Regionaalministri 4. jaanuari 2024. a käskkirja nr 3 „Maakondlike arenduskeskuste tegevuste elluviimise toetuse andmine“ muutmine

KÄSKKIRI

17.11.2025 nr …..

Regionaalministri 4. jaanuari 2024. a käskkirja nr 3

„Maakondlike arenduskeskuste tegevuste elluviimise

toetuse andmine“ muutmine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Muudan regionaalministri 4. jaanuari 2024. a käskkirja nr 3 „Maakondlike arenduskeskuste

tegevuste elluviimise toetuse andmine“ järgmiselt:

1) tunnistan kehtetuks punkti 1.2;

2) sõnastan punkti 6 pealkirja järgmiselt:

„6. Toetatavad ja mittetoetatavad tegevused“;

3) sõnastan punkti 6.3 järgmiselt:

„6.3. Tegevuse elluviimiseks antav abi võib olla vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA):

6.3.1. Kui tegevuse elluviimiseks antav abi on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni

määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja

108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023, lk 1‒12) mõistes

(edaspidi horisontaalne vähese tähtsusega abi), kohaldatakse sellisele tegevusele nimetatud

määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;

6.3.2. Kui tegevuse elluviimiseks antav abi on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni

määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107

ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352,

24.12.2013, lk 9‒17) mõistes (edaspidi põllumajanduslik vähese tähtsusega abi), kohaldatakse

sellisele tegevusele nimetatud määruses ja maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse

§-s 20 sätestatut;

6.3.3. Kui tegevuste elluviimiseks antav abi on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni

määruse (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107

ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190,

28.06.2014, lk 45–54) mõistes (edaspidi kalamajanduslik vähese tähtsusega abi), kohaldatakse

sellisele tegevusele nimetatud määruses ja kalandusturu korraldamise seadus §-s 64 sätestatut.“;

4) täiendan punkti 6 alapunktiga 6.5 järgmises sõnastuses:

„ 6.5. Käskkirja raames ei toetata punktides 6.1 ja 6.2 nimetatud piirkondlike või maakondlike

2

tegevuste elluviimist järgmistes valdkondades:

6.5.1. müügi vahendamine ning hulgi- ja jaekaubandus;

6.5.2. kinnisvaraalane tegevus;

6.5.3. tubakatoodete tootmine;

6.5.4. hasartmängude ja kihlvedude korraldamine;

6.5.5. kindlustustegevus;

6.5.6. reisijate- ja kaubavedu;

6.5.7. rentimine ja kasutusrent;

6.5.8. fossiilkütustega seotud tegevused, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L

231, 30.06.2021, lk 60‒93) artiklis 7 nimetatud tegevustele ja tegevusvaldkondadele.“;

5) asendan punkti 7 tegevuse 21.1.4.11 „VKEde oskuste arendamine maakondlikes

arenduskeskustes“ 2029. aasta tulemusnäitaja sihttaseme arvu „23 700“ arvuga „9480“;

6) sõnastan punkti 12.13 järgmiselt:

„12.13. Kui tegevuste elluviimiseks antav abi on VTA, kohustuvad elluviija ja partnerid

kontrollima tegevusest abisaajate vastavust kohalduva vähese tähtsusega abi määruse nõuetele.

Elluviija sisestab andmed vähese tähtsusega abi registrisse.“;

7) sõnastan punktid 15.1–15.3 järgmiselt:

„15.1. Tegevuse elluviimiseks antav toetus lõppkasusaajale on horisontaalne vähese tähtsusega

abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 mõistes, siis tuleb arvestada lisaks järgmiste

nõuetega:

15.1.1. Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 kohaselt antud horisontaalse vähese

tähtsusega abi kogusumma ei tohi koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega ühele

ettevõtjale mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot.

15.1.2. Horisontaalset vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL)

2023/2831 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

15.2. Tegevuse elluviimiseks antav toetus lõppkasusaajale on põllumajanduslik vähese

tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 mõistes, siis tuleb arvestada

lisaks järgmiste nõuetega:

15.2.1. Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud põllumajandusliku

vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega

ühele ettevõtjale mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 50 000 eurot.

