Kiri

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.2-2/24/2886-2
Registreeritud	20.03.2024
Sünkroonitud	30.03.2024
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari	7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine
Toimik	7.2-2/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Jõelähtme Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Jõelähtme Vallavalitsus
Vastutaja	Jana Prost (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (120142 tm).

Failid

7.2-2242886-2 20.03.2024 Valjaminev kiri.asice

Lisa 1. DP seletuskiri.pdf

Lisa 2. joonis 6.1- liiklusskeem.pdf

Lisa 3. joonis 6.2- liiklusskeem.pdf

Lisa 4. 2024.01.18_ALGATAMINE_Otsus_nr_171-1.pdf

Seisukohtade väljastamine Maardu lõunakarjääri maaüksuse taastuvenergiapargi detailplaneeringu koostamiseks.pdf

Lisa 1. DP seletuskiri.pdf

Sisukord I Menetlusdokumendid .................................................................................... 2

II Seletuskiri .................................................................................................... 5

1. Koostamise alused ................................................................................................... 5

1.1. Detailplaneeringu algatamise korraldus ja lähteülesanne .................... 5

1.2. Kehtiv üldplaneering ja selle muutmise põhjendus ............................... 5

1.3. Kehtivad detailplaneeringud ...................................................................... 9

1.4. Uuringud ...................................................................................................... 9

1.5. Maakasutust kitsendavad tingimused .................................................... 10

1.6. Muinsuskaitse ............................................................................................ 10

2. Eesmärk ............................................................................................................. 15

3. Olemasoleva olukorra kirjeldus ...................................................................... 15

3.1. Planeeritava ala seosed külgnevate aladega ........................................ 15

3.2. Planeeritava ala kirjeldus ......................................................................... 16

4. Planeeringuga kavandatav.................................................................................... 21

4.1 Lahenduse kirjeldus ......................................................................................... 21

4.2 Krundi jaotus .................................................................................................... 23

4.3 Kruntide ehitusõigus ........................................................................................ 24

4.4 Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele ..................................................... 25

4.5. Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted.................................. 26

4.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .................................................... 28

4.7. Tehnovõrkude ja – rajatiste paigutus .......................................................... 29

4.8. Tuleohutuse tagamine ................................................................................... 31

4.9. Keskkonnakaitse abinõud .............................................................................. 32

4.9.1 Looduskaitseseaduse kriteeriumid ja analüüs .......................................... 33

4.10. Kuritegevuse ennetamine............................................................................ 35

4.11. Servituudid, kitsendused ............................................................................. 36

4.12. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimine .............................................. 42

III Lisad ......................................................................................................... 43

IV Joonised .................................................................................................... 44

V Kooskõlastuste tabel ja kooskõlastuslisad ................................................. 45

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

I Menetlusdokumendid

1. Jõelähtme Vallavalitsuse 17.12.2002 korraldus nr 553 „Maardu küla, Maardu

lõunakarjääri detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteülesande kinnitamine“;

2. Väljavõte ajalehest Harjumaa, 10.01.2003;

3. E-kiri 07.11.2007;

4. E-kiri 16.06.2009;

5. Tiia Välk e-kiri 30.06.2009;

6. Väljavõte ajalehest Harju Elu, 09.10.2009;

7. Eskiislahenduse arutelu teade, 12.10.2009;

8. Eskiislahenduse arutelu nr 7-1.3/4247, 14.10.2009;

9. Martin Kaup poolt tehtud ettepanekud 09.11.2009;

10. E-kiri 17.11.2009;

11. Detailplaneeringu koostamise korraldamise ja rahastamise üleandmise leping nr

DP-102/09, sõlmitud 01.12.2009;

12. Jõelähtme Vallavolikogu 01.07.2010 otsus nr 81 „Maardu küla Maardu

lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“;

13. Väljavõte ajalehest Äripäev, 14.07.2010;

14. Väljavõte ajalehest Jõelähtme vallaleht nr 157, juuli 2010;

15. Väljavõte ametlikest teadaannetest, 15.07.2010;

16. Detailplaneeringu algatamise teade nr 7-1.3/2269, 22.07.2010;

17. Detailplaneeringu koostamise korraldamise ja rahastamise üleandmise leping nr

DP-36/10, sõlmitud 05.10.2010;

18. Väljavõte ajalehest Äripäev, 17.11.2010;

19. Väljavõte ajalehest Jõelähtme Vallaleht nr 161, november 2010;

20. Eskiislahenduse arutelu teade, 17.11.2010;

21. Eskiislahenduse arutelu teade nr 7-1.3/3781, 18.11.2010;

22. Eskiislahenduse arutelu teade, 23.11.2010;

23. E-kiri 07.12.2010;

24. Eskiisi avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri, 14.12.2010;

25. Muinsuskaitseameti kiri Jäelähtme Vallavalitsusele, 28.12.2010;

26. Maanteeameti kiri nr 3.1-4/10-00053/247 Jõelähtme Vallavalitsusele, 29.12.2010;

27. Muinsuskaitseameti kiri nr 1.1-7/2424 Jõelähtme Vallavalitsusele, 08.06.2011;

28. Töökoosoleku 09.06.2011 protokoll;

 Võerdla külavanema ettepanekud 01.08.2011

29. OÜ Starhill kiri nr 043 Jõelähtme Vallavalitsusele, 23.01.2012;

30. Jõelähtme Vallavalitsuse kiri nr 7-3/902 Riho Vili, 04.04.2012;

31. Jõelähtme Vallavalitsuse kiri nr 7-3/900 Osaühing Liptak, 10.04.2012;

32. Jõelähtme Vallavalitsuse kiri nr 7-3/901 Ülle Kullörile, 10.04.2012;

33. IBE Estonia OÜ kiri Jõelähtme Vallavalitsusele, 13.04.2012;

34. Maa-ameti kiri nr 6.2-3/8223 Jõelähtme Vallavalitsusele, 04.07.2012;

35. Maanteeameti kiri nr 15-4/12-00177/149 Jõelähtme Vallavalitsusele, 17.08.2012;

36. Keskkonnaameti kiri nr HJR 6-5/12/20299-2 Jõelähtme Vallavalitsusele „Maardu

küla Maardu lõunakarjääri kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine“,

31.08.2012;

37. Maa-ameti kiri nr 6.2-3/8223 Jõelähtme Vallavalitsusele, 07.09.2012;

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

38. Maanteeameti kiri nr 15-2/12-00100/193 Jõelähtme Vallavalitsusele „Maardu

lõunakarjääri kinnistu ja lähiala detailplaneeringu läbivaatus“, 14.09.2012;

39. Maa-ameti kiri nr 6.2-3/8223 Jõelähtme Vallavalitsusele, 28.09.2012;

40. Keskkonnaameti kiri nr HJR 6-5/12/20299-4 Jõelähtme Vallavalitsusele,

17.10.2012;

41. Maa-ameti kiri nr 6.2-3/8223 Jõelähtme Vallavalitsusele, 14.11.2012;

42. Maanteeamet kiri nr 15-4/12-00177/261 Jõelähtme Vallavalitsusele, 30.04.2013;

43. Jõelähtme Vallavalitsuse kiri nr 7-3/1499 Riho Vili, 27.05.2013;

44. Tiia Välk kiri Jõelähtme Vallavalitsusele, 28.05.2013;

45. Jõelähtme Vallavalitsuse kiri nr 7-3/1563, 03.06.2013;

46. Jõelähtme Vallavalitsuse kiri nr 7-3/1573 Riho Vili, 03.06.2013;

47. Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

töökoosoleku protokoll, 13.06.2013;

48. Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

töökoosoleku osalejate nimekiri, 13.06.2013;

49. Jõelähtme Vallavalitsuse kiri nr 7-3/1869 Riho Vili, 26.06.2013;

50. Jõelähtme Vallavalitsuse kiri nr 7-3/1870, 26.06.2013;

51. Jõelähtme Vallavalitsuse e-kiri, 23.09.2013;

52. Maanteeameti kiri nr 15-4/13-00237/225 Jõelähtme Vallavalitsusele, 14.10.2013;

53. Tallinna Kommunaalameti kiri nr 8.1-1/2046 „Maardu lõunakarjääri

reoveelahendus“, 18.11.2013;

54. AS Tallinna Vesi kiri nr PR/1320021-5 „Läbivaatuse märkused“, 26.11.2013;

55. Jõelähtme Vallavalitsuse kiri nr 7-3/3691 Maanteeametile, 06.12.2013;

56. Maanteeameti kiri 30.01.2014 nr 15-4/13-00237/304;

57. Maanteeameti kiri 21.04.2014 nr 15-4/14-00108/037;

58. Maanteeameti kiri 03.11.2014 nr 15-4/14-00108/099;

59. Jõelähtme Vallavalitsus 19.01.2015 nr 7-3/3139-2;

60. Maanteeameti kiri 27.01.2015 nr 15-4/14-00108/120;

61. Maanteeameti kiri nr 15-4/14-00108/128 Jõelähtme Vallavalitsusele, 11.12.2015;

62. Jõelähtme Vallavolikogu 8. koosseisu 26. istung, 17.12.2015;

63. Jõelähtme Vallavalitsuse kiri nr 5-2/3843-1 Maanteeametile, 21.12.2015;

64. Maanteeameti e-kiri Jõelähtme Vallavalitsusele, 06.01.2016;

65. Tallinna Teede AS protokoll nr 2, 15.06.2016;

66. Muinsuskaitseameti 16.11.2017 kiri;

67. IBE Estonia 28.11.2017 kiri Jõelähtme Vallavalitsusele;

68. Jõelähtme Vallavalitsuse kiri IBE Estoniale, 11.01.2018;

69. Harju Maavalitsuse kiri Jõelähtme Vallavalitsusele, 02.11.2017 nr 6-7/2771;

 Starhill OÜ seisukoht 01.12.2017 nr 373

70. Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018 otsus nr 65 „Maardu küla Maardu

lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule

väljapanekule suunamine“;

71. Jõelähtme Vallavalitsuse teade „Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja

lähiala detailplaneeringu puudutatud isikutele“, 19.04.2018;

72. Väljavõte ajalehest Harju Elu, 20.04.2018;

73. Väljavõte Jõelähtme vallalehest, aprill 2018;

74. Maa-ameti 28.08.2018 kiri nr 6-3/18/7537-2 „Vastuväidete esitamine avalikul

väljapanekul olevale Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringule;

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

 Mare Laan (Maa-amet) e-kiri, 08.06.2018

75. Väljavõte ajalehest Harju Elu, 22.06.2018;

76. Väljavõte Jõelähtme vallalehest, juuni 2018;

77. Jõelähtme Vallavalitsuse teade „Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja

lähiala detailplaneeringu puudutatud isikutele“, 28.06.2018;

78. Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu avaliku

väljapaneku tulemuste avalik arutelu protokoll, 12.07.2018;

79. Väljavõte ajalehest Harju Elu, 20.07.2018;

80. Väljavõte Jõelähtme vallalehest nr 253, juuli 2018;

 Muinsuskaitseameti otsus nr 1.1-7/1978, 24.08.2018

81. Jõelähtme Vallavolikogu 13.09.2018 otsus nr 124 „Jõelähtme Vallavolikogu

12.04.2018 otsuse nr 65 „Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine“ muutmine“;

82. Keskkonnaameti 14.09.2018 kiri nr 7-13/18/9553-4 „Ehituskeeluvööndi

vähendamisest Maardu külas Maardu lõunakarjääri maaüksusel“;

83. Väljavõte ajalehest Harju Elu, 21.09.2018;

84. Jõelähtme Vallavalitsuse teade nr 7-3/3827 „Maardu küla Maardu lõunakarjääri

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu puudutatud isikud“, 28.09.2018;

85. Väljavõte Jõelähtme vallalehest nr 255, september 2018;

86. Tõnis Kattel (OÜ J. Viru Markšeideribüroo) e-kiri, 09.11.2018;

87. Krista Einama (Maanteeamet) e-kiri, 12.11.2018;

88. E-kiri Maanteeametile, 14.11.2018;

89. E-kiri OÜ J. Viru Markšeideribüroole, 14.11.2018;

90. Krista Einama (Maanteeamet) e-kiri, 14.11.2018;

91. Tõnis Kattel (OÜ J. Viru Markšeideribüroo) e-kiri, 14.11.2018;

92. Väljavõte Jõelähtme vallalehest nr 257, november 2018;

93. Väljavõte ajalehest Harju Elu, 23.11.2018;

94. E-kiri Muinsuskaitseametile, 23.11.2018;

95. Jõelähtme Vallavalitsuse teade nr 7-3/4566 „Maardu küla Maardu lõunakarjääri

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu puudutatud isikud“, 03.12.2018;

96. Jõelähtme Vallavalitsuse 03.12.2018 teade nr 7-3/4569 „Maardu küla Maardu

lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering“;

97. Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

avalikustamise tulemuste avaliku arutelu protokoll, 11.12.2018;

98. Muinsuskaitseameti 13.12.2018 kiri nr 5.1-17.5/2710;

99. Väljavõte ajalehest Harju Elu, 21.12.2018;

100. Väljavõte Jõelähtme vallalehest nr 258, detsember 2018;

101. Rahandusministeeriumi 15.01.2019 kiri nr 14-11/9536-2.

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

II Seletuskiri

1. Koostamise alused

1.1. Detailplaneeringu algatamise korraldus ja lähteülesanne

Jõelähtme Vallavalitsuse 17.12.2002 korraldusega nr 553 on algatatud Maardu küla Maardu lõunakarjääri detailplaneering ja kinnitatud detailplaneeringu lähteülesanne. Jõelähtme Vallavolikogu 01.07.2010 otsusega nr 81 on kinnitatud Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteülesanne ning jäetud algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Antud otsuses on planeeringualasse kaasatud ka Vandjala küla Aara kinnistu (katastriüksuse tunnus: 24504:008:0481) ja Otsa kinnistu (katastriüksuse tunnus: 24504:008:0708) ning sellega külgnev reformimata riigimaa ning planeeringu nimeks on määratud Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu alast on välja arvatud Otsa kinnistu (tulenevalt Otsa kinnistu omaniku soovist). Detailplaneeringu koostamise korraldamise ja rahastamise kohustuste üleandmiseks on sõlmitud OÜ-ga Starhill leping nr DP-102/09 (sõlmitud 01.12.2009) ja Lepingu Lisa 1 (sõlmitud 05.10.2010). Planeeritava ala suurus on ca 280 ha.

