| Dokumendiregister | Politsei- ja Piirivalveamet |
| Viit | 1.2-4/228-2 |
| Registreeritud | 16.09.2025 |
| Sünkroonitud | 29.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusteenindus ja õigusloome |
| Sari | 1.2-4 Kooskõlastused ja arvamused teiste valitsusasutuste poolt algatatud õigusaktidele |
| Toimik | 1.2-4/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | Piret Andrekson (administratsioon, õigusbüroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Riigilõivuseadus
Lisa 3
(muudetud sõnastuses)
Riigilõivumäärad numbriloa ja sagedusloa andmise ning kehtivusaja pikendamise eest
1. Liikuva maaside sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest baasjaamata või
baasjaamaga raadiovõrgule üheks aastaks tasutakse riigilõivu iga 25 kHz ribalaiusega
sageduskanali kohta:
1.1. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis –
95 eurot;
1.2. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis –
191 eurot;
1.3. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ühiskasutuse
režiimis – 191 eurot;
1.4. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ainukasutuse
režiimis – 572 eurot;
1.5. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ühiskasutuse
režiimis – 191 eurot;
1.6. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ainukasutuse
režiimis – 474 eurot;
1.7. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ühiskasutuse režiimis
– 191 eurot;
1.8. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ainukasutuse režiimis
– 381 eurot;
1.9. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis –
95 eurot;
1.10. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis –
191 eurot;
1.11. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ühiskasutuse
režiimis – 474 eurot;
1.12. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ainukasutuse
režiimis – 947 eurot;
1.13. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ühiskasutuse
režiimis – 289 eurot;
1.14. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ainukasutuse
režiimis – 756 eurot;
1.15. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ühiskasutuse
režiimis – 191 eurot;
1.16. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ainukasutuse
režiimis – 381 eurot.
2. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest mobiiltelefonivõrgule, juurdepääsu
raadiovõrgule või liikuva maaside lairiba raadiovõrgule üheks aastaks tasutakse riigilõivu iga
100 kHz ribalaiuse eest:
2.1. sagedusalas kuni 2300 MHz – 22 eurot;
2.2. sagedusalas 2300 MHz kuni 4,2 GHz – 11 eurot;
2.3. sagedusalas 4,2 GHz kuni 6 GHz – 2,50 eurot;
2.4. sagedusalas 6 GHz kuni 24 GHz – 1,23 eurot;
2.5. sagedusalas 24 GHz ja enam – 0,68 eurot.
3. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest isikuotsingusüsteemile üheks aastaks
tasutakse riigilõivu:
3.1. ainukasutuse režiimis üldkasutatava teenuse osutamisel – 947 eurot iga 25 kHz laiusega
kanali eest;
3.2. ainukasutuse režiimis, välja arvatud punktis 3.1 nimetatud juhtudel, – 95 eurot iga 25 kHz
laiusega kanali eest;
3.3. ühiskasutuse režiimis üldkasutatava teenuse osutamisel – 474 eurot iga 25 kHz laiusega
kanali eest;
3.4. ühiskasutuse režiimis, välja arvatud punktis 3.3 nimetatud juhtudel, – 48 eurot iga 25 kHz
laiusega kanali eest.
4. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest paikse raadiosideliini saatjale üheks
aastaks tasutakse riigilõivu:
4.1. sagedusalas kuni 30 MHz – 191 eurot;
4.2. sagedusalas 30 MHz kuni 174 MHz ribalaiusega kuni 50 kHz – 28 eurot;
4.3. sagedusalas 30 MHz kuni 174 MHz ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz – 95 eurot;
4.4. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz – 20 eurot;
4.5. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz – 48 eurot;
4.6. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 95 eurot;
4.7. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 191 eurot;
4.8. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 381 eurot;
4.9. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 947 eurot;
4.10. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz – 38 eurot;
4.11. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 76 eurot;
4.12. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 95 eurot;
4.13. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 289 eurot;
4.14. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 474 eurot;
4.15. sagedusalas 17 GHz kuni 40 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz – 20 eurot;
4.16. sagedusalas 17 GHz kuni 40 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 38 eurot;
4.17. sagedusalas 17 GHz kuni 40 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 48 eurot;
4.18. sagedusalas 17 GHz kuni 40 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 95 eurot;
4.19. sagedusalas 17 GHz kuni 40 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 191 eurot;
4.20. sagedusalas 40 GHz või enam ribalaiusega kuni 250 MHz – 48 eurot;
4.21. sagedusalas 40 GHz või enam ribalaiusega üle 250 MHz – 95 eurot.
5. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest objektide seireks kasutatavale paikse
raadioteenistuse lokaatorile üheks aastaks tasutakse riigilõivu 381 eurot.
6. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest paiksele raadiovõrgule üheks aastaks
tasutakse riigilõivu:
6.1. sagedusalas kuni 0,4 GHz – 48 eurot iga 25 kHz ribalaiusega raadiosageduskanali eest;
6.2. sagedusalas kuni 0,4 GHz ühiskasutuse režiimis – 48 eurot iga 25 kHz ribalaiusega
raadiosageduskanali eest;
6.3. sagedusalas 0,4 GHz kuni 1,9 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz – 381 eurot;
6.4. sagedusalas 0,4 GHz kuni 1,9 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 50 kHz – 191
eurot;
6.5. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz – 95 eurot;
6.6. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 50 kHz – 48
eurot;
6.7. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz – 191 eurot;
6.8. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz
– 95 eurot;
6.9. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 381 eurot;
6.10. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz
– 191 eurot;
6.11. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 756 eurot;
6.12. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14
MHz – 381 eurot;
6.13. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 1894 eurot;
6.14. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100
MHz – 947 eurot;
6.15. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 3776 eurot;
6.16. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam
– 1894 eurot;
6.17. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz – 95 eurot;
6.18. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 500 kHz – 48
eurot;
6.19. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 289 eurot;
6.20. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz
– 191 eurot;
6.21. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 381 eurot;
6.22. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14
MHz – 191 eurot;
6.23. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 572 eurot;
6.24. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100
MHz – 289 eurot;
6.25. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 2841 eurot;
6.26. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam –
1894 eurot;
6.27. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz – 38 eurot;
6.28. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 500 kHz – 20
eurot;
6.29. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 191 eurot;
6.30. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz
– 95 eurot;
6.31. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 289 eurot;
6.32. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14
MHz – 191 eurot;
6.33. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 480 eurot;
6.34. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni
100 MHz – 240 eurot;
6.35. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 1894 eurot;
6.36. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam
– 947 eurot;
6.37. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega kuni 500 kHz – 48 eurot;
6.38. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 500 kHz – 25 eurot;
6.39. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 95 eurot;
6.40. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz –
48 eurot;
6.41. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 191 eurot;
6.42. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz
– 95 eurot;
6.43. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 289 eurot;
6.44. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100
MHz – 191 eurot;
6.45. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 100 MHz või enam – 756 eurot;
6.46. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam –
381 eurot.
7. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest vee- või õhusõidukitega side
pidamiseks kasutatavale paiksele ja liikuvale maapealsele raadiosaatjale, sealhulgas
navigatsioonisaatjale, üheks aastaks tasutakse riigilõivu:
7.1. sagedusalas 30 kHz kuni 30 MHz – 191 eurot;
7.2. sagedusalas 30 MHz kuni 30 GHz – 76 eurot;
7.3. sagedusalas 30 GHz ja enam – 76 eurot.
8. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest veepinnal või õhus asuvate objektide
seireks kasutatavale raadioteenistuse maapealsele lokaatorile üheks aastaks tasutakse riigilõivu
381 eurot.
9. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest vee- või õhusõidukitega side
pidamiseks kasutatavale maapealsele raadiovõrgule üheks aastaks tasutakse riigilõivu:
9.1. sagedusalas 117,975 MHz kuni 144,000 MHz; 156,000 MHz kuni 162,050 MHz; 457,525
MHz kuni 457,575 MHz ja 467,525 MHz kuni 467,575 MHz – 191 eurot iga sagedusala eest;
9.2. sagedusalas 30 kHz kuni 30 MHz – 289 eurot.
10. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest kosmoseraadioside paiksele
maajaamale või komplementaarsele maakomponendile üheks aastaks tasutakse riigilõivu
ribalaiuse eest:
10.1. kuni 0,1 MHz – 148 eurot;
10.2. 0,1 MHz kuni 1 MHz – 756 eurot;
10.3. 1 MHz kuni 10 MHz – 1427 eurot;
10.4. 10 MHz kuni 50 MHz – 2128 eurot;
10.5. 50 MHz või enam – 2128 eurot, millele lisandub 35 eurot iga MHz ribalaiuse eest, mis
ületab 50 MHz.
11. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest etalonraadioteenistuse raadiosaatjale
üheks aastaks tasutakse riigilõivu 95 eurot.
12. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale
üheks aastaks tasutakse riigilõivu:
12.1. sagedusalas 174 MHz kuni 240 MHz või 470 MHz kuni 694 MHz suunamata
kiirgusvõimsusega kuni 10 W – 48 eurot;
12.2. sagedusalas 174 MHz kuni 240 MHz või 470 MHz kuni 694 MHz suunamata
kiirgusvõimsusega 10 W kuni 100 W – 191 eurot;
12.3. sagedusalas 174 MHz kuni 240 MHz või 470 MHz kuni 694 MHz suunamata
kiirgusvõimsusega 100 W kuni 1 kW – 381 eurot;
12.4. sagedusalas 174 MHz kuni 240 MHz või 470 MHz kuni 694 MHz suunamata
kiirgusvõimsusega 1 kW kuni 10 kW – 756 eurot;
12.5. sagedusalas 174 MHz kuni 240 MHz või 470 MHz kuni 694 MHz suunamata
kiirgusvõimsusega 10 kW või enam – 1894 eurot.
13. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale
seitsmeks aastaks tasutakse riigilõivu:
13.1. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 87,5 MHz kuni 108 MHz suunamata kiirgusvõimsusega
kuni 10 W – 336 eurot;
13.2. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 87,5 MHz kuni 108 MHz suunamata kiirgusvõimsusega
10 W kuni 100 W – 1337 eurot;
13.3. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 87,5 MHz kuni 108 MHz suunamata kiirgusvõimsusega
100 W kuni 1 kW – 2667 eurot;
13.4. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 87,5 MHz kuni 108 MHz suunamata kiirgusvõimsusega
1 kW kuni 10 kW – 5292 eurot;
13.5. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 87,5 MHz kuni 108 MHz suunamata kiirgusvõimsusega
10 kW ja enam – 13 258 eurot.
14. Vee- või õhusõiduki raadioloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest kuni kolmeks
aastaks tasutakse riigilõivu:
14.1. vee- või õhusõiduki raadioloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest sagedusalades
117,975 MHz kuni 144,0 MHz; 155,000 MHz ja 155,525 MHz ning 156 MHz kuni 162,025
MHz – 48 eurot iga vee- või õhusõiduki raadioloale kantud sagedusvahemiku eest;
14.2. vee- või õhusõiduki raadioloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest sagedusalades
110 kHz kuni 150 kHz; 405 kHz kuni 535 kHz; 1605 kHz kuni 4000 kHz; 4000 kHz kuni 27 500
kHz; 4200 MHz kuni 4400 MHz ja 8750 MHz kuni 8850 MHz – 96 eurot iga vee- või
õhusõiduki raadioloale kantud sagedusvahemiku eest;
14.3. vee- või õhusõiduki raadioloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest sagedusalades
457,5125 MHz kuni 457,5875 MHz; 467,5125 MHz kuni 467,5875 MHz; 2900 MHz kuni 3100
MHz; 5350 MHz kuni 5460 MHz ja 9300 MHz kuni 9500 MHz – 288 eurot iga vee- või
õhusõiduki raadioloale kantud sagedusvahemiku eest;
14.4. vee- või õhusõiduki raadioloale sagedusloa alusel kasutatava kosmosesidejaama
kandmise eest kuni kolmeks aastaks – 381 eurot.
15. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest mehitamata õhusõiduki,
maismaasõiduki või veesõiduki süsteemi raadiosaatjale üheks aastaks tasutakse riigilõivu:
15.1. ühes maakonnas kasutatava raadiosaatja puhul – 98 eurot iga mehitamata süsteemi
raadiosaatja sagedusloale kantud sagedusvahemiku eest;
15.2. kahes kuni viies maakonnas kasutatava raadiosaatja puhul – 148 eurot iga mehitamata
süsteemi raadiosaatja sagedusloale kantud sagedusvahemiku eest;
15.3. kuues kuni kümnes maakonnas kasutatava raadiosaatja puhul – 197 eurot iga mehitamata
süsteemi raadiosaatja sagedusloale kantud sagedusvahemiku eest;
15.4. üheteistkümnes ja enamas maakonnas kasutatava raadiosaatja puhul – 246 eurot iga
mehitamata süsteemi raadiosaatja sagedusloale kantud sagedusvahemiku eest.
16. Liikuva või teisaldatava kosmosesidejaama sagedusloa andmise või kehtivusaja
pikendamise eest üheks aastaks tasutakse riigilõivu 95 eurot.
17. Numbriloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest üheks aastaks tasutakse riigilõivu:
17.1. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada operaatorkoodi kõneteenuse
osutamiseks, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks:
1) kolmekohalise operaatorkoodi puhul 15 980 eurot;
2) neljakohalise operaatorkoodi puhul 11 510 eurot;
3) viiekohalise operaatorkoodi puhul 3840 eurot;
17.2. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada tunnuskoodi, või selle
kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks – 195 eurot;
17.3. punktis 17.1 nimetamata numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada
lühinumbrit, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks:
1) 770 eurot, kui lühinumber koosneb viiest numbrimärgist;
2) 1540 eurot, kui lühinumber koosneb neljast numbrimärgist;
3) 15 340 eurot, kui lühinumber koosneb kolmest numbrimärgist;
17.4. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada numbreid, või selle
kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks, välja arvatud punktides 17.1–17.3, 17.5 ja 17.7
sätestatud juhtudel, – 0,35 eurot iga kasutamiseks lubatud numbri eest;
17.5. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada teenusnumbreid
numeratsioonialadest „800“, „900“ ja „901“, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks
aastaks – 191 eurot iga kasutamiseks lubatud numbri eest;
17.6. punktides 17.4, 17.5 ja 17.7 nimetatud numbrilubade muutmise korral tasutakse riigilõiv
täiendavate numbrite eest proportsionaalselt vastava numbriloa kehtivustähtaja lõppemiseni
jäänud aja eest täiskuudes;
17.7. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada kaheteistkümnekohalisi
numbreid, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks – 0,01 eurot iga
kasutamiseks lubatud numbri eest;
17.8. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada kümnekohalisi numbreid, või
selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks – 0,05 eurot iga kasutamiseks lubatud
numbri eest.
1
EELNÕU
05.09.2025
Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (bürokraatia
vähendamine)
§ 1. Alkoholiseaduse muutmine
Alkoholiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 40 lõike 1 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„12) e-kaubanduses.“;
2) paragrahvi 40 lõike 12 teises lauses asendatakse sõnad „asub kassaaparaat“ sõnadega „tehing
fikseeritakse“;
3) paragrahvi 41 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Müügisaali nõue ei kohaldu alkohoolse joogi jaemüügile e-kaubanduses, toitlustusettevõttes
või avalikul üritusel.“;
4) paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠44. Tehingu fikseerimine
Alkohoolse joogi jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui kellaja täpsusega
fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis alkohoolse joogi jaemüügi tehing.“;
5) paragrahvi 47 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Enne alkohoolse joogi valduse üleandmist peab senine valdaja tuvastama, et valduse
omandaja on täisealine, isikut tõendava dokumendi alusel, mis vastab isikut tõendavate
dokumentide seadusele, või e-identimise vahendiga, mis kuulub kõrge usaldusväärsuse
tasemega e-identimise süsteemi. Täisealisust ei pea tuvastama valduse omandaja puhul, kes on
ilmselgelt täisealine või kelle täisealisus on senisele valdajale teada.“;
6) paragrahvi 62 lõikest 1 jäetakse välja sõna „kassaaparaadis“.
