| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.9-1/343-2 |
| Registreeritud | 25.09.2024 |
| Sünkroonitud | 28.11.2025 |
| Liik | Leping |
| Funktsioon | 1.9 HALDUS- JA MAJANDUSTEGEVUS |
| Sari | 1.9-1 Lepingud (riigihanked, töövõtt ja käsundus juriidiliste isikutega, haldus, liising, üür-rent, kindlustus, müük, litsentsid, ost, varaline vastutus, varakasutus, andmevahetus jm) koos aktidega |
| Toimik | 1.9-1 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Kaidi Rand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Haldustalitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
3
.
8
4
4
.
1
7
3
°
049
PESURUUM
0
045
PESURUUM
0
044
HOIURUUM
0
046
HOIURUUM
0
047
ERIOTSTARBELINE RUUM
0
048
HOIURUUM
0
042
HOIURUUM
0
040
DOKUMENDIHOIDLA
0
039
SOOJASÕLM
0
041
ERIOTSTARBELINE RUUM
0
036
KORIDOR
0
037
KABINET
0
035A
LIFT
0
035
KORIDOR
0
034
ARHIIV
0
030
TREPIKODA
0
033
WC
0
032
WC
0
025
HOIURUUM
0
024
ARHIIV
0
023
ELEKTRIKILP
0
022
HOIURUUM
0
021
HOIURUUM
0
020
LADU
0
019
HOIURUUM
0
018
DOKUMENDIHOIDLA
0
015
HOIURUUM
0
016
VEEMÕÕDUSÕLM
0
027
KORISTUS- JA HOOLDUSRUUM
0
017B
WC
0
017
EESRUUM
0 017A
WC
0
010
GARDEROOB
0
011
RIIETUSRUUM
0
013
RIIETUSRUUM
0
014
PESURUUM
0
012
PESURUUM
0
003
HOIURUUM
0
005
EESRUUM
0
004
HOIURUUM
0
007
ARHIIV
0
008
ARHIIV
0
029
HOIURUUM
0
002
TREPIKODA
0
050
TERVISHOIURUUM
0
009
PUHKERUUM
0
009A
LIFT
0
006
KORIDOR
0
026
PUHKERUUM
0
028
KORIDOR
1
031
KORIDOR
0
043
KORIDOR
0
005A
WC
0
005B
WC
0
Kesk tn 12 Asutusehoone 00 korrus
Legend
Rahandusministeerium
Vertikaalsete ühendusteede pind
Tehnopind
5
9
°
8
8
°
9
0
°
130
KABINET
1
129
KABINET
1
128
KABINET
1
127
KABINET
1
126
KABINET
1
125
KABINET
1
123
KORISTUS- JA HOOLDUSRUUM
1
122
WC
1
121
EESRUUM
1
131
KABINET
1
132
PUHKERUUM
1
124
KORIDOR
1
119
TREPIKODA
1
117A
WC
1
117B
WC
1
117
EESRUUM
1
116
NÕUPIDAMISE RUUM
1
115
TEENINDUSRUUM
1
115A
ABIRUUM
1
110
TREPIKODA
1
113
TEENINDUSRUUM
1
112
TEENINDUSRUUM
1
111
TEENINDUSRUUM
1
139
VALVERUUM
1
101A
TUULEKODA
1
109
PUHKERUUM
1
103
NÕUPIDAMISE RUUM
1
135
TUULEKODA
1
104
OOTERUUM
1
137
WC
1
138
WC
1
102B
NÕUPIDAMISE RUUM
1 102C
NÕUPIDAMISE RUUM
1
107
TEENINDUSRUUM
1 108
TEENINDUSRUUM
1
136
TREPIKODA
1
105
TREPIKODA
1
101
TEENINDUSRUUM
1
102A
TEENINDUSRUUM
1
105A
TUULEKODA
1
120
WC
1
Kesk tn 12 Asutusehoone 01 korrus
Legend
Rahandusministeerium
Vertikaalsete ühendusteede pind
242
KABINET
2
241
KABINET
2
236B
KORIDOR
2
240
KABINET
2
239
KABINET
2
238
KABINET
2
243
KABINET
2
244
PUHKERUUM
2
237
KABINET
2
235
SERVER
2
236A
ABIRUUM
2
234
WC
2
233
WC
2
236
KORIDOR
2
232
TREPIKODA
2
230
TREPIKODA
2
229
WC
2
228
WC
2
227
PESURUUM
2
226
KABINET
2
225
KABINET
2
224
KABINET
2
223
KABINET
2
222
KABINET
2
221
KABINET
2
220
KABINET
2
219
KABINET
2218
KABINET
2
217
KORIDOR
2
215
KOHTUSAAL
2
212
KORIDOR
2
214
KABINET
2213
KABINET
2
211
KOHTUSAAL
2
211A
ABIRUUM
2
204
NÕUPIDAMISE RUUM
2
210
SERVER
2
209
KINNIPIDAMISRUUM
2
208
TREPIKODA
2
206
PUHKERUUM
2
205
KABINET
2
207
KORIDOR
2
201
TREPIKODA
2
203
KABINET
2
202
OOTERUUM
2
216
KORIDOR
2
Kesk tn 12 Asutusehoone 02 korrus
Legend
Rahandusministeerium
Vertikaalsete ühendusteede pind
1
.
