofessionaalset loometasandit ja

rahvusvahelist kunstilist tipptaset, mitte ainult

osalust ja kaasavust. Tuleb tugevdada Eesti ja

Euroopa loovisikute rahvusvahelist koostööd

ja nähtavust, tagades ülikoolide

loomeüksustele vastava toe. Professionaalse

kunsti eraldi toetuspõhi on vajalik, et säilitada

loominguline tipptase ja vältida selle

lahustumist üldistes osalusprojektides.

Euroopa kultuuriline mitmekesisus ja

nähtavus sõltuvad professionaalse loome

elujõust, eriti väikeriikides, ning see on

Arvestatud Mõte on kajastatud

seletuskirjas p 5.1.1.

kooskõlas Creative Europe – Culture strandi

eesmärkidega. Programmis tuleks selgelt

eristada professionaalse loometöö ja

huvitegevuse rahastus, et tagada tippkultuuri

kestlik areng ja kvaliteet. Praegune sotsiaalset

osalust soosiv suundumus võib alarahastada

professionaalset taset, mistõttu on vaja

sihtgrupipõhist lähenemist, mis kindlustab

rahvusvahelise mõjuga loovisikutele piisava

toe ja nähtavuse.

Eesti Etendusasutuste Liit

Tervitatakse programmi fookust laste ja

noorte, sõna- ja loomevabaduse ning Euroopa

kultuurilise mitmekesisuse toetamisel.

Arvestatud Mõte on kajastatud

seletuskirjas p 5.1 ja 5.9.

Positiivne on kultuurivaldkonna rahastuse

kasv ja lubadus vähendada bürokraatiat

taotlemisel ja aruandluses.

Arvestatud Mõte on kajastatud

seletuskirjas p 5.1, 5.,4 5.5,

5.6.

Murekoht: kultuuri osa on endiselt väiksem

kui teistes alaprogrammides – tuleks tagada, et

selle osakaal ei väheneks ja määrata

alamjaotuses selged proportsioonid (nt

etenduskunstidele, kirjandusele jm).

Arvestatud Mõte on kajastatud

seletuskirjas p 5.1, 5.,4 5.5,

5.6.

Soovitatakse kehtestada eraldi

(miinimum)protsent laste ja noortega

töötavatele kultuuriasutustele.

Osaliselt arvestatud Noorele põlvkonnale

keskendumine on kajastatud

seletuskirja seisukohas p 5.9,

Vajadus täpsema indikatiivse

eelarve järgi on kajastatud p

5.4. Samas miinimum-

protsendi kehtestamine

puudutab programmi detailset

rakendusfaasi ning ei ole

üldistustasandit arvestades

kajastatud.

Vajalik on selgus tõlkimise abikõlbulike

kulude osas (nt tekstid, subtiitrid,

ligipääsetavus jms).

Osaliselt arvestatud

Vajadus täpsema indikatiivse

eelarve järgi on kajastatud p

5.4. Abikõlbulike kulude

nimistu puudutab programmi

detailset rakendusfaasi ning ei

ole ning ei ole üldistustasandit

arvestades kajastatud.

Tuleb arvestada äärealade (nagu Eesti)

kõrgemaid transpordikulusid –

toetusmääradesse tuleks lisada piirkondlikud

koefitsiendid. Keskkonnasõbralikkuse kõrval

võiks kasutada ka smart travel põhimõtet –

mitme etenduse või kollektiivi ühine reis ühes

piirkonnas.

Arvesstatud Mõte on kajastatud

seletuskirjas p 5.5.

Tuleks täpsustada avalike allikate mõistet

ning lihtsustada tõendamist, eriti erateatrite

jaoks. Väiksemate toetuste puhul peaks

kehtima miinimum-aruandluse põhimõte.

Arvestatud

Mõte väikeste

organisatsioonide ligipääsust

on kajastatud seletuskirjas p

5.5 ja mõte väikesemast

halduskoormuses on

kajastatud seletuskirjas p 5.6.

Oluline on säilitada kunstiline sõltumatus –

kultuur ei tohiks muutuda poliitilise või

ideoloogilise eesmärgi tööriistaks.

Arvestatud Mõte on kajastatud

seletuskirjas p 5.1.

Eesti Kunstiakadeemia

Muret tekitab, et programmiga on liialt palju

ootusi ja eesmärke, mida ka suurenenud

eelarve ei pruugi katta.

Arvestatud Mõte on kajastatud

seletuskirjas p 5.1 ja 5.4

Toetab programmide lihtsustamist –

taotlemine ja aruandlus peaks olema selgem

ning kindlasummalised maksed aitaksid

keskenduda sisulistele tulemustele.

Arvestatud Mõte on kajastatud

seletuskirjas p 5.6.

Tuleks rõhutada loovuurimuse rolli, et siduda

tihedamalt looming ja teadus. Oluline on

rahastusprogrammide (Erasmus+, Horizon

Europe jt) parem koostoime ja sünergia,

vältides topeltrahastamist.

Arvestatud Mõte on kajastatud

seletuskirjas p 5.2 ja 5.8

sünergiad teiste

programmidega.

