Pöördumine

Tere

Aitäh vastuse eest, kuna sellest on selge, et toetust tuleb maksta, anname Living Israelile teada SOM seisukoha ja maksame toetust.

Saame omalt poolt jätkuvalt paluda selgitusi selle kohta, kuidas inimesed peavad tegelema tööalase tegevusega, kuid raha selle eest ei maksta ja töötamist registris ei registreerita. Samalaadne info tuleb meile ka nt kriminaalhooldusest vanglast ennetähtaegsel vabanemisel, kui ümarlaual öeldakse, et inimene oma sõnul hakkab Living Israelis elades tegelema tööalase tegevusega (nt ehitusega). Aga eks me siis uurime jätkuvalt.

Küsin selle teema lõpetuseks siiski veel täiendavalt – SHS ei ütle, et inimene peaks saama toetuse oma kontole. Oleme sellest SOMiga ka korduvalt rääkinud, et seda peaks soodustama, et inimene tegeleks oma võlgnevuste ja täitemenetluste jms-ga, aga pole kaugele jõudnud. Enne viimast VTK-d oli see samuti laual.

Kas oskate anda nõu, mille alusel keelduda TT piiri kandmist asutuse kontole? Ikka räägin samast teemast – Living Israel ja sellised samalaadsed abiühingud lasevad inimestel taotleda toimetulekutoetust nende arveldusarvele. See, kas inimene selle ka kätte saab, või võetakse see teenuse kulude katteks, ei ole selge. Ega vist ei ole?

Tervitades ja tänuga

Ulli Luide

juhtivspetsialist

sotsiaalteenuste ja -toetuste osakond

505 5931

Tere

Tänan kannatlikkuse eest. Vastuseks Teie pöördumisele selgitan, et kehtiva õiguse järgi on toimetulekutoetuse (TTT) maksmise välistused ning maksmata jätmise alused ammendavalt sätestatud SHS § 132 lõikes 7 ja § 134 lõikes 4. Neid aluseid ei või laiendada ega tõlgendada teenuse „sisulise sarnasuse” järgi. SHS § 132 lg 7 all nimetatud on konkreetsed, SHSis reguleeritud teenused (nt ööpäevaringne üldhooldus, ööpäevaringne erihoolekandeteenus, asenduskodu, kinnipidamisasutus). Nende puhul TTT-d ei maksta.

Kui inimene viibib muul teenusel, sh MTÜ pakutaval teenusel, ning mida riik SHSi mõttes ei ole määratlenud § 132 lg 7 teenusena, ei ole TTT maksmine automaatselt välistatud. Sellisel juhul tuleb TTT üle otsustada tavakorras vastavalt SHS §-dele 131–135: hinnata sissetulekud ja arvestatavad kulud, kontrollida varalist seisu ning vajadusel rakendada § 134 lg 4 loetletud konkreetseid aluseid toetuse vähendamiseks või maksmata jätmiseks.

Praktiliselt tähendab see, et kui MTÜ teenus katab osa või suure osa esmavajadustest (nt toitlustus, majutus), ei teki nendeks kuludeks vajaduspõhist katmist TTT arvestuses. Kuid kehtiv õigus ei luba § 132 lg 7 loetelust väljapoole jäävate teenuste puhul TTT üldist välistamist üksnes põhjusel, et „esmavajadused on sisuliselt kaetud”. Vajadusel võib KOV määrata sihtotstarbelisi kohalikke toetusi (nt ravimid, liikumiskulud), kuid TTT maksmisest saab loobuda või seda vähendada üksnes SHS § 134 lg 4 punktides loetletud alustel.

TTT saab jätta maksmata vaid siis, kui olukord kuulub sõnaselgelt § 132 lg 7 või § 134 lg 4 alla. Kõigi teiste teenuste puhul, sh MTÜ-de poolt pakutavad teenused, otsustatakse toetuse määramine individuaalse hindamise alusel ning välistus üksnes teenuse sisule tuginedes ei ole õiguspärane.

Oluline on meeles pidada, et kogu sotsiaalabi – sh toimetulekutoetus ja sotsiaalteenused – eesmärk ongi aidata inimene raskest olukorrast välja ja seada ta uuesti iseseisvalt toime tulema, mitte üksnes olemasolevat olukorda alaliselt ülal pidada. Toetus ja teenus peavad koos toetama seda eesmärki.