5
6
340
KABINET
3
341
KABINET
3
339
KABINET
3
334A
KORIDOR
3
338
KABINET
3
342
PUHKERUUM
3
336
KABINET
3
335
KABINET
3
333B
ŠAHT
3
333A
SERVER
3
332
WC
3
331
EESRUUM
3
330
WC
3
337
KABINET
3
334
KORIDOR
3
327
TREPIKODA
3
326
WC
3
324
WC
3
323
ABIRUUM
3
328
TREPIKODA
3
322
KABINET
3
321
KABINET
3
320
NÕUPIDAMISE RUUM
3
319
KORIDOR
3
319A
EESRUUM
3
318
KABINET
3
317
KABINET
3
316
PUHKERUUM
3
315
NÕUPIDAMISE RUUM
3 314
KABINET
3
313
KABINET
3
312
KABINET
3
309
KABINET
3
308
KABINET
3
307
KABINET
3
301
TREPIKODA
3
303
KABINET
3
304
KABINET
3
305
NÕUPIDAMISE RUUM
3
306
KABINET
3
302
KORIDOR
3
310
KABINET
3
311
KORIDOR
3
311A
RÕDU
3
320A
ABIRUUM
1
343
KORISTUS- JA HOOLDUSRUUM
3
Kesk tn 12 Asutusehoone 03 korrus
Legend
Rahandusministeerium
Vertikaalsete ühendusteede pind/ Korruse avatud netopind
413
NÕUPIDAMISE RUUM
4
414
KABINET
4
415
PUHKERUUM
4
412
KABINET
4
408A
KORIDOR
4
411
KABINET
4
410
NÕUPIDAMISE RUUM
4
409
NÕUPIDAMISE RUUM
4
407
HOIURUUM
4
406
WC
4
405
EESRUUM
4
404
WC
4
403
TREPIKODA
4
408
KORIDOR
4
401
TREPIKODA
4
416
KABINET
4
Kesk tn 12 Asutusehoone 04 korrus
Legend
Rahandusministeerium
Vertikaalsete ühendusteede pind
501
VENT RUUM
5
503
VENT RUUM
5
500
TREPIKODA
5
505
VENT RUUM
5
509
TREPIKODA
5
504
VENT RUUM
5
506
VENT RUUM
5
507
VENT RUUM
5
508
VENT RUUM
5
502
VENT RUUM
1
h= 1.6 m
h= 1.6 m
h= 1.6 m
h= 1.6 m
h= 1.6 m
h= 1.6 m
h= 1.6 m
h= 1.6 m
h= 1.6 m
h= 1.6 m
h= 1.6 m
h= 1.6 m
h= 1.6 m
h= 1.6 m
h= 1.6 m
h= 1.6 m
h= 1.6 m
Kesk tn 12 Asutusehoone 05 korrus
Legend
Vertikaalsete ühendusteede pind
Tehnopind
G101
GARAAŽ
1
G102
GARAAŽ
1
G103
HOIURUUM
1
G104
TUULEKODA
1
G105
GARDEROOB
1
G112
WC
1
G106
PESURUUM
1
G107
RIIETUSRUUM
1
G108
PESURUUM
1
G109
LEILIRUUM
1
G111
PESURUUM
1
G110
RIIETUSRUUM
1
Kesk tn 12 Garaaž 01 korrus
Legend
Rahandusministeerium
G201
VENT RUUM
2
Kesk tn 12 Garaaž 02 korrus
Legend
Tehnopind
HAL.1.5.v01
Kinnitatud: 12.09.2016
Kesk 12, Valga
1 / 7
Lisa 5
üürilepingule nr KPJ-4/2021-195
HOONE SISEKORRAEESKIRI
Aadress: Kesk 12, Valga
Registriosa nr: 250940
Katastritunnus: 85401:003:0280
Hoone nimetus: Valga Riigi-ja Kohtumaja
Ehitisregistri kood: 111030606
Üürileandja: Riigi Kinnisvara AS
SISUKORD
1. ÜLDSÄTTED 2
2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE 2
3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM 2
4. PARKIMISE KORRALDUS 3
5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD 3
6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES 3
7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL 4
8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS 4
9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL 5
10. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL 6
11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED 6
SISEKORRAEESKIRJA LISAD 7
HAL.1.5.v01
Kinnitatud: 12.09.2016
Kesk 12, Valga
2 / 7
1. ÜLDSÄTTED
Eesmärk Ühtsete normide ja käitumisreeglite kehtestamine hoone kasutajatele.
Sisekorraeeskiri on hoone üürilepingu lahutamatu lisa.
Kehtivus Eeskiri kehtib kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes, kes hoonet kasutavad.
Hoone üürnikel on kohustus tutvustada hoone sisekorraeeskirja ja selle lisasid
oma töötajatele ning nõuda normidest kinni pidamist. Hoone üürnikud peavad
tagama, et ka nende külalised lähtuvad kehtivatest eeskirjadest.
Tekkivate
küsimuste
lahendamine
Lepingulistes küsimustes toimub lahendamine üürilepingu alusel määratud
kontaktisikute kaudu.
Rikete, avariide ja puuduste korral palume pöörduda RKAS-i klienditoe poole
E-R kell 8:00 – 17:00, tel (+372) 605 0000, [email protected] või
keskkonnas Works.rkas.ee.
2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE
Lahtiolekuajad
klientidele
Reguleerib üürnik.
E-08:00-18:00 T-R 08:00-17:00
Lahtiolekuajad
töötajatele
Reguleerib üürnik.
7 päeva nädalas 24h
Tehniline valve Hoones on tehniline valve.
1) Valvesüsteemi logisid hoitakse alles 12 kuud.
2) Videosalvestusi säilitatakse 90 päeva.
Hoone võetakse valvest maha 6:30 ja hoone valvestub alates kell 21:00.
Töövälisel ajal on majas viibimine lubatud maja üürnike volitatud isikute loal
ja nende vastutusel. Sellisel puhul valvest maha võtmine toimub hoone
kasutajale antud parooli/läbipääsukaardi abil, väljaspool E-P 06:30-21:00.
Juhul, kui hoone valvestamine ei toimu automaatselt, tagab üürnik objekti
valvestamise.
Mehitatud valve Hoones puudub mehitatud valve.
Käitumine häire
korral
Turvafirmale on kontaktisikuks RKAS-i poolt määratud hoone haldur ja objekti
sõidab kontrollima RKAS-i poolt määratud hoone haldur või volitatatud isik.
Valehäire korral helistada hoone haldurile. Valeväljakutse hüvitab valehäire
põhjustanud isik.
Läbipääsuvahendite
haldamine
Kaarte, võtmeid väljastab, võtab vastu ja peab nende üle arvestust hoone
haldur ja Rahandusministeeriumi koosseisu kuuluv infotöötaja.
Posti liikumine Reguleerib üürnik.