§ 2. Elektroonilise side seaduse muutmine
Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 11 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „6 ja 7“ tekstiosaga „6–71“;
2) paragrahvi 11 lõike 7 esimeses lauses asendatakse sõna „viis“ sõnaga „kümme“;
3) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
2
„(71) Raadiosageduste kasutamiseks raadioteenuse osutamiseks annab Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet raadiosageduste kasutajale sagedusloa kehtivusega kuni raadioteenuse
osutamise tegevusloa kehtivuse lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui seitsmeks aastaks.“;
4) paragrahvi 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) sagedusluba taotletakse raadioteenuse osutamiseks, kuid taotlejal puudub soovitud
sagedusloa kehtivusajal kehtiv meediateenuste seaduse alusel väljastatud raadioteenuse
osutamise tegevusluba,“;
6) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 7 ja lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 16 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „kehtivatel tingimustel“;
8) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses:
„Sagedusluba pikendatakse käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3, 6, 7 ja 71 sätestatud tähtaja
võrra.“;
9) paragrahvi 17 lõikest 9 jäetakse välja tekstiosa „lõikes 2 sätestatud taotluse, lõikes 5
nimetatud teate vormid ja“;
10) paragrahvi 17 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 90 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „tehnilistele nõuetele vastava
signaalitugevuse juures“;
12) paragrahvi 90 lõige 5 ja § 137 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Lõhkematerjaliseaduse muutmine
Lõhkematerjaliseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 37 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
2) seadust täiendatakse §-ga 371 järgmises sõnastuses:
„§ 371. Lõhkematerjali veo teatis
(1) Lõhkematerjali vedamiseks Eestis, välja arvatud tegevuskoha piires, tuleb Politsei- ja
Piirivalveametile hiljemalt kolm tööpäeva enne vedu esitada elektrooniline veoteatis järgmiste
andmetega:
1) vedaja nimi, telefoninumber, elektronposti aadress;
2) saadetise saaja nimi, telefoninumber, elektronposti aadress;
3) lõhkematerjali nimetus, kogus, ÜRO number ja unikaalsed identifitseerimisandmed;
4) veo toimumise viis, marsruut ja vedamise aeg kalendripäeva täpsusega.
(2) Olulise või kõrgendatud ohu korral julgeolekule võib Politsei- ja Piirivalveamet nõuda
marsruudi muutmist või täiendavate turvanõuete järgimist lõhkematerjali ebaseadusliku
kasutamise ja omamise vältimiseks.“.
3
§ 4. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 206 lõikes 1 asendatakse arv „10“ arvuga „20“;
2) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale sagedusloa kuni seitsmeks
aastaks andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/7 osa lisas 3 sätestatud
määrast iga aasta kohta.“;
3) paragrahvi 206 lõiget 71 täiendatakse pärast sõna „eurot“ sõnadega „iga sagedusloale kantud
sageduskanali ja sagedusvahemiku kohta“;
4) paragrahvi 206 lõikeid 8 ja 10 täiendatakse pärast sõnu „välja arvatud“ tekstiosaga
„raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale antud sagedusluba,“;
5) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:
„(81) Raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale sagedusloa 8–
31 kalendripäevaks andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/42 osa
lisas 3 sätestatud määrast.“;
6) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses:
„(101) Raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale sagedusloa 32
kalendripäevaks kuni 11 kuuks andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu
1/84 osa lisas 3 sätestatud määrast iga kuu kohta.“;
7) paragrahvi 206 lõiget 13 täiendatakse pärast sõna „Sagedusloa“ tekstiosaga „, välja arvatud
raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale antud sagedusloa,“;
8) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 131 järgmises sõnastuses:
„(131) Raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale antud sagedusloa omaniku
soovil sagedusloal lisas 3 nimetatud tingimuste muutmise eest tasutakse riigilõivu lisaks
käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud riigilõivumäärale 1/84 osa lisas 3 sätestatud esialgse
riigilõivumäära ja muudetud tingimuste esialgsest suurema riigilõivumäära erinevusest iga kuu
kohta, mis on jäänud sagedusloa kehtivusaja lõppemiseni.“;
9) seaduse lisa 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
§ 5. Tarbijakaitseseaduse muutmine
Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „esimees ja“ tekstiosaga „käesoleva
paragrahvi lõikes 112 nimetatud juhul“;
2) paragrahvi 41 lõiked 111 ja 112 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
4
„(111) Komisjoni koosseis kinnitatakse üheliikmelisena. Üheliikmeline komisjon koosneb
komisjoni esimehest.
(112) Kui tarbijavaidlusasja läbivaatamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite
alusel on tarbijavaidlusasja asjaolud ebaselged või keerukad, võib komisjoni koosseisu
kinnitada kolmeliikmelisena. Kolmeliikmeline komisjon koosneb komisjoni esimehest,
ettevõtlus- või kutseliidu esindajast ja tarbijate huve esindava organisatsiooni või asutuse
esindajast. Ettevõtlus- või kutseliidu esindaja kinnitatakse komisjoni koosseisu, lähtudes
vaidlusega seotud kaupleja tegevusvaldkonnast. Tarbijate huvide esindajana ei kinnitata
komisjoni koosseisu vaidluse läbivaatamist ettevalmistanud ametnikku.“;
3) paragrahvi 44 lõikes 2 asendatakse sõna „protokollimise“ sõnaga „helisalvestamise“;
4) paragrahvi 47 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „Komisjon“ sõnadega
„Komisjoni sekretariaat“;
5) paragrahvi 47 lõike 3 punktis 4 asendatakse arv „30“ arvuga „50“;
6) paragrahvi 47 lõike 4 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 51 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tarbijavaidlus lahendatakse kirjalikus menetluses. Tarbijal on õigus esitada komisjonile
kirjalik taotlus asja arutamiseks suulisel istungil. Kui vaidluse läbivaatamise ettevalmistamise
käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud selged, võib komisjoni esimees
jätta tarbija taotluse rahuldamata.“;
8) paragrahvi 51 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „kui tarbija on selleks soovi avaldanud või“;
9) paragrahvi 54 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠54. Komisjoni istungi helisalvestamine
(1) Poolte osavõtul toimuv istung helisalvestatakse. Poolte osavõtuta toimuva istungi
helisalvestamise vajaduse otsustab komisjoni esimees.“;
10) paragrahvi 54 lõiked 11 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 54 lõikes 3 asendatakse sõna „protokolle“ sõnaga „helisalvestisi“.
§ 6. Tubakaseaduse muutmine
Tubakaseaduse § 22 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote müügisaaliga müügikoht on kaupleja
valduses olev selgelt eristatav ja piiritletud ala, kuhu tarbija siseneb tehingu tegemiseks.“.
§ 7. Turismiseaduse muutmine
Turismiseaduse § 151 lõiget 10 täiendatakse pärast sõna „väljastamist“ tekstiosaga „käesoleva
seaduse § 8 lõikes 3 nimetatud viisil“.
5
§ 8. Väärismetalltoodete seaduse muutmine
Väärismetalltoodete seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 201 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Nimemärgise registreering kehtib registreerimisest arvates tähtajatult.
(2) Kui sissevedaja nimemärgise registreerimisel esitatud sisseveetava väärismetalltoote
valmistanud ettevõtja kirjalik nõusolek on tähtajaline, kehtib nimemärgise registreering
nimetatud tähtpäevani.
(3) Sissevedaja nimemärgise tähtajalise registreeringu kehtivusaega pikendatakse, kui
sissevedaja on:
1) tasunud riigilõivu ning
2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitanud sisseveetava väärismetalltoote
valmistanud ettevõtja vastavasisulise kirjaliku nõusoleku.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet ettevõtjat nimemärgise registreeringu kehtivusaja lõppemisest hiljemalt kaks kuud enne
kehtivusaja lõppemist.“;
2) paragrahvi 201 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Enne käesoleva sätte jõustumist registreeritud nimemärgised loetakse kehtivaks tähtajatult,
välja arvatud juhul, kui sissevedaja nimemärgise registreerimisel esitatud sisseveetava
väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalik nõusolek on tähtajaline.“.
§ 9. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 7 jõustub 30. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, …………2025
Algatab Vabariigi Valitsus …………2025
(allkirjastatud digitaalselt)
1
05.09.2025
Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga kavandatakse alkoholiseaduse, elektroonilise side seaduse, lõhkematerjaliseaduse,
riigilõivuseaduse, tarbijakaitseseaduse, tubakaseaduse, turismiseaduse ja väärismetalltoodete
seaduse muudatused, mille jõustumisel seadusena vabanevad ettevõtjad liialt bürokraatlike
nõuete täitmisest. Tegemist on kobareelnõuga, mis tähendab, et loetletud seaduste muutmine ei
ole omavahel seotud muul viisil kui bürokraatia vähendamise eesmärgi kaudu.
Eelnõukohane seadus, v.a turismiseaduse muudatus, on kavandatud jõustuma üldises korras, st
kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Turismiseaduse muudatus on kavandatud
jõustuma kolmekümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja alkoholiseaduse ja tubakaseaduse osa on koostanud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna õigusnõunik Tanel
Kivi ([email protected]), elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse osa Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) õigusnõunik Grete Leesmann
([email protected]), lõhkematerjaliseaduse osa Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna nõunik Maris
Raudsepp ([email protected]), tarbijakaitseseaduse osa Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna nõunik Mari-Liis
Aas ([email protected]), väärismetalltoodete seaduse osa Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna nõunik Maanus
Urb ([email protected]) ning turismiseaduse osa Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna turisminõunik Kati
Kikas ([email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi §-de 1, 3 ja 5–8 osas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Käddi Tammiku
([email protected]) ning §-de 2 ja 4 osas sama osakonna õigusnõunik Ragnar Kass
Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse
talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone:
1) alkoholiseadus (RT I, 09.01.2025, 20);
2) elektroonilise side seadus (RT I, 02.01.2025, 23);
3) lõhkematerjaliseadus (RT I, 12.12.2024, 9);
2
4) riigilõivuseadus (RT I, 08.07.2025, 64);
5) tarbijakaitseseadus (RT I, 08.07.2025, 32);
6) tubakaseadus (RT I, 09.01.2025, 30);
7) turismiseadus (RT I, 10.02.2023, 34);
8) väärismetalltoodete seadus (RT I, 30.04.2024, 14).
Eelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena
rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lg 2
p 5).
Eelnõu koostamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitanud ettepanekud
loastamise ja järelevalve tõhustamiseks oma valitsemisalas 12.06.2025. a Vabariigi Valitsuse
liikmete nõupidamisele (valitsuskabineti nõupidamine), kus ettepanek kobareelnõu koostada
heaks kiideti.
Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu aluslepingu punkti
9.1 alapunktiga 224 „Ettevõtluse kasvuks vähendame halduskoormust ning lihtsustame
teenuseid ja regulatsioone. Pidev tegevus.“
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Eelnõu eesmärk
Õigusaktide muudatuste eesmärk on vähendada bürokraatiat.
1) Alkoholiseaduse muudatuse eesmärk on seaduse kaasajastamine, et vähendada
ettevõtjatele kehtivaid ebamõistlikke nõudeid ning samal ajal suurendada e-kaubanduse
paindlikkust ja soodustada tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu. Füüsilise
kaupluse ja kassaaparaadi nõude kaotamine vähendab halduskoormust, samas kui
täiendavate nõuete kehtestamisega tagatakse, et alkohol ei oleks alaealistele
kättesaadav.
2) Elektroonilise side seaduse (ESS) muudatuse eesmärk on ajakohastada elektroonilise
side seadust, vähendada ettevõtjate halduskoormust, ühtlustada raadio- ja
sageduslubade kehtivusaegu ning tunnistada kehtetuks nõuded, mis ei ole enam
asjakohased.
3) Lõhkematerjaliseaduse muudatuse eesmärk on leevendada ettevõtjatele kehtivaid
nõudeid. Loakohustuse asendamine teatamiskohustusega lõhkematerjali vedamise
korral Eesti territooriumi piires vähendab nii ettevõtjate kui ka riigi halduskoormust.
4) Riigilõivuseaduse muudatuse eesmärk on otseselt seotud ESS-i muudatustega, millega
pikendatakse amatöörraadiojaama tööloa kehtivusaega ning ühtlustatakse raadioteenuse
osutamiseks antava sagedusloa kehtivusaeg meediateenuste seaduse (MeeTS) alusel
antava raadioteenuse tegevusloa kehtivusajaga. Sellest tulenevalt on vaja korrigeerida
ka vastavate toimingute eest tasumisele kuuluvaid riigilõive, et tagada nende
proportsionaalsus ja vastavus kulupõhimõttele pikema perioodi jooksul.
5) Tarbijakaitseseaduse muudatuse eesmärk on tõhustada tarbijavaidluste komisjoni tööd,
muutes komisjoni koosseisu reeglina üheliikmeliseks ja andes komisjoni esimehele
õiguse otsustada suulise istungi vajaduse üle, suurendades komisjoni sekretariaadi
pädevust otsustada menetluse mittealustamise ja lõpetamise üle, kaotades ära mahukate
protokollide koostamise nõude ja suurendades piirmäära, mille korral komisjon võib
3
jätta tarbija avalduse menetlusse võtmata või menetluse lõpetada. Vastavad muudatused
avaldavad positiivset mõju ka kauplejatele ja tarbijatele, kes saavad lahendi tulevikus
kätte kiiremini. Lisaks väheneb ettevõtlus- või kutseliidu esindajate halduskoormus
komisjonis osalemise vajaduse vähenemise tõttu.
6) Tubakaseaduse muudatuse eesmärk on luua õigusselgust müügisaalita müügikoha
termini defineerimisel. Tubakaseadus keelab tubakatoodete müügi müügisaalita
müügikohas, müügisaalita müügikoht aga on defineerimata. Praktikas on erinevate
müügikohtade defineerimine olnud ettevõtjatele keerukas, mistõttu vajab termin
legaaldefinitsiooni seaduse tasandil.
7) Turismiseaduse muudatuse eesmärk on ühtlustada reisiettevõtjate erinevate
dokumentide TTJA-le esitamise viisi, et vähendada halduskoormust ning muuta
dokumentide esitamine lihtsamaks ja menetlus kiiremaks.
8) Väärismetalltoodete seaduse muudatuse eesmärk on muuta nimemärgise registreerimise
protsess ühekordseks tegevuseks, kus registreering kehtib tähtajatult, ilma et seda oleks
vaja perioodiliselt uuendada või pikendada. Tähtajatu registreering vähendab nii
ettevõtjate kui ka riigi halduskoormust.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist, milles nähakse ette kaheksa seaduse muutmine.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse alkoholiseadust (AS)
Punktiga 1 muudetakse AS § 40 lõike 1 punkti 12 ja see sõnastatakse järgmiselt: „12) e-
kaubanduses“. Seni on alkoholiseaduse kohaselt olnud alkoholi e-kaubanduses jaemüügiga
tegeleval ettevõtjal kohustus pidada füüsilist kauplust või toitlustusettevõtet, kuna nimetatud
säte lubab alkohoolsete jookide jaemüüki e-kaubanduse korras üksnes ettevõtja kaupluse või
toitlustusettevõtte kaudu, mis on kantud majandustegevuse registrisse. Kavandatav muudatus
võimaldab alkohoolsete jookide müüki ka ilma füüsilise kaupluse olemasoluta. Tänapäeval on
füüsilise kaupluse nõue osutunud ebamõistlikuks ja ebaefektiivseks, eriti Eesti enda
väikeettevõtjate ja -tootjate jaoks, kellel puudub võimalus konkureerida suurte jaekettidega
ning kelle jaoks on e-kaubandus ja avalikud üritused sageli ainsad realistlikud
turustamiskanalid. Füüsilise poe pidamine üksnes e-kaubanduse võimaldamiseks toob kaasa
ebaproportsionaalseid kulusid, mida väiksemad tootjad sageli kanda ei suuda. Samuti ei
võimalda ühe kaupluse pidamine neil mõistlikult jõuda tarbijateni, kes võivad asuda üle Eesti.