Toetab Euroopa väärtuste globaalset

edendamist ja soovitakse selgemaid võimalusi

koostööks kolmandate riikidega.

Arvestatud Mõte on kajastatud

seletuskirjas p 5.10.

New European Bauhausi algatust tuleks

tugevdada, soodustades loome-, tehnika-,

majandus- ja keskkonnasektorite koostööd.

Arvestatud Mõte on kajastatud

seletuskirjas 5.8.

Vajalik on suurendada tähelepanu visuaalse

kirjaoskuse arendamisele ühiskonnas.

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.1, 5.1.1, 5.2 ja

5.8.

Tuleks parandada loomevaldkondade

spetsialistide töötingimusi ja soodustada

nende vaba liikumist Euroopa tööturul.

Osaliselt arvestatud AgoraEU programm toetab

loovisikute piiriülest

mobiilsust, koostööd ja peab

oluliseks loovisikute

töötingimusi. Mõte on

hõlmatud seletuskirja p 5.1

kus toetame üldeesmärke.

Loovisikute töötingimuste

edendamisega tegeleb samuti

ELi Kultuurikompass.

Programmis tuleks enam arvestada digipöörde

ja tehisintellekti mõjusid, sealhulgas eetika ja

intellektuaalomandi küsimusi.

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.2.

Väiksematele ja regionaalsetele

organisatsioonidele peab tagama parema

ligipääsu programmile – sh lihtsustatud

skeemid ja mitmeaastased toetusvõimalused.

Arvestatud Mõte on kajastatud

seletuskirjas p 5.5 ja 5.6.

EKA toetab programmi rõhuasetust

kultuuripärandi säilitamisele ja

digitaliseerimisele, sh kriisivalmiduse aspekti.

Arvestatud Mõte on kajastatud

seletuskirjas p 5.2 Samuti on

kajastatud ELpolis 2025-2027

ja VV seisukohad piiriülese

digitaalse kultuuripärandi

säilitamise kohta.

Eesti Rahvusringhääling Programm võiks toetada ERRi kohalike

korrespondentide võrgustiku laiendamist ja

tugevdamist, et parandada regionaalset

meediakajastust ja ligipääsu kvaliteetsele

teabele üle Eesti.

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.1.3.

Programm võiks toetada

väliskorrespondentpunktide arendamist ja

tehnilist uuendamist, et tagada paremad

töötingimused ja usaldusväärsem

rahvusvaheline info.

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.1.3.

Soovivad toetust uute saadete ja saatesarjade

arendamist koostööprojektidena, mis

toetaksid mitmekesist ja kvaliteetset

meediasisu loomist.

Arvestatud osaliselt

Mõte hõlmatud laiemalt

seletuskirjas p 5.1.3.

Soovivad toetust ajakirjanike ja loovtiimide

koolitustele ning meistriklassidele, et tõsta

professionaalset taset ja tugevdada Euroopa

meediaruumi kvaliteeti.

Arvestatud Mõte hõlmatud laiemalt p

5.1.3 ja p 5.5.

Eesti Üliõpilaskondade

Liit Toetab programmi eesmärke demokraatia,

inimõiguste, vaba meedia ja kodanikuhariduse

edendamisel. Toetada vaba kodanikuruumi ja

tsiviilühiskonna tegevusi, sh kriisi- ja

humanitaarabi

Arvestatud osaliselt Mõte hõlmatud laiemalt

seletuskirja p 5.1. Kriisi- ja

humanitaarabi toetamine ei

ole AgoraEU programmi

fookuses.

Peab positiivseks väärtuspõhist suunda,

tsiviilühiskonna tugevdamist, võrdsuse ja

meediavabaduse edendamist ning lihtsustatud

rahastusvõimalusi väikestele taotlejatele.

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.1, 5.5 ja 5.6.

Peamiste riskidena toob välja noorte ja

tudengiorganisatsioonide vähese nähtavuse

ning noortele suunatud tegevuste ebapiisava

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.9.

läbipaistvuse. Soovib nimetada noored ja

üliõpilasorganisatsioonid selgelt sihtrühmana.

Prioritiseerida noortepõhiseid projekte

CERV+ ja teistes meetmetes.

Luua minigrantide ja lihtsustatud rahastamise

süsteemid väikestele projektidele, tagades

kiire rahastuse ja madala bürokraatia.

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.5 ja 5.6.

Haridus- ja

Teadusministeerium

Programmis tuleks kajastada mitteformaalset

õpet noorte kodanikukompetentside,

allikakriitilisuse ja meediapädevuste

arendamiseks.

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.2 ja 5.9.

Tuleks rõhutada noorte rolli demokraatia

hoidmisel ja edasikandmisel.

Arvestatud

Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.1.4 ja 5.9.

Puudub põlvkondadevaheline dialoog, mida

võiks toetada üldiste prioriteetide all, et

tugevdada üksteisemõistmist ja solidaarsust

eri vanuserühmade vahel.

Arvestatud

Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.9.

Justiits- ja

Digiministeerium

Toetatakse laste ja riskirühmade

vägivallavastase töö jätkumist, kuid

rõhutatakse ennetussüsteemide tugevdamist

EL ja siseriiklikul tasandil.

