Harjumaa Harku vald Vääna küla Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu seisukoha küsimine KMH algatamata jätmise osas ning detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta ettepanekute küsimine

Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658

HARKU VALLAVALITSUS

Keskkonnaamet

[email protected]

Maa- ja Ruumiamet

[email protected]

Päästeamet

[email protected]

Transpordiamet

[email protected]

kuupäev digiallkirjas nr 12-1/519-9

Seisukoha küsimine keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise osas ning

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi

kohta ettepanekute küsimine

Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6, küsime

seisukohta Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise osas.

Vastavalt Planeerimisseaduse § 81 küsime ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta üldplaneeringut muutva, „Vääna külas

Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala“, detailplaneeringu algatamiseks.

Detailplaneeringu algatamise eelsete materjalidega on võimalik tutvuda järgneval lingil:

https://kaart.harku.ee/DP/241125_519/avalik/.

Ettepanekuid ootame kuni 30. detsembrini 2025 a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riho Saksus

abivallavanem

Lisad:

1. Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu

algatamise otsuse eelnõu;

2. Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu,

3. Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

Laine Vain

planeeringute spetsialist

[email protected]

5887 2860

1

EELNÕU

O T S U S

Meriküla Click or tap to enter a date. nr [nr]

Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja

Lubja maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu algatamine

Harku Vallavolikogule esitati ettepanek algatada detailplaneeringu koostamine Vääna külas

Kumna tee 7 (katastritunnus 19801:001:3464), Väike-Lembi (katastritunnus 19801:011:0468) ja

Lubja (katastritunnus 19801:001:3394) maaüksustel ning lähialal.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Kumna tee 7, Väike-

Lembi ja Lubja maaüksuste jagamiseks ja ehitusõiguse määramiseks tootmis- ja laohoonete

püstitamiseks. Esitatud materjalide kohaselt soovitakse kavandada kuni 5 tootmismaa, 1

üldkasutatava maa ja 2 transpordimaa sihtotstarbega krunti ning määrata ehitusõigus tootmis- ja

laohoonete püstitamiseks. Kahele moodustatavale tootmismaa krundile ehitusõigust ei määrata,

üks neist liidetakse Joa tee 13 // Kumna tee 5 (katastritunnus 19801:011:0597) tootmismaaga ning

teine Joa tee 11 (katastritunnus 19801:001:3174) tootmismaaga. Detailplaneeringuga tuleb

määrata igal ehitusõigusega määrataval tootmismaa krundil minimaalne haljastuse osatähtsus

protsentides, mis on vähemalt 30%. Kavandatav transpordimaa krunt, mis on Kumna-Vääna

maanteega paralleelne, võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Teisele transpordimaa

krundile määratakse jalgratta- ja jalgteele isiklik kasutusõigus kohaliku omavalitsuse kasuks, et

tagada kohalikele elanikele otsene ligipääs Vääna maastikukaitsealale ja Kumna-Vääna maantee

äärsele perspektiivsele kergliiklusteele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks

juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse

põhimõtete määramine.

Planeeritav ala, suurusega u 4,35 ha, , paikneb Kumna-Vääna maantee, Vääna - Keila-Joa maantee

ja Kiia - Vääna-Viti maantee vahelisel alal, u 500 m kaugusel Vääna - Keila-Joa maantee ja

Kumna-Vääna maantee ristmikust kagu suunas, piirnedes põhjast Kumna kergliiklustee L32

(katastritunnus 19801:001:3631) transpordimaaga, Kumna tee 3 (katastritunnus 19801:001:3463)

maatulundusmaaga, Joa tee 13 // Kumna tee 5 (katastritunnus 19801:011:0597), Joa tee 11

(katastritunnus 19801:001:3174), Joa tee 5 (katastritunnus 19801:001:3173) tootmismaadega,

kagust Lubja-Ahju (katastritunnus 19801:011:0136) maatulundusmaaga, lõunast 11193 Kumna-

Vääna kergliiklustee L3 (katastritunnus 19801:001:3960) sihtotstarbeta maaga, läänest 11193

Kumna-Vääna maantee (katastritunnus 19801:012:0186) ja Kumna kergliiklustee L33

(katastritunnus 19801:001:3630) transpordimaadega. Kumna 7 maaüksuse sees asub Kartuli

alajaam (katastritunnus 19801:011:0098) tootmismaa, mis jääb planeeringualast välja. Juurdepääs

planeeringualale on Kumna-Vääna maanteelt.

2

Kumna tee 7 maaüksus, suurusega 1,41 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik rohumaa

moodustab 70 m2 ja muu maa 14056 m2. Maaüksus on hoonestamata. Maaüksusel paikneb

laoplats. Maaüksusele on rajatud riigitee ristmik teeomaniku nõusolekuta.

Väike-Lembi maaüksus, suurusega 1,68 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik rohumaa

moodustab 1093 m2 ja muu maa 15481 m2. Maaüksusel paikneb õigusliku aluseta hoone.

Maaüksusele on hiljuti rajatud laoplats.

Lubja maaüksus, suurusega 1,28 ha, on maatulundusmaa 100%, millest haritav maa moodustab

5430 m2, looduslik rohumaa 5921 m2 ja muu maa 1479 m2. Maaüksus on hoonestamata.

Planeeringuala kitsendusteks on elektripaigaldiste kaitsevööndid, avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd, III kategooria kaitsealuse liigi (Potentilla fruticosa (põõsasmaran)) leiukoht. Alal on

registreeritud Natura elupaigatüüp lood (alvarid, 6280).

Ehitusseadustiku § 26 lõike 1 kohaselt on ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga

rajatise ehitusprojekti koostamiseks vajalikud projekteerimistingimused, kui puudub

detailplaneeringu koostamise kohustus. Ehitusseadustiku § 26 lõige 2 sätestab, et pädev asutus

annab projekteerimistingimused hoone või olulise rajatise püstitamiseks või rajamiseks või

laiendamiseks üle 33 % selle esialgu kavandatud mahust.

Planeerimisseaduse1 § 125 lõike 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades,

alevites ja alevikes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks, olemasoleva hoone laiendamiseks

üle 33% selle esialgu kavandatud mahust, olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks ja olulise

ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud

üldplaneeringuga.

PlanS § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

Harku valla üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.18.3 kohaselt on detailplaneeringu koostamise

kohustus äri- ja tootmismaa väljaarendamisel suure liikluskoormusega maanteede vahetus

läheduses, kus on vajalik kavandatava tegevuse avalik planeerimine koos vajadusel mõjude

hindamise läbiviimisega, kuna tegemist on nn aktiivtsoonidega liiklusarterite lähedal, kus omavad

huvisid erinevad ühiskonna grupid. Lisaks määrab üldplaneeringu seletuskirja jaotis 2.18.2, et

detailplaneeringu koostamise kohustus on tuumalades, rohekoridorides ja väärtuslikel maastikel

kõikide arendustegevuste puhul ja katastriüksuse jagamisel ehitusõiguse taotlemise eesmärgil.

Planeeritav ala asub 09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju

maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohasel rohevõrgustiku alal Väike-

Lembi ja Lubja maaüksuste lõuna osas (rõhevõrgustik kattub üldplaneeringu tuumalaga) ning

osaliselt maanteepoolsel alal Vääna väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringu tehnilise

võrgustiku kaardil on Kumna-Vääna maantee äärde märgitud kergliiklustee. Detailplaneeringu

lahenduses rohevõrgustikule ehitusõigusega krunte ei kavandata, ala säilitatakse looduslikuna ja

sellest moodustatakse eraldi üldkasutatava maa krunt. Maakonnaplaneeringu seletuskirja punkti

3.1.1 kohaselt on algupärased ajastumaastikud (sh Vääna väärtuslik maastik) traditsioonilised

kultuurmaastikud, kus on säilinud ajalooline asustusstruktuur või ajalooline maastikumuster, mille

kaitsmine aitab säilitada erinvate piirkondade kohalikku eripära. Seletuskirja punktis 3.1.1 on

määratud üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks.

Väärtuslikule maastikule on soovitav koostada maastikuhoolduskava, mille põhjal koostatakse

väärtuslike maastike säilitamiseks, hooldamiseks ning arendamiseks vajalikud tegevused.

Väärtuslike maastike piire saab täpsustada ja muuta sh moodustada uusi alasid hoolduskavadega

3

või üldplaneeringuga. Ehitamisel väärtusliku maastiku alale tuleb jälgida kohalikku

ehitustraditsiooni ning hoone sobivust maastikku. Uusehitiste rajamisel tuleb kaaluda nende

sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega. Väljaspool külasüdamikke

hajaasustuses eelistada ehitamist endisaegsetele õuealadele (vanadele alusmüüridele). Väärtuslike

loodus- ja puhkemaastike ning algupäraste ajastumaastike puhul on oluline nende jätkusuutlik,

eripära arvestav ruumiline areng.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala valdavalt leebe režiimiga loodusliku haljasmaa

juhtotstarbega hajaasustusalal, osaliselt Vääna väärtuslikul maastikul, Kumna tee 7 maaüksuses

põhja ja ida osas osaliselt leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega ja osaliselt

tootmismaa juhtotstarbega tiheasustusalal ning Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste lõuna osas

range režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega rohevõrgustiku tuumalal Vääna-Tõlinõmme-

Humala tuumala. Tiheasustusalale ehitusõigusega krunte ei kavandata, vaid moodustatakse

ehitusõiguseta tootmismaad, mis liidetakse Joa tee 13 // Kumna tee 5 (katastritunnus

19801:011:0597) tootmismaaga ja Joa tee 11 (katastritunnus 19801:001:3174) tootmismaaga.

Samuti ei kavandata tuumalale ehitusõigusega krunte, ala säilitatakse looduslikuna ja sellest

moodustatakse eraldi üldkasutatava maa krunt.

Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2 kohaselt annab üldplaneeringus määratud juhtotstarve

ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest, maaomanik saab aga maa-ala

kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda soovib. Reaalne arendus- ja

ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel läbi

detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi projekteerimistingimuste.

Detailplaneeringute alusel viiakse sisse maade sihtotstarvete muudatused maakatastris.

Arendustegevuse käigus on kohustuslik arvestada üldplaneeringuga kehtestatud arengusuundi.

Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis

asuvad kompaktse hoonestusega aladel, nn tihehoonestusaladel, ning detailplaneeringu

koostamise tingimused hajaasustuse põhimõttel arendataval väikeelamumaa looduslikul

haljasmaal. Üldplaneeringus on loodusliku haljasmaana tähistatud valdav osa valla territooriumist,

s.o ala, mille sihtotstarbeks on enamasti maatulundusmaa. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.7

kohaselt on leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis maatulunduslik

kasutus, s.o põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja

loopealseid niitusid niidetakse.

Harku valla kehtiva üldplaneeringu punkti 2.7 kohaselt on leebe režiimiga looduslikule

haljasmaale võimalik rajada eluasemekoht kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel

hajaasustuse põhimõttel. Kehtestatud teemaplaneeringuga on täpsustatud tingimusi

detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks hajaasustusalal ehk leebe

režiimiga looduslikul haljasmaal. Teemaplaneeringu punkti 3.3 „Nõuded elamute,

suvilate,aiamajade ja nende abihoonete planeerimiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks ning

elamute ehitamisel maa jagamiseks hajaasustusalal“ kohaselt üldplaneeringu kohases

hajaasutusalas võib määrata katastriüksuse kõrvalsihtotstarbeks kuni 25 % ulatuses ärimaa (see

võib olla kas kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, või majutusehitiste maa). Ärimaa

kõrvalsihtotstarbe võib määrata elamumaale eeldusel, et äritegevusega kaasnevad mõjud ei häiri

oluliselt elukeskkonda ning hoonestusmahud vastavad eluhoonete tüüpilistele mahtudele antud

asustusüksuse (küla, alevik) territooriumil, seda nii hoone ehitisealuse pinna kui ka kõrguse

poolest. Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal võib paikneda ka elamumaid teenindava

üldkasutatava hoone maa, elamumaid teenindava tehnorajatise jaoks vajalik tootmismaa,

4

taluhoonete juurde kuuluv tootmismaa (keskkonnaohutu põllumajanduslik väiketootmine) ja/või

haljasala ja parkmetsa maa. Hajaasustusalas enam kui 600 m2 ehitisealuse pinnaga hoone või

rajatise ehitamiseks on vajalik detailplaneeringu koostamine, et tagada suuremate hoonete sobivus

maastikku ja arvestada avaliku huviga vältida maastikus avalikkusega läbiarutamata massiivseid

uusehitisi.