3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM
Välireklaam Üürnikel puudub õigus iseseisvalt paigaldada hoone välisseinale mistahes
reklaame, teateid, kuulutusi. Kõik hoone välisseinal ja kinnistul paiknevad
infoteated ja reklaamid (v.a teated infotahvlitel) tuleb eelnevalt üürileandjaga
kooskõlastada.
Majajuht Majajuhi olemasolul korraldab info kaasajastamise ja muutmise üürileandja.
Üürniku kohustus on anda infot vajalike muudatuste kohta.
Hoone infotahvel Olemasolu tagab üürileandja. Info kaasajastamise ja muutmise korraldab üürnik.
HAL.1.5.v01
Kinnitatud: 12.09.2016
Kesk 12, Valga
3 / 7
Muud sildid Ainukasutuses üüripinnal korraldab info (sh ruumide viidad ja sildid)
kaasajastamise ja muutmise üürnik.
4. PARKIMISE KORRALDUS
Parkimine ja
parkimiskorraldus
Üürnikul on õigus kasutada parkimiskohti vastavalt üürilepingus kokku lepitule.
Parkimisel tuleb järgida tähistatud parkimiskorraldust, parkimine võimaldatud
ainult ametiautodele. Teistel hoone kasutajatel pole lubatud ainukasutuses kohti
kasutada.
Parkla asukoht Parklad asuvad hoone taga, kinnisel territooriumil.
Elektriauto
laadimispunkt
Laadimispunk hoone sisehoovis, kõrvalhoone (garaaž) fassaadil.
Jalg- ja
tõukerataste
parkimine
Jalg- ja tõukerattaid võib parkida üksnes selleks ette nähtud kohtadele. Jalgrataste
parkimiskohad asuvad maja taga sisehoovis.
5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD
Ühiskasutuses
ruumid
Kõik hoone kasutajad on kohustatud kasutama ühiskasutatavaid alasid nende otstarbest
lähtuvalt ja vältima kasutamist või kasutada laskmist muul eesmärgil.
Ühiskasutuses olevate pesuruumide kasutamine on lubatud ainult riigimaja töötajatele.
Kui ruumid on ainukasutuses, siis lähtuda samuti eelkirjeldatud kasutuskorrast.
6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES
Kaardistatud
ohuolukorrad
Loetelu tuvastatud ohuolukordadest on toodud sisekorraeeskirja lisas nr 1
„Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised“.
Tegutsemine
ohuolukordades
Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel hoone haldurit
või RKAS-i kliendituge E-R kell 8:00 – 17:00, tel (+372) 605 0000.
Teadlikkus
tegutsemisel
tulekahju korral
Üürileandja on seaduses nõutud objektidel kohustatud koostama ja üürnikule üle
andma tulekahju korral tegutsemise plaani koos evakuatsiooniskeemidega.
Üürnik on kohustatud kõigile töötajatele tutvustama tulekahju korral tegutsemise
plaani ja evakuatsiooniskeeme ning üürileandja nõudmisel esitama dokumendiga
tutvunute allkirjadega nimekirja.
Üürnik on kohustatud määrama hoones tuleohutuse ja evakuatsiooni eest
vastutavad isikud ning ATS keskuse igapäevase vaatleja. Vaatleja täidab oma
kohustusi üksnes tööajal.
Üürnik ja üürileandja (sh üürileandja lepingupartnerid) on kohustatud rakendama
tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib
põhjustada tulekahju. Lahtise tule kasutamine hoones on keelatud.
Üürnik on kohustatud kirjendama ATS-süsteemi päevikus tulekahjuteadete osa.
Ülejäänud päeviku täitmise kohustus on üürileandjal.
Üürnik ja üürileandja (sh üürileandja lepingupartnerid) on kohustatud tagama
evakuatsiooniteede nõuetekohase vabana hoidmise. Üürnikul on kohustus
teostada pidevat kontrolli tema valduses olevate ruumide ja seadmete kasutamise
ohutuse ja nõuetekohasuse üle.
Tulekustutus-
vahendid
Üürileandja on kohustatud tagama ehitises nõutavate tuleohutuspaigaldiste
(paigaldised, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu piiramiseks,
HAL.1.5.v01
Kinnitatud: 12.09.2016
Kesk 12, Valga
4 / 7
evakueerumiseks ja päästemeeskondade ohutuse tagamiseks ning esmased
tulekustutusvahendid) olemasolu ja korrasoleku.
Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju
kustutamiseks esmaseid meetmeid ning tagama töötajatele tuleohutuspaigaldiste
ja päästevahendite kasutamisoskuse.
Teoreetiline
tulekahjuõppus
Üürnik on kohustatud korraldama töötajale enne tööle asumist või töö vahetamist
töökohale ja ametile vastava tuleohutusalase juhendamise. Üürileandja on
kohustatud läbi viima iga-aastase evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse teoreetilise
koolituse kui antud kohustus tuleneb seadusest. Üürnik on kohustatud üürileandja
nõudmisel esitama juhendamise ja teoreetilise koolituse dokumentatsiooni ja
osalejate allkirjadega nimekirja.
Üürniku tellimusel võib üürileandja eraldi kokkuleppe alusel korraldada
teoreetilise õppuse.
Praktiline
tulekahjuõppus
Üürileandja on kohustatud läbi viima iga-aastase evakuatsiooni- ja
tulekahjuõppuse praktilise osa hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest. Üürnik
on kohustatud osalema iga-aastasel evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse praktilisel
osal.
Üürileandja on kohustatud koostama ja esitama enesekontrolli tuleohutusaruande
Päästeametile hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest.
Üürnik on kohustatud esitama üürileandjale hoone kasutamisega ja kasutajaga
seotud informatsiooni, mis on vajalik enesekontrolli aruande koostamiseks.
7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL
Info edastamine RKAS klienditoele E-R kell 8:00 – 17:00, tel (+372) 605 0000, e-post
[email protected] või keskkonnas Works.rkas.ee.
