OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta

Aktsiaselts Kuressaare Veevärk

Pikk tn 23

Kuressaare

93819, Saare maakond

10083079

27.11.2025 nr 11.3-1/25/5383

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi RTK või rakendusüksus) teeb meetme

„Regionaalareng“ sekkumise „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused“ raames otsuse

aktsiaseltsi Kuressaare Veevärk (edaspidi toetuse saaja) projektile nr 2021-2027.5.02.23-0252

„Mändjala reoveekogumisala ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni rajamine“ (edaspidi

projekt).

Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole projektijuhtimise

teenuse ostmisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) ja oma hankekorras sätestatud

nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud kuludele 10-protsendilist

finantskorrektsiooni määra ning loeb abikõlbmatuks kuluks 245,66 eurot, sh toetus 111,63

eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 28, Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 punkt 2, § 35 lg 5, § 36, § 37 lg 3, Vabariigi Valitsuse

1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja

kord“ (edaspidi ÜM2014) § 21 lg 1, § 228, riigihalduse ministri 08. märtsi 2023. a määruse nr 14

„Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi

meetme määrus) § 30, 20.03.2024 taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsus nr 11.2-

50/24/213 (edaspidi TRO), samuti antud projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD)

ja toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

1. Toetuse saaja ei ole täitnud RHS § 3 üldpõhimõtteid

1.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused

Toetuse saaja sõlmis projektijuhtimisteenuse ostmiseks V. L.-ga käsunduslepingu (edaspidi

leping) perioodiks 01.01.2025–30.04.2026, brutotasuga 1800 eurot kuus. Lepingu kogusumma

koos maksudega on 38 534,40 eurot. Kuna toetuse saaja on RHS § 5 lõikes 3 nimetatud

võrgustikusektori hankija, siis on tegemist alla lihthanke piirmäära jääva ostuga.

Vastavalt toetuse saaja 16.05.2024. a juhatuse korraldusega kinnitatud hankekorra (edaspidi

hankekord) punktile 27 viiakse ostude puhul, mille maksumus on vahemikus 30 000 kuni 60 000

eurot, läbi väikehange. Hankekorra punkti 29 kohaselt tagatakse väikehanke läbiviimisel RHS §-

is 3 sätestatud üldpõhimõtetest kinnipidamine selliselt, et riigihanke eesmärk saavutatakse

mõistlike kulutustega, tagades konkurentsi olemasolu korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel

parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. Hankekorra punktis 30 on välja toodud, et väikehanke

dokumentatsioon peab sisaldama mh vähemalt pakkumust ja juhatuse liikme poolt kinnitatud

protokolli, milles antakse ülevaade saadud pakkumustest ning põhjustest, miks tehakse ettepanek

konkreetse pakkujaga lepingu sõlmimiseks ning juhul kui pakkumus küsitakse ühelt isikult, tuleb

protokollis selgitada vastavaid põhjuseid.

Toetuse saaja esitatud selgituste põhjal pole antud teenuse ostmiseks pakkumusi küsitud ega

võrreldud. Toetuse saaja tõi 28.07.2025 e-kirjas välja, et väikehanget ei olnud mõistlik korraldada,

kuna sisuline konkurents veemajandusprojekti projektijuhi ametikohale puudus – ettevõtte siseselt

puudus olemasolevatel töötajatel vastav kompetents ja hankijale teadaolevalt käsundus- või

töölepingu korras Kuressaares veemajandusprojektide projektijuhtimisteenuse pakkujaid ei ole.

Toetuse saaja selgitas 21.08.2025 kirjas, et neil on pikaaegne koostöö antud projektijuhiga, kellel

on kogemus erinevate veemajandusprojektide elluviimisel ning arvestades, et projektijuhi poolt

valmistati ette ja viidi läbi projekteerimis-ehitustööde riigihange ja omanikujärelevalve hange ning

korraldati RTK rahastamisotsusega seatud kõrvaltingimuste täitmine, ehk siis projektijuht oli juba

kursis Mändjala veemajandusprojekti spetsiifikaga, ei olnud toetuse saaja hinnangul analoogse

pädevusega projektijuhti võimalik leida. Toetuse saaja tõi välja, et neil puudus teadmine, kellele

veel oleks võinud projektijuhtimise hinnapäringu esitada. Toetuse saaja lisas samas kirjas, et

projektijuhtimine eraldiseisva tegevusena oli planeeritud ja kajastatud RTK-le esitatud

rahastamistaotluses, kusjuures taotluse koostajaks ei olnud sama projektijuht ning sõlmitud

käsunduslepingu maksumus jääb alla rahastamistaotluse eelarve. Eelnevast tulenevalt on toetuse

saaja hinnangul saavutatud parima hinna ja kvaliteedi suhe projektijuhtimisteenuse hankimisel.