Mõistame hästi Teie kirjeldatud olukordadega kaasnevat õiglustunnet – eriti juhtudel, kus inimese esmavajadused näivad olevat kaetud. Paratamatult võib see tekitada tunde, et seadus ei arvesta kõiki elulisi nüansse. Samas on süsteemi mõte suunata inimest samm-sammult selleni, et ta suudaks võimalikult palju ise toime tulla. Kui MTÜ pakutav teenus toetab inimest nii, et ta liigub sõltuvusest iseseisvuse suunas ja ei vaja enam pidevalt rahalist abi, on see sotsiaalabi eesmärgi mõttes väga hea tulemus – isegi siis, kui toetuste maksmise loogika vahel tundub rangem, kui õiglustunne esmapilgul ootaks.

Tere

Kas minu kiri jõudis teieni? Kas on oodata tõlgendust, tagasisidet, kohtumist?

Tervitades

Ulli

Tere

Kasutangi kohe võimalust abi paluda meie kohtumise lainel ja mainin kohe ära, olen valmis ka suuliselt selgitama ja arutama, kui nii on lihtsam. 😊

Nimelt sooviks veidi õiguslikku tõlgendust/selgust järgnevas:

Kui inimene elab sisuliselt (rehabiliteerival) teenusel, st talle on tagatud majutus, toit, riided, majapidamistarbed ja kõik muu eluks vajalik, siis kas toimetulekutoetuse maksmine (sh TT-piiri maksmine) on põhjendatud? Samas ei ole ta ei üldhooldusteenusel ega erihoolekande teenusel, mille osas teeb seadus selged välistused.

Ühelt poolt on selge, et toetuse eesmärk on tagada minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (§131). Sellisel juhul on aga inimese esmavajadused tagatud. Kui tekib vajadus ravimite vms järele, maksame kohalikku sissetulekust sõltuvat toetust. Ehk et küsimus pole selles, et me ei sooviks aidata inimesi, vaid selles, kuidas on õiguslikult korrektne aidata.

Samuti, lugedes üldhoodlusteenuse ja ööpäevase majutusega erihoole, asenduskodu ja kinnipidamisasutuse erisust (§132 lg 7), on selge, et suund on öelda, et teenused, kus inimesele on kõik esmavajalik tagatud, toetust, sh toimetulekupiiri, ei maksta.

Näiteks on Tallinna linnas sotsiaal-ja majutusteenus ja ka seal on meil üks üksus, kus on tagatud 3 korda toitlustus, ööbimine, tugi, juhendamine, hooldus, hügieenivahendid, riided jms. See on üksus, kus me TTT ei maksa, sest oleme lähtunud sellest samast loogikast – sisult pm üldhooldusteenuse sarnane teenus, kus kõik on tagatud. Jätame neile kätte taskuraha elatusmiinimumi komponentide põhjal ja ülejäänu sissetulekust maksavad nad ise teenuse tarbeks ja linn siis tegelikult katab veel suurema osa teenuse tegelikust kulust. Jällegi, sissetulekust sõltuvale toetusele neil õigus on olemas.

Ma olen ka varasemalt sellele §-ile tähelepanu juhtinud ja palunud uuesti läbi mõelda (VTK ettevalmistamise raames), mida ikkagi tegelikult tahetakse öelda ja vast saab sõnastada selle teenuste üleselt (st oluline ei ole teenuse nimi vaid sisu). Siin ei saa vaielda ka selle üle, et need välja toodud teenused on kuidagi riiklikult rahastatud. Jah, osaliselt on, sh üldhooldus nüüd, aga säte oli paigas juba aastaid tagasi, kui üldhoolduse maksis inimene ise, äärmisel juhul KOV abiga.

Kui nüüd inimene on teenusel mõne MTÜ juures, kes toimetab annetuste ja toetuste näol, tema elu on korraldatud, kõik on tagatud, kas siis tekib õigus TTT-le? Siin vb vastaks veel, et jah, et ikkagi ju kaasnevad eluga mingi jooksvad kulud, vb soovib lapsele midagi saata/kinkida/osta….

Aga asjad ei ole kunagi nii lihtsad ja et oleks keerukam, siis lastakse üldiselt sellistel teenustel inimesel teha ka tööd, aga töö eest palka ei maksta, sest see läheb elamiskulude tagamiseks . see on tavapärane praktika.