1.2. Kehtiv üldplaneering ja selle muutmise põhjendus

Jõelähtme Vallavolikogu poolt 29.04.2003 otsusega nr 40 kehtestatud Jõelähtme valla üldplaneering kohaselt paikneb planeeritav ala hajaasustuses ning selle maakasutuse juhtfunktsiooniks on määratud osaliselt üldmaa, osaliselt määratlemata sihtotstarbega maa ning osaliselt karjääride maa. Üldplaneeringuga on tehtud ettepanek ala määratleda puhkemajandusalana (vt Skeem 1).

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

Skeem 1. Väljavõte kehtivast Jõelähtme valla üldplaneeringust (planeeringuala on tähistatud punase piirjoonega). Käesolev detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut, kavandades riigimaantee kõrvalmaantee 11102 Maardu mõisa tee ning riigimaantee põhimaantee 1 Tallinn- Narva äärde äri- ja tootmismaa maakasutuse sihtotstarbelisi krunte ning vähendades osaliselt veekogude ehituskeeluvööndit. Maardu lõunakarjääri kinnistu kavandatakse 95% ulatuses puhkemajandusalaks. Üldplaneeringu muutmise põhjendus:

 avalik huvi: detailplaneeringu lahendus annab uue kogujatee asukoha kuni riigimaantee kõrvalmaantee 11103 Maardu-Raasiku teeni;

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

 keskkonnasäästlik planeerimine- maanteede kaitsevööndites ei ole puhke- ja virgestustegevus maanteedelt tuleneva negatiivse mõju tõttu (müra, vibratsioon, õhusaaste) soovitatav, mistõttu kasutatakse neid alasid Tallinna kui tõmbekeskuse ümbruses äri- ja tootmisaladena (näiteks tehnopargid, logistikakeskused, laomajandus);

 sotsiaalmajanduslik huvi: töökohtade ja virgestusvõimaluste loomine.

Koostatav Jõelähtme valla üldplaneering Koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu järgi kuulub planeeringuala Ä/T ja PV juhtotstarbega maa-alale (vt Skeem 2).

Skeem 2. Väljavõte koostatavast Jõelähtme valla üldplaneeringust (planeeringuala on tähistatud punase piirjoonega). PV- puhke-, kultuuri-, virgestus- ja spordiehitiste juhtotstarbega maa-ala. Alale võib ehitada:

 puhke-, kultuuri-, virgestus- ja spordiotstarbelisi hooneid;  puhke-, kultuuri-, virgestus- ja spordiotstarbelisi rajatisi (laste mänguväljak,

laululava, teemapark, vabaõhumuuseum, terviserajad, vabaõhu tenniseväljak);

 kaubandus-, teenindus- ja majutushooneid;  büroo- ja ühiskondlikuid hooneid;  üksikelamuid hajaasustuse põhimõttel;  ettevõtteid, millega ei kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja ühiskondlikele

naaberaladele;

 muid teenindavaid ja keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi.

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

Maa-ala üldised kasutus- ja ehitustingimused:  lähtutakse piirkonna kohapõhistest väärtustest ning kvaliteetse elukeskkonna

loomise põhimõttest- turvalisus, arhitektuurne üldilme, juurdepääs ning ohutud ja mitmekesised liikumisvõimalused, sh jalakäijasõbralikkus, haljasalad/ parkmetsad/ looduslikud metsa- ja rohumaad, kooskäimiskohad;

 arvestatakse väljakujunenud teedevõrguga;  üldkasutatavad puhkealad hoitakse korras (välditakse nende võsastumist ja

kinnikasvamist), varustatakse istepinkide ja prügikastidega;

 puhke-, kultuuri- ja virgestushoone ehitamisel määratakse hoonete suurim lubatud ehitisealune pind detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega;

 tagatakse juurdepääs avalikult kasutatava veekogu kallasrajale arvestades mh suplemiseks sobiliku kaldaalaga;

 piirdeaia rajamine üldjuhul ei ole lubatud, kui detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega ei ole määratud teisiti;

 üldplaneeringu lahenduse elluviimisel arvestatakse maapõueseaduse sätetega, kui pole saadud detailplaneeringule või muule ehitamise aluseks olevale dokumendile muu sisuga maapõueseaduse alusel antud kooskõlastust.

Ä/T- äri- ja teenindusettevõtte ning tootmis- ja logistikakeskuse maa-ala. Seda iseloomustab erinevate äri-, teenindus- ja kaubandushoonete ning tootmishoonete ja neid teenindavate rajatiste olemasolu. Äri-, teenindus- ja kaubandushoonete maa-ala on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga. Alale võib ehitada:  kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja majutushooneid;  büroo- ja pangahooneid;  postkontorit;

 tanklat;  turu hooneid ja rajatisi;  piirkonda sobivaid tootmis- ja tööstushooneid;  äri- ja teenindusettevõtteid ning tootmisettevõtteid teenindavaid laohooneid;  piirkonda sobivaid hulgikaubandushooneid (ühtselt väljakujundataval territooriumil

asuv ja sagedase materjalide kaupade käitlemise, ladustamise ja liikluskoormusega seotud ettevõte).

Maa-ala üldised kasutus- ja ehitustingimused:

 arvestatakse müra- ja saastetundlike alade (elamud, ühiskondlikud hooned, puhkealad) paiknemisega. Elamupiirkonnaga piirnevatel aladel arendatakse eelkõige keskkonnasõbralikku tootmistegevust (väiketootmine, millega ei kaasne häiringuid, sh olulist liikluskoormuse tõusu) ning kaubandus- ja teenindusega seotud ettevõtlust;

 tootmismaa müra- ja saastetundlike alaga piirnemisel on arendaja kohustus kaitsehaljastuse rajamine müra- ja saastetundliku ala ning tootmisala vahele, kuna kõrghaljastusel on maa- ja ruumikasutuse kujundamisel oluline roll puhvertsoonide loojana, leevendamaks külgnevate maakasutusviiside võimalikku ebakõla. Haljastuse kavandamine võimaldab parandada näiteks tootmisterritooriumite sobitumist hoonestatud keskkonda, leevendades visuaalseid häiringuid, haljasala piisava laiuse puhul (näiteks 50 m) ka ülenormatiivset müra;

 transpordivood suunatakse võimalusel elamu-, puhke ja ühiskondlikest aladest mööda neid läbimata;

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

 krundi suurus, hoonete ja rajatiste kõrgus määratakse detailplaneeringuga või muu ehitamise aluseks oleva dokumendiga tulenevalt arendustegevuse iseloomust;

 hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind 80%. Kaalutlusotsuse alusel on põhjendatud juhul (nt lähipiirkonnas haljasala olemaslu) lubatud ehitisealuse pinna osatähtsuse suurendamine;

 parkimine korraldada omal krundil. Tagatakse parkimiskohtade vajadus maa-ala kasutusotstarbest tulenevalt;

 meeldiva töökeskkonna loomise eesmärgil tagatakse tootmisterritooriumil looduslike alade/ haljasalade/ parkmetsade olemasolu. Tagatud peab olema vähemalt 20% ulatusel haljastuse pinda detailplaneeringu alal;

 tagatakse head juurdepääsutingimused kontaktvööndis asuvate alade tundlikkust arvestades;

 Muuga sadama piirkonnas olulise keskkonnamõjuga tootmistegevus paigutatakse olemasolevast elamupiirkonnast eemale (mitte vahetusse lähedusse). Täiendavat elamuehitust piirkonda ei kavandata;

 piirdeaedade asukoht ja kujundus määratakse ehitusprojektis (või detailplaneeringu või projekteerimistingimustega);

 üldplaneeringu lahenduse elluviimisel arvestatakse maapõueseaduse sätetega, kui pole saadud detaiplaneeringule või muule ehitamise aluseks olevale dokumendile muu sisuga maapõueseaduse alusel antud kooskõlastust.

Käesolev detailplaneering on kooskõlas koostatava Jõelähtme valla üldplaneeringuga.

1.3. Kehtivad detailplaneeringud

Vaadeldava ala ei jää ühegi kehtestatud detailplaneeringu alale.

1.4. Uuringud

Planeeritava ala topo-geodeetiline mõõdistamine teostati 2011. aasta aprillis (töö nr GE-015-11) ning 2010. aasta oktoobris (töö nr GE-048-10) AS Elisor poolt. Aara mü topo-geodeetiline mõõdistamine koostati 2009. aasta novembris (töö nr 12/09) Nivello OÜ poolt. Täiendav mõõdistus Telia Eesti AS nõudmisel teostati OÜ G.E.Point poolt 21.08.2014, töö nr 14/G281. Täiendavalt on Maardu lõunakarjääri kaevandatud ala kohta OÜ J. Viru Markšeideribüroo poolt 06.03.2017 koostatud Korrastatud maa ja bioloogilise korrastamise plaan (töö nr 16M146). Planeeritava ala kiirgustingimused on hinnatud 2006. aasta juulis ning radiatsioonitingimused 2006. aasta mais-juunis OÜ Eesti Geoloogiakeskus poolt. Maardu lõunakarjääri kavandatava puhkeala eksperthinnangu koos veeproovidega koostas AS Maves 2009. aasta augustis (töö nr 9072). Maardu lõunakarjääri kaitsealuse taimestiku hinnangu ning meetmed selle säilitamiseks koostas maastikuarhitekt Eleriin Tekko 2012. aasta septembris.

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

1.5. Maakasutust kitsendavad tingimused

Planeeritava ala maakasutust kitsendavad (vt joonis nr 3- Tugiplaan):

 riigimaantee põhimaantee 1 Tallinn-Narva (E20) teekaitsevöönd 50 m välimisest sõiduraja servast (alus: Ehitusseadustik §71)

 riigimaantee kõrvalmaantee 11102 Maardu mõisa tee teekaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja servast (alus: Ehitusseadustik §71) ;

 riigimaantee kõrvalmaantee 11103 Maardu-Raasiku tee teekaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja servast (alus: Ehitusseadustik §71);

 elektri kõrgepingeliinide kaitsevöönd koridoris laiusega 20 m (alus: Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded §10);

 elektri madalpingeliinide kaitsevöönd koridoris laiusega 2 m (alus: Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded §10);

 sidekanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus koridoris laiusega 4 m (alus: Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded §14);

 C- kategooria gaasitorustiku kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m (alus: Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded §13);

 piirangud veekogudelt: kalda piiranguvöönd 100 m ja ehituskeeluvöönd 50 m (alus: Looduskaitseseadus §37 lg 2 ja §38 lg 4);

 piirangud veekogudelt (idapoolne VEE2005930 ja läänepoolne VEE2005950): veekaitsevöönd 10 m (alus: Veeseadus §29 lg 2 p 2);

 kultusekivid nr 17690 ja 17874, mille kaitsevöönd on R= 50 m (alus: Muinsuskaitseseadus).

Tulenevalt Maapõueseaduse (kehtiv alates 01.01.2017) §14, mis sätestab maapõue ja maavara kaitse põhimõtted, on Maardu lubjakivimaardla detailplaneeringu koostamisel maakastust kitsendavaks tingimuseks. Vastavalt Harju maakonna teemaplaneeringule Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (kehtestatud Harju maavanema 11.03.2003 korraldusega nr 356-k) jääb planeeritava ala läänepoolne osa osaliselt rohevõrgustiku T9 tuumalasse (piirkonna/maakonna väike) ning rohekoridori K9 (maakonna väike).

1.6. Muinsuskaitse

Planeeringualal asub arheoloogiamälestis registri numbriga 17690, mälestise nimi: Kultusekivi, kaitsevööndiga R= 50 m mälestise väliskontuurist arvates. Tegemist on ristkülikukujulise rändrahnuga, mille mõõtmed ida–lääne suunas on ca 4,5 m ja põhja–lõuna suunas 3,5 m. Kivi ei ole säilinud terviklikult, kagu poolne nurk on lõhutud ja sellest on eraldunud mitu suuremat tükki. Kirde poolses osas on kivi kõrgus maapinnast ca 2,5 m. Tehislikud lohud asuvad kivi lae, kirdepoolsel, kõrgemal nurgal. Üheks varasemaks uskumuste kihistuseks peetakse väikeselohuliste kultusekivide (tänapäevane termin: lohukivi) tegemise traditsiooni. See on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Nende läbimõõt

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Lohkude tegemine kividesse ja kaljudesse on kultuurinähtus, mis on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt samadel aladel, kus on kivikirstkalmed. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades. Vastavalt muinsuskaitseseadusele (vastu võetud 27.02.2002): § 25. Kaitsevöönd ja selles kehtivad kitsendused (1) Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd. (2) Kaitsevööndi ülesanded on: 1) tagada kinnismälestise ja muinsuskaitseala vaadeldavus, sealhulgas kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus; 2) kinnismälestise, muinsuskaitseala ja neid ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. (3) Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Kinnismälestise kaitsevööndi ulatust võib muuta. (4) Ajaloolise terviku moodustavatele või lähestikku asuvatele kinnismälestistele võib kehtestada ühise kaitsevööndi. (5) Kinnismälestise kaitsevööndi kehtestamise ja muutmise menetlusele ning valdkonna eest vastutava ministri käskkirja avaldamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 12. (7) Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud: 1) ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd; 2) kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine. Rebala muinsuskaitseala Planeeringuala jääb väikeses osas Rebala muinsuskaitsealasse, suuremas osas aga muinsuskaitseala kaitsevööndisse (vt Skeem 3).