Seega ei ole üldplaneeringuga leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga alale ette

nähtud võimalust ulatusliku tootmiskvartali kavandamiseks. Eeltoodust tulenevalt tehakse

algatatava detailplaneeringuga ettepanek muuta kehtivat Harku valla üldplaneeringut määrates

leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga ala tootmismaa juhtotstarbega alaks.

Kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke

määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering täpsustab Harku valla üldplaneeringut

muuhulgas väärtuslike maastike osas ning määrab Harku vallas väärtuslikuks maastikuks kaheksa

ala, millest üks on Vääna väärtuslik maastik. Vääna väärtuslik maastik on maakondliku tähtsusega

ja hõlmab nii soo-, metsa- kui ka pärandmaastikke. Vääna väärtusliku maastiku alale jäävad Vääna

maastikukaitseala ja osa Vääna hoiualast. Detailplaneeringu ala ei asu Vääna maastikukaitsealal

ega Vääna hoiualal. Väärtusliku maastiku idaosas paiknevad poollooduslikud kooslused –

peamiselt põõsasmaranalood, mis jäävad looduskaitseala piiridest osaliselt välja. Põõsasmarana-

loopealsed on Mandri-Eestis levinud vaid paiguti põhja- ja loodeosas, eeskätt just Vääna ja Keila

piirkonnas. Vääna maastikukaitsealal kasvav põõsasmaran on loopealsel kasvava kooslusena

Eestis haruldane. Seetõttu on vajalik selle liigi elupaikade kaitse, milleks on eelkõige vajalik nende

alade mõõdukas hooldamine (karjatamine). Suurimaks probleemiks on võsastumine (sh maastiku

kinnikasvamine kadakatega). Väärtusliku maastiku alal on maakasutus- ja ehitustingimused

määratud kehtiva Harku valla üldplaneeringuga ning neid on täpsustatud ja täiendatud Harku valla

ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning

tihehoonestusalasid täpsustavas teemaplaneeringus. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.11.1

on määratud Vääna väärtusliku maastiku kaitse ja kasutustingimused, kus on muuhulgas toodud

välja meetmed olulise poolloodusliku põõsasmarana koosluste säilitamiseks. Meetmeteks on mh

iga-aastane mõõdukas karjatamine ja vajadusel kadakate ja võsa harvendamine või raadamine.

Lisaks on eraldi rõhutatud, et kõigi väärtusliku maastiku alal paiknevate poollooduslike koosluste

säilitamiseks tuleb soodustada karjatamist. Karjatamisvõimaluse puudumisel hoiab loopealse

avatuna vajadusel/võimalusel niitmine.

Keskkonnaamet on 19.05.2025 kirjaga nr 6-2/25/8339-2 esitanud arvamuse detailplaneeringu

kohta. Sh on märkinud: Detailplaneeringu alal on registreeritud III kaitsekategooria kaitsealuse

taimeliigi põõsasmarana (KLO9341597) kasvukoht. Kuna nimetatud liigi kaitseks ei ole

moodustatud kaitseala ega püsielupaika, siis rakendub liigi leiukohas isendi kaitse, vastavalt

looduskaitseseaduse §-le 55. Keelatud on III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest

korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Koostatavas eelhinnangus tuleb

mh arvestada ka mõjusid üle tee u 20 m kaugusel asuvale Vääna maastikukaitsealale

(KLO1000427) ja selle kaitse-eesmärkidele.

Detailplaneeringust huvitatud isik on tellinud planeeringualale põõsasmarana kasvukohtade

inventeerimise aruande (Delaila OÜ töö nr 22-25, valminud 30.06.2025). Töös on antud

soovitused liigi hea seisundi hoidmiseks ja Natura elupaigatüübi säilimiseks. Selleks on vajalik

vähendada puittaimestiku katvust (eemaldada alalt kadakaid ja lehtpuude järelkasvu) ning

soodustada karjatamist (maa tasandamine – kändude ja suuremate mätaste freesimine maapinnaga

samale tasapinnale). Lisaks on märgitud, et täpsemad hooldustingimused kehtestab

Keskkonnaamet.

5

Planeeringu koostaja on küsinud Keskkonnaametilt 03.07.2025 kirjaga arvamust detailplaneeringu

alal asuva põõsasmarana kohta. Kirjas soovitakse enne detailplaneeringu algatamist jõuda

Keskkonnaametiga kokkuleppele meetmete osas isendi kaitse tagamiseks. Keskkonnaamet on

28.07.2025 kirjaga nr 6-2/25/8339-4 vastanud, et kuigi Keskkonnaameti hinnangul ei ole liigi

säilimine elupaigas eeldatavalt ohustatud kavandatava tegevuse tõttu, tuleks põõsasmarana taimi

siiski säilitada võimalikult suures ulatuses. Esmane eelistus on isendite säilitamine nende

looduslikus kasvukohas. Liiki saab edukalt kasutada haljastuses, (ehitus)tegevuse alla jäävad

taimed on võimalik ümberasustada, sest põõsasmaran on ümberistutamist taluv liik. Vajadusel on

võimalik taotleda Keskkonnaametilt taimede ümberistutamise luba vastavalt Vabariigi Valitsuse

15.07.2004 määrusele nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“.

PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Sama lõike punktide 1, 2 ja 3

kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga määratud

maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine,

krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine,

muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.

Kohaliku omavalitsuse ülesanne on planeeringu koostamisel tagada avalike huvide ja väärtuste

ning erahuvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eelduseks. PlanS §

10 lg 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve,

sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja

planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.

Üldplaneeringu põhilahenduste detailplaneeringuga muutmine peab olema põhjendatud nii era-

kui ka avaliku huvi seisukohalt. Avalik huvi väljendub PlanS § 12 määratletud otstarbeka,

mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtte järgimises.

Nimetatud põhimõtte kohaselt:

- peab planeerimisel võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt

kasutatud alade otstarbekamat kasutamist;

- peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda,

arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid;

- tuleb planeerimisel võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi

ning soodustada taastuvenergia kasutamist.

Harku Vallavolikogu hinnangul on üldplaneeringu muutmine antud asukohast ja situatsioonist

tulenevalt põhjendatud. Joa tee 13 // Kumna tee 5 kinnistul tegutseb ettevõtte Revonia OÜ, kellel

on tekkinud vajadus täiendavate ruumide ja tootmispindade järele. Detailplaneeringu seletuskirjas

on välja toodud, et antud lahenduse kavandamise puhul ei ole eesmärgiks arendus- või

müügitegevus, vaid olemasoleva ettevõtte laiendamine. Tootmistegevuse laiendamine

olemasoleva tootmiskompleksi kõrvale on põhjendatav järgnevalt. Logistiliselt ja

keskkonnasäästlikkuse printsiipe arvestades on mõistlik laiendada tootmistegevust olemasoleva

tootmiskompleksi läheduses, mis tagab madalad transpordikulud, sj madala transpordi emissiooni,

ja sellest tulenevalt väiksema keskkonnamõju. Kavandades kogu tootmiskompleksi samasse

piirkonda vähendatakse erinevatele tootmise etappidele kuluvat aega ning tagatakse efektiivne

tootmisprotsess, mis muudab ettevõtte konkurentsivõimelisemaks nii kohalikul kui ka

rahvusvahelisel turul. Planeeritav ala asub üldplaneeringu järgse tootmismaa juhtotstarbega

tiheasustusala vahetus läheduses ning lähim elamu jääb planeeringualast u 170 m kaugusele,

mistõttu ei kavandata piirkonda uut funktsiooni, vaid võetakse arvesse olemasolevat olukorda.

Detailplaneeringuga planeeritakse ala läbiv avaliku kasutusega jalgratta- ja jalgtee, mis ühendub

kõrval oleva planeeringuala (Joa tee 5, 7, 9 ja 9a maaüksuste detailplaneering, algatatud Harku

6

Vallavolikogu 25.09.2025 otsusega nr 70) kavandatava jalgratta- ja jalgteega, millele samuti

seatakse isiklik kasutusõigus kohaliku omavalitsuse kasuks. Planeeritav jalgratta- ja jalgtee tagab

otsese ühenduse Vääna maastikukaitsealaga ja maakonnaplaneeringu järgse Kumna-Vääna

maantee äärse perspektiivse kergliiklusteega. Kavandatava kergliiklusteega soodustatakse

liiklemist alale ühistranspordiga ja jalgsi. Lähimad ühistranspordipeatused asuvad Kumna-Vääna

maanteel Väike-Lembi maaüksusega piirneval alal (Tõlinõmme peatus) ja u 500 m kaugusel

Vääna - Keila-Joa maanteel (Vääna peatus) läbi Joa tee 5 maaüksusel planeeritava jalgratta- ja

jalgtee.

Harku Vallavolikogu hinnangul on võimalik alal säilitada kaitsealuse liigi põõsasmarana

kasvukoht võttes arvesse inventeerimise tulemusi detailplaneeringu hoonestusalade ja teede

määramisel ning vajadusel tagada liigi ümberasustamine planeeringuala piires. Detailplaneeringu

koostamisel tuleb arvestada Keskkonnaameti seisukohaga ja vajadusel taotleda Keskkonnaametilt

taimede ümberistutamise luba. Eeldatavalt ei ole kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline

ulatus ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet,

mistõttu oluline keskkonnamõju puudub.

PlanS § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise

elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks

ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Harku Vallavolikogu

hinnangul arvestab planeerimisettepanek eelnimetatud elukeskkonna parendamise põhimõtetega,

kuna koostatava detailplaneeringuga kavandatakse avalikust huvist lähtuvalt mitmekesisemad

liikumisvõimalused, sh planeeritakse jalakäijatele otsene ligipääs Vääna maastikukaitsealale ja

Kumna-Vääna maantee äärsele perspektiivsele kergliiklusteele. Seejuures arvestatakse alal

kasvava põõsasmaranaga ning vajadusel nähakse ette selle ümberistutamine ning maastikusse

sobitamine. Detailplaneeringu realiseerumisel on vajalik säilitatavatel ja uutel põõsasmaranaga

kaetud aladel vähendada puittaimestiku katvust, lubada karjatamist või korraldada regulaarset

niitmist, et kaitsta looduslikke väärtusi ja tagada esteetiline miljöö.

Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Vääna külas Kumna

tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju

strateegilist hindamist KeHJS mõistes, kuid detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata

planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja

looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Lisaks tuleb vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12

detailplaneeringu koostamise käigus seada müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja

insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Vallavalitsus on sõlminud xx.xx.2025 lepingu nr 5-9/243/24 detailplaneeringu koostamiseks ja

koostamise tellimise kulude kandmiseks. Detailplaneeringu tellija on Harku Vallavalitsus.

Detailplaneeringu koostab Harku Vallavalitsuse tellimusel D.U.K.E.M. OÜ (äriregistrikood

12769438). Detailplaneeringu koostamise ja muud detailplaneeringu koostamisega seotud kulud

hüvitab planeeringust huvitatud isik, kes on ühtlasi Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja

maaüksuste omanik.

Harku Vallavolikogu, tutvunud esitatud eskiislahenduse, detailplaneeringu koostamise vajaduse

põhjendustega, peab võimalikuks ja piisavalt põhjendatuks üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu algatamist Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksustel ning

lähialal.