Selleks, et kehtivat piirangut formaalselt täita, on ettevõtjad avanud väikeseid poode
laoruumidesse, millel on väga piiratud lahtiolekuajad ja mis ei täida tegelikku
kaubanduseesmärki, vaid võimaldavad üksnes kauba legaalset realiseerimist e-kaubanduse
vahendusel. Õiguskantsler on juba 2011. aastal juhtinud tähelepanu sellele, et selline piirang
moonutab konkurentsi, annab põhjendamatult eelise suurtele kauplustele ja maaletoojatele ning
piirab ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust. Alkoholi kättesaadavuse piiramine on
saavutatav ka leebemate meetmetega. Alkoholiseaduse alusel on järelevalve tegemine jagatud
mitme asutuse vahel (TTJA, Maksu- ja Tolliamet (MTA), Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA),
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), kohalik omavalitsus enda haldusterritooriumil) ning füüsilise
poe olemasolu ei hõlbusta e-kaubanduse müügitehingute kontrollimist, kuivõrd veebimüügi üle
tuleb teha eraldi järelevalvet. Füüsilise poe kohustuse kaotamine ei võta kohalikelt
omavalitsustelt voli kehtestada piiranguid selle kohta, kus võib alkoholi müüa. Positiivsena
võib see vähendada kohalike omavalitsuste töökoormust, kuivõrd jääb ära nn näiliste poodidega
seonduv haldustegevus, kus pood on loodud üksnes seadusest tuleneva nõude täitmiseks ja
tegutseb piiratud lahtiolekuajaga. Müügikellaaegade suhtes kehtestatud piirangud,
4
reklaamikeeld, alaealiste kaitse vanuse kontrolli teel ning alkoholi nähtavuse piirangud jäävad
endiselt kehtima. Samuti on tulenevalt alkoholiseaduse § 41 lõikest 5 alkohoolse joogi
kohaleveoteenuse osutamine endiselt keelatud ajavahemikul kella 22.00-st kuni 10.00-ni.
Punktiga 2 muudetakse AS § 40 lõiget 12. Alkohoolseid jooke ei tohi paigutada nii, et tarbija
puutuks kaupluse külastamisel nendega vältimatult kokku, ning nende väljapanek ei tohi olla
märgatavalt nähtav ülejäänud müügisaalist, välja arvatud müügisaali see ala, kus tehing
fikseeritakse ja mis ei ole tarbijale ligipääsetav. Tegemist on tehnilise muudatusega, millega
asendatakse sõna „kassaaparaat“ sõnadega „tehing fikseeritakse“. Tulenevalt §-s 44 tehtavast
muudatusest, millega kaotatakse kasutuselt kassaaparaadi termin, ei ole otstarbekas viidata
enam alale, kus asub kassaaparaat, kuna tehingu fikseerimiseks saab kasutada ka teisi
vahendeid.
Punktiga 3 täiendatakse AS § 41 lõiget 3 kolmanda lausega, mille kohaselt müügisaali nõue ei
kohaldu alkohoolse joogi jaemüügile e-kaubanduses, toitlustusettevõttes või avalikul üritusel.
Alkoholiseaduse § 40 lg 1 p-dest 2 ja 8 tulenevalt võib alkoholi müüa jaemüügi korras
toitlustusettevõttes ja avalikul üritusel. Alkoholiseaduse § 41 lõige 3 keelab alkohoolse joogi
jaemüügi müügisaalita müügikohas, mis justkui välistab võimaluse toitlustusettevõtetel, millel
puudub ehitises olev piiritletud müügisaal, alkoholi müüa. Samuti ei ole välietendustel, laatadel
ja teistel avalikel üritustel alkoholi müüjatel müügisaali, mis justkui muudaks nende tegevuse
ebaseaduslikuks olenemata sellest, et alkoholiseadus (§ 40 lg 1 p-d 2 ja 8) seda lubab.
See muudatus annab müüjate jaoks kindlust ja tagab õigusselguse järelevalves, et müügisaali
puudumine nendel konkreetsetel juhtudel ei muuda tegevust ebaseaduslikuks. Rõhutada tuleb,
et alkoholi tarbimine avalikus kohas on üldjuhul keelatud korrakaitseseaduse § 55 lõike 2
kohaselt. Samuti ei ole muudatuse eesmärgiks laiendada alkoholi jaemüügikohti. Oluline on
samuti kohalike omavalitsuste roll alkoholimüügi reguleerimisel ning nende jaoks säilib
võimalus ja õigus kehtestada oma haldusterritooriumil täiendavaid piiranguid (AS § 42).
Punktiga 4 muudetakse AS § 44 pealkirja ja sätte sõnastust selliselt, et alkohoolse joogi
jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui kellaaja täpsusega fikseeritakse
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõik alkohoolse joogi jaemüügi tehingud. Seni
kehtib kauplustes ja toitlustusettevõtetes kohustus alkohoolse joogi jaemüügiks omada
kassaaparaati ja fikseerida tehinguid sellega. See nõue on eelkõige väikeettevõtjate jaoks
ebamõistlik ning säte ei täida oma eesmärki, kuivõrd kassaaparaadile kohaldatavad nõuded
puuduvad. Nüüdseks on arenenud erinevad tehnoloogilised lahendused ja ettevõtjatel on
võimalik kasutada müügi fikseerimiseks mitmesuguseid elektroonilisi lahendusi, mis ei ole
seotud kassaaparaadi olemasoluga. Kassaaparaadi nõude kaotamisega liigutakse ajaga kaasa,
muutes regulatsiooni tehnoloogianeutraalseks ja rõhutades, et oluline on tulemus, milleks on
konkreetsete andmete fikseerimine, tähtsustamata vahendit, mille abil seda tehakse.
Väikeettevõtjal ei ole majanduslikult otstarbekas kassaaparaati soetada ja ülal pidada üksnes
seadusest tuleneva kassaaparaadi omamise kohustuse tõttu. Ettevõtja saab valida sobiva
müügitulemuse fikseerimise viisi, mis tagab vajaminevate andmete säilitamise.
Kehtiv kohustus omada alkohoolse joogi jaemüügiks kaupluses ja toitlustusettevõttes
kassaaparaati asendatakse kohustusega fikseerida tehingu toimumise kellaaeg kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis. Alkoholiseadus piirab alkoholi jaemüüki teatud kellaaegadel
ning tehingu kellaaja fikseerimise nõue tagab võimaluse andmeid kontrollida järelevalve
korras, lihtsustades järelevalveasutuse jaoks tuvastamist, kas alkoholi müüdi väljaspool lubatud
aega. Kassaaparaadi olemasolu kohustus ei taga, et müügitehingu kellaaeg oleks fikseeritud
ning seeläbi järelevalveasutuse jaoks kontrollitav. Lisaks tehingu kellaaja fikseerimisele
5
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis peab alkohoolse joogi jaemüügi korral kaupluses
ja toitlustusettevõttes järgima tarbija õigust saada teavet kauba müümise või teenuse osutamise
kohta tulenevalt tarbijakaitseseadusest (TKS § 4). Säte ei kohaldu alkohoolse joogi jaemüügile
e-kaubanduses, kuna tehingu toimumise aeg ei ole seal seotud füüsilise müügihetkega ega
alkohoolse joogi üleandmise hetkega, vaid tellimuse vormistamisega, mis võib toimuda
väljaspool alkoholi müügiks lubatud kellaaegu. Kuna e-kaubanduses ei toimu alkoholi müüki
kaupluses ega toitlustusettevõttes, siis ei ole otstarbekas rakendada samasugust tehingu kellaja
fikseerimise nõuet, nagu füüsilises müügikeskkonnas. AS § 41 lõike 5 kohaselt on keelatud
alkohoolse joogi tarbijale üleandmine kohaleveoteenuse osutamisel ajavahemikul kella 22.00-
st kuni 10.00-ni, millest tulenevalt ei ole tarbijal võimalik e-kaubanduses alkohoolset jooki
omandada väljaspool selleks ettenähtud kellaaegu.
Punktiga 5 muudetakse AS § 47 lõike 3 sõnastust, mille kohaselt enne alkohoolse joogi valduse
üleandmist peab senine valdaja tuvastama, et valduse omandaja on täisealine, isikut tõendava
dokumendi alusel, mis vastab isikut tõendavate dokumentide seadusele, või e-identimise
vahendiga, mis kuulub kõrge usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteemi. Täiseaisust ei
pea tuvastama valduse omandaja puhul, kes on ilmselgelt täisealine või kelle täisealisus on
senisele valdajale teada.
Muudatusega täpsustatakse alkohoolse joogi valduse üleandmise hetkel vanuse tuvastamise
viisi, et see vastaks tänapäevastele tehnoloogilistele võimalustele ning tagaks alaealiste kaitse
alkoholi eest. Edaspidi peab senine valdaja tuvastama valduse omandaja vanuse kas isikut
tõendava dokumendi andmete alusel või kõrge usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteemi
vahendi abil, milleks on näiteks Smart-ID või riigi autentimisteenuse (TARA) kaudu teiste
liikmesriikide eID-vahendid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-
identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ) artikli 8 lõike 2 punkt c kohaselt osutab kõrge usaldusväärsuse
tase e-identimise süsteemi kuuluvale e-identimise vahendile, mis on isiku väidetava või tema
kinnitatud isikusamasuse tuvastamiseks kõrgema usaldusväärsuse tasemega kui
märkimisväärse usaldusväärsuse tasemega e-identimise vahend ning mille kirjeldamisel
osutatakse sellega seotud tehnilistele kirjeldustele, standarditele ja menetlustele, sealhulgas
tehnilisele kontrollile, mille eesmärk on hoida ära isikuandmete väärkasutamist või muutmist.
Vanuse tuvastamine ei ole vajalik juhul, kui isik on ilmselgelt täisealine. Kui vanust ei ole
võimalik tuvastada, ei tohi alkohoolse joogi valdust üle anda. Kehtiv regulatsioon näeb ette
vanuse tuvastamist üksnes isikut tõendava dokumendi alusel, kuid praktikas on võimalik sama
eesmärki saavutada erinevate tehnoloogiliste lahenduste abil, mis võimaldavad turvalist ja
usaldusväärset autentimist. Kavandatav muudatus annab ettevõtjatele paindlikkuse valida
sobivaim tehniline lahendus, säilitades nõutav turvalisuse tase.
Punktiga 6 muudetakse AS § 62 lõike 1 sõnastust, mille kohaselt alkohoolse joogi jaemüügil
tehingu fikseerimata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Tegemist on
tehnilise muudatusega, millega kaotatakse väärteokoosseisust sõna „kassaaparaat“. Tulenevalt
§-s 44 tehtavast muudatusest, millega kaotatakse kassaaparaadi kohustus, ei ole otstarbekas
viidata enam kassaaparaadile, kuna on lubatud kasutada ka teisi lahendusi tehingu
fikseerimiseks. Muudatuse järel rakendub sanktsioon edaspidi olukorras, kus tehing on jäetud
fikseerimata lähtuvalt muudetavast §-st 44.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse elektroonilise side seadust (ESS)
Punktiga 1 muudetakse ESS § 11 lõiget 3 ja lisatakse viide eelnõuga kavandatavale uuele
sagedusloa kehtivusaja erandile, mida hakkab reguleerima ESS § 11 lõige 71. ESS § 11 lõige 3
6
sätestab üldreegli sagedusloa kehtivusajale, milleks on üks aasta. Sama sättega viidatakse
erandkorras pikema kehtivustähtajaga sageduslubade liikidele. Kuna kõnesoleva eelnõuga on
kavas luua erand raadioteenuse osutamiseks kasutatavate raadiosageduste sageduslubade
tähtajale, siis lisatakse ESS § 11 lõikesse 3 täpsustus, et üheaastane kehtivusaeg ei kohaldu
kavandatava ESS § 11 lõike 71 tegevusloa puhul.
Punktiga 2 pikendatakse ESS § 11 lõikes 7 amatöörraadiojaama tööloa maksimaalset
kehtivusaega viielt aastalt kümnele. Praktikas ei ole leidunud põhjendust amatöörraadiojaama
tööloa lühemale kehtivusajale. Tööloa väljastamise üheks eelduseks on raadioamatööri
kvalifikatsioonitunnistuse olemasolu, mis antakse tähtajatult. Raadioamatööride tegevus on
reguleeritud ning rikkumisi esineb harva. Kui rikkumisi peaks esinema, on TTJA-l õigus
tööluba peatada või kehtetuks tunnistada. Seega on tööloa tähtaja pikendamisega kaasnevat
riski võimalik maandada teiste meetmete abil ning sagedane loa uuendamine ei ole
põhjendatud. Arvestades, et vastavaid töölubasid on praeguse seisuga ligi 700 ning tööload
vajavad pikendamist viie aasta tagant, esitab igal aastal tööloa taotluse ligikaudu 140 isikut.
Tööloa kehtivusaja pikendamine viielt aastalt kümnele vähendab oluliselt taotlejate
halduskoormust ning TTJA poolt töölubade andmise otsuste arvu poole võrra.
Punktiga 3 täiendatakse ESS § 11 lõikega 71, kehtestades erandi sellisele sagedusloa kehtivuse
tähtajale, mis on antud raadioteenuse osutamiseks. Uue sätte kohaselt annab TTJA
raadioteenuse osutamiseks raadiosageduse kasutajale sagedusloa kehtivusega kuni
raadioteenuse osutamise tegevusloa kehtivuse lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui seitsmeks
aastaks. Uue erandi eesmärk on ühtlustada MeeTS-is reguleeritud raadioteenuse tegevusloa
(edaspidi ka raadioluba) ja raadiosagedustel raadioteenuse pakkumiseks vajaliku sagedusloa
kehtivusaegu. MeeTS § 35 lg 2 näeb ette, et raadioluba antakse kuni seitsmeks aastaks. Kui
hetkel kehtib raadioteenuse osutamise otstarbel kasutatav sagedusluba vaid ühe aasta, siis
tähendab see, et raadioteenuse osutaja taotleb raadioloa kehtivuse ajal sagedusloa kehtivuse
pikendamist igal aastal.
Muudatuse eesmärk on vähendada raadioteenuse osutajate halduskoormust. Sagedusloa
kehtivuse sidumine raadioloa kehtivusega on loogiline ja vähendab tarbetut bürokraatiat.
Seitsmeaastane maksimaalne tähtaeg on kooskõlas MeeTS-is sätestatud raadioteenuse
tegevusloa maksimaalse kehtivusajaga. Samas ei anta ESS § 11 lõikega 71 raadioteenuse
osutajale sagedusluba pikemaks ajaks kui asjaomase raadioloa kehtivuse lõpuni.
Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks ESS § 12 lõige 3. Nii sageduslubade kui ka raadioteenuse
osutamise tegevuslubade väljaandja on TTJA, mistõttu seab säte ebamõistliku halduskoormuse
sagedusloa taotlejale, kohustades teda esitama asutusele dokumente, mille asutus on ise välja
andnud. Vabade sageduste efektiivseks kasutamiseks on sellegipoolest vajalik, et raadioteenuse
osutamiseks antakse sagedusluba üksnes juhul, kui taotlejal on vastavaks perioodiks kehtiv
raadioluba. Seetõttu täiendatakse ESS-is sageduslubade andmisest keeldumise aluseid (vt
selgitusi eelnõu § 2 punkti 5 kohta). Sageduslubade andmisest keeldumise aluse seadmisega
jäetakse välja praegu ESS § 12 lõikes 3 olev võimalus anda sagedusluba taotlejale, kellele ei
ole väljastatud soovitud sagedusloa kehtivusajal kehtivat raadioluba, kuid kes taotleb
sagedusluba raadioluba omava raadioteenuse osutajaga kokkuleppel tema programmi
edastamiseks. Edaspidi antakse raadioteenuse osutamiseks sagedusluba üksnes isikule, kellel
on selleks vastav raadioluba. Sagedusloa andmine üksnes raadioloa omanikule ühtlustab
7
praktikat ja lihtsustab kõikide osapoolte jaoks sageduslubade menetlemise ja väljaandmise
protsessi.
Punktiga 5 täiendatakse ESS § 14 lõiget 1 punktiga 31, mis loob aluse sagedusloa andmisest
keeldumiseks juhul, kui sagedusluba taotletakse raadioteenuse osutamiseks, kuid taotlejal
puudub soovitud sagedusloa kehtivusajal kehtiv meediateenuste seaduse alusel väljastatud
raadioteenuse osutamise tegevusluba. Muudatus on seotud eelmises punktis kirjeldatud
muudatusega, kuna raadioloa vajalikkus raadioteenuse osutamiseks sagedusloa väljastamiseks
on praegu reguleeritud ESS § 12 lõikega 3. Kavandatav sagedusloa andmisest keeldumise alus
täpsustab praeguses ESS § 12 lõikes 3 sätestatut nõudega, et raadioteenuse osutamiseks
sagedusloa väljastamiseks on vajalik just meediateenuste seaduse alusel väljastatud raadioluba.
Täpsustusega luuakse õigusselgus selles, et sagedusluba ei ole võimalik anda teises riigis
väljastatud raadioloa alusel.
Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks ESS § 14 lõike 1 punkt 7 ja lõige 4. Muudatus on vajalik
õigusselguse loomiseks ning ebavajalike piirangute kaotamiseks.
ESS § 14 lõikega 4 on sätestatud volitusnorm vastutavale ministrile TTJA tehnilise järelevalve
tegemiseks statsionaarsete seadmete paiknemise piirkondade kehtestamiseks määrusega.
