Eelnõu arvamuse avaldamiseks

LISAD

Lisa 1. Viimsi mõisa peahoone asendiskeem Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse mitteametlik väljavõte

*punasega on märgitud Lisa 3 fotode pildistamise suunad

Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad

11

6

10

9

13

14

5

20

8

16 15

12 19

1

2, 3

4

Lisa 2. Ajaloolised fotod

Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad

1. Viimsi lossi vaade. Graafika, Theodor Gehlhaar, 1833. vaadatud: https://www.muis.ee/museaalview/1196609

Lisa 2. Ajaloolised fotod

Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad

2. Klaasnegatiiv Viimsi mõisahoonest iluaiaga. Foto: EAA.1414.2.92.18

3. Viimsi mõisa härrastemaja, nurgavaade 20. sajandi algul. Foto: Eesti Ajaloomuuseum, AM N 5659:24

Vaadatud: https://www.muis.ee/museaalView/2074324

Lisa 2. Ajaloolised fotod

Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad

5. Viimsi mõisa peahoone 2007. aastal. Foto: Martin Siplane. Vaadatud: https://www.muis.ee/museaalView/2643200

4. Vaade Viimsi mõisa peahoone tagaküljele. Foto: sügis 2001. Eesti mõisaportaal.

Vaadatud: https://www.mois.ee/harju/viimsi.shtml

Lisa 3. Fotod olemasolevast seisukorrast

Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad

2. Ümberehitatav rõdu ja veranda. Vaade loodest. Foto: 16.12.2024, Mirje Tammaru

1. Viimsi mõisa peahoone (läänepoolne) tagafassaad. Vaade loodest. Foto: 16.12.2024, Mirje Tammaru

Lisa 3. Fotod olemasolevast seisukorrast

Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad

4. Vaade rõdule ja verandale edelast. Foto: 06.03.2024, Heli Pappel.

1. Vaade hoonele loodest.

3. Ümberehitatav rõdu ja veranda. Foto: 16.12.2024, Mirje Tammaru

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Muinsuskaitse eritingimused nr

EELNÕU

Muinsuskaitse eritingimuste andja:

Asutus: Muinsuskaitseamet

Ametniku nimi:

Väljastamise kuupäev:

Maarja Ruut

pp.kk.2025

Muinsuskaitse eritingimuste taotluse ja hõlmatava mälestise andmed:

Taotluse number: 1929

Taotluse esitamise kuupäev: 11.11.2025

Taotleja: Osaühing Arhitektuuribüroo Eek & Mutso

Mälestise reg-nr: 2988

Mälestise nimi: Viimsi mõisa peahoone, 19.-20. saj

Muinsuskaitse eritingimuste

taotlemise eesmärk:

Veranda ümberehitamise ja laiendamise ehitusprojekt

Muinsuskaitse eritingimuste andmise alus ja lähtedokumendid:

1. muinsuskaitseseadus (edaspidi: MuKS) § 50 lg 1 – 4;

2. Kultuurimälestiseks tunnistamine. Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL

1997, 5, 27);

3. hoone ülevaatus 16.12.2024, mille teostas Muinsuskaitseameti Harjumaa nõunik Mirje

Tammaru.

Muinsuskaitse eritingimuste sisu ja põhjendused:

Mälestise lühike ajalooline ülevaade1

Esimesed teated Viimsi mõisast ajalooürikutes pärinevad 1471. aastast, mil selle majapidamine

kuulus Pirita kloostrile. 1877. aastal müüdi mõisakompleks Peterburi õllevabrikandile. Mõisa

peahoone praegune historitsistlik väliskujundus pärineb suures osas just sellest perioodist.

1 Kultuurimälestiste register https://register.muinas.ee/

2

Alates 1919. aastast oli Viimsi riigimõis, pärast 1923. aastat omandas mõisa kindral Laidoner.

Aastatel 1944–1994 oli hoone Nõukogude Liidu sideüksuse käsutuses. Hoone praegune valdaja

on Eesti Sõjamuuseum ning hoones tegutseb Kindral Laidoneri Muuseum.