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõikest 2,

planeerimisseaduse § 77 lõigetest 1 ja 4, § l24 lõigetest 2 ja 10, § l25 lõikest 2, § 129 lõikest 1, §

142 lõike 1 punktist 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33

7

lõike 2 punktist 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 „Harku valla ehitusmäärus”

§ 5 lõike 1 punktist 2, lõike 2 punktist 3 Harku Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Vääna külas Kumna tee 7 (katastritunnus

19801:001:3464), Väike-Lembi (katastritunnus 19801:011:0468) ja Lubja (katastritunnus

19801:001:3394) maaüksustel ning lähialal.

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Kumna tee 7, Väike-

Lembi ja Lubja maaüksuste jagamiseks ja ehitusõiguse määramiseks tootmis- ja laohoonete

püstitamiseks. Esitatud materjalide kohaselt soovitakse kavandada kuni 5 tootmismaa, 1

üldkasutatava maa ja 2 transpordimaa sihtotstarbega krunti ning määrata ehitusõigus tootmis-

ja laohoonete püstitamiseks. Kahele moodustatavale tootmismaa krundile ehitusõigust ei

määrata, üks neist liidetakse Joa tee 13 // Kumna tee 5 (katastritunnus 19801:011:0597)

tootmismaaga ning teine Joa tee 11 (katastritunnus 19801:001:3174) tootmismaaga.

Detailplaneeringuga tuleb määrata igal ehitusõigusega määrataval tootmismaa krundil

minimaalne haljastuse osatähtsus protsentides, mis on vähemalt 30%. Kavandatav

transpordimaa krunt, mis on Kumna-Vääna maanteega paralleelne, võõrandatakse tasuta

kohalikule omavalitsusele. Teisele transpordimaa krundile määratakse jalgratta- ja jalgteele

isiklik kasutusõigus kohaliku omavalitsuse kasuks, et tagada kohalikele elanikele otsene

ligipääs Vääna maastikukaitsealale ja Kumna-Vääna maantee äärsele perspektiivsele

kergliiklusteele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja

tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete

määramine.

3. Planeeritava ala suurus on u 4,35 ha.

4. Detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

määrata leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga ala tootmismaa juhtotstarbega

alaks.

5. Detailplaneeringu koostamise juhis „Harku valla detailplaneeringu koostamise juhend“ on

leitav Harku valla veebilehelt aadressil https://www.harku.ee/ehitus-planeerimine-ja-

taristu/avaliku-ruumi-planeerimine/detailplaneering#detailplaneeringute-. Detailplaneeringu

koostamisel lähtuda Riigihalduse ministri määrusest 17.10.2019 nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

6. Pidada vajalikuks korraldada vähemalt üks avalik arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade

ja eskiislahenduste tutvustamiseks ühes eelneva teatamisega valla kodulehel ja vastavates

ajalehtedes, mis on selleks hetkeks määratud valla ametlike teadete avaldamise kohaks.

7. Vallavolikogu poolt detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja kooskõlastatud

detailplaneering esitada ühes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta jooksul

planeeringu algatamisest. Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu

kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel

detailplaneeringu algatamisest arvates.

8. Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui:

1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,

sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks

halduslepingu sõlmimisest;

2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;

3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

8

9. Planeering anda üle enne kehtestamist lõplikult vormistatuna digitaalselt.

10. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole vajalik. Detailplaneeringu koostamise raames

tuleb läbi viia maa-aluste jõgede veeteede tuvastamiseks hüdrogeoloogiline uuring.

Täiendavate uuringute vajadus võib ilmneda detailplaneeringu menetluse käigus.

11. Kaasata detailplaneeringu koostamisse planeeringuala kinnistu omanikud või volitatud isikud,

Päästeamet (koostöötegija, kellele esitatakse detailplaneering kooskõlastamiseks),

Keskkonnaamet, Transpordiamet, Maa- ja Ruumiamet, planeeringuala ja kontaktala kõikide

olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad ning isikud, kelle õigusi

või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla

selle koostamisse kaasatud.

12. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

13. Otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel www.harku.ee ja tööpäevadel Harku

Vallavalitsuses aadressil Teenuste 2, 76901 Tabasalu ja Tilgu tee 53, 76925 Meriküla,

Harjumaa.

(allkirjastatud digitaalselt)

Click or tap here to enter text.

vallavolikogu esimees

1

EELNÕU

O T S U S

Meriküla [kuupäev] nr [nr]

Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja

Lubja maaüksuste ja lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Harku Vallavolikogu xx.xx.2025 otsusega nr xx algatati Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi

ja Lubja maaüksuste ning lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on

selgitada välja võimalused Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste jagamiseks ja

ehitusõiguse määramiseks tootmis- ja laohoonete püstitamiseks. Esitatud materjalide kohaselt

soovitakse kavandada kuni 5 tootmismaa, 1 üldkasutatava maa ja 2 transpordimaa sihtotstarbega

krunti ning määrata ehitusõigus tootmis- ja laohoonete püstitamiseks. Kahele moodustatavale

tootmismaa krundile ehitusõigust ei määrata, üks neist liidetakse Joa tee 13 // Kumna tee 5

(katastritunnus 19801:011:0597) tootmismaaga ning teine Joa tee 11 (katastritunnus

19801:001:3174) tootmismaaga. Detailplaneeringuga tuleb määrata igal ehitusõigusega

määrataval tootmismaa krundil minimaalne haljastuse osatähtsus protsentides, mis on vähemalt

30%. Kavandatav transpordimaa krunt, mis on Kumna-Vääna maanteega paralleelne,

võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Teisele transpordimaa krundile määratakse

jalgratta- ja jalgteele isiklik kasutusõigus kohaliku omavalitsuse kasuks, et tagada kohalikele

elanikele otsene ligipääs Vääna maastikukaitsealale ja Kumna-Vääna maantee äärsele

perspektiivsele kergliiklusteele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks

juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse

põhimõtete määramine.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala valdavalt leebe režiimiga loodusliku haljasmaa

juhtotstarbega hajaasustusalal, osaliselt Vääna väärtuslikul maastikul, Kumna tee 7 maaüksuses

põhja ja ida osas osaliselt leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega ja osaliselt

tootmismaa juhtotstarbega tiheasustusalal ning Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste lõuna osas

range režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega rohevõrgustiku tuumalal Vääna-Tõlinõmme-

Humala tuumala. Tiheasustusalale ehitusõigusega krunte ei kavandata, vaid moodustatakse

ehitusõiguseta tootmismaad, mis liidetakse Joa tee 13 // Kumna tee 5 (katastritunnus

19801:011:0597) tootmismaaga ja Joa tee 11 (katastritunnus 19801:001:3174) tootmismaaga.

Samuti ei kavandata tuumalale ehitusõigusega krunte, ala säilitatakse looduslikuna ja sellest

moodustatakse eraldi üldkasutatava maa krunt.

2

Harku Vallavolikogu hinnangul on üldplaneeringu muutmine antud asukohast ja situatsioonist

tulenevalt põhjendatud. Joa tee 13 // Kumna tee 5 kinnistul tegutseb ettevõtte Revonia OÜ, kellel

on tekkinud vajadus täiendavate ruumide ja tootmispindade järele. Detailplaneeringu seletuskirjas

on välja toodud, et antud lahenduse kavandamise puhul ei ole eesmärgiks arendus- või

müügitegevus, vaid olemasoleva ettevõtte laiendamine. Tootmistegevuse laiendamine

olemasoleva tootmiskompleksi kõrvale on põhjendatav järgnevalt. Logistiliselt ja

keskkonnasäästlikkuse printsiipe arvestades on mõistlik laiendada tootmistegevust olemasoleva

tootmiskompleksi läheduses, mis tagab madalad transpordikulud, sj madala transpordi emissiooni,

ja sellest tulenevalt väiksema keskkonnamõju. Kavandades kogu tootmiskompleksi samasse

piirkonda vähendatakse erinevatele tootmise etappidele kuluvat aega ning tagatakse efektiivne

tootmisprotsess, mis muudab ettevõtte konkurentsivõimelisemaks nii kohalikul kui ka

rahvusvahelisel turul. Planeeritav ala asub üldplaneeringu järgse tootmismaa juhtotstarbega

tiheasustusala vahetus läheduses ning lähim elamu jääb planeeringualast u 170 m kaugusele,

mistõttu ei kavandata piirkonda uut funktsiooni, vaid võetakse arvesse olemasolevat olukorda.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning

§ 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajaduse üle otsustamiseks koostati eelhinnang vastavalt KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud

nõuetele ning arvestades Riin Kutsari poolt koostatud juhendmaterjali „KMH/KSH eelhindamise

juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“. Koostatud eelhinnang on lisatud käesolevale

otsusele (lisa 1). Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei avalda kavandatud tegevus olulist mõju, ei

sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb

keskkonna pöördumatu muutumine. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus

ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis

oluline keskkonnamõju puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole

vajalik läbi viia Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus.

PlanS § 142 lõike 6 ja KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt

teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev

keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab.

Keskkonnaamet asus oma xx kirjaga nr xx seisukohale, et algatatava Kumna tee 7, Väike-Lembi

ja Lubja maaüksuste ja lähiala detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju

KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Maa- ja Ruumiamet teavitas xx kirjaga nr xx ja Päästeamet teavitas xx kirjaga nr xx, et antud asjas

täiendavad ettepanekud puuduvad.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 3 ja lõigetest 3, 4, 5 ja 6 ning § 35

lõikest 5, haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22

lõikest 2, Harku Vallavolikogu otsustab:

1. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringule, mille

1) nimetus on “Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala

detailplaneering”;

3

2) eesmärk on selgitada välja võimalused Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste

jagamiseks ja ehitusõiguse määramiseks tootmis- ja laohoonete püstitamiseks. Esitatud

materjalide kohaselt soovitakse kavandada kuni 5 tootmismaa, 1 üldkasutatava maa ja 2

transpordimaa sihtotstarbega krunti ning määrata ehitusõigus tootmis- ja laohoonete

püstitamiseks. Kahele moodustatavale tootmismaa krundile ehitusõigust ei määrata, üks neist

liidetakse Joa tee 13 // Kumna tee 5 (katastritunnus 19801:011:0597) tootmismaaga ning teine Joa

tee 11 (katastritunnus 19801:001:3174) tootmismaaga. Detailplaneeringuga tuleb määrata igal

ehitusõigusega määrataval tootmismaa krundil minimaalne haljastuse osatähtsus protsentides, mis

on vähemalt 30%. Kavandatav transpordimaa krunt, mis on Kumna-Vääna maanteega paralleelne,

võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Teisele transpordimaa krundile määratakse

jalgratta- ja jalgteele isiklik kasutusõigus kohaliku omavalitsuse kasuks, et tagada kohalikele

elanikele otsene ligipääs Vääna maastikukaitsealale ja Kumna-Vääna maantee äärsele

perspektiivsele kergliiklusteele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks

juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse

põhimõtete määramine.

3) koostamise algataja ja kehtestaja on Harku Vallavolikogu (aadress Teenuste tn 2, 76901

Tabasalu, Harjumaa);

4) koostamise korraldaja Harku Vallavalitsus (aadress Teenuste tn 2, 76901 Tabasalu, Harjumaa);

5) koostaja on xx (registrikood xx).

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole

vajalik, kuna planeeringu lahenduse kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid olulisi

negatiivseid mõjusid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes.

3. Detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus on Harku Vallavolikogul õigus algatada

keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline

keskkonnamõju.

4. Otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel www.harku.ee ja tööpäevadel Harku

Vallavalitsuses aadressil Teenuste 2, 76901 Tabasalu ja Tilgu tee 53, 76925 Meriküla, Harjumaa.

5. Otsus avaldada 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Harku Valla Teatajas ning

edastada Keskkonnaametile.