Toetuse saaja tõi 16.09.2025 kirjas veel kokkuvõtvalt välja põhjused, miks osteti projektijuhtimise

teenust just kindlalt teenusepakkujalt:

- Mändjala veemajandusprojekt näol on tegemist keerulises piirkonnas ehitamisega, kõrge

pinnasevesi ja vesiliiv muudavad geotehnilised tingimused keerukaks ning projektijuhtimine

vajab täpset ülevaadet olukorrast ning oskusi tööde ja kvaliteedikontrolli koordineerimisel.

Toetuse saaja on teadlik antud projektijuhi pädevusest ja kvaliteedist projektide juhtimisel, nad

on varem sama teenust kasutanud ning osutatuga rahule jäänud. Sama projektijuhi teenust

kasutati ka Mändjala veemajandusprojekti ehitushanke ettevalmistamisel ja läbiviimisel ehk

projektijuht oli juba põhjalikult kursis projekti eripära ja ehituslike riskidega. Omades

ülevaadet riskidest ja seeläbi ehitustehnilistest lahendustest võimaldas see töövõtjalt ja

insenerilt nõuda sobivaid töövõtteid.

- Alternatiivse projektijuhi kaasamine oleks toonud kaasa riski, et oluline osa taustateadmistest

ja piirkonna tundmisest läinuks kaduma või oleks projekti käivitamine vajanud pikemaajalist

sisseelamisperioodi, mis omakorda põhjustanuks viivitusi, lisakulusid või töö kvaliteedi

langust.

Toetuse saaja selgitas 28.07.2025 kirjas, et hankekorra punktis 30 kirjeldatud juhatuse liikme poolt

kinnitatud protokolli ei koostatud, kuna hankijaks, otsustajaks ja lepingu allkirjastajaks oli

juhatuse liige. Toetuse saaja tõi 08.09.2025 kirjas välja, et ka isikult, kellega leping sõlmiti, ei

küsitud pakkumust ning tingimused lepiti kokku vestluse käigus ja vormistati sõlmitud lepingus.

Seega on toetuse saaja projektijuhtimise teenuse ostmiseks pöördunud vaid ühe isiku poole, ilma

võrdlevaid pakkumusi küsimata.

1.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

TRO punkti 9.3 kohaselt lähtub toetuse saaja toetuse kasutamisel ja riigihangete läbiviimisel RHS-

is sätestatust juhul, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. RHS mõistes hankijatele kehtivad kõikide

ostude puhul RHS §-is 3 toodud üldpõhimõtted. Seega tuleb ka alla lihthanke piirmäära jäävate

ostude puhul, sõltumata ostu maksumusest, järgida RHS §-i 3.

RHS § 3 kohaselt tuleb riigihanke korraldamisel järgida mh järgmisi põhimõtteid:

- tegutseda riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt (p 1);

- tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel (p 3);

- kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmida hankeleping parima võimaliku

hinna ja kvaliteedi suhte alusel (p 5).

Kuna toetuse saaja on hankija RHS-i tähenduses, siis tuleb ostude puhul täita RHS § 3

üldpõhimõtteid. Nagu toetuse saaja hankekorra punkt 29 sätestab, siis tagatakse nendest

üldpõhimõtetest kinnipidamine konkurentsi olemasolu korral erinevaid pakkumusi võrreldes.

Toetuse saaja tõi oma selgitustes välja, et neil puudus teadmine, kellele veel oleks võinud

projektijuhtimise hinnapäringu esitada. Rakendusüksus selgitab, et kui võimalike pakkujate ring

pole hankijale teada, siis tuleks teha vastav turu-uuring ning on alati võimalus lisada

pakkumuskutse oma kodulehele, andmaks potentsiaalsetele pakkujatele infot ja võimaluse

osaleda.