15.2.2. Põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr

1408/2013 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

15.3. Tegevuse elluviimiseks antav toetus lõppkasusaajale on kalamajanduslik vähese

tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 mõistes, siis tuleb arvestada

lisaks järgmiste nõuetega:

15.3.1. Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 kohaselt antud kalamajanduslik vähese

tähtsusega abi kogusumma ei tohi koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega ühele

ettevõtjale mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 40 000 eurot.

15.3.2. Üheks ettevõtjaks loetakse Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõikes

2 nimetatud isikud. Vähese tähtsusega abi andmisel loetakse üheks ettevõtjaks ka sellised

ettevõtjad, kes on omavahel seotud nimetatud määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

15.3.3. Kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr

717/2014 artiklis 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.“;

8) täiendan käskkirja punktidega 15.4 ja 15.5 järgmises sõnastuses:

3

„15.4. Horisontaalne vähese tähtsusega abi, põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ja

kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruste (EL)

2023/2831, (EL) nr 1408/2013 ja (EL) nr 717/2014 artiklis 5 sätestatud erinevateks

eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

15.5. Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama 10 aastat alates kava alusel

viimase abi andmise päevast.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Regionaal-ja põllumajandusministri käskkirja „Regionaalministri 4. jaanuari 2024. a

käskkirja nr 3 „Maakondlike arenduskeskuste tegevuste elluviimise toetuse andmine”

muutmise eelnõu seletuskiri

1. Eelnõu ettevalmistajad

Regionaalministri 4. jaanuari 2024. a käskkirja nr 3 „Maakondlike arenduskeskuste tegevuste

elluviimise toetuse andmine“ (edaspidi käskkiri) muutmise eelnõu ja seletuskirja on koostanud

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu osakonna peaspetsialist Tea Caeiro

Batista (tel 5885 1479, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud

kohalike omavalitsuste osakonna õigusnõunik Olivia Taluste (tel 5885 1453, e-post

[email protected]).

2. Eelnõu sisu

Eelnõuga kavandatakse teha käskkirjas järgmised muudatused:

Eelnõu punkt 1. Käskkirja punkt 1.2 tunnistatakse kehtetuks. Bürokraatia vähendamise ja

õigusselguse huvides muudetakse EMTAK-i koodidel põhinevad tegevusvaldkondade välistused,

milleks toetust ei anta, kehtetuks ja lisatakse käskkirja punkti 6 mittetoetatavad tegevused, mis

osaliselt katavad välistatud valdkondi.

Käskkirja andmise algne mõte oli, et välistatud valdkondades elluviija ega ka elluviija partnerid

ei korralda koolitusi ega muid tegevusi. Mittetoetatavate tegevuste selgitus on leitav järgnevas

punktis.

Eelnõu punkt 2. Käskkirja punkti 6 pealkiri nimetatakse ümber „Toetatavad ja mittetoetatavad

tegevused“. Hetkel näeb punkt 6 ette vaid toetatavad tegevused.

Eelnõu punktid 3 ja 6. Käskkirja punktis 6.3 nimetatakse, millisel juhul kohaldatakse ELi vähese

tähtsusega abi andmise õigust.

Eelnõu punkt 4. Õigusselguse loomiseks lisatakse käskkirja alapunkti 6.5. loetelu piirkondlikest

või maakondlikest toetusest mittetoetatavatest tegevuste valdkondadest. Need on tegevuste

valdkonnad, milles elluviija ega ka elluviija partnerid ei või käskkirja raames korraldada koolitusi

ega muid tegevusi. Nendeks on müügi vahendamine ning hulgi- ja jaekaubandus, kinnisvaraalane

tegevus, tubakatoodete tootmine, hasartmängude ja kihlvedude korraldamine, kindlustustegevus,

reisijate- ja kaubavedu, rentimine ja kasutusrent, fossiilkütustega seotud tegevused, mis vastavad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevustele ja

tegevusvaldkondadele.

Tavapärased välistused on:

• eetiliste kaalutluste tõttu, milleks on näiteks hasartmängud, tubakatootmine;

• kaalutluste tõttu, et teatud valdkondades pole vajalik riigil sekkuda – turg toimib või pole

selles valdkonnas riigi sekkumine vajalik/põhjendatud;

Samuti võib piirata valdkondi, kui toetusraha on vähe ja vaja on konkreetselt sihtida vahendid

sinna, kus nad on kõige mõjusamad.