Teade peab sisaldama järgmist infot:
Hoone aadress
Probleemi täpne asukoht (nt: korrus ja kabineti number)
Probleemi kirjeldus
Teavitaja nimi ja kontakt
Väljaspool tööaega on esmaseks kontaktisikuks hoone haldur. Kui telefon ei vasta,
siis palume kontakteeruda sisekorraeeskirja Lisas nr 2 „Avariide ja
mittevastavuste likvideerimise kord“ toodud töövõtja kontaktisikutega.
Avariide
likvideerimine
väljaspool tööaega
Avarii korral väljaspool tööaega tagab juurdepääsu hoonele
Rahandusministeeriumi koosseisu kuuluv infotöötaja või hoone haldur, teavitades
sellest ette ainukasutuses oleva ruumi kasutajat.
Teavitamise
kohustus
Üürnikul on kohustus rikkest, avariist ja keskkonnaintsidendist1 teavitada
üürileandjat viivitamatult sellest teada saamisel, puudusest on kohustus teavitada
24 h jooksul.
8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS
Sisekliima Sisekliima vastab hoone ehitamise või rekonstrueerimise hetkel kehtinud
standarditele.
1 Juhtum, mille tulemusena on inimese tervisele ja/ või keskkonnale tekkinud kahju. Näiteks pinnasereostus, veeavarii, üleujutus,
kukkumine libeduse tõttu nii hoones kui ka välisterritooriumil, tekitatakse tahtlikku kahju keskkonnale jms.
HAL.1.5.v01
Kinnitatud: 12.09.2016
Kesk 12, Valga
5 / 7
Kütteperioodi ruumiõhutemperatuur ei ole madalam kui 21°C (kui välisõhk ei ole
madalam kui -22°C).
Jahutusseadmetega hoones jahutusperioodil ruumitemperatuur ei ole kõrgem kui
25°C (kui välisõhk ei ole kõrgem kui 27°C).
Hoones puuduvad õhuniisutusseadmed. Talvetingimustes nädala keskmine
õhuniiskus jääb tavaliselt vahemikku 25-45%, suvetingimustes 30-70%. Õhu
niiskus muutub loomulikul teel vastavalt aastaajale.
Hoones on sundventilatsioon. Sundventilatsiooniga hoones tagab Üürileandja
projekteerimisjärgse õhuvahetuse. Üürnikul on keelatud ventilatsiooniavasid
iseseisvalt reguleerida, esemeid ava ette, külgedele või torude sisse paigutada.
Tehnosüsteemide
hooldus,
ümberehitus
Tehnosüsteemide hooldust korraldab üürileandja. Üürnikul ei ole üürileandja
nõusolekuta õigust siseneda tehnoruumidesse (v.a üüripinna hulka kuuluvad
tehnoruumid), reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette
nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks üürnikule ega teha muid toiminguid,
mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu
suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut. Reguleerimise vajadusest tuleb
teavitada RKASi kliendituge.
Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui üürniku tehnoruumidesse sisenemise
vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab lepingu punkti st, kasutuskorrast või
üürilepingust tulenevat kohustust või kui sisenemine on muul moel vajalikult
põhjendatud. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku soovi iseseisvalt
reguleerida või seadistada tehnosüsteeme.
Kommunikatsioonide ja süsteemide ümberehitamine võib toimuda ainult
üürileandja loal ja vajaliku dokumentatsiooni olemasolul.
Piirangud
hoolduse
läbiviimisel
Hooldustöid tuleb teostada hoone üürnikku võimalikult vähe häirival viisil.
Hoonesse sisenemisel teavitab hooldaja saabumisest üürnikku, kelle üüripinda
konkreetne hooldus puudutab, tutvustab ennast ja selgitab milliseid hooldustöid
teeb. Hooldustööde valmimisel teavitab lahkumisel üürnikku.
Üürileandja esitab üürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. Müra tekitavad ja
üürniku igapäevast tööd segavad tööd tuleb üürnikuga kooskõlastada.
Tehnosüsteemide
ekspluatatsioon
Kanalisatsiooni ei ole lubatud valada söövitavaid, ummistavaid vedelikke,
toidujäätmeid. Kanalisatsiooni ei ole lubatud visata mittelahustuvaid pabertooteid
(nt paberkäterätikud) ja hügieenisidemeid.
Lahtikäivate suitsueemaldusakende- ja luukide avamine on keelatud.
Mehaanilise sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni korral tuleb vältida akende
avamist.
Hoone elektrienergia tarbijad peavad jääma lubatud tarbimisvõimsuste piiridesse,
seega täiendavate küttekehade jt suure võimsusega tarbimisallikate kasutamine
võib toimuda üürileandja loal.
9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL
Üldreeglid Jäätmekorraldus järgib kohaliku omavalitsuse kehtivaid prügiveoeeskirju.
Kõigil hoone kasutajatel on kohustus järgida head tava, käituda
heaperemehelikult, hoida puhtust siseruumides ja territooriumil ning mitte
kahjustada tahtlikult üürileandja vara.
HAL.1.5.v01
Kinnitatud: 12.09.2016
Kesk 12, Valga
6 / 7
Piirangud
heakorra
osutamisel
Üürileandja esitab üürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. Müra tekitavad ja
üürniku igapäevast tööd segavad tööd tuleb üürnikuga kooskõlastada.
Jäätmete
kogumine
(hoidmine)
Jäätmed kogutakse ainult selleks ettenähtud kohtades.
Prügikastidesse ja nende juurde on keelatud panna suuregabariidilisi esemeid,
keskkonnale ohtlikke jäätmeid (nende äravedu toimub eraldi kokkuleppe alusel
üürileandjaga).
Riigilipu
heiskamine
Heiskamist korraldab ning lipu olemasolu ja puhtuse tagab üürileandja. Lipp
heisatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Leinapäeval korraldab üürileandja
lippude heiskamise poolde masti. Kui hoonel puudub lipumast, siis seotakse lipu
külge leinalint.
Muude lippude
heiskamine
Muude lippude heiskamine peab olema üürileandjaga kooskõlastatud. Heiskamist
korraldab üürileandja vaid juhul, kui selles on üürilepingus kokku lepitud. Lipu
olemasolu ja puhtuse tagab üürnik, v.a juhul kui üürilepingus on teisiti kokku
lepitud.
10. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL
Suitsetamise
lubamine
Suitsetamine (sh ka e-sigaret) on hoones rangelt keelatud. Suitsetamine on lubatud
üksnes selleks ette nähtud ruumi(de)s.
Suitsuruum hoones/välisterritooriumil puudub.
11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED
Elektrienergia Elektrienergia säästmiseks tuleb töötajatel ja hoonet teenindavatel isikutel
tööruumist lahkudes kustutada töökoha valgustus (kus võimalik).
Konditsioneeri olemasolul vältida olukorda, kus konditsioneer töötab ja aken on
avatud. Tööruumist lahkudes võimalusel konditsioneer välja lülitada. Energia
kokkuhoiu eesmärgil on soovitav arvutid tööpäeva lõpus välja lülitada või
seadistada nii, et oleks tagatud arvutite puhkerežiim. Selline käitumine aitab
suveperioodil vähendada ka hoone jahutamise vajadust. Energiasäästu põhimõtted
kehtivad üürileandjale ja üürnikule, kes vastutavad enda ja nende alltöövõtjate
säästliku energiatarbimise eest.
Energia küttele Kütteperioodil tuleb vältida olukorda, kus aken on pikalt avatud.
Tarbevesi Vett tuleb kasutada säästlikult.
Jäätmed Tekkivaid jäätmeid tuleb sorteerida vastavalt sisekorraeeskirja lisale nr 3
„Jäätmete sorteerimise juhend“.
Ohtlikud ja muud erilahendusi vajavad jäätmed (patareid, akud, kemikaalid,
ravimid) tuleb viia spetsiaalsesse kogumiskohta.
Paber Paberkäterättide ja wc-paberi olemasolu tagab üürileandja. Paberit tuleb kasutada
säästlikult.
HAL.1.5.v01
Kinnitatud: 12.09.2016
Kesk 12, Valga
7 / 7
SISEKORRAEESKIRJA LISAD
1. Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised
2. Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord
3. Jäätmete sorteerimise juhend
Avariide, rikete ja puuduste lokaliseerimise/likvideerimise aeg
Avarii
2 h jooksul
Avarii lokaliseerimine toimub 2 h jooksul pärast avariiteate vastuvõtmist. Avarii on selline rike, mis ohustab kas
inimelusid või on tekitanud või tekitab olulist materiaalset kahju, sh ka keskkonnale.
Rike
48 h jooksul
Rikke lokaliseerimine toimub 48 h jooksul pärast rikketeate vastuvõtmist. Rikke tulemusel (üldjuhul) seade või
süsteem (paigaldis) kas seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt; rikke
ilmnemisega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või (olulist) materiaalset kahju, häiritud on normaalne töö- ja
elukorraldus hoones ning selle üksikutes ruumides kasvab avarii tekke oht.
Puudus
72 h jooksul
Puuduste likvideerimine toimub hiljemalt 72 h jooksul pärast teate vastuvõtmist. Puudus on mittevastavus
ettenähtud tingimustele, sh kokkulepete ja/või kohustustele; puudus ei pea kaasa tooma ei süsteemi seiskumist
ega rikke/avarii otsese kahju tekkimist, puuduse ilmnemine on üldjuhul aluseks tingimusliku tehnohoolduse
tegemisele.
Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord
1. Avariide, rikete ja puuduste
edastamine tööpäevadel
8:00–18:00
Riigi Kinnisvara AS klienditugi
tel (+372) 605 0000
2. Väljaspool tööaega
edastatakse teated objekti
haldurile (soovitavalt ainult
avarii korral)
Jelena Notberg
tel (+372) 59 17 4001
3. Kui on tekkinud avarii ja eespool nimetatute telefonid ei vasta,
on õigus kutsuda välja järgnevas nimekirjas toodud ettevõtted
Vesi ja kanalisatsioon
Kinnisvarateenindus OÜ Dispetšer 5079212 ja 5089059
Küte
Elekter
Ventilatsioon ja jahutus
Nõrkvoolusüsteemid
(ATS, valve, jne)
Heakord P. Duššmann EESTI Osaühing Dispetšer: +372 53 666600
Tehniline valve Forus Security AS Juhtimiskeskus:
+372 619 1899 / 1899
Biojäätmed Pakend Paber/papp Olmejäätmed
• tahked toidujäätmed taimed kohvi- ja teepaks kätekuivatuspaberid
• • •
• kile ja pakendid nahk ja tekstiil vedelad toidujäätmed
• •
• plastpakend • tetrapakend • metallpakend • klaaspakend
• ajalehed ja ajakirjad • pappkastid ja -karbid • paberist ja papist
pakendid
• määrdunud pakendid • kummist tooted • ohtlike ainete
pakendid
• vettinud paber/papp • paber/papp, mis
sisaldab muud materjali
• kõik, mis ei kvalifitseeru muu kategooria alla
• ohtlikud jäätmed
Jäätmete sorteerimise juhend
Eemalda kileümbris. Vajadusel nõruta enne äraviskamist, et vältida liigset niiskust.
Kõik materjalid peavad olema kuivad ja puhtad.
Pakendid peavad olema puhtad ja tühjad enne jäätmete kogumise kasti viskamist.
Ohtlikud ja muud erilahendusi vajavad jäätmed (patareid, akud, kemikaalid, ravimid) tuleb viia spetsiaalsetesse kogumis- kastidesse.
Riigimajade läbipääsusüsteemi toimimine
1. ÜLDPÕHIMÕTTED
1.1. Riigimajade ühtse valve- ja läbipääsusüsteemi tarkvara, sh läbipääsukaartide omanik on Riigi
Kinnisvara AS (edaspidi RKAS).
1.2. Läbipääsusüsteemi andmetele ning logidele on ligipääs riigimaja RKAS kinnisvarahalduril,
RKAS süsteemi administraatoril, valve- ja läbipääsu süsteemi hooldajal, riigimaja infotöötajal (Alates
01.06.2024.a. RKAS-i koosseisus, edaspidi infotöötaja) või riigimajas paiknevate asutuste (edaspidi
asutus) volitatud isikutel.
