| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 2.3-8/25/3646-2 |
| Registreeritud | 27.11.2025 |
| Sünkroonitud | 28.11.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 2.3 Õigusalane korraldamine |
| Sari | 2.3-8 Teiste asutuste juriidiline nõustamine |
| Toimik | 2.3-8/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | Kirsika Nigul (Andmekaitse Inspektsioon, Euroopa koostöö ja õiguse valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
AVALIK
Lp Katrin Jõesalu
Siseministeerium
Teie 06.11.2025 nr Meie 27.11.2025 nr 2.3-8/25/3646-2
Vastus järelepärimisele
Täname, et olete pöördunud Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole seoses Vene Föderatsiooni
asutuse sooviga saada rahvastikuregistrist isikuandmeid ning arvestades, et Eesti Vabariigi ja Vene
Föderatsiooni vaheline õigusalase koostöö leping tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades on
denonsseeritud (RT I, 03.04.2024, 1).
Esmalt selgitame, et AKI ei saa selgitustaotlusele vastates anda konkreetset siduvat õiguslikku
hinnangut teatud isikuandmete töötlemise protsessile, see on võimalik ainult
järelevalvemenetluses. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise
esitamise seaduse §-st 3 tulenevalt on AKI-l kohustus anda õigusalaseid selgitusi asutuse tegevuse
aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse osas. Seetõttu on
järgnevalt toodud üldised selgitused isikuandmete kaitse põhimõtete kohta.
Euroopa Komisjon ei ole teinud Vene Föderatsiooni suhtes kaitse piisavuse otsust IKÜM artikli
45 tähenduses. Kui kaitse piisavuse otsus puudub, võib kolmanda riigi andmetöötlejale edastada
isikuandmeid vaid juhul, kui on sätestatud asjakohased kaitsemeetmed.
Isikuandmete edastamist kolmandatesse riikidesse on võimalik õigustada IKÜM artikli 46 alusel
üksnes juhul, kui andmete eksportija suudab tagada asjakohased kaitsemeetmed, mis tagavad
andmesubjektidele kaitsetaseme, mis on sisuliselt võrdväärne Euroopa Liidus kehtiva tasemega.
Selliste kaitsemeetmete hulka kuuluvad eelkõige Euroopa Komisjoni vastuvõetud standardsed
andmekaitseklauslid, siduvad kontsernisisesed eeskirjad, sertifitseerimismehhanismid või
järelevalveasutuse kinnitatud lepingu tüüptingimused. Vene Föderatsiooni puhul ei ole nende
instrumentide kasutamine võimalik mitmel omavahel seotud põhjusel.
Esiteks ei ole AKI-le teada, et Vene Föderatsiooni õigusraamistik ning praktika pakuksid sellist
garantiid, et andmesubjektide õigusi ja isikuandmete kaitset käsitatakse või tagatakse viisil, mis
vastaks IKÜM-i printsiipidele. Riiklikud asutused omavad Vene Föderatsioonis ulatuslikke
volitusi isikuandmetele juurdepääsuks nii kriminaalmenetluse, riikliku julgeoleku kui ka muudel
eesmärkidel, ilma et sellise juurdepääsu üle toimiks sõltumatu ja tõhus järelevalve.
Andmesubjektidel, sh välisriigi kodanikel, puuduvad realistlikud õiguskaitsevahendid, millega
vaidlustada riigiasutuste tegevust või nõuda nende tegevuse läbipaistvust. Selline olukord
tähendab, et IKÜM artikkel 46 instrumentide täitmine on kaheldav, sest andmete importijal võib
2 (3)
olla keeruline tagada kohustuste täitmist omaenda siseriiklikust õigusest tulenevate piirangute
tõttu.
Teiseks ei ole avaliku sektori asutustel omavahel võimalik sõlmida IKÜM artikkel 46
kaitsemeetmeid selliselt, nagu õigusaktid ette näevad. Lepinguõiguslikud mehhanismid, eeskätt
standardsed andmekaitseklauslid, on mõeldud olukordadeks, kus pooled saavad võtta endale
õiguskaitsega tagatavaid lepingulisi kohustusi. Kolmanda riigi avalik-õiguslik asutus ei ole aga
oma positsiooni tõttu võimeline tagama, et ta täidab EL õigusaktist tulenevaid lepingutingimusi,
sealhulgas kohustust piirata riigiasutuste juurdepääsu andmetele või tagada edastatud andmete
töötlemisel sõltumatu järelevalve võimaldamine.