Hoone läänekülje lõunaosas paiknevat verandat on korduvalt ümberehitatud. 19. sajandil (vt

Lisa 2, foto 1) paiknes selles asukohas sammastega avatud katusealune, 20. sajandi algupoole

fotodel (vt lisa 2 fotod 2 ja 3) on samuti näha avatud katusealust, mille sammaste ees olid ilmselt

kardinad ja puitbalustraadiga piire ning trepp. 20. sajandi teisel poolel ehitati varjualuse osa

kinni nelja aknaga ühtse krohvitud seinapinnana (vt Lisa 2 foto 4) ning 2000. aastate algul

muudeti see maast laeni ja väikese ruudujaotusega klaaspindadega puitverandaks, mille ette

lisati madala õhulise metallpiirdega rõdu.

Olemasolev seisukord ning kavandatavad tegevused. Algupärased materjalid ja

traditsioonilised töövõtted mälestise restaureerimisel ja ehitamisel (MuKS § 3).

Põhjendused hea restaureerimistava rakendamiseks.

Mälestisel ehitustöid tehes on eesmärk säilitada maksimaalselt algupäraseid hooneosi, detaile

ja tagada selle terviklikkuse ja varem loodud väärtuse taastamine. Lisatav uus peab toetama

ajaloolist arhitektuurset tervikut.

Kavas on hoone läänekülje puitveranda ümberehitamine ja laiendamine olemasoleva rõdu

arvelt.

Veranda ümberehitamine ja laiendamine – Hoone läänekülje lõunaosas paikneb hoone

põhimahu välisseintest vähesel määral taanduv puitseina ja -pilastritega ning suurte klaasustega

kinnine veranda, mida on erinevatel sajanditel korduvalt ümber ehitatud. Puitveranda ees on

soklikõrguse põrandatasapinnaga ja õhulise metallpiirdega seinast eenduv rõdu, mis on ehitatud

2000. aastatel. Veranda võib ümber ehitada olemasolevas mahus, kuid lubatud on ka seda

olemasoleva rõdu arvelt laiendada. Juurdeehituse katuse räästakõrgus peab arvestama

olemasoleva katuseräästa kõrgusega ja harjakõrgus ei tohi ületada sama osa olemasolevat

katuseharja kõrgust. Olemasoleva veranda asemele võib kavandada ajaloolise lahenduse

eeskujul sammastega avatud varjualuse või hoonega arhitektuurselt sobiva, võimalikult õhulise,

klaasitud/akendega veranda. Lahendus võib olla ka kaasaegse arhitektuuriga, kuid kasutada

tuleb hoonega sobivaid ja mitteimiteerivaid kvaliteetseid ehitusmaterjale.

3

Verandamahu katusekatteks kavandada olemasoleva eeskujul käsitsi valtsitud tsingitud

terasplekk soovitavalt traditsiooniliste proportsioonidega tahvlitena, alternatiivina on lubatud

ka lahtilõikamata ehk nn petuvalts.

Kavandada toimiv sademeveesüsteem, kasutades olemasoleva lahenduse eeskujul tsingitud

plekist ümara ristlõike ja valtsitud pöördekohtadega vihmaveetorusid ja räästapealseid

sottrenne. Samuti tuleb vertikaalplaneerimisega tagada sademevee hoonest eemalejuhtimine.

Arheoloogia – Viimsi mõisa on esmakordselt ajalooürikutes mainitud 1471. aastal ning asustus

on seal ilmselt olnud juba varem. On tõenäoline, et mõisa peahoone ümbruses ja mõisapargi

territooriumil on säilinud varasema elutegevuse jäänuseid ja kultuurkihti. Seetõttu tuleb

pinnase- ja kaevetöödel, sh vundamentide korrastamisel ja hoones sees olla tähelepanelik ning

kui leitakse arheoloogilist kultuurkihti, sh müüride jäänuseid, teavitada sellest viivitamatult

Muinsuskaitseametit ja arvestada uuringu vajadusega.