6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

XX

vallavolikogu esimees

Jaotuskava:

Amphora nr

Lisa 1 Harku Vallavolikogu ………….

otsuse nr …. „Vääna külas Kumna tee 7,

Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning

lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata

jätmine” juurde

Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Kumna tee 7, Väike-

Lembi ja Lubja maaüksuste jagamiseks ja ehitusõiguse määramiseks tootmis- ja laohoonete

püstitamiseks. Esitatud materjalide kohaselt soovitakse kavandada kuni 5 tootmismaa, 1

üldkasutatava maa ja 2 transpordimaa sihtotstarbega krunti ning määrata ehitusõigus tootmis-

ja laohoonete püstitamiseks. Kahele moodustatavale tootmismaa krundile ehitusõigust ei

määrata, üks neist liidetakse Joa tee 13 // Kumna tee 5 (katastritunnus 19801:011:0597)

tootmismaaga ning teine Joa tee 11 (katastritunnus 19801:001:3174) tootmismaaga.

Detailplaneeringuga tuleb määrata igal ehitusõigusega määrataval tootmismaa krundil

minimaalne haljastuse osatähtsus protsentides, mis on vähemalt 30%. Kavandatav

transpordimaa krunt, mis on Kumna-Vääna maanteega paralleelne, võõrandatakse tasuta

kohalikule omavalitsusele. Teisele transpordimaa krundile määratakse jalgratta- ja jalgteele

isiklik kasutusõigus kohaliku omavalitsuse kasuks, et tagada kohalikele elanikele otsene

ligipääs Vääna maastikukaitsealale ja Kumna-Vääna maantee äärsele perspektiivsele

kergliiklusteele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja

tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete

määramine.

Planeeritav ala, suurusega u 4,35 ha, paikneb Kumna-Vääna maantee, Vääna - Keila-Joa

maantee ja Kiia - Vääna-Viti maantee vahelisel alal, u 500 m kaugusel Vääna - Keila-Joa

maantee ja Kumna-Vääna maantee ristmikust kagu suunas, piirnedes põhjast Kumna

kergliiklustee L32 (katastritunnus 19801:001:3631) transpordimaaga, Kumna tee 3

(katastritunnus 19801:001:3463) maatulundusmaaga, Joa tee 13 // Kumna tee 5 (katastritunnus

19801:011:0597), Joa tee 11 (katastritunnus 19801:001:3174), Joa tee 5 (katastritunnus

19801:001:3173) tootmismaadega, kagust Lubja-Ahju (katastritunnus 19801:011:0136)

maatulundusmaaga, lõunast 11193 Kumna-Vääna kergliiklustee L3 (katastritunnus

19801:001:3960) sihtotstarbeta maaga, läänest 11193 Kumna-Vääna maantee (katastritunnus

19801:012:0186) ja Kumna kergliiklustee L33 (katastritunnus 19801:001:3630)

transpordimaadega. Kumna 7 maaüksuse sees asub Kartuli alajaam (katastritunnus

19801:011:0098) tootmismaa, mis jääb planeeringualast välja. Juurdepääs planeeringualale on

Kumna-Vääna maanteelt.

Kumna tee 7 maaüksus, suurusega 1,41 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik

rohumaa moodustab 70 m2 ja muu maa 14056 m2. Maaüksus on hoonestamata. Maaüksusel

paikneb laoplats. Maaüksusele on rajatud riigitee ristmik teeomaniku nõusolekuta.

Väike-Lembi maaüksus, suurusega 1,68 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik

rohumaa moodustab 1093 m2 ja muu maa 15481 m2. Maaüksusel paikneb õigusliku aluseta

hoone. Maaüksusele on hiljuti rajatud laoplats.

Lubja maaüksus, suurusega 1,28 ha, on maatulundusmaa 100%, millest haritav maa moodustab

5430 m2, looduslik rohumaa 5921 m2 ja muu maa 1479 m2. Maaüksus on hoonestamata.

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Vastavus Harku valla üldplaneeringule Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega

nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51

kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke

määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav

ala valdavalt leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega hajaasustusalal, osaliselt

Vääna väärtuslikul maastikul, Kumna tee 7 maaüksuses põhja ja ida osas osaliselt leebe

režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega ja osaliselt tootmismaa juhtotstarbega

tiheasustusalal ning Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste lõuna osas range režiimiga loodusliku

haljasmaa juhtotstarbega rohevõrgustiku tuumalal Vääna-Tõlinõmme-Humala tuumala.

Tiheasustusalale ehitusõigusega krunte ei kavandata, vaid moodustatakse ehitusõiguseta

tootmismaad, mis liidetakse Joa tee 13 // Kumna tee 5 (katastritunnus 19801:011:0597)

tootmismaaga ja Joa tee 11 (katastritunnus 19801:001:3174) tootmismaaga. Samuti ei

kavandata tuumalale ehitusõigusega krunte, ala säilitatakse looduslikuna ja sellest

moodustatakse eraldi üldkasutatava maa krunt.

2.2 Vastavus Harju maakonnaplaneeringule Planeeritav ala asub 09.04.2018 riigihalduse

ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi

maakonnaplaneering) kohasel rohevõrgustiku alal Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste lõuna

osas (rõhevõrgustik kattub üldplaneeringu tuumalaga) ning osaliselt maanteepoolsel alal Vääna

väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringu tehnilise võrgustiku kaardil on Kumna-Vääna

maantee äärde märgitud kergliiklustee. Detailplaneeringu lahenduses rohevõrgustikule

ehitusõigusega krunte ei kavandata, ala säilitatakse looduslikuna ja sellest moodustatakse eraldi

üldkasutatava maa krunt. Maakonnaplaneeringu seletuskirja punkti 3.1.1 kohaselt on

algupärased ajastumaastikud (sh Vääna väärtuslik maastik) traditsioonilised kultuurmaastikud,

kus on säilinud ajalooline asustusstruktuur või ajalooline maastikumuster, mille kaitsmine aitab

säilitada erinvate piirkondade kohalikku eripära. Seletuskirja punktis 3.1.1 on määratud üldised

tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks. Väärtuslikule

maastikule on soovitav koostada maastikuhoolduskava, mille põhjal koostatakse väärtuslike

maastike säilitamiseks, hooldamiseks ning arendamiseks vajalikud tegevused. Väärtuslike

maastike piire saab täpsustada ja muuta sh moodustada uusi alasid hoolduskavadega või

üldplaneeringuga. Ehitamisel väärtusliku maastiku alale tuleb jälgida kohalikku

ehitustraditsiooni ning hoone sobivust maastikku. Uusehitiste rajamisel tuleb kaaluda nende

sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega. Väljaspool külasüdamikke

hajaasustuses eelistada ehitamist endisaegsetele õuealadele (vanadele alusmüüridele).

Väärtuslike loodus- ja puhkemaastike ning algupäraste ajastumaastike puhul on oluline nende

jätkusuutlik, eripära arvestav ruumiline areng.

2.3. Vastavus kehtivatele õigusaktidele Detailplaneering ei ole vastuolus teiste õigusaktidega.

2.4. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse KSH keskseks eesmärgiks on nimetatud

strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni

kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi

selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates.

Lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ei oma planeerimisdokument olulisust

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

2.5 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument olulist tähtsust

Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

3.1. Maakasutus Planeeritav ala paikneb Vääna külas, Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja

maaüksused on hoonestamata ning kõrghaljastus puudub.

3.2. Vee kasutus Kinnistul puudub ühiskanalisatsiooni ühendus, vesi on lahendatud

puurkaevust. Ala kanalisatsioon lahendatakse lokaalselt.

3.3. Muude loodusressursside kasutus Kavandatava tegevuse – tootmis- ja laohoonete

ehitamise ning kasutamisega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järgi, kuid

mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

3.4. Looduskeskkonna kirjeldus

3.4.1. Pinnas Planeeritava ala pinnakatteks on Kvaternaari ajastul ladestunud

geneetilised settetüübid ja aluspõhjaks Viivikonna kihistu.

3.4.2. Veestik Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Sademevesi

hajutatakse haljaspindadel või kogutakse ja immutatakse pinnasesse.

3.4.3. Taimkate ja loomastik Planeeringuala puudub kõrghaljastus.

3.4.4. Kaitstavad loodusobjektid Lähimad kaitstavad loodusobjektid Keskkonnaregistri

andmetel on Kumna tee 7 ja Väike-Lembi kinnistul põõsasmarana leiukoht ning 25 m kaugusel

asuv Vääna maastikukaitseala.

3.4.5. Natura 2000 võrgustiku ala Vääna loodusala asub 25 m kaugusel.

3.5. Heited

3.5.1. Müra ja vibratsioon Ehitamisega kaasneb müra ja vibratsioon. Hoonete kasutamisega

kaasnev müra ja vibratsioon on tõenäoliselt oluliselt väiksem võrreldes ehitusaegse müra ja

vibratsiooniga.

3.5.2. Õhusaaste Peamiseks õhusaaste allikaks on hoonete soojavarustus ja liiklus.

Keskkonnaregistri andmetel 1 km raadiuses paikseid õhusaasteallikaid ei asu.

3.5.3. Tahked jäätmed Kavandatava tegevuse käigus tekivad ehitus- ja olmejäätmed.

Eeldusel, et jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmeseaduses ja Harku valla

jäätmehoolduseeskirjas sätestatust, pole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist.

3.5.4. Nõrgvesi Nõrgvett ei teki.

3.6. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad Alast u 700

m kaugusel paikneb Vääna mõisa park, Vääna mõisa tall-tõllakuur ja Vääna linnuse varemed.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt keskkonnaprobleeme.

4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sh õnnetuste esinemise võimalikkus

kavandatava tegevusega ei kaasne ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu

õnnetuste esinemise tõenäosus.

4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond Kavandatav tegevus avaldab vähest mõju ala vahetule lähiümbrusele. Mõju on

eeldatavalt väike. Kuna planeeringuga kavandatakse tootmis- ja laohoonete rajamist ning ala

asub osaliselt rohevõrgustikul, kuid eeldatavalt ei avalda kavandatav tegevus mõju

rohevõrgustiku terviklikkusele ja toimimisele.

4.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Alal puudub kõrghaljastus.

4.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Kaitstavad loodusobjektid asuvad alal või

ala läheduses, kuid kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt mõju kaitstavatele

loodusobjektidele, kuna põõsasmaranad on plaanis vastavalt Keskkonnaameti juhistele

ümberasustada.

4.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Kavandatav tegevus ei avalda

eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku alale, kuna Vääna loodusala jääb planeeringualast

välja.

4.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sh kumulatiivne ja piiriülene mõju

Planeeringuga kaasnevad ehitusaegsed mõjud on lühiajalised. Tootmis- ja laohoonete

kasutusega kaasnevad mõjud on püsivad, stabiilse suurusega ja pöördumatud. Kavandataval

tegevusel puudub eeldatavalt kumulatiivne ja piirülene mõju.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 ning

PlanS § 142 lõikele 6 küsis Harku Vallavalitsus xx kirjaga nr 12-1/xx detailplaneeringu

elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle

otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt, Päästeametilt ja Maa- ja Ruumiametilt.

Keskkonnaamet asus oma xx kirjaga nr xx seisukohale, et algatatava Kumna tee 7, Väike-

Lembi ja Lubja maaüksuste ja lähiala detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Maa- ja Ruumiamet teavitas xx kirjaga nr xx ja Päästeamet teavitas xx kirjaga nr xx, et antud

asjas täiendavad ettepanekud puuduvad.

Kokkuvõte

Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit

ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb keskkonna pöördumatu muutumine.

Kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik

ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, mistõttu oluline keskkonnamõju

puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Vääna

külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala detailplaneeringule

keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes. Keskkonnaameti hinnangul ei ole

põõsasmarana säilimine elupaigas eeldatavalt ohustatud kavandatava tegevuse tõttu, tuleks

põõsasmarana taimi siiski säilitada võimalikult suures ulatuses. Esmane eelistus on isendite

säilitamine nende looduslikus kasvukohas. Liiki saab edukalt kasutada haljastuses,

(ehitus)tegevuse alla jäävad taimed on võimalik ümberasustada, sest põõsasmaran on

ümberistutamist taluv liik. Vajadusel on võimalik taotleda Keskkonnaametilt taimede

ümberistutamise luba vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrusele nr 248 „Kaitsealuse

liigi isendi ümberasustamise kord“. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeerimismenetluse käigus.