Toetuse saaja tõi veel välja, et nende hinnangul sisuline konkurents antud teenuse osutamiseks

puudus, kuna teist analoogse pädevusega projektijuhti polnud võimalik leida. Rakendusüksus on

seisukohal, et isiku eelnev seotus projektiga ei tähenda veel seda, et keegi teine poleks olnud

võimeline samalaadset teenust osutama ning et võrdlevaid pakkumusi ei peaks või ei saaks võtta.

Toetuse saaja selgitustest ei nähtu ka seda, miks on vajalik, et teenusepakkuja Kuressaares asuks,

eriti arvestades seda, et leping on sõlmitud isikuga, kelle asukohaks on lepingu kohaselt Harku

vald.

Rakendusüksusel on teiste samas meetmes rakendatavate projektide põhjal teadmine, et selles

valdkonnas tegutseb mitmeid projektijuhtimisteenust pakkuvaid ettevõtteid ja isikuid, kellelt oleks

saanud pakkumust küsida. Seega ei saa asuda seisukohale, et konkurents üldse puudub.

Toetuse saaja tõi 27.08.2025 kirjas välja, et tuginedes varasematele VAKO seisukohtadele ja

analoogsetele kohtulahenditele on eeskätt hankijal endal õigus otsustada, millist teenust ta hankida

soovib ning kõik vastavas valdkonnas tegutsevad isikud ei pea saama pakkumust esitada.

Rakendusüksus nõustub, et hankijal on ulatuslik kaalutlusõigus hangitava teenuse sisu

määratlemisel ja hankija ei pea valima kõige soodsamat teenust, aga see ei tähenda hankija õigust

pöörduda vaid ühe enda eelistatud pakkuja poole. Hankija peab RHS § 3 põhimõtete täitmiseks

selgelt määratlema pakkujatele esitatavad nõuded ja valiku kriteeriumid, tagades, et need on

proportsionaalsed hangitava teenuse sisuga. Seatud nõuete põhjal saab hankija hinnata turu

olukorda ja otsustada edasised tegevused pakkuja leidmiseks.

Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja oleks pidanud kehtestama

nõuded teenusepakkujale ja sellest lähtuvalt küsima võrdlevaid pakkumusi, valimaks parima hinna

ja kvaliteedi suhtega teenuse osutaja. Kuna toetuse saaja pole võrdlevaid pakkumusi küsinud, on

rikutud RHS § 3 punkte 1, 3 ja 5 ning hankekorra punkti 29.

1.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10%

ÜM2022 § 34 lg 1 p 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust ning § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud rikkumise korral ÜM2014 § 21

lõiget 11 ja §-e 22–229.

Käesoleva rikkumise puhul esinevad ÜM2014 § 228 toodud asjaolud, mille kohaselt, kui alla

riigihanke piirmäära riigihanke korraldamisel rikutakse riigihangete seadust, kohaldatakse

sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1

nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne.

ÜM2014 § 21 lõige 1 kohaselt vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25

protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu

abikõlblikkusele.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja kohustuste eiramise tagajärjel on tekkinud kahju,

mille suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, millised oleksid olnud pakkujad,

pakkumuste maksumused ning edukas pakkumus, kui toetuse saaja oleks küsinud võrdlevaid

pakkumusi. Eeltoodud põhjustel ei ole tegemist üksnes formaalse rikkumisega, vaid esineb

põhjendatud oht, et rikkumine tõi kaasa rahalise kahju.

Rakendusüksus hindas rikkumise raskust ja ulatust, võttes arvesse järgmisi asjaolusid. Esiteks, ostetud teenuse maksumus jääb alla lihthanke piirmäära ja sellele kohalduvad leebemad

menetlusreeglid võrreldes lihthanke- ja avatud hankemenetlusega. Toetuse saaja kohustus seisnes

üksnes hindade võrdlemises (vähemalt kahe võrdleva pakkumuse küsimises), mistõttu on

tõenäoline, et rikkumisest puudutatud isikute ring ei ole ulatuslik. Lisaks oli sõlmitud lepingu

maksumus väiksem projekti eelarves kavandatust, mistõttu ei ole alust eeldada, et lepingu hind

oleks ebamõistlikult kõrge.