Volitusnormi alusel on majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestanud 21. aprilli 2005. a
määrusega nr 46 „Tehnilise Järelevalve Ameti tehnilise järelevalve teostamise statsionaarsete
seadmete paiknemise piirkonnad“ vastavad piirkonnad. ESS § 14 lõike 1 punktiga 7 ja sama
paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud määrusega ette nähtud monitooringujaamade kaitse
nõuded ei ole enam vajalikud ega ajakohased. Kõnealuste sätete ja määruse algne mõte ja
eesmärk oli see, et TTJA monitooringujaamasid ei segaks muud lähedal olevad FM- ja TV-
saatjad oma tugevate signaalidega. Tänapäevane tehnoloogia on oluliselt vastupidavam
välistele häiretele ning monitooringujaamade tööd on võimalik tagada ka ilma geograafiliste
piiranguteta. ESS § 14 lõike 1 punktis 7 reguleeritud sagedusloa andmisest keeldumise alus ei
ole seega enam proportsionaalne ega vajalik. Sätte kehtetuks tunnistamine vähendab piiranguid
sageduste kasutamisele ja lihtsustab regulatsiooni. ESS-i volitusnormi ja ESS § 14 lõike 1
punkti 7 kehtetuks tunnistamine tagaks õigusselguse ja kaotaks ebavajalikud piirangud.
Punktidega 7 ja 8 muudetakse ESS § 16 lõiget 1, täpsustades sageduslubade pikendamisel uue
loa kehtivusaega. Kehtiv ESS § 16 sätestab sageduslubade pikendamise üldised alused ja korra,
kuid ei täpsusta pikendatud sagedusloa kehtivusaega. Lisatav lause loob õigusselguse, nähes
ette, et sagedusluba on võimalik pikendada sama pika tähtaja võrra, kui on vastavale sagedusloa
liigile ette nähtud algne maksimaalne kehtivusaeg. Näiteks sagedusluba, mis on antud
raadiosageduste kasutamiseks vee- või õhusõiduki pardal vastavalt ESS § 11 lõikele 6 kolmeks
aastaks, on võimalik pikendada kuni kolme aasta võrra. Pikendada võib korduvalt. Lisaks
jäetakse ESS § 16 lõikest 1 välja tarbetu tekstiosa „kehtivatel tingimustel“. Kuna säte reguleerib
juba olemasoleva sagedusloa tähtaja pikendamist, on enesestmõistetav, et loa muid tingimusi
ei muudeta.
Punktiga 9 kaotatakse ESS § 17 lõikest 9 tulenev kohustus avaldada TTJA veebilehel ESS § 17
lõike 2 kohase sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise taotluse ja
sama paragrahvi lõikes 5 sätestatud raadiosageduste kasutuslepingu alusel kasutamise õiguse
andmise teate vormid. Kõnealuste taotluste ja teadete edastamise kohustus säilib vastavalt ESS
§ 17 lõigetele 2 ja 5, kuid taotlusteks ja teadeteks ei ole ette nähtud kindlat vormi. Lisaks säilib
ESS § 17 lõikest 9 tulenev regulatsioon, et TTJA avalikustab oma veebilehel ESS § 17 lõikes
8
5 sätestatud raadiosageduste kasutuslepingu alusel kasutamise õiguse andmise teates sisalduva
info. Vormide avalikustamist ei ole vaja reguleerida.
Punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks ESS § 17 lõikes 10 sätestatud volitusnorm raadiosageduste
kasutamise õiguse üleandmise ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise korra
kehtestamiseks valdkonna eest vastutava ministri poolt. Volitusnormi kehtetuks tunnistamisega
muutub kehtetuks ka volitusnormi alusel 1. juuli 2011. a majandus- ja
kommunikatsiooniministri määrus nr 61 „Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise ja
kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise kord“. Volitusnormi kehtetuks tunnistamine on
põhjendatud, kuna sagedusloa üleandmise protsess on piisavalt reguleeritud seaduse tasandil
(ESS § 17) ning eraldi määruse kehtestamine ja ajakohastamine ei anna olulist lisaväärtust, kuid
tekitab juurde halduskoormust.
Punktiga 11 lihtsustatakse kriteeriumi hindamise metoodikat, kuna selle täpsem reguleerimine
ei ole vajalik. Asjaolu, kas vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutaja edastatavad kanalid
on kaabellevivõrgu piirkonnas antenniga vastu võetavad, on võimalik tuvastada üldlevinud
standarditele ja normidele tuginedes ja seda ei ole vaja määrusega eraldi tehniliste tingimustena
sätestada. Veelgi enam, selliseid tehnoloogilisi lahendusi, mis kirjeldavad kanalite seda tüüpi
edastust, enam peaaegu kasutusel ei ole. Sellega seoses tuleb kehtetuks tunnistada ka ESS § 90
lõige 5 koos volitusnormi alusel vastu võetud määrusega (vt selgitusi eelnõu § 2 punkti 12
kohta).
Punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks ESS § 90 lõikes 5 sätestatud volitusnorm
kaabelleviteenuse osutamisele nõuete kehtestamiseks valdkonna eest vastutava ministri poolt.
Volitusnormi kehtetuks tunnistamisega muutub kehtetuks ka volitusnormi alusel 19. oktoobri
2005. a majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 127 „Nõuded kaabellevivõrgu
piirkonnas vastuvõetava televisiooniprogrammi edastamise teenuse osutamisele“ (vt selgitusi
ka eelnõu § 2 punkti 11 kohta).
Samuti tunnistatakse punktiga 12 kehtetuks ESS § 137 lõige 3. Praegu kehtiva ESS § 137
lõikes 3 sätestatud regulatsiooni kohaselt koostab ja esitab TTJA üks kord kolme kuu jooksul
Justiits- ja Digiministeeriumile ülevaate elektroonilise side valdkonnas toimunud muutustest
koos sideteenuse turu peamiste näitajate statistiliste andmetega. Aruandluskohustuse täitmiseks
esitavad sideturu kohta käivaid andmeid ettevõtjad TTJA-le kuni neli korda aastas. Praktika on
näidanud, et sideturul ei toimu niivõrd kiireid muutusi, et nii tihe seire- ja aruandluskohustus
oleks põhjendatud, mistõttu tuleks muuta aruandlus aastapõhiseks (ESS § 137 lg 1).
Muudatusega vähendatakse ettevõtjatelt andmete kogumist – vähendatakse ettevõtjate arvu (44
sideettevõtja asemel 34) ja küsitavate andmete koosseisu (nt jäetakse välja küsimused
transiidiliikluse, mobiilse andmeside kiiruse jaotuse ja välismaa SIM-ide arvu kohta).
Ettevõtjatelt saadud andmestikku kasutatakse lisaks andmete edastamise kohustuse täitmiseks
Euroopa Komisjoni ning Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ameti (ingl Body
of European Regulators for Electronic Communications) ja teiste organisatsioonide ees.
Eelnõu §-ga 3 muudetakse lõhkematerjaliseadust (LMS)
Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks LMS § 37 lõike 1 punkt 1, et kaotada veoloa kohustus
lõhkematerjali vedamiseks Eestis. Riigisisese veoloa taotluste menetlemisel kontrollib TTJA
loataotluse nõuetelevastavust, taotluses kirjeldatud veotingimuste nõuetelevastavust ning
9
Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti arvamust julgeoleku kõrgendatud ohu
esinemise kohta. Muud asjaolud, mida TTJA saab veoloa andmiseks või selle andmisest
keeldumiseks hinnata, on asjakohased üksnes piiriüleste vedude puhul. Riigisiseste vedude
korral korraldavad lõhkematerjali vedamist üksnes TTJA antud tegevusloaga ettevõtjad. Seni
on veoload olnud väljastatud peaaegu kõik kaheks aastaks, aga need ei ole täitnud oma sisulist
eesmärki. Ettevõtjal ei ole praktikas võimalik ennustada kõiki kahe aasta jooksul ette tulevaid
marsruute. Kui veost kontrollib liikluspatrull, on seni esitatud kaheks aastaks väljastatud
veoluba, millelt ei ole konkreetse saadetise kohta võimalik tuvastada, kes, millisel marsruudil
ja millist kogust lõhkematerjali veab. Ettevõtjate töö iseloomu tõttu (kaevandamine,
lõhkamistööd, lahingumoona tootmine) ei ole olnud võimalik ega ka majanduslikult otstarbekas
taotleda veoluba iga konkreetse saadetise veoks, kuna saadetisi võib ettevõtjal ühe objekti
(näiteks karjääris lõhkamiseks) teenindamiseks olla ühe aasta jooksul sadu. Kogu vajaliku
koguse lõhkematerjali korraga objektile viimine ei ole samuti võimalik, kuna karjääride ega ka
lõhketöö tegemise kohas (näiteks Rail Balticu trassi ettevalmistamine) ei ole nõuetele vastavaid
tingimusi lõhkematerjali suuremahuliseks ja pikaajaliseks ladustamiseks. Seega on loataotluses
kirjeldatud veotingimuste ning taotluse üldise nõuetelevastavuse kontrolli puhul tegu üksnes
formaalsusega ning lõhkematerjali riigisisesel vedamisel täidaks eesmärki ka vedudest
teatamine.
Punktiga 2 lisatakse LMS peatükki 5 § 371, mille kohaselt tuleb edaspidi lõhkematerjali
vedamiseks Eestis esitada Politsei- ja Piirivalveametile hiljemalt kolm tööpäeva enne vedu
elektrooniline veoteatis. Veoteatis peab sisaldama andmeid vedaja, saadetise saaja ja
lõhkematerjali kohta ning veoviisi, -marsruuti ja -aega. Veoloa asendamine
teatamiskohustusega tähendab väiksemat halduskoormust nii ettevõtjale kui ka riigile.
Loakohustuse teatamiskohustusega asendamise korral kaob ettevõtjal ka riigilõivu tasumise
kohustus. Kavandatud LMS § 371 lõike 2 kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet olulise või
kõrgendatud ohu korral julgeolekule nõuda marsruudi muutmist või täiendavate turvanõuete
järgimist lõhkematerjali ebaseadusliku kasutamise ja omamise vältimiseks. Kuigi kehtiva
regulatsiooni kohaselt (LMS § 37 lõige 9) kohaselt võib TTJA teha seda sama, on oluline
juhtida tähelepanu, et kui kehtiva õiguse kohaselt teeb TTJA seda loamenetluses, siis
kavandatava regulatsiooni kohaselt saaks PPA samasisulist õigust rakendada üksnes riikliku
järelevalve menetluses eesmärgiga ohtu ennetada või tõrjuda. Kavandatava LMS § 371 lõike 2
näol on seega tegemist erisättega korrakaitseseaduse § 28 lõikest 1.
Eelnõu §-ga 4 muudetakse riigilõivuseadust (RLS)
Punktiga 1 suurendatakse RLS § 206 lõikes 1 kehtestatud riigilõiv 10 eurolt 20 eurole.
Muudatus on otseselt seotud ESS § 11 lõike 7 kavandatava muudatusega, millega pikendatakse
amatöörraadiojaama tööloa kehtivusaega viielt aastalt kümnele aastale. Kuna loa kehtivusaeg
kahekordistub, võimaldatakse amatöörraadiojaama tööloa omanikule ka riigi piiratud ressursiga
sagedusala kasutamist viie aasta asemel kümme aastat. Tasumisele kuuluva riigilõivu määra
tõstmine 20 eurole on proportsionaalne saadava hüve suurenemisega. Kümneaastase
kehtivusaja kohta jääb lõiv tööloa taotleja jaoks samaks ning mõistlikuks.
Punktiga 2 lisatakse RLS §-i 206 lõige 61, millega reguleeritakse raadioteenuse osutamiseks
sagedusloa väljastamise või sagedusloa pikendamise eest tasumisele kuuluva riigilõivu
määramise alust. Muudatused on vajalikud, et rakendada eelnõus kavandatavat ESS § 11
muudatust, millega lisatakse lõige 71 ning kehtestatakse raadioteenuse sagedusloa pikem, kuni
seitsmeaastane kehtivusaeg. Kuna sagedusluba antakse edaspidi pikemaks ajaks, tuleb luua
proportsionaalne ja õiglane riigilõivu määramise süsteem, mis võimaldab lõivu määrata kuni
10
seitsme aasta kohta, tasudes vastavalt sagedusloa kehtivusajale riigilõivu 1/7 osa RLS lisas 3
sätestatud määrast iga taotletava sagedusloa kehtivusaasta kohta.
Punktiga 3 lisatakse RLS § 206 lõike 71 lõppu täpsustus, et sättes ette nähtud riigilõiv rakendub
iga sagedusloale kantud sageduskanali või sagedusvahemiku kohta. Muudatus on vajalik, kuna
kehtiv sõnastus ei täpsusta, kas lühiajalise sagedusloa riigilõiv on taotluspõhine või
sageduspõhine. Kavandatava muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ja vältida
väärtõlgendusi. Täpsustusega sätestatakse üheselt, et riigilõivu tuleb tasuda iga eraldatava
sageduskanali ja -vahemiku kohta. Sõnastuse täpsustamine tagab, et riigilõivu suurus vastab
tegelikule halduskoormusele ja loa andmisega eraldatud ressursile.
Punktiga 4 täiendatakse RLS § 206 lõikeid 8 ja 10, lisades sätestatud regulatsioonile välistuse
raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatja sagedusloa puhul. Muudatus
välistab raadioteenuse sageduslubade puhul seni kehtinud lühiajaliste lubade riigilõivumäärade
kohaldamise, kuna eelnõuga planeeritakse ESS-is kavandatavate muudatustega arvestades
kehtestada raadioteenuste sageduslubadele uued täpsustatud riigilõivumäärad.
Punktiga 5 lisatakse RLS §-i 206 lõige 81, millega kehtestatakse lühiajalise, 8–31
kalendripäeva kehtiva raadioteenuse sagedusloa riigilõivuks 1/42 osa RLS lisas 3 märgitud
riigilõivu määrast. Muudatus on vajalik selleks, et luua proportsionaalne riigilõivumäär ajutiste
raadiolubadega seotud sageduslubade andmiseks.
Punktiga 6 lisatakse RLS §-i 206 lõige 101, millega kehtestatakse 32 päevast kuni 11 kuuni
kehtiva raadioteenuse sagedusloa riigilõivuks 1/84 osa RLS lisas 3 märgitud määrast iga kuu
kohta. Selline määr tuleneb loogikast, et aasta kohta rakendatav 1/7 osa määrast on jagatud 12-
ga ning seega saadud kuude arvuga arvestav sagedusloa riigilõivumäär, mis tagab sagedusloa
kehtivusega proportsionaalse lõivu.
Punktiga 7 täiendatakse RLS § 206 lõiget 13 ja välistatakse kavandatava regulatsiooni alt
raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatja sagedusluba. Muudatus on seotud
eelnõu § 4 punktiga 8, millega lisatakse raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu
raadiosaatjale antud sagedusloa riigilõivu kohta uus regulatsioon RLS § 206 lõike 131 näol.
Punktiga 8 lisatakse RLS §-i 206 lõige 131, mis sätestab, et raadioteenuse osutamiseks
ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale antud sagedusloa omaniku soovil sagedusloal lisas 3
nimetatud tingimuste muutmise eest tasutakse riigilõivu lisaks RLS § 206 lõikes 12 sätestatud
riigilõivumäärale 1/84 osa RLS lisas 3 sätestatud esialgse riigilõivumäära ja muudetud
tingimuste esialgsest suurema riigilõivumäära erinevusest iga kuu kohta, mis on jäänud
sagedusloa kehtivusaja lõppemiseni. Selle muudatusega kehtestatakse eelnevaga analoogne
proportsionaalse lõivu arvestuse kord ka juhuks, kui raadioteenuse sagedusloa tingimusi
muudetakse loa kehtivusaja jooksul. See tagab, et riigilõivu tasutakse ainult sagedusloa tegeliku
kehtivusaja eest.
Punktiga 9 kehtestatakse RLS lisa 3 uues sõnastuses. Lisa 3 uuendamine on vajalik, et viia
riigilõivumäärad vastavusse kõnesoleva eelnõuga kavandatavate muudatustega sageduslubade
kehtivusaegades ja arvestuspõhimõtetes. Samuti on uues redaktsioonis ühtlustatud digi-TV ja
digiraadio lõivumäärasid, kuivõrd nende erinev lõivumäär ei ole põhjendatud. Selle tulemusena
11
lähevad digiraadio load vähesel määral taotlejale soodsamaks ning lõivumäärad on loogilises
seoses lubade kehtivusaja ja eraldatava ressursiga.