1.3. Asutuste töötajatele väljastatud läbipääsukaardid on personaalsed ja selle edasi andmine
kellelegi teisele ei ole lubatud.
2. RIIGIMAJA SIDEJAOTLASSE SISENEMINE
2.1 Riigimaja sidejaotlasse (edaspidi ruumi) võivad siseneda isikud, kellel on sisenemiseks
õigustatud huvi ja põhjendatud vajadus.
2.2 Ruumi sisenemise põhjused on:
2.2.1 sidetööde tegemine, mille käigus võidakse avada seadmepüstikute uksi;
2.2.2 hooldus-, haldus- või ehitustööde tegemine, mille käigus ei ole lubatud avada
seadmepüstikute uksi;
2.2.3 eriolukord.
2.3 Kui ruumi sisenemise eesmärk on sidetööde tegemine, annab sisenemisloa Riigi Info- ja
Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (edaspidi RIT).
2.4 Loa saamiseks tuleb saata e-mailile [email protected] järgmised andmed:
- riigimaja ja ruum, kuhu soovitakse siseneda;
- põhjendus/selgitus, miks soovitakse siseneda;
- aeg, millal soovitakse siseneda;
- isikuandmed, kes siseneb.
2.5 RIT väljastab loa taotleja e-mailile 5 tööpäeva jooksul lisades kontaktisiku andmed, kes tagab
sissepääsu ruumi.
2.6 IT asutuste töötajatel, kes pakuvad riigimajas asuvatele asutustele IT-tuge, on ruumi
sisenemiseks õigustatud huvi ja õigus taotleda siseneja õigus isiklikule uksekaardile. Taotlus esitatakse
e-mailile [email protected] koos järgmiste andmetega: Täpsustus: 7 tööpäeva enne teostavat
hooldust/toimingut.
- riigimaja ja ruum millele soovitakse ligipääsu;
- sisenemise põhjendus;
- sisenemise aeg (kas tööajal või 24h);
- siseneja isikuandmed.
2.7 RIT võib teha taotlejale taustakontrolli ja keelduda õiguse andmisest.
2.8 Loa väljastamisest või mitte väljastamisest annab RIT taotlejale teada, vastates tema e-mailile
5 tööpäeva jooksul peale taotluse kättesaamist.
3. Kui ruumi sisenemise eesmärk on ehitus-, hooldus- ja haldustööde tegemine, annab loa
sisenemiseks RIT- eelneval kooskõlastusel RKAS.
3.2 RKAS teavitab kõigist ruumi sisenemistest RIT e-mailile [email protected], teatades aadressi,
ruumi nr, siseneja nime, asutuse ja põhjenduse, miks ruumi siseneti. Protseduur ära kirjeldatud 2.4
3.3 Ehitus-, hooldus- ja haldustööde tegemisel viibib ruumis koos töö teostajaga RKAS töötaja,
kes peab järelevalvet teostavate tööde üle. RKAS-i töötaja maha võtta ja lisada RIT-i esindaja.
3.4 Kõik ruumis toimuvad ehitustööd tuleb eelnevalt kooskõlastada RIT-ga.
4. Avariiolukorras võib ruumi siseneda ilma eelnevalt luba taotlemata. Teavitus sisenemisest (aadress,
ruumi nr, siseneja nimi, asutus ja põhjus) tuleb saata e-mailile [email protected] esimesel võimalusel.).
Töövälisel ajal teavitatakse RIT-i kontaktisikut sms-i teel.
2. OSAPOOLTE ÜLESANDED
2.1. RKAS:
2.1.1. tagab ühtse ülesehituse keskses valve- ja läbipääsusüsteemi programmis (sh kasutajad, alad,
seadistused, logid);
2.1.2. tagab asutuste kontaktisikute ja infotöötajate koolitused;
2.1.3. valmistab ette läbipääsukaardid ja annab need allkirja vastu üle asutuste kontaktisikutele või
infotöötajatele; vastavalt asutuse poolt väljastatud sisendile.
2.1.4. loob asutuse kontaktisiku taotlusel süsteemi kaughalduskonto ja teeb selle kasutamiseks
vajaliku koolituse;
2.1.5. korraldab riigimajade hoolduspersonali taustakontrolli ja edastab infotöötajale teabe, kellele
võib ajutiselt läbipääsukaardi väljastada;
2.1.6. hoiab ajakohasena info riigimajja läbipääsuõigust omavate hooldajate üle ning jagab infot
muudatuste osas õigeaegselt infotöötajaga;
2.1.7. määrab hoolduspersonalile tehnilistesse ruumidesse (ventkamber, elektrikilp) läbipääsu reeglid
ja teavitab neist riigimaja infotöötajat;
2.1.8. arvestab hoolduspersonali töö korraldamisel asutuste ainukasutuses ruumidesse läbipääsemise
vajadusel asutuste poolt määratud reeglitega, teavitades asutust sisenemise vajadusest ette;
2.1.9. organiseerib läbipääsusüsteemi nõuetekohase hooldamise ning rikete kõrvaldamise;
2.1.10. teeb süsteemi seadistustest igal nädalal varukoopiaid.
2.2. ASUTUS:
2.2.1. teeb otsuse, kas soovib ise hallata enda asutuse läbipääsukaarte, õiguseid, kasutajaid või teeb
seda infotöötaja; Infotöötajatega hoonestes RKAS-i korraldada.
2.2.2. määrab kontaktisiku, kellel on õigus anda sisend läbipääsukaardi väljastamiseks, kustutamiseks,
muutmiseks ning edastab selle info infotöötajale ja RKAS hoone haldurile; Infotöötajatega hoonestes
RKAS-i korraldada, 5 tööpäeva jooksul peale kirjalikku pöördumist. Kirjalik pöördumine peab
sisaldama järgnevat informatsiooni:
- siseneja isikuandmed (nimi, isikukood, e-mail)
- ruum/ala, kuhu soovitakse siseneda
2.2.3. määrab vajadusel erisused hoolduspersonali läbipääsuks enda ruumidesse.