Samas riivab antud rikkumine Euroopa Liidu üldpõhimõtteid ja väärtusi ühisturu toimimisest,

kaupade ja teenuste vabast liikumisest ning ettevõtlusvabadusest. Olukorras, kus teenuse osas on

teoreetiliselt vaba turg olemas, piirab vaid ühelt ettevõtjalt pakkumuse küsimine ja sellest lähtuvalt

temalt teenuse ostmine teiste ettevõtjate võimalust selle teenuse pakkumisele konkureerida. Sellest

tulenevalt on Euroopa Liidu toetusfondidest tegevuste rahastamisel seatud oluliseks, et tegevuste

tegemisel järgitaks riigihangete seadust, sooritatakse oste läbipaistvalt ning korraldataks

ettevõtjate ligipääsu soosivaid hankeid. Kui ostu tegemisel on riivatud Euroopa Liidu

üldpõhimõtteid ja väärtuseid, siis ei saa rikkumisest tingitud finantsmõju pidada pelgalt olematuks

või väikeseks.

Toetuse tagasinõudmine ei ole vaadeldav trahvina või karistusena, millele kohaldub põhiseaduse

§-s 113 sätestatud seaduse reservatsiooni klausel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse

saamise tingimustega (ka finantskorrektsiooni aluste, ulatuse ja korraga), sh kohustusega maksta

toetus tagasi, kui toetust on saadud aluseta. Toetuse saaja kohustuse või nõude täitmata jätmisel

või osalisel täitmisel ei ole põhjendatud maksta toetust taotluse rahastamise otsuses sätestatud

algses mahus, kuivõrd toetuse andja ei saa kokkulepitud tingimustel (sh Euroopa Liidu

üldpõhimõtteid ja väärtusi järgivat) vastusooritust. Euroopa Kohtu praktikas (nt C-743/18)

loetakse, et toetuse täiemahuline andmine olukorras, kus vastusooritus ei vasta enam kokkulepitud

tingimustele, kahjustatakse põhjendamatult liidu eelarvet.

Lähtudes eeltoodust leiab rakendusüksus, et rikkumise eeldatav finantsmõju ei ole nii suur, et

õigustada kõrgeima ehk 25% finantskorrektsiooni määra kohaldamist. Samas on rikutud RHS

üldpõhimõtteid ning ei saa välistada võimalust, et mõne teise pakkuja hinna ja kvaliteedi suhe

oleks olnud soodsam. Seetõttu ei ole põhjendatud käsitleda rikkumist sedavõrd väheolulisena, et

rakendada kõige väiksemaid ehk 2% või 5% finantskorrektsiooni määra.

Võttes arvesse rikkumise olemust, raskust ja ulatust, on rakendusüksuse hinnangul

põhjendatud ja proportsionaalne kohaldada 10% finantskorrektsiooni määra.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 103 lõike 1 koosmõjus ühissätete

määruse selgituste punktiga 70 tuleb rakendusüksusel finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel

muu hulgas arvestada proportsionaalsuse põhimõttega, mistõttu on rakendusüksus analüüsinud ka

seda, et kas esinevad sellised erandlikud asjaolud, mille tõttu võiks lugeda proportsionaalseks ka

mõnda muud finantskorrektsiooni määra kui ÜM2014 § 21 lõikes 1 toodud. Rakendusüksus on

hinnanud käesolevas otsuses kirjeldatud rikkumiste asjaolusid üksikasjalikult ning on seisukohal,

et ei esine selliseid asjaolusid.

Rakendusüksus selgitab, et ÜM2014 seletuskirja kohaselt on ÜM2014 sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C 406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

1.4. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on esitanud antud lepinguga seotud kulu perioodi veebruar 2025 eest (KD tunnusega

4) tegevuse 5 „Projektijuhtimine“ raames summas 2408,40 eurot. Nimetatud kulult on arvestatud

ühtse määra alusel kulu (tegevus 4) 2% summas 48,17 eurot.

Vastavalt ÜM2022 § 35 lõikele 5 kohaldatakse finantskorrektsiooni nii kuludele, millelt

arvestatakse ühtset määra kui ka ühtse määra alusel arvestatud kuludele. Seega on kokku

rikkumisega seotud summa 2456,57 eurot (2408,40 + 48,17).

Lähtuvalt otsuse punktist 1.3 loeb rakendusüksus antud lepinguga seotud esitatud kuludest

abikõlbmatuks kokku 10% ehk 245,66 eurot (2456,57 × 10%), millest toetus moodustab 111,63

eurot ja omafinantseering 134,03 eurot.

ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetuse ja

omafinantseeringu eelarvet vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse

rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Tulenevalt ÜSS2021_2027 § 13 lg 2 punktist 3 annab rakendusüksus enne finantskorrektsiooni

otsuse tegemist võimaluse toetuse saajal esitada oma seisukohad. Rakendusüksus edastas

27.10.2025 toetuse saajale antud finantskorrektsiooni otsuse eelnõu.

Toetuse saaja esitas 12.11.2025 järgmise seisukoha: „AS Kuressaare Veevärk on Saaremaal

aastaid ellu viinud mitmeid veemajandusprojekte ega ole seni täheldanud Saaremaal

veemajandusprojektide projektijuhtimisteenuse osutajate laialdast konkurentsi. Piirkonna

veeettevõttena tegeleme pidevalt tööjõu värbamise ja koostööpartnerite otsimisega ning peame

oma pädevust veemajandusprojektide projektijuhtide turusituatsiooni osas adekvaatseks.

Finantskorrektsiooni otsuse eelnõus toodud soovitus teostada võimaliku projektijuhi leidmiseks

täiendavaid turu-uuringuid on meie hinnangul põhjendamatu aja- ja rahakulu, millel puuduks

sisuline kvalitatiivne väljund. Eelnevast tulenevalt leiame, et finantskorrektsiooni otsuse eelnõus

kirjeldatud rikkumine on pelgalt formaalne ja finantskorrektsiooni 10%-line määr ei ole

põhjendatud.“

Rakendusüksus nõustub, et antud teenuse osutajate ring ei pruugi olla suur, kuid samas ei saa ka

väita, et konkurents üldse puuduks. Projektijuhtimisteenust ei pea osutama üksnes hankija asukoha

piirkonnas tegutsev teenuse pakkuja nagu nähtus ka praegusest juhtumist, kus leping on sõlmitud

Harku vallas asuva isikuga. Projektijuhtimisteenuse iseloomu tõttu on teenust võimalik pakkuda

üle Eesti asuvate ettevõtjate poolt. See aga laiendab potentsiaalselt sobilike pakkujate hulka ning

toetuse saaja väited teadlikkusest Saaremaa teenusepakkujate osas ei ole asjakohased. Sellest

tulenevalt ei ole põhjendatud võrdlevate pakkumuste küsimata jätmine. RHS § 3 üldpõhimõtted

eeldavad muu hulgas hindade võrdlemist, nagu on ka toetuse saaja hankekorras välja toodud, kuid

seda ei ole antud juhul tehtud. Eelnevast lähtuvalt esineb põhjendatud oht, et antud rikkumine tõi

kaasa rahalise mõju ning seetõttu kohalduvad vastavad finantskorrektsiooni rakendamise alused.

Lähtuvalt otsuse punktis 1.3 toodud kaalutlustest on rakendusüksuse hinnangul käesoleval juhul

proportsionaalne kohaldada 10% korrektsioonimäära.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Mändjala reoveekogumisala ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni

rajamine“ raames abikõlbmatuks kuluks 245,66 eurot, millest toetus moodustab 111,63

eurot ja omafinantseering 134,03 eurot;

2. vähendada KD tunnusega 4 seotud abikõlblikke kulusid (tegevuses 4 ja 5) 10% võrra;

3. vähendada projekti tegevuse 4 ja 5 eelarvet otsuse punktis 1.4 toodud summades;

4. muuta TRO punkti 3 alljärgnevalt: „3. Projekti abikõlblik maksumus on 1 479 371,13

eurot. Toetuse maksimaalne suurus on 672 263,37 eurot ja omafinantseering minimaalselt

807 107,76 eurot. Toetuse ja omafinantseeringu osakaal abikõlblikest kuludest on toodud

E-toetuse keskkonnas.“

5. vähendada järgnevaid lepinguga seotud abikõlblikke kulusid 10% võrra, millele vastavalt

väheneb ka projekti eelarve.

Otsuse peale on õigus esitada rakendusüksusele ÜSS2021-2027 § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja

haldusmenetluse seaduse § 75 kohaselt vaie 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või

oleks pidanud otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Angeelika Põldaru

5917 7533

[email protected]