Lubikrohv – paekivi- ja tellishooneid on traditsiooniliselt viimistletud lubikrohviga.

Traditsioonilistel krohvidel on omadus siduda liigset niiskust ja seega reguleerida hoones

niiskuse tasakaalu.

Muinsuskaitse eritingimused:

1. Viimsi mõisa peahoone läänepoolse fassaadi veranda

1.1. Hoone läänekülje lõunaosas paikneva veranda võib ümber ehitada olemasolevas mahus,

kuid lubatud on ka selle laiendamine olemasoleva rõdu arvelt. Olemasoleva veranda

asemele võib kavandada ajaloolise lahenduse eeskujul sammastega avatud varjualuse või

hoonega arhitektuurselt sobiva, võimalikult õhulise, klaasitud/akendega veranda.

Lahendus võib olla ka kaasaegse arhitektuuriga, kuid kasutada tuleb hoonega sobivaid ja

mitteimiteerivaid kvaliteetseid ehitusmaterjale.

1.2. Juurdeehituse katuseräästas peab lähtuma olemasolevast katuseräästast ja harjakõrgus ei

tohi ületada sama osa olemasolevat katuseharja kõrgust.

1.3. Verandamahu katusekatteks kavandada olemasoleva eeskujul käsitsi valtsitud tsingitud

terasplekk soovitavalt traditsiooniliste proportsioonidega tahvlitena, alternatiivina on

lubatud ka lahtilõikamata ehk nn petuvalts.

4

1.4. Kavandada toimiv sademeveesüsteem, kasutades olemasoleva lahenduse eeskujul tsingitud

plekist ümara ristlõike ja valtsitud pöördekohtadega vihmaveetorusid ja räästapealseid

sottrenne. Samuti tuleb vertikaalplaneerimisega tagada sademevee hoonest

eemalejuhtimine.

1.5. Siseviimistluses kasutada ajaloolisse hoonesse sobivaid traditsioonilisi ehitus- ja

viimistlusmaterjale (puit, krohv, lubi- ja liimvärvid, tapeet, puitpindadel linaõlivärvid jne).

2. Üldised tingimused

2.1. Ehitusprojekt tuleb esitada põhiprojekti staadiumis (MuKS § 50 lg 4). Mälestise

restaureerimise ehitusprojekti koostab pädev isik (MuKS § 68 lg 2, § 69, lg 2).

2.2. Muinsuskaitselist järelevalvet ei määrata (MuKS § 55 lg 2). Tööde teostajal tuleb

dokumenteerida tehtud tööd ning esitada Muinsuskaitseametile nõuetekohane tööde

aruanne kolme kuu jooksul pärast tööde lõppemist.

2.3. Ehitus- ja restaureerimistöid võib teostada pädev ettevõtja ja enne tööde algust tuleb

taotleda Muinsuskaitseametilt tööde tegemise luba (MuKS § 52 lg 1).

2.4. Tööde teostaja on kohustatud säilitama mälestisel ja selle lähiümbruses töid tehes avastatud

rajatise, tarindi, hooneosa, viimistluskihi, arheoloogilise kultuurkihi või muu leiu või

asjaolu, mida seni tehtud uuringute käigus ei ole dokumenteeritud või millega

projekteerimisel või tööde tegemise loa andmisel ei ole arvestatud, muutmata kujul ning

teavitama sellest viivitamata Muinsuskaitseametit (MuKS § 60).

Muinsuskaitse eritingimuste kehtivus ja muu teave:

Muinsuskaitse eritingimusi on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest,

esitades vaide Muinsuskaitseametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Muinsuskaitse eritingimused on ehitusprojekti lähtedokument (MuKS § 50 lg 1).

Muinsuskaitse eritingimused kehtivad viis aastat alates nende andmisest. Muinsuskaitseamet

võib põhjendatud juhul pikendada eritingimuste kehtivust ühe korra, viie aasta võrra (MuKS §

51 lg 5).

