Justiits- ja digiministri määruse „Nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele“ eelnõu

Justiits- ja digiministri määruse „Nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele“

eelnõu

seletuskirja juurde

Lisa 1

Hoonesisene JDP

Hooneväline JDP

SE

1

SE 1

SE

2

SE

3

SE 1

SE

4

SE 1

SE

5

SE 1

Korter 6

Korter 2

Korter 3

Korter 7 Korter 8

Korter 4 Korter 5

Hoonesisene

füüsiline taristu ja

liinid

(valguskaablid)

Igas korteris on

kliendi

terminalseadme

ühenduspunkt

Korter 1

Kliendiliinid

(valguskaablid)

Sidetoru (sh

multitoru)

Lühendid: SE – sideettevõtja JDP – juurdepääsupunkt (kapp, kaev jms) Ühenduspunkt on kliendi terminalseadme liiniga ühendamise koht, elektroonilise side seaduse tähenduses.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeerium Justiits- ja digiministri määruse „Nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele“ eelnõu Austatud ministrid Saadame teile kooskõlastamiseks justiits- ja digiministri määruse „Nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1) määruse eelnõu ja seletuskiri 2) seletuskirja lisa Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Arhitektide Liit Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Meie 27.11.2025 nr 8-1/9575-1

2

Eesti Gaasiliit Eesti Geodeetide Ühing Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Keskkonnaühenduste Koda MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Eesti Kinnisvarafirmade Liit Eesti Korteriühistute Liit MTÜ Eesti Taristuehituse Liit Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus Eesti Maastikuarhitektide Liit Eesti Omanike Keskliit Eesti Planeerijate Ühing Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Puitmajaliit Eesti Sisearhitektide Liit Eesti Soojuspumba Liit Eesti Taastuvenergia Koda Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selt Eesti Vee-ettevõtete Liit Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit MTÜ Linnalabor Teenusmajanduse Koda Harjumaa Omavalitsuste Liit Hiiumaa Vallavalitsus Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit Jõgeva Vallavalitsus Järva Vallavalitsus Läänemaa Omavalitsuste Liit Lääne-Viru Omavalitsuste Liit Põlva Vallavalitsus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Rapla Vallavalitsus Saaremaa Vallavalitsus Tartu Vallavalitsus Valga Vallavalitsus Viljandi Vallavalitsus Võru Vallavalitsus Elena Reilent [email protected]

1

Justiits- ja digiministri määruse „Nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku (EhS) § 821 lõike 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt

kehtestab nõuded elektroonilise side võrkude projekteerimisele ja ehitamisele valdkonna eest

vastutav minister (antud juhul justiits- ja digiminister) määrusega.

Nimetatud volitusnorm jõustub ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 1 (edaspidi

EhS) jõustumisel 01.01.2026. EhS-ga rakendatakse Eesti õiguses Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EL) 2024/1309, mis käsitleb meetmeid, millega vähendada elektroonilise

side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120

ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/61/EL (edaspidi gigabititaristu määrus) (ELT L,

2024/1309, 08.05.20242). Selle määrusega rakendatakse Eesti õiguses gigabititaristu määruse

artikli 10 lõiget 4.

Sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele esitatavate nõuete kehtestamise eesmärk on

varustada uued hooned või oluliselt rekonstrueeritavad hooned valguskaablivalmidusega

hoonesisese füüsilise taristu ja hoonesisese valguskaabliga ning juurdepääsupunktiga.

Gigabititaristu määruse kohaselt peaksid liikmesriigid vastu võtma tehnilised kirjeldused või

standardid, mis võimaldaksid hõlpsalt teha tavapärast hooldustegevust üksikute valguskaablite

puhul, mida iga sideettevõtja kasutab väga suure läbilaskevõimega võrguteenuste osutamiseks,

ning neis sätestatakse vähemalt järgmine:

a) hoone juurdepääsupunkti tehniline kirjeldus ja valguskaabli liidese tehniline kirjeldus;

b) kaabli tehniline kirjeldus;

c) pistikupesade tehniline kirjeldus;

d) kaablitorude või mikrotorude tehniline kirjeldus;

e) tehniline kirjeldus, mida on vaja, et hoida ära elektrikaablite häired;

f) minimaalne painderaadius;

g) kaablite paigaldamise tehniline kirjeldus.

Tegemist on uue rakendusakti terviktekstiga.

Eestis kehtib ehitise projekteerimisel, ehitamisel ning korrashoidmisel EhS-i § 7 tähenduses hea

ehitustava põhimõte. Määruses on sätestatud minimaalsed tehnilised nõuded, mis on vajalikud

sidevõrkude projekteerimisel ja ehitamisel selleks, et oleks tagatud kvaliteetne sideteenus ja

efektiivne sidevõrkude korrashoid, kuid see, kuidas täpselt ühe või teise nõude täitmiseni jõuda,

on jäetud lahtiseks arvestusega, et nõuded peavad jätma ruumi tehnoloogilisele neutraalsusele

ja innovatsioonile.

Määruses kehtestatud nõuded hakkavad kehtima kõikidele uutele hoonetele ja oluliselt

rekonstrueeritavatele hoonetele, mille kohta on esitatud ehitusloa taotlused pärast 12. veebruari

2026, juhul kui uued või oluliselt rekonstrueeritavad hooned ei ole vabastatud gigabititaristu

määruse artikli 10 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetest.

1 Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus–Riigi Teataja 2 http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1309/oj

2

Loetelu hoonetest, mis on objektiivsetel põhjustel vabastatud gigabititaristu määruse artikli 10

lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud nõuetest, on sätestatud EhS-i § 821 lõikes 2.

Määruseelnõuga võrreldes ehitusseadustikuga uusi halduskoormust tõstvaid kohustusi

inimestele, vabaühendustele ja ettevõtjatele ei lisandu.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi sideturgude talituse nõunik

Elena Reilent ([email protected], 58851081), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti sideosakonna endine ekspert Martin Vallimäe ([email protected]) ning sideturu

ekspert Peeter Lutsoja ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud

Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Moonika Kuusk

([email protected]).

Eelnõu väljatöötamisel on osalenud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud ehitusseadustikuga, kuivõrd määrus antakse EhS-i § 821 lõike 1 alusel.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025–2027 punktiga 3713, mille

kohaselt parandatakse sidevaldkonna konkurentsireegleid ning lihtsustatakse uute

sideühenduste rajamist ja laiendatakse kiire interneti kättesaadavust maapiirkondades. Ühe

ülesandena selle üldeesmärgi täitmisel on välja toodud ehitusseadustiku ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu jõustumine ja määruse „Nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja

ehitamisele“ kehtestamine.

Määrus on otseselt seotud EL-i õigusega, kuivõrd määrusega kehtestatakse gigabititaristu

määruse artikli 10 lõikes 4 olevad nõuded.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 821 lõike 1 alusel.

Määrus koosneb kümnest paragrahvist.

Paragrahviga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala.

Määruse eesmärk on kehtestada täpsustatud nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja

ehitamisele selleks, et varustada uued hooned või oluliselt rekonstrueeritavad hooned

valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu ja hoonesisese valguskaabliga ning

juurdepääsupunktiga gigabititaristu määruse tähenduses. Määruses kasutatud termin sidevõrk

hõlmab ka väga suure läbilaskevõimega sidevõrku. Väga suure läbilaskevõimega sidevõrk on

sidevõrk, mis võimaldab kiiremat andmeedastust.

Lõikes 3 on sätestatud, et määruses kehtestatud nõudeid ei kohaldata EhS § 821 lõikes 2

nimetatud hoonetele. EhS § 821 lõikes 2 sätestatud loetelus nimetatud ehitiste puhul on

objektiivsed põhjused, miks määruse nõudeid nendele kohaldama ei peaks.

3 VVTP 2025-2027.xlsx

3

Muinsuskaitse all olevatele ehitistele, religioossetele või kultuskohtadena kasutatavatele

hoonetele ei ole mõistlik sätestada valguskaablivalmiduse kohustust ja

valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristuga varustamise kohustust, sest see võib

rikkuda nende hoonete olemust ja välisilmet. See ei ole kooskõlas muinsuskaitse all oleva

ehitise kaitsmise huvidega ja rikuks ehitist. Hoonesisese füüsilise taristuga varustamise nõuete

järgimine võib kahjustada nende hoonete olemust ja välisilmet ehk ajale iseloomulike hoonete

arhitektuuri, seda kujundavaid võtteid ja materjale.

Samuti on ebaproportsionaalne kohaldada hoonesisese füüsilise taristu ja valguskaabliga

varustamise nõudeid hoonetele, mida kasutatakse vaid piiratud ajavahemikul (kaks aastat), ning

ajutistele hoonetele.

EhS § 821 lõike 2 punktis 3 sätestatakse erand hoonetele (nii elamule kui ka mitteelamule),

mille ehitisealune pind on kuni 60 m2, sõltumata hoone kõrgusest (st siin on mõeldud nii

hooneid, mis on kuni 5 m kui ka üle 5 m kõrged), vastavalt EhS-i lisale 1. Nende hoonete

(näiteks kuuride) ehitamisel või ümberehitamisel ei ole vaja rajada hoonesisest füüsilist taristut

ja vedada valguskaablit. EhS § 821 lõike 2 punktis 4 sätestatakse erand ühe korteriga elamule

(üksikelamu, ridaelamuboks või kaksikelamu osa, suvila, aiamaja)4 ehk ühepereelamule.

Eelnõu koostajate hinnangul on erandi kehtestamine ühe korteriga elamule mõistlik, kuna sel

juhul jäetakse omaniku otsustada, kas ta varustab oma hoone hoonesisese füüsilise taristu ja

valguskaabliga või mitte. Sellise otsuse langetamine mõjutab vaid omanikku ennast. Ühe

korteriga elamu puhul võib väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu ehitamine osutuda

objektiivsetel põhjustel liiga keeruliseks, et väga suure läbilaskevõimega sidevõrku toetava

hoonesisese füüsilise taristu kasutuselevõtuga seotud lisakulud oleksid põhjendatud. EhS 821

lõike 2 punkti 5 kohaselt ei kohaldata hoonesisese füüsilise taristu ja valguskaabliga

varustamise nõuet riigikaitselistele ja julgeolekuasutuste ehitistele, kuna nende ehitiste

ehitamisele kohaldatakse erinõudeid (EhS-i 13. peatükk) ja nende suhtes ei saa kohaldada

valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu, hoonesisese valguskaabli ja

juurdepääsupunktiga varustamise kohustust.

Paragrahviga 2 sätestatakse eelnõukohases määruses terminite kasutamine.

Lõikes 1 sätestatakse, et eelnõukohases määruses kasutatakse termineid elektroonilise side

ettevõtja (edaspidi sideettevõtja), elektroonilise side võrk (edaspidi sidevõrk), üldkasutatav

elektroonilise side võrk ja elektroonilise side teenus (edaspidi sideteenus) elektroonilise side

seaduse tähenduses, et mitte dubleerida juba kasutuses olevaid mõisteid.

Lõikes 2 sätestatakse selguse huvides, et käesolevas määruses kasutatakse termineid

juurdepääsupunkt, hoonesisene füüsiline taristu, hoonesisene valguskaabel,

valguskaablivalmidusega hoonesisene füüsiline taristu gigabititaristu määruse tähenduses.

Määruses nimetatud termineid sidekapp ja sidekaabel ei defineerita, kuna nende sisu ei erine

tavapärasest tähendusest ja nad on üldmõistetavad.