2.3. RIIGIMAJA INFOTÖÖTAJA VÕI ASUTUSE KONTAKTISIK:
2.3.1. riigimaja infotöötaja või RKAS haldur loob asutuse õiguste grupid ja lisab süsteemi kasutajate
andmed: nimi, asutus, kaardi kehtivuse algus (kui on teada, siis ka lõpptähtaeg), erisused õiguste osas
(nt läbipääsupiirangud); infotöötaja korraldab lisaks läbipääsukaartide väljastamist lähtuvalt
punktidest 2.1.5-2.1.8;
2.3.2. riigimaja infotöötaja või RKAS haldur vastutab kasutajatele määratud õiguste ja kaartide
õigsuse ning ajakohasuse eest, talles esitatud andmete alusel
2.3.3. riigimaja infotöötaja korraldab töötajatele läbipääsukaardi allkirja vastu väljastamise, asutus
töötaja teenistusest lahkumisel korral kannab hoolt kaardi tagastamise eest;
2.3.4. riigimaja infotöötaja sulgeb kaotatud kaardi talle kirjalikult väljastatud informatsiooni alusel;
2.3.5. riigimaja infotöötaja väljastab allkirja vastu ajutise läbipääsukaardi, millega on majas võimalik
liikuda, nt tehnilisel personalil, asutuse töötajal, kes kaardi koju unustanud, kaugtöökoha kasutajal ja
kannab hoolt, et väljastatud kaart riigimajast lahkudes tagastatakse;
2.3.6. riigimaja infotöötaja tagab, et oleks olemas piisav varu läbipääsukaardi toorikuid. Tellimise
vajadusest teavitab RKAS haldurit;
2.3.7. riigimaja infotöötaja tagab läbipääsukaartide varu, tagastatud või kasutuskõlbmatuks
muutunud kaartide hoiustamise turvaliselt ilma kõrvaliste isikute läbipääsemise võimaluseta;
2.3.8. RKAS loob vajalikud aruanded;
2.3.9. RKAS teeb asutuse lõikes väljastatud läbipääsukaartide kohta ja antud õiguste üle regulaarselt
auditeid (vähemalt korra aastas). Infotöötaja teavitab asutuse kontaktisikut asutust puudutavate
kaartide auditi tulemustest.
3. TEABE LIIKUMISE TURVALISUS
3.1. Uksekaardi andmise korralduse täidab infotöötaja või asutuste kontaktisik üksnes juhul, kui
vastava korralduse saanud isik on veendunud, et korralduse andnud isik on õigustatud seda tegema.
4. INTSIDENTIDEST TEAVITAMISE KORD
4.1. Intsidentidest (nt läbipääsukaardi kaotus või vargus, kaardi kasutuskõlbmatuks muutumine)
teavitab töötaja asutuse kontaktisikut või infotöötajat, kes korraldab läbipääsukaardi sulgemise;
4.2. kui kaardi valdaja läbipääsukaart on sattunud kellegi teise kasutusse, tuleb kaardi valdajal sellest
teavitada infotöötajat, asutuse kontaktisikut ja infoturbejuhti;
4.3. kõikidest intsidentidest, millest infotöötajat on teavitatud, annab infotöötaja ka omalt poolt
teabe edasi asutuse kontaktisikule ja infoturbejuhile.
5. VALVE- JA LÄBIPÄÄSUSÜSTEEMI LOGIDE VÄLJASTAMINE
5.1. RKAS võimaldab süsteemis aruannete vormide koostamise lähtuvalt asutuse kontaktisiku või
infotöötaja sisendist;
5.2. asutuste kontaktisik või infotöötaja võib väljastada logisid lähtuvalt asutuses paika pandud
reeglitest;
5.3. infotöötaja saab väljastada logisid vastavate asutuste kohta, kes on talle andnud vastava volituse.
6. VALVE- JA LÄBIPÄÄSUSÜSTEEMI HOOLDUS
6.1. Valve- ja läbipääsusüsteemi hooldus toimub minimaalselt üks kord aastas vastavalt
hoolduslepingule;
6.2. valve- ja läbipääsusüsteemi moodulid asuvad tehnilistes ruumides, mis on valvestatavad ja
varustatud läbipääsusüsteemiga.
7. SÜSTEEMI RIKKED
7.1. Riketest teavitab RKAS asutuste kontaktisikuid ja infotöötajat;
RKAS
7.2. Rikete kõrvaldamisega seotud tegevuste puhul lähtub RKAS üürilepingus paika pandud
reageerimisaegadest.
