Vastus järelepärimisele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

AVALIK

Lp Katrin Jõesalu

Siseministeerium

[email protected]

Teie 06.11.2025 nr Meie 27.11.2025 nr 2.3-8/25/3646-2

Vastus järelepärimisele

Täname, et olete pöördunud Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole seoses Vene Föderatsiooni

asutuse sooviga saada rahvastikuregistrist isikuandmeid ning arvestades, et Eesti Vabariigi ja Vene

Föderatsiooni vaheline õigusalase koostöö leping tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades on

denonsseeritud (RT I, 03.04.2024, 1).

Esmalt selgitame, et AKI ei saa selgitustaotlusele vastates anda konkreetset siduvat õiguslikku

hinnangut teatud isikuandmete töötlemise protsessile, see on võimalik ainult

järelevalvemenetluses. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise

esitamise seaduse §-st 3 tulenevalt on AKI-l kohustus anda õigusalaseid selgitusi asutuse tegevuse

aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse osas. Seetõttu on

järgnevalt toodud üldised selgitused isikuandmete kaitse põhimõtete kohta.

Euroopa Komisjon ei ole teinud Vene Föderatsiooni suhtes kaitse piisavuse otsust IKÜM artikli

45 tähenduses. Kui kaitse piisavuse otsus puudub, võib kolmanda riigi andmetöötlejale edastada

isikuandmeid vaid juhul, kui on sätestatud asjakohased kaitsemeetmed.

Isikuandmete edastamist kolmandatesse riikidesse on võimalik õigustada IKÜM artikli 46 alusel

üksnes juhul, kui andmete eksportija suudab tagada asjakohased kaitsemeetmed, mis tagavad

andmesubjektidele kaitsetaseme, mis on sisuliselt võrdväärne Euroopa Liidus kehtiva tasemega.

Selliste kaitsemeetmete hulka kuuluvad eelkõige Euroopa Komisjoni vastuvõetud standardsed

andmekaitseklauslid, siduvad kontsernisisesed eeskirjad, sertifitseerimismehhanismid või

järelevalveasutuse kinnitatud lepingu tüüptingimused. Vene Föderatsiooni puhul ei ole nende

instrumentide kasutamine võimalik mitmel omavahel seotud põhjusel.

Esiteks ei ole AKI-le teada, et Vene Föderatsiooni õigusraamistik ning praktika pakuksid sellist

garantiid, et andmesubjektide õigusi ja isikuandmete kaitset käsitatakse või tagatakse viisil, mis

vastaks IKÜM-i printsiipidele. Riiklikud asutused omavad Vene Föderatsioonis ulatuslikke

volitusi isikuandmetele juurdepääsuks nii kriminaalmenetluse, riikliku julgeoleku kui ka muudel

eesmärkidel, ilma et sellise juurdepääsu üle toimiks sõltumatu ja tõhus järelevalve.

Andmesubjektidel, sh välisriigi kodanikel, puuduvad realistlikud õiguskaitsevahendid, millega

vaidlustada riigiasutuste tegevust või nõuda nende tegevuse läbipaistvust. Selline olukord

tähendab, et IKÜM artikkel 46 instrumentide täitmine on kaheldav, sest andmete importijal võib

2 (3)

olla keeruline tagada kohustuste täitmist omaenda siseriiklikust õigusest tulenevate piirangute

tõttu.

Teiseks ei ole avaliku sektori asutustel omavahel võimalik sõlmida IKÜM artikkel 46

kaitsemeetmeid selliselt, nagu õigusaktid ette näevad. Lepinguõiguslikud mehhanismid, eeskätt

standardsed andmekaitseklauslid, on mõeldud olukordadeks, kus pooled saavad võtta endale

õiguskaitsega tagatavaid lepingulisi kohustusi. Kolmanda riigi avalik-õiguslik asutus ei ole aga

oma positsiooni tõttu võimeline tagama, et ta täidab EL õigusaktist tulenevaid lepingutingimusi,

sealhulgas kohustust piirata riigiasutuste juurdepääsu andmetele või tagada edastatud andmete

töötlemisel sõltumatu järelevalve võimaldamine.