Paragrahvis 3 määratletakse terminid hoonesisene ja hooneväline juurdepääsupunkt.

Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse terminite hoonesisene ja hooneväline juurdepääsupunkt tähendus.

4 EhS-i § 50 lõike 7 punkti 1 alusel antud ministri määruses sätestatud tähenduses.

4

Hoonesisene juurdepääsupunkt ehk jaotuspunkt on sideettevõtjatele ligipääsetav füüsiline

punkt hoones, mille kaudu tehakse kättesaadavaks valguskaablivalmidusega hoonesisene

füüsiline taristu vastavalt gigabititaristu määruse artikli 2 punktile 11.

Hooneväline juurdepääsupunkt ehk liitumiskoht on sideettevõtjatele ligipääsetav füüsiline

punkt (sidekaev, sidekapp) kinnistu piiril või selle vahetus läheduses.

Paragrahvis 4 määratletakse terminid sidetoru ja multitoru.

Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse terminite sidetoru ja multitoru tähendus.

Sidetoru on toru, millesse on võimalik paigaldada sidekaableid ja mille peamine otstarve on

sidekaablite kaitsmine; sidetoru on muu hulgas ka multitoru. Multitoru on mitmest väiksemast

ühes kehas paiknevast sidetorust koosnev sidetoru liik, mida kasutatakse elektroonilise side

teenuse jaoks vajalike valguskaablite paigaldamiseks puhumise meetodil.

Paragrahvis 5 sätestatakse tehnilised nõuded hoonesisesele ja hoonevälisele

juurdepääsupunktile.

Sidevõrgu ülesehitus on järgmine:

hooneväline juurdepääsupunkt >>> hoonesse sisenev sidetoru >>> hoonesisene

juurdepääsupunkt (vt joonis 1).

Lõikes 1 sätestatakse, et hoonesisene ja hooneväline juurdepääsupunkt peavad olema

projekteeritud ja ehitatud selliselt, et nende tavapärane kasutamine ja hooldamine oleks ohutu

ning et sinna mahuks vähemalt viie sideettevõtja ja hoone teenindamiseks vajalikud

valguskaablid.

Hooneväline juurdepääsupunkt on üldjuhul hoone omanikule kuuluv kaev või punkt kinnistu

piiril, kus sideettevõtjatel tekib juurdepääs hoonesisesele taristule. Hoonesisene

juurdepääsupunkt ehk jaotuspunkt on koht, kus ühendatakse sideettevõtja sidevõrk hoonesisese

taristuga. Hoonele kuuluv füüsiline taristu peab olema sideettevõtja neutraalne, see tähendab,

et ei kuulu ühelegi sideettevõtjale.

Lõikes 2 sätestatakse, et hoonevälise juurdepääsupunkti ja hoonesse siseneva sidetoru

ehitamine peab olema dokumenteeritud ehitusseadustikus ehitamisele esitatud nõuete kohaselt.

EhS-i § 15 sätestab, et ehitamine tuleb alati dokumenteerida, kui ehitamiseks on nõutav

ehitusluba. Ehitamise dokumenteerib ehitav isik. EhS-i § 15 lõike 3 kohaselt on

ehitusdokumendid eelkõige:

1) teostusjoonised;

2) ehituspäevik;

3) kaetud tööde akt;

4) töökoosolekute protokollid;

5) muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, sealhulgas seadmete seadistus- ja

katseprotokollid, paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhendid.

5

Lõikes 3 sätestatakse, et hoonesisese juurdepääsupunkti ehitamine peab olema

dokumenteeritud vähemalt skemaatiliselt ning olema varustatud selgitava kasutusjuhendiga,

mis tehakse kättesaadavaks hoonesisest juurdepääsupunkti kasutavatele sideettevõtjatele.

Lõikes 4 sätestatakse, et hoonesisese juurdepääsupunkti jaoks ette nähtud sidekapi suurus peab

vastama korterite arvule hoones ning olema piisav, et võimaldada paigaldada sinna sideteenuse

osutamiseks vajalikud seadmed. Kapi suuruse reguleerimine mitme sideettevõtja jaoks aitab

lõpetada olukorra, kus ajalooliselt on ehitanud iga sideettevõtja hoonesse oma võrgu, sh igaühel

on oma kapp.

Hoone sidelahendus peab olema läbimõeldud, ühest asukohast eluruumideni hargnev. Eesmärk

on, et hoones on üks sidekapp, kuhu on toodud kõikide korterite valguskaablid, ning sellele

sidekapile saavad juurdepääsu kõik sideettevõtjad, kes soovivad selles hoones klientidele

sideteenust pakkuda. See suurendab klientide valikut saada endale kõige sobivam sideteenus.

Lõike 5 kohaselt peavad hoonesisese juurdepääsupunkti kaablid olema tähistatud nii, et oleks

arusaadav, mis korterile nad kuuluvad.

Lõike 6 kohaselt tuleb hoonesiseses juurdepääsupunktis jätta vähemalt 25% ruumist vabaks viie

sideettevõtja seadmete jaoks. Sidekapi suuruse valimisel tuleb arvestada, et tulevikus võib

tekkida vajadus kellelegi lisaühendusi luua. Tavapärane on selleks tarbeks kapi algsel valimisel

arvestada 25% vaba ruumiga võimalike lisanduvate ühenduste jaoks.

Lõike 7 kohaselt peab hoonesisese juurdepääsupunkti sidekapp või seda sisaldav ruum olema

lukustatav, kuna elektrivoolu vajav osa peab olema kaitstud volitamata juurdepääsu eest.

Sidevõrkude jaoks mõeldud ruumile või kapile ei tohi ligi saada võõras või kõrvaline isik

vandaalitsemise või sabotaaži eesmärgil. Ühenduste katkestamine või lõhkumine häirib väga

tugevalt nii tavapärast elu-, äri- kui ka tootmistegevust, aga võib olla ka väga halbade

tagajärgedega, kuna sideteenust kasutatakse tänapäeval ka keerukate süsteemide, transpordi jms

juhtimiseks.

Paragrahvis 6 sätestatakse tehnilised nõuded valguskaablivalmidusega hoonesisesele

füüsilisele taristule, valguskaablile ja pistikupesadele.

Lõike 1 kohaselt tuleb valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu ehitamisel

arvestada vähemalt 25% vaba ruumiga, et tagada rikete kõrvaldamiseks vajalik tehniline reserv

ja tulevikuvajadused.

Lõike 2 kohaselt peab hoonesisene valguskaabel jõudma hoonesisesest juurdepääsupunktist

eluruumi või äriruumi ilma vahepealse jagamiseta. Hoonesisest valguskaablivõrku ei tohi

ehitada jagatud kiudude põhimõttel, paigaldades selleks jaotureid (nn splitter), sest ühise kiu

puhul ei saa kliendid enam teenuseosutajat valida ning see vähendab tarbijate ja omanike

võimalusi oma vara kasutada ja käsutada, nagu nad soovivad. Ühe jaoturi taga olevad kliendid

saavad valida ainult ühe operaatori vahel ja vahetada sideteenuse osutajat ainult koos, mitte

igaüks eraldi. Selleks, et kõik saaksid teenuseosutajat vabalt valida, peab valguskaabli kiud

olema n-ö otsekiud sidekapist kohta, kus sideteenust soovitakse tarbida.

Lõike 3 kohaselt sätestatakse tehnilised nõuded valguskaablites kasutatavatele kiududele.

Eeldatakse, et valguskaablites kasutatavad kiud on nõuetekohased, kui nad vastavad

Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union – ITU)

6

ITU-T G.6575 või uuemale valguskaabli kiududele ettenähtud soovitusele. Määruse sõnastus

võimaldab tulevikus kehtestatavate soovituste jälgimist.

ITU on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) info- ja sidetehnoloogia allorganisatsioon,

valitsuste ja erasektori tunnustatud rahvusvaheline foorum sidevõrkude ja -teenuste ning

normide arendamises, mis koordineerib rahvusvahelist raadiosageduste kasutust ja töötab välja

tehnilised soovitused, et tagada elektrooniliste sidevõrkude ja seadmete koostoime ja ohutus.

ITU soovitused põhinevad ulatuslikel eksperditeadmistel, konsensusel ja rahvusvahelistel

tehnilistel standarditel ning neid kasutatakse üle maailma nii riiklike kui ka erasektori

sidelahenduste planeerimisel.

Lõike 4 kohaselt peab hoonesisese valguskaabli kiud lõpetama teatud tüüpi pistikutes koos

vastava adapteriga, võimaldades jaotuspunktis juurdepääsu viiele sideettevõtjale. Pistiku tüüp

SC/APC on optilise valguskaabli pistiku laialt levinud standard. Sidekapp peab olema

nõuetekohaselt korras ning kõik kliendid eraldi märgistatud.

Lõike 5 kohaselt peab valguskaabel olema halogeenivaba ja dielektriline. Halogeenivaba peab

valguskaabel olema selle jaoks, et ei tekitaks tulekahju korral paksu suitsu, ja dielektriline selle

jaoks, et ei tekitaks elektrivõrgus häireid.

Paragrahvis 7 sätestatakse tehnilised nõuded valguskaablite ja multitoru paigaldamiseks.

Lõike 1 kohaselt tuleb valguskaablid paigaldada selliselt, et nad ei hakkaks elektrikaablitega

üksteisele häireid tekitama. Võimaluse korral tuleb paigaldada valguskaablid ja elektrikaablid

erinevatesse torudesse üksteisest kaugemale (minimaalne soovituslik vahekaugus on 50 mm

või füüsiline eraldatus), et vältida elektromagnetilisi häireid (EMI), mis mõjutavad

elektroonilise side signaale.

Lõigete 2 ja 3 kohaselt peab hooneväline sidetoru, mis sisaldab tuvastustraati, olema ehitatud

viisil, et tuvastustraat ei põhjustaks häireid teistele kaablitele ja nende kaudu osutatavatele

teenustele. Tuvastustraadiga multitoru peab olema maandatud vastavalt elektriohutusnõuetele.

Lõike 4 kohaselt peab valguskaablite ja multitoru lubatav painderaadius paigaldamisel vastama

tootja juhenditele ja kehtivatele standarditele.

Valguskaablit ei soovitata painutada 90-kraadise või teravama nurga all, kuna klaaskiud selle

sees lähevad katki. Kaablid on aja jooksul arendamise ja materjalikulu vähendamise käigus

saanud küll järjest väiksemad mõõtmed, kuid isegi kui klaaskiud kaablis ei purune, siis väga

teravat nurka murda ei tohi, kuna klaaskius liikuv valgus hakkab seintel peegelduma ja tekib

sumbumus, mis takistab valguse ülikiiret liikumist ja seega ka sideteenust. Sellepärast on

kehtestatud standardid, kui väikese raadiusega saab mingit kaablit keerata. Välistingimustes

pole raadius nii oluline kui sisetingimustes, kus paratamatult tuleb näiteks varem valmis

ehitatud hoones liikuda kaabliga ka erinevaid nurki mööda. Valesti ehitades võib sisevõrk olla

oluliselt kehvema läbilaskvusega, kui kaabel tegelikult võimaldaks, seepärast on seda oluline

ka sätestada.

Lõike 5 kohaselt tuleb välistingimustes paigaldada valguskaablid ja kiud sidetorusse või

multitorusse ilmastiku eest kaitstuna. Puhumistorudesse ei tohi sattuda vett ega pinnast. Kui

torustikku satub vesi, tekib oht, et jäätumisel tekkiva paisumisega lükatakse või tõmmatakse

kaablit, mis aga ei tohi liikuda, kuna kiududes võib tekkida sumbumus või kiud võivad katkeda.

5 G.657 : Characteristics of a bending-loss insensitive single-mode optical fibre and cable

7

Paragrahvis 8 sätestatakse tehnilised nõuded hoonesse sisenevale sidetorule.

Määruse eesmärk on, et rajatav sidevõrgu kaablikanalisatsioon võimaldaks hoonet ühendada

vähemalt viie sideettevõtja valguskaablitega.

Selle eesmärgiga soovitakse parandada konkurentsi sideturul. Määruses ei sätestata sidetoru

välist läbimõõtu, kuna see on vananenud lähenemine. Tehnoloogia areneb ning valguskaablite

läbimõõt väheneb, seega oluline on sätestada, et kaablikanalisatsiooni peavad mahtuma

vähemalt viie sideettevõtja valguskaablid, mis suurendaks klientide valikuvõimalust saada

mõistliku hinnaga internetti.

Lõike 1 kohaselt peab hoonesse siseneva sidetoru ehitama piisava varuga ning see peab

võimaldama vähemalt kümmet paigalduskohta, sealhulgas tehnilist reservi rikete

kõrvaldamiseks. Kümme paigalduskohta tagab võimaluse viiele sideettevõtjale oma kaablid

sidetorusse paigaldada. Juhul, kui hoonesse siseneva sidetoru asemel paigaldatakse multitoru,

peab see koosnema minimaalselt kümnest mikrotorust, s.t võimaldama vähemalt kümmet

paigalduskohta. Vähemalt kümme paigalduskohta tähendab seda, et praktikas võib see arv

suurem olla, aga väiksem ei saa olla. Seda nõuet ja kõiki määruses sätestatud nõudeid

kohaldatakse kahe või enama korteriga elamutele ja ärihoonetele.

Lõike 2 kohaselt sätestatakse termini paigalduskoht tähendus. Paigalduskoht on sidekaabli

paigaldamiseks ette nähtud koht sidetorus.

Lõike 3 kohaselt projekteeritakse hoonesse sisenev sidetoru hoonesisesest juurdepääsupunktist

ehk jaotuspunktist kuni hoonevälise juurdepääsupunktini kinnistu piiril või selle vahetus

läheduses (sidekaev, sidekapp), mis võimaldab hoonet ühendada üldkasutatava elektroonilise

side võrguga (liitumiskoht).

Lõike 4 kohaselt ei tohi sideettevõtja hoonesse sisenevates sidetorudes võtta kasutusele rohkem

kui kaks paigalduskohta, välja arvatud juhul, kui korterite arv hoones jääb alla 20 ja juurdepääsu

soovivaid sideettevõtjaid on vähem kui viis ning sideettevõtjal on vastav kirjalik nõusolek

hoone omanikult.

Paragrahvi 9 kohaselt sätestatakse eelnõukohase määruse rakendussäte, et määruse nõudeid

kohaldatakse uuele hoonele või oluliselt rekonstrueeritavale hoonele, mille kohta on esitatud

ehitusloa taotlus pärast 12. veebruari 2026. See tähtaeg tuleneb gigabititaristu määruse artikli

10 lõigetest 1 ja 2.

Paragrahvis 10 sätestatakse määruse jõustumisaeg. Kuna gigabititaristu määrust rakendav

ehitusseadustiku muudatus jõustub 01.01.2026, siis peaks ka eelnõukohane määrus jõustuma

01.01.2026.

Määruse § 1 lõige 3 jõustub ehitusseadustiku sättega samal päeval (ehk 12. veebruaril 2026. a).

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus on otseselt seotud EL-i õigusega, kuivõrd määrusega kehtestatakse gigabititaristu

määruse artikli 10 lõikes 4 olevad nõuded.

4. Määruse mõjud

8

Eelnõukohase määruse kehtestamise aluseks oleva volitusnormi alusel kehtestatakse nõuded

sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele. Määrusega ei kehtestata uusi nõudeid, vaid

sätestatakse praktikas juba kasutuses olevad tehnilised spetsifikatsioonid, seega määruse

rakendamisega kaasnevad lisakulud hoone omanikule on minimaalsed.

Hoone ehitusaegne varustamine füüsilise taristuga tekitab ainult piiratud lisakulusid ehitise

omanikule, samal ajal kui ülikiiret andmeedastust võimaldava hoonesisese füüsilise taristu

tagantjärele paigaldamise kulud võivad moodustada olulise osa sidevõrgu kasutuselevõtmise

kuludest. Samal ajal lisab hoonele väärtust hoone varustamine füüsilise taristuga, mis

võimaldab sideettevõtjal pakkuda ülikiiret andmesideühendust.

Kaasnevat lisakulu on keeruline prognoosida, see oleneb mitmest asjaolust. Näiteks 50

korteriga elamu ehitamiskuludest moodustavad hoonesisese füüsilise taristu rajamise kulud

väga väikese protsendi kogu maja ehituskuludest, samal ajal kui viie korteriga elamu

ehituskuludest moodustab see juba suurema protsendi.

Määrus kohaldub uutele hoonetele ja põhjalikult rekonstrueeritavatele hoonetele, mille kohta

esitatakse ehitusloa taotlused pärast 12. veebruari 2026.

Määrusega soovitakse parandada konkurentsi side valdkonnas ning mitmes kohas sätestatakse,

et hoonesisene võrk peab võimaldama ligipääsu vähemalt viiele sideettevõtjale, mis suurendab

klientide võimalusi saada mõistliku hinnaga andmesidet.

Määrus võib eelduslikult mõjutada järgnevaid valdkondasid: mõju majandusele, sotsiaalne

mõju, mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale ning riigivalitsemisele. Mõjude olulisuse

tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi järgmiste kriteeriumide alusel: mõju ulatus, mõju

avaldamise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.

Eelnõus esitatud nõuded ei mõjuta siseturvalisust, regionaalarengut ega riigikaitse ja

välissuhete mõjuvaldkonda, mistõttu ei ole mõjusid nendes valdkondades hinnatud.

4.1. Mõjuvaldkond – majanduslik mõju

Sihtrühm: hoonete omanikud, sideettevõtjad, sidevõrkude arendajad, kinnisvaraarendajad

Hoonete omanike täpset arvulist suurust pole võimalik välja tuua, kuna see sõltub eelkõige

sellest, kui paljud omanikud oma hoonet oluliselt renoveerida otsustavad ning kui palju

olemasolevad rajatised tingimustele juba vastavad või kui palju rajatakse uusi hooneid. Määrus

ei kohaldu ühepereelamutele, mis vähendab isikute hulka, kellele mõju avaldub. Samas

korterelamute rekonstrueerimise puhul avaldub mõju kõigile korteriomanikele, kes peavad

omavahel kulud jagama.

Sideettevõtjate arv, keda määrus mõjutab on umbes 50 ja sidevõrkude arendajate arv on ligi 50.

Mõju avaldub ka kinnisvaraarendajatele, kelle valdkonda uute hoonete rajamine sageli kuulub.

Kinnisvaraarendajate arv on ligi 100. Samas EhS paragrahv 618 kehtinud juba alates 2017.

aastast, mille kohaselt peab uus hoone ja hoone, kus tehakse põhjalikku rekonstrueerimistööd,

olema varustatud lõppkasutaja asukohas oleva sidevõrku toetava hoonesisese füüsilise taristu

ja juurdepääsupunktiga. Määrusega täpsustatakse sidevõrkude tehnilisi nõudeid.

Eelnõukohases määruses nimetatud nõuded kehtestatakse selguse ja kehtivate ehitustavade

ühtlustamise huvides. Kehtestatavad nõuded mõjutavad sideettevõtjaid, sidevõrkude

arendajaid, uute ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete omanikke.

Määruses kehtestatud nõuded ei too kaasa olulisi lisakulusid sihtrühmale, vaid selgust, kuidas

tuleb hoonesisene füüsiline taristu projekteerida ja ehitada. Kuna kohustus varustada uut hoonet

ja oluliselt rekonstrueeritavat hoonet sidevõrku toetava hoonesisese füüsilise taristu ja

juurdepääsupunktiga kehtivad juba alates 2017. aastast. Lisaks on positiivne mõju sellel, kui

9

juba ehitamise ajal arvestatakse ja jäetakse vaba ruumi tulevikus tekkida võiva vajaduse

tarbeks. See võib tulevikus vähendada ümberehitamise vajadust ja hoida sellega raha kokku.

Määruse nõuded soodustavad konkurentsi teket, kuna peavad võimaldama hoonet ühendada

vähemalt viie sideettevõtja võrguga.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna nõuetega tuleb arvestada vaid uute ja põhjalikult

rekonstrueeritavate hoonete puhul. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest määrusega

kehtestatakse vaid miinimumnõuded hoonesisese füüsilise taristu kavandamiseks ja rajamiseks,

mis toetab võrgu töökindlust, sideettevõtjate juurdepääsu ning tulevikukindlust.

4.2. Mõjuvaldkond – sotsiaalne mõju, mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale

Sihtrühm: elektroonilise side teenuse kasutajad, elanikkond

Määrusel võib olla kaudne mõju kogu elanikkonnale, kuna tänapäeval kasutavad kõik inimesed

elektroonilise side teenuseid. Määrus tegeleb eelkõige tehniliste nõuete ühtlustamisega.

Valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu projekteerimine, ehitamine ja

hooldamine kehtestatud nõuete alusel parandab elukeskkonna turvalisust, töökindlust ja

kvaliteeti. Valguskaablivalmidusega füüsilise taristu olemasolu hoonetes parandab klientide e-

kaasatust ja aitab kaasa infotehnoloogiast tulenevate sotsiaalsete hüvede kasutamisele.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest nõuded kehtestatakse vaid uutele ja põhjalikult

rekonstrueeritavatele hoonetele. Ebasoovitavate mõjude risk on samal põhimõttel keskmine.

Sihtrühm on suur, hõlmates sisuliselt kogu elanikest koosnevat elektroonilise side teenuste

kasutajaskonda korterelamutes, ärimajades ja ühiskasutusega hoonetes.

Kokkuvõtlikult saab muudatuse mõju elanikkonnale pidada väheoluliseks. Mõju on eelkõige

positiivne, sest tagab parema kvaliteediga elektroonilise side teenuse uutes ja oluliselt

rekonstrueeritavates hoonetes.

4.3. Mõjuvaldkond – riigivalitsemine

Sihtrühm: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) ja kohalikud

omavalitsused (edaspidi ka KOV). TTJA kogu asutuse isikkoosseis on 163 ametikohta ja

sidevõrkude projekteerimise ja ehitamise nõuete järelevalvega otseselt seotud ametikohtade arv

on 1. KOV-i ehitus- ja planeeringutega tegelevaid ametnikke arv on ligi 500.

Riigivalitsemises mõjutab määruse kehtestamine eelkõige TTJA-d ja KOV-e.

TTJA teeb juba kehtiva õiguse kohaselt riiklikku järelevalvet ehitamisega seotud nõuete

täitmise üle ning määruse kehtima hakkamisel säilib TTJA roll riikliku järelevalve tegijana.

Vajaduse korral on TTJA-l võimalus kasutada haldussundi, mis seisneb ettekirjutuses,

sunnirahas või asendustäitmises6.

Mõju KOV-i töökorraldusele tuleneb gigabititaristu määruse artikli 10 lõikes 1 sätestatud

nõudest, et kõik uued hooned ja oluliselt rekonstrueeritavad hooned, sealhulgas ühisomandis

olevad elemendid, mille kohta on esitatud ehitusloa taotlused pärast 12. veebruari 2026, peavad

olema varustatud valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu ja hoonesisese

valguskaabliga, ning artikli 10 lõikes 2 sätestatud nõudest, et kõik uued korterelamud või

oluliselt rekonstrueeritavad korterelamud, mille kohta on esitatud ehitusloa taotlused pärast

12. veebruari 2026, varustatakse juurdepääsupunktiga. EhS-i § 44 punkti 1 ja § 55 punkti 1

6 Asendustäitmise ja sunniraha seadus – Riigi Teataja

10

kohaselt keeldub pädev asutus (kohalik omavalitsus) ehitisele ehitusloa ja kasutusloa

andmisest, kui see ei vasta nõuetele ehk muu hulgas ka EhS-i 9. peatükis ja gigabititaristu

määruses sätestatud nõuetele. Seega ei suurenda eelnõu oluliselt kohaliku omavalitsuse

koormust ehitus- ja kasutusloa andmise menetlemisel.

Eelnevat arvestades on TTJA-le ja KOV-idele avalduv mõju hinnanguliselt väike, sest määruse

rakendamine eeldab TTJA-lt ja KOV-ilt seniste tööprotsesside ajakohastamist ning uute

nõuetega arvestamist, kuid selle teostamine ja sellega kohanemine on ajutine.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei nõua riigieelarvest lisavahendeid ega ole ette näha riigieelarve tulude

suurenemist. Sidevõrkude projekteerimise ja ehitamise nõuded kehtivad ka riigi ja kohaliku

omavalitsuse rajatavatele uutele või oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele, kuid nende

rakendamine ei too kaasa olulist lisakulu.

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tegevusi kohaliku omavalitsuse üksustele

ega riigile, sest ehitiste vastavust nõuetele kontrollitakse ehitusloa andmisel või ehitusteatise

menetlemisel EhS-is sätestatud korra alusel.

6. Määruse jõustumine

Määrus on kavandatud jõustuma ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seadusena jõustumise ajal 1. jaanuar 2026. a.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine

Määrus esitatakse eelnõude infosüsteemis EIS kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile.

Määrus esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooniliidule, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti

Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Ehitusinseneride Liidule, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti

Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Gaasiliidule, Eesti Geodeetide

Ühingule, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti

Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Kinnisvara Korrashoiu

Liidule, Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Taristuehituse Liidule, Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutusele, Eesti Maastikuarhitektide Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Planeerijate

Ühingule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Puitmajaliidule, Eesti

Sisearhitektide Liidule, Eesti Soojuspumba Liidule, Eesti Taastuvenergia Kojale, Eesti

Tööandjate Keskliidule, Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsile, Eesti Vee-

ettevõtete Liidule, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidule, Linnalaborile, Teenusmajanduse

Kojale, Harjumaa Omavalitsuste Liidule, Hiiumaa Vallavalitsusele, Ida-Virumaa Omavalitsuste

Liidule, Jõgeva Vallavalitsusele, Järva Vallavalitsusele, Läänemaa Omavalitsuste Liidule,

Lääne-Viru Omavalitsuste Liidule, Põlva Vallavalitsusele, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele,

Rapla Vallavalitsusele, Saaremaa Vallavalitsusele, Tartu Vallavalitsusele, Valga

Vallavalitsusele, Viljandi Vallavalitsusele ning Võru Vallavalitsusele.

EELNÕU 25.11.2025

JUSTIITS- JA DIGIMINISTER

MÄÄRUS

Nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 821 lõike 1 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse nõuded elektroonilise side võrkude projekteerimisele ja

ehitamisele.

(2) Elektroonilise side võrkude projekteerimisele ja ehitamisele esitatavate nõuete kehtestamise

eesmärk on varustada uued hooned või oluliselt rekonstrueeritavad hooned

valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu ja hoonesisese valguskaabliga ning

juurdepääsupunktiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309, mis käsitleb

meetmeid, millega vähendada elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning

millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/61/EL

(gigabititaristu määrus) (ELT L, 2024/1309, 08.05.2024, lk 1–40), tähenduses.

(3) Määruses kehtestatud nõudeid ei kohaldata ehitusseadustiku § 821 lõikes 2 nimetatud

hoonetele.

§ 2. Terminite kasutamine

(1) Määruses kasutatakse termineid elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja),

elektroonilise side võrk (edaspidi sidevõrk), üldkasutatav elektroonilise side võrk ja

elektroonilise side teenus (edaspidi sideteenus) elektroonilise side seaduse tähenduses.

(2) Määruses kasutatakse termineid hoonesisene füüsiline taristu, hoonesisene valguskaabel ja

valguskaablivalmidusega hoonesisene füüsiline taristu määruse (EL) 2024/1309 tähenduses.

§ 3. Hoonesisene ja hooneväline juurdepääsupunkt

(1) Hoonesisene juurdepääsupunkt on sideettevõtjatele ligipääsetav füüsiline punkt hoones,

mille kaudu tehakse kättesaadavaks valguskaablivalmidusega hoonesisene füüsiline taristu

vastavalt (EL) määruse 2024/1309 artikli 2 punktile 11.

(2) Hooneväline juurdepääsupunkt on sideettevõtjatele ligipääsetav füüsiline punkt (sidekaev,

sidekapp) kinnistu piiril või selle vahetus läheduses.

2

§ 4. Sidetoru ja multitoru

(1) Sidetoru on toru, millesse on võimalik paigaldada sidekaableid ja mille peamine otstarve on

sidekaablite kaitsmine; sidetoru on muu hulgas ka multitoru.

(2) Multitoru on mitmest väiksemast ühes kestas paiknevast sidetorust koosnev sidetoru liik.

§ 5. Tehnilised nõuded hoonesisesele ja hoonevälisele juurdepääsupunktile

(1) Hoonesisene ja hooneväline juurdepääsupunkt peavad olema projekteeritud ja ehitatud

selliselt, et oleks tagatud ohutus nende tavapärasel kasutamisel ja hooldamisel, ning et sinna

mahuks vähemalt viie sideettevõtja ja hoone teenindamiseks vajalikud valguskaablid.

(2) Hoonevälise juurdepääsupunkti ja hoonesse siseneva sidetoru ehitamine peab olema

dokumenteeritud ehitusseadustiku §-s 15 ehitamise dokumenteerimisele esitatud nõuete

kohaselt.

(3) Hoonesisese juurdepääsupunkti ehitamine peab olema dokumenteeritud vähemalt

skemaatiliselt ning olema varustatud selgitava kasutusjuhendiga, mis tehakse kättesaadavaks

hoonesisest juurdepääsupunkti kasutavatele sideettevõtjatele.

(4) Hoonesisese juurdepääsupunkti jaoks ette nähtud sidekapi suurus peab vastama ruumide

arvule ning olema piisav, et võimaldada paigaldada sinna sideteenuse osutamiseks vajalikud

seadmed.

(5) Hoonesisese juurdepääsupunkti valguskaablid peavad olema tähistatud nii, et oleks

arusaadav, mis korterile nad kuuluvad.

(6) Hoonesiseses juurdepääsupunktis tuleb jätta vähemalt 25 protsenti ruumist vabaks viie

sideettevõtja seadmete jaoks.

(7) Hoonesisese juurdepääsupunkti sidekapp või seda sisaldav ruum peab olema lukustatav.

§ 6. Tehnilised nõuded valguskaablivalmidusega hoonesisesele füüsilisele taristule,

valguskaablile ja pistikupesadele

(1) Valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu ehitamisel peab arvestama vähemalt

25 protsendi vaba ruumiga, et tagada rikete kõrvaldamiseks vajalik tehniline reserv ja

tulevikuvajadused.

(2) Hoonesisene valguskaabel peab jõudma hoonesisesest juurdepääsupunktist eluruumi või

äriruumi ilma vahepealse jagamiseta.

(3) Eeldatakse, et valguskaablites kasutatavad kiud on nõuetekohased, kui nad vastavad

Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union – ITU)

ITU-T G.657 või uuemale valguskaabli kiududele ettenähtud soovitusele.

(4) Hoonesisese valguskaabli kiud lõpetatakse SC/APC (Subscriber Connector / Angled

Physical Contact) tüüpi pistikutes koos vastava adapteriga, võimaldades juurdepääsu

hoonesiseses juurdepääsupunktis viiele sideettevõtjale vastavalt määruse §-le 5.

(5) Valguskaabel peab olema halogeenivaba ja dielektriline.

3

§ 7. Valguskaablite ja multitoru paigaldamise tehnilised nõuded

(1) Valguskaablid tuleb paigaldada selliselt, et need ei tekitaks elektrikaablitega üksteisele

häireid. Võimalusel tuleb paigaldada valguskaablid ja elektrikaablid erinevatesse torudesse

üksteisest kaugemale, et vältida elektromagnetilisi häireid, mis mõjutavad elektroonilise side

signaale. Minimaalne soovituslik vahekaugus on 50 millimeetrit või füüsiline eraldatus.

(2) Hooneväline sidetoru, mis sisaldab tuvastustraati, peab olema ehitatud viisil, et tuvastustraat

ei põhjustaks häireid teistele kaablitele ja nende kaudu osutatavatele teenustele.

(3) Tuvastustraadiga multitoru peab olema maandatud vastavalt elektriohutusnõuetele.

(4) Valguskaablite ja multitoru lubatav painderaadius paigaldamisel peab vastama tootja

juhenditele ja kehtivatele standarditele.

(5) Hooneväliselt tuleb valguskaablid paigaldada sidetorusse või multitorusse.

§ 8. Tehnilised nõuded hoonesse sisenevale sidetorule

(1) Hoonesse sisenev sidetoru peab olema ehitatud piisava varuga ning see peab võimaldama

vähemalt kümmet paigalduskohta, sealhulgas tehnilist reservi rikete kõrvaldamiseks.

(2) Paigalduskoht on sidekaabli paigaldamiseks ette nähtud koht sidetorus.

(3) Hoonesse sisenev sidetoru projekteeritakse hoonesisesest juurdepääsupunktist kuni

hoonevälise juurdepääsupunktini kinnistu piiril või selle vahetus läheduses, mis võimaldab

hoonet ühendada üldkasutatava elektroonilise side võrguga.

(4) Sideettevõtja ei tohi hoonesse sisenevas sidetorus võtta kasutusele rohkem kui kaks

paigalduskohta, välja arvatud juhul, kui korterite arv hoones jääb alla 20 ja juurdepääsu

soovivaid sideettevõtjaid on vähem kui viis ning sideettevõtjal on vastav kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek hoone omanikult.

§ 9. Määruse nõuete kohaldamine

Määruse nõudeid kohaldatakse uuele hoonele või oluliselt rekonstrueeritavale hoonele, mille

kohta on esitatud ehitusloa taotlus pärast 12. veebruari 2026. aastal.

§ 10. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. aastal.

(2) Määruse § 1 lõige 3 jõustub 12. veebruaril 2026. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister

4

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Uudeberg

kantsler

Justiits- ja digiministri määruse „Nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele“

eelnõu

seletuskirja juurde

Lisa 1

Hoonesisene JDP

Hooneväline JDP

SE

1

SE 1

SE

2

SE

3

SE 1

SE

4

SE 1

SE

5

SE 1

Korter 6

Korter 2

Korter 3

Korter 7 Korter 8

Korter 4 Korter 5

Hoonesisene

füüsiline taristu ja

liinid

(valguskaablid)

Igas korteris on

kliendi

terminalseadme

ühenduspunkt

Korter 1

Kliendiliinid

(valguskaablid)

Sidetoru (sh

multitoru)

Lühendid: SE – sideettevõtja JDP – juurdepääsupunkt (kapp, kaev jms) Ühenduspunkt on kliendi terminalseadme liiniga ühendamise koht, elektroonilise side seaduse tähenduses.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeerium Justiits- ja digiministri määruse „Nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele“ eelnõu Austatud ministrid Saadame teile kooskõlastamiseks justiits- ja digiministri määruse „Nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1) määruse eelnõu ja seletuskiri 2) seletuskirja lisa Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Arhitektide Liit Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Meie 27.11.2025 nr 8-1/9575-1

2

Eesti Gaasiliit Eesti Geodeetide Ühing Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Keskkonnaühenduste Koda MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Eesti Kinnisvarafirmade Liit Eesti Korteriühistute Liit MTÜ Eesti Taristuehituse Liit Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus Eesti Maastikuarhitektide Liit Eesti Omanike Keskliit Eesti Planeerijate Ühing Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Puitmajaliit Eesti Sisearhitektide Liit Eesti Soojuspumba Liit Eesti Taastuvenergia Koda Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selt Eesti Vee-ettevõtete Liit Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit MTÜ Linnalabor Teenusmajanduse Koda Harjumaa Omavalitsuste Liit Hiiumaa Vallavalitsus Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit Jõgeva Vallavalitsus Järva Vallavalitsus Läänemaa Omavalitsuste Liit Lääne-Viru Omavalitsuste Liit Põlva Vallavalitsus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Rapla Vallavalitsus Saaremaa Vallavalitsus Tartu Vallavalitsus Valga Vallavalitsus Viljandi Vallavalitsus Võru Vallavalitsus Elena Reilent [email protected]

1

Justiits- ja digiministri määruse „Nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku (EhS) § 821 lõike 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt

kehtestab nõuded elektroonilise side võrkude projekteerimisele ja ehitamisele valdkonna eest

vastutav minister (antud juhul justiits- ja digiminister) määrusega.

Nimetatud volitusnorm jõustub ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 1 (edaspidi

EhS) jõustumisel 01.01.2026. EhS-ga rakendatakse Eesti õiguses Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EL) 2024/1309, mis käsitleb meetmeid, millega vähendada elektroonilise

side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120

ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/61/EL (edaspidi gigabititaristu määrus) (ELT L,

2024/1309, 08.05.20242). Selle määrusega rakendatakse Eesti õiguses gigabititaristu määruse

artikli 10 lõiget 4.

Sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele esitatavate nõuete kehtestamise eesmärk on

varustada uued hooned või oluliselt rekonstrueeritavad hooned valguskaablivalmidusega

hoonesisese füüsilise taristu ja hoonesisese valguskaabliga ning juurdepääsupunktiga.

Gigabititaristu määruse kohaselt peaksid liikmesriigid vastu võtma tehnilised kirjeldused või

standardid, mis võimaldaksid hõlpsalt teha tavapärast hooldustegevust üksikute valguskaablite

puhul, mida iga sideettevõtja kasutab väga suure läbilaskevõimega võrguteenuste osutamiseks,

ning neis sätestatakse vähemalt järgmine:

a) hoone juurdepääsupunkti tehniline kirjeldus ja valguskaabli liidese tehniline kirjeldus;

b) kaabli tehniline kirjeldus;

c) pistikupesade tehniline kirjeldus;

d) kaablitorude või mikrotorude tehniline kirjeldus;

e) tehniline kirjeldus, mida on vaja, et hoida ära elektrikaablite häired;

f) minimaalne painderaadius;

g) kaablite paigaldamise tehniline kirjeldus.

Tegemist on uue rakendusakti terviktekstiga.

Eestis kehtib ehitise projekteerimisel, ehitamisel ning korrashoidmisel EhS-i § 7 tähenduses hea

ehitustava põhimõte. Määruses on sätestatud minimaalsed tehnilised nõuded, mis on vajalikud

sidevõrkude projekteerimisel ja ehitamisel selleks, et oleks tagatud kvaliteetne sideteenus ja

efektiivne sidevõrkude korrashoid, kuid see, kuidas täpselt ühe või teise nõude täitmiseni jõuda,

on jäetud lahtiseks arvestusega, et nõuded peavad jätma ruumi tehnoloogilisele neutraalsusele

ja innovatsioonile.

Määruses kehtestatud nõuded hakkavad kehtima kõikidele uutele hoonetele ja oluliselt

rekonstrueeritavatele hoonetele, mille kohta on esitatud ehitusloa taotlused pärast 12. veebruari

2026, juhul kui uued või oluliselt rekonstrueeritavad hooned ei ole vabastatud gigabititaristu

määruse artikli 10 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetest.

1 Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus–Riigi Teataja 2 http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1309/oj

2

Loetelu hoonetest, mis on objektiivsetel põhjustel vabastatud gigabititaristu määruse artikli 10

lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud nõuetest, on sätestatud EhS-i § 821 lõikes 2.

Määruseelnõuga võrreldes ehitusseadustikuga uusi halduskoormust tõstvaid kohustusi

inimestele, vabaühendustele ja ettevõtjatele ei lisandu.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi sideturgude talituse nõunik

Elena Reilent ([email protected], 58851081), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti sideosakonna endine ekspert Martin Vallimäe ([email protected]) ning sideturu

ekspert Peeter Lutsoja ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud

Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Moonika Kuusk

([email protected]).

Eelnõu väljatöötamisel on osalenud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud ehitusseadustikuga, kuivõrd määrus antakse EhS-i § 821 lõike 1 alusel.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025–2027 punktiga 3713, mille

kohaselt parandatakse sidevaldkonna konkurentsireegleid ning lihtsustatakse uute

sideühenduste rajamist ja laiendatakse kiire interneti kättesaadavust maapiirkondades. Ühe

ülesandena selle üldeesmärgi täitmisel on välja toodud ehitusseadustiku ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu jõustumine ja määruse „Nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja

ehitamisele“ kehtestamine.

Määrus on otseselt seotud EL-i õigusega, kuivõrd määrusega kehtestatakse gigabititaristu

määruse artikli 10 lõikes 4 olevad nõuded.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 821 lõike 1 alusel.

Määrus koosneb kümnest paragrahvist.

Paragrahviga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala.

Määruse eesmärk on kehtestada täpsustatud nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja

ehitamisele selleks, et varustada uued hooned või oluliselt rekonstrueeritavad hooned

valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu ja hoonesisese valguskaabliga ning

juurdepääsupunktiga gigabititaristu määruse tähenduses. Määruses kasutatud termin sidevõrk

hõlmab ka väga suure läbilaskevõimega sidevõrku. Väga suure läbilaskevõimega sidevõrk on

sidevõrk, mis võimaldab kiiremat andmeedastust.

Lõikes 3 on sätestatud, et määruses kehtestatud nõudeid ei kohaldata EhS § 821 lõikes 2

nimetatud hoonetele. EhS § 821 lõikes 2 sätestatud loetelus nimetatud ehitiste puhul on

objektiivsed põhjused, miks määruse nõudeid nendele kohaldama ei peaks.

3 VVTP 2025-2027.xlsx

3

Muinsuskaitse all olevatele ehitistele, religioossetele või kultuskohtadena kasutatavatele

hoonetele ei ole mõistlik sätestada valguskaablivalmiduse kohustust ja

valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristuga varustamise kohustust, sest see võib

rikkuda nende hoonete olemust ja välisilmet. See ei ole kooskõlas muinsuskaitse all oleva

ehitise kaitsmise huvidega ja rikuks ehitist. Hoonesisese füüsilise taristuga varustamise nõuete

järgimine võib kahjustada nende hoonete olemust ja välisilmet ehk ajale iseloomulike hoonete

arhitektuuri, seda kujundavaid võtteid ja materjale.

Samuti on ebaproportsionaalne kohaldada hoonesisese füüsilise taristu ja valguskaabliga

varustamise nõudeid hoonetele, mida kasutatakse vaid piiratud ajavahemikul (kaks aastat), ning

ajutistele hoonetele.

EhS § 821 lõike 2 punktis 3 sätestatakse erand hoonetele (nii elamule kui ka mitteelamule),

mille ehitisealune pind on kuni 60 m2, sõltumata hoone kõrgusest (st siin on mõeldud nii

hooneid, mis on kuni 5 m kui ka üle 5 m kõrged), vastavalt EhS-i lisale 1. Nende hoonete

(näiteks kuuride) ehitamisel või ümberehitamisel ei ole vaja rajada hoonesisest füüsilist taristut

ja vedada valguskaablit. EhS § 821 lõike 2 punktis 4 sätestatakse erand ühe korteriga elamule

(üksikelamu, ridaelamuboks või kaksikelamu osa, suvila, aiamaja)4 ehk ühepereelamule.

Eelnõu koostajate hinnangul on erandi kehtestamine ühe korteriga elamule mõistlik, kuna sel

juhul jäetakse omaniku otsustada, kas ta varustab oma hoone hoonesisese füüsilise taristu ja

valguskaabliga või mitte. Sellise otsuse langetamine mõjutab vaid omanikku ennast. Ühe

korteriga elamu puhul võib väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu ehitamine osutuda

objektiivsetel põhjustel liiga keeruliseks, et väga suure läbilaskevõimega sidevõrku toetava

hoonesisese füüsilise taristu kasutuselevõtuga seotud lisakulud oleksid põhjendatud. EhS 821

lõike 2 punkti 5 kohaselt ei kohaldata hoonesisese füüsilise taristu ja valguskaabliga

varustamise nõuet riigikaitselistele ja julgeolekuasutuste ehitistele, kuna nende ehitiste

ehitamisele kohaldatakse erinõudeid (EhS-i 13. peatükk) ja nende suhtes ei saa kohaldada

valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu, hoonesisese valguskaabli ja

juurdepääsupunktiga varustamise kohustust.

Paragrahviga 2 sätestatakse eelnõukohases määruses terminite kasutamine.

Lõikes 1 sätestatakse, et eelnõukohases määruses kasutatakse termineid elektroonilise side

ettevõtja (edaspidi sideettevõtja), elektroonilise side võrk (edaspidi sidevõrk), üldkasutatav

elektroonilise side võrk ja elektroonilise side teenus (edaspidi sideteenus) elektroonilise side

seaduse tähenduses, et mitte dubleerida juba kasutuses olevaid mõisteid.

Lõikes 2 sätestatakse selguse huvides, et käesolevas määruses kasutatakse termineid

juurdepääsupunkt, hoonesisene füüsiline taristu, hoonesisene valguskaabel,

valguskaablivalmidusega hoonesisene füüsiline taristu gigabititaristu määruse tähenduses.

Määruses nimetatud termineid sidekapp ja sidekaabel ei defineerita, kuna nende sisu ei erine

tavapärasest tähendusest ja nad on üldmõistetavad.

Paragrahvis 3 määratletakse terminid hoonesisene ja hooneväline juurdepääsupunkt.

Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse terminite hoonesisene ja hooneväline juurdepääsupunkt tähendus.

4 EhS-i § 50 lõike 7 punkti 1 alusel antud ministri määruses sätestatud tähenduses.

4

Hoonesisene juurdepääsupunkt ehk jaotuspunkt on sideettevõtjatele ligipääsetav füüsiline

punkt hoones, mille kaudu tehakse kättesaadavaks valguskaablivalmidusega hoonesisene

füüsiline taristu vastavalt gigabititaristu määruse artikli 2 punktile 11.

Hooneväline juurdepääsupunkt ehk liitumiskoht on sideettevõtjatele ligipääsetav füüsiline

punkt (sidekaev, sidekapp) kinnistu piiril või selle vahetus läheduses.

Paragrahvis 4 määratletakse terminid sidetoru ja multitoru.

Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse terminite sidetoru ja multitoru tähendus.

Sidetoru on toru, millesse on võimalik paigaldada sidekaableid ja mille peamine otstarve on

sidekaablite kaitsmine; sidetoru on muu hulgas ka multitoru. Multitoru on mitmest väiksemast

ühes kehas paiknevast sidetorust koosnev sidetoru liik, mida kasutatakse elektroonilise side

teenuse jaoks vajalike valguskaablite paigaldamiseks puhumise meetodil.

Paragrahvis 5 sätestatakse tehnilised nõuded hoonesisesele ja hoonevälisele

juurdepääsupunktile.

Sidevõrgu ülesehitus on järgmine:

hooneväline juurdepääsupunkt >>> hoonesse sisenev sidetoru >>> hoonesisene

juurdepääsupunkt (vt joonis 1).

Lõikes 1 sätestatakse, et hoonesisene ja hooneväline juurdepääsupunkt peavad olema

projekteeritud ja ehitatud selliselt, et nende tavapärane kasutamine ja hooldamine oleks ohutu

ning et sinna mahuks vähemalt viie sideettevõtja ja hoone teenindamiseks vajalikud

valguskaablid.

Hooneväline juurdepääsupunkt on üldjuhul hoone omanikule kuuluv kaev või punkt kinnistu

piiril, kus sideettevõtjatel tekib juurdepääs hoonesisesele taristule. Hoonesisene

juurdepääsupunkt ehk jaotuspunkt on koht, kus ühendatakse sideettevõtja sidevõrk hoonesisese

taristuga. Hoonele kuuluv füüsiline taristu peab olema sideettevõtja neutraalne, see tähendab,

et ei kuulu ühelegi sideettevõtjale.

Lõikes 2 sätestatakse, et hoonevälise juurdepääsupunkti ja hoonesse siseneva sidetoru

ehitamine peab olema dokumenteeritud ehitusseadustikus ehitamisele esitatud nõuete kohaselt.

EhS-i § 15 sätestab, et ehitamine tuleb alati dokumenteerida, kui ehitamiseks on nõutav

ehitusluba. Ehitamise dokumenteerib ehitav isik. EhS-i § 15 lõike 3 kohaselt on

ehitusdokumendid eelkõige:

1) teostusjoonised;

2) ehituspäevik;

3) kaetud tööde akt;

4) töökoosolekute protokollid;

5) muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, sealhulgas seadmete seadistus- ja

katseprotokollid, paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhendid.

5

Lõikes 3 sätestatakse, et hoonesisese juurdepääsupunkti ehitamine peab olema

dokumenteeritud vähemalt skemaatiliselt ning olema varustatud selgitava kasutusjuhendiga,

mis tehakse kättesaadavaks hoonesisest juurdepääsupunkti kasutavatele sideettevõtjatele.

Lõikes 4 sätestatakse, et hoonesisese juurdepääsupunkti jaoks ette nähtud sidekapi suurus peab

vastama korterite arvule hoones ning olema piisav, et võimaldada paigaldada sinna sideteenuse

osutamiseks vajalikud seadmed. Kapi suuruse reguleerimine mitme sideettevõtja jaoks aitab

lõpetada olukorra, kus ajalooliselt on ehitanud iga sideettevõtja hoonesse oma võrgu, sh igaühel

on oma kapp.

Hoone sidelahendus peab olema läbimõeldud, ühest asukohast eluruumideni hargnev. Eesmärk

on, et hoones on üks sidekapp, kuhu on toodud kõikide korterite valguskaablid, ning sellele

sidekapile saavad juurdepääsu kõik sideettevõtjad, kes soovivad selles hoones klientidele

sideteenust pakkuda. See suurendab klientide valikut saada endale kõige sobivam sideteenus.

Lõike 5 kohaselt peavad hoonesisese juurdepääsupunkti kaablid olema tähistatud nii, et oleks

arusaadav, mis korterile nad kuuluvad.

Lõike 6 kohaselt tuleb hoonesiseses juurdepääsupunktis jätta vähemalt 25% ruumist vabaks viie

sideettevõtja seadmete jaoks. Sidekapi suuruse valimisel tuleb arvestada, et tulevikus võib

tekkida vajadus kellelegi lisaühendusi luua. Tavapärane on selleks tarbeks kapi algsel valimisel

arvestada 25% vaba ruumiga võimalike lisanduvate ühenduste jaoks.

Lõike 7 kohaselt peab hoonesisese juurdepääsupunkti sidekapp või seda sisaldav ruum olema

lukustatav, kuna elektrivoolu vajav osa peab olema kaitstud volitamata juurdepääsu eest.

Sidevõrkude jaoks mõeldud ruumile või kapile ei tohi ligi saada võõras või kõrvaline isik

vandaalitsemise või sabotaaži eesmärgil. Ühenduste katkestamine või lõhkumine häirib väga

tugevalt nii tavapärast elu-, äri- kui ka tootmistegevust, aga võib olla ka väga halbade

tagajärgedega, kuna sideteenust kasutatakse tänapäeval ka keerukate süsteemide, transpordi jms

juhtimiseks.

Paragrahvis 6 sätestatakse tehnilised nõuded valguskaablivalmidusega hoonesisesele

füüsilisele taristule, valguskaablile ja pistikupesadele.

Lõike 1 kohaselt tuleb valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu ehitamisel

arvestada vähemalt 25% vaba ruumiga, et tagada rikete kõrvaldamiseks vajalik tehniline reserv

ja tulevikuvajadused.

Lõike 2 kohaselt peab hoonesisene valguskaabel jõudma hoonesisesest juurdepääsupunktist

eluruumi või äriruumi ilma vahepealse jagamiseta. Hoonesisest valguskaablivõrku ei tohi

ehitada jagatud kiudude põhimõttel, paigaldades selleks jaotureid (nn splitter), sest ühise kiu

puhul ei saa kliendid enam teenuseosutajat valida ning see vähendab tarbijate ja omanike

võimalusi oma vara kasutada ja käsutada, nagu nad soovivad. Ühe jaoturi taga olevad kliendid

saavad valida ainult ühe operaatori vahel ja vahetada sideteenuse osutajat ainult koos, mitte

igaüks eraldi. Selleks, et kõik saaksid teenuseosutajat vabalt valida, peab valguskaabli kiud

olema n-ö otsekiud sidekapist kohta, kus sideteenust soovitakse tarbida.

Lõike 3 kohaselt sätestatakse tehnilised nõuded valguskaablites kasutatavatele kiududele.

Eeldatakse, et valguskaablites kasutatavad kiud on nõuetekohased, kui nad vastavad

Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union – ITU)

6

ITU-T G.6575 või uuemale valguskaabli kiududele ettenähtud soovitusele. Määruse sõnastus

võimaldab tulevikus kehtestatavate soovituste jälgimist.

ITU on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) info- ja sidetehnoloogia allorganisatsioon,

valitsuste ja erasektori tunnustatud rahvusvaheline foorum sidevõrkude ja -teenuste ning

normide arendamises, mis koordineerib rahvusvahelist raadiosageduste kasutust ja töötab välja

tehnilised soovitused, et tagada elektrooniliste sidevõrkude ja seadmete koostoime ja ohutus.

ITU soovitused põhinevad ulatuslikel eksperditeadmistel, konsensusel ja rahvusvahelistel

tehnilistel standarditel ning neid kasutatakse üle maailma nii riiklike kui ka erasektori

sidelahenduste planeerimisel.

Lõike 4 kohaselt peab hoonesisese valguskaabli kiud lõpetama teatud tüüpi pistikutes koos

vastava adapteriga, võimaldades jaotuspunktis juurdepääsu viiele sideettevõtjale. Pistiku tüüp

SC/APC on optilise valguskaabli pistiku laialt levinud standard. Sidekapp peab olema

nõuetekohaselt korras ning kõik kliendid eraldi märgistatud.

Lõike 5 kohaselt peab valguskaabel olema halogeenivaba ja dielektriline. Halogeenivaba peab

valguskaabel olema selle jaoks, et ei tekitaks tulekahju korral paksu suitsu, ja dielektriline selle

jaoks, et ei tekitaks elektrivõrgus häireid.

Paragrahvis 7 sätestatakse tehnilised nõuded valguskaablite ja multitoru paigaldamiseks.

Lõike 1 kohaselt tuleb valguskaablid paigaldada selliselt, et nad ei hakkaks elektrikaablitega

üksteisele häireid tekitama. Võimaluse korral tuleb paigaldada valguskaablid ja elektrikaablid

erinevatesse torudesse üksteisest kaugemale (minimaalne soovituslik vahekaugus on 50 mm

või füüsiline eraldatus), et vältida elektromagnetilisi häireid (EMI), mis mõjutavad

elektroonilise side signaale.

Lõigete 2 ja 3 kohaselt peab hooneväline sidetoru, mis sisaldab tuvastustraati, olema ehitatud

viisil, et tuvastustraat ei põhjustaks häireid teistele kaablitele ja nende kaudu osutatavatele

teenustele. Tuvastustraadiga multitoru peab olema maandatud vastavalt elektriohutusnõuetele.

Lõike 4 kohaselt peab valguskaablite ja multitoru lubatav painderaadius paigaldamisel vastama

tootja juhenditele ja kehtivatele standarditele.

Valguskaablit ei soovitata painutada 90-kraadise või teravama nurga all, kuna klaaskiud selle

sees lähevad katki. Kaablid on aja jooksul arendamise ja materjalikulu vähendamise käigus

saanud küll järjest väiksemad mõõtmed, kuid isegi kui klaaskiud kaablis ei purune, siis väga

teravat nurka murda ei tohi, kuna klaaskius liikuv valgus hakkab seintel peegelduma ja tekib

sumbumus, mis takistab valguse ülikiiret liikumist ja seega ka sideteenust. Sellepärast on

kehtestatud standardid, kui väikese raadiusega saab mingit kaablit keerata. Välistingimustes

pole raadius nii oluline kui sisetingimustes, kus paratamatult tuleb näiteks varem valmis

ehitatud hoones liikuda kaabliga ka erinevaid nurki mööda. Valesti ehitades võib sisevõrk olla

oluliselt kehvema läbilaskvusega, kui kaabel tegelikult võimaldaks, seepärast on seda oluline

ka sätestada.

Lõike 5 kohaselt tuleb välistingimustes paigaldada valguskaablid ja kiud sidetorusse või

multitorusse ilmastiku eest kaitstuna. Puhumistorudesse ei tohi sattuda vett ega pinnast. Kui

torustikku satub vesi, tekib oht, et jäätumisel tekkiva paisumisega lükatakse või tõmmatakse

kaablit, mis aga ei tohi liikuda, kuna kiududes võib tekkida sumbumus või kiud võivad katkeda.

5 G.657 : Characteristics of a bending-loss insensitive single-mode optical fibre and cable

7

Paragrahvis 8 sätestatakse tehnilised nõuded hoonesse sisenevale sidetorule.

Määruse eesmärk on, et rajatav sidevõrgu kaablikanalisatsioon võimaldaks hoonet ühendada

vähemalt viie sideettevõtja valguskaablitega.

Selle eesmärgiga soovitakse parandada konkurentsi sideturul. Määruses ei sätestata sidetoru

välist läbimõõtu, kuna see on vananenud lähenemine. Tehnoloogia areneb ning valguskaablite

läbimõõt väheneb, seega oluline on sätestada, et kaablikanalisatsiooni peavad mahtuma

vähemalt viie sideettevõtja valguskaablid, mis suurendaks klientide valikuvõimalust saada

mõistliku hinnaga internetti.

Lõike 1 kohaselt peab hoonesse siseneva sidetoru ehitama piisava varuga ning see peab

võimaldama vähemalt kümmet paigalduskohta, sealhulgas tehnilist reservi rikete

kõrvaldamiseks. Kümme paigalduskohta tagab võimaluse viiele sideettevõtjale oma kaablid

sidetorusse paigaldada. Juhul, kui hoonesse siseneva sidetoru asemel paigaldatakse multitoru,

peab see koosnema minimaalselt kümnest mikrotorust, s.t võimaldama vähemalt kümmet

paigalduskohta. Vähemalt kümme paigalduskohta tähendab seda, et praktikas võib see arv

suurem olla, aga väiksem ei saa olla. Seda nõuet ja kõiki määruses sätestatud nõudeid

kohaldatakse kahe või enama korteriga elamutele ja ärihoonetele.

Lõike 2 kohaselt sätestatakse termini paigalduskoht tähendus. Paigalduskoht on sidekaabli

paigaldamiseks ette nähtud koht sidetorus.

Lõike 3 kohaselt projekteeritakse hoonesse sisenev sidetoru hoonesisesest juurdepääsupunktist

ehk jaotuspunktist kuni hoonevälise juurdepääsupunktini kinnistu piiril või selle vahetus

läheduses (sidekaev, sidekapp), mis võimaldab hoonet ühendada üldkasutatava elektroonilise

side võrguga (liitumiskoht).

Lõike 4 kohaselt ei tohi sideettevõtja hoonesse sisenevates sidetorudes võtta kasutusele rohkem

kui kaks paigalduskohta, välja arvatud juhul, kui korterite arv hoones jääb alla 20 ja juurdepääsu

soovivaid sideettevõtjaid on vähem kui viis ning sideettevõtjal on vastav kirjalik nõusolek

hoone omanikult.

Paragrahvi 9 kohaselt sätestatakse eelnõukohase määruse rakendussäte, et määruse nõudeid

kohaldatakse uuele hoonele või oluliselt rekonstrueeritavale hoonele, mille kohta on esitatud

ehitusloa taotlus pärast 12. veebruari 2026. See tähtaeg tuleneb gigabititaristu määruse artikli

10 lõigetest 1 ja 2.

Paragrahvis 10 sätestatakse määruse jõustumisaeg. Kuna gigabititaristu määrust rakendav

ehitusseadustiku muudatus jõustub 01.01.2026, siis peaks ka eelnõukohane määrus jõustuma

01.01.2026.

Määruse § 1 lõige 3 jõustub ehitusseadustiku sättega samal päeval (ehk 12. veebruaril 2026. a).

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus on otseselt seotud EL-i õigusega, kuivõrd määrusega kehtestatakse gigabititaristu

määruse artikli 10 lõikes 4 olevad nõuded.

4. Määruse mõjud

8

Eelnõukohase määruse kehtestamise aluseks oleva volitusnormi alusel kehtestatakse nõuded

sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele. Määrusega ei kehtestata uusi nõudeid, vaid

sätestatakse praktikas juba kasutuses olevad tehnilised spetsifikatsioonid, seega määruse

rakendamisega kaasnevad lisakulud hoone omanikule on minimaalsed.

Hoone ehitusaegne varustamine füüsilise taristuga tekitab ainult piiratud lisakulusid ehitise

omanikule, samal ajal kui ülikiiret andmeedastust võimaldava hoonesisese füüsilise taristu

tagantjärele paigaldamise kulud võivad moodustada olulise osa sidevõrgu kasutuselevõtmise

kuludest. Samal ajal lisab hoonele väärtust hoone varustamine füüsilise taristuga, mis

võimaldab sideettevõtjal pakkuda ülikiiret andmesideühendust.

Kaasnevat lisakulu on keeruline prognoosida, see oleneb mitmest asjaolust. Näiteks 50

korteriga elamu ehitamiskuludest moodustavad hoonesisese füüsilise taristu rajamise kulud

väga väikese protsendi kogu maja ehituskuludest, samal ajal kui viie korteriga elamu

ehituskuludest moodustab see juba suurema protsendi.

Määrus kohaldub uutele hoonetele ja põhjalikult rekonstrueeritavatele hoonetele, mille kohta

esitatakse ehitusloa taotlused pärast 12. veebruari 2026.

Määrusega soovitakse parandada konkurentsi side valdkonnas ning mitmes kohas sätestatakse,

et hoonesisene võrk peab võimaldama ligipääsu vähemalt viiele sideettevõtjale, mis suurendab

klientide võimalusi saada mõistliku hinnaga andmesidet.

Määrus võib eelduslikult mõjutada järgnevaid valdkondasid: mõju majandusele, sotsiaalne

mõju, mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale ning riigivalitsemisele. Mõjude olulisuse

tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi järgmiste kriteeriumide alusel: mõju ulatus, mõju

avaldamise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.

Eelnõus esitatud nõuded ei mõjuta siseturvalisust, regionaalarengut ega riigikaitse ja

välissuhete mõjuvaldkonda, mistõttu ei ole mõjusid nendes valdkondades hinnatud.

4.1. Mõjuvaldkond – majanduslik mõju

Sihtrühm: hoonete omanikud, sideettevõtjad, sidevõrkude arendajad, kinnisvaraarendajad

Hoonete omanike täpset arvulist suurust pole võimalik välja tuua, kuna see sõltub eelkõige

sellest, kui paljud omanikud oma hoonet oluliselt renoveerida otsustavad ning kui palju

olemasolevad rajatised tingimustele juba vastavad või kui palju rajatakse uusi hooneid. Määrus

ei kohaldu ühepereelamutele, mis vähendab isikute hulka, kellele mõju avaldub. Samas

korterelamute rekonstrueerimise puhul avaldub mõju kõigile korteriomanikele, kes peavad

omavahel kulud jagama.

Sideettevõtjate arv, keda määrus mõjutab on umbes 50 ja sidevõrkude arendajate arv on ligi 50.

Mõju avaldub ka kinnisvaraarendajatele, kelle valdkonda uute hoonete rajamine sageli kuulub.

Kinnisvaraarendajate arv on ligi 100. Samas EhS paragrahv 618 kehtinud juba alates 2017.

aastast, mille kohaselt peab uus hoone ja hoone, kus tehakse põhjalikku rekonstrueerimistööd,

olema varustatud lõppkasutaja asukohas oleva sidevõrku toetava hoonesisese füüsilise taristu

ja juurdepääsupunktiga. Määrusega täpsustatakse sidevõrkude tehnilisi nõudeid.

Eelnõukohases määruses nimetatud nõuded kehtestatakse selguse ja kehtivate ehitustavade

ühtlustamise huvides. Kehtestatavad nõuded mõjutavad sideettevõtjaid, sidevõrkude

arendajaid, uute ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete omanikke.

Määruses kehtestatud nõuded ei too kaasa olulisi lisakulusid sihtrühmale, vaid selgust, kuidas

tuleb hoonesisene füüsiline taristu projekteerida ja ehitada. Kuna kohustus varustada uut hoonet

ja oluliselt rekonstrueeritavat hoonet sidevõrku toetava hoonesisese füüsilise taristu ja

juurdepääsupunktiga kehtivad juba alates 2017. aastast. Lisaks on positiivne mõju sellel, kui

9

juba ehitamise ajal arvestatakse ja jäetakse vaba ruumi tulevikus tekkida võiva vajaduse

tarbeks. See võib tulevikus vähendada ümberehitamise vajadust ja hoida sellega raha kokku.

Määruse nõuded soodustavad konkurentsi teket, kuna peavad võimaldama hoonet ühendada

vähemalt viie sideettevõtja võrguga.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna nõuetega tuleb arvestada vaid uute ja põhjalikult

rekonstrueeritavate hoonete puhul. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest määrusega

kehtestatakse vaid miinimumnõuded hoonesisese füüsilise taristu kavandamiseks ja rajamiseks,

mis toetab võrgu töökindlust, sideettevõtjate juurdepääsu ning tulevikukindlust.

4.2. Mõjuvaldkond – sotsiaalne mõju, mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale

Sihtrühm: elektroonilise side teenuse kasutajad, elanikkond

Määrusel võib olla kaudne mõju kogu elanikkonnale, kuna tänapäeval kasutavad kõik inimesed

elektroonilise side teenuseid. Määrus tegeleb eelkõige tehniliste nõuete ühtlustamisega.

Valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu projekteerimine, ehitamine ja

hooldamine kehtestatud nõuete alusel parandab elukeskkonna turvalisust, töökindlust ja

kvaliteeti. Valguskaablivalmidusega füüsilise taristu olemasolu hoonetes parandab klientide e-

kaasatust ja aitab kaasa infotehnoloogiast tulenevate sotsiaalsete hüvede kasutamisele.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest nõuded kehtestatakse vaid uutele ja põhjalikult

rekonstrueeritavatele hoonetele. Ebasoovitavate mõjude risk on samal põhimõttel keskmine.

Sihtrühm on suur, hõlmates sisuliselt kogu elanikest koosnevat elektroonilise side teenuste

kasutajaskonda korterelamutes, ärimajades ja ühiskasutusega hoonetes.

Kokkuvõtlikult saab muudatuse mõju elanikkonnale pidada väheoluliseks. Mõju on eelkõige

positiivne, sest tagab parema kvaliteediga elektroonilise side teenuse uutes ja oluliselt

rekonstrueeritavates hoonetes.

4.3. Mõjuvaldkond – riigivalitsemine

Sihtrühm: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) ja kohalikud

omavalitsused (edaspidi ka KOV). TTJA kogu asutuse isikkoosseis on 163 ametikohta ja

sidevõrkude projekteerimise ja ehitamise nõuete järelevalvega otseselt seotud ametikohtade arv

on 1. KOV-i ehitus- ja planeeringutega tegelevaid ametnikke arv on ligi 500.

Riigivalitsemises mõjutab määruse kehtestamine eelkõige TTJA-d ja KOV-e.

TTJA teeb juba kehtiva õiguse kohaselt riiklikku järelevalvet ehitamisega seotud nõuete

täitmise üle ning määruse kehtima hakkamisel säilib TTJA roll riikliku järelevalve tegijana.

Vajaduse korral on TTJA-l võimalus kasutada haldussundi, mis seisneb ettekirjutuses,

sunnirahas või asendustäitmises6.

Mõju KOV-i töökorraldusele tuleneb gigabititaristu määruse artikli 10 lõikes 1 sätestatud

nõudest, et kõik uued hooned ja oluliselt rekonstrueeritavad hooned, sealhulgas ühisomandis

olevad elemendid, mille kohta on esitatud ehitusloa taotlused pärast 12. veebruari 2026, peavad

olema varustatud valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu ja hoonesisese

valguskaabliga, ning artikli 10 lõikes 2 sätestatud nõudest, et kõik uued korterelamud või

oluliselt rekonstrueeritavad korterelamud, mille kohta on esitatud ehitusloa taotlused pärast

12. veebruari 2026, varustatakse juurdepääsupunktiga. EhS-i § 44 punkti 1 ja § 55 punkti 1

6 Asendustäitmise ja sunniraha seadus – Riigi Teataja

10

kohaselt keeldub pädev asutus (kohalik omavalitsus) ehitisele ehitusloa ja kasutusloa

andmisest, kui see ei vasta nõuetele ehk muu hulgas ka EhS-i 9. peatükis ja gigabititaristu

määruses sätestatud nõuetele. Seega ei suurenda eelnõu oluliselt kohaliku omavalitsuse

koormust ehitus- ja kasutusloa andmise menetlemisel.

Eelnevat arvestades on TTJA-le ja KOV-idele avalduv mõju hinnanguliselt väike, sest määruse

rakendamine eeldab TTJA-lt ja KOV-ilt seniste tööprotsesside ajakohastamist ning uute

nõuetega arvestamist, kuid selle teostamine ja sellega kohanemine on ajutine.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei nõua riigieelarvest lisavahendeid ega ole ette näha riigieelarve tulude

suurenemist. Sidevõrkude projekteerimise ja ehitamise nõuded kehtivad ka riigi ja kohaliku

omavalitsuse rajatavatele uutele või oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele, kuid nende

rakendamine ei too kaasa olulist lisakulu.

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tegevusi kohaliku omavalitsuse üksustele

ega riigile, sest ehitiste vastavust nõuetele kontrollitakse ehitusloa andmisel või ehitusteatise

menetlemisel EhS-is sätestatud korra alusel.

6. Määruse jõustumine

Määrus on kavandatud jõustuma ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seadusena jõustumise ajal 1. jaanuar 2026. a.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine

Määrus esitatakse eelnõude infosüsteemis EIS kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile.

Määrus esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooniliidule, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti

Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Ehitusinseneride Liidule, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti

Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Gaasiliidule, Eesti Geodeetide

Ühingule, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti

Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Kinnisvara Korrashoiu

Liidule, Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Taristuehituse Liidule, Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutusele, Eesti Maastikuarhitektide Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Planeerijate

Ühingule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Puitmajaliidule, Eesti

Sisearhitektide Liidule, Eesti Soojuspumba Liidule, Eesti Taastuvenergia Kojale, Eesti

Tööandjate Keskliidule, Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsile, Eesti Vee-

ettevõtete Liidule, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidule, Linnalaborile, Teenusmajanduse

Kojale, Harjumaa Omavalitsuste Liidule, Hiiumaa Vallavalitsusele, Ida-Virumaa Omavalitsuste

Liidule, Jõgeva Vallavalitsusele, Järva Vallavalitsusele, Läänemaa Omavalitsuste Liidule,

Lääne-Viru Omavalitsuste Liidule, Põlva Vallavalitsusele, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele,

Rapla Vallavalitsusele, Saaremaa Vallavalitsusele, Tartu Vallavalitsusele, Valga

Vallavalitsusele, Viljandi Vallavalitsusele ning Võru Vallavalitsusele.

EELNÕU 25.11.2025

JUSTIITS- JA DIGIMINISTER

MÄÄRUS

Nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 821 lõike 1 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse nõuded elektroonilise side võrkude projekteerimisele ja

ehitamisele.

(2) Elektroonilise side võrkude projekteerimisele ja ehitamisele esitatavate nõuete kehtestamise

eesmärk on varustada uued hooned või oluliselt rekonstrueeritavad hooned

valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu ja hoonesisese valguskaabliga ning

juurdepääsupunktiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309, mis käsitleb

meetmeid, millega vähendada elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning

millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/61/EL

(gigabititaristu määrus) (ELT L, 2024/1309, 08.05.2024, lk 1–40), tähenduses.

(3) Määruses kehtestatud nõudeid ei kohaldata ehitusseadustiku § 821 lõikes 2 nimetatud

hoonetele.

§ 2. Terminite kasutamine

(1) Määruses kasutatakse termineid elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja),

elektroonilise side võrk (edaspidi sidevõrk), üldkasutatav elektroonilise side võrk ja

elektroonilise side teenus (edaspidi sideteenus) elektroonilise side seaduse tähenduses.

(2) Määruses kasutatakse termineid hoonesisene füüsiline taristu, hoonesisene valguskaabel ja

valguskaablivalmidusega hoonesisene füüsiline taristu määruse (EL) 2024/1309 tähenduses.

§ 3. Hoonesisene ja hooneväline juurdepääsupunkt

(1) Hoonesisene juurdepääsupunkt on sideettevõtjatele ligipääsetav füüsiline punkt hoones,

mille kaudu tehakse kättesaadavaks valguskaablivalmidusega hoonesisene füüsiline taristu

vastavalt (EL) määruse 2024/1309 artikli 2 punktile 11.

(2) Hooneväline juurdepääsupunkt on sideettevõtjatele ligipääsetav füüsiline punkt (sidekaev,

sidekapp) kinnistu piiril või selle vahetus läheduses.

2

§ 4. Sidetoru ja multitoru

(1) Sidetoru on toru, millesse on võimalik paigaldada sidekaableid ja mille peamine otstarve on

sidekaablite kaitsmine; sidetoru on muu hulgas ka multitoru.

(2) Multitoru on mitmest väiksemast ühes kestas paiknevast sidetorust koosnev sidetoru liik.

§ 5. Tehnilised nõuded hoonesisesele ja hoonevälisele juurdepääsupunktile

(1) Hoonesisene ja hooneväline juurdepääsupunkt peavad olema projekteeritud ja ehitatud

selliselt, et oleks tagatud ohutus nende tavapärasel kasutamisel ja hooldamisel, ning et sinna

mahuks vähemalt viie sideettevõtja ja hoone teenindamiseks vajalikud valguskaablid.

(2) Hoonevälise juurdepääsupunkti ja hoonesse siseneva sidetoru ehitamine peab olema

dokumenteeritud ehitusseadustiku §-s 15 ehitamise dokumenteerimisele esitatud nõuete

kohaselt.

(3) Hoonesisese juurdepääsupunkti ehitamine peab olema dokumenteeritud vähemalt

skemaatiliselt ning olema varustatud selgitava kasutusjuhendiga, mis tehakse kättesaadavaks

hoonesisest juurdepääsupunkti kasutavatele sideettevõtjatele.

(4) Hoonesisese juurdepääsupunkti jaoks ette nähtud sidekapi suurus peab vastama ruumide

arvule ning olema piisav, et võimaldada paigaldada sinna sideteenuse osutamiseks vajalikud

seadmed.

(5) Hoonesisese juurdepääsupunkti valguskaablid peavad olema tähistatud nii, et oleks

arusaadav, mis korterile nad kuuluvad.

(6) Hoonesiseses juurdepääsupunktis tuleb jätta vähemalt 25 protsenti ruumist vabaks viie

sideettevõtja seadmete jaoks.

(7) Hoonesisese juurdepääsupunkti sidekapp või seda sisaldav ruum peab olema lukustatav.

§ 6. Tehnilised nõuded valguskaablivalmidusega hoonesisesele füüsilisele taristule,

valguskaablile ja pistikupesadele

(1) Valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu ehitamisel peab arvestama vähemalt

25 protsendi vaba ruumiga, et tagada rikete kõrvaldamiseks vajalik tehniline reserv ja

tulevikuvajadused.

(2) Hoonesisene valguskaabel peab jõudma hoonesisesest juurdepääsupunktist eluruumi või

äriruumi ilma vahepealse jagamiseta.

(3) Eeldatakse, et valguskaablites kasutatavad kiud on nõuetekohased, kui nad vastavad

Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union – ITU)

ITU-T G.657 või uuemale valguskaabli kiududele ettenähtud soovitusele.

(4) Hoonesisese valguskaabli kiud lõpetatakse SC/APC (Subscriber Connector / Angled

Physical Contact) tüüpi pistikutes koos vastava adapteriga, võimaldades juurdepääsu

hoonesiseses juurdepääsupunktis viiele sideettevõtjale vastavalt määruse §-le 5.

(5) Valguskaabel peab olema halogeenivaba ja dielektriline.

3

§ 7. Valguskaablite ja multitoru paigaldamise tehnilised nõuded

(1) Valguskaablid tuleb paigaldada selliselt, et need ei tekitaks elektrikaablitega üksteisele

häireid. Võimalusel tuleb paigaldada valguskaablid ja elektrikaablid erinevatesse torudesse

üksteisest kaugemale, et vältida elektromagnetilisi häireid, mis mõjutavad elektroonilise side

signaale. Minimaalne soovituslik vahekaugus on 50 millimeetrit või füüsiline eraldatus.

(2) Hooneväline sidetoru, mis sisaldab tuvastustraati, peab olema ehitatud viisil, et tuvastustraat

ei põhjustaks häireid teistele kaablitele ja nende kaudu osutatavatele teenustele.

(3) Tuvastustraadiga multitoru peab olema maandatud vastavalt elektriohutusnõuetele.

(4) Valguskaablite ja multitoru lubatav painderaadius paigaldamisel peab vastama tootja

juhenditele ja kehtivatele standarditele.

(5) Hooneväliselt tuleb valguskaablid paigaldada sidetorusse või multitorusse.

§ 8. Tehnilised nõuded hoonesse sisenevale sidetorule

(1) Hoonesse sisenev sidetoru peab olema ehitatud piisava varuga ning see peab võimaldama

vähemalt kümmet paigalduskohta, sealhulgas tehnilist reservi rikete kõrvaldamiseks.

(2) Paigalduskoht on sidekaabli paigaldamiseks ette nähtud koht sidetorus.

(3) Hoonesse sisenev sidetoru projekteeritakse hoonesisesest juurdepääsupunktist kuni

hoonevälise juurdepääsupunktini kinnistu piiril või selle vahetus läheduses, mis võimaldab

hoonet ühendada üldkasutatava elektroonilise side võrguga.

(4) Sideettevõtja ei tohi hoonesse sisenevas sidetorus võtta kasutusele rohkem kui kaks

paigalduskohta, välja arvatud juhul, kui korterite arv hoones jääb alla 20 ja juurdepääsu

soovivaid sideettevõtjaid on vähem kui viis ning sideettevõtjal on vastav kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek hoone omanikult.

§ 9. Määruse nõuete kohaldamine

Määruse nõudeid kohaldatakse uuele hoonele või oluliselt rekonstrueeritavale hoonele, mille

kohta on esitatud ehitusloa taotlus pärast 12. veebruari 2026. aastal.

§ 10. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. aastal.

(2) Määruse § 1 lõige 3 jõustub 12. veebruaril 2026. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister

4

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Uudeberg

kantsler