5

Lisa 1 – Asendiskeem

Lisa 2 – Ajaloolised fotod

Lisa 3 – Fotod olemasolevast seisukorrast

LISAD

Lisa 1. Viimsi mõisa peahoone asendiskeem Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse mitteametlik väljavõte

*punasega on märgitud Lisa 3 fotode pildistamise suunad

Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad

11

6

10

9

13

14

5

20

8

16 15

12 19

1

2, 3

4

Lisa 2. Ajaloolised fotod

Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad

1. Viimsi lossi vaade. Graafika, Theodor Gehlhaar, 1833. vaadatud: https://www.muis.ee/museaalview/1196609

Lisa 2. Ajaloolised fotod

Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad

2. Klaasnegatiiv Viimsi mõisahoonest iluaiaga. Foto: EAA.1414.2.92.18

3. Viimsi mõisa härrastemaja, nurgavaade 20. sajandi algul. Foto: Eesti Ajaloomuuseum, AM N 5659:24

Vaadatud: https://www.muis.ee/museaalView/2074324

Lisa 2. Ajaloolised fotod

Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad

5. Viimsi mõisa peahoone 2007. aastal. Foto: Martin Siplane. Vaadatud: https://www.muis.ee/museaalView/2643200

4. Vaade Viimsi mõisa peahoone tagaküljele. Foto: sügis 2001. Eesti mõisaportaal.

Vaadatud: https://www.mois.ee/harju/viimsi.shtml

Lisa 3. Fotod olemasolevast seisukorrast

Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad

2. Ümberehitatav rõdu ja veranda. Vaade loodest. Foto: 16.12.2024, Mirje Tammaru

1. Viimsi mõisa peahoone (läänepoolne) tagafassaad. Vaade loodest. Foto: 16.12.2024, Mirje Tammaru

Lisa 3. Fotod olemasolevast seisukorrast

Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad

4. Vaade rõdule ja verandale edelast. Foto: 06.03.2024, Heli Pappel.

1. Vaade hoonele loodest.

3. Ümberehitatav rõdu ja veranda. Foto: 16.12.2024, Mirje Tammaru

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Muinsuskaitse eritingimused nr

EELNÕU

Muinsuskaitse eritingimuste andja:

Asutus: Muinsuskaitseamet

Ametniku nimi:

Väljastamise kuupäev:

Maarja Ruut

pp.kk.2025

Muinsuskaitse eritingimuste taotluse ja hõlmatava mälestise andmed:

Taotluse number: 1929

Taotluse esitamise kuupäev: 11.11.2025

Taotleja: Osaühing Arhitektuuribüroo Eek & Mutso

Mälestise reg-nr: 2988

Mälestise nimi: Viimsi mõisa peahoone, 19.-20. saj

Muinsuskaitse eritingimuste

taotlemise eesmärk:

Veranda ümberehitamise ja laiendamise ehitusprojekt

Muinsuskaitse eritingimuste andmise alus ja lähtedokumendid:

1. muinsuskaitseseadus (edaspidi: MuKS) § 50 lg 1 – 4;

2. Kultuurimälestiseks tunnistamine. Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL

1997, 5, 27);

3. hoone ülevaatus 16.12.2024, mille teostas Muinsuskaitseameti Harjumaa nõunik Mirje

Tammaru.

Muinsuskaitse eritingimuste sisu ja põhjendused:

Mälestise lühike ajalooline ülevaade1

Esimesed teated Viimsi mõisast ajalooürikutes pärinevad 1471. aastast, mil selle majapidamine

kuulus Pirita kloostrile. 1877. aastal müüdi mõisakompleks Peterburi õllevabrikandile. Mõisa

peahoone praegune historitsistlik väliskujundus pärineb suures osas just sellest perioodist.

1 Kultuurimälestiste register https://register.muinas.ee/

2

Alates 1919. aastast oli Viimsi riigimõis, pärast 1923. aastat omandas mõisa kindral Laidoner.

Aastatel 1944–1994 oli hoone Nõukogude Liidu sideüksuse käsutuses. Hoone praegune valdaja

on Eesti Sõjamuuseum ning hoones tegutseb Kindral Laidoneri Muuseum.