Muudatus nr 1
18.09.2023 sõlmitud
üürilepingu nr KPJ-4/2021-195 juurde
KOKKULEPE ÜÜRILEPINGU MUUTMISEKS
Riigi Kinnisvara AS, registrikood 10788733, asukoht Tartu mnt 85, Tallinn 10115 (edaspidi
nimetatud üürileandja), mida esindab volikirja alusel haldusteenuste direktor Karel Aasrand
ja
Rahandusministeerium, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika tn 1, Tallinn 10122
(edaspidi nimetatud üürnik), mida esindab kantsler Merike Saks,
edaspidi eraldi või ühiselt nimetatud pool või pooled,
võttes arvesse, et
(i) poolte vahel on 18.09.2023 sõlmitud üürileping nr KPJ-4/2021-195 (edaspidi nimetatud
leping), mille kohaselt on üürnikul õigus kasutada Valgas Kesk tn 12 asuvat üüripinda;
(ii) poolte vahel on samaaegselt lepinguga sõlmitud lepingu lisa nr 6.1 „Parendustööde
teostamise kokkulepe nr 1“ (edaspidi nimetatud lisa nr 6.1), mille kohaselt üürileandja
teostab lisa nr 6.1 lisas nr 1 kirjeldatud projekteerimis- ja ehitustööd ning nendega kaasnevad
tööd, sh sisustuse hankimise vastavalt lisale nr 2 (edaspidi ühiselt nimetatud ehitustööd);
(iii) valminud on lepingu lisa nr 6.1 alusel teostatud ehitusstööd, mis on 06.02.2024 sõlmitud
aktiga üürnikule 01.09.2023 üle antud ning selgunud on ehitustööde tegelik maksumus
7 824 306,19 eurot (seitse miljonit kaheksasada kakskümmend neli tuhat kolmsada kuus
eurot ja üheksateist senti) ilma käibemaksuta, mille alusel fikseeritakse ehitustööde
kapitalikomponendi makse alates 01.09.2023 kuni 31.08.2043;
(iv) hangitud on lepingu lisa nr 6.1 lisa nr 2 toodud tavasisustus, mis on 06.02.2024 sõlmitud
aktiga üürnikule 01.09.2023 üle antud ning selgunud on tavasisustuse tegelik maksumus
582 028,75 eurot (viissada kaheksakümmend kaks tuhat kakskümmend kaheksa eurot ja
seitsekümmend viis senti) ilma käibemaksuta, mille alusel fikseeritakse kapitalikomponendi
makse alates 01.09.2023 kuni 31.08.2043;
(v) üürileandja on tellinud hoonele, milles üüripind asub, uued mõõdistusjoonised ja lähtuvalt
täpsustatud pinnaandmetest soovivad pooled muuta üüritava pinna suurust ja lepingu lisaks
nr 1 olevaid üüripinna plaane;
(vi) pooled soovivad muuta lepingu lisas nr 2 kood 730 kohustuste jaotust ja märkust, seoses
muud bürooteenused (kood 739) mitte osutamisega, mistõttu muudetakse lepingu lisasid nr
2 ja 3;
(vii) pooled on kokku leppinud hoone kasutamise korras ning lisavad lepingule lisa nr 5 „Hoone
sisekorraeeskiri“;
(viii) seoses infotöötaja lisandumisega alates 01.06.2024 muudetakse lisas nr 2 kood 790 (muud
tugiteenused) kohustuste jaotust ja märkust ning lisatakse lisasse nr 3 muude tugiteenuse
kuluprognoos;
(ix) üürileandja on 13.03.2024 kirjaga teavitanud üürnikku lepingu tingimuste muutmisest alates
01.01.2025,
lepivad kokku alljärgnevas (edaspidi nimetatud kokkulepe):
1. Muuta lepingu eritingimuste punkti 1.2 ning lugeda see alates 01.09.2023 õigeks alljärgnevas
sõnastuses:
„1.2. Kinnistu oluliseks osaks on:
1.2.1. asutusehoone (ehitisregistri kood 111030606, ehitise kasutamise otstarve
büroohoone, mälestise number 23321), üüritav pind 3 252,9 m², millest 3 252,9
m² on üürnike ainukasutuses ja 0,0 m² on üürnike ühiskasutuses;
1.2.2. garaaž (ehitisregistri kood 111030607, ehitise kasutamise otstarve elamu, kooli
vms abihoone, mälestise number puudub), üüritav pind 198,9 m², millest 198,9
m² on üürnike ainukasutuses ja 0,0 m² on üürnike ühiskasutuses;
1.2.3. rattahoidla (rajatis, ehitisregistri kood puudub), üüritav pind 0,0 m², üürniku
ainukasutuses, kuid ei arvestata üüritava pinna hulka;
1.2.4. prügimaja (rajatis, ehitisregistri kood puudub), üüritav pind 0,0 m², üürniku
ainukasutuses, kuid ei arvestata üüritava pinna hulka.“.
2. Muuta lepingu eritingimuste punkti 2.1 ning lugeda see õigeks alates 01.09.2023 alljärgnevas
sõnastuses:
„2.1. Üürniku kasutuses olev üüripind hoonetes kokku on arvestuslikult 3 451,8 m², millest:
2.1.1. 3 451,8 m² on üürniku ainukasutuses;
2.1.2. 0,0 m² on proportsionaalne osa üürnike ühiskasutuses olevast pinnast.“.
3. Muuta lepingu eritingimuste punkti 2.2 ning lugeda see õigeks alates 01.09.2023 alljärgnevas
sõnastuses:
„2.2. Üüripind paikneb järgmistes hoonetes:
2.2.1. asutusehoone, millest 3 252,9 m² on üürniku ainukasutuses ning 0,0 m² on
proportsionaalne osa üürnike ühiskasutuses olevast pinnast;
2.2.2. garaaž, millest 198,9 m² on üürniku ainukasutuses ning 0,0 m² on proportsionaalne
osa üürnike ühiskasutuses olevast pinnast.“.
4. Muuta lepingu lisa nr 1 „Üüripinna plaanid“ ja asendada see alates 01.09.2023 kokkuleppe
lisaga nr 1.
5. Muuta lepingu lisa nr 2 „Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste
liigitus“ ja asendada see alates 01.09.2023 kokkuleppe lisaga nr 2.
6. Muuta lepingu lisa nr 3 „Üür ja kõrvalteenuste tasu“ ja asendada see alates 01.09.2023
kokkuleppe lisaga nr 3.
7. Lisada lepingule alates 01.09.2023 lisa nr 5 „Hoone sisekorraeeskiri“ kokkuleppe lisas nr 4
toodud kujul.
8. Jätta ülejäänud lepingu tingimused muutmata.
9. Poolte esindajad kinnitavad, et nende volitused kokkuleppe sõlmimiseks on kehtivad, ei ole
esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning neil on kõik õigused ja kooskõlastused
kokkuleppe sõlmimiseks esindatava nimel.
10. Kokkulepe jõustub viimase digiallkirja andmise kuupäevast.
11. Kokkulepe allkirjastatakse digitaalselt.
Kokkuleppele lisatud lepingu lisad:
1. Lepingu lisa nr 1 - Üüripinna plaanid
2. Lepingu lisa nr 2 - Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste liigitus
3. Lepingu lisa nr 3 - Üür ja kõrvalteenuste tasu
4. Lepingu lisa nr 5 - Hoone sisekorraeeskiri
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Karel Aasrand Merike Saks
haldusteenuste direktor kantsler
Riigi Kinnisvara AS Rahandusministeerium