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

Skeem 3. Väljavõte Maa-ameti muinsuskaitsealade kaardirakendusest, seisuga 08.02.2018 (planeeringuala on tähistatud punase piirjoonega). Sinine viirutus- muinsuskaitseala kaitsevöönd, roheline viirutus- muinsuskaitseala. Vastavalt Rebala muinsuskaitseala põhimäärusele (Vabariigi Valitsuse määrus, vastu võetud 11.02.2016): § 2. Muinsuskaitseala eesmärk (1) Muinsuskaitseala eesmärk on tagada looduse ja inimese koostegevuse tulemusena kujunenud kultuurmaastiku – ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga põllumajandusmaastiku – terviklik säilimine. Muinsuskaitsealal on olulised kõik maastiku osad: külad, ehitised, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, kultuurimälestised ning loodusobjektid, samuti muinsuskaitsealal avanevad kaug- ja sisevaated. (2) Muinsuskaitseala eesmärgi saavutamisel juhindutakse järgmistest põhimõtetest: 1) Eesti põhjarannikul asuva ainulaadse, suure teadus- ning kultuuriväärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku, avatud maastiku ja seda kujundavate elementide säilitamine; 2) maaviljeluse ajaloos aastatuhandete jooksul toimunud arengu eksponeerimine ning võimaluste säilitamine ja loomine kultuuri- ning looduspärandi kompleksseks ja süstemaatiliseks põllumajandusajalooliseks, arheoloogiliseks, etnoloogiliseks ning loodusteaduslikuks uurimiseks; 3) kultuurkihis muistse asustuse ja inimtegevuse kohta leiduva teabe ning vanema asustuse säilinud fragmentide säilitamine ja eksponeerimine Eesti suurima

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

arheoloogiamälestiste tihedusega piirkonnas; 4) muinsuskaitseala ajalooliselt väljakujunenud maastikuilme ja -struktuuri ning sellel paiknevate kultuuriväärtuslike ehitiste ja neile omase keskkonna säilitamine, uurimine ning korrastamine; 5) kohaliku eripärase paearhitektuuri, kohalike ehitusmaterjalide ja -laadi säilitamine ja korrastamine traditsioonilise asustuspildi osana, sealjuures ehitusajalooliselt väärtusetute ja ajaloolisse keskkonda sobimatute ehitiste ja muude objektide püstitamise vältimine või nende lammutamine. § 5. Muinsuskaitseala kitsendused ja neis tehtavad leevendused (1) Muinsuskaitsealal tuleb arvestada muinsuskaitseseaduses sätestatud piiranguid ja kohustusi käesolevas määruses ettenähtud erisustega. (2) Muinsuskaitsealal ehitades, konserveerides ja restaureerides ning selleks vahendeid ja ehitusmaterjale valides tuleb arvestada muinsuskaitseala eesmärki. (3) Muinsuskaitsealal paiknevatele kinnismälestistele kehtestatakse kaitsevööndid. (4) Muinsuskaitsealal paikneval kinnisasjal, millel ei paikne kinnismälestist või selle kaitsevööndit, ei ole vaja Muinsuskaitseameti kirjalikku luba järgmisteks tegevusteks: 1) kuni 5 meetri kõrguse ja kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ehitise konserveerimiseks, restaureerimiseks või ehitamiseks, kui ehitis on püstitatud pärast 1940. a; 2) kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ehitise püstitamisega seotud kaeve-, mulla- ja haljastustöödeks elamumaa sihtotstarbega hoonestatud kinnisasjal; 3) raie- ja haljastustöödeks, mida ei tehta avatud maastikul; 4) kaeve- ja maaparandustöödeks, mis on seotud raie- ja haljastustööde, maaharimise, teede, trasside ja võrkude rajamisega; 5) tehnovõrgu (elektri- ja sideliinid, gaasi-, soojus- ja veetrassid jms) või tehnorajatise (tehnovõrkude teenindamiseks vajalik abirajatis nagu alajaam, mahuti jms) ehitamiseks, mille kõrgus maapinnast jääb alla 5 meetri; 6) teabekandja ning reklaami paigaldamiseks, mille kõrgus maapinnast jääb alla 5 meetri. § 6. Muinsuskaitseala kaitsevööndis kehtivad nõuded ja kitsendused (1) Muinsuskaitseala kaitsevöönd on jaotatud kaheks osaks. Kaitsevööndi osas 1 ehitamisel tuleb vältida järske kontraste ehitiste mastaapsuses ja tiheduses, et tagada sujuv üleminek muinsuskaitseala hoonestus- ja külastruktuurile. Kaitsevööndi osas 2 tuleb ehitamisel tagada muinsuskaitseala vaadeldavus. (2) Kaitsevööndi osas 1 ei ole Muinsuskaitseameti kirjaliku loata lubatud püstitada välismõõtmetelt ja ehitusmahult (üle 5 meetri kõrguseid või üle 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga) või hoonestustiheduselt muinsuskaitseala hoonestus- ja külastruktuuri sobimatuid ehitisi. (3) Kaitsevööndi osas 2 ei ole Muinsuskaitseameti kirjaliku loata lubatud püstitada muinsuskaitseala vaadeldavust häirivaid või varjavaid ehitisi ning paigaldada vaateid katvaid või neid varjavaid reklaame, tehnilisi rajatisi või muid konstruktsioone, mille kõrgus maapinnast ületab 5 meetrit. Vastavalt tööle Jõelähtme valla üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimused Rebala muinsuskaitsealal kuulub planeeringuala „vähesäilinud traditsioonilise põllumajandusmaastiku“ alale (vt Skeem 4)- see on maastiku osa, mille väärtus muinsuskaitse seisukohalt ei ole suur, kuna avatus on vähem säilinud, traditsiooniline põllumajanduslik ilme vähem tajutav ja maastik kohati ulatuslikult puittaimestikuga kaetud.

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

Skeem 4. Väljavõte tööst Jõelähtme valla üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimused Rebala muinsuskaitsealal. Üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste alusel tuleks koostatavas üldplaneeringus seada järgmised tingimused vähemsäilinud traditsioonilise põllumajandusmaastiku väärtuste säilitamiseks:

 Soovitatav on säilitada siiani tajutavaid avatud maasikuosasid;  Suurte taristuobjektide kavandamisel asukohtadena kasutada võimalusel

olemasolevaid tee- ja liinikoridore ning metsapiire;

 Kavandada põllu- ja metsamajandus, puhkamisele ja virgestusele ning ettevõtlusele ja tootmistegevusele suunatud maakasutuse juhtotstarbega maa- alasid;

 Väljaspool hoonestusalasid võib rajada üldilmelt sobivaid üksikult paiknevaid majapidamisi, äri- ja ettevõtlushooneid nind tootmishooneid, kaaluda hoonegruppide rajamist, arvestades väljakujunenud hoonete hajali paigutust, paiknemist teede ning kõlvikute suhtes.

Ehitusprojekti staadiumis tuleb Muinsuskaitseametiga teha koostööd.

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

2. Eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeritaval alal kaevandustegevuse lõppedes ulatusliku puhkeala planeerimine, planeeringuala äärealadele kruntide kavandamine ärilise tegevuse ning keskkonda mittehäiriva tootmise, mille mõjud ei või väljuda iga konkreetse krundi piiridest, jaoks.

3. Olemasoleva olukorra kirjeldus

3.1. Planeeritava ala seosed külgnevate aladega

Planeeritav ala asub Jõelähtme vallas Maardu külas, jäädes Tallinna kesklinnast ca 15 km ja Tallinna linna piirist ca 5 km kaugusele. Alast põhjasuunda jääb riigimaantee põhimaantee 1 Tallinn-Narva ning läände riigimaantee kõrvalmaantee 11102 Maardu mõisa tee. Planeeringuala suurus on ca 280 ha. Planeeritav ala piirneb järgmiste kinnistutega:

Kinnistu nimi Katastritunnus Maakasutuse sihtotstarve

Tõhelgi 24504:003:0790 Maatulundusmaa 100%

Kiltrisauna 24504:003:0562 Maatulundusmaa 100%

Paju 24501:001:0715 Maatulundusmaa 100%

11102 Maardu mõisa tee 24504:003:0215 Transpordimaa 100%

Marja 24504:003:0160 Maatulundusmaa 100%

Reinu 24504:003:0020 Maatulundusmaa 100%

Kasetuka 24504:003:0154 Maatulundusmaa 100%

Lilletuka 24504:003:0639 Maatulundusmaa 100%

Lille 24501:001:0548 Maatulundusmaa 100%

Nurga 24501:001:0746 Maatulundusmaa 100%

Sutepaju 24504:003:0139 Maatulundusmaa 100%

Kaunissaare 24504:003:0250 Maatulundusmaa 100%

Veski tee 25 24504:003:0093 Maatulundusmaa 100%

Maardukivi 24504:003:0101 Mäetööstusmaa 100%

Viimsi metskond 283 24501:001:0654 Veekogude maa 65%, Maatulundusmaa 35%

Otsa 24504:008:0712 Maatulundusmaa 100%

Aara 24504:008:0482 Maatulundusmaa 100%

Otsa 24504:008:0709 Maatulundusmaa 100%

Otsa 24504:008:0708 Maatulundusmaa 100%

Aara 24501:001:0754 Maatulundusmaa 100%

1 Tallinn-Narva tee 24501:001:0755 Transpordimaa 100%

1 Tallinn-Narva tee 24504:003:0548 Transpordimaa 100%

Eeltoodust lähtuvalt on lähiümbruses tegu valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbeliste kinnistutega, vähesel määral on ka transpordi- ja mäetööstusmaa sihtotstarbega kinnistutega.

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

Mitmed lõunanaabruses paiknevad maatulundusmaa kinnistud on hoonestatud ühepereelamutega (näiteks: Reinu, Kaunissaare ja Lille kinnistu). Itta, riigimaantee kõrvamaantee 11102 Maardu mõisa tee ja Maardu järve vahelisele alale Maardu linna territooriumile jäävad Nooda, Mõrra, Landi jne tänava äärsed pereelamukrundid. Teisele poole riigimaantee põhimaanteed 1 Tallinn-Narva jääb endine kaevandusala. Planeeritav ala paikneb logistiliselt soodsalt, olles autotranspordiga kergesti ligipääsetav. Logistiliselt ebasoodne on ala kergliiklejatele, kuna hetkel puudub turvaline kergliiklustee ühendus nii Tallinna kui ka Maardu linna ja ümbritsevate küladega.

3.2. Planeeritava ala kirjeldus

Planeeritav ala koosneb järgmistest kinnistutest ning lisaks reformimata riigimaast:

Katastritunnus Kinnistu nimi Maakasutuse sihtotstarve

24501:001:0756 Maardu lõunakarjäär Maatulundusmaa 90%, mäetööstusmaa 10%

24501:001:0757 1 Tallinn-Narva tee Transpordimaa 100%

24504:003:0917 11601 Loo-Loovälja tee L13

Transpordimaa 100%

Maardu lõunakarjääri kinnistu on pindalaga 269,47 ha ja see kuulub Jõelähtme vallale. Kinnistule on seatud hoonestusõigus OÜ Starhilli kasuks 75 aastaks (alates 24.04.2002). 11601 Loo-Loovälja tee L13 kinnistu on pindalaga 3,72 ha ja see on riigi omandis (valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium). Kinnistu on hoonestamata ning sellel paikneb liiklussõlm. 1 Tallinn-Narva tee kinnistu on pindalaga 3,69 ha ja see on riigi omandis (valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium). Kinnistu on hoonestamata ning sinna rajatakse kogujatee. Maardu lõunakarjääri kinnistu on endine fosforiidikarjäär, kust kaevandati rohkesti fosfaatset materjali sisaldavat oobulusliivakivi. Pinnasekuhjatised on tänaseks osaliselt kattunud kõrghaljastusega, osaliselt on läbi viidud istutust (karjääriala idapoolel). Planeeringuala idaosas leidub samuti ca 50 m² suurune käpaliste kasvuala, mille kohta on koostatud eksperthinnang (vt Lisa 9).

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

Planeeringualale jäävad karjäärijärved on keskkonnaregistris arvel tehisjärvedena (idapoolne VEE2005930 ja läänepoolne VEE2005950). Mõlemad on mitteavalikud veekogud. Looduskaitseseadusest tulenevalt on kalda piiranguvööndiks 100 m ja ehituskeeluvööndiks 50 m (viimase ulatus laiub metsamaal piiranguvööndini, s.o 100 m-ni). Lähtuvalt 2006. aastal koostatud radiatsioonitingimuste hinnangust, kvalifitseerub planeeringuala väga kõrge radooniriskiga alaks, mistõttu ei ole ala elamupiirkonnana soovitav, küll aga ei takista see ala kasutuselevõttu puhkealana (v.a telkimine vm paikne majutus). Gammakiirgus jääb allapoole 1 µSv/h, mistõttu ei ole ka gammakiirgusest lähtuvalt takistusi ala kasutuselevõtuks puhkealana.

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

Maardu lõunakarjääri põhjapoolsel alal toimub hetkel veel aktiivne paekivi kaevandamine. Ala, kus kaevandamist enam ei toimu, on aktiivses kasutuses kalastajate poolt.

Looduses on piki kaldaastanguid sisse tallatud rajad ja samuti leidub mitmeid lõkke- ja tuleasemeid Paiguti on jälgi jäätmereostusest. Planeeritaval alal elab teadaolevalt põtru ja kopraid, tehisjärvedes ahven, haug ja särg. Planeeritava ala lähiümbrusesse jääb mitmeid algatatud ja kehtestatud detailplaneeringuid.

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

Kehtestatud detailplaneeringud (seisuga 03.05.2017): 1) Maardu küla Aarde IV kinnistu detailplaneering. Kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 28.08.2001 otsusega nr 61; 2) Maardu küla Landi tn 2 kinnistu detailplaneering. Kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 15.06.2006 otsusega nr 85; 3) Maardu küla Reinu kinnistu detailplaneering. Kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 30.11.2009 otsusega nr 25; 4) Maardu küla Keskvälja kinnistu detailplaneering. Kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 16.02.2012 otsusega nr 274; 5) Maardu küla Koidu maaüksuse detailplaneering. Kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 31.05.2005 otsusega nr 207; 6) Maardu küla Kallasmäe kinnistu detailplaneering. Kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 25.02.2002 otsusega nr 11; 7) Vandjala küla Eiguvälja kinnistu detailplaneering. Kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 03.09.2009 otsusega 528; 8) Rebala küla, Võerdla küla Suigu 2 kinnistu detailplaneering. Kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 17.06.2008 otsusega nr 357; 9) Maardu küla Veski põik 6 kinnistu ja lähiala detailplaneering. Kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 21.03.2013 otsusega 363; 10) Vandjala küla Salu kinnistu detailplaneering. Kehtstatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.05.2014 otsusega 76; 11) Vandjala küla Saare kinnistu detailplaneering. Kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 27.11.2014 otsusega 133; 12) Vandjala küla Metsavahi kinnistu detailplaneering. Kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 24.04.2014 otsusega 63; 13) Vandjala küla Kubja kinnistu detailplaneering. Kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 18.12.2014 otsusega 141; 14) Maardu küla Kiltrisauna kinnistu ja lähiala detailplaneering. Kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 16.02.2017 otsusega nr 424; Algatatud detailplaneeringud (seisuga 03.05.2017): 15) Maardu küla Kaunissaare maaüksuse detailplaneering. Algatatud Jõelähtme Vallavalitsuse 17.08.2007 korraldusega nr 507; 16) Maardu küla Saare I kinnistu detailplaneering. Algatatud Jõelähtme Vallavalitsuse 19.09.2007 korraldusega nr 579; 17) Maardu küla Pärtli kinnistu detailplaneering. Algatatud Jõelähtme Vallavalitsuse 18.07.2007 korraldusega nr 446; 18) Vandjala küla Varali kinnistu detailplaneering. Algatatud Jõelähtme Vallavalitsuse 27.02.2009 korraldusega nr 815; 19) Vandjala küla Arali, Välja kinnistute detailplaneering. Algatatud Jõelähtme Vallavalitsuse 17.08.2007 korraldusega nr 508; 20) Vandjala küla Kusma kinnistu ja lähiala detailplaneering. Algatatud Jõelähtme Vallavalitsuse 17.05.2012 korraldusega nr 284; 21) Vandjala küla Halli kinnistu detailplaneering. Algatatud Jõelähtme Vallavalitsuse 22.05.2008 korradusega nr 262; 22) Vandjala küla, Loo küla Kahu kinnistu detailplaneering. Algatatud Jõelähtme Vallavalitsuse 17.01.2008 korraldusega nr 25. Maardu lõunakarjääri kinnistu põhjaosas vahetult riigimaantee põhimaantee 1 Tallinn-Narva ääres paikneb aktiivne lubjakivikarjäär, kus kaevandajaks on OÜ Starhill. Põhjavesi on looduslikult kaitsmata. Maardu lõunakarjääri maa-ala

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

veekompleksi iseloomustavad poorsete kivimite põhjaveekihid ning Aara kinnistu maa-ala ulatuses lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihid.

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

4. Planeeringuga kavandatav

4.1 Lahenduse kirjeldus

Planeeringu lahendusega nähakse ette Maardu lõunakarjääri kinnistule rekreatsiooniala rajamine. Rekreatsiooniala on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Samuti näeb planeeringu lahendus ette riigimaantee kõrvalmaantee 11102 Maardu mõisa tee ja riigimaantee põhimaantee 1 Tallinn-Narva äärde äri- ja/või tootmispindade rajamise, mis on ühest küljest puhvriks maanteelt tulenevale negatiivsele mõjule (müra, vibratsioon, õhusaaste), teisest küljest aga maantee äärse territooriumi otstarbekaks kasutamiseks, kuna maanteede kaitsevööndisse sotsiaalse suunitlusega objekte rajada ei ole soovitav. Lahendust on planeeringu koostamise käigus muudetud lähtuvalt erinevate keskkonnauuringute (radoon, kiirgus) ja avaliku arvamuse tulemustest. Ära on jäetud algselt riigimaantee kõrvalmaantee 11102 Maardu mõisa tee äärde kavandatud elamud ja karjäärialale kavandatud ujumiskohad ning planeeringualast on välja jäetud Otsa ning Aara kinnistu. Lahenduse kontseptsioon: Planeeritav ala jagatakse kokku 19-ks krundiks, neist:  1 turismi-, matka- ja väljasõidu ning puhke- ja spordirajatise maa;

 3 tee ja tänava maad;  15 laohoone, hulgikaubanduse, tootmishoone, väikeettevõtluse hoone ja -tootmise

hoone ning logistikakeskuse maad.

Maakasutuslikult jaguneb ala järgmisteks tsoonideks:

 riigimaantee põhimaanteest 1 Tallinn-Narva ca 300 m laiuselt ning riigimaantee kõrvalmaanteest 11102 Maardu mõisa teest ca 100 m laiuselt on planeeritud äri- ja/või tootmismaa tsoon. Tagamaks vaatelisuse säilimist planeeritavale puhke- ja rekreatsioonialale, on planeeritud hooned kavandatud järgnevalt:

- Maardu lõunakarjääri kinnistul on maapinna kõrguste vahe (maantee ja kaevandatud ala kõrgus) kuni 9 m ning maatee ääres on ca 2 m kõrgune vall. Selles piirkonnas on planeeritud hoonete kõrgus kuni 12 m maapinnast;

- riigimaantee kõrvalmaantee 11102 Maardu mõisa tee ääres asuval neljal äri- ja/või tootmismaa krundil on lubatud hoonete kõrguseks kuni 9 m maapinnast ning plan. hoonete ja riigimaantee kõrvalmaantee 11102 Maardu mõisa tee vahelisele alale peab jääma vähemalt 20 m laiune kõrghaljastatud ja piiretevaba ala. Äri- ja tootmishooned peavad olema esindusliku arhitektuuriga ning erinevate kruntide hooned peavad omavahel moodustama ühtse terviku;

 planeeritud puhkeala on pindalaga ca 235 ha ning seda katavad ulatuslikud tehisjärved. Lahendusega tagatakse ala teenindamiseks vajaliku autotranspordi juurdepääs ning võimaldatakse maksimaalselt säilitada olemasolevat looduslikku kooslust.

Rekreatsiooniala lahendus (rekreatsiooniala parima lahenduse leidmiseks on soovitav korraldada maastikuarhitektuurikonkurss): Planeeritud rekreatsiooniala keskseks ideeks on loodus- ja ekstreemmatkade korraldamine nii maal kui vees. Planeeritav ala jääb Tallinna linna piirist vaid 5 km kaugusele ja kesklinnast vaid 15 km kaugusele. Teist sellist nii suure pindalaga,

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

unikaalse tehismaastiku ja rohkete veealadega rekreatsiooniks ette valmistatud ala Tallinna vahetus läheduses ei ole. Tänu sellele, et planeeritav ala on olnud suletud kaevanduse territoorium, on seal huvitavat tehislikku, kuid aja jooksul looduse poolt uuesti hõivatud maastikku, looduskooslusi (kaitsealused käpalised) ning loomi (põtru, paiguti on näha jälgi kobraste aktiivsest tegevusest). Atraktiivseim osa on kahtlemata tehisjärved. Kauneid loodusvaateid on võimalik nautida seistes karjääris läbiviidud kaevandamise tulemusena tekkinud pinnasekuhjatistel. Maapinna kõrguste erinevus on ca 33 m (abs. kõrgus) veepinnal ja ca 49 m (abs. kõrgus) pinnase kuhjamise tulemusena tekkinud küngastel. Kõrgeimatest punktidest on ilusa ilmaga avatud vaade Tallinna linnale. Planeeritud rekreatsioonialale on kavandatud parklaala peasissepääs, mis asub ala põhjaküljel planeeritud sõiduteed pidi krundil pos 19. Nagu eelnevalt öeldud, siis on rekreatsiooniala põimitud tehisjärvedega, mistõttu on võimalik korraldada motoriseeritud juurdepääsu vaid ühe peavärava kaudu. Külastajate autodele on ette nähtud parkla peasissepääsu juures. Välistamaks autode liikumist peasissepääsu parklast edasi rekreatsioonialale, on soovitav peasissepääs varustada valvepersonaliga. Planeeritud rekreatsioonialale on ette nähtud aastaringsed tegelusvõimalused. Suvised tegevused:

 olulisim suvine tegevusvaldkond antud alal on kahtlemata seotud veespordiga. Planeeringulahenduse ja pargi kontseptsiooni järgselt on tehisjärvedele lubatud vaid mittemotoriseeritud veespordivahendid (näiteks: kanuud, kajakid, aerupaadid, vesijalgrattad, parved, süstad, kummipaadid jm). Planeeritud veeradade kogupikkus on ca 8 km;

 kuna olemasolevad tehisjärved pakuvad oma pikkades veekoridorides kauneid vaateid, siis on planeeritud piki rekreatsiooniala pinnasekuhjatistest moodustatud nõlvu jalgsi- ja jalgrattamatka rajad. Jalgsirajad on planeeritud piki tehisjärvede vahel olevate tehissaarekeste ja poolsaarte nõlvu. Neil kulgevate jalgsimatkaradade kogupikkus on ca 8 km, koosnedes ca 1 km kuni 4 km pikkustest lõikudest. Kuna saared on oma reljeefilt erinevad, siis pakuvad need matkamisvõimalusi erineva füüsilise võimega inimestele. Jalgsimatkarajad tuleb looduses tähistada ning järsemad nõlvad varustada turvalisuse tagamiseks piirete ja ohumärgistusega. Jalgsimatkarajad on loodusliku pinnakattega;

 piki tehisjärvede välimist perimeetrit on planeeritud jalgrattarada, mille kogupikkus on ca 6 km. Jalgrattarada peab samuti olema looduses tähistatud ning on loodusliku pinnakattega. Lilletuka kinnistu ulatuses peab maaomanik vastavalt Looduskaitseseadusele tagama vaba ja tõrgeteta läbipääsu kallasraja (4 m alates astangust) ulatuses;

 nii jalgratta- kui ka jalgsimatkaradade teede äärde on soovitav ette näha pikniku- ja lõkkekohad ning kohtadesse, kust avaneb kaunis loodusvaade, ka vaatekohad. Viimased peavad olema varustatud prügikastide ja pinkidega. Lõkkekohad peavad olema varustatud tuletegemise materjalidega ja tuleasemega, laua, pinkide ja prügikastidega ning kuivkäimlatega;

 planeeritava rekreatsiooniala põhjaküljele, kus pinnasekuhjamise tulemusena on nõlvadest moodustunud madal kanjon, on ette nähtud ca 3 ha suurune ala, kus on võimalik vastupidavust treenida (k.a elukutselistel sportlastel). Ala tuleb lisaks jooksuradadele, mis kulgevad kanjoni külgedel, varustada ka erineva võimlemisinventariga (lõuatõstete, kõhulihaste jm treenimiseks);

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

 planeeritava rekreatsiooniala põhjaküljele peasissepääsu vahetusse lähedusse on kavandatud ca 11 ha suurune maa-ala, kuhu reljeefist tulenevalt on soodne rajada ekstreemspordi- või seikluspark. Pargialale on tagatud juurdepääs peasissepääsu juurest. Pargialale rajatakse nii madal- kui kõrgseiklusrajad (tehislikud ronimisseinad jm);

 ujumiskohti ette ei nähta, kuna selleks on karjääri tehisjärved liiga järsu kaldaga ja ohtlikud. Lisaks ületab ala radoonitase lubatud piirväärtusi ning ala kvalifitseerub väga kõrge radoonisisaldusega piirkonnaks.

Talvised tegevused: Talvised tegevused on samuti seotud nii tehisjärvedega kui neid ümbritsevate tehisnõlvadega:

 talviste tegevustena on veealadel võimalik harrastada nii uisutamist kui ka suusatamist. Piki planeeritava rekreatsiooniala põhjaküljel asuva tehisjärve välisnõlva, mis on kohati kuni 9 m kõrgune paekiviastang, on võimalik harrastada ka jääronimist;

 planeeringulahendus näeb tehisjärvedel asuvale suurimale saarekesele ette ka suusaraja, mis kulgeb olemasolevaid teid ja radu pidi. Suusaraja pikkus on ca 4,5 km. Suusatamiseks on võimalik kasutada ka jalgrattarada.

Hooned: Rekreatsioonialale on ette nähtud kuni 2 hoone rajamine, kus võiks paikneda vee- ja matkaspordi inventari laenutus (jalgrattad, kanuud, käimiskepid, vesirattad jm). Hoonetesse võiks ette näha ka pesemisvõimalused ja WC-d ning neis võiks olla ka infopunkt ja toitlustusvõimalus. Majutusvõimalused planeeritud puhkealal (k.a telkimine) puuduvad, kuna alal on kõrge radiatsioonitase. Planeeringualal kasvab III kategooria kaitsealune liik, Balti sõrmkäpp, kelle elupaiga säilitamiseks on vajalik säilitada olemasolevad kasvutingimused, st taime kasuvukoht tuleb jätta looduslikku seisundisse ning eemale tiheda kasutusega aladest, vältida veereziimi ja pinnase kõrguse muutumist, ehitusaegseid ning hilisemaid negatiivseid mõjusid nagu tallamine ning maapinna reostumine. Planeeritavad hooned jäävad kaitsealusest taimest kaugele.

4.2 Krundi jaotus

Detailplaneeringu lahendus näeb ette planeeritavast alast 19 krundi moodustamise:

Krundi nr

Krundi plan. suurus, m² Maa sihtotstarve ja osakaalu %

(detailplaneeringu sihtotstarvete kaupa)

1 2 350 407 PT, PS

2 11 227 TL, TH, TK, ÄV, TT

3 11 945 TL, TH, TK, ÄV, TT

4 12 195 TL, TH, TK, ÄV, TT

5 11 067 TL, TH, TK, ÄV, TT

6 4165 LT

7 19 130 TL, TH, TK, ÄV, TT

8 21 196 TL, TH, TK, ÄV, TT

9 19 283 TL, TH, TK, ÄV, TT

10 17 154 TL, TH, TK, ÄV, TT

11 49 172 TL, TH, TK, ÄV, TT

12 25 672 TL, TH, TK, ÄV, TT

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

13 31 222 TL, TH, TK, ÄV, TT

14 29 275 TL, TH, TK, ÄV, TT

15 39 992 TL, TH, TK, ÄV, TT

16 43 717 TL, TH, TK, ÄV, TT

17 44 829 TL, TH, TK, ÄV, TT

18 9135 LT

19 4906 LT

Täpne katastrisihtotstarve ja osakaal määratakse ehitusprojektiga. Sihtotstarvete selgitus: PT- turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa PS- puhke- ja spordirajatise maa LT- tee ja tänava maa TL- laohoone maa TH- hulgikaubanduse maa TK- logistikakeskuse maa ÄV- väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa TT- tootmishoone maa Krunditud maa bilanss:  TL, TH, TK, ÄV, TT- 387 076 m² (14%);  LT- 18 206 m² (1%);

 PT, PS- 2 350 407 m² (85%).

4.3 Kruntide ehitusõigus

Planeeringu lahendus näeb planeeritud kruntidele ette järgmise ehitusõiguse:

Krundi

Suurim lubatud ehitusalune pind

maa peal, m²

Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast, m/

suurim lubatud korruselisus

Suurim lubatud

hoonete arv

1 2500 12/3 5

2 5500 9/2 5

3 5500 9/2 5

4 6000 9/2 5

5 5500 9/2 5

6 - - -

7 6300 12/3 5

8 7000 12/3 5

9 6300 12/3 5

10 5700 12/3 5

11 15 300 12/3 10

12 7000 12/3 5

13 10 300 12/3 10

14 9600 12/3 5

15 13 100 12/3 10

16 14 500 12/3 10

17 14 900 12/3 10

18 - - -

19 - - -

Märkus:

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

1) ehitusaluse pinnana käsitletakse ehitisealust pinda hoonete osas; 2) planeeringu lahendus näeb ette võimaluse plan. kruntide pos 2 ja pos 3; pos 4 ja pos 5; pos 7, pos 8, pos 9, pos 10 ja pos 11; pos 12, pos 13 ja pos 14; pos 15, pos 16 ja pos 17 omavaheliseks liitmiseks tingimusel, et liidetavate kruntide ehitusõigused moodustuvad liitmise tulemusena tekkinud uue krundi ehitusõiguse järgmiselt: lubatud hoonete arvud liituvad, hoonete lubatud kõrgus ei muutu, ehitusealused pinnad liituvad. Olemasolevad hooned ja trassid likvideeritakse. Detailplaneeringu alal paikneb Maardu lubjakivimaardla (registrikaardi nr 178). MaaPS §14 kohaselt võib Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise ja maavarale juurdepääsu olukorda; halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga; halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitisseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta.

4.4 Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele Planeeritava ala hoonestamisel tuleb lähtuda antud keskkonnale iseloomulikest ja arhitektuurselt sobivatest ehitusmaterjalidest. Lubatud arhitektuurinõuded:  hoonete välisilme peab olema esinduslik;  lubatud katusetüüp: lame-, kald- või viilkatus (katusetüüp peab olema ühtne ühe

kvartali siseselt. Kvartali moodustavad krundid pos 2-5, pos 7-11, pos 12-17);

 fassaadi viimistlusmaterjal: klaas, betoon, puit, vineer, krohvpinnad, lubatud ka erinevate viimistlusplaatide kasutamine;

 piirdeaed lubatud;  maa-alune korrus ei ole lubatud;  kvartali siseselt peavad rajatavad hooned omavahel moodustama arhitektuurselt

ühtse terviku. Nõuded hoonete ehitusprojekti koostamiseks:

 hoonete projekteerimisel arvestada Eesti Standardiga EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”;

 hoone projekteerimisel arvestada Eesti Standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” nõuetega;

 kavandatavatest äri- ning tootmistegevusest tulenevad müratasemed (tööstusmüra, tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatav müra) ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud normtasemeid.

Rahvatervise seaduse §8 lg 2 alusel sotsiaalministri 04.03.02 määrusega nr 42 kehtestatud normmüratasemeid planeeringualale ja nende leevendamise nõudeid.

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

Planeeringualal uute hoonete rajamisel, nii ehitusplatsidel kui ka lähiümbruses tuleb rakendada ettevaatusabinõusid, mis piiravad müra teket eelkõige elamute ja teiste müratundlike alade läheduses. Lähim elamuala paikneb Maardu järve suunas ca 1 km kaugusel. Ehitustegevusega kaasneva müra minimiseerimiseks kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat. Kõik mürarikkad seadmed, mida on vaja kasutada väljaspool ajavahemikku 07:00–23:00, tuleb varustada akustiliste sulguritega. Ehitusmaterjalide käitlemisel ja ehitusplatsile kuhjamisel tuleb lähtuda materjalide võimalikult vähesest avatusest tuulele. Planeeritavale alale tohib kavandada vaid olulise keskkonnamõjuta ettevõtteid ja asutusi.

4.5. Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted

Autotranspordi juurdepääs planeeritavale alale on tagatud:

 planeeringuala lääneserva planeeritud krundid pos 2 kuni pos 5 saavad juurdepääsu riigimaantee kõrvalmaanteelt 11102 Maardu mõisa tee;

 Maardu lõunakarjääri loodenurka planeeritud krundid pos 7 kuni pos 11 saavad juurdepääsu riigimaantee kõrvalmaanteelt 11601 Loo- Loovälja. Lisaks on antud alternatiivse juurdepääsu võimalus kokkuleppel naaberkinnistu omanikuga läbi Kiltrisauna kinnistu;

 Maardu lõunakarjääri kinnistule planeeritud krundid pos 12 kuni pos 17 saavad juurdepääsu planeeritud kogujateelt alguse saavalt juurdepääsuteelt plan. krundil pos 19.

Jalakäijate juurdepääs alale:  Paralleelselt Loo-Loovälja sõiduteega kulgeb kergliiklustee kuni bussipeatuseni.

Vastavalt Harju maakonna teemaplaneeringule „Harjumaa kergliiklusteed“ (kehtestatud 24.04.2012 korralusega nr 697-k), on riigimaantee kõrvalmaantee 11102 Maardu mõisa tee äärde näidatud planeeritav kergliiklustee (II prioriteet) laiusega 2,5 m, mis võimaldab siduda paremini ja paremaks muuta ümbritsevat liikluskeskkonda. Kergliiklustee jääb Maardu mõisa tee välimisest servast ca 9,7 m kaugusele;

 Kiltrisauna kinnistu ääres paiknevast bussipeatusest alates on Teedeprojekt OÜ tööga nr T01816 „Riigimaantee nr 1 Tallinn-Narva km 17,2-18,7 Lõunapoolse kogujatee ehitusprojekt“ ette nähtud projekteeritud 2,5m laiune jalgtee kulgemisega kuni Aara kinnistu ääres paikneva bussipeatuseni;

 Plan. puhkealani saavad jalakäijad mööda krundile pos 19 planeeritud kõnniteed pidi.

Riigimaantee põhimaanteega ja riigimaantee kõrvalmaanteedega ristumiste lahendused täpsustuvad ehitusprojekti koostamise käigus. Kõigile kavandatavatele ristumistele riigimaanteedega taotletakse tingimused Maanteeametilt (vastavalt Maanteeameti 30.04.2013 kirjale nr 15-4/12-00177/261). Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik riigitee

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Riigimaantee ja sõidutee lõikumisel on ette nähtud nähtavuskolmnurgad (vastavalt Ehitusseadustiku §99 lõike 4 alusel 08.05.2015 nr 106 vastu võetud määruse Tee projekteerimise normid, lisa Maanteede projekteerimisnormid ptk 5.2.7.2.). Nähtavuskolmnurka ei tohi rajada nähtavust piiravat takistust, kõrghaljastust ega põõsaid ning piirdeid, mille kõrgus ületab 0,4 m. Nähtavuskolmnurgad ja nende mõõdud on kantud joonisele 6.1- Liiklusskeem ja 6.2- Liiklusskeem. Riigimaantee kõrvalmaantee 11102 Maardu mõisa tee äärde on ette nähtud transpordimaa krunt pos 6 perspektiivse kergliiklustee tarvis. Vastavalt Jõelähtme Vallavolikogu otsusele 28.04.2011 nr 181 „Munitsipaalmaa võõrandamine“ kohaselt eelneb enne tee ehitamist vallapoolne kohustus välja ehitada jalg- ja jalgrattatee Kostivere aleviku ja 1163 Loovälja lõunaringi lõigus. Planeeringuga planeeritud tehnovõrkude ristumised maanteedega toimuvad suletud meetodil. Tehnovõrkude täpne paigutus täpsustada vastava projektiga, kavandavatele trassidele taotleda tingimused ning kooskõlastada Maanteeametiga.

Riigimaantee kõrvalmaantee 11102 Maardu mõisa tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja servast on 30 meetrit ning sinna ehitustegevust ei planeerita (vastavalt Ehitusseadustik § 71 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd). Tuginedes lähipiirkonnas välja kujunenud ehituslaadist, tehakse planeeringuga ettepanek lubada ehitustegevus tee servast mitte lähemale kui 20 meetrit 11102 Maardu mõisa tee kinnistu piirist. Riigimaantee põhimaantee 1 Tallinn-Narva tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja välimisest servast on 50 m ja sinna ehitustegevust ei planeerita. Parkimine on lahendatud iga hoonestatava krundi piires. Äri- ja/või tootmismaa kruntidele on parkimist arvestatud vastavalt EVS 843:2016 tabelile 9.1- Eesti linnade ehitiste parkimisnormatiivid, Tööstusettevõte ja ladu, keskuse klass: II kuni IV. Puhkeala parkimisnormatiiv on võetud vastavalt EVS 843:2016 tabelile 9.1- Asutused, keskuse klass: II kuni IV. Puhkeala plan. krundil pos 1 parkimiskohtade arvutamise aluseks on võetud eelkõige sarnase funktsiooniga puhkeala (nt Valgeranna puhkealal on ca 246 parkimiskohta teenindamaks Valgeranna seiklusparki, Valgeranna Golfi klubi ning ranna külastajaid). Planeeringuga on puhkeala parklate rajamine ette nähtud etappides (vt joonis 4- Põhijoonis). Parkimiskohtade arv kuulub täpsustamisele ehitusprojekti käigus, kui on teada konkreetsed hoonete mahud ning rekreatsiooniala tegevused ning sellega prognoositav inimeste arv. Planeeritud parkimiskohtade arv:

Krundi nr Normatiivsete

parkimiskohtade arv Planeeritud

parkimiskohtade arv

1 7500/ 90= 83 171

2 11 000/ 250= 44 44

3 11 000/ 250= 44 44

4 12 000/ 250= 48 48

5 11 000/ 250= 44 44

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

6 - -

7 18 900/ 250= 76 76

8 21 000/ 250= 84 84

9 18 900/ 250= 76 76

10 17 100/ 250= 68 68

11 45 900/ 250= 184 184

12 21 000/ 250= 84 84

13 30 900/ 250= 124 124

14 28 800/ 250= 115 115

15 39 300/ 250= 157 157

16 43 500/ 250= 174 174

17 44 700/ 250= 179 179

18 - -

19 - -

Kokku: 1584 1672

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigimaanteedega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Maanteeliiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb detailplaneeringu koostamisel hinnata ning vajadusel tuleb võtta tarvitusele meetmed Rahvatervise seaduse §8 lg 2 p 17 alusel kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002.a määruses nr 42 esitatud müra normtasemete tagamiseks. Tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud maanteeliiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid maanteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega kaasnevad kulud kannab arendaja. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Juurdepääs Kiltrisauna detailplaneeringu alalt naaberkinnistutele lahendatakse maaomanike omavahelisel kokkuleppel. Põhijoonisel on näidatud võimalikud juurdepääsu servituudi vajadusega alad, mille täpne asukoht ja lahendus antakse ehitusprojektiga.

4.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Planeeritav ala on hetkel osaliselt võsastunud, osaliselt kaetud puistuga ja osaliselt ilma kõrghaljastuseta. Planeeringu lahendus näeb ette olemasoleva kõrghaljastuse ja looduskoosluste säilitamise maksimaalses mahus. Teede ja radade rajamisel krundil pos 1 tuleb kärpida või likvideerida vaid otseselt liikumist takistavad oksad või puud. Võimalusel ja vajadusel (säilitamaks elujõulisi puid) muuta planeeritud tee või raja asukohta krundil pos 1. Käpaliste kasvukohas tuleb arvestada eksperthinnangus toodud nõudeid (vt Lisa 9) nende kasvutingimuste tagamiseks. Planeeringu lahendus näeb ette, et hoonestatavatel äri- ja/või tootmismaa kruntidel tuleb tagada vähemalt 20% ulatuses haljaspinna rajamine, võimalusel säilitada

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

terviklike gruppidena olemasolevat kõrghaljastust. Kohustusliku kõrghaljastuse säilitamisega ala jääb riigimaantee kõrvalmaantee 11102 Maardu mõisa tee äärsetele kruntidele pos 2 kuni pos 5 minimaalselt 20 m laiuselt Maardu mõisa tee poolsest krundipiirist alates, kirjeldatud ala peab lisaks olema piirete vaba. Maardu mõisa tee äärde näha ette kõrghaljastuse ridaistutus, et markeerida mõisa poole suundunud alleed. Jäätmete kogumiseks on igale hoonestatavale krundile ette nähtud jäätmekonteinerid. Jäätmed tuleb koguda kokku eelsorteeritult, jäätmete vedu ja edasine käitlemine peab olema korraldatud selleks vastavat luba omava ettevõtte poolt vastavalt Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskirjale.

4.7. Tehnovõrkude ja – rajatiste paigutus

Tehnovõrgud lahendatakse vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Joonistele kantud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline. Tehnovõrkude täpsed lahendused antakse ehitusprojekti koostamise käigus. Ehitusprojekti staadiumis tuleb kõigilt võrguvaldajatelt taotleda täpsustatud tehnilised tingimused ning tööjoonised kooskõlastada võrguvaldajatega täiendavalt. Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt kruntide valdajate ja võrguvaldajate kokkulepetele. Servituudilepingud sõlmida vastavalt krundiomanike ja tehnovõrguvaldajate kokkulepetele. Vee-, reovee- ja sademeveevarustus Veevarustuse planeerimise aluseks on OÜ Loo Vesi 14.01.2011 tehnilised tingimused nr 003. Planeeritava ala veevarustus on lahendatud krundile pos 1 kavandatud kahe puurkaev-pumpla baasil. Plan. krundile pos 1 planeeritud puurkaev- pumplast, mille minimaalne tootlikkus peab olema 7-10 m³/h (Maardu mõisa tee ääres), on ette nähtud lisaks plan. kruntide pos 2 kuni pos 5 ka naaberkinnistul kehtestatud Kiltrisauna detailplaneeringuga planeeritud äri- ja tootmishoonete veevarustamine. Puurkaevu veevõtt on kavandatud kambrium-vendi veekihist. Puurkaevu rajamisel kehtib keskkonnaministri 29.07.2010 määrus nr 37 Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku, puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti vormid. Puurkaev-pumplatest rajatakse veetorustik, millega tagatakse kõigi hoonestatud kruntide veevarustus. Puurkaev-pumplasse tuleb paigaldada veemõõtja ja vajadusel veetöötlusseade. Kogu veevarustuse torustik tuleb projekteerida plastist joogiveetorust, mis omavahel ühendatakse keevisõmblusega. Planeeritud kruntide piirist kuni 1 m väljapoole tuleb ette näha sulgarmatuur, mis jääb ühtlasi krundi liitumispunktiks. Veevärk tuleb projekteerida vastavalt kehtivatele normidele ning soovitavalt mitte sõidutee alla. Igale tarbijale tuleb paigaldada eraldi maakraan ja veemõõdusõlm. Puurkaev-pumpla tuleb projekteerida ja rajada selliselt, et sellest on võimalik tulevikus tagada veevarustus ka teistele piirkonna kruntidele. Puurkaev-pumplad ja veevarustuse välistorustikud kuni liitumispunktideni kaasaarvatult anda peale kasutusloa saamist tasuta üle OÜ-le Loo Vesi.

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

Reoveevarustuse planeerimise aluseks on AS Tallinna Vesi 09.02.11 tehnilised tingimused nr PR/1106369-1 ja OÜ Loo Vesi 14.01.2011 tehnilised tingimused nr 003. Planeeritava ala maksimaalne reovee kogus on 260 m³/d. Reovee kanaliseerimisel on eelvooluks Peterburi tee ääres asuv Jõelähtme prügila reoveekanalisatsiooni d160 mm survetorustik. Reoveekanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult olmereovett. Detailplaneeringu lahendusega on ette nähtud nelja reoveepumpla rajamine kruntidele pos 3, pos 7, pos 12 ja pos 16, kust pumbatakse reovesi edasi Jõelähtme prügila reoveekanalisatsiooni survetorustikku. Süsteemi saab juhtida vaid reovett, reovee vastuvõetav vooluhulk kahe pumpla peale on maksimaalselt 3 l/s. Reovee kanaliseerimiseks tuleb planeeritud pumplatesse paigaldada reoveemõõturid (SCADA) ning reguleerivad mahutid. Igale ehitusõigusega krundile on ette nähtud individuaalne reoveega liitumispunkt, mis jääb krundi piirist kuni 1 m väljapoole. Tehnovõrkude koondplaanil on isevoolsuse tagamiseks antud ka orienteeruvad kaevuandmed, mis täpsustuvad ehitusprojekti staadiumis koos vertikaalplaneeringu lõpliku lahendusega. Planeeringuga nähakse ette sajuveekanalisatsioon, mis kogub sajuveed eraldi kokku katustelt (puhtad sajuveed) ja asfaltkattega aladelt (potentsiaalselt saastunud sajuveed) sademevee torustikku ning sealt edasi karjääri veekogusse. Enne suublasse jõudmist tuleb potentsiaalselt saastunud sademeveed puhastada õli- , bensiini- ja liivapüüdurites. Sajuvete juhtimisel suublasse tuleb taotleda vee erikasutusluba. Sademevett mitte juhtida riigimaanteele ega teemaal paiknevatesse kraavidesse. Riigimaantee sademevee puhastitena tuleb kasutada I klassi liiva- õlipüüdureid, mis tagaksid naftasaaduste sisalduse heitvees alla 5 mg/l ning heljuvaine sisalduse alla 40 mg/l (heljuvaine sisalduse piirväärtuse tagamine on kohustuslik alates 2010. aastast). Vältimaks puhta sademevee juhtimist sademeveekanalisatsiooni ning tagamaks pinnasevee toitumine, tuleb puhas sademevesi käidelda eraldi potentsiaalselt reostunud sademeveest. Tinglikult puhas sademevesi (näiteks hoonete katustelt) juhtida otse sadeveesüsteemi. Sajuvete ärajuhtimise lahendus täpsustada lõplikult ehitusprojekti staadiumis (lähtudes asfalteeritava ala ning hoonete suurustest). AS Tallinna Vesi tingimused ehitusprojekti koostamiseks: 1. Reoveepumpla ja -kanalisatsiooni välistorustikud kuni liitumiskaevudeni

kaasaarvatult tuleb peale kasutusloa saamist tasuta üle anda OÜ-le Loo Vesi. 2. Ehitusprojekti staadiumis tuleb AS Tallinna Vesi taotleda uued tehnilised

tingimused. 3. Vee-ettevõtete vahelised liitumislepingud lepitakse kokku AS Tallinna Vesi ja OÜ

Loo Vesi vahel. Sidelahendus Sidelahenduse planeerimise aluseks on Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 28951041, väljastatud 26.08.2017. Planeeritud kruntide tarbeks on ette nähtud asukohad sideliini rajatistele. Planeeritud äri- ja/või tootmismaa kruntidele on ette nähtud individuaalsed sidekanalisatsioonisisestused. Põhitrassist hargnemised tuleb teostada sidekaevudega või sadulharudega (täpsustub tööjooniste staadiumis). Planeeringuala sisene sidetrass on ette nähtud siduda Maardu mõisa tee servas kulgeva ELASA mikrotorustikus valguskaabli trassiga plan. krunt pos 7 kõrval.

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

Telia Eesti AS tingimused ehitusprojekti koostamiseks: 1. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia

järelvalvega; 2. Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast; 3. Töid võib teostada ainult Telia volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel; 4. Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused. Küttelahendus Küttelahenduse planeerimise aluseks on AS Eesti Gaas 27.12.2010 tehnilised tingimused nr 5-1/425. Maagaasivõrguga liitumine on tehniliselt võimalik planeerida Õnge teel (Maardu mõisa teest järve poole) paiknevalt b- kategooria gaasitorustikust. Planeeritud gaasitorustik asub transpordimaal. Gaasivõrgu liitumispunktid asuvad planeeritud kruntide piiridel. Liitumispunktide asukohad täpsustuvad ehitusprojekti staadiumis. Iga krundi maagaasiga liitumise vajadus täpsustub ehitusprojekti staadiumis, kui on teada äri- ja tootmistegevuse täpne iseloom. Maardu mõisa tee ääres kulgeb C- kategooria gaasitorustik kaitsevööndiga 2 m torust mõlemale poole toru. Gaasitorustik peab jääma planeeritult teemaa alasse ja temast ülesõidud planeerida eritingimuste kohaselt. Gaasitorustikule peab olema tagatud vaba juurdepääs (ilma piirdeaedade rajamiseta). AS Gaasivõrgud tingimused ehitusprojekti koostamiseks: 1. Ehitusprojektid kooskõlastada AS Gaasivõrgud. 2. Gaasitorustike ehitamise tööprojektide vajalikud tehnilised lähteandmed väljastab

AS Gaasivõrgud kehtestatud detailplaneeringu, tellija liitumisavalduse ja eelnevalt sõlmitava liitumislepingu alusel.

Elektrivarustus Elektrivarustuse planeerimise aluseks on AS Maardu Elekter poolt väljastatud tehnilised tingimused nr TT-80, väljastatud 18.01.2011. Planeeritava ala arvutuslik elektrienergia tarbimisvajadus:  pinge: 230/ 400 V;  planeeritav max võimsus 6 x (3 x 200 A) + 21 x (3 x 315 A) Planeeringulahendusega on planeeritavate kruntide elektritoide ette nähtud planeeritud alajaamade (kruntidel pos 3, pos 11) baasil, alajaama tüüp HEKA-2-SB 6/0,4 kV. Planeeritavad alajaamad saavad ringtoite kahe 6kV kaabliga olemasolevatest keskpingejaotlatest AJ-20 ja AJ-21, mis asuvad Peterburi mnt ääres ja Maardu lõunakarjääri kinnistul (vt joonis 5.1 ja 5.3- Tehnovõrkude koondplaan). Igale planeeritud ehitusõigusega krundile on ette nähtud individuaalne liitumiskilp.

4.8. Tuleohutuse tagamine

Planeeritud hoonete minimaalsed tulepüsivusklassid on TP2. Planeeritavad hooned tuleb rajada arvestades nõutud tuleohutuskujasid. Kruntide hoonestusalad lubavad osaliselt naaberkrundi piirini ehitust. Sellisel hoonestamisel tuleb naaberhoonete seinad, mille vahekaugus on väiksem kui 8 m, varustada tuletõkkeseinaga või

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

tulemüüriga. Krunte on lubatud ka liita, moodustades seeläbi uusi krunte (vt ptk 4.3.). Tulekustutusvesi lahendatakse kavandatava veevarustuse baasil- selleks on detailplaneeringu ala piires planeeritud hüdrandid. Tuletõrje veevõtu vajadus tuleb lahendada vastavalt EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus” ja EVS 812-7:2008 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus. Kõik hooned ehitatakse vastavalt siseministri 2017. aasta määrusele nr 17. Vandjala küla tarbeks on krundile pos 23 ette nähtud tuletõrjehüdrant. Täiendavad tuleohutusnõuded:

 veevarustus puurkaevudest peab olema projekteeritud ringistatud süsteemina, pumbad peavad olema omavahel seotud;

 kuivhüdrandist peab olema tagatud tuletõrjeveevõtt 30 l/s;

 tuletõrjeveevõtt puurkaevude baasil peab olema tagatud vähemalt 10 l/s;  projekteeritava veetoru läbimõõt peab olema vähemalt 100 mm;  puurkaevude süsteemi elektrivarustus peab olema tagatud 2-poolse toitega;  iga krundi ehitusprojekti koostamisel tuleb täiendavalt üle hinnata

tuletõrjeveevajadus, vajaduse korral kasutada täiendavaid krundisiseseid tuletõrjeveemahuteid ja kuivhüdrante.

4.9. Keskkonnakaitse abinõud Planeeringuga ei kavandata objekte, mille rajamine toob kaasa keskkonnamõju hindamise vajaduse. Jõelähtme Vallavolikogu 01.07.2010 otsuse nr 81 Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine kohaselt peab maavarude kaevandamise lõpetamise puhul otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas planeeritaval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Maardu lõunakarjääri kavandatava puhkeala kohta on koostatud mitmeid uuringuid (vt ptk 1.4.). Erinevatest uuringutest tulenevalt ei kaasne Maardu lõunakarjääri kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju. Maardu lõunakarjääri detailplaneeringu elluviimisega kaasnevaid eeldatavaid keskkonnamõjusid on võimalik hinnata ja leevendusmeetmeid tõstatada olemasolevaid eksperthinnanguid rakendades. Äri- ja/või tootmismaa kruntidel on vajadusel keskkonnamõju võimalik hinnata ka ehitusprojekti käigus, kui on teada täpsem äri- ja tootmise iseloom. Planeeritav ala piirneb idast riigimaantee põhimaanteega 1 Tallinn- Narva. Planeeritava äri- ja/või tootmishoonete ning rekreatsiooniala hoonete siseruumide müratase peab vastama Sotsiaalministri määrusega „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatule. Planeeritava ala jäätmete kogumise ja käitlemise kohta annab ülevaate ptk 4.6. Planeeritava ala kohta on koostatud radooni- ja kiirgustingimuste hinnangud (vt Lisa 1 ja Lisa 2). Neist lähtuvalt ületab radoonitase lubatud piirväärtusi ning ala kvalifitseerub väga kõrge radoonisisaldusega alaks, mistõttu elamine või püsiv majutus ei ole soovitav. Pikniku- ja lõkkekohad tuleb paigutada pinnamoe võimalikult

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

kõrgetesse kohtadesse, kust on tagatud hea looduslik ventilatsioon. Täpsema ülevaate radooniohtu vähendavate meetmete kohta annab AS Maves poolt koostatud Maardu lõunakarjääri puhkeala eksperthinnang (vt Lisa 3). Kiirgustase ei ületa lubatud piirväärtusi. Planeeritaval alal võetud veeproovidest lähtub (vt Lisa 3), et karjäärivesi on sulfaatne ja kloriidioone. Planeeringualast lõunasse jäävate pereelamute puurkaevud on 20 m kuni 40 m sügavused. On vähetõenäoline, et karjäärivesi mõjutaks nende kaevude veekvaliteeti. Planeeringualast läände (Õnge tee 2) jäävast kaevust võetud veeproovis sisaldus sulfaate ja kloriide lubatud piirväärtustest vähem. Kaev oli ligi 5,5 m sügavune ja hüdraulilises ühenduses karjäärialal oleva tehisveekogu veega, ent sulfaatide sisalduse järgi hinnates sulfaatide rikas karjäärivesi sellesse kaevu ei jõua. Praegusel kujul on karjääri veekogude kasutamine supluseks ohtlik, kuna vesi läheb väga järsult sügavaks. Planeeringu lahendusega supluskohti ette ei nähta. Turvaliseks liiklemiseks karjääri järskudel kallastel tuleb ohtlikematesse kohtadesse paigutada piirded ja ohumärgised. Keskkonnalubade vajadus täpsustub ehitusprojektide koostamise käigus. Keskkonnalubade osas juhib detailplaneeringu lahendus tähelepanu alljärgnevale:

 Keskkonnaministri 02.08.2004. a määrus nr 101 Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba sätestab saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on välisõhu saasteluba ja erisaasteluba nõutav. Välisõhu kaitse seaduse §148 järgi tuleb enne ehitusloa taotlemist taotleda saasteluba;

 Vabariigi Valitsuse 26.04.2004. a määrus nr 122 Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta määratleb jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahtu iseloomustavate näitajate arvväärtused, millest väiksema arvväärtusega tegevuste juures ei nõuta jäätmeluba;

 veeseaduse §8 määratleb, millistel juhtudel peab taotlema vee-erikasutusloa.

4.9.1 Looduskaitseseaduse kriteeriumid ja analüüs

§ 34. Ranna ja kalda kaitse eesmärk Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. § 35. Ranna ja kalda kasutamise kitsendused (1) Rannal või kaldal on: 1) ranna või kalda piiranguvöönd; 2) ranna või kalda ehituskeeluvöönd; 3) ranna või kalda veekaitsevöönd. § 37. Ranna ja kalda piiranguvöönd (3) Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine;

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; 5) maavara kaevandamine; 6) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. § 38. Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd Tulenevalt antud paragrahvist, on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele. Kuna detailplaneeringuga kavandatakse osaliselt Maardu lubjakivikarjääri tehisjärve ehituskeeluvööndisse peale avalikult kasutatava tee veel hoonestusõiguse määramist, siis taotletakse detailplaneeringuga kehtiva ehituskeeluvööndi vähendamist. LKS-i §40 kohaselt võib Keskkonnaamet ranna ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada, arvestades kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi laiuse vähendamine jõustub kehtestatud detailplaneeringu jõustumisel. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Maardu lubjakivikarjääri järve kehtiva ehituskeeluvööndi vähendamiseks järve lääne- ja loode- ja põhjakaldal kõige lähemas punktis 30-le meetrile. Selles piirkonnas on tegemist valdavalt metsamaaga, kus kehtiv ehituskeeluvöönd ulatub järve kalda piiranguvööndini. Maardu lubjakivikarjääri järv on tervenisti tehisjärv ja selle kaldad kujutavad endast valdavalt lubjakivi astanguid. Karjääri kallastele kasvanud mets on valdavalt noor ja pigem väheväärtuslik (puuliikidest domineerivad arukask (Betula pendula) ja hall lepp (Alnus incana)). Alal ei ole EELIS andmabaasi andmeil kaitstavate taimeliikide kasvukohti ega loomaliikide elupaikasid. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei sea ohtu tehisjärve seisundit ega ole vastuolus ranna kaitse eesmärkidega. Veeseaduse §29. Veekaitsevöönd (1) Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd. (4) Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine; 2) puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel; [RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009] 3) majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine, roo lõikamine ja heina ning roo koristamine ning karjatamine käesoleva seaduse §-des 291 ja 292 sätestatud tingimustel; [RT I, 06.07.2016, 3 - jõust. 16.07.2016] 4) väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel Keskkonnaameti igakordsel loal. Vastavalt Keskkonnaregistri andmetele rakendatakse tehisveekogude (kaevandamise tulemusel tekkinud veekogu) puhul veeseaduse §29 lg 5 ja looduskaitseseaduse §37 lg 4 sätestatud erisusi: Veeseaduse §29 lg 5 sätestab, et sama paragrahvi punktides 1–3 sätestatud piirangud ei laiene maavara või maa-ainese kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogule, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle teenindusmaal, kuni kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni maapõueseaduses sätestatud korras. See tähendab, et tehisveekogu veekaitsevööndis ei ole keelatud järgnevad tegevused: 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine; 2) puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel; 3) majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine, roo lõikamine ja heina ning roo koristamine; 4) väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel Keskkonnaameti igakordsel loal. Looduskaitseseaduse §37 lg 4 sätestatab, et sama paragrafi lõike 3 punktides 5 ja 6 sätestatud piirangud ei laiene maavara või maa-ainese kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogule, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle teenindusmaal, kuni kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni maapõueseaduses sätestatud korras. See tähendab, et tehisveekogu kalda piiranguvööndis ei ole keelatud järgnevad tegevused: 1) maavara kaevandamine; 2) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Eeltoodust lähtuvalt ei ole planeeringuga kavandatav tegevus vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega.

4.10. Kuritegevuse ennetamine

Kuritegevuse ennetamise abinõud on määratud Eesti Standardi EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur soovituste alusel. Kuritegevuse ennetamiseks on hoonestatavatele äri- ja tootmismaa kruntidele lubatud rajada piirdeaiad. Olenevalt tootmistegevuse iseloomust tuleb vajadusel kasutada ka mehitatud valvet.

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

Rekreatsioonialal on samuti soovitav kasutada mehitatud valvet alale sissepääsude juures. Likvideerida tuleb kõik mitteametlikud juurdepääsud karjäärialale- seda nii turvalisuse kui heakorra tagamiseks (pahatahtlikud ja omavolilised prügi mahapanekud), kui kuritegevuse ning vandalismi vältimiseks. Kuritegevuse riski vähendab ka piirkonna segasihtotstarbeline maakasutus.

4.11. Servituudid, kitsendused

Detailplaneeringu lahendusega on määratud servituudi vajadusega alad järgnevalt:

 Krunt pos 1: - veekogu ehituskeeluvöönd 50 m kuni 100 m ja piiranguvöönd 100 m; - veekogu kallasrada 4 m; - riigimaantee kõrvalmaantee Maardu mõisa tee kaitsevöönd 30 m; - plan. puurkaev-pumpla kuja R= 50 m võrguvaldaja kasuks; - plan. reoveepumpla kuja R= 20 m võrguvaldaja kasuks; - plan. 0,4kV ja 6kV elektrikaabli servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. gaasitorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - plan. sidekanalisatsiooni servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. veetorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - plan. reoveekanalisatsiooni survetorustiku ja isevoolse torustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - ol.oleva gaasitorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.

 Krunt pos 2: - veekogu ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m; - riigimaantee kõrvalmaantee Maardu mõisa tee kaitsevöönd 30 m; - plan. 0,4kV ja 6kV elektrikaabli servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. veetorustiku ja sademeveekanalisatsiooni servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - plan. reoveekanalisatsiooni survetorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - plan. tänavavalgustuskaabli servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m

võrguvaldaja kasuks.

 Krunt pos 3: - veekogu ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m; - riigimaantee kõrvalmaantee Maardu mõisa tee kaitsevöönd 30 m; - plan. reoveepumpla kuja R= 20 m võrguvaldaja kasuks; - plan. 0,4kV ja 6kV elektrikaabli servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. tänavavalgustuskaabli servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. veetorustiku ja sademeveekanalisatsiooni servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks;

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

- plan. reoveekanalisatsiooni survetorustiku ja isevoolse torustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - juurdepääsu servituudi vajadusega ala kruntide pos 2, 4 ja 5 kasuks.

 Krunt pos 4: - veekogu ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m; - riigimaantee kõrvalmaantee Maardu mõisa tee kaitsevöönd 30 m; - plan. 0,4kV elektrikaabli servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. tänavavalgustuskaabli servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. veetorustiku ja sademeveekanalisatsiooni servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - plan. reoveekanalisatsiooni isevoolse torustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - juurdepääsu servituudi vajadusega ala kruntide pos 2, 3 ja 5 kasuks.

 Krunt pos 5: - veekogu ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m; - riigimaantee kõrvalmaantee Maardu mõisa tee kaitsevöönd 30 m; - plan. veetorustiku ja sademeveekanalisatsiooni servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks.

 Krunt pos 6:

- veekogu ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m; - riigimaantee kõrvalmaantee Maardu mõisa tee kaitsevöönd 30 m; - plan. veetorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - plan. reoveekanalisatsiooni survetorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - ol.oleva gaasitorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - plan. sidekanalisatsiooni servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. gaasitorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.

 Krunt pos 7: - veekogu ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m; - riigimaantee kõrvalmaantee Maardu mõisa tee kaitsevöönd 30 m; - plan. reoveepumpla kuja R= 20 m võrguvaldaja kasuks; - ol.oleva gaasitorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - plan. gaasitorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. sidekanalisatsiooni servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. 0,4kV ja 6kV elektrikaabli servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. veetorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks;

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

- plan. reoveekanalisatsiooni survetorustiku ja isevoolse torustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks.

 Krunt pos 8: - veekogu ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m; - juurdepääsu servituudi vajadusega ala krundi pos 7 kasuks; - plan. gaasitorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. sidekanalisatsiooni servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. 0,4kV elektrikaabli servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. veetorustiku ja sademeveekanalisatsiooni servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - plan. reoveekanalisatsiooni isevoolse torustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - plan. tänavavalgustuskaabli servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.

 Krunt pos 9: - veekogu ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m; - juurdepääsu servituudi vajadusega ala kruntide pos 7 ja 8 kasuks; - plan. gaasitorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. sidekanalisatsiooni servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. 0,4kV elektrikaabli servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. veetorustiku ja sademeveekanalisatsiooni servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - plan. reoveekanalisatsiooni isevoolse torustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - plan. tänavavalgustuskaabli servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.

 Krunt pos 10: - veekogu ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m; - juurdepääsu servituudi vajadusega ala kruntide pos 7, 8 ja 9 kasuks; - plan. gaasitorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. sidekanalisatsiooni servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. 0,4kV elektrikaabli servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. veetorustiku ja sademeveekanalisatsiooni servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - plan. tänavavalgustuskaabli servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.

 Krunt pos 11: - veekogu ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m;

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

- juurdepääsu servituudi vajadusega ala kruntide pos 7, 8, 9, 10, 12, 13, 14 ning plan. puurkaev-pumpla kasuks; - plan. gaasitorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. sidekanalisatsiooni servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. 0,4kV elektrikaabli servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. veetorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - plan. tänavavalgustuskaabli servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - kultusekivi reg.nr 17690 kaitsevöönd R= 50 m; - riigimaantee kõrvalmaantee 11601 Loo - Loovälja tee kaitsevöönd 30 m.

 Krunt pos 12: - kogujatee tee kaitsevöönd 30 m; - veekogu ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m; - plan. reoveepumpla kuja R= 20 m võrguvaldaja kasuks; - plan. sademeveekanalisatsiooni servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvalda kasuks; - plan. gaasitorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. sidekanalisatsiooni servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. 0,4kV ja 6kV elektrikaabli servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. veetorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - plan. reoveekanalisatsiooni isevoolse ja survetorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - juurdepääsu servituudi vajadusega ala plan. reoveepumplale ning pos 11 ligipääsuks.

 Krunt pos 13: - kogujatee tee kaitsevöönd 30 m; - riigimaantee põhimaantee 1 Tallinn-Narva tee kaitsevöönd 50 m; - veekogu ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m; - plan. sademeveekanalisatsiooni servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvalda kasuks; - plan. gaasitorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. sidekanalisatsiooni servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. 0,4kV ja 6kV elektrikaabli servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. veetorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - plan. reoveekanalisatsiooni isevoolse ja survetorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - plan. tänavavalgustuskaabli servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks;

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

- juurdepääsu servituudi vajadusega ala plan. reoveepumplale ning pos 11, 12 ligipääsuks.

 Krunt pos 14: - kogujatee tee kaitsevöönd 30 m; - riigimaantee põhimaantee 1 Tallinn-Narva tee kaitsevöönd 50 m; - plan. tänava kaitsevöönd 10 m; - veekogu ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m; - juurdepääsu servituudi vajadusega ala kruntide pos 11, 12 ja 13 ning plan. reoveepumpla kasuks; - plan. sademeveekanalisatsiooni servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvalda kasuks; - plan. gaasitorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. sidekanalisatsiooni servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. 0,4kV ja 6kV elektrikaabli servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. veetorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - plan. reoveekanalisatsiooni isevoolse ja survetorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - plan. tänavavalgustuskaabli servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.  Krunt pos 15: - kogujatee tee kaitsevöönd 30 m; - riigimaantee põhimaantee 1 Tallinn-Narva tee kaitsevöönd 50 m; - plan. tänava kaitsevöönd 10 m; - veekogu ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m; - juurdepääsu servituudi vajadusega ala kruntide pos 16 ja 17 ning plan. reoveepumpla kasuks; - plan. sademeveekanalisatsiooni servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvalda kasuks; - plan. gaasitorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. sidekanalisatsiooni servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. 0,4kV ja 6kV ning persp. 6kV elektrikaabli servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. veetorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - plan. reoveekanalisatsiooni survetorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - plan. tänavavalgustuskaabli servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.

 Krunt pos 16: - kogujatee tee kaitsevöönd 30 m; - riigimaantee põhimaantee 1 Tallinn-Narva tee kaitsevöönd 50 m; - veekogu ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m; - juurdepääsu servituudi vajadusega ala krundi pos 17 ning plan. reoveepumpla kasuks;

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

- plan. reoveepumpla kuja R= 20 m; - plan. gaasitorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. sidekanalisatsiooni servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. 0,4kV ja 6kV ning persp. 6kV elektrikaabli servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. veetorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - plan. reoveekanalisatsiooni survetorustiku ja isevoolse torustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - plan. sademeveekanalisatsiooni servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - plan. tänavavalgustuskaabli servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.

 Krunt pos 17: - kogujatee tee kaitsevöönd 30 m; - riigimaantee põhimaantee 1 Tallinn-Narva tee kaitsevöönd 50 m; - veekogu ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m; - plan. ning persp. gaasitorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. ning persp. sidekanalisatsiooni servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. 0,4kV ja 6kV ning persp. 6kV elektrikaabli servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. veetorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - plan. ning persp. reoveekanalisatsiooni isevoolse torustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - plan. ning persp. sademeveekanalisatsiooni isevoolse ja survetorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks.  Krunt pos 18: - kogujatee tee kaitsevöönd 30 m; - riigimaantee põhimaantee 1 Tallinn-Narva tee kaitsevöönd 50 m; - veekogu ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m; - plan. reoveekanalisatsiooni survetorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks.  Krunt pos 19: - kogujatee tee kaitsevöönd 30 m; - riigimaantee põhimaantee 1 Tallinn-Narva tee kaitsevöönd 50 m; - veekogu ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m; - plan. gaasitorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja

kasuks; - plan. sidekanalisatsiooni servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m

võrguvaldaja kasuks; - plan. 0,4kV ja 6kV ning persp. 6kV elektrikaabli servituudi vajadusega ala koridoris

laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. veetorustiku ja sademeveekanalisatsiooni isevoolse torustiku servituudi

vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks;

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

- plan. reoveekanalisatsiooni isevoolse ja survetorustiku servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - plan. tänavavalgustuskaabli servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m

võrguvaldaja kasuks.

4.12. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimine

MaaPS (kehtiv alates 01.01.2017) §14 kohaselt võib Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise ja maavarale juurdepääsu olukorda; halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga; halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitisseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. MaaPS §96 sätestab ehitamisel, maaparandushoiutöödel, maaparandussüsteemi ehitamisel ja põllumajandustöödel üle jääva kaevise tarbimise ning võõrandamise korra. Nõusolekut saab taotleda peale asjaomase tegevusloa saamist või asjaomase projektdokumentatsiooni olemasolul. MaaPS §95 määratlevad kinnisasja piires maapõue kasutamise. Enne esimese hoone ehitusloa väljastamist peab olema välja ehitatud infrastruktuur.

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

III Lisad

Lisa 1- Maardu lõunakarjääri radiatsioonitingimuste hinnang, mai-juuni 2006 Lisa 2- Maardu lõunakarjääri kiirgustingimuste hindamine, juuli 2006 Lisa 3- Maardu lõunakarjääri kavandatava puhkeala eksperthinnang, august 2009 Lisa 4- Eesti Gaas AS tehnilised tingimused nr 5-1/425, väljastatud 27.12.2010 Lisa 5- OÜ Loo Vesi tehnilised tingimused nr 003, väljastatud 14.01.2011 Lisa 6- Maardu Elekter AS tehnilised tingimused nr TT-80, väljastatud 18.01.2011 Lisa 7- AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused nr PR/110636-1, väljastatud 09.02.2011 Lisa 8- Maardu lõunakarjääri kaitsealuse taimestiku hinnang ning meetmed selle säilitamiseks, 17.09.2012 Lisa 9- Tallinna Kommunaalameti kiri nr 8.1-1/2046, 18.11.2013 Lisa 10- Tallinna Vesi kiri nr PR/1320021-5, 26.11.2013 Lisa 11- Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 28951041, 26.07.2017 Lisa 12- Jõelähtme valla üldplaneeringu muudatusettepanek Lisa 13- J. Viru Markšeideribüroo töö nr 18128 "Maardu lubjakivimaardla, Tõhelgi maaüksus- Varu arvutuse plaan"

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

IV Joonised

Joonis nr 1 - Situatsiooniskeem Joonis nr 2 - Kontaktvöönd M 1:10 000 Joonis nr 3 - Tugiplaan M 1:3000 Joonis nr 4 - Põhijoonis M 1:3000 Joonis nr 5.1 - Tehnovõrkude koondplaan M 1:1000 Joonis nr 5.2 - Tehnovõrkude koondplaan M 1:1000 Joonis nr 5.3 - Tehnovõrkude koondplaan M 1:1000 Joonis nr 6.1 - Liiklusskeem M 1:3000 Joonis nr 6.2 – Liiklusskeem M 1:3000

Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering Linnaruumi OÜ 2018

V Kooskõlastuste tabel ja kooskõlastuslisad

Lisa 2. joonis 6.1- liiklusskeem.pdf

0.15

kask

kuusk

mänd

kask

p i n n

i n

katte-

pinnas

katte-

pinnas

katte-

pinnas

23.03.2005

pôhi 22.45

pôhi 28.65

23.03.2005

tiik

vp. 33.75

pôhi 26.25

23.03.2005

vt 33.31

04.11.2015

BUS

Kiltrisauna

24504:003:0562

Maatulundusmaa 100%

11102 Maardu mõisa tee

24504:003:0215

Transpordimaa 100%

Paju

24501:001:0715

Maatulundusmaa 100%

11601 Loo-Loovälja tee L12

24504:003:0793

Transpordimaa 100%

Tõhelgi

24504:003:0790

Maatulundusmaa 100%

1 6 0

R = 50m

r i i g

i m

t e

r v

l m

t e

r d

i s

t e

i t s

r iig

im a a n te

e k

õ r v a lm

a a n te

e 1

1 6 0 1 L

o o -

L o o v ä lja

te e k

a its

e v ö ö n d 3

0 m

r iig

im a a n te

e p

õ h im

a a n te

e 1

T a llin

n - N

a r v a te

e k

a its

e v ö ö n d 5

0 m

plan. reoveepumpla ja

selle kuja R= 20 m

plan. puurkaev-pumpla ja

selle kuja R= 50 m

plan. reoveepumpla ja

selle kuja R= 20 m

r i i g

i m

t e

r v

l m

t e

r d

i s

t e

Kultusekivi

reg.nr 17689

Kultusekivi

reg.nr 17690

s õ i d u t e e

p e r s p . k õ n n i t e e

p l a n . k r u n d i p i i r

k i n n i s t u p i i r

3,3 7,4 4,3 5,3 2,5

p l a n . k r u n d i p i i r

plan. hoonestusala

11,2 68,8 6,5

B-B TEE RISTLÕIGE MAARDU MÕISA TEE ÄÄREST

M 1:125

plan. jalgsi- ja jalgrattamatka rada

(võimalik kasutada ka jooksurajana)

ol.olev veekogu

plan. krundi piir

kinnistu piir

plan. sõidutee

plan. hoonestusala

plan. suusa- ja jooksurada

plan. veespordirada

ol.olev sõidutee ja bussipeatus

plan. krundi positsiooninumber

LEGEND

planeeringuala piir

nähtavuskolmnurk

plan. juurdepääs krundile

juurdepääsu servituudi vajadusega ala

(täpne asukoht antakse ehitusprojektiga)

MAARDU KÜLA MAARDU LÕUNAKARJÄÄRI

MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

Töö staadium: Detailplaneering

Töö nr: 09/05

Tellija: Jõelähtme Vallavalitsus

Huvitatud isik: Osaühing Starhill

Joonis: Liiklusskeem

Joonise nr: 6.1

Mõõtkava: 1:3000

Väljaprindi aeg: 14.11.2018

Linnaruumi OÜ

Registrikood: 11638094

Maakri tn 29

10145 Tallinn

Tel: 617 7690

www.hendrikson.ee

[email protected]

Projektijuht: Evely Ehrpas

Koordinaator: Jaanus Aavik

tee kaitsevöönd

LIIKLUSSKEEM

Kultusekivi

reg.nr 17689

kultuurimälestis, arheoloogiamälestis

(nimi ja reg. nr) ja selle kaitsevöönd R = 50 m

plan. kõrghaljastatud ala

osaliselt vastuvõetava ala planeeringuala piir

Lisa 3. joonis 6.2- liiklusskeem.pdf

Kultusekivi

0.15

kask

kuusk

mänd

teeviit

T A

L L IN

N a rva

i l l

paas

trafo

tiik

vp. 33.75

pôhi 21.75

23.03.2005

tiik

vp. 33.75

tiik

vp. 33.75

pôhi 21.93

pôhi 21.90

pôhi 21.55

pôhi 22.45

23.03.2005

vt. 33.75m 30.11.2016

vt. 33.87m 27.04.2011

vt. 33.46m 23.09.2010

vt. 33.50m 10.05.2005

tiik

vt.33.64m

29.09.2011

vt. 33.78m

30.11.2016

(

)

(

)

Otsa

24504:008:0709

Aara

24501:001:0754

Maatulundusmaa 100%

Pindala: 19,56 ha

Kirdenurga

24501:001:0592

Maatulundusmaa 90%, Mäetööstusmaa 10%

Pindala: 62 018 m²

Otsa

24504:008:0708

Maatulundusmaa 100%

Maardu lõunakarjäär

24501:001:0756

Maatulundusmaa 90%, mäetööstusmaa 10%

Pindala: 269,47 ha

11601 Loo-Loovälja tee L13

24504:003:0917

Transpordimaa 100%

Pindala: 3,72 ha

11103 Maardu-Raasiku tee

24508:001:0001

Transpordimaa 100%

1 T

a llin

n -N

a rv

a te

2 4 5 0 4 :0

0 3 :0

5 4 8

T ra

n sp

o rd

im a a 1

0 0 %

Tõhelgi

24504:003:0790

Maatulundusmaa 100%

13 14

1 Tallinn-Narva tee

24501:001:0757

Transpordimaa 100%

Pindala: 3,69 ha

1 Tallinn-Narva tee

24501:001:0755

Transpordimaa 100%

Pindala: 13 655 m²

160

1 6 0

R = 50m

r iig

im a a n te

e p

õ h im

a a n te

e 1

T a llin

n - N

a r v a te

e k

a its

e v ö ö n d 5

0 m

r iig

im a a n te

e k

õ r v a lm

a a n te

e 1

1 6 0 1 L

o o -

L o o v ä lja

te e k

a its

e v ö ö n d 3

0 m

k o g u ja

te e te

e k

a its

e v ö ö n d 3

0 m

r iig

a a n t e e p õ h im

a a n t e e 1 T a llin

n - N

a r v a t e e k a it s e v ö ö n d 5 0 m

r iig

im a a n te

e p

õ h im

a a n te

e 1

T a llin

n - N

a r v a te

e k

a its

e v ö ö n d 5

0 m

r iig

a a n t e e p õ h im

a a n t e e 1 T a llin

n - N

a r v a t e e k a it s e v ö ö n d 5 0 m

arheoloogiamälestis

Asulakoht reg.nr 17825

plan. reoveepumpla ja

selle kuja R= 20 m

plan. reoveepumpla ja

selle kuja R= 20 m

plan. puurkaev-pumpla ja

selle kuja R= 50 m

Kultusekivi

reg.nr 17875

Kultusekivi

reg.nr 17873

Kultusekivi

reg.nr 17689

Lohukivi

reg.nr 17874

Kultusekivi

reg.nr 17690

1 6 0

R = 50m

plan. puurkaev-pumpla ja

selle san. kaitsetsoon R= 50 m

A-A TEE RISTLÕIGE TALLINN-NARVA MAANTEE ÄÄREST

M 1:250

9,1 7,5 14,4 11,4 11,5

8 8

s õ i d u t e e

p l a n . k r u n d i p i i r

k i n n i s t u p i i r

plan. hoonestusala

s õ i d u t e e

p l a n . k r u n d i p i i r

k e r g l i i k l u s t e e

p l a n . k r u n d i p i i r

7,3 2,5

projekteeritud a/b kattega sõidutee

Teedeprojekt OÜ tööga nr 01816 "Riigimaantee nr 1 Tallinn-Narva km 17,2-18,7

Lõunapoolse kogujatee ehitusprojekt", 17.10.2016 projekteeritud:

projekteeritud a/b kattega jalgtee

MAARDU KÜLA MAARDU LÕUNAKARJÄÄRI

MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

Töö staadium: Detailplaneering

Töö nr: 09/05

Tellija: Jõelähtme Vallavalitsus

Huvitatud isik: Osaühing Starhill

Joonis: Liiklusskeem

Joonise nr: 6.2

Mõõtkava: 1:3000

Väljaprindi aeg: 14.11.2018

Linnaruumi OÜ

Registrikood: 11638094

Maakri tn 29

10145 Tallinn

Tel: 617 7690

www.hendrikson.ee

[email protected]

Projektijuht: Evely Ehrpas

Koordinaator: Jaanus Aavik

LIIKLUSSKEEM

plan. jalgsi- ja jalgrattamatka rada

(võimalik kasutada ka jooksurajana)

ol.olev veekogu

plan. krundi piir

kinnistu piir

plan. sõidutee

plan. hoonestusala

plan. suusa- ja jooksurada

plan. veespordirada

ol.olev sõidutee ja bussipeatus

plan. krundi positsiooninumber

LEGEND

planeeringuala piir

nähtavuskolmnurk

plan. juurdepääs krundile

juurdepääsu servituudi vajadusega ala

(täpne asukoht antakse ehitusprojektiga)

tee kaitsevöönd

Kultusekivi

reg.nr 17689

kultuurimälestis, arheoloogiamälestis

(nimi ja reg. nr) ja selle kaitsevöönd R = 50 m

plan. kõrghaljastatud ala

osaliselt vastuvõetava ala planeeringuala piir

Seisukohtade väljastamine Maardu lõunakarjääri maaüksuse taastuvenergiapargi detailplaneeringu koostamiseks.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Jõelähtme Vallavalitsus

[email protected]

Postijaama tee 7

74202, Harju maakond, Jõelähtme

vald, Jõelähtme küla

Teie 19.02.2024 nr 6-4/1226

Meie 20.03.2024 nr 7.2-2/24/2886-2

Seisukohtade väljastamine Maardu

lõunakarjääri maaüksuse

taastuvenergiapargi detailplaneeringu

koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Harju maakonnas Jõelähtme vallas Maardu külas Maardu lõunakarjääri

detailplaneeringu (katastritunnus 24501:001:1546, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeering

on algatatud Jõelähtme Vallavolikogu 18.01.2024 otsusega nr 171 „Maardu küla Maardu

lõunakarjääri maaüksuse taastuvenergiapargi detailplaneeringu algatamine, lähteülesande

kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine”.

Planeeritav ala asub osaliselt riigitee nr 11102 Maardu mõisa tee kaitsevööndis km 0,233-0,452 ja

0,987-1,020 ning külgneb riigiteedega nr 11103 Maardu-Raasiku tee ja riigitee nr 11601 Loo-

Loovälja tee. Riigiteede keskmine ööpäevane liiklussagedus on vastavalt 320, 1710 ja 532 autot.

Planeeringu eesmärgiks on muuta maaüksuse senised maatulundusmaa ja mäetööstusmaa

sihtotstarve päikesepargi jaoks vajalikuks tootmismaa sihtotstarbeks, määrata ehitusõigus ja

hoonestustingimused päikesepargi rajamiseks ja vajadusel seda teenindava alajaama või

salvestusseadmete ehitamiseks, lahendada juurdepääsud ja liikluskorraldus krundil ning seada

tingimused planeeringuga kavandatud elluviimiseks. Päikesepargist vabaks jääval alal

kavandatakse puhkeala loomist vastavalt kehtivale „Maardu küla Maardu lõunakarjääri

maaüksuse ja lähiala detailplaneering. Maardu lõunakarjääri, 11601 Loo-Loovälja tee L13, 1

Tallinn-Narva tee ja Kirdenurga maaüksuste osas“ detailplaneeringule (Jõelähtme Vallavolikogu

31.01.2019 otsus nr 177).

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Meile teadaolevalt toimub juurdepääs planeeringualale perspektiivselt järgmiste ristmike

kaudu:

1.1. riigiteelt nr 11102 Maardu mõisa tee ca km 0,728 (kavandatud kehtiva DP-ga);

1.2. riigiteelt nr 11601 Loo-Loovälja tee ca km 6,366 (kavandatud kehtiva DP-ga);

1.3. riigiteelt nr 11103 Maardu-Raasiku tee olemasolevalt ristumiskohalt km 0,627.

Kui ilmneb vajadus nimetatud ristmike asukohtade muutmiseks, siis palume võtta meiega

ühendust eskiisi koostamise ajal asjaolude täpsustamiseks.

2 (3)

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku

väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses. Jalakäijate

ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning ühendada bussipeatustega.

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Kuna planeeringuga

hõlmatud ala on suur, siis palume analoogselt kirja punktiga 1 täpsustada meiega

teekaitsevöönditesse ehitamise vajadust eskiisi koostamise ajal.

5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega.

6. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

6.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala.

6.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2

joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoonele või rajatisele ehitusloa

väljastamist.

12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed

häiringute leevendamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel

kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale

kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

3 (3)

17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. DP seletuskiri

- Lisa 2. joonis 6.1- liiklusskeem

- Lisa 3. joonis 6.2- liiklusskeem

- Lisa 4. 2024.01.18_ALGATAMINE_Otsus_nr_171-1

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Harjumaa Jõelähtme vald Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse taastuvenergiapargi detailplaneering	20.02.2024	39	7.2-2/24/2886-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Jõelähtme Vallavalitsus

Kiri

Failid

Digiallkirjad

Seosed