Koostas:

Brigita Perm

Keskkonnaspetsialist

Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658

HARKU VALLAVALITSUS

Keskkonnaamet

[email protected]

Maa- ja Ruumiamet

[email protected]

Päästeamet

[email protected]

Transpordiamet

[email protected]

kuupäev digiallkirjas nr 12-1/519-9

Seisukoha küsimine keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise osas ning

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi

kohta ettepanekute küsimine

Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6, küsime

seisukohta Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise osas.

Vastavalt Planeerimisseaduse § 81 küsime ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta üldplaneeringut muutva, „Vääna külas

Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala“, detailplaneeringu algatamiseks.

Detailplaneeringu algatamise eelsete materjalidega on võimalik tutvuda järgneval lingil:

https://kaart.harku.ee/DP/241125_519/avalik/.

Ettepanekuid ootame kuni 30. detsembrini 2025 a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riho Saksus

abivallavanem

Lisad:

1. Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu

algatamise otsuse eelnõu;

2. Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu,

3. Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

Laine Vain

planeeringute spetsialist

[email protected]

5887 2860

1

EELNÕU

O T S U S

Meriküla Click or tap to enter a date. nr [nr]

Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja

Lubja maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu algatamine

Harku Vallavolikogule esitati ettepanek algatada detailplaneeringu koostamine Vääna külas

Kumna tee 7 (katastritunnus 19801:001:3464), Väike-Lembi (katastritunnus 19801:011:0468) ja

Lubja (katastritunnus 19801:001:3394) maaüksustel ning lähialal.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Kumna tee 7, Väike-

Lembi ja Lubja maaüksuste jagamiseks ja ehitusõiguse määramiseks tootmis- ja laohoonete

püstitamiseks. Esitatud materjalide kohaselt soovitakse kavandada kuni 5 tootmismaa, 1

üldkasutatava maa ja 2 transpordimaa sihtotstarbega krunti ning määrata ehitusõigus tootmis- ja

laohoonete püstitamiseks. Kahele moodustatavale tootmismaa krundile ehitusõigust ei määrata,

üks neist liidetakse Joa tee 13 // Kumna tee 5 (katastritunnus 19801:011:0597) tootmismaaga ning

teine Joa tee 11 (katastritunnus 19801:001:3174) tootmismaaga. Detailplaneeringuga tuleb

määrata igal ehitusõigusega määrataval tootmismaa krundil minimaalne haljastuse osatähtsus

protsentides, mis on vähemalt 30%. Kavandatav transpordimaa krunt, mis on Kumna-Vääna

maanteega paralleelne, võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Teisele transpordimaa

krundile määratakse jalgratta- ja jalgteele isiklik kasutusõigus kohaliku omavalitsuse kasuks, et

tagada kohalikele elanikele otsene ligipääs Vääna maastikukaitsealale ja Kumna-Vääna maantee

äärsele perspektiivsele kergliiklusteele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks

juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse

põhimõtete määramine.

Planeeritav ala, suurusega u 4,35 ha, , paikneb Kumna-Vääna maantee, Vääna - Keila-Joa maantee

ja Kiia - Vääna-Viti maantee vahelisel alal, u 500 m kaugusel Vääna - Keila-Joa maantee ja

Kumna-Vääna maantee ristmikust kagu suunas, piirnedes põhjast Kumna kergliiklustee L32

(katastritunnus 19801:001:3631) transpordimaaga, Kumna tee 3 (katastritunnus 19801:001:3463)

maatulundusmaaga, Joa tee 13 // Kumna tee 5 (katastritunnus 19801:011:0597), Joa tee 11

(katastritunnus 19801:001:3174), Joa tee 5 (katastritunnus 19801:001:3173) tootmismaadega,

kagust Lubja-Ahju (katastritunnus 19801:011:0136) maatulundusmaaga, lõunast 11193 Kumna-

Vääna kergliiklustee L3 (katastritunnus 19801:001:3960) sihtotstarbeta maaga, läänest 11193

Kumna-Vääna maantee (katastritunnus 19801:012:0186) ja Kumna kergliiklustee L33

(katastritunnus 19801:001:3630) transpordimaadega. Kumna 7 maaüksuse sees asub Kartuli

alajaam (katastritunnus 19801:011:0098) tootmismaa, mis jääb planeeringualast välja. Juurdepääs

planeeringualale on Kumna-Vääna maanteelt.

2

Kumna tee 7 maaüksus, suurusega 1,41 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik rohumaa

moodustab 70 m2 ja muu maa 14056 m2. Maaüksus on hoonestamata. Maaüksusel paikneb

laoplats. Maaüksusele on rajatud riigitee ristmik teeomaniku nõusolekuta.

Väike-Lembi maaüksus, suurusega 1,68 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik rohumaa

moodustab 1093 m2 ja muu maa 15481 m2. Maaüksusel paikneb õigusliku aluseta hoone.

Maaüksusele on hiljuti rajatud laoplats.

Lubja maaüksus, suurusega 1,28 ha, on maatulundusmaa 100%, millest haritav maa moodustab

5430 m2, looduslik rohumaa 5921 m2 ja muu maa 1479 m2. Maaüksus on hoonestamata.

Planeeringuala kitsendusteks on elektripaigaldiste kaitsevööndid, avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd, III kategooria kaitsealuse liigi (Potentilla fruticosa (põõsasmaran)) leiukoht. Alal on

registreeritud Natura elupaigatüüp lood (alvarid, 6280).

Ehitusseadustiku § 26 lõike 1 kohaselt on ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga

rajatise ehitusprojekti koostamiseks vajalikud projekteerimistingimused, kui puudub

detailplaneeringu koostamise kohustus. Ehitusseadustiku § 26 lõige 2 sätestab, et pädev asutus

annab projekteerimistingimused hoone või olulise rajatise püstitamiseks või rajamiseks või

laiendamiseks üle 33 % selle esialgu kavandatud mahust.

Planeerimisseaduse1 § 125 lõike 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades,

alevites ja alevikes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks, olemasoleva hoone laiendamiseks

üle 33% selle esialgu kavandatud mahust, olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks ja olulise

ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud

üldplaneeringuga.

PlanS § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

Harku valla üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.18.3 kohaselt on detailplaneeringu koostamise

kohustus äri- ja tootmismaa väljaarendamisel suure liikluskoormusega maanteede vahetus

läheduses, kus on vajalik kavandatava tegevuse avalik planeerimine koos vajadusel mõjude

hindamise läbiviimisega, kuna tegemist on nn aktiivtsoonidega liiklusarterite lähedal, kus omavad

huvisid erinevad ühiskonna grupid. Lisaks määrab üldplaneeringu seletuskirja jaotis 2.18.2, et

detailplaneeringu koostamise kohustus on tuumalades, rohekoridorides ja väärtuslikel maastikel

kõikide arendustegevuste puhul ja katastriüksuse jagamisel ehitusõiguse taotlemise eesmärgil.

Planeeritav ala asub 09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju

maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohasel rohevõrgustiku alal Väike-

Lembi ja Lubja maaüksuste lõuna osas (rõhevõrgustik kattub üldplaneeringu tuumalaga) ning

osaliselt maanteepoolsel alal Vääna väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringu tehnilise

võrgustiku kaardil on Kumna-Vääna maantee äärde märgitud kergliiklustee. Detailplaneeringu

lahenduses rohevõrgustikule ehitusõigusega krunte ei kavandata, ala säilitatakse looduslikuna ja

sellest moodustatakse eraldi üldkasutatava maa krunt. Maakonnaplaneeringu seletuskirja punkti

3.1.1 kohaselt on algupärased ajastumaastikud (sh Vääna väärtuslik maastik) traditsioonilised

kultuurmaastikud, kus on säilinud ajalooline asustusstruktuur või ajalooline maastikumuster, mille

kaitsmine aitab säilitada erinvate piirkondade kohalikku eripära. Seletuskirja punktis 3.1.1 on

määratud üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks.

Väärtuslikule maastikule on soovitav koostada maastikuhoolduskava, mille põhjal koostatakse

väärtuslike maastike säilitamiseks, hooldamiseks ning arendamiseks vajalikud tegevused.

Väärtuslike maastike piire saab täpsustada ja muuta sh moodustada uusi alasid hoolduskavadega

3

või üldplaneeringuga. Ehitamisel väärtusliku maastiku alale tuleb jälgida kohalikku

ehitustraditsiooni ning hoone sobivust maastikku. Uusehitiste rajamisel tuleb kaaluda nende

sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega. Väljaspool külasüdamikke

hajaasustuses eelistada ehitamist endisaegsetele õuealadele (vanadele alusmüüridele). Väärtuslike

loodus- ja puhkemaastike ning algupäraste ajastumaastike puhul on oluline nende jätkusuutlik,

eripära arvestav ruumiline areng.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala valdavalt leebe režiimiga loodusliku haljasmaa

juhtotstarbega hajaasustusalal, osaliselt Vääna väärtuslikul maastikul, Kumna tee 7 maaüksuses

põhja ja ida osas osaliselt leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega ja osaliselt

tootmismaa juhtotstarbega tiheasustusalal ning Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste lõuna osas

range režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega rohevõrgustiku tuumalal Vääna-Tõlinõmme-

Humala tuumala. Tiheasustusalale ehitusõigusega krunte ei kavandata, vaid moodustatakse

ehitusõiguseta tootmismaad, mis liidetakse Joa tee 13 // Kumna tee 5 (katastritunnus

19801:011:0597) tootmismaaga ja Joa tee 11 (katastritunnus 19801:001:3174) tootmismaaga.

Samuti ei kavandata tuumalale ehitusõigusega krunte, ala säilitatakse looduslikuna ja sellest

moodustatakse eraldi üldkasutatava maa krunt.

Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2 kohaselt annab üldplaneeringus määratud juhtotstarve

ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest, maaomanik saab aga maa-ala

kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda soovib. Reaalne arendus- ja

ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel läbi

detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi projekteerimistingimuste.

Detailplaneeringute alusel viiakse sisse maade sihtotstarvete muudatused maakatastris.

Arendustegevuse käigus on kohustuslik arvestada üldplaneeringuga kehtestatud arengusuundi.

Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis

asuvad kompaktse hoonestusega aladel, nn tihehoonestusaladel, ning detailplaneeringu

koostamise tingimused hajaasustuse põhimõttel arendataval väikeelamumaa looduslikul

haljasmaal. Üldplaneeringus on loodusliku haljasmaana tähistatud valdav osa valla territooriumist,

s.o ala, mille sihtotstarbeks on enamasti maatulundusmaa. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.7

kohaselt on leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis maatulunduslik

kasutus, s.o põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja

loopealseid niitusid niidetakse.

Harku valla kehtiva üldplaneeringu punkti 2.7 kohaselt on leebe režiimiga looduslikule

haljasmaale võimalik rajada eluasemekoht kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel

hajaasustuse põhimõttel. Kehtestatud teemaplaneeringuga on täpsustatud tingimusi

detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks hajaasustusalal ehk leebe

režiimiga looduslikul haljasmaal. Teemaplaneeringu punkti 3.3 „Nõuded elamute,

suvilate,aiamajade ja nende abihoonete planeerimiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks ning

elamute ehitamisel maa jagamiseks hajaasustusalal“ kohaselt üldplaneeringu kohases

hajaasutusalas võib määrata katastriüksuse kõrvalsihtotstarbeks kuni 25 % ulatuses ärimaa (see

võib olla kas kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, või majutusehitiste maa). Ärimaa

kõrvalsihtotstarbe võib määrata elamumaale eeldusel, et äritegevusega kaasnevad mõjud ei häiri

oluliselt elukeskkonda ning hoonestusmahud vastavad eluhoonete tüüpilistele mahtudele antud

asustusüksuse (küla, alevik) territooriumil, seda nii hoone ehitisealuse pinna kui ka kõrguse

poolest. Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal võib paikneda ka elamumaid teenindava

üldkasutatava hoone maa, elamumaid teenindava tehnorajatise jaoks vajalik tootmismaa,

4

taluhoonete juurde kuuluv tootmismaa (keskkonnaohutu põllumajanduslik väiketootmine) ja/või

haljasala ja parkmetsa maa. Hajaasustusalas enam kui 600 m2 ehitisealuse pinnaga hoone või

rajatise ehitamiseks on vajalik detailplaneeringu koostamine, et tagada suuremate hoonete sobivus

maastikku ja arvestada avaliku huviga vältida maastikus avalikkusega läbiarutamata massiivseid

uusehitisi.

Seega ei ole üldplaneeringuga leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga alale ette

nähtud võimalust ulatusliku tootmiskvartali kavandamiseks. Eeltoodust tulenevalt tehakse

algatatava detailplaneeringuga ettepanek muuta kehtivat Harku valla üldplaneeringut määrates

leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga ala tootmismaa juhtotstarbega alaks.

Kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke

määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering täpsustab Harku valla üldplaneeringut

muuhulgas väärtuslike maastike osas ning määrab Harku vallas väärtuslikuks maastikuks kaheksa

ala, millest üks on Vääna väärtuslik maastik. Vääna väärtuslik maastik on maakondliku tähtsusega

ja hõlmab nii soo-, metsa- kui ka pärandmaastikke. Vääna väärtusliku maastiku alale jäävad Vääna

maastikukaitseala ja osa Vääna hoiualast. Detailplaneeringu ala ei asu Vääna maastikukaitsealal

ega Vääna hoiualal. Väärtusliku maastiku idaosas paiknevad poollooduslikud kooslused –

peamiselt põõsasmaranalood, mis jäävad looduskaitseala piiridest osaliselt välja. Põõsasmarana-

loopealsed on Mandri-Eestis levinud vaid paiguti põhja- ja loodeosas, eeskätt just Vääna ja Keila

piirkonnas. Vääna maastikukaitsealal kasvav põõsasmaran on loopealsel kasvava kooslusena

Eestis haruldane. Seetõttu on vajalik selle liigi elupaikade kaitse, milleks on eelkõige vajalik nende

alade mõõdukas hooldamine (karjatamine). Suurimaks probleemiks on võsastumine (sh maastiku

kinnikasvamine kadakatega). Väärtusliku maastiku alal on maakasutus- ja ehitustingimused

määratud kehtiva Harku valla üldplaneeringuga ning neid on täpsustatud ja täiendatud Harku valla

ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning

tihehoonestusalasid täpsustavas teemaplaneeringus. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.11.1

on määratud Vääna väärtusliku maastiku kaitse ja kasutustingimused, kus on muuhulgas toodud

välja meetmed olulise poolloodusliku põõsasmarana koosluste säilitamiseks. Meetmeteks on mh

iga-aastane mõõdukas karjatamine ja vajadusel kadakate ja võsa harvendamine või raadamine.

Lisaks on eraldi rõhutatud, et kõigi väärtusliku maastiku alal paiknevate poollooduslike koosluste

säilitamiseks tuleb soodustada karjatamist. Karjatamisvõimaluse puudumisel hoiab loopealse

avatuna vajadusel/võimalusel niitmine.

Keskkonnaamet on 19.05.2025 kirjaga nr 6-2/25/8339-2 esitanud arvamuse detailplaneeringu

kohta. Sh on märkinud: Detailplaneeringu alal on registreeritud III kaitsekategooria kaitsealuse

taimeliigi põõsasmarana (KLO9341597) kasvukoht. Kuna nimetatud liigi kaitseks ei ole

moodustatud kaitseala ega püsielupaika, siis rakendub liigi leiukohas isendi kaitse, vastavalt

looduskaitseseaduse §-le 55. Keelatud on III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest

korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Koostatavas eelhinnangus tuleb

mh arvestada ka mõjusid üle tee u 20 m kaugusel asuvale Vääna maastikukaitsealale

(KLO1000427) ja selle kaitse-eesmärkidele.

Detailplaneeringust huvitatud isik on tellinud planeeringualale põõsasmarana kasvukohtade

inventeerimise aruande (Delaila OÜ töö nr 22-25, valminud 30.06.2025). Töös on antud

soovitused liigi hea seisundi hoidmiseks ja Natura elupaigatüübi säilimiseks. Selleks on vajalik

vähendada puittaimestiku katvust (eemaldada alalt kadakaid ja lehtpuude järelkasvu) ning

soodustada karjatamist (maa tasandamine – kändude ja suuremate mätaste freesimine maapinnaga

samale tasapinnale). Lisaks on märgitud, et täpsemad hooldustingimused kehtestab

Keskkonnaamet.

5

Planeeringu koostaja on küsinud Keskkonnaametilt 03.07.2025 kirjaga arvamust detailplaneeringu

alal asuva põõsasmarana kohta. Kirjas soovitakse enne detailplaneeringu algatamist jõuda

Keskkonnaametiga kokkuleppele meetmete osas isendi kaitse tagamiseks. Keskkonnaamet on

28.07.2025 kirjaga nr 6-2/25/8339-4 vastanud, et kuigi Keskkonnaameti hinnangul ei ole liigi

säilimine elupaigas eeldatavalt ohustatud kavandatava tegevuse tõttu, tuleks põõsasmarana taimi

siiski säilitada võimalikult suures ulatuses. Esmane eelistus on isendite säilitamine nende

looduslikus kasvukohas. Liiki saab edukalt kasutada haljastuses, (ehitus)tegevuse alla jäävad

taimed on võimalik ümberasustada, sest põõsasmaran on ümberistutamist taluv liik. Vajadusel on

võimalik taotleda Keskkonnaametilt taimede ümberistutamise luba vastavalt Vabariigi Valitsuse

15.07.2004 määrusele nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“.

PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Sama lõike punktide 1, 2 ja 3

kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga määratud

maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine,

krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine,

muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.

Kohaliku omavalitsuse ülesanne on planeeringu koostamisel tagada avalike huvide ja väärtuste

ning erahuvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eelduseks. PlanS §

10 lg 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve,

sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja

planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.

Üldplaneeringu põhilahenduste detailplaneeringuga muutmine peab olema põhjendatud nii era-

kui ka avaliku huvi seisukohalt. Avalik huvi väljendub PlanS § 12 määratletud otstarbeka,

mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtte järgimises.

Nimetatud põhimõtte kohaselt:

- peab planeerimisel võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt

kasutatud alade otstarbekamat kasutamist;

- peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda,

arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid;

- tuleb planeerimisel võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi

ning soodustada taastuvenergia kasutamist.

Harku Vallavolikogu hinnangul on üldplaneeringu muutmine antud asukohast ja situatsioonist

tulenevalt põhjendatud. Joa tee 13 // Kumna tee 5 kinnistul tegutseb ettevõtte Revonia OÜ, kellel

on tekkinud vajadus täiendavate ruumide ja tootmispindade järele. Detailplaneeringu seletuskirjas

on välja toodud, et antud lahenduse kavandamise puhul ei ole eesmärgiks arendus- või

müügitegevus, vaid olemasoleva ettevõtte laiendamine. Tootmistegevuse laiendamine

olemasoleva tootmiskompleksi kõrvale on põhjendatav järgnevalt. Logistiliselt ja

keskkonnasäästlikkuse printsiipe arvestades on mõistlik laiendada tootmistegevust olemasoleva

tootmiskompleksi läheduses, mis tagab madalad transpordikulud, sj madala transpordi emissiooni,

ja sellest tulenevalt väiksema keskkonnamõju. Kavandades kogu tootmiskompleksi samasse

piirkonda vähendatakse erinevatele tootmise etappidele kuluvat aega ning tagatakse efektiivne

tootmisprotsess, mis muudab ettevõtte konkurentsivõimelisemaks nii kohalikul kui ka

rahvusvahelisel turul. Planeeritav ala asub üldplaneeringu järgse tootmismaa juhtotstarbega

tiheasustusala vahetus läheduses ning lähim elamu jääb planeeringualast u 170 m kaugusele,

mistõttu ei kavandata piirkonda uut funktsiooni, vaid võetakse arvesse olemasolevat olukorda.

Detailplaneeringuga planeeritakse ala läbiv avaliku kasutusega jalgratta- ja jalgtee, mis ühendub

kõrval oleva planeeringuala (Joa tee 5, 7, 9 ja 9a maaüksuste detailplaneering, algatatud Harku

6

Vallavolikogu 25.09.2025 otsusega nr 70) kavandatava jalgratta- ja jalgteega, millele samuti

seatakse isiklik kasutusõigus kohaliku omavalitsuse kasuks. Planeeritav jalgratta- ja jalgtee tagab

otsese ühenduse Vääna maastikukaitsealaga ja maakonnaplaneeringu järgse Kumna-Vääna

maantee äärse perspektiivse kergliiklusteega. Kavandatava kergliiklusteega soodustatakse

liiklemist alale ühistranspordiga ja jalgsi. Lähimad ühistranspordipeatused asuvad Kumna-Vääna

maanteel Väike-Lembi maaüksusega piirneval alal (Tõlinõmme peatus) ja u 500 m kaugusel

Vääna - Keila-Joa maanteel (Vääna peatus) läbi Joa tee 5 maaüksusel planeeritava jalgratta- ja

jalgtee.

Harku Vallavolikogu hinnangul on võimalik alal säilitada kaitsealuse liigi põõsasmarana

kasvukoht võttes arvesse inventeerimise tulemusi detailplaneeringu hoonestusalade ja teede

määramisel ning vajadusel tagada liigi ümberasustamine planeeringuala piires. Detailplaneeringu

koostamisel tuleb arvestada Keskkonnaameti seisukohaga ja vajadusel taotleda Keskkonnaametilt

taimede ümberistutamise luba. Eeldatavalt ei ole kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline

ulatus ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet,

mistõttu oluline keskkonnamõju puudub.

PlanS § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise

elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks

ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Harku Vallavolikogu

hinnangul arvestab planeerimisettepanek eelnimetatud elukeskkonna parendamise põhimõtetega,

kuna koostatava detailplaneeringuga kavandatakse avalikust huvist lähtuvalt mitmekesisemad

liikumisvõimalused, sh planeeritakse jalakäijatele otsene ligipääs Vääna maastikukaitsealale ja

Kumna-Vääna maantee äärsele perspektiivsele kergliiklusteele. Seejuures arvestatakse alal

kasvava põõsasmaranaga ning vajadusel nähakse ette selle ümberistutamine ning maastikusse

sobitamine. Detailplaneeringu realiseerumisel on vajalik säilitatavatel ja uutel põõsasmaranaga

kaetud aladel vähendada puittaimestiku katvust, lubada karjatamist või korraldada regulaarset

niitmist, et kaitsta looduslikke väärtusi ja tagada esteetiline miljöö.

Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Vääna külas Kumna

tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju

strateegilist hindamist KeHJS mõistes, kuid detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata

planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja

looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Lisaks tuleb vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12

detailplaneeringu koostamise käigus seada müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja

insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Vallavalitsus on sõlminud xx.xx.2025 lepingu nr 5-9/243/24 detailplaneeringu koostamiseks ja

koostamise tellimise kulude kandmiseks. Detailplaneeringu tellija on Harku Vallavalitsus.

Detailplaneeringu koostab Harku Vallavalitsuse tellimusel D.U.K.E.M. OÜ (äriregistrikood

12769438). Detailplaneeringu koostamise ja muud detailplaneeringu koostamisega seotud kulud

hüvitab planeeringust huvitatud isik, kes on ühtlasi Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja

maaüksuste omanik.

Harku Vallavolikogu, tutvunud esitatud eskiislahenduse, detailplaneeringu koostamise vajaduse

põhjendustega, peab võimalikuks ja piisavalt põhjendatuks üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu algatamist Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksustel ning

lähialal.