Eelnõu punkt 5. Käskkirja punktis 7 muudetakse tegevuse 21.1.4.11 „VKE-de oskuste

arendamine maakondlikes arenduskeskustes“ tulemusmõõdikut, mida korrigeeriti rakenduskava

muudatusega madalamaks.

Rakenduskavas planeerimisel ja mõõdikute seadmisel kirjeldatud risk „tegelik turuvajadus

meetmete vastu on mõnevõrra erinev ning see toob kaasa näitajate sihttasemete või

omafinantseeringu osakaalu mittetäitmise“ realiseerus. Eeldus, et VKE-dele suunatud

2

koolitusprogrammides osaleb keskmiselt 3 töötajat ühest ettevõttest osutus valeks ja

tulemusmõõdiku „VKE-de töötajad, kes läbivad koolituse aruka spetsialiseerumise, tööstusliku

ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskuste arendamiseks sihttase 23700 osutus ebarealistlikuks.

2024. aasta 10 kuu andmete põhjal oli maakondlike arenduskeskuste poolt korraldatud koolitustel

osalejatest 80% mikroettevõtted. Seega reaalselt osaleb koolitustel ühest ettevõttest keskmiselt

1,2 töötajat. Väljundnäitajaks planeeritud 7900 ettevõtja kohta on seetõttu põhjendatud planeerida

osalema koolitustel 9480 töötajat. Uus sihttase vastab ka täpsemalt tänasele reaalsele koolituste

turuhinnale ning võimaldab pakkuda osalejate võimalusi minna oskuste omandamisega rohkem

süvitsi. Uus tulemusnäitaja sihttase 9480 on rakenduskava muudatusega Euroopa Komisjoni

poolt kinnitatud.

Eelnõu punktid 7 ja 8. Käskkirja punkti 15 muudetakse ja lisatakse võimalus anda vähese

tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmisega ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

esmatootmisega tegelevatele ettevõtetele, juhul, kui nad osalevad koolitustel või muudel

sündmustel, millele arvestatakse VTA-d.

Kalapüügi- ja vesiviljeluse valdkonna puhul on peetud silmas laiemas tähenduses sinimajanduse

valdkonda. Sinimajanduse mõiste on suhteliselt uus ja seda on hakatud tegelikult laialdasemalt

kasutama pärast Rio de Janeiros toimunud ÜRO säästva arengu konverentsi (UNCSD) 2012.

aasta juunis.

Sõnaveebis on järgnevad näited:

Mõiste “sinine majandus” hõlmab kõiki tegevusvaldkondi, mis on seotud veealadega. Igasugune

inimtegevus, mis toimub merel või sisevetel, all- või pealpool veepinda, põhineb teadmistel põhja

sügavusest ja iseloomust ning sõltub võimalike ohtude määratlusest ja arusaamast hoovustest.

Sellealase informatsiooni kogumine ja levitamine on mere- ja sisevete alade mõõdistajate ja

kartograafide pärusmaa, kelle töö loob aluse kõikide teiste valdkonnas tegutsevate elukutse

esindajatele.

Käskkirja punkti 15 muudatusest lähtuvalt saavad maakondlike arenduskeskuste poolt

korraldatud koolitustel ja kõigil muudel üritustel osaleda ka põllumajanduse, kalapüügi ja

vesiviljelusega tegelevad ettevõtjad. Maakondlikud arenduskeskused viivad oma tegevusi läbi iga

aastase tegevuskava alusel, mis kooskõlastatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga.

Maakondlike arenduskeskuste tegevussuunad on VKEde teadlikkuse kasvatamine ja nõustamine

maakondlikes arenduskeskustes ja VKEde oskuste arendamise koolituste korraldamine aruka

spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskuste arendamiseks.

Juhul kui abi antakse ettevõtjatele, kes ei tegele kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmisega

ega põllumajandustoodete esmatootmisega, siis tuleb kohaldada horisontaalse vähese tähtsusega

abi määrust (EL) 2023/2831.

Juhul kui abi antakse ettevõtjatele, kes tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega, siis tuleb

kohaldada põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi määrust (EL) nr 1408/2013.

