Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seadus

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Justiits- ja Digiministeerium

Rahandusministeerium

Välisministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/767

Seaduseelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks Euroopa Ühenduste

Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis

põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu

ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal-ja põllumajandusminister

Lisad: 1. SAPARD_eelnou.pdf

2. SAPARD_seletuskiri2025.pdf

Jaana Lepik

5669 1973, [email protected]

Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja

Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja

maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase

rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seadus

Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel

sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi

mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse §-d 2–12 tunnistatakse kehtetuks.

Algatab Vabariigi Valitsus … …..2025. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vabariigi Valitsuse nimel

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ….. ……. 2025

EELNÕU

24.11.2025

1

Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja

Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja

maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase

rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Aastatel 2001–2004 rakendati Eestis Euroopa Liidu vahenditest Euroopa Liidu

kandidaatriikidele suunatud liitumiseelse abi programmi SAPARD (Special Accession

Programme for Agriculture and Rural Development), millega toetati kandidaatriikide

põllumajandust ja maaelu edendamist. SAPARDi programmi rakendamise aluseks Eestis oli

„Maaelu arengukava 2000–2006“, mille põhieesmärkideks oli anda abi Euroopa Liidu

õigusaktidest tulenevate Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika nõuete rakendamisel ning

lahendada teatud probleeme põllumajanduse ja maaelu jätkusuutliku arengu hüvanguks. Selle

kaudu aidati kandidaatriike valmistada liitumiseks Euroopa Liiduga. Programmi spetsiifilised

eesmärgid olid järgmised:

– tõsta põllumajandusliku tootmise efektiivsust, viies selle turu nõuetega vastavusse;

– tagada konkurentsivõimelise ja efektiivse toiduainetetööstuse areng;

– aidata kaasa maapiirkondade sotsiaalmajanduslikule ja infrastruktuuri arengule;

– luua tingimused maaelu säästlikuks arenguks.

Kuna Eesti liitus Euroopa Liiduga aastal 2004, siis asendus esialgu 2006. aastani kavandatud

programm liitumisjärgsete kavadega.

Kokku oli eelarves 1,065 miljardit krooni, millest väljamakseid tehti 1,062 miljardi krooni

ulatuses, mis moodustas 99,7% eelarvest.

SAPARDi programmi rakendamine on täielikult lõppenud ja selle programmi rakendamist

käsitlevad sätted tunnistatakse eelnõuga kehtetuks. Kuna programmi rakendamine on täielikult

lõppenud ei oma sätete kehtetuks tunnistamine mingisugust mõju halduskoormusele.

SAPARDi programmi rakendamiseks ja rahastamiseks sõlmiti Euroopa Ühenduste Komisjoni,

kes esindas Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel viis välislepingut:

–Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi

mitmeaastane rahastusleping (RT II 2001, 14, 68);

– Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel

sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi

üheaastane rahastusleping (RT II 2002, 9, 29);

– Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel

sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi

üheaastane rahastusleping 2001 (RT II 2003, 8, 30);

– Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi üheaastane

rahastusleping 2002 (RT II 2004, 7, 22);

KAVAND

24.11.2025

2

– Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi üheaastane

rahastusleping 2003 (RT II 2004, 7, 22).

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna

nõunik Jaana Lepik (5669 1973, [email protected]). Keeleliselt on eelnõu ja seletuskirja

toimetanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura

Ojava (625 6523, [email protected]).

Välisministeerium avaldas kõnealuste välislepingute jõustumise ja lõppemise kohta Riigi

Teatajas teadaande (RT II, 24.05.2023, 1).

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks sellise välislepingu ratifitseerimise seaduse sätted, millega on

Eesti Vabariik võtnud endale varalisi kohustusi ning mille ratifitseerimiseks oli Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 104 punkti 15 alusel vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Kuna see

välisleping on nüüdseks täidetud ega mõjuta mingilgi viisil riigi varalisi kohustusi ning

välislepingu ratifitseerimise säte jääb endiselt kehtima, ei ole selle eelnõu seadusena

vastuvõtmiseks Riigikogus vaja koosseisu häälteenamust, piisab häälteenamusest.

