| Dokumendiregister | Politsei- ja Piirivalveamet |
| Viit | 1.1-1/259 |
| Registreeritud | 25.11.2025 |
| Sünkroonitud | 28.11.2025 |
| Liik | Üldkäskkiri |
| Funktsioon | 1.1 Juhtimine ja töökorraldamine. Siseaudit |
| Sari | 1.1-1 Peadirektori üldkäskkirjad (AV) |
| Toimik | 1.1-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Aiki Kangur (administratsioon, personalibüroo, personaliarvestuse ja -analüüsi talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Teenistusastme ülendamise korra lisa 1
TEENISTUSASTME ÜLENDAMATA JÄTMISE ETTEPANEK
Kuupäev:
Vahetu juhi ees- ja
perekonnanimi:
Politseiametniku ees- ja
perekonnanimi:
Politseiametniku ametikoht
(koos struktuuriüksusega):
Politseiametniku teenistusaste:
Juhi hinnang ja kirjeldus
politseiametniku töötulemuste
ja töösse suhtumise kohta
Juhi hinnang ja kirjeldus
politseiametniku
käitumise ja põhiväärtuste
kooskõla kohta
Täiendav info
Lähtudes eeltoodust teen ettepaneku jätta ________________________________ teenistusaste
ülendamata.
vahetu juhi ees- ja perekonnanimi
ametikoht
Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori
käskkirja „Teenistusastme ülendamise korra
kinnitamine“ lisa
TEENISTUSASTME ÜLENDAMISE KORD
I Üldsätted
1. Käesolev kord reguleerib politseiametniku teenistusastme ülendamise tingimusi, teenistusastme
ülendamise komisjoni moodustamist ja töökorda.
2. Politseiametniku teenistusastet võib ülendada kuni tema ametikoha kõrgeima teenistusastmeni.
3. Teenistusastme ülendamine toimub üldjuhul üks kord kalendriaastas 24. veebruaril.
4. Politseiametniku teenistusse ennistamisel, distsiplinaarmenetluse lõpetamisel ilma rikkumist
tuvastamata, ametist kõrvaldatud või vahi all viibinud politseiametniku õigeks mõistmisel või
kohtu poolt distsiplinaarkaristuse tühistamisel või tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisel
kriminaalmenetluse seadustiku §-de 200 või 2001 alusel võib politseiametniku teenistusastet
ülendada ka pärast 24. veebruari.
5. Politseiametniku teenistusastet ei ülendata distsiplinaarmenetluse ajal ja distsiplinaarkaristuse
kehtivuse ajal.
6. Politseiametniku teenistusastme ajutist ülendamist rahvusvahelises organisatsioonis või
rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohal teenistuses olemise või töötamise ajaks või
rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise ajaks korraldab arendusosakonna rahvusvahelise
koostöö büroo, kes kooskõlastab teenistusastme ajutise ülendamise peadirektoriga ning edastab
vormistamiseks administratsiooni personalibüroole (edaspidi personalibüroo).
II Teenistusastme ülendamise nõuded
Teenistusastme vanus
7. Politseiametniku teenistusastme ülendamiseks peab olema täitunud politseiametniku
teenistusastmele vastav teenistusastme vanus.
8. Teenistusastmed ülenevas järjestuses on:
8.1. nooremkonstaabel, nooreminspektor;
8.2. konstaabel, inspektor, nooremveebel;
8.3. vanemkonstaabel, vaneminspektor, veebel;
8.4. ülemkonstaabel, üleminspektor, vanemveebel;
8.5. komissar, ülemveebel;
8.6. vanemkomissar;
8.7. politseileitnant;
8.8. politseikapten;
8.9. politseimajor;
8.10. politseikolonelleitnant;
8.11. politseikolonel;
8.12. politseikindralinspektor ja
8.13. politseikindral.
9. Nooremkonstaabli ja nooreminspektori teenistusastmest kuni politseikapteni (politseikapten
kaasa arvatud) teenistusastmeni on teenistusastme vanus kolm aastat.
10. Politseimajori teenistusastmest kuni politseikindrali teenistusastmeni on teenistusastme vanus
neli aastat.
11. Teenistusastme vanust arvestatakse teenistusastme andmise või ülendamise käskkirjas märgitud
kuupäevast.
12. Teenistusastme ülendamiseks nõutava teenistusastme vanuse täitumist arvestatakse seisuga
24. veebruar.
13. Avaliku võimu teostamise õiguse peatumise aeg arvatakse teenistusastme vanuse hulka.
14. Teenistusastme vanuse hulka ei arvestata aega, millal politseiametniku teenistusaste oli
alandatud seaduses sätestatud korras.