Kuna IKÜM artikkel 45 ja 46 edastamise alused ei ole käesoleval hetkel kohaldatavad, saaks kõne
alla tulla IKÜM artiklis 49 sätestatud edastamisaluste kasutamine. Nimetatud erandid on oma
olemuselt erandlikud ja mõeldud üksikjuhtudeks, mitte järjepidevaks ega ulatuslikuks andmete
edastamiseks. Avaliku sektori asutuste puhul võib teatud juhtudel kõne alla tulla artikli 49 lõike 1
punktis d sätestatud oluline avalik huvi. Sellise edastuse eelduseks on aga, et oluline avalik huvi
tuleneb liidu või liikmesriigi õigusest ja edastus on vajalik ning proportsionaalne.
Hetkel ei sisalda Eesti õigus sätet, mis looks õigusliku aluse rahvastikuregistri andmete
edastamiseks Vene Föderatsioonile olulise avaliku huvi argumendil. Sellest tulenevalt ei ole
avalikul sektoril andmete edastamisel võimalik artikkel 49 lõike 1 punkti d praegusel juhul
kohaldada.
Lisaks eelnevale, Euroopa Andmekaitsenõukogu (EAKN) on oma 12. juuli 2022 avalduses1
rõhutanud, et pärast Euroopa Kohtu Schrems II otsust2 ning vastavalt EAKNi soovitusele
edastusvahendeid täiendavate meetmete3 kohta peavad andmete eksportijad hindama, kas
kõnealuse edastuse kontekstis esineb Vene Föderatsiooni kehtivas õiguses ja/või praktikas midagi
sellist (eriti seoses isikuandmetele juurdepääsuga Vene Föderatsiooni avaliku sektori asutuste
poolt, eeskätt kriminaalõiguse jõustamise ja riikliku julgeoleku eesmärkidel), mis võiks kahjustada
edastusvahendiga ette nähtud asjakohaste kaitsemeetmete tõhusust. Kui selline olukord on
ettenähtav, peavad andmete eksportijad kindlaks tegema ja rakendama täiendavad meetmed, mis
on vajalikud selleks, et tagada andmesubjektidele kaitsetase, mis on sisuliselt võrdväärne Euroopa
Majanduspiirkonnas tagatud kaitsega. Kui hindamise tulemusel selgub, et nõuete täitmine ei ole
(või enam ei ole) tagatud ning täiendavaid meetmeid ei ole võimalik rakendada, on andmete
eksportijad kohustatud andmete edastamise peatama.
Lisaks eelnevale, nagu ka ise viitate, on Vene Föderatsioon isikuandmete automatiseeritud
töötlemisel isiku kaitse konventsiooni (Konventsioon nr 108) osalisriik. Sellest hoolimata ei saa
seda käsitleda IKÜM-iga samaväärset kaitset tagava alusena. Konventsiooniga ühinemine ei taga
riigisisest õigusraamistikku, mis vastaks IKÜM-i detailsele ja ulatuslikule kaitsetasemele, ega
muuda andmete edastamist iseenesest lubatavaks.
1 Statement 02/2022 on personal data transfers to the Russian Federation,
edpb_statement_20220712_transferstorussia_en.pdf 2 Euroopa Kohtu 16. juuli 2020 otsus C-311/18 3 Soovitused 01/2020 edastusvahendeid täiendavate meetmete kohta, et tagada vastavus isikuandmete kaitse ELi
tasemega, EDPB_Recommendations_202001(Vo.2.0)_ET_CLEAN.docx
3 (3)
Võttes arvesse eespool esitatud asjaolusid, tuleb tõdeda, et Vene Föderatsioonile isikuandmete
edastamine oleks lubatav vaid IKÜMi V peatüki tingimusi täites. Käesoleval hetkel puudub
Euroopa Komisjoni tehtud kaitse piisavuse otsus ning asjakohaste täiendavate kaitsemeetmete
rakendamisel tuleb andmete eksportijal hinnata, kas kolmanda riigi kehtivas õiguses on midagi
sellist, mis võib kahjustada edastusvahendiga ette nähtud asjakohaste kaitsemeetmete tõhusust.
IKÜM artikkel 49 alusel on edastamine lubatud vaid väga piiratud juhtudel ja üksnes siis, kui kõik
erandi kohaldamise tingimused on kumulatiivselt täidetud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kirsika Nigul
nõunik
peadirektori volitusel
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|