Kuna IKÜM artikkel 45 ja 46 edastamise alused ei ole käesoleval hetkel kohaldatavad, saaks kõne

alla tulla IKÜM artiklis 49 sätestatud edastamisaluste kasutamine. Nimetatud erandid on oma

olemuselt erandlikud ja mõeldud üksikjuhtudeks, mitte järjepidevaks ega ulatuslikuks andmete

edastamiseks. Avaliku sektori asutuste puhul võib teatud juhtudel kõne alla tulla artikli 49 lõike 1

punktis d sätestatud oluline avalik huvi. Sellise edastuse eelduseks on aga, et oluline avalik huvi

tuleneb liidu või liikmesriigi õigusest ja edastus on vajalik ning proportsionaalne.

Hetkel ei sisalda Eesti õigus sätet, mis looks õigusliku aluse rahvastikuregistri andmete

edastamiseks Vene Föderatsioonile olulise avaliku huvi argumendil. Sellest tulenevalt ei ole

avalikul sektoril andmete edastamisel võimalik artikkel 49 lõike 1 punkti d praegusel juhul

kohaldada.

Lisaks eelnevale, Euroopa Andmekaitsenõukogu (EAKN) on oma 12. juuli 2022 avalduses1

rõhutanud, et pärast Euroopa Kohtu Schrems II otsust2 ning vastavalt EAKNi soovitusele

edastusvahendeid täiendavate meetmete3 kohta peavad andmete eksportijad hindama, kas

kõnealuse edastuse kontekstis esineb Vene Föderatsiooni kehtivas õiguses ja/või praktikas midagi

sellist (eriti seoses isikuandmetele juurdepääsuga Vene Föderatsiooni avaliku sektori asutuste

poolt, eeskätt kriminaalõiguse jõustamise ja riikliku julgeoleku eesmärkidel), mis võiks kahjustada

edastusvahendiga ette nähtud asjakohaste kaitsemeetmete tõhusust. Kui selline olukord on

ettenähtav, peavad andmete eksportijad kindlaks tegema ja rakendama täiendavad meetmed, mis

on vajalikud selleks, et tagada andmesubjektidele kaitsetase, mis on sisuliselt võrdväärne Euroopa

Majanduspiirkonnas tagatud kaitsega. Kui hindamise tulemusel selgub, et nõuete täitmine ei ole

(või enam ei ole) tagatud ning täiendavaid meetmeid ei ole võimalik rakendada, on andmete

eksportijad kohustatud andmete edastamise peatama.

Lisaks eelnevale, nagu ka ise viitate, on Vene Föderatsioon isikuandmete automatiseeritud

töötlemisel isiku kaitse konventsiooni (Konventsioon nr 108) osalisriik. Sellest hoolimata ei saa

seda käsitleda IKÜM-iga samaväärset kaitset tagava alusena. Konventsiooniga ühinemine ei taga

riigisisest õigusraamistikku, mis vastaks IKÜM-i detailsele ja ulatuslikule kaitsetasemele, ega

muuda andmete edastamist iseenesest lubatavaks.

1 Statement 02/2022 on personal data transfers to the Russian Federation,

edpb_statement_20220712_transferstorussia_en.pdf 2 Euroopa Kohtu 16. juuli 2020 otsus C-311/18 3 Soovitused 01/2020 edastusvahendeid täiendavate meetmete kohta, et tagada vastavus isikuandmete kaitse ELi

tasemega, EDPB_Recommendations_202001(Vo.2.0)_ET_CLEAN.docx

3 (3)

Võttes arvesse eespool esitatud asjaolusid, tuleb tõdeda, et Vene Föderatsioonile isikuandmete

edastamine oleks lubatav vaid IKÜMi V peatüki tingimusi täites. Käesoleval hetkel puudub

Euroopa Komisjoni tehtud kaitse piisavuse otsus ning asjakohaste täiendavate kaitsemeetmete

rakendamisel tuleb andmete eksportijal hinnata, kas kolmanda riigi kehtivas õiguses on midagi

sellist, mis võib kahjustada edastusvahendiga ette nähtud asjakohaste kaitsemeetmete tõhusust.

IKÜM artikkel 49 alusel on edastamine lubatud vaid väga piiratud juhtudel ja üksnes siis, kui kõik

erandi kohaldamise tingimused on kumulatiivselt täidetud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kirsika Nigul

nõunik

peadirektori volitusel