Lisaks kaotatakse lisas 3 ette nähtud eraldi riigilõivumäärad väga suure võimsusega saatjate
jaoks, kuna tehnoloogia arengu tõttu ei ole nii suure võimsusega saatjaid enam kasutusel.
RLS lisas 3 muudetakse ka satelliitside maajaama riigilõivude määra. Arvestades ressurssi ja
satelliidisageduste planeerimise keerukust sõltumata sagedusalast ei ole põhjendatud praeguse
regulatsiooni kohane lõivu vähenemine kõrgematel sagedustel. Kõnealust lõivu tasuvad
globaalsed satelliitsideteenuse pakkujad konkureerivad Eesti ettevõtjatega samal turul, kuid
satelliitsageduste eest küsitav väike lõiv jätaks Eesti ettevõtjad, kes tasuvad sama teenuse
osutamise jaoks vajalike sageduste eest palju rohkem, ebavõrdsesse seisu.
Eelnõu §-ga 5 muudetakse tarbijakaitseseadust (TKS)
Punktiga 1 täiendatakse TKS § 41 lõiget 1 pärast sõnu „esimees ja“ tekstiosaga „käesoleva
paragrahvi lõikes 112 nimetatud juhul“. Muudatuse tegemine on vajalik tulenevalt komisjoni
koosseisu üldreegli muutmisest, mille kohaselt vaadatakse vaidlus üldjuhul läbi üheliikmelises
koosseisus (komisjoni esimees ainuisikuliselt).
Punktiga 2 muudetakse TKS § 41 lõikeid 111 ja 112 ning nähakse ette, et enamasti vaatab
komisjoni esimees tarbijavaidlusasja läbi ja lahendab vaidluse ainuisikuliselt (üheliikmeline
komisjon). See võimaldab kiiremat ja efektiivsemat menetlust. Kui vaidluse läbivaatamise
käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud ebaselged või keerukad, võib
komisjoni koosseisu kinnitada ka kolmeliikmelina. Kolmeliikmeline komisjon koosneb
komisjoni esimehest, ettevõtlus- või kutseliidu esindajast ja tarbijate huve esindava
organisatsiooni või asutuse esindajast. Ettevõtlus- või kutseliidu esindaja kinnitatakse
komisjoni koosseisu, lähtudes vaidlusega seotud kaupleja tegevusvaldkonnast. Tarbijate huvide
esindajana ei kinnitata komisjoni koosseisu vaidluse läbivaatamist ettevalmistanud ametnikku
(lõige 112).
Kehtiva seaduse kohaselt lahendab komisjon vaidlusi reeglina kolmeliikmelises koosseisus
ning kui asjaolud on selged, lahendab komisjoni esimees vaidluse ainuisikuliselt. Juba praegu
lahendab komisjoni esimees suurema osa vaidlusi ainuisikuliselt ning seetõttu tehakse seaduses
muudatus, mille kohaselt lahendab vaidluse enamasti üksnes komisjoni esimees, v.a kui
vaidluse asjaolud ei ole selged.
Kui vaidlust vaatab läbi komisjoni esimees ainuisikuliselt, tagab see kiirema lahendi nii
tarbijale kui ka kauplejale, kuna puudub vajadus kaasata tarbijate ja kauplejate esindajat,
kellega tuleks eraldi kokku leppida sobiv aeg kaasuse aruteluks.
Kehtiva TKS § 41 lõigetes 111 ja 112 on juba sätestatud põhimõtted, kuidas komisjoni koosseis
kujuneb, kuid kuna eelnõuga tehakse muudatused komisjoni koosseisu üldreeglis, tuleb sätete
111 ja 112 asukohad vahetada. Kuigi hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 37 sätestab, et
kehtiva seaduse struktuuriosade numeratsiooni ei muudeta, tuleb seda antud juhul siiski teha,
sest komisjoni koosseisu üldreegli muudatuse tõttu ei ole sätete loogilist järjestust muul viisil
võimalik tagada kui sätete asukohti omavahel vahetades.
Punktiga 3 sätestatakse komisjoni sekretariaadi kohustus istungeid helisalvestada, mitte enam
protokollida, nagu seda näeb ette kehtiv regulatsioon. Istungite protokollimiseks puudub
12
praktiline vajadus, sest uued tehnilised lahendused võimaldavad istungeid kiirelt ja lihtsalt
helisalvestada. Seega puudub vajadus koostada mahukaid ja aeganõudvaid protokolle.
Punktiga 4 tehakse muudatus TKS § 47 lõike 3 punktis 4 ning nähakse ette, et avaldust ei pea
võtma menetlusse siis, kui vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või tarbija nõude suurus on
alla 50 euro. Kehtivas korras on alampiiriks 30 eurot ja see on kehtinud juba üle kaheksa aasta.
Arvestades inflatsiooni, on nõude esitamise alampiiri tõstmine asjakohane ja vajalik.
Komisjonile jääb endiselt kaalutlusõigus ka alla 50 euro suuruste nõuete menetlemiseks, seda
näiteks juhul, kui vaidluse lahendamine on oluline praktika kujundamise seisukohast. Seega on
komisjon pädev lahendama ka väiksema summa (alla 50 euro) üle peetavat vaidlust, juhul kui
see on oluline paljude tarbijate õiguste seisukohast. Näiteks võib olla oluline lahendada vaidlus,
mis puudutab sideettevõtjate poolt tuhandetele tarbijatele saadetud arveid, ning kujundada
selles küsimuses tarbijaõiguslik praktika, vaatamata sellele, et konkreetsele tarbijale esitatud
arve võib olla väike. Komisjonis menetlemisele kuuluva nõude suurendamisel 30-lt eurolt 50-
le eurole väheneks menetluste arv (maksimaalselt 14%) ning seejuures ka ressurss ja koormus
nii ettevõtjatel, kes menetluses osalema peavad, kui ka sekretariaadil ja komisjoni esimehel, kes
kaebusi lahendavad ja menetlusi läbi viivad. Kehtivas korras on alampiiriks 30 eurot ja see on
kehtinud juba üle kaheksa aasta.
Punktiga 5 tehakse muudatus TKS § 47 lõikes 3, millega antakse komisjoni sekretariaadile
lisapädevus otsustada, millal jätta tarbija avaldus menetlusse võtmata või menetlus lõpetada.
Muudatustega antakse sekretariaadile õigus jätta tarbija avaldus menetlusse võtmata või
menetlus lõpetada, kui: 1) avaldus ei ole esitatud tarbija seadusega kaitstud õiguse ega huvi
kaitseks; 2) tarbija taotletava eesmärgi saavutamine kohtuvälises menetluses on perspektiivitu;
3) vaidluse lahendamine ei ole võimalik põhjaliku uurimise ja tunnistajate ärakuulamiseta ning
seda oleks otstarbekam lahendada maakohtus; 4) vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või
tarbija nõude suurus on alla 50 euro ja vaidluse lahendamine ei ole oluline praktika kujundamise
või senise praktika olulise muutmise vajaduse seisukohast, vaidlusel ei ole tähendust võimalike
teiste tarbijate jaoks või tegemist ei ole lepingu täitmise või lepingu tühisuse tuvastamise
nõudega.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt on selline pädevus komisjoni esimehel, kes teeb otsuse vastavalt
sekretariaadi ettevalmistatud ettepanekule. Seega on juba praegu komisjoni sekretariaadil
pädevus ja kogemus selliste otsuste tegemiseks, kuid need vormistab esimees. See on lisakulu
riigile, sest komisjoni esimehi tasustatakse tunnipõhiselt. Sellise pädevuse andmisega
sekretariaadile vähendatakse esimeeste koormust ning kuna juba praegu vormistavad esimehed
sellised otsused sekretariaadi ettepanekul, puudub alus kahelda sekretariaadi pädevuses
selliseid otsuseid teha. Komisjoni sekretariaat koosneb õigusharidusega juristidest, kes teevad
juba praegu suure osa ettevalmistavat tööd ära. Sisulise otsuse tegemise pädevus jääb jätkuvalt
komisjoni esimehele (TKS § 57).
Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks TKS § 47 lõike 4 esimene lause, mille kohaselt tarbija
avalduse menetlusse võtmata jätmise otsustab komisjoni esimees sekretariaadi ettepanekul.
Lause tunnistatakse kehtetuks, kuna komisjoni sekretariaadile antakse juurde pädevus jätta
tarbija avaldus menetlusse võtmata või menetlus lõpetada sama paragrahvi lõike 3 punktide 1–
4 alusel. Kehtiva regulatsiooni alusel otsustab seda komisjoni esimees sekretariaadi
ettepanekul.
Punktiga 7 muudetakse TKS § 51 lõiget 2 ja nähakse ette, et vaidlus vaadatakse läbi ja
lahendatakse kirjalikus menetluses ning et tarbija võib taotleda asja arutamist suulisel istungil.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib tarbija taotleda asja arutamist suulisel istungil ning
13
komisjonil puudub alus sellest keeldumiseks, kuigi menetluse käigus võib saada komisjonile
selgeks, et suuliseks istungiks vajadus puudub. Komisjoni esimees võib jätta tarbija taotluse
rahuldamata, kui vaidluse lahendamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel
on vaidluse asjaolud selged ja otsuse tegemine asjas on võimalik ilma suulise arutamiseta.
Sealjuures näitab komisjoni praktika, et ligi 60% tarbijavaidlusasju lahendatakse kirjalikus
menetluses ja kui tarbija ongi taotlenud asja suulist arutamist, siis sageli ei ilmu kaupleja
istungile. Seetõttu võib eeldada, et kavandatav muudatus ei mõjuta oluliselt komisjoni
väljakujunenud praktikat.
Punktiga 8 jäetakse TKS § 51 lõikest 3 välja sõnad „kui tarbija on selleks soovi avaldanud
või“. Komisjoni esimehele jääb kaalutlusõigus korraldada istung, kui ta peab seda vajalikuks.
Punktiga 9 muudetakse TKS § 54 pealkirja ja jäetakse välja nõue tarbijavaidluste komisjoni
suulisi istungeid protokollida, kuna tänapäevased tehnilised abivahendid võimaldavad
komisjoni istungite arutelu helisalvestada, mistõttu puudub komisjoni sekretariaadil vajadus
koostada mahukaid protokolle.
Punktiga 10 tehakse muudatus TKS § 54 lõikes 1 – kaotatakse ära komisjoni sekretariaadi
kohustus istungeid protokollida ja see asendatakse helisalvestamise kohustusega. Võrreldes
kehtiva seadusega jääb samaks see, et komisjoni esimees otsustab istungi helisalvestamise
(kehtivas seaduses protokollimise) vajaduse üle olukorras, kus vaidlevad pooled istungil ei
osale.
Punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks TKS § 54 lõiked 11 (kohustuslikud andmed protokollis)
ja 2 (protokolli allkirjastamise kohustus), kuna eelnõuga kaotatakse ära tarbijavaidluste
komisjoni sekretariaadi kohustus protokolle koostada ning protokollide koostamine
asendatakse istungi helisalvestamisega. Kuna edaspidi komisjoni istungeid ei protokollita, vaid
need helisalvestatakse, siis kaob vajadus protokolle allkirjastada.
Punktiga 12 asendatakse TKS § 54 lõikes 3 sõna „protokolle“ sõnaga „helisalvestisi“.
Muudatuse tingib asjaolu, et uue regulatsiooni kohaselt komisjoni istungeid ei protokollita, vaid
need helisalvestatakse.
Eelnõu §-ga 6 muudetakse tubakaseadust (TubS)
Muudatusega täiendatakse TubS § 22 lõikega 21, mille kohaselt tubakatoote ja tubakatootega
seonduva toote müügisaaliga müügikoht on kaupleja valduses olev selgelt eristatav ja piiritletud
ala, kuhu tarbija siseneb tehingu tegemiseks.
Tubakaseaduse muudatustega luuakse õigusselgust müügisaaliga müügikoha termini
defineerimise teel. Tubakaseadus keelab üldjuhul tubakatoodete müügi müügisaalita
müügikohas. Tegemist on tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete
jaemüügikohale kehtiva esemelise majandustegevuse nõudega, mida ei kohaldata vaid
müügikohtadest moodustuval marsruudil liikuvale, kauba jaemüügiks kohandatud sõidukile ja
kioskile. Müügisaaliga müügikoht on seaduses aga defineerimata. Seetõttu on erinevate
müügikohtade seadusele vastavuse hindamine olnud ettevõtjate jaoks praktikas keerukas, eriti
just avalikke üritusi arvestades. Õigusselguse põhimõtte kohaselt peavad õigusaktid olema
piisavalt selged ja arusaadavad, et isikutel oleks mõistlik võimalus riigi tegevust ette näha ja
kohandada oma tegevust sellele vastavalt. Seetõttu on vaja müügisaaliga müügikoha termin
defineerida seaduse tasandil.
14
Legaaldefinitsioonis on oluline esile tuua, et tegemist ei pea olema siseruumiga, vaid tegemist
võib olla ka alaga või piirkonnaga, mis aga peab olema ülejäänud ala või ruumiga võrreldes
selgelt piiritletud ja seega eristatav. Sealjuures on oluline, et tooted ega kaubamärgid ei oleks
nähtavad väljastpoolt seda ala (TubS § 22 lg 31 p 1). Alana võib sealjuures käsitleda ka telki
või muud ajutist lahendust, kui see täidab eelnimetatud tingimused. Kuna definitsiooni kohaselt
peab tarbijal olema võimalik siseneda selgelt eristatavale alale, ei ole võimalik kasutada
tubakatoodete müügiks põrandale asetatud riiulit või ratastega käru.
Õigusnormide selgus ja ühesemalt mõistetavus võimaldavad ettevõtjatel edaspidi paremini aru
saada müügisaaliga müügikoha nõude sisust. Defineerimine loob ettevõtjatele õiguskindlust.
Kuna müügisaaliga müügikoha nõue kehtib, ei kaasne muudatusega uusi kohustusi.
Eelnõu §-ga 7 muudetakse turismiseadust (TurS)
Eelnõuga täiendatakse TurS § 151 lõiget 10 pärast sõna „väljastamist“ sõnadega „käesoleva
seaduse § 8 lõikes 3 nimetatud viisil”. Turismiseaduse § 151 lõige 10 kohustab reisiettevõtjat
edastama TTJA-le tagatise olemasolu tõendava dokumendi (allkirjastatud kindlustuspoliis,
pangagarantii) viivitamata pärast tagatise väljastamist. Tagatise dokumendi enese esitamise
viisi ei ole seni TurS-is reguleeritud. Muudatuse kohaselt saab tagatise dokumenti esitada
edaspidi üksnes majandustegevusregistri kaudu (Eesti teabevärava või notari kaudu), nagu
esitatakse majandustegevusteade. Kehtivad MSÜS ja TurS näevad ette, et reisiettevõtja esitab
majandustegevusteates andmed tagatise suuruse, kehtivuse alguskuupäeva ja lõpukuupäeva
ning tagatise väljastanud ettevõtja kohta. Kuna enamik tagatisi väljastatakse üheks aastaks, siis
peab reisiettevõtja tagatise andmeid registris uuendama pea iga aasta, tagamaks registriandmete
õigsuse. Tagatise dokumendi hõlpsaks esitamiseks on majandustegevusteates loodud võimalus
lisada see failina tagatise andmete juurde, kuid jätkuvalt kasutatakse ka võimalust esitada
tagatise dokument e-posti teel. Lihtsustamise ja menetluste kiirendamise eesmärgil nähakse
edaspidi ette, et ettevõtja esitab ka tagatise dokumendi(d) sama ühtse kanali kaudu. Muudatus
aitab tagada TTJA-s avalike ressursside tulemusliku ja efektiivse kasutuse, vähendades
koormust, mis kaasneb tagatisega seotud andmete ja dokumentide eri viisidel vastuvõtmise,
registreerimise ja nende vastavuse kontrollimisega.
Eelnõu §-ga 8 muudetakse väärismetalltoodete seadust (VMTS)
Punktiga 1 muudetakse VMTS § 201 lõikeid 1–4. Paragrahvi 201 lõikes 1 tehakse muudatus,
mille järgi on nimemärgise registreering edaspidi tähtajatu ehk nimemärgis tuleb registreerida
üks kord. Kehtiva korra järgi on registreering tähtajaline ja vajab iga kümne aasta tagant
uuendamist, mis tekitab nii ettevõtjatele kui ka TTJA-le juurde halduskoormust.