Haridus- ja keelenõuded
15. Politseiametnik peab vastama siseministri määrusega kehtestatud politseiametniku
kutsesobivusnõuetega ette nähtud haridusnõuetele.
16. Politseiametniku eesti keele oskus peab vastama C1-tasemele.
Tervisenõuded
17. Politseiametnikul peab olema teenistusastme ülendamisele vahetult eelneva kalendriaasta
31. detsembri seisuga kehtiv tervisetõend, mis kinnitab tema vastavust siseministri määrusega
kehtestatud politseiametniku tervisenõuetele.
Eri- ja füüsilise ettevalmistuse nõuded
18. Politseiametnik peab olema sooritanud positiivsele tulemusele peadirektori käskkirjaga
kehtestatud korras eriettevalmistuse arvestused ja füüsilised katsed (edaspidi katsed)
teenistusastme ülendamisele vahetult eelneval kalendriaastal hiljemalt 31. detsembriks.
19. Punktis 18 toodud nõudeid ei kohaldata politseiametnikule, kes:
19.1. on arstitõendi alusel tervise tõttu kuni üheks aastaks vabastatud katsete sooritamisest ja
on esitanud tõendi teenistusastme ülendamisele vahetult eelneva kalendriaasta 31.
detsembriks;
19.2. on arstitõendi alusel politsei põhiülesannete täitmisel saadud tervisekahjustuse tõttu
vabastatud katsete sooritamisest ja on esitanud tõendi teenistusastme ülendamisele
vahetult eelneva kalendriaasta 31. detsembriks.
Muud nõuded
20. Politseiametniku töötulemused, suhtumine töösse ja enesetäiendamisse peab olema laitmatu
ning tema käitumine peab olema kooskõlas politsei põhiväärtustega.
21. Politseiametnik peab olema läbinud peadirektori käskkirjaga kehtestatud korras ja määratud
tähtajaks infoturbekoolituse ja sooritanud infoturbetesti.
22. Salastatud teabele juurdepääsuõigust või luba omav politseiametnik peab olema läbinud
kehtestatud korras ja määratud tähtajaks salastatud teabe kaitse koolituse ja sooritanud testi.
23. Juhi ametikohal töötaval politseiametnikul peavad olema läbi viidud katseajavestlused uute
teenistujatega enne katseaja lõppu ning koostöövestlused temale alluvate teenistujatega
teenistusastme ülendamisele eelneva kalendriaasta 31. detsembriks.
24. Politseiametnik peab olema osalenud koostöövestlusel teenistusastme ülendamisele eelneval
kalendriaastal hiljemalt 31. detsembriks.
25. Koostöövestlust ei pea läbi viima:
25.1. kui juht on olnud vahetult enne koostöövestlust ametikohal vähem kui neli kuud;
25.2. kui politseiametnik on olnud ametikohal vähem kui kuus kuud;
25.3. Sisekaitseakadeemia kadetiga, kes töötab õpingute ajal osalise koormusega.
III Politseiametniku hindamine vahetu juhi poolt ja ettepaneku esitamine teenistusastme
ülendamise komisjonile
26. Politseiametniku hindamine toimub iga-aastase koostöövestluse käigus.
27. Personalibüroo esitab 10. jaanuariks nimekirja politseiametnikest, kes vastavad teenistusastme
ülendamise objektiivsetele tingimustele, s.t kelle ametikoha teenistusaste võimaldab
ülendamist, kellel on täitunud teenistusastme vanus ning kes vastavad punktides 15–19 ja 21–
25 sätestatud teenistusastme ülendamise tingimustele (edaspidi teenistusastme ülendamise
nimekiri).
28. Vahetu juht märgib teenistusastme ülendamise nimekirjas, kas ta toetab või ei toeta endale
alluva politseiametniku teenistusastme ülendamist.
29. Politseiametniku kohta, kes vastab teenistusastme ülendamise objektiivsetele tingimustele, kuid
kes vahetu juhi hinnangul ei vasta punktis 20 sätestatud tingimustele, koostab vahetu juht
teenistusastme ülendamata jätmise ettepaneku, milles annab hinnangu politseiametniku
töötulemustele, suhtumisele töösse ning käitumise kooskõlale põhiväärtustega (lisa 1).
30. Vahetu juht teavitab politseiametnikke, kelle teenistusastme ülendamist ta toetab.
31. Vahetu juht tutvustab teenistusastme ülendamata jätmise ettepanekut politseiametnikule allkirja
vastu.
32. Teenistusastme ülendamise nimekiri ja teenistusastme ülendamata jätmise ettepanekud
edastatakse personalibüroole hiljemalt 22. jaanuariks.
IV Teenistusastme ülendamise komisjoni moodustamine ja töökord
33. Teenistusastme ülendamise komisjoni kuuluvad peadirektori asetäitjad, prefektid ja
sisekontrollibüroo juht. Komisjoni esimees on peadirektori asetäitja varade alal.
34. Komisjon võib koguneda nii koosoleku vormis kui ka langetada otsuseid kirjalikus menetluses.
Komisjoni otsustused vormistatakse protokollina. Protokollid koostatakse ja säilitatakse
vastavalt dokumendihalduskorrale.
35. Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle tööst võtab osa üle poole komisjoni liikmetest ja nende
hulgas on komisjoni esimees.
36. Otsustuse teeb komisjon osavõtjate häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on
otsustavaks komisjoni esimehe hääl.
37. Komisjoni esimees võib vajaduse tekkimisel kaasata komisjoni töösse arvamuse avaldamiseks
teisi asjassepuutuvaid isikuid.
38. Komisjoni tehnilist teenindamist korraldab personalibüroo.
39. Komisjon vaatab läbi nende politseiametnike ülendamisi, kelle puhul on:
39.1. vahetu juht teinud ettepaneku jätta teenistusaste ülendamata;
39.2. ülendamise nõuded täitmata politseiametnikust objektiivselt sõltumatul põhjusel;
39.3. ülendamise nõuded täitmata asutusest tuleneval põhjusel.
40. Komisjon edastab oma seisukohad politseiametnike teenistusastmete ülendamise osas
personalibüroole, kes valmistab ette teenistusastmete ülendamise käskkirjad. Kui
politseiametniku ülendamise nõuded on täidetud ja ülendamist ei vaata läbi komisjon, lisatakse
politseiametnik ülendamise käskkirja ilma täiendava otsuseta.
41. Politseiametniku teenistusastme ülendamisele esitamata jätmise korral esitab komisjon
kirjalikud põhjendused politseiametnikule ja politseiametniku vahetule juhile.
V Vaidemenetlus
42. Politseiametnikul on õigus esitada peadirektorile vaie komisjoni poolt teenistusastme
ülendamisele esitamata jätmise peale 30 kalendripäeva jooksul arvates punktis 41 sätestatud
põhjenduse saamisest.
43. Vaide lahendab personalibüroo. Vaide läbivaatamisel on vaide lahendajal õigus kaasata
vajadusel komisjoni või teisi asjassepuutuvaid isikuid.
44. Vaideotsuse allkirjastab peadirektor. Kui peadirektor rahuldab vaide, ülendab ta
politseiametniku teenistusastme.
45. Kui peadirektor leiab, et vaie ei ole põhjendatud, jätab ta vaide rahuldamata ja esitab vaide
rahuldamata jätmise põhjendused vaideotsuses.
VI Teenistusastme ülendamine erandkorras
46. Erandkonnas võib teenistusastet ülendada ka muul ajal kui 24. veebruaril.
47. Politseiametniku teenistusastet võib erandkorras ülendada rohkem kui ühe teenistusastme võrra
või sõltumata teenistusastme vanuse täitumisest, kui see tuleneb teenistuse iseloomust ja on
vajalik sellel ametikohal teenistusülesannete täitmiseks ning kui ta vastab punktides 15–25
kehtestatud nõuetele.
48. Politseiametniku üleviimisel ametikohale, mille kõige madalam teenistusaste on kõrgem kui
tema politseiametniku teenistusaste, ülendatakse tema teenistusaste erandkorras vastavaks selle
ametikoha kõige madalamale teenistusastmele, kui ta vastab punktides 15–25 kehtestatud
nõuetele.
Peadirektori
K Ä S K K I R I
Tallinn 25.11.2025 nr 1.1-1/259
Teenistusastme ülendamise korra
kinnitamine
Siseministri 17.07.2014 määruse nr 33 “Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus” § 10 lõike 1
punkti 10 ja lõike 2 alusel ning kooskõlas politsei ja piirivalve seaduse §-ga 53:
1. Kinnitan teenistusastme ülendamise korra (lisatud).
2. Tunnistan kehtetuks Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 14.11.2014 käskkirja nr
1.1-1/334 „Teenistusastme ülendamise korra kinnitamine“.
3. Infohaldustalitusel teha käskkiri teatavaks Politsei- ja Piirivalveameti teenistujatele
dokumendihaldussüsteemi „Delta“ kaudu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Mäe
peadirektori asetäitja arenduse alal
peadirektori ülesannetes
Aiki Kangur, 6123404, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Üldkäskkiri | 14.12.2017 | 2906 | 1.1-1/160 | Üldkäskkiri | ppa | |
| Üldkäskkiri | 14.11.2014 | 4032 | 1.1-1/334 | Üldkäskkiri | ppa |