Samas ei pruugi kõik suuta töötada… Aga kui hakkame uurima, mis töö see on ja kas ka leping on või kuidas ikkagi saab lepinguta, selgub, et „tegelikult polegi nagu töö ja eriti keegi ei tee nkn“. Aga tegelikult on töö ja teevad – nt lõhutakse puid, aga mitte siis oma tarbeks, mis oleks OK, vaid müügiks. Tulu läheb MTÜ-le, kes pakubki abi nendele inimestele. 😊

Vahel tullakse nendel juhtudel ka majutusteenuse lepinguga, kus on samuti kirjas, et majutusteenus sisaldab kõike (sh elamist, toitu, kõiki eluks vajalikke vahendeid) ja tasuda on igakuiselt vaja X € ja loodetakse sellega veel saada lisaks TT piirile eluasemekulude tasumist (kas või üüri näol). Eluasemekulusid me ei ole minu teada kunagi maksnud, TT piiri osas on aegade jooksul olnud erinevaid lähenemisi erinevatel LOV-idel (mis nüüd siis on välja ilmunud).

Näiteks Tallinnas toimetavad selliselt MTÜ Living Israel, aga ka Päästearmee. Teenus ise on oluline ja väärtuslik, vabalt võiks olla rahaliselt toetatud KOV-i poolt, aga kas just TTT kaudu. Aga lugu ongi parajalt segane ja tekib ikkagi küsimus, kuidas TTT või TT-piir siia haakuvad?

Lisaks tahetakse siis mistahes omavalitsusest tulnud inimesele teha RR kanne teenuse osutamise kohta ja ka see on probleem, sest teatavasti on RRS-i kohaselt selleks pigem viibimiskoht. Samas saab vaielda, kas selline MTÜ oma tegevusega on hoolekandeasutus. Tegelikult ju nagu on, aga ka see mõiste on seaduses väga napi selgitusega - käesolevas seaduses (SHS) nimetatud sotsiaalteenust osutav asutus – kas SHS peab silmas ainult 13 kohustuslikku teenust (kuigi paljud teenused ei ole hoolekande asutusega otseselt seotud, nt tugiisik jms kodus osutatavad teenused) või läheb arvesse ka see, et SHS annab õiguse luua muid sotsiaalhoolekandelisi teenuseid omavalitsustele (meil on see sotsiaal-ja majutusteenus, mis olemuselt on hoolekandeasutus).

See on veel eraldi küsimus. 😊 Toon lihtsalt välja, et näidata, kui kompleksne see teema on.

Võime ka arutada ühiselt – mul on 2 LOV-i pigem eri arvamustega, ise oskaks nii ja naapidi väidelda.

Tegelikult on ju teisigi KOV-e, kelle poole selliseid teenuse kasutajaid pöördub – nt Lootuse Küla (sain aru, et seal Haapsalu ja Saue rahvast palju, kes ka TTT taotlevad – mh on Lootuse Külas töö tegemine päris suures mahus nõutav, aga samuti tasustamata…).

Vb peaks hoopis teenuse osutajad ka punti võtma arutelu tarbeks?

Oluline oleks, et meil oleks ühtne arusaam riigis ja vb saab ka seadust natuke selgemaks ühel hetkel.

Mäletan, et VTK eelsetest aruteludest käis läbi ka §134 lg 4 täiendava punkti lisamine, mis (vist) ütleks, et kui riiklikult on tagatud inimese esmavajadustest mingi osa, on KOV-il õigus TT piiri vähendada selle võrra. See jätab mulje, et ainult riigi osalusega juhtudel ja MTÜ-d vms peaks sellest välja jääma. Samas tekib ka siin küsimus ja vb ka kitsaskoht - mida on mõeldud riigi all? Ainult see, kui riik otse on mingi kulu võtnud oma kanda? Aga kui KOV on võtnud? Ka riiklik rahastus? Tegelikult ju nagu pole. Samas üks riik kõik. Ehk et mõtteainest oma jagu.

Lootsin, et Living Israel kirjutab ja pöördub ise, sest oleme sellest teemast põhjalikult rääkinud ja soovitasin seda teha, aga vist ei ole pöördutud.

Palun häid ja tarku mõtteid ja tõlgendusi. 😊

Tervitades

Ulli Luide

juhtivspetsialist

sotsiaalteenuste ja -toetuste osakond

505 5931