VMTS § 201 lõiget 2 muudetakse ja see sõnastatakse ümber nii, et edaspidi tuleb nimemärgise
registreeringule tähtaeg määrata ainult juhul, kui nimemärgise registreerimisel sissevedaja
esitatud sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalik nõusolek on tähtajaline.
Sellisel juhul tuleb lähtuda sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalikku
nõusolekusse märgitud tähtajast. Tegemist on kehtiva nõudega, mis VMTS-is säilitatakse.
VMTS § 201 lõikes 3 sätestatakse tingimused, mille täitmise korral tuleb tähtajalist
nimemärgise registreeringut pikendada. Pikendamine on võimalik juhul, kui:
1. sissevedaja on tasunud vastava riigilõivu ning
2. esitanud uue kirjaliku nõusoleku sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtjalt.
15
Kirjeldatud tingimuste sätestamine tagab selguse ja läbipaistvuse sama paragrahvi lõikes 2
kirjeldatud tähtajalise registreeringu pikendamise protsessis ning välistab tõlgendamisruumi.
Varem kehtisid samad tingimused kõigi nimemärgiste pikendamisele, kuid kuna eelnõuga
muudetakse ilma kirjaliku nõusoleku kohustuseta nimemärgised tähtajatuks, siis kitsendatakse
tingimusi ainult eelnõukohases § 201 lõikes 2 kirjeldatud nimemärgistele.
VMTS § 201 lõikega 4 kitsendatakse TTJA-le nimemärgise registreeringu lõppemisest
teatamise kohustust ainult juhtudele, kui lõpeb kavandatud VMTS § 201 lõikes 2 kirjeldatud
kirjaliku nõusoleku kehtivusaeg. Muudatusega säilitatakse etteteatamise tähtaeg, milleks oli
vähemalt kaks kuud.
Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks VMTS § 201 lõige 5, mis on tehniline muudatus ilma
sisulise muutuseta. Seda, kas registreeringu kehtivusaega pikendatakse kande tegemisega või
muul viisil, ei ole vaja seaduse tasandil reguleerida.
Punktiga 3 täiendatakse § 55 lõikega 7, mille kohaselt loetakse enne muudatuse jõustumist
registreeritud nimemärgised kehtivaks tähtajatult, välja arvatud juhul, kui registreering põhines
tähtajalisel kirjalikul nõusolekul. Lisatava sättega välditakse, et juba tähtajaliselt registreeritud
nimemärgised kaotaksid kehtivuse kehtivustähtaega lõpetava päeva saabumisega.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei ole kasutusele võetud uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. ESS-i ja RLS-iga tehtavad muudatused on
peamiselt riigisisese haldusmenetluse ja riigilõivude korra täpsustused, mis ei ole vastuolus
Euroopa elektroonilise side seadustiku (direktiiv (EL) 2018/1972) põhimõtetega.
Halduskoormuse vähendamine on kooskõlas Euroopa Liidu parema õigusloome põhimõtetega.
6. Seaduse mõjud
Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju järgmistes valdkondades:
sotsiaalne mõju, majanduslik mõju, mõju regionaalarengule ning mõju riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse korraldusele. Muid valdkondi eelnõuga kavandatavad muudatused ei mõjuta.
Alkoholiseadus
Kavandatav muudatus: lisatakse täpsustus, et müügisaali nõue ei kohaldu alkohoolse
joogi jaemüügile e-kaubanduses, toitlustuses ega avalikul üritusel.
Mõju valdkond: majanduslik mõju
Sihtrühm: väikeettevõtjad, e-kaubanduse platvormid, toitlustusasutused, avalike ürituste
korraldajad
Mõju võib pidada väheoluliseks. Muudatus loob õigusselguse, et alkohoolse joogi jaemüüjal
on võimalik e-kaubanduses, toitlustusettevõttes ja avalikel üritustel müüa alkoholi ilma
müügisaali olemasoluta. See toetab regionaalset ettevõtlust. Praegu seaduses olev teatav
vasturääkivus võis tekitada ettevõtjates segadust, kas toitlustusettevõttes ja avalikul üritusel on
lubatud alkoholi jaemüük ilma füüsilise müügisaali olemasoluta. Muudatusega kaob see
vasturääkivus ning toetatakse ka järelevalvet.
16
Mõju valdkond: mõju regionaalarengule
Sihtrühm: maapiirkondade ettevõtjad, kohalike ürituste, laatade ja festivalide korraldajad
Muudatuse mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. See loob õigusselguse, et
alkohoolse joogi jaemüük on avalikel üritustel, sealhulgas laatadel ja festivalidel, lubatud ka
ilma püsiva müügisaali olemasoluta. Muudatus toetab regionaalset ettevõtlust ning kaudselt ka
turismi.
Kavandatav muudatus: muudetakse alkohoolsete jookide jaemüügi regulatsiooni selliselt,
et jaemüük on lubatud e-kaubanduses ilma kauplust või toitlustusettevõtet omamata.
Mõju valdkond: majandus
Sihtrühm: väikeettevõtjad, e-kaubanduse platvormid, tootjad
Mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. Muudatus vähendab ettevõtjate
halduskoormust ja kulusid, kuna kaob kohustus pidada füüsilist müügisaali. E-kaubanduse
kaudu müük muutub paindlikumaks, mis soodustab väikeettevõtlust ja kohalike väiketootjate
turulepääsu. Füüsilise müügisaali nõue, mis on osutunud ebaefektiivseks ja konkurentsi
moonutavaks, kaob ära. Ettevõtjad ei ole kohustatud oma senises tegevuses muudatusi tegema,
kuid neil avaneb võimalus teha majandustegevust väiksemate kuludega, kui nad ei soovi pidada
eraldi füüsilist müügisaali. Muudatus mõjutab positiivselt kõiki ettevõtjaid, sealhulgas
ekspordiga tegelevaid äriühinguid ja e-residentide asutatud Eestis registreeritud ettevõtjaid, kes
on tundnud huvi just veebimüügi vastu. See laiendab ettevõtjate võimalusi müüa tooteid otse
kliendile. Suureneb ettevõtja iseseisvus oma majandustegevuse korraldamisel ja planeerimisel.
Positiivse mõjuna võib esile tõsta ka suuremat mõju väike- ja kohalikele ettevõtjatele, kellel on
nüüd lihtsam oma tooteid otse tarbijatele turustada. Seeläbi lüheneb tehinguahel võrreldes
edasimüügiga kauplustele ning ahela lühenemine võib tähendada tarbijale odavamat toote hinda
ja tulu liikumist otse tootjale.
Mõju valdkond: halduskorraldus
Sihtrühm: kohalikud omavalitsused, järelevalveasutused (TTJA, PPA, MTA, PTA)
Muudatuse mõju TTJA-le on oluline. See vähendab halduskoormust, kuna kaob vajadus
menetleda näilisi poode (nt laoruumides või olematu lahtiolekuajaga), mis on loodud üksnes
kehtiva seaduse nõude täitmiseks. Füüsilise müügisaali olemasolu ei ole hõlbustanud e-
kaubanduse müügitehingute kontrollimist, kuna veebimüügi üle on tulnud teha eraldi
järelevalvet.
Kuna ettevõtjatel kaob vajadus pidada fiktiivseid poode alkoholi jaemüügiks e-kaubanduse
kaudu, võib eeldada, et paljud sellised müügikohad suletakse, kuna nende pidamine on olnud
lisakulu. Selle tulemusel väheneb TTJA ja PPA kontrollitavate müügikohtade arv. Tõenäoliselt
on mõju PPA-le (vanusekontroll) siiski minimaalne, kuna paljudes fiktiivsetes poodides müüki
tegelikult ei toimu.
Samas on oodata mõningast majandustegevuse registri ja PTA teavituste arvu kasvu, kuna kõik
e-poodi pidavad ettevõtjad, kellel füüsiline müügikoht puudub, ei ole siiani teinud nõutavaid
teavitusi. Selliste teavituste arvu kasv on aga eelduslikult ühekordne, kuna muudatuse
jõustumise järel võib oodata, et need, kellel on teavitused tegemata, teevad need ära. Samas
võib alkohoolse joogi iseseivalt e-kaubanduses müümise lubamise järel eeldada selle
17
tegevusvormi mõningast kasvu. Edaspidi võib piirangu kadumise tõttu eeldada toodete
mõningast suuremat müüki e-kaubanduse kaudu, mis järelevalveasutustele tähendab laiemat
kontrollitavate ringi. Kuna e-kaubanduses müümine on ka praegu lubatud, ei ole siiski alust
prognoosida koormuse märgatavat kasvu. Erinevalt kauplusest või toitlustusettevõttest saab e-
kaubanduse puhul paljude nõuete täitmist kontrollida ka toiminguid kohapeal tegemata,
mistõttu on järelevalvetoimingute tegemine lihtsam, kiirem ja ajaliselt paindlikum nii
korrakaitseorganile kui ka ettevõtjale. Kogumis võib järelevalvatavate e-kaubanduse
müügikohtade arvu suurenemist tasakaalustada mõnegi füüsilise müügikoha kadumine.
Seetõttu võib eeldada, et järelevalveasutused ei vaja muudatuse tõttu lisaressurssi, vaid eelkõige
võib muudatus mõjutada mõningal määral juba tehtavate toimingute iseloomu ja ressurss minna
ühelt toimingult teisele.
Kavandatav muudatus: kaotatakse kassaaparaadi nõue ning sätestatakse, et alkohoolse
joogi jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui kellaaja täpsusega
fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõik alkohoolse joogi jaemüügi
tehingud.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: väikeettevõtjad, kauplused ja toitlustusasutused
Mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. Kassaaparaadi nõude kaotamine vähendab
ettevõtjate halduskoormust ja kulusid, eriti väiksemate müügikohtade puhul, kus kassaaparaadi
soetamine ja ülalpidamine on olnud ebamõistlikult koormav. Oluline on, et puuduvad
konkreetsed nõuded kassaaparaadile ning sõnasõnalise tõlgenduse kohaselt on kassaaparaat
spetsiaalne seade rahaliste arvelduste tegemiseks kassas. Sellisest tõlgendusest lähtuvalt ei
sobiks kassaaparaadiks nt tahvelarvuti, mis võib sobiva tarkvaralise lahenduse puhul olla piisav
nõuete täitmiseks. Muudatusega jääb ettevõtjale vabadus valida sobiv tehniline lahendus
müügitehingute salvestamiseks, mis toetab ka innovatsiooni. Regulatsioon muutub
tehnoloogianeutraalseks, rõhutades tulemuse olulisust – tehingu andmete fikseerimist, mitte
konkreetse seadme kasutamist. Ettevõtjatele ei kaasne kohustust kassaaparaadist vabaneda ja
ettevõtjad võivad jätkata olemasoleva kassaaparaadi kasutamist, eeldusel, et sellega on
võimalik fikseerida vajaminevad andmed kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: TTJA, kohalikud omavalitsused
Mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. Seni kehtiva seaduse kohaselt on ettevõtjal
kohustus omada kassaaparaati. Samas on järelevalve seisukohalt eelkõige tähtis tehingu aja
fikseerimine kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Edaspidi ei pea järelevalve korras
eraldi tuvastama, kas ettevõtja kasutatav süsteem on käsitatav kassaaparaadina või muu
süsteemi kasutamine kassaaparaadi nõude täitmata jätmise tõttu korrarikkumine. Seega saab
muudatuse järel keskenduda üksnes sellele, et tehingu kellaaeg oleks säilitatud.
Kavandatav muudatus: sätestatakse, et alkohoolse joogi valduse üleandmisel peab senine
valdaja tuvastama valduse omandaja vanuse kas isikut tõendava dokumendi alusel või
kõrge usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteemi vahendiga, välja arvatud juhul,
kui isik on ilmselgelt täisealine või tema isik on senisele valdajale teada.
Mõju valdkond: sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju
Sihtrühm: tarbijad, müüjad, üldsus
18
Mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. E-identimise võimaldamine loob täiendava
turvalise kanali vanuse kontrolliks, mis on eriti oluline e-kaubanduses ja kontaktivabas müügis.
See suurendab innovatsiooni ning tarbija jaoks kiirust ja mugavust, eesmärgiga tagada kontroll,
et alaealisele ei müüdaks alkoholi.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: alkoholi müüjad, e-kaubanduse platvormid
Mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. Muudatus võimaldab müüjatel valida
vanuse tuvastamiseks sobiv tehniline lahendus, sealhulgas Smart-ID ja Mobiil-ID, mis
vähendab vajadust kontrollida füüsilist dokumenti. Samas võib see tähendada vajadust
investeerida uutesse süsteemidesse, mis võib olla koormav väiksematele ettevõtjatele. Kuna
uute süsteemide loomise kohustust ei ole ja see on ettevõtja vaba valik, kas võtta uusi süsteeme
kasutusele, siis majanduslikult kahjulik mõju ettevõtja jaoks puudub. Ettevõtja võib ka edaspidi
tuvastada isiku vanuse, paludes ostjal esitada isikut tõendav dokument. See, kas ja milliseid
muid tehnilisi lahendusi ettevõtja tarbijale vanuse tuvastamiseks pakub, on ettevõtja valida, v.a
e-kaubanduse puhul, kus alkohoolse joogi ostja vanust saabki enne tehingu tegemist või kauba
tarbijale üleandmist (nt väljastades pakiautomaadi kaudu) kontrollida vaid tehnilise lahenduse
abil.
Elektroonilise side seadus
Kavandatav muudatus: tarbetu aruandluse vähendamine.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: sideturul tegutsevad ettevõtjad
Tarbetu aruandluse vähendamine toob kaasa positiivse mõju sideteenuse osutajatele. Praegu
küsib TTJA aruandluseks ettevõtjatelt pidevalt andmeid nende tegevuse kohta. See kohustus
tekitab ettevõtjatele nii otseseid kui ka kaudseid kulusid, kuna nõuab tööaega andmete
kogumiseks, töötlemiseks, kontrollimiseks ja edastamiseks. Aruandluskohustuse muutmine
aastapõhiseks vähendab oluliselt ettevõtjate halduskoormust. Andmete kogumise ja esitamise
sageduse vähenemine vabastab ettevõtjate ressursse, mida saab suunata põhitegevuse
arendamisse, näiteks teenuste kvaliteedi parandamisse, innovatsiooni või klienditeenindusse.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: TTJA, Justiits- ja Digiministeerium
TTJA jaoks väheneb andmete kogumise, süstematiseerimise, analüüsimise ja säilitamisega
seotud töömaht. Kvartaliaruannete koostamise ja esitamise kohustuse kaotamine ettevõtjatel
võimaldab TTJA-l oma ressurssi tõhusamalt kasutada. Vabanenud ressurssi on võimalik
suunata olulisemate ja sisulisemate ülesannete täitmisse. TTJA saab keskenduda põhjalikumale
iga-aastasele turuülevaatele, mis annab pikaajalistest trendidest parema pildi kui sagedased,
kuid pealiskaudsemad kvartaliaruanded. See on kooskõlas praktikaga, mis on näidanud, et
sideteenuste turul ei toimu ühes kvartalis sedavõrd olulisi muutusi, mis nõuaksid pidevat
detailset aruandlust.
Ka Justiits- ja Digiministeeriumi töökoormus väheneb, kuna kvartaliülevaadete vastuvõtmise,
läbitöötamise ja arhiveerimise kohustus kaob.
19
Justiits- ja Digiministeerium saab vabanenud ressurssi tõhusamalt kasutada valdkonna
strateegiliste küsimustega tegelemiseks, selle asemel et töödelda sagedasi, kuid
väheinformatiivseid aruandeid. Samas saab Justiits- ja Digiministeerium siiski tutvuda
aastapõhiste aruannetega, mis annavad põhjalikuma turuülevaate ning peegeldavad
efektiivsemalt turu pikaajalisi arengusuundi.
Kavandatav muudatus: pikendatakse raadioamatööri tööloa kehtivuseaega viie aasta
pealt kümne aasta peale.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: raadioamatööri tööloa taotlejad
Raadioamatööri tööloa kehtivusaja pikendamine kümnele aastale avaldab positiivset mõju loa
omanikele ja uutele taotlejatele. Mõju on peamiselt seotud halduskoormuse vähenemisega.
Loaomanikud ei pea enam iga viie aasta tagant taotlust esitama, dokumente täitma ja tegema
muid kaasnevaid tegevusi. Pikem kehtivusaeg annab raadioamatööridele suurema kindlustunde
ja stabiilsuse. Väheneb oht, et loa pikendamine ununeb ja tegevus katkeb.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: TTJA
Tööloa kehtivusaja pikendamine vähendab otseselt ja püsivalt TTJA menetletavate
pikendamistaotluste arvu. Pikas perspektiivis väheneb esitatavate pikendamistaotluste hulk
ligikaudu poole võrra, mis toob kaasa olulise töökoormuse languse. Töökoormuse
vähenemisest vabanevat ressurssi – nii tööaega kui ka sellega seotud kulusid – saab TTJA
suunata teistesse olulistesse ülesannetesse.
Kavandatav muudatus: ühtlustatakse raadio- ja sagedusloa kehtivusajad.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: raadiosagedustel tegutsevad raadioteenuse osutajad
Raadio- ja sagedusloa kehtivusaegade ühtlustamine avaldab raadiosagedustel tegutsevatele
raadioteenuse osutajatele olulist positiivset mõju. Erineva kehtivusajaga lubade haldamine on
ettevõtjate jaoks ebaefektiivne ja tekitab asjatut bürokraatiat. Lubade kehtivusaegade
sünkroniseerimine vähendab administratiivset segadust ja kulusid. Ühtlustatud ja pikemad
lubade kehtivusajad annavad ettevõtjatele stabiilsema tegevuskeskkonna. See on eriti oluline
kapitalimahukate investeeringute tegemisel, kuna ettevõtja saab kindel olla, et tema tegevuseks
vajalikud load kehtivad prognoositava ja piisavalt pika perioodi vältel. Ettevõtjad ei pea enam
pidama arvestust lubade erinevate tähtaegade üle ja esitama pikendamistaotlusi eri aegadel.
Lubade haldamine muutub lihtsamaks. Lubade üheaegne pikendamine võimaldab ettevõtjal
planeerida oma tegevust ja eelarvet efektiivsemalt.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: TTJA
Muudatusel on positiivne mõju TTJA töökorraldusele. Erineva kehtivusajaga lubade
menetlemine on killustatud ja ressursimahukas tegevus. Lubade kehtivusaegade ühtlustamine
võimaldab TTJA-l oma tööd paremini planeerida ja muuta see süsteemsemaks. Selle asemel, et
20
käsitleda sama ettevõtja erinevaid lubasid eri aegadel, saab neid menetleda koos, mis säästab
oluliselt tööaega.
Kavandatav muudatus: majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus „Tehnilise
Järelevalve Ameti tehnilise järelevalve teostamise statsionaarsete seadmete paiknemise
piirkonnad“ tunnistatakse kehtetuks.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: raadiosagedusi kasutavad ettevõtjad
Määruse ja selle aluseks olevate seadusesätete kehtetuks tunnistamisel on majandusele otsene
positiivne mõju. Kehtiv regulatsioon takistab sagedusloa andmist teatud geograafilistes
piirkondades, mis piirab ettevõtjate vabadust paigaldada oma saatjaid tehniliselt ja
majanduslikult kõige otstarbekamatesse asukohtadesse. Selle piirangu kaotamine suurendab
paindlikkust ja soodustab investeeringuid. Regulatsiooni lihtsustamine muudab sageduslubade
taotlemise protsessi ettevõtjate jaoks läbipaistvamaks ja arusaadavamaks.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: TTJA
Muudatusel on positiivne mõju TTJA töökorraldusele, kuna see kaotab ühe sagedusloa
andmisest keeldumise aluse ning sellega seotud menetlustoimingud. TTJA ei pea sagedusloa
taotluste menetlemisel enam kontrollima, kas kavandatav saatja asub monitooringujaama
kaitsepiirkonnas. See muudab lubade menetlemise kiiremaks ja vähem bürokraatlikuks.
Aegunud ja tehnoloogia arengule jalgu jäänud piirangute kaotamine on osa heast haldustavast.
See viib õigusruumi vastavusse tänapäeva tehnoloogilise reaalsusega, kus
monitooringuseadmed on piisavalt häirekindlad.
Kavandatav muudatus: tarbetu dokumentatsiooni vähendamine ja õigusselguse loomine.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: sideturul tegutsevad ettevõtjad
Kavandatavatel muudatustel on sideturul tegutsevatele ettevõtjatele selge ja üheselt positiivne
mõju. Need muudatused vähendavad bürokraatiat, suurendavad tegevusvabadust ning
muudavad õigusruumi selgemaks ja paindlikumaks. Kuigi iga üksik muudatus võib tunduda
väiksena, on muudatuste kogumõju halduskoormuse vähendamise näol märgatav. Ettevõtja ei
pea enam esitama selliseid dokumente, mis on riigiasutuse enda andmebaasis olemas. See
kaotab ära sisutühja protseduurilise sammu, säästes ettevõtja aega ja ressurssi, mida saab
kasutada põhitegevuseks. Vormide kaotamine sagedusõiguste üleandmisel tähendab, et
ettevõtjad saavad esitada teateid ja taotlusi vabas vormis, mis vastab seaduses nõutud sisule.
Sagedusõiguste üleandmise korda sätestava määruse kehtetuks tunnistamine lihtsustab oluliselt
protsessi mõistmist. Regulatsiooni lihtsustamine annab ettevõtjatele rohkem paindlikkust oma
äriprotsesside korraldamisel. Aegunud tehniliste kriteeriumite kaotamine vabastab ettevõtjad
kohustusest järgida regulatsiooni, mis ei vasta enam tänapäeva tehnoloogilisele reaalsusele. See
annab neile vabaduse lähtuda oma tegevuses kehtivatest standarditest ja parimast praktikast.
Ebavajalike ja aegunud õigusaktide (määrused, vorminõuded) kehtetuks tunnistamine ja
sõnastuse uuendamine muudab õigusruumi selgemaks ja arusaadavamaks. Ajakohane
õigusruum on stabiilse ja prognoositava ärikeskkonna oluline osa.
21
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: TTJA
Muudatuste kogumõju TTJA töökorraldusele on positiivne. Muudatused optimeerivad TTJA
sisemisi tööprotsesse, vähendavad bürokraatiat ja annavad otsuste tegemiseks selgema
õigusliku aluse. Kõige otsesem mõju on sagedusloa menetluse muutmisel. Selle asemel, et
hallata taotlejate saadetud dokumente (raadiolube), mida TTJA ise väljastab, saab TTJA teha
kiire ja usaldusväärse kontrolli omaenda andmebaasist. See asendab ebaloogilise ja aeganõudva
protseduuri tõhusa sisemise kontrolliga. Aegunud tehnilise kriteeriumi kaotamine vabastab
TTJA kohustusest rakendada praktikas kasutut õigusnormi. Loobumine kohustuslikest
vormidest ja eraldi määrusest sageduskasutusõiguse üleandmisel vähendab TTJA töökoormust.
Kaob vajadus vorme hallata ja uuendada.
Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud
Sihtrühm: üldsus, side- ja meediateenuste tarbijad
Otsene sotsiaalne mõju on väike, kuid kaudselt aitab õigusruumi korrastamine kaasa
stabiilsemale ja prognoositavamale teenuse osutamisele. Kavandatavate muudatuste sotsiaalne
mõju on peamiselt pikaajaline, avaldudes läbi tõhusama riigihalduse ja paremini toimiva turu.
Kiirem ja sujuvam asjaajamine riigiga võib soodustada uute teenuste turule toomist või
olemasolevate laiendamist, mis rikastab tarbijate valikuvõimalusi. Efektiivsemalt tegutsev
TTJA suudab paremini täita oma põhiülesandeid, näiteks teha turujärelevalvet ja lahendada
raadiohäiretega seotud probleeme, mis tagab tarbijatele kvaliteetsema ja stabiilsema teenuse.
Lõhkematerjaliseadus
Kavandatav muudatus: lõhkematerjali veoloa kohustuse kaotamine riigisiseste vedude
korral. Eesti territooriumi piires lõhkematerjali vedamise korral asendatakse
loakohustus teatamiskohustusega.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: lõhkematerjali käitlevad ettevõtjad
Majandustegevuse registri kohaselt on Eestis 14 ettevõtjat, kellele on väljastatud lõhkematerjali
käitlemise tegevusluba. Seoses kaitsetööstuse arenguga on oodata lõhkematerjali käitlevate
ettevõtjate arvu mõningast suurenemist. Veoloa kohustuse kaotamine riigisiseste vedude korral
on valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele soodsa mõjuga, kuna vähendatakse halduskoormust
ning lõhkematerjali riigisisene vedu muutub oluliselt paindlikumaks. Kuna veoloal märgitakse
vedaja andmed, lõhkematerjali andmed tootepõhiselt ja ka marsruut ning veoluba väljastatakse
kuni kaheks aastaks, tähendas veoloal märgitud oluliste asjaolude muutumine (näiteks toodete
lisandumine) varem uue veoloa taotlemist, millega kaasnes ka riigilõiv summas 130 eurot.
Seejuures veoloa menetlusaeg on üldjuhul 6–10 tööpäeva. Praktikas on ettevõtjatel väga
keeruline kõiki veotingimusi kaheks aastaks ette ennustada. Teatise puhul ei pea muudatuste
järel enam loamenetlust läbima ja ettevõtjad saavad veetavaid tooteid ja kaasatud
koostööpartnereid paindlikumalt vahetada. Kuna riigisiseseid veolube taotletakse aastas
kümmekond, on otsene mõju ettevõtjate halduskoormusele mõõdukas ja finantsmõju riigilõivu
näol väheoluline, kuid paindlikkuse lisamine soodustab oluliselt konkurentsi ja aktiivset
majandustegevust.
Mõju valdkond: riigivalitsemine
22
Sihtrühm: TTJA, PPA, Kaitsepolitseiamet
Riigisisese veoloa asendamine veoteatisega vähendab vähesel määral halduskoormust
veolubade menetluste arvu vähenemise tõttu. Riigilõivu laekub vähem suurusjärgus 1000–2000
eurot aastas. Veoteatis annab julgeolekuasutustele parema ülevaate lõhkematerjali vedudest ja
võimaldab seega vajaduse korral operatiivselt täiendavaid julgeolekumeetmeid rakendada
(näiteks nõuda marsruudi muutmist). Mõju riigiametite halduskoormusele on mõõdukas, kuid
positiivne.
Mõju valdkond: sotsiaalne mõju
Sihtrühm: elanikkond
Veoloa asendamine riigisiseste vedude puhul veoteatisega (vedu käitamisloaga hoiukohast
kasutamiskohta) ei too elanikkonna jaoks kaasa otseselt tajutavaid muudatusi. Muudatus tagab
mõnevõrra tõhusama järelevalve lõhkematerjali vedude üle, mis kaudselt suurendab vähesel
määral ühiskonna turvatunnet.
Riigilõivuseadus
Kavandatav muudatus: amatöörraadiojaama tööloa riigilõivu muutmine.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: raadioamatööri tööloa taotlejad
Muudatus ei avalda raadioamatööridele finantsmõju, kuid sellel on positiivne mõju
halduskoormuse vähenemise näol. Kuigi riigilõivu summa kahekordistub, kahekordistub ka loa
kehtivusaeg. Seega jääb kulu loa kehtivusaasta kohta samaks. Positiivne mõju seisneb selles, et
loa uuendamise ja riigilõivu tasumisega seotud toiminguid tuleb edaspidi sooritada poole
harvemini, mis säästab loaomaniku aega ja vaeva.
Kavandatav muudatus: proportsionaalse riigilõivusüsteemi kehtestamine raadioteenuse
sageduslubadele.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: raadioteenuse osutajad, sh lühiajalise raadioteenuse osutamiseks sageduslubade
taotlejad
Muudatused on seotud raadioteenuse osutamiseks mõeldud sageduslubade kehtivusaja
pikendamisega. Muudatuse järel tasuvad ettevõtjad riigilõivu täpselt selle perioodi eest, kui nad
sagedusressurssi kasutavad. Kuupõhine arvestus ja proportsionaalne tasu loa tingimuste
muutmise eest annavad ettevõtjatele paindlikkuse oma tegevuse planeerimisel ja
sagedusvajaduse muutmisel.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: TTJA
Muudatus muudab riigilõivude administreerimise loogilisemaks ja õiglasemaks. Süsteem
tagab, et riigi tulu piiratud ressursi kasutamise eest on otseses vastavuses eraldatud ressursi
mahu ja kasutusajaga. Selged arvutuspõhimõtted muudavad menetlusprotsessi
läbipaistvamaks.
23
Kavandatav muudatus: digitaaltelevisiooni ja -raadio sageduslubade riigilõivumäärade
ühtlustamine.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: digiraadio teenuse osutajad
Muudatusel on positiivne majanduslik mõju digiraadio teenuse pakkujatele, kuna nende
tegevuskulu (riigilõiv) väheneb. Kaotatakse põhjendamatu erisus ja turg muutub loogilisemaks.
Kavandatav muudatus: aegunud riigilõivumäärade kaotamine (väga suure võimsusega
saatjad).
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: sideturul tegutsevad ettevõtjad
Otsene majanduslik mõju puudub, kuna keegi neid lõivumäärasid enam ei kasuta. Kaudne mõju
on positiivne, kuna muudatus muudab õigusruumi selgemaks ja arusaadavamaks.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: TTJA
Muudatus on osa hea õigusloome tavast, mille käigus õigusruumi korrastatakse ja kaotatakse
aegunud sätted. Mõju on positiivne regulatsiooni kvaliteedi seisukohast.
Kavandatav muudatus: satelliitside maajaamade riigilõivude korrigeerimine.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: satelliitsideteenuse pakkujad, sideteenuste osutajad
Muudatusel on turgu korrastav mõju. Globaalsetele satelliitsideteenuse pakkujatele tähendab
see tegevuskulude kasvu Eestis, kuna nad peavad hakkama sagedusressursi eest tasuma
suuremat ja õiglasemat lõivu. Kohalikele Eesti sideettevõtjatele on mõju aga selgelt positiivne.
See kaotab turumoonutuse, kus globaalsed konkurendid said väärtusliku ressursi kätte
põhjendamatult odavalt. See loob Eesti ettevõtjatele võrdsemad konkurentsitingimused, kuna
kõik turuosalised tasuvad sarnase teenuse pakkumiseks vajaliku ressursi eest võrreldavat hinda.
Tarbijakaitseseadus
Kavandatav muudatus: nähakse ette, et reeglina vaatab tarbijavaidlusasja läbi ja
lahendab vaidluse ainuisikuliselt komisjoni esimees.
Mõju valdkond: riigivalitsemine
Sihtrühm: TTJA
Mõju TTJA-le on väheoluline, kuivõrd juba praegu lahendab suurema osa vaidlusi ära
komisjoni esimees ainuisikuliselt, st ilma tarbijate ja kauplejate esindajat kaasamata. 2024. a
tarbijavaidluste komisjoni tegevusaruande kohaselt lahendas komisjon 2024. aastal vaidluse
otsusega 955 juhtumil ning 806 otsust vormistas komisjoni esimees ainuisikuliselt, mis
tähendab, et 85% otsustest lahendab juba praegu komisjoni esimees üksi.
Mõju valdkond: mõju majandusele
24
Sihtrühm: tarbijad ja kauplejad, kes osalevad tarbijavaidluste komisjoni menetluses
Mõju tarbijatele ja kauplejatele on väheoluline, sest ka komisjoni praeguse praktika kohaselt
teeb esimees otsuse ainuisikuliselt, kui vaidluse asjaolud on selged.
Kavandatav muudatus: kaotatakse tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi kohustus
koostada istungitest mahukaid protokolle ning see asendatakse istungi helisalvestamise
kohustusega.
Mõju valdkond: riigivalitsemine
Sihtrühm: TTJA
Mõju TTJA-le on positiivne ning oluline, sest praegu koostab tarbijavaidluste komisjoni
sekretariaat mahukaid ja aeganõudvaid protokolle, kuigi tänapäevased digilahendused
võimaldavad istungeid protokollida helisalvestades, mis võtab oluliselt vähem aega.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: tarbijad ja kauplejad, kes osalevad tarbijavaidluste komisjoni menetluses
Mõju kauplejatele ja tarbijatele on väheoluline, sest tulevikus istungeid küll ei protokollita, kuid
istungid helisalvestatakse ning menetlusosalistel ja komisjonil on võimalik ikkagi hiljem
tutvuda istungi helisalvestisega.
Kavandatav muudatus: antakse tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadile uus pädevus –
otsustada menetluse alustamata jätmise või lõpetamise üle.
Mõju valdkond: riigivalitsemine
Sihtrühm: TTJA
Mõju TTJA-le on positiivne ja oluline, sest komisjoni esimehi tasustatakse tunnipõhiselt, mis
on kulu riigieelarvele. Kui edaspidi teeb selliseid otsuseid komisjoni sekretariaat, tähendab see
rahalist kokkuhoidu. Komisjoni sekretariaadil olulist töökoormuse kasvu ei ole, sest juba
kehtiva regulatsiooni alusel vormistab sellised otsused komisjoni esimees sekretariaadi
ettepanekul.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: tarbijad ja kauplejad, kes osalevad tarbijavaidluste komisjoni menetluses
Mõju kauplejatele ja tarbijatele on väheoluline, sest kehtiva regulatsiooni kohaselt on otsuse
vormistamise pädevus komisjoni esimehel, kes teeb otsuse vastavalt sekretariaadi
ettevalmistatud ettepanekule. Seega on juba praegu komisjoni sekretariaadil pädevus ja
kogemus selliste otsuste tegemiseks, kuid need vormistab esimees.
Kavandatav muudatus: suurendatakse nõude suurust, mille korral võib komisjon jätta
kaebuse menetlusse võtmata või menetluse lõpetada (30 eurolt 50 eurole).
Mõju valdkond: riigivalitsemine
Sihtrühm: TTJA
Mõju TTJA-le on oluline, kuna eeldatavasti väheneb vaidluste arv, mida tarbijavaidluste
komisjonis lahendatakse. TTJA on ise hinnanud, et vaidluste arv väheneb maksimaalselt 14%,
25
seega teatud määral väheneb TTJA töökoormus. Samas säilib võimalus võtta menetlusse ka alla
50-euroseid nõudeid, kui komisjon leiab, et see on oluline näiteks praktika kujundamiseks.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: tarbijad ja kauplejad, kes osalevad tarbijavaidluste komisjoni menetluses
Mõju tarbijatele on oluline, kuivõrd komisjonil on õigus keelduda alla 50-euroste nõuete
menetlemisest, v.a siis, kui see on oluline praktika kujundamise seisukohast. Kuivõrd TTJA
hinnangul langeks menetlusest välja kõige rohkem 14% vaidlustest, ei ole tegemist suure
muudatusega.
Mõju kauplejatele on samuti oluline, sest kuigi osalemine tarbijavaidluste komisjoni menetluses
on vabatahtlik, osaleb selles suur osa kauplejatest ja nad ei peaks enam tarbija väikeste nõuete
kohta vastuseid ja seisukohti kirjutama.
Kavandatav muudatus: komisjoni esimehele antakse õigus otsustada suulise istungi
vajalikkuse või mittevajalikkuse üle.
Mõju valdkond: riigivalitsemine
Sihtrühm: TTJA
Mõju TTJA-le on suur, sest kehtiva regulatsiooni kohaselt puudub komisjonil alus keelduda
suulise istungi korraldamisest, kui tarbija seda soovib, kuigi tegelikult on vaidluse asjaolud
selged. Seega antakse komisjoni esimehele kaalutlusõigus otsustada, kas istungi korraldamine
on vajalik või mitte. Seega väheneb TTJA töökoormus, sest istungeid korraldatakse üksnes siis,
kui komisjoni esimees selleks vajadust näeb.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: tarbijad ja kauplejad, kes osalevad tarbijavaidluste komisjoni menetluses
Mõju menetlusosalistele on väheoluline, sest suurem osa vaidlusi lahendatakse ka praegu ära
kirjalikus menetluses ning suulisi istungeid korraldatakse väga harva.
Tubakaseadus
Kavandatav muudatus: täpsustatakse, et tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote
müügisaaliga müügikoht on kaupleja valduses asuv selgelt eristatav ja piiritletud eraldi
ruum või ruumi osa, kuhu tarbija siseneb tehingu tegemiseks.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: tubakatoodete jaemüüjad, avalike ürituste korraldajad
Mõju võib pidada väheoluliseks, aga positiivseks. Muudatus loob õigusselgust ja ettevõtjad
saavad paremini aru, millised tingimused peavad olema täidetud, et müügikoht vastaks
seadusele. See vähendab vaidlusi ja menetlusi ning toetab ausat konkurentsi.
Mõju valdkond: riigivalitsemine
Sihtrühm: TTJA, valla- ja linnavalitsused
Õigusselgus müügikoha definitsioonis vähendab järelevalveasutuste koormust, kuna väheneb
vaieldavate juhtumite arv ja seaduse tõlgendamiseks kuluv aeg.
26
Turismiseadus
Kavandatav muudatus: muudatuse tulemusel esitavad turismiettevõtjad edaspidi tagatise
dokumendid TTJA-le üksnes majandustegevuse registri kaudu (Eesti teabevärava või
notari kaudu), nii nagu esitatakse ka majandustegevusteateid.
Mõju valdkond: majanduslik mõju
Sihtrühm: reisiettevõtjad, kellel on turismiseaduse tähenduses kohustus omada tagatist ning
§ 151 kohaselt esitada sellekohane tõend TTJA-le. Majandustegevuse registri kohaselt on
12.08.2025. a seisuga 326 ettevõtjat, kes on teatanud, et tegutsevad reisiettevõtjana. Nendest
209 reisiettevõtjat on tagatiskohustuslased ehk on kohustatud omama tagatist ning seadnud kas
ühe või mitu tagatist.
Suurem osa reisiettevõtjatest esitab tagatise dokumendi juba praegu majandustegevuse registri
kaudu. Muul viisil (e-posti teel) esitab tagatise dokumendi TTJA hinnangul iga kuu vaid 10–15
reisiettevõtjat. Seega on muudatusest mõjutatud sihtrühm väike.
Ka muudatuse mõju on sihtrühmale pigem väike, kuna eelnõuga muutub vaid see, mil viisil
võib dokumenti edaspidi TTJA-le esitada. Kui varem sai seda teha mitmel viisil, siis nüüd saab
seda teha vaid majandustegevuse registri kaudu. Kuivõrd samad ettevõtjad niikuinii esitavad
juba teisi dokumente majandustegevuse registri kaudu, siis muudatus ei tekita neile olulist
negatiivset mõju. Küll aga ühtlustub dokumentide esitamine ning see omakorda muudab
riigiasutusega suhtlemise lihtsamaks ja kiiremaks. Samuti vähendab see ettevõtja
halduskoormust, kuna reisiettevõtja peab niikuinii majandustegevuse registrisse sisse logima,
et sinna tagatise andmed lisada, mille käigus on tal praegu võimalus (mitte kohustus) kohe ka
tagatise dokument samasse üles laadida. Muudatuse tulemusena on ettevõtjal kohustus see
dokument sealsamas lisada, mis tähendab, et ettevõtja ei tee lisaks registris tegutsemisele
midagi e-posti teel. Kokkuvõtlikult on mõjutatud sihtrühm väike ning muudatusel on väike,
kuid positiivne mõju.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori tuludele ja kuludele
Sihtrühm: TTJA
Muudatus aitab tagada TTJA-s avaliku ressursi tulemusliku ja efektiivse kasutuse, vähendades
koormust, mis tekib tagatisega seotud andmete ja dokumentide eri viisil vastuvõtmisel,
registreerimisel ja vastavuse kontrollimisel. Reisiettevõtjaid, kes esitavad oma tagatist tõendava
dokumendi e-posti teel, on iga kuu hinnanguliselt 10–15. E-posti teel saadetud dokumentide
vastuvõtmisele kulub iga kuu pea üks tööpäev, kui arvestada kõikide ametnike tööd, kes e-
kirjade vastuvõtmise, registreerimise ja menetlemisega TTJA infosüsteemis tegelevad.
Juhul, kui reisiettevõtja esitab tagatise dokumendi majandustegevuse registri kaudu, jääb see
osa tööst (s.o dokumendi menetlemine TTJA infosüsteemis enne majandustegevuse registrisse
jõudmist) ära ning amet saab tööressurssi säästa. Seega väheneb TTJA töökoormus tagatist
tõendava dokumendi menetlemisel. Mõju on oluline.
Mõju valdkond: sotsiaalne mõju
Sihtrühm: tarbijad (reisijad)
27
Muudatusel on reisiettevõtjate teenuseid tarbivatele inimestele kaudne mõju seeläbi, et TTJA
saab oma töö efektiivistamise tõttu rohkem aega ja ressurssi suunata järelevalvesse ning seeläbi
aidata rohkem kaasa tarbijate õiguste tagamisele.
Väärismetalltoodete seadus
Kavandatav muudatus: väärismetalltoodete nimemärgise registreerimine muudetakse
ühekordseks tegevuseks. Erandina säilib nimemärgise registreeringu uuendamise
kohustus juhul, kui nimemärgise registreerimisel sissevedaja esitatud sisseveetava
väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalik nõusolek on tähtajaline.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: väärismetalltoodete valmistajad ja sissevedajad
Nimemärgiste registris on 304 kehtivat registreeringut. 2023. aastal esitati 25 taotlust,
2024. aastal 39 taotlust ja 2025. a I poolaastal 12 taotlust. Tähtajatu registreering vähendab
halduskoormust ja kulu riigilõivu maksmiseks. Seisuga 30.06.2025 on nimemärgise registris
306 „korras“ staatusega ettevõtjat (aktiivsed turuosalised), lisaks 23 „kehtetu“ ja 21
„kustutatud“ staatusega ettevõtjat ning 425 arhiveeritud üksust, mistõttu tähtajatu registreering
vähendab halduskoormust ja kulusid vähemalt 300 ettevõtjal. Mõju on väheoluline, kuid
ettevõtjatele soodne.
Mõju valdkond: mõju riigivalitsemisele
Sihtrühm: TTJA
TTJA-l väheneb järk-järgult iga-aastane töökoormus (menetlused), mis viimastel aastatel on
olnud Metrosert AS-il suurusjärgus 25–39 taotlust aastas. Metrosert AS-i andmed on esitatud,
sest nimemärgise registreerimise kohustus anti Metrosert AS-ilt TTJA-le üle aastal 2025. Kuna
enamik registreeringuid on juba pikendatud kümneks aastaks, avaldub mõju töömahule järk-
järgult. Mõju on mõõdukas, kuid toob kaasa selge töökoormuse vähenemise ja ressursi
vabanemise.
Mõju valdkond: õiguslik ja sotsiaalne mõju
Sihtrühm: tarbijad
Muudatus ei mõjuta tarbijate õigusi ega toote ohutust. Nimemärgis säilib vastutuse tähisena ja
järelevalve väärismetalltoodete vastavuse üle jätkub kehtiva korra alusel. Mõju on väheoluline.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Alkoholiseaduse kavandatavate muudatuste rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigieelarvest.
Eelnõuga tehtavate muudatuste rakendamise tulemusena tekib mõningane aja ja raha
kokkuhoid. Protsessid muutuvad kiiremaks ning mingis mahus saab vabanevat inim- ja
raharessurssi suunata prioriteetsematesse tegevustesse. Kohalikele omavalitsustele muudatused
lisategevusi ega -kohustusi kaasa ei too.
Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse kavandatavate muudatuste rakendamisega
eeldatavaid olulisi kulusid ja tulusid riigieelarves ei teki. Muudatused vabastavad töökoormuse
vähendamise kaudu mõningal määral riigi ressurssi.
28
Lõhkematerjaliseaduse kavandatavate muudatuste rakendamisega lisatulusid riigieelarvesse ei
laeku. Riigieelarvesse laekuv tulu väheneb, sest loakohustuse asendamise tõttu
teatamiskohustusega kaob ettevõtjatel ära riigilõivu tasumise kohustus. Kohalikele
omavalitsustele muudatused lisategevusi ega -kohustusi kaasa ei too.
Tarbijakaitseseaduse kavandavate muudatuste rakendamisega ei kaasne lisakulusid
riigieelarvest, muudatused tagavad aja ja raha kokkuhoiu TTJA-le ning seeläbi ka riigieelarvele,
kuivõrd TTJA tegevust rahastatakse riigieelarvest.
Tubakaseaduse kavandatavate muudatuste rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigieelarvest.
Eelnõuga tehtavate muudatuste rakendamise tulemusel tekib väike ajakokkuhoid. Kohalikele
omavalitsustele muudatused lisategevusi ega -kohustusi kaasa ei too.
Turismiseaduse kavandavate muudatuste rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigieelarvest,
muudatused annavad TTJA-le ajakokkuhoiu, mis võimaldab tööd efektiivistada ning seeläbi
riigieelarvest saadud raha efektiivsemalt kasutada.
Väärismetalltoodete seaduse kavandatavate muudatuste rakendamisega lisatulusid
riigieelarvesse ei laeku. Tähtajatu registreeringu kehtestamine nimemärgiste registris vähendab
ettevõtjate halduskoormust ja riigilõivu tasumisega tekkivat kulu, mistõttu väheneb mõnevõrra
riigieelarvesse laekuv tulu. Kohalikele omavalitsustele muudatused lisategevusi ega kohustusi
kaasa ei too.
8. Rakendusaktid
ESS-is tehtavate muudatuste jõustumisel muutuvad kehtetuks järgmised volitusnormi kaotavad
määrused:
1. majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. aprilli 2005. a määrus nr 46 „Tehnilise
Järelevalve Ameti tehnilise järelevalve teostamise statsionaarsete seadmete paiknemise
piirkonnad“ (RT I, 13.04.2017, 2);
2. majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuli 2011. a määrus nr 61 „Raadiosageduste
kasutamise õiguse üleandmise ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise kord“
(RT I, 06.07.2011, 5);
3. majandus- ja kommunikatsiooniministri 19. oktoobri 2005. a määrus nr 127 „Nõuded
kaabellevivõrgu piirkonnas vastuvõetava televisiooniprogrammi edastamise teenuse
osutamisele“ ( RT I, 10.02.2012, 17).
Eelnõuga seoses muudetakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. märtsi 2005. a
määrust nr 37 „Raadioamatöörile kvalifikatsiooni andmise ja raadiosageduste
amatöörraadioside otstarbel kasutamise kord“, mille muutmise kavand on lisatud seletuskirjale.
9. Seaduse jõustumine
Eelnõuga kavandatavad muudatused jõustuvad üldkorras ehk kümnendal päeval pärast Riigi
Teatajas avaldamist, v.a eelnõu §-ga 7 tehtav turismiseaduse muudatus, mis jõustub 30. päeval
pärast Riigi Teatajas avaldamist.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Justiits- ja
Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,
Siseministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile.
29
Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile,
Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile, MTÜ-le Eesti Kulla- ja Kellaliit, MTÜ-le
Eesti Metallikunstnike Liit, MTÜ-le Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, MTÜ-le Eesti Kaupmeeste
Liit, MTÜ-le Eesti E-Kaubanduse Liit, MTÜ-le Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit, MTÜ-le
Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit, MTÜ-le Eesti Õlletootjate Liit, MTÜ-le Eesti
Väikepruulijate Liit, Eesti Rahvusringhäälingule, MTÜ-le Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit, MTÜ-le Eesti Meediaettevõtete Liit ning MTÜ-le Eesti
Ringhäälingute Liit, MTÜ-le Reisibüroode Liit.
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus …………………………….. 2025
(allkirjastatud digitaalselt)
Alkoholiseaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse (bürokraatia
vähendamine) eelnõu seletuskiri
Lisa
EELNÕU
KAVAND
MÄÄRUS
12.09.2025 nr 2-2/3247-1
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. märtsi
2005. a määruse nr 37 „Raadioamatöörile
kvalifikatsiooni andmise ja raadiosageduste
amatöörraadioside otstarbel kasutamise
kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 24 alusel.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. märtsi 2005. a määruse nr 37 „Raadioamatöörile
kvalifikatsiooni andmise ja raadiosageduste amatöörraadioside otstarbel kasutamise kord“ § 16
lõige 5, § 18 lõike 4 punkt 1 ja lõige 5 ning § 19 tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
kantsler
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Justiits- ja Digiministeerium
Rahandusministeerium
Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium
Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
12.09.2025 nr 2-2/3247-1
Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu
Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Lisad: 1) eelnõu ja selle lisa; 2) seletuskiri ja selle lisa.
Lisaadressaadid: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Kaupmeeste Liit
Eesti E-kaubanduse Liit
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Kaitsepolitseiamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Eesti Turismifirmade Liit
Eesti Rahvusringhääling
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
MTÜ Eesti Kulla- ja Kellaliit
MTÜ Eesti Metallikunstnike Liit
MTÜ Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit
MTÜ Eesti Õlletootjate Liit
MTÜ Eesti Väikepruulijate Liit
2 (2)
MTÜ Eesti Meediaettevõtete Liit
MTÜ Eesti Ringhäälingute Liit
MTÜ Reisibüroode Liit
Tanel Kