| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 1-12/1198-2 |
| Registreeritud | 27.11.2025 |
| Sünkroonitud | 28.11.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
| Sari | 1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
| Toimik | 1-12/2025 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
| Vastutaja | Kadri Kilvet |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Riigikantselei
[email protected] 27.11.2025 nr 1-12/1198-2
Eesti Rahvusringhäälingu seaduse kehtetuks
tunnistamise seaduse eelnõu (758 SE)
Kultuuriministeerium teeb ettepaneku mitte toetada Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna
fraktsiooni 12.11.2025. a algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse kehtetuks tunnistamise
seaduse eelnõu (758 SE).
Kultuuriministeerium ei toeta eelnõu, kuna see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse,
rahvusvaheliste kohustuste ning avaliku huvi põhimõtetega. Eesti Rahvusringhäälingu
likvideerimine kahjustaks Eesti kultuuriruumi, demokraatlikku infovälja ja riigi kohustust tagada
kodanikele usaldusväärne teave.
Eesti Rahvusringhäälingu seadus on ainus õiguslik alus Eesti Rahvusringhäälingu kui avalik-
õigusliku juriidilise isiku eksisteerimiseks. Selle kehtetuks tunnistamine tähendab Eesti
Rahvusringhäälingu likvideerimist. Eesti Rahvusringhäälingu likvideerimine ei ole pelgalt
organisatsiooniline muudatus, vaid riigi kohustuste lõpetamine avaliku teenuse osas, mis on
põhiseaduslikult kaitstud.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 44 sätestab igaühe õiguse saada üldiseks kasutamiseks levitatavat
teavet. Eesti Rahvusringhääling on riigi poolt loodud mehhanism selle õiguse tagamiseks. Eesti
Vabariigi põhiseaduse § 45 tagab sõnavabaduse ja meediapluralismi. Eesti Rahvusringhäälingu
likvideerimine vähendab meediapluralismi, kuna eraõiguslik turg ei taga tasakaalustatud ja
sõltumatut sisu, eriti väikese keele- ja kultuuriruumi tingimustes. Eesti Vabariigi põhiseadusest
tuleneb ka kohustus tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. Eesti Rahvusringhääling on
peamine platvorm eesti keele ja kultuuri edastamiseks, sh vähemuskeelte ja kultuuripärandi
kajastamiseks.
Eesti on Euroopa Liidu kui ka Euroopa Nõukogu liikmesriik. Avalik-õiguslik meedia on Euroopa
demokraatia keskne institutsioon, mis tagab usaldusväärse teabe, toetab pluralismi ja aitab tõrjuda
desinformatsiooni. Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liit rõhutavad, et avalik-õiguslik meedia peab
olema sõltumatu, selge mandaadiga ning stabiilselt rahastatud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrus (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse
direktiivi 2010/13/EL ja Euroopa Nõukogu standardid eeldavad avalik-õigusliku teenuse kaitsmist
ja tugevdamist. Eesti Rahvusringhäälingu likvideerimine oleks vastuolus Euroopa õigusliku ja
poliitilise raamistikuga.
Eesti Rahvusringhääling täidab olulist rolli ohuteavituste edastamisel ja usaldusväärse info
pakkumisel kriisiolukordades. Eelnõu näeb ette Vikerraadio jätkamist ohuteavituste kanalina, kuid
see ei kata audiovisuaalse meedia vajadust ega digitaalse infovälja terviklikkust.
Eesti Rahvusringhäälingul lasub eriline roll ka erivajadustega inimeste ligipääsuteenuste
(subtiitrid, viipekeel, audiokirjeldus) ja keelelise ning kultuurilise mitmekesisuse tagamisel.
Nende kohustuste täielik delegeerimine turuloogikale on riskantne, sest need eeldavad
järjepidevust, universaalset kättesaadavust ja sõltumatust. Eraturul puudub kohustus ja sageli ka
majanduslik motivatsioon pakkuda vähemuskeelset, erivajadustega inimestele kohandatud või
kultuurilist sisu, mille tootmine on kulukas ja väikese vaatajaskonnaga. Samuti ei saa riik tagada,
et erakanalid hoiavad kriisiolukordades ühtlast ja sõltumatut infovoogu. See muudaks ühiskonna
haavatavamaks ning võiks jätta osa elanikkonnast vajalikust teabest ilma.
Vastupidiselt eelnõus toodud kavale Eesti Rahvusringhäälingu seadus kehtetuks tunnistada näeb
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm ette Eesti Rahvusringhäälingu seaduse uuendamise.
Tegevusprogrammi järgi on eesmärk hoida ja kaasajastada sõltumatut, tugevat ja kaasaegset
avalik-õiguslikku ringhäälingut. Kultuuriministeerium plaanib vastavad muudatused lähiajal
Vabariigi Valitsusele esitada. Lisaks seaduse kaasajastamisele sisaldavad kavandatavad
muudatused ka Eesti Rahvusringhäälingu sõltumatuse tugevdamisele suunatud lahendusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Kadri Kilvet 628 2224, [email protected]
Andres Jõesaar 628 2338, [email protected]