Põllumajandustoodete esmatootmine on aluslepingu I lisas loetletud põllundus- ja

loomakasvatussaaduste tootmine ilma kõnealuste toodete olemust muutva täiendava töötlemiseta

(nt elusloomad, teravili, piim, munad, mesi jne). Aluslepingu I lisa on leitav siit. Lisaks

esmatoodetele sisaldab I lisa ka töödeldud põllumajandustooteid (nt või, margariin, naturaalne

jogurt jne). Põllumajandustoodete töötlejatele ja turustajatele antakse abi komisjoni määruse (EL)

2023/2831 kohaselt, v.a artikli 1 lõike 1 punkti d alapunktis i ja ii nimetatud juhtudel.

Juhul kui abi antakse ettevõtjale, kes tegeleb kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmisega,

siis tuleb abi andmisel kohaldada kalamajandusliku vähese tähtsusega abi määrust (EL)

717/2014. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmine on kõigi veeorganismide püügi,

kasvatamise või viljelemisega seotud toimingud, samuti põllumajandusettevõttes või pardal

tehtavad toimingud, mis on vajalikud loomse või taimse saaduse esmamüügiks

ettevalmistamiseks, sealhulgas lõikamine, fileerimine või külmutamine, ning esmamüük

edasimüüjatele või töötlejatele. Ettevõtetele, kes tegelevad kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

3

töötlemise ja turustamisega antakse abi komisjoni määruse (EL) 2023/2831 kohaselt, v.a artikli 1

lõikes 1 punktis b nimetatud juhul.

Vähese tähtsusega abi, mida antakse määruse (EL) 2023/2831 alusel, võib kumuleerida määruste

(EL) nr 1408/2013 (põllumajandus) ja (EL) nr 717/2014 (kalandus) alusel antud abiga tingimusel,

et kumuleerimisel sektoripõhiseid ülemmäärasid ei ületata. Seega ühele ettevõtjale antava

vähese tähtsusega abi ülemmäär on 300 000 eurot, kui abi antakse määruste (EL) 2023/2831,

(EL) nr 1408/2013 ja (EL) nr 717/2014 alusel.

Kui ettevõtja tegutseb nii põllumajanduse esmatootmises kui ka kalandus- ja vesiviljeluses, võib

nendele tegevustele antud abi kumuleerida kokku kuni nende määruste kõrgeima lubatud

ülemmäärani. See tähendab, et kui hetkel on põllumajanduse vähese tähtsusega abi ülemmäär

50 000 eurot ja kalanduse vähese tähtsusega abi ülemmäär 40 000 eurot, siis võib mõlemas

sektoris tegutsev ettevõtja saada kokku 50 000 eurot vähese tähtsusega abi.

Näiteks, kui ettevõtja tegutseb nii põllumajanduses, kalanduse ja töötlemises ja on saanud

kalanduse vähese tähtsusega abi 40 000 eurot, siis tal oleks võimalik saada põllumajanduse

vähese tähtsusega abi veel 10 000 eurot ja horisontaalset vähese tähtsusega abi 250 000 eurot.

3. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu töötati välja koostöös Riigi Tugiteenuste Keskuse, MTÜ-ga Maakondlikud

Arenduskeskused, maakondlike arenduskeskustega ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi riigiabi nõunikuga.

Eelnõu esitati mitteametlikuks kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,

Kliimaministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu esitati arvamuse

avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja MTÜ-le Maakondlikud Arenduskeskused.

Mitteametliku kooskõlastusringi tagasiside laekus RM-lt, RTK-lt. MKM ja KLIM teatasid meili

teel, et neil kommentaare ei ole.

Rahandusministeeriumilt laekusid vähese tähtsusega abi sõnastuse parendusettepanekud, millega

osaliselt arvestati. RTK poolt esitati küsimus põllumajandusliku ja kalamajandusliku VTA

arvestamise kohta. Selgitus on lisatud seletuskirja.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/880

Regionaal-ja põllumajandusministri käskkirja

eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks „Maakondlike arenduskeskuste tegevuste elluviimise toetuse

andmine“ muutmise eelnõu.

Palun eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

M_kk_muutmine_EN_17112025.docx

M_kk_muutmine_SK_17112025.docx

Sama: Sotsiaalministeerium, Kliimaministeerium

Arvamuse esitamiseks Euroopa Komisjonile, perioodi 2021-2027 rakenduskava

seirekomisjonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja MTÜ-le

Maakondlikud Arenduskeskused.

Tea Caeiro Batista

58851479 [email protected]