Hoone läänekülje lõunaosas paiknevat verandat on korduvalt ümberehitatud. 19. sajandil (vt

Lisa 2, foto 1) paiknes selles asukohas sammastega avatud katusealune, 20. sajandi algupoole

fotodel (vt lisa 2 fotod 2 ja 3) on samuti näha avatud katusealust, mille sammaste ees olid ilmselt

kardinad ja puitbalustraadiga piire ning trepp. 20. sajandi teisel poolel ehitati varjualuse osa

kinni nelja aknaga ühtse krohvitud seinapinnana (vt Lisa 2 foto 4) ning 2000. aastate algul

muudeti see maast laeni ja väikese ruudujaotusega klaaspindadega puitverandaks, mille ette

lisati madala õhulise metallpiirdega rõdu.

Olemasolev seisukord ning kavandatavad tegevused. Algupärased materjalid ja

traditsioonilised töövõtted mälestise restaureerimisel ja ehitamisel (MuKS § 3).

Põhjendused hea restaureerimistava rakendamiseks.

Mälestisel ehitustöid tehes on eesmärk säilitada maksimaalselt algupäraseid hooneosi, detaile

ja tagada selle terviklikkuse ja varem loodud väärtuse taastamine. Lisatav uus peab toetama

ajaloolist arhitektuurset tervikut.

Kavas on hoone läänekülje puitveranda ümberehitamine ja laiendamine olemasoleva rõdu

arvelt.

Veranda ümberehitamine ja laiendamine – Hoone läänekülje lõunaosas paikneb hoone

põhimahu välisseintest vähesel määral taanduv puitseina ja -pilastritega ning suurte klaasustega

kinnine veranda, mida on erinevatel sajanditel korduvalt ümber ehitatud. Puitveranda ees on

soklikõrguse põrandatasapinnaga ja õhulise metallpiirdega seinast eenduv rõdu, mis on ehitatud

2000. aastatel. Veranda võib ümber ehitada olemasolevas mahus, kuid lubatud on ka seda

olemasoleva rõdu arvelt laiendada. Juurdeehituse katuse räästakõrgus peab arvestama

olemasoleva katuseräästa kõrgusega ja harjakõrgus ei tohi ületada sama osa olemasolevat

katuseharja kõrgust. Olemasoleva veranda asemele võib kavandada ajaloolise lahenduse

eeskujul sammastega avatud varjualuse või hoonega arhitektuurselt sobiva, võimalikult õhulise,

klaasitud/akendega veranda. Lahendus võib olla ka kaasaegse arhitektuuriga, kuid kasutada

tuleb hoonega sobivaid ja mitteimiteerivaid kvaliteetseid ehitusmaterjale.

3

Verandamahu katusekatteks kavandada olemasoleva eeskujul käsitsi valtsitud tsingitud

terasplekk soovitavalt traditsiooniliste proportsioonidega tahvlitena, alternatiivina on lubatud

ka lahtilõikamata ehk nn petuvalts.

Kavandada toimiv sademeveesüsteem, kasutades olemasoleva lahenduse eeskujul tsingitud

plekist ümara ristlõike ja valtsitud pöördekohtadega vihmaveetorusid ja räästapealseid

sottrenne. Samuti tuleb vertikaalplaneerimisega tagada sademevee hoonest eemalejuhtimine.

Arheoloogia – Viimsi mõisa on esmakordselt ajalooürikutes mainitud 1471. aastal ning asustus

on seal ilmselt olnud juba varem. On tõenäoline, et mõisa peahoone ümbruses ja mõisapargi

territooriumil on säilinud varasema elutegevuse jäänuseid ja kultuurkihti. Seetõttu tuleb

pinnase- ja kaevetöödel, sh vundamentide korrastamisel ja hoones sees olla tähelepanelik ning

kui leitakse arheoloogilist kultuurkihti, sh müüride jäänuseid, teavitada sellest viivitamatult

Muinsuskaitseametit ja arvestada uuringu vajadusega.