2. Seaduse eesmärk

Seaduseelnõu eesmärk on korrastada kehtivat õigust täidetud ja aktuaalsuse kaotanud

õigusnormide kehtetuks tunnistamise kaudu ning on ühtlasi osa õigusaktide revisjonist.

SAPARDi programmi rakendamiseks sõlmitud välislepingute ratifitseerimise seadused jäävad

kehtima, kuna oma olemuselt on need n-ö tavaseadustest selgelt eristatavad ja väljakujunenud

praktika kohaselt neid välislepingu lõppedes kehtetuks ei tunnistata. SAPARDi programmi

rakendamine riigisiseselt eeldas aga välislepingute ratifitseerimise kõrval ka täiendavate

õigusnormide vastuvõtmist, mis sisalduvad Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab

Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja

maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise

seaduses (edaspidi ka SAPARDi rakendamise seadus) ning selle alusel antud määrustes. Need

õigusnormid on nüüdseks oma aktuaalsuse kaotanud ja õigusaktide korrastatavuse huvides

tuleb need kehtetuks tunnistada.

Vabariigi Valitsuse valitsuskabineti nõupidamisele 21. augustil 2025. a esitatud memorandumi

kohaselt on Vabariigi Valitsus seadnud prioriteediks vähendada riigipoolset reguleerimist ja

halduskoormust ning olemasoleva halduskoormuse süsteemseks vähendamiseks vaadata üle

juba kehtestatud regulatsioonid ja nõuded ning teha ka oma valitsemisala määruste revisjon.

Määruste revisjoni käigus on kavandatud ka Riigi Teataja korrastamine, sealhulgas selliste

määruste tuvastamine, mida enam ei rakendata. Nende hulgas on ka seitse SAPARDi

programmi rakendamiseks antud Vabariigi Valitsuse määrust, mis käesoleva eelnõu seadusena

jõustumisel oma kehtivuse kaotavad.

Eelnõu väljatöötamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena

rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust (Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkt 5).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa

Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu

arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse

(algne avaldamismärge RT II 2001, 14, 68) §-d 2–12. Kõnealust seadust on muudetud viiel

korral:

1) 12.03.2003 RT II 2003, 8, 30; 2) 17.12.2003; RT I 2003, 88, 591; 3) 18.12.2008 RT I 2009,

3, 15; 4) 10.06.2009 RT I 2009, 34, 224; 5) 19.06.2014 RT I, 29.06.2014, 109.

SAPARDi rakendamise seaduse §-d 2–12 sätestavad toetuse andmise, rakendamise ja

tagasinõudmise alused ja korra ning lepingu täitmise üle teostatava riikliku järelevalve alused.

Lisaks sisalduvad nendes sätetes volitusnormid Vabariigi Valitsusele ja valdkonna eest

vastutavale ministrile täpsema korra või muude asjakohaste tingimuste kehtestamiseks.

Kuivõrd SAPARDi programmi rakendamine, sealhulgas toetuse saamisega seotud kohustused,

on täielikult lõppenud, on need õigusnormid muutunud sisutuks. Koos SAPARDi rakendamise

seaduses olevate volitusnormide kehtetuks tunnistamisega kaotavad automaatselt kehtivuse ka

nende alusel antud määrused ja puudub vajadus nende eraldi kehtetuks tunnistamiseks.

Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel

sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi

üheaastase rahastuslepingu 2001 ratifitseerimise ning Euroopa Ühenduste komisjoni, kes

esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse

ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise

seaduse muutmise seadusega (RT II 2003, 8, 30) muudeti SAPARDi rakendamise seaduses

SAPARDi programmi rakendamise sisulisi sätteid. Eelnõu koostamise ajal kaaluti ka

eelnimetatud muutmise seaduse muutmist, ent selleks puudub vajadus, kuna tegemist on

sisuliselt tavapäraste seaduse muutmise sätetega, mida eraldi kehtetuks ei tunnistata.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu sisaldab vaid sätet õigusnormide kehtetukstunnistamise kohta ega too õiguskorda uusi

termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu kehtestamine ei ole otseselt seotud ühegi Euroopa Liidu õigusaktiga. SAPARDi

programmi rakendati nõukogu määruse (EÜ) nr 1268/1999 ühenduse toetuse kohta

ühinemiseelsetele meetmetele põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa

kandidaatriikides ühinemiseelsel perioodil (EÜT L 161, 26.06.1999, p.87–93) alusel, kuid see

kaotas kehtivuse 1. jaanuaril 2007.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu seadusena vastu võtmine ei too kaasa mõjusid Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a

määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 lõikes 1 nimetatud

valdkondades.

Eelnõuga kavandatavate muudatuste puhul on tegemist sisuliselt kehtetute õigusnormide

kehtetuks tunnistamisega, mistõttu ei kaasne eelnõuga olulist mõju. Küll aga on oma

aktuaalsuse kaotanud õigusaktide kehtetuks tunnistamine vajalik Eesti õigusaktide

korrastamise huvides. SAPARDi rakendamise seadus sätestab terve rea SAPARDi programmi

4

rakendamise tingimusi ja selle alusel on omakorda kehtestatud seitse Vabariigi Valitsuse

määrust, millel ei ole praeguseks enam mingit rakendusväärtust.

Muudetavate või kehtetuks tunnistatavate regulatsioonide puhul on mõju ulatus väike, kuna

muudetakse juba sisuliselt kehtetuid akte. Kuna muudatustega ei kaasne mõju, ei ole ka

võimalik täpsustada mõju avaldumise sagedust, sihtgruppi ega soovimatute kõrvalmõjude

avaldumise riski.

Eelnõukohane seadus mõjutab kaudselt avalike teenuste kättesaadavust. Riigi Teataja kui

avalikku teenust pakkuv õigustloovate aktide allikas peab kajastama üksnes kehtivat õigust.

Olukord, kus näiteks seadus küll formaalselt kehtib, kuid ei reguleeri enam ühtegi õigussuhet,

on õigusselgusetu.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamine ei mõjuta riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevusi, samuti ei too kaasa

kulusid ega tulu.

8. Rakendusaktid

SAPARDi rakendamise seaduse alusel on kehtestatud järgmised Vabariigi Valitsuse määrused,

mis seaduse kehtetuks tunnistamise korral kaotavad samuti kehtivuse:

1) Vabariigi Valitsuse 3. juuni 2003. a määrus nr 164 „Eesti Vabariigis põllumajanduse ja

maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antava külade taastamise ja arendamise

investeeringutoetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise kord“

https://www.riigiteataja.ee/akt/119062012009;

2) Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. a määrus nr 234 „Eesti Vabariigis põllumajanduse ja

maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antava toetuse tagasinõudmise ja

tagasimaksmise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/12754787;

3) Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2001. a määrus nr 199 „Volitatud asutuste määramine“

https://www.riigiteataja.ee/akt/610920;

4) Vabariigi Valitsuse 3. juuni 2003. a määrus nr 165 „Eesti Vabariigis põllumajanduse ja

maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antava külade taastamise ja arendamise

investeeringutoetuse taotluse hindamise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/595892;

5) Vabariigi Valitsuse 3. juuni 2003. a määrus nr 166 „Eesti Vabariigis põllumajanduse ja

maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antava külade taastamise ja arendamise

investeeringutoetuse puhul investeeringuobjekti kohta arvamuse kujundamiseks nõuandva

komisjoni moodustamise kord ja komisjoni töökord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/595897;

6) Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2001. a määrus nr 219 „Eesti Vabariigis põllumajanduse ja

maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antava investeeringutoetuse taotluse

hindamise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/581908;

7) Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2001. a määrus nr 219 „Eesti Vabariigis põllumajanduse ja

maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antava investeeringutoetuse taotluse

hindamise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/859951.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras, kuna seaduse rakendamiseks ei ole vajalik täiendavat aega

vacatio legis’t ette näha.

5

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Välisministeeriumile,

Rahandusministeeriumile ning Justiits- ja Digiministeeriumile.

__________________________________________________________________________