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõikest 2,

planeerimisseaduse § 77 lõigetest 1 ja 4, § l24 lõigetest 2 ja 10, § l25 lõikest 2, § 129 lõikest 1, §

142 lõike 1 punktist 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33

7

lõike 2 punktist 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 „Harku valla ehitusmäärus”

§ 5 lõike 1 punktist 2, lõike 2 punktist 3 Harku Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Vääna külas Kumna tee 7 (katastritunnus

19801:001:3464), Väike-Lembi (katastritunnus 19801:011:0468) ja Lubja (katastritunnus

19801:001:3394) maaüksustel ning lähialal.

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Kumna tee 7, Väike-

Lembi ja Lubja maaüksuste jagamiseks ja ehitusõiguse määramiseks tootmis- ja laohoonete

püstitamiseks. Esitatud materjalide kohaselt soovitakse kavandada kuni 5 tootmismaa, 1

üldkasutatava maa ja 2 transpordimaa sihtotstarbega krunti ning määrata ehitusõigus tootmis-

ja laohoonete püstitamiseks. Kahele moodustatavale tootmismaa krundile ehitusõigust ei

määrata, üks neist liidetakse Joa tee 13 // Kumna tee 5 (katastritunnus 19801:011:0597)

tootmismaaga ning teine Joa tee 11 (katastritunnus 19801:001:3174) tootmismaaga.

Detailplaneeringuga tuleb määrata igal ehitusõigusega määrataval tootmismaa krundil

minimaalne haljastuse osatähtsus protsentides, mis on vähemalt 30%. Kavandatav

transpordimaa krunt, mis on Kumna-Vääna maanteega paralleelne, võõrandatakse tasuta

kohalikule omavalitsusele. Teisele transpordimaa krundile määratakse jalgratta- ja jalgteele

isiklik kasutusõigus kohaliku omavalitsuse kasuks, et tagada kohalikele elanikele otsene

ligipääs Vääna maastikukaitsealale ja Kumna-Vääna maantee äärsele perspektiivsele

kergliiklusteele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja

tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete

määramine.

3. Planeeritava ala suurus on u 4,35 ha.

4. Detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

määrata leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga ala tootmismaa juhtotstarbega

alaks.

5. Detailplaneeringu koostamise juhis „Harku valla detailplaneeringu koostamise juhend“ on

leitav Harku valla veebilehelt aadressil https://www.harku.ee/ehitus-planeerimine-ja-

taristu/avaliku-ruumi-planeerimine/detailplaneering#detailplaneeringute-. Detailplaneeringu

koostamisel lähtuda Riigihalduse ministri määrusest 17.10.2019 nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

6. Pidada vajalikuks korraldada vähemalt üks avalik arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade

ja eskiislahenduste tutvustamiseks ühes eelneva teatamisega valla kodulehel ja vastavates

ajalehtedes, mis on selleks hetkeks määratud valla ametlike teadete avaldamise kohaks.

7. Vallavolikogu poolt detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja kooskõlastatud

detailplaneering esitada ühes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta jooksul

planeeringu algatamisest. Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu

kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel

detailplaneeringu algatamisest arvates.

8. Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui:

1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,

sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks

halduslepingu sõlmimisest;

2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;

3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

8

9. Planeering anda üle enne kehtestamist lõplikult vormistatuna digitaalselt.

10. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole vajalik. Detailplaneeringu koostamise raames

tuleb läbi viia maa-aluste jõgede veeteede tuvastamiseks hüdrogeoloogiline uuring.

Täiendavate uuringute vajadus võib ilmneda detailplaneeringu menetluse käigus.

11. Kaasata detailplaneeringu koostamisse planeeringuala kinnistu omanikud või volitatud isikud,

Päästeamet (koostöötegija, kellele esitatakse detailplaneering kooskõlastamiseks),

Keskkonnaamet, Transpordiamet, Maa- ja Ruumiamet, planeeringuala ja kontaktala kõikide

olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad ning isikud, kelle õigusi

või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla

selle koostamisse kaasatud.

12. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

13. Otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel www.harku.ee ja tööpäevadel Harku

Vallavalitsuses aadressil Teenuste 2, 76901 Tabasalu ja Tilgu tee 53, 76925 Meriküla,

Harjumaa.

(allkirjastatud digitaalselt)

Click or tap here to enter text.

vallavolikogu esimees

1

EELNÕU

O T S U S

Meriküla [kuupäev] nr [nr]

Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja

Lubja maaüksuste ja lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Harku Vallavolikogu xx.xx.2025 otsusega nr xx algatati Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi

ja Lubja maaüksuste ning lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on

selgitada välja võimalused Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste jagamiseks ja

ehitusõiguse määramiseks tootmis- ja laohoonete püstitamiseks. Esitatud materjalide kohaselt

soovitakse kavandada kuni 5 tootmismaa, 1 üldkasutatava maa ja 2 transpordimaa sihtotstarbega

krunti ning määrata ehitusõigus tootmis- ja laohoonete püstitamiseks. Kahele moodustatavale

tootmismaa krundile ehitusõigust ei määrata, üks neist liidetakse Joa tee 13 // Kumna tee 5

(katastritunnus 19801:011:0597) tootmismaaga ning teine Joa tee 11 (katastritunnus

19801:001:3174) tootmismaaga. Detailplaneeringuga tuleb määrata igal ehitusõigusega

määrataval tootmismaa krundil minimaalne haljastuse osatähtsus protsentides, mis on vähemalt

30%. Kavandatav transpordimaa krunt, mis on Kumna-Vääna maanteega paralleelne,

võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Teisele transpordimaa krundile määratakse

jalgratta- ja jalgteele isiklik kasutusõigus kohaliku omavalitsuse kasuks, et tagada kohalikele

elanikele otsene ligipääs Vääna maastikukaitsealale ja Kumna-Vääna maantee äärsele

perspektiivsele kergliiklusteele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks

juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse

põhimõtete määramine.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala valdavalt leebe režiimiga loodusliku haljasmaa

juhtotstarbega hajaasustusalal, osaliselt Vääna väärtuslikul maastikul, Kumna tee 7 maaüksuses

põhja ja ida osas osaliselt leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega ja osaliselt

tootmismaa juhtotstarbega tiheasustusalal ning Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste lõuna osas

range režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega rohevõrgustiku tuumalal Vääna-Tõlinõmme-

Humala tuumala. Tiheasustusalale ehitusõigusega krunte ei kavandata, vaid moodustatakse

ehitusõiguseta tootmismaad, mis liidetakse Joa tee 13 // Kumna tee 5 (katastritunnus

19801:011:0597) tootmismaaga ja Joa tee 11 (katastritunnus 19801:001:3174) tootmismaaga.

Samuti ei kavandata tuumalale ehitusõigusega krunte, ala säilitatakse looduslikuna ja sellest

moodustatakse eraldi üldkasutatava maa krunt.

2

Harku Vallavolikogu hinnangul on üldplaneeringu muutmine antud asukohast ja situatsioonist

tulenevalt põhjendatud. Joa tee 13 // Kumna tee 5 kinnistul tegutseb ettevõtte Revonia OÜ, kellel

on tekkinud vajadus täiendavate ruumide ja tootmispindade järele. Detailplaneeringu seletuskirjas

on välja toodud, et antud lahenduse kavandamise puhul ei ole eesmärgiks arendus- või

müügitegevus, vaid olemasoleva ettevõtte laiendamine. Tootmistegevuse laiendamine

olemasoleva tootmiskompleksi kõrvale on põhjendatav järgnevalt. Logistiliselt ja

keskkonnasäästlikkuse printsiipe arvestades on mõistlik laiendada tootmistegevust olemasoleva

tootmiskompleksi läheduses, mis tagab madalad transpordikulud, sj madala transpordi emissiooni,

ja sellest tulenevalt väiksema keskkonnamõju. Kavandades kogu tootmiskompleksi samasse

piirkonda vähendatakse erinevatele tootmise etappidele kuluvat aega ning tagatakse efektiivne

tootmisprotsess, mis muudab ettevõtte konkurentsivõimelisemaks nii kohalikul kui ka

rahvusvahelisel turul. Planeeritav ala asub üldplaneeringu järgse tootmismaa juhtotstarbega

tiheasustusala vahetus läheduses ning lähim elamu jääb planeeringualast u 170 m kaugusele,

mistõttu ei kavandata piirkonda uut funktsiooni, vaid võetakse arvesse olemasolevat olukorda.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning

§ 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajaduse üle otsustamiseks koostati eelhinnang vastavalt KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud

nõuetele ning arvestades Riin Kutsari poolt koostatud juhendmaterjali „KMH/KSH eelhindamise

juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“. Koostatud eelhinnang on lisatud käesolevale

otsusele (lisa 1). Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei avalda kavandatud tegevus olulist mõju, ei

sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb

keskkonna pöördumatu muutumine. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus

ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis

oluline keskkonnamõju puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole

vajalik läbi viia Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus.

PlanS § 142 lõike 6 ja KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt

teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev

keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab.

Keskkonnaamet asus oma xx kirjaga nr xx seisukohale, et algatatava Kumna tee 7, Väike-Lembi

ja Lubja maaüksuste ja lähiala detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju

KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Maa- ja Ruumiamet teavitas xx kirjaga nr xx ja Päästeamet teavitas xx kirjaga nr xx, et antud asjas

täiendavad ettepanekud puuduvad.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 3 ja lõigetest 3, 4, 5 ja 6 ning § 35

lõikest 5, haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22

lõikest 2, Harku Vallavolikogu otsustab:

1. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringule, mille

1) nimetus on “Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala

detailplaneering”;

3

2) eesmärk on selgitada välja võimalused Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste

jagamiseks ja ehitusõiguse määramiseks tootmis- ja laohoonete püstitamiseks. Esitatud

materjalide kohaselt soovitakse kavandada kuni 5 tootmismaa, 1 üldkasutatava maa ja 2

transpordimaa sihtotstarbega krunti ning määrata ehitusõigus tootmis- ja laohoonete

püstitamiseks. Kahele moodustatavale tootmismaa krundile ehitusõigust ei määrata, üks neist

liidetakse Joa tee 13 // Kumna tee 5 (katastritunnus 19801:011:0597) tootmismaaga ning teine Joa

tee 11 (katastritunnus 19801:001:3174) tootmismaaga. Detailplaneeringuga tuleb määrata igal

ehitusõigusega määrataval tootmismaa krundil minimaalne haljastuse osatähtsus protsentides, mis

on vähemalt 30%. Kavandatav transpordimaa krunt, mis on Kumna-Vääna maanteega paralleelne,

võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Teisele transpordimaa krundile määratakse

jalgratta- ja jalgteele isiklik kasutusõigus kohaliku omavalitsuse kasuks, et tagada kohalikele

elanikele otsene ligipääs Vääna maastikukaitsealale ja Kumna-Vääna maantee äärsele

perspektiivsele kergliiklusteele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks

juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse

põhimõtete määramine.

3) koostamise algataja ja kehtestaja on Harku Vallavolikogu (aadress Teenuste tn 2, 76901

Tabasalu, Harjumaa);

4) koostamise korraldaja Harku Vallavalitsus (aadress Teenuste tn 2, 76901 Tabasalu, Harjumaa);

5) koostaja on xx (registrikood xx).

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole

vajalik, kuna planeeringu lahenduse kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid olulisi

negatiivseid mõjusid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes.

3. Detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus on Harku Vallavolikogul õigus algatada

keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline

keskkonnamõju.

4. Otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel www.harku.ee ja tööpäevadel Harku

Vallavalitsuses aadressil Teenuste 2, 76901 Tabasalu ja Tilgu tee 53, 76925 Meriküla, Harjumaa.

5. Otsus avaldada 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Harku Valla Teatajas ning

edastada Keskkonnaametile.