Lubikrohv – paekivi- ja tellishooneid on traditsiooniliselt viimistletud lubikrohviga.

Traditsioonilistel krohvidel on omadus siduda liigset niiskust ja seega reguleerida hoones

niiskuse tasakaalu.

Muinsuskaitse eritingimused:

1. Viimsi mõisa peahoone läänepoolse fassaadi veranda

1.1. Hoone läänekülje lõunaosas paikneva veranda võib ümber ehitada olemasolevas mahus,

kuid lubatud on ka selle laiendamine olemasoleva rõdu arvelt. Olemasoleva veranda

asemele võib kavandada ajaloolise lahenduse eeskujul sammastega avatud varjualuse või

hoonega arhitektuurselt sobiva, võimalikult õhulise, klaasitud/akendega veranda.

Lahendus võib olla ka kaasaegse arhitektuuriga, kuid kasutada tuleb hoonega sobivaid ja

mitteimiteerivaid kvaliteetseid ehitusmaterjale.

1.2. Juurdeehituse katuseräästas peab lähtuma olemasolevast katuseräästast ja harjakõrgus ei

tohi ületada sama osa olemasolevat katuseharja kõrgust.

1.3. Verandamahu katusekatteks kavandada olemasoleva eeskujul käsitsi valtsitud tsingitud

terasplekk soovitavalt traditsiooniliste proportsioonidega tahvlitena, alternatiivina on

lubatud ka lahtilõikamata ehk nn petuvalts.

4

1.4. Kavandada toimiv sademeveesüsteem, kasutades olemasoleva lahenduse eeskujul tsingitud

plekist ümara ristlõike ja valtsitud pöördekohtadega vihmaveetorusid ja räästapealseid

sottrenne. Samuti tuleb vertikaalplaneerimisega tagada sademevee hoonest

eemalejuhtimine.

1.5. Siseviimistluses kasutada ajaloolisse hoonesse sobivaid traditsioonilisi ehitus- ja

viimistlusmaterjale (puit, krohv, lubi- ja liimvärvid, tapeet, puitpindadel linaõlivärvid jne).

2. Üldised tingimused

2.1. Ehitusprojekt tuleb esitada põhiprojekti staadiumis (MuKS § 50 lg 4). Mälestise

restaureerimise ehitusprojekti koostab pädev isik (MuKS § 68 lg 2, § 69, lg 2).

2.2. Muinsuskaitselist järelevalvet ei määrata (MuKS § 55 lg 2). Tööde teostajal tuleb

dokumenteerida tehtud tööd ning esitada Muinsuskaitseametile nõuetekohane tööde

aruanne kolme kuu jooksul pärast tööde lõppemist.

2.3. Ehitus- ja restaureerimistöid võib teostada pädev ettevõtja ja enne tööde algust tuleb

taotleda Muinsuskaitseametilt tööde tegemise luba (MuKS § 52 lg 1).

2.4. Tööde teostaja on kohustatud säilitama mälestisel ja selle lähiümbruses töid tehes avastatud

rajatise, tarindi, hooneosa, viimistluskihi, arheoloogilise kultuurkihi või muu leiu või

asjaolu, mida seni tehtud uuringute käigus ei ole dokumenteeritud või millega

projekteerimisel või tööde tegemise loa andmisel ei ole arvestatud, muutmata kujul ning

teavitama sellest viivitamata Muinsuskaitseametit (MuKS § 60).

Muinsuskaitse eritingimuste kehtivus ja muu teave:

Muinsuskaitse eritingimusi on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest,

esitades vaide Muinsuskaitseametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Muinsuskaitse eritingimused on ehitusprojekti lähtedokument (MuKS § 50 lg 1).

Muinsuskaitse eritingimused kehtivad viis aastat alates nende andmisest. Muinsuskaitseamet

võib põhjendatud juhul pikendada eritingimuste kehtivust ühe korra, viie aasta võrra (MuKS §

51 lg 5).

5

Lisa 1 – Asendiskeem

Lisa 2 – Ajaloolised fotod

Lisa 3 – Fotod olemasolevast seisukorrast