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.1 ja 5.1.4.

ELi tasandil tuleks tugevdada strateegilist

partnerlust EUCPN-iga, sh sekretariaadi ja

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.1.4.

parimate praktikate koordineeritud tegevusi,

et tagada ennetustöö jätkusuutlikkus.

Kriisiolukordades on oluline noorte

radikaliseerumise ennetamine, tugevdades

strateegilist kommunikatsiooni,

meediakirjaoskust, koostööd

tehnoloogiaettevõtetega ning varajase

hoiatamise süsteeme.

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.1, 5.1.4,5.2,

Laiem fookus noortel on

kajastatud seletuskirjas p 5.9.

Noorte kaasamine hariduse, töö ja

kogukonnategevuste kaudu pakub alternatiive

radikaliseerumisele.

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.1, 5.1.4,5.2,

Laiem fookus noortel on

kajastatud seletuskirjas p 5.9.

Tuleks eraldi käsitleda kübervägivalla

ennetust laste ja noorte seas, sealhulgas

teavitust ja kiiret reageerimist.

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.1, 5.1.3,

5.1.4,5.2, Laiem fookus

noortel on kajastatud

seletuskirjas p 5.9.

Media+ raames peaks kajastama laste õiguste

teemat avalikus ruumis, sh teadlikkuse

tõstmist laste endi seas.

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.1.3.

Tulemusraamistiku andmete kogumisel tuleb

arvestada andmekaitse põhimõtteid, pakkudes

vajadusel osalejatele võimalust teatud

küsimustele mitte vastata.

Ei ole arvestatud Tulemusraamistiku küsimusi

käsitletakse eraldi kõikide EL

programmide üleselt.

Toetab, et toetus jõuaks ka rohujuuretasandi

organisatsioonideni, arvestades liikmesriikide

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.5.

eripärasid ja keelelisi vajadusi, et tagada

võrdne juurdepääs rahastusele.

Majandus- ja

Kommunikatsiooniminist

eerium

Eesti toetab programmi vahenditest

spetsiifiliste diskrimineerimise ennetamise ja

tõkestamise, sallimatuse vastaste, puudega

inimeste õiguste kaitse ning ligipääsetavuse ja

võrdsuse, sh soolise võrdsuse edendamise

ning soolise vägivalla vastu võitlemisega

seotud tegevuste rahastamist. Samuti peame

oluliseks, et soolise võrdsuse ja võrdsete

võimaluste, sh ligipääsetavuse eesmärkidega

arvestataks läbivalt programmi kõigi harude ja

tegevuste rahastamisel ja elluviimisel. Oluline

on, et programm tagaks rahastuse

kättesaadavuse ka vabaühendustele, toetades

seeläbi nende sõltumatust ning rolli

demokraatia kaitsel ja poliitikate elluviimisel.

Selgitus: Vastavalt Eesti Euroopa Liidu

poliitika prioriteetidele 2025-2027 tuleb

kõigis Euroopa Liidu poliitikavaldkondades

edendada võrdseid võimalusi ja soolist

võrdsust. Sellest tulenevalt seisab Eesti ka uue

EL finantsraamistiku kujundamisel selle eest,

et võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse

põhimõtteid ja eesmärke peetaks silmas

prioriteetide ja rahastamistingimuste

seadmisel, samuti tulemuste seire

kavandamisel. On oluline, et 2028-2034

perioodil jätkuks praegusel perioodil nt CERV

programmi kaudu toimuv diskrimineerimise

Arvestatud Kajastatud seletuskirjas eraldi

punktina 5.11.

ja sallimatuse ennetamise ja tõkestamise ning

erinevatel tunnustel (sh sugu, rass, puue,

seksuaalne sättumus) põhinevalt võrdsete

võimaluste ja võrdsuse edendamiseks vajalike

liikmesriikide tasandi osaliste (sh vastutavad

ministeeriumid, võrdõigusasutused,

vabaühendused) ning EL tasandi osaliste (sh

võrdõigusasutuste üle-Euroopaline võrgustik

Equinet) tegevuste toetamine liikmesriikides.

Samas peab uus raamistik arvestama ka

laiemalt kõigi vahendite lõppkasusaajate seas

erinevate elanikkonnarühmade (sh puudega

inimesed, noored, vanemaealised, naised-

mehed) olukorra, huvide ja vajaduste

eripärasid ning tagama ka ebasoodsamas

olukorras olevatele ja haavatavatele

elanikkonnarühmadele võrdsed võimalused

pidevalt muutuvas ühiskonnas

hakkamasaamiseks.

Maru VR

Eestis on mänguarendusele seotud EMTAK

58211 („Publishing of video games“). Praegu

ei lubata “publisheritel” taotleda Creative

Europe toetust, kuid enamik arendajaid on ise

ka väljaandjad. Vajalik on, et AgoraEU

arvestaks, et arendaja ja väljaandja rollid on

tänapäeval sageli ühes isikus ning kehtivad

samad EMTAK koodid.

Arvestatud osaliselt Videomängude toetamise

olulisus on hõlmatud

seletuskirjas p 5.1.2.

Toodud seisukohad on

õigusliku aluse

läbirääkimisteks detailsed ja

puudutavad programmi

rakendusfaasi.

Mängutööstuse eripära: Phase 1: prototüüpide

arendamine ja testimine turul, tulemuseks

mängitav demo. Phase 2: täisprodukti arendus

Osaliselt arvestatud Videomängude toetamise

olulisus on hõlmatud

seletuskirjas p 5.1.2.

(software, story, audio, art, testimine,

lokaliseerimine). Marketing / community

management: suur probleem on nähtavus,

mitte levitamine – eelarve turundusele ja

kogukonna juhtimisele peaks olema võrdne

arenduse eelarvega.

Maru VR Taotlejate nõuded ja taotlusstruktuur:

- Co-productions ei sobi – toetused

peaksid keskenduma ühele

taotlejale, alamlepingud on

lubatud.

- Ei tohiks olla nõudeid taotleja

suurusele; isegi üksikisikud võivad

luua globaalse hiti.

- Indie- ja väikestel stuudiodel võib

olla suurem konkurentsieelis

unikaalsete ja katsetavate

mängudega. Suurused ja varasem

edu ei tohiks olla

hindamiskriteeriumid; fookus

peaks olema idee ja kontseptsiooni

unikaalsusel.

Väikesed stuudiod suudavad luua globaalse

edu, isegi piiratud eelarvega, ning peaksid

saama strateegilist tuge.

Videomängude toetamise

olulisus on hõlmatud

seletuskirjas p 5.1.2.

Kaastootmine ja koostöö on

AgoraEU programmi kesksed

teemad. EL saab võtta vaid

LRide tegevust toestavaid

meetmeid.

Väikeste organisatsioonide ja

riikide ligipääsu olulisus on

kajastatud seletuskirjas p 5.5.

Riikliku tasandi ökosüsteemide toetus: vajalik

on riiklikul tasandil loomeökosüsteemide

toetamine, sest tugev kohalik ökosüsteem

Osaliselt arvestatud Videomängude toetamise

olulisus on hõlmatud

seletuskirjas p 5.1.2.

Kaastootmine ja koostöö on

loob aluse Euroopa ja globaalsele turule

jõudmiseks.

“AgoraEU” programmi

kesksed teemad. EL saab võtta

vaid LRide tegevust

toestavaid meetmeid.

Siseministeerium

Kodanikuühiskonna ja kohaliku tasandi

kaasatuse lünk: Piiratud kiirreageerimise

rahastamine ja toetus rohujuuretasandi ja

kohalikele kodanikuühiskonna

organisatsioonidele (VKO). Väiksematel või

alaesindatud osalejatel võib olla raskusi EL-i

tasandi ressurssidele juurdepääsuga. Soovitus:

Kehtestada mikrotoetused, hädaabifondid ja

suutlikkuse suurendamise programmid.

Toetada digitaalseid tööriistu ja koolitust, et

kohalikud kodanikuühiskonna

organisatsioonid saaksid oma mõju kiiresti ja

tõhusalt suurendada.

Arvestatud Kajastatud kõikides

seisukohtades üldiselt.

Demokraatliku vastupanuvõime ja usalduse

suurendamise lünk: Ebapiisav keskendumine

kodanike osalemisele, digitaalsele

kirjaoskusele ja väärinfo vastasele võitlusele.

Tagasiside mehhanismid, mis seovad

kodanike panuse poliitiliste tulemustega, on

vähe arenenud. Soovitus: Rahastada kodanike

aruteluplatvorme, meediapädevuse algatusi ja

struktureeritud mehhanisme osaluspõhiseks

poliitikakujundamiseks. Kehtestada

mõõdetavad näitajad demokraatliku

vastupanuvõime, avalikkuse usalduse ja

kaasatuse jaoks.

Arvestatud Mõte on arvestatud

seletuskirjas läbivalt, näit p

5.1, 5.1.3, 5.1.4.

Usuliste ühenduste ja sotsiaalse

ühtekuuluvuse lünk: Usupõhised

organisatsioonid ja uskudevaheline koostöö ei

ole selgesõnaliselt kaasatud.

Soovitus: Tunnustada usulisi organisatsioone

abikõlblike partneritena, töötada välja

kultuuride- ja uskudevahelisi programme ning

toetada sotsiaalset ühtekuuluvust edendavaid

algatusi.

Osaliselt arvestatud Eraldi kõiki sihtrühmi

seletuskirja seisukohtade

üldistustasandil ei ole

kajastatud. Erinevad CERV

sihtrühmad on hõlmatud p

5.1.4. Euroopa Komisjon on

oma selgitavates vastustes

kinnitanud, et usulised

ühendused on hõlmatud.

Avatud valitsemise ja läbipaistvuse lünk:

Piiratud kaasloome ja läbipaistvus

programmide kavandamisel ja rahastamise

eraldamisel võib vähendada kodanike

usaldust. Soovitus: Rakendada avatud

valitsemise protsesse, reaalajas aruandlust ja

pidevat sidusrühmade kaasamist, et tugevdada

vastutust ja legitiimsust.

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.6.

Kontaktpunktide süsteemi ja

ministeeriumidevahelise koostöö lünk: Piisav

teave ei jõua alati õigete sihtrühmadeni (nt

kodanikuühiskonna organisatsioonid).

Selguse puudumine selle osas, kas toetada

ühte kontaktpunkti või mitut institutsiooni,

võib põhjustada ebatõhusust. Soovitus:

Säilitada või täiustada kontaktpunktide

süsteemi, et tagada jätkusuutlikud võrgustikud

ja teadmiste jagamine. Kaaluda, kas

tsentraliseeritud või hajutatud mudel teenib

kodanikuühiskonna organisatsioone ja

sidusrühmi paremini. Samuti soovitame hoida

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.3.

programmide nimed sidusrühmadele selged ja

arusaadavad.

Lisaks on positiivne, et esitatud määruse

eelnõu raames kavatsetakse lihtsustada

taotlus- ja aruandlusvorme ning protsessi

tervikuna. Rohujuuretasandi algatuste ning

nende jaoks, kes esmakordselt toetust

soovivad taotleda, jäävad EL-i

rahastusmeetmed tihti kaugeks, sest võib

puududa ressurss suure halduskoormuse

täitmiseks.

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.6.

Kindlasti tuleb jätkata ka CERV+ teavitusega,

et info selle kohta, mis eesmärke sellega

soovitakse täita ning kuidas rahastust taotleda,

jõuaks ka suurlinnadest kaugemale ja

väiksemate kodanikuühiskonna tegijateni.

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.3.

Elanikkonnakaitse ja vabatahtlike valdkonna

vaates on Siseministeeriumi huvi, et

vabatahtlike temaatika oleks jätkuvalt kaetud

– hetkel esitatud määruse eelnõu raames see

nii on, seega on oluline, et antud fookus säiliks

ka läbirääkimiste ajal.

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.1 ja 5.1.4.

AgoraEU rahastusprogramm toetab

tsiviilühiskonna edendamist ja mainitud on

mitmeid strateegiaid, millega programm on

kooskõlas. Mainimata on siiski Euroopa

Sisejulgeoleku strateegia (ingl. k. ProtectEU),

mis puudutab ühiskonna turvalisust ja liidu

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.8.

julgeolekut. Programmid võiksid olla

omavahel suuremal määral seostatud.

Kuigi AgoraEU rahastusprogrammi määruse

eelnõus on maininud, et soovitakse vältida ja

tõkestada meetmete kuritarvitamist, ei ole

täpsustatud, millistele strateegilistele

suunitlustele / dokumentidele selline soov

peab tuginema. Eesmärgiks võiks olla ka

järelevalvemeetmete / süsteemide

edendamine ja tugevdamine, et rikkumisi

ennetada ja tuvastada võimalikult

automatiseeritult, vältides liigset bürokraatiat

ja halduskoormust.

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.6.

Samuti on oluline, et toetatakse mehhanisme,

mis aitavad tuvastada organisatsioonid /

ühendused / allikad, kelle puhul on tuvastatud

seoses vaenuliku mõjutustegevusega või muu

ebaseadusliku tegevusega ning kes seetõttu ei

saaks esineda EL-i meetmete ja ressursside

taotlemisel usaldusväärsete parteritena.

Arvestatud Mõte arvestatud seletuskirja p

5.10.

Vaja on toetada veebikeskkonna turvalisust,

sh kasutajate turvalisust edendavaid lahendusi

ja täpsustada vastavaid regulatsioone (sh

mängukeskkonnad veebis ja veebimeedia), et

ennetada ja tõkestada ebaseaduslikku tegevust

või vaenulikku mõjustegevust ning maandada

koostöös õiguskaitseasutustega turvariske.

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.6.

Oluline on koostöös veebiteenusepakkujatega

(portaalid ja sotsiaalvõrgustikud, veebimeedia

jne) suurendada suurte teenusepakkujate

vastutust veebikeskkonna turvalisuse eest

ning tagada meetmed, sh tagada tõhusad

sanktsioonid kohustuste rikkumise korral.

AgoraEU rahastusprogrammis võiks olla

mainitud meetmed, mis on suunatud

rahvusvähemuste ja uussisserändajate

lõimumiseks, sh meetmed asukohariigi keele,

kultuuri ja väärtusruumi omandamiseks, sh

tehnoloogilised lahendused ja andmevahetus,

mis on suunatud isikuandmete

kättesaadavuse/tuvastamse suurendamiseks.

Tähtis on suurendada koostööd

haridusvaldkonnaga ja IT-sektoriga vajalike

lahenduste väljatöötamiseks ja

rakendamiseks.

Osaliselt arvestatud Sihtrühm on hõlmatud

seletuskirja p 5.1.4

haavatavate ja vähemate

võimalustega sihtrühmade all.

Samuti võiksid lisaks kiusamise vastastele

meetmetele olla mainitud meetmed vaenulike

vägivaldsete ideoloogiate ja õpetuste

levitamise vastu. Selleks tugevdatakse muu

hulgas laste ja noorte ohuteadlikkust,

koostöös haridusasutustega.

Arvestatud Mõte on arvestatud

seletuskirja p 5.1.3 mis

puudutab meediapädevust ja

valeinfovastast võitlust ning p

5.1.4, mis puudutab vägivalla

ennetust.

Soolise võrdõiguslikkuse

ja võrdse kohtlemise

volinik

Tervitame, et programmiettepanekus on

olulistena välja toodud nii võrdõigusorganid

(equality bodies) kui kogude üle-Euroopaline

Arvestatud Teemad on juba AgoraEU

porogrammi eelnõuga

võrgustik (Equinet). Samuti on antud

ülevaade võrdõiguslikkuse edendamise

olulisusest erinevate tunnuste lõikes (vanus,

sugu, puue jne).

hõlmatud. Kajastatud

seletuskirja p 5.1.4.

Kolmandas artiklis on Democracy, Citizens,

Equality, Rights and Values (‘CERV+’) eraldi

suunana välja toodud, mis hoiab selle

nähtavust ning kinnitab, et ka ühinenud

programmi puhul on võrdõiguslikkuse

teemadele reserveeritud oma suund.

Arvestud Teemad on juba AgoraEU

porogrammi eelnõuga

hõlmatud. Kajastatud

seletuskirja p 5.1.4.

Samuti on sümpaatne, et programmis

soositakse erinevate suundade vahelist

koostööd (nt meedia ja võrdõiguslikkus).

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.1.3 ja 5.2.

Tartu

Loomemajanduskeskus

Kultuuri ja loomemajanduse laiem väärtus:

Praegune dokument koondab kultuurilised

väärtused vaid mõne märksõna alla, kuid

kultuur ja loomemajandus hõlmavad palju

laiemat mõju.

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.3.

Professionaalne areng: Puuduvad selged

eesmärgid kultuuriinimeste professionaalse

arengu toetamiseks koolituste, praktikate või

valdkonnaülese koostöö kaudu.

Arvesttud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.3.

Ettevõtlikkuse arendamine: Kultuuriinimestel

tuleks arendada ettevõtlusalast kirjaoskust ja

oskust luua lisasissetulekuid, et vähendada

sõltuvust toetustest; see ei peaks kuuluma

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.2.

haridus- või ettevõtlusmeetmete alla, vaid

kultuuriprojektide kaudu.

Ruumi ja kogukonna mõju: Loomemajandus

ja kultuur võivad muuta mahajäetud

piirkonnad ja linnakeskkonnad

atraktiivsemaks, esteetilisemaks ja

kogukondlikumaks.

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.2.

Bauhausi põhimõtted: Mõned programmid

võiksid toetada keskkonna ja esteetika

arendamist, väiksemas, inimkesksemas

formaadis, kaasates kogukondi ja

loomeinimesi.

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.8.

Regionaalse tasakaalu edendamine: Toetusi

võiks suunata ka väljaspool suuri keskusi ja

pealinnu, andes lisapunkte projektidele

äärealadel või vähematraktiivsetes

piirkondades.

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.2, 5.5.

Ajakirjanike Liit Eesti Ajakirjanike Liit näeb AgoraEU

programmi puhul peamise probleemina, et

puudub võimalus taotleda väiksemate

projektide rahastamist. Isegi praeguste

miinimumnõuete täitmine käib väikestel

organisatsioonidel üle jõu, sest ühe

kriteeriumina hinnatakse finantsvõimekust,

mida ei ole kusagilt juurde võtta.

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.5.

Hetkel on ka programmi eesmärgid ja

kirjeldused väga üldised, nii et keeruline on

aru saada, kuidas konkreetselt selle

programmi puhul peaks projekti üles ehitama,

mis teemadega võiks välja tulla ja mis

kriteeriumitele peaks vastama.

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.1.

Väikestel organisatsioonidel on keeruline

silma torgata ka piiriülese projektiga. Lisaks

võivad piiiriülese koostöö puhul olla isegi

naaberriikide lähenemised ja vajadused

niivõrd erinevad, et pole lihtne neid ühte

projekti suruda, mistõttu võiks programmides

olla väiksemad taotlusversioonid

väiksematele organisatsioonidele.

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.5.

Rahandusministeerium Art 11.4 Eelarve (rangelt võttes on tegu

artikliga, mis on nurksulgudes ja sellisena

MFF läbirääkimiste osa, aga sellegipoolest

kommentaar): Kui soovida sätestada Agora

eelarve mingi osa kasutamine EK poolt

programmi rakendamise kulu katteks, siis

tuleks selle osa maksimaalne suurus ja/või

määr selguse ja läbipaistvuse huvides ning

programmi eelarve Agora eesmärkide

saavutamise toetamiseks kasutatava osa

määratlemiseks sätestada määruses. Seejuures

on vaja vältida kattuvust EL eelarve

halduskulude rubriigi (rubriik 4) raames

kaetavate (EK) kuludega ning eristada,

milliseid Agora programmi rakendamisega

seotud kulusid (sh millist osa neist) kaetakse

EL eelarve halduskulu rubriigi vahenditest

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.4.

ning milliseid Agora programmi eelarve art

11.4 kohasest osast.

Art 12.2 kohaselt võivad LR-d kanda nt

riigiplaanide (EL eelarve rubriigi 1)

vahendeid üle Agora programmi kaudu

kasutuseks ning EK korraldaks selliste

vahendite kasutust otsese või kaudse juhtimise

kaudu, ka on kirjas et selliseid vahendeid

kasutatakse „asjakohase LR kasuks“. Samas ei

ole määratletud, mil viisil, millise dokumendi

kaudu/alusel ja millises ulatuses ning kui

konkreetselt saaks LR sellisel juhul

määratleda üle kantavate vahendite kasutuse

sihtotstarbe, oodatavad tulemused ja

kasutusviisi (nt kas selliste vahendite

kasutusse suunamine käiks mõne taotlusvooru

eraldi eelarveosa kaudu või muul viisil; kas

LR esindaja osaleks taotluste hindamisel).

Kaudselt võib selle kohta käia art 13.2, aga

eespool toodud küsimustele sellest vastuseid

ei saa.

Arvestatud Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.4.

Art 14 kohaselt võivad programmis osaleda 3.

riigid. Samas ei ole määratletud erisust

agressioonisõja algatanud riikide võimaliku

osalemise kohta (seda ei kata art 14.2.e).

Ettepanek kaaluda, kas üldse ja kui, siis

millises ulatuses ning kellele sellistest

riikidest võiks Agora programmis osalemine

avatud olla. Sama kommentaar-küsimus ka art

Arvestatud

Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.10.

16.2.d kohta. (Selles küsimuses oleks

otstarbekas küsida ka Välisministeeriumi

seisukohta.)

Art 17: Arvestades Agora programmi

töökava/tööprogrammi olulist mõju

programmi eesmärkide saavutamisele, peaks

nende heakskiitmisel sõnaõigus olema

liikmesriikidel (nn komitoloogia määruse

(EL)182/2011 art 5 kohase kontrollimenetluse

(examination procedure) kaudu). Agora

toetuse või finantsinstrumentide taotlemise

prognoositavuse huvides oleks asjakohane

sätestada määruses tööprogrammi minimaalne

sisu (nt kavandatavate taotlusvoorude

esialgne ajakava ja seos Agora eesmärkidega

jmt).

Arvestatud

Mõte on hõlmatud

seletuskirjas p 5.7.

Sotsiaalministeerium Sõnastus on kooskõlas Sotsiaalministeeriumi

tegevustega, sh eelkõige lastekaitsepoliitikaga

ja ohvriabipoliitikaga, millel on ministeeriumi

tegevusvaldkondadest kõige suurem

puutumus.

Arvestatud Kajastatud juba AgoraEU

määruse tekstis.

Praegusest tugevamalt võiks olla sõnastatud

nõue, et lapsi puudutavad rahastust taotlevad

projektid kaasaksid lapsi ja noori

otsustusprotsessi. See eeldab

rakendusdokumentidesse laste osalemise taset

ja kvaliteeti kirjeldavate näitajate lisamist.

Arvestatud Mõte on kajastatud

seletuskirja p 5.1.4.

CERV+ eesmärgi b (lk 14) juures võiks eraldi

välja tuua, et vägivallavastase võitluse alla

Arvestatud Mõte on kajastatud

seletuskirja p 5.1.4.

käivad ka vägivalla ennetamisele suunatud

tegevused.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

12.2025

Päevakorrapunkt nr…

Eesti seisukohtadele AgoraEU programmi 2028-2034 kohta

1. Kiita heaks järgmised kultuuriministri esitatud Eesti seisukohad AgoraEU programmi 2028-

2034 kohta.

1.1 Eesti toetab eraldiseisva AgoraEU programmi loomist kultuuri, audiovisuaal-, uudismeedia

ning kodanikuühiskonna tegevusvaldkondade toetamiseks. Eesti toetab programmi üldisi

eesmärke ning võimalust luua sünergiaid programmi eri osade vahel. Eesti eelistab

programmi tegevussuundade selgemat defineerimist, alaeesmärkide ja toetatavate

tegevuste täpsemat lahtikirjutamist määruses.

1.1.1 Programmi kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna tegevussuundade peamiseks fookuseks

peab jääma rahvusvaheline professionaalne koostöö, loovisikute mobiilsus,

partnerlused ja võrgustikud ning toetatavate tegevuste (kunstiliselt) kõrge kvaliteet.

Eesti peab oluliseks kultuuri alasuunas sektoripõhise lähenemise võimalust, tagamaks

programmi võimalikult mõjus rakendamine.

1.1.2 Eesti toetab programmis MEDIA+ tegevussuunda ning selle audiovisuaalvaldkonna

alasuunda. Oluline on, et alasuuna ülesehitus ja struktuur arvestab valdkonna

ökosüsteemi jätkusuutlikkust Euroopas nii mitmekesise sisu pakkumisel kui ka sektori

konkurentsivõime edendamisel. Eraldi tähelepanu tuleb taotlusvoorude tingimustes

pöörata väikese tootmisvõimekusega riikide ligipääsu tagamisele. Eesti toetab

videomängutööstuse hõlmamist programmi.

1.1.3 Toetame MEDIA+ tegevussuuna all uudismeedia alasuunda, kuid oluline on tagada, et

toetustegevused arvestaks uudismeedia valdkonna spetsiifiliste vajadustega.

Tähelepanu tuleb pöörata kohaliku sõltumatu meedia jätkusuutlikkusele ja

elujõulisusele, sealhulgas piiriüleses koostöös. Toetame toimetusvabaduse ja sõltumatu

ajakirjanduse põhimõtete eraldi esiletoomist programmis. Täiendavalt

rõhutame meediapädevuse ja strateegilise kommunikatsiooni algatusi, eriti noortele ja

lastele, sealhulgas laste õiguste kajastamist ja teadlikkuse suurendamist avalikus

ruumis.

1.1.4 Eesti toetab programmi CERV+ tegevussuunda. Uues programmis tuleb tagada, et ka

järgmisel EL eelarveperioodil jätkub toetus tegevustele, mis edendavad demokraatiat,

võrdõiguslikkust, kultuurilist mitmekesisust, kogukondade kaasamist, vähemate

võimalustega ja haavatavate sihtrühmade kaitset, Euroopa koostöövõrgustike

toimimist ning Euroopa Liidu kodanike ja väärtuste hoidmist ja tugevdamist.

1.2 Eesti toetab programmis ette nähtud võimalust valdkondadevaheliseks koostööks

horisontaalsetes teemades, näiteks innovatsioonis, digitehnoloogias ja tehisintellekti

valdkonnas. Toetame teadmus- ja tõenduspõhisust programmi eesmärkide ning

toetusmeetmete kujundamisel.

1.3 Toetame programmi rakendamiseks riiklike kontaktpunktide süsteemiga jätkamist ning

neile selge toimimisraamistiku ja kaasrahastuse määramist Euroopa Komisjoni poolt.

Kontaktpunktid on olulised programmi sihtrühmadeni jõudmisel, eriti väikeriikides.

1.4 Peame oluliseks, et määruses oleks esitatud tegevussuundade põhine indikatiivne

eelarvejaotus, et tagada kindlus ja tasakaalustatud tugi kõigile valdkondadele uue

programmi rakendamisel. Oluline on täpsustada ka eelarveallikad valdkondadevahelisteks

horisontaalseteks tegevusteks ning InvestEU finantsmeetmeks.

1.5 Peame oluliseks parandada programmile ligipääsu eelkõige väikestele keele- ja

kultuuriruumide organisatsioonidele, kes toimetavad turutõrke olukorras. Programmi

meetmed peavad olema kujundatud viisil, mis on sobilikud ning võimalusel ka

fokusseeritud ELi tõmbekeskustest kaugemal asuvate liikmesriikide organisatsioonidele,

mille raames toetame oskuste arendamist neis organisatsioonides.

1.6 Peame oluliseks vähendada programmi rakendamisel halduskoormust, näiteks projekti

taotlemise ja aruandluse keerukust, ning toetame taotlusprotseduuride ja reeglite jätkuvat

lihtsustamist ning täiendavat tuge, eriti väikse võimekusega organisatsioonidele.

1.7 Programmi rakendamisel peab säilima liikmesriikide otsustav roll toetusmeetmete ja

tegevuste kujundamisel tööprogrammide kaudu, kasutades rakendusaktide vastuvõtmisel

kontrollimenetlust.

1.8 Toetame sünergiaid teiste ELi algatuste ja fondidega nagu Erasmus+, Euroopa Horisont,

Euroopa Konkurentsivõime Fond, Globaalne Euroopa, kuid peame vajalikuks luua selged

juhised, kuidas sünergiaid praktikas rakendatakse.

1.9 Toetame programmi laiemale üldsusele suunatud tegevuste puhul eraldi fookust noortele

ja eakatele.

1.10 Toetame kolmandate riikide osalemist AgoraEU programmis. See peab lähtuma

selgetest kriteeriumidest ning Euroopa Liidu alusväärtustest.

1.11 Eesti toetab programmi vahenditest spetsiifiliste diskrimineerimise ennetamise ja

tõkestamise, sallimatuse vastaste, puudega inimeste õiguste kaitse ning ligipääsetavuse ja

võrdsuse, sh soolise võrdsuse edendamise ning soolise vägivalla vastu võitlemisega seotud

tegevuste rahastamist. Samuti peame oluliseks, et soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste, sh

ligipääsetavuse eesmärkidega arvestataks läbivalt programmi kõigi tegevuste rahastamisel ja

elluviimisel. Oluline on, et programm tagaks rahastuse kättesaadavuse ka vabaühendustele,

toetades seeläbi nende sõltumatust ning rolli demokraatia kaitsel ja poliitikate elluviimisel.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Kultuuriministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes

olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu

ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestis valitud Euroopa

Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide

Komitee liikmetele.

Kristen Michal

peaminister

Keit Kasemets

riigisekretär