6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

XX

vallavolikogu esimees

Jaotuskava:

Amphora nr

Lisa 1 Harku Vallavolikogu ………….

otsuse nr …. „Vääna külas Kumna tee 7,

Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning

lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata

jätmine” juurde

Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Kumna tee 7, Väike-

Lembi ja Lubja maaüksuste jagamiseks ja ehitusõiguse määramiseks tootmis- ja laohoonete

püstitamiseks. Esitatud materjalide kohaselt soovitakse kavandada kuni 5 tootmismaa, 1

üldkasutatava maa ja 2 transpordimaa sihtotstarbega krunti ning määrata ehitusõigus tootmis-

ja laohoonete püstitamiseks. Kahele moodustatavale tootmismaa krundile ehitusõigust ei

määrata, üks neist liidetakse Joa tee 13 // Kumna tee 5 (katastritunnus 19801:011:0597)

tootmismaaga ning teine Joa tee 11 (katastritunnus 19801:001:3174) tootmismaaga.

Detailplaneeringuga tuleb määrata igal ehitusõigusega määrataval tootmismaa krundil

minimaalne haljastuse osatähtsus protsentides, mis on vähemalt 30%. Kavandatav

transpordimaa krunt, mis on Kumna-Vääna maanteega paralleelne, võõrandatakse tasuta

kohalikule omavalitsusele. Teisele transpordimaa krundile määratakse jalgratta- ja jalgteele

isiklik kasutusõigus kohaliku omavalitsuse kasuks, et tagada kohalikele elanikele otsene

ligipääs Vääna maastikukaitsealale ja Kumna-Vääna maantee äärsele perspektiivsele

kergliiklusteele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja

tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete

määramine.

Planeeritav ala, suurusega u 4,35 ha, paikneb Kumna-Vääna maantee, Vääna - Keila-Joa

maantee ja Kiia - Vääna-Viti maantee vahelisel alal, u 500 m kaugusel Vääna - Keila-Joa

maantee ja Kumna-Vääna maantee ristmikust kagu suunas, piirnedes põhjast Kumna

kergliiklustee L32 (katastritunnus 19801:001:3631) transpordimaaga, Kumna tee 3

(katastritunnus 19801:001:3463) maatulundusmaaga, Joa tee 13 // Kumna tee 5 (katastritunnus

19801:011:0597), Joa tee 11 (katastritunnus 19801:001:3174), Joa tee 5 (katastritunnus

19801:001:3173) tootmismaadega, kagust Lubja-Ahju (katastritunnus 19801:011:0136)

maatulundusmaaga, lõunast 11193 Kumna-Vääna kergliiklustee L3 (katastritunnus

19801:001:3960) sihtotstarbeta maaga, läänest 11193 Kumna-Vääna maantee (katastritunnus

19801:012:0186) ja Kumna kergliiklustee L33 (katastritunnus 19801:001:3630)

transpordimaadega. Kumna 7 maaüksuse sees asub Kartuli alajaam (katastritunnus

19801:011:0098) tootmismaa, mis jääb planeeringualast välja. Juurdepääs planeeringualale on

Kumna-Vääna maanteelt.

Kumna tee 7 maaüksus, suurusega 1,41 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik

rohumaa moodustab 70 m2 ja muu maa 14056 m2. Maaüksus on hoonestamata. Maaüksusel

paikneb laoplats. Maaüksusele on rajatud riigitee ristmik teeomaniku nõusolekuta.

Väike-Lembi maaüksus, suurusega 1,68 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik

rohumaa moodustab 1093 m2 ja muu maa 15481 m2. Maaüksusel paikneb õigusliku aluseta

hoone. Maaüksusele on hiljuti rajatud laoplats.

Lubja maaüksus, suurusega 1,28 ha, on maatulundusmaa 100%, millest haritav maa moodustab

5430 m2, looduslik rohumaa 5921 m2 ja muu maa 1479 m2. Maaüksus on hoonestamata.

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Vastavus Harku valla üldplaneeringule Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega

nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51

kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke

määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav

ala valdavalt leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega hajaasustusalal, osaliselt

Vääna väärtuslikul maastikul, Kumna tee 7 maaüksuses põhja ja ida osas osaliselt leebe

režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega ja osaliselt tootmismaa juhtotstarbega

tiheasustusalal ning Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste lõuna osas range režiimiga loodusliku

haljasmaa juhtotstarbega rohevõrgustiku tuumalal Vääna-Tõlinõmme-Humala tuumala.

Tiheasustusalale ehitusõigusega krunte ei kavandata, vaid moodustatakse ehitusõiguseta

tootmismaad, mis liidetakse Joa tee 13 // Kumna tee 5 (katastritunnus 19801:011:0597)

tootmismaaga ja Joa tee 11 (katastritunnus 19801:001:3174) tootmismaaga. Samuti ei

kavandata tuumalale ehitusõigusega krunte, ala säilitatakse looduslikuna ja sellest

moodustatakse eraldi üldkasutatava maa krunt.

2.2 Vastavus Harju maakonnaplaneeringule Planeeritav ala asub 09.04.2018 riigihalduse

ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi

maakonnaplaneering) kohasel rohevõrgustiku alal Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste lõuna

osas (rõhevõrgustik kattub üldplaneeringu tuumalaga) ning osaliselt maanteepoolsel alal Vääna

väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringu tehnilise võrgustiku kaardil on Kumna-Vääna

maantee äärde märgitud kergliiklustee. Detailplaneeringu lahenduses rohevõrgustikule

ehitusõigusega krunte ei kavandata, ala säilitatakse looduslikuna ja sellest moodustatakse eraldi

üldkasutatava maa krunt. Maakonnaplaneeringu seletuskirja punkti 3.1.1 kohaselt on

algupärased ajastumaastikud (sh Vääna väärtuslik maastik) traditsioonilised kultuurmaastikud,

kus on säilinud ajalooline asustusstruktuur või ajalooline maastikumuster, mille kaitsmine aitab

säilitada erinvate piirkondade kohalikku eripära. Seletuskirja punktis 3.1.1 on määratud üldised

tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks. Väärtuslikule

maastikule on soovitav koostada maastikuhoolduskava, mille põhjal koostatakse väärtuslike

maastike säilitamiseks, hooldamiseks ning arendamiseks vajalikud tegevused. Väärtuslike

maastike piire saab täpsustada ja muuta sh moodustada uusi alasid hoolduskavadega või

üldplaneeringuga. Ehitamisel väärtusliku maastiku alale tuleb jälgida kohalikku

ehitustraditsiooni ning hoone sobivust maastikku. Uusehitiste rajamisel tuleb kaaluda nende

sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega. Väljaspool külasüdamikke

hajaasustuses eelistada ehitamist endisaegsetele õuealadele (vanadele alusmüüridele).

Väärtuslike loodus- ja puhkemaastike ning algupäraste ajastumaastike puhul on oluline nende

jätkusuutlik, eripära arvestav ruumiline areng.

2.3. Vastavus kehtivatele õigusaktidele Detailplaneering ei ole vastuolus teiste õigusaktidega.

2.4. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse KSH keskseks eesmärgiks on nimetatud

strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni

kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi

selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates.

Lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ei oma planeerimisdokument olulisust

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

2.5 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument olulist tähtsust

Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

3.1. Maakasutus Planeeritav ala paikneb Vääna külas, Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja

maaüksused on hoonestamata ning kõrghaljastus puudub.

3.2. Vee kasutus Kinnistul puudub ühiskanalisatsiooni ühendus, vesi on lahendatud

puurkaevust. Ala kanalisatsioon lahendatakse lokaalselt.

3.3. Muude loodusressursside kasutus Kavandatava tegevuse – tootmis- ja laohoonete

ehitamise ning kasutamisega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järgi, kuid

mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

3.4. Looduskeskkonna kirjeldus

3.4.1. Pinnas Planeeritava ala pinnakatteks on Kvaternaari ajastul ladestunud

geneetilised settetüübid ja aluspõhjaks Viivikonna kihistu.

3.4.2. Veestik Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Sademevesi

hajutatakse haljaspindadel või kogutakse ja immutatakse pinnasesse.

3.4.3. Taimkate ja loomastik Planeeringuala puudub kõrghaljastus.

3.4.4. Kaitstavad loodusobjektid Lähimad kaitstavad loodusobjektid Keskkonnaregistri

andmetel on Kumna tee 7 ja Väike-Lembi kinnistul põõsasmarana leiukoht ning 25 m kaugusel

asuv Vääna maastikukaitseala.

3.4.5. Natura 2000 võrgustiku ala Vääna loodusala asub 25 m kaugusel.

3.5. Heited

3.5.1. Müra ja vibratsioon Ehitamisega kaasneb müra ja vibratsioon. Hoonete kasutamisega

kaasnev müra ja vibratsioon on tõenäoliselt oluliselt väiksem võrreldes ehitusaegse müra ja

vibratsiooniga.

3.5.2. Õhusaaste Peamiseks õhusaaste allikaks on hoonete soojavarustus ja liiklus.

Keskkonnaregistri andmetel 1 km raadiuses paikseid õhusaasteallikaid ei asu.

3.5.3. Tahked jäätmed Kavandatava tegevuse käigus tekivad ehitus- ja olmejäätmed.

Eeldusel, et jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmeseaduses ja Harku valla

jäätmehoolduseeskirjas sätestatust, pole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist.

3.5.4. Nõrgvesi Nõrgvett ei teki.

3.6. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad Alast u 700

m kaugusel paikneb Vääna mõisa park, Vääna mõisa tall-tõllakuur ja Vääna linnuse varemed.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt keskkonnaprobleeme.

4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sh õnnetuste esinemise võimalikkus

kavandatava tegevusega ei kaasne ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu

õnnetuste esinemise tõenäosus.

4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond Kavandatav tegevus avaldab vähest mõju ala vahetule lähiümbrusele. Mõju on

eeldatavalt väike. Kuna planeeringuga kavandatakse tootmis- ja laohoonete rajamist ning ala

asub osaliselt rohevõrgustikul, kuid eeldatavalt ei avalda kavandatav tegevus mõju

rohevõrgustiku terviklikkusele ja toimimisele.

4.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Alal puudub kõrghaljastus.

4.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Kaitstavad loodusobjektid asuvad alal või

ala läheduses, kuid kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt mõju kaitstavatele

loodusobjektidele, kuna põõsasmaranad on plaanis vastavalt Keskkonnaameti juhistele

ümberasustada.

4.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Kavandatav tegevus ei avalda

eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku alale, kuna Vääna loodusala jääb planeeringualast

välja.

4.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sh kumulatiivne ja piiriülene mõju

Planeeringuga kaasnevad ehitusaegsed mõjud on lühiajalised. Tootmis- ja laohoonete

kasutusega kaasnevad mõjud on püsivad, stabiilse suurusega ja pöördumatud. Kavandataval

tegevusel puudub eeldatavalt kumulatiivne ja piirülene mõju.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 ning

PlanS § 142 lõikele 6 küsis Harku Vallavalitsus xx kirjaga nr 12-1/xx detailplaneeringu

elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle

otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt, Päästeametilt ja Maa- ja Ruumiametilt.

Keskkonnaamet asus oma xx kirjaga nr xx seisukohale, et algatatava Kumna tee 7, Väike-

Lembi ja Lubja maaüksuste ja lähiala detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Maa- ja Ruumiamet teavitas xx kirjaga nr xx ja Päästeamet teavitas xx kirjaga nr xx, et antud

asjas täiendavad ettepanekud puuduvad.

Kokkuvõte

Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit

ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb keskkonna pöördumatu muutumine.

Kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik

ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, mistõttu oluline keskkonnamõju

puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Vääna

külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala detailplaneeringule

keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes. Keskkonnaameti hinnangul ei ole

põõsasmarana säilimine elupaigas eeldatavalt ohustatud kavandatava tegevuse tõttu, tuleks

põõsasmarana taimi siiski säilitada võimalikult suures ulatuses. Esmane eelistus on isendite

säilitamine nende looduslikus kasvukohas. Liiki saab edukalt kasutada haljastuses,

(ehitus)tegevuse alla jäävad taimed on võimalik ümberasustada, sest põõsasmaran on

ümberistutamist taluv liik. Vajadusel on võimalik taotleda Keskkonnaametilt taimede

ümberistutamise luba vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrusele nr 248 „Kaitsealuse

liigi isendi ümberasustamise kord“. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeerimismenetluse käigus.

Koostas:

Brigita Perm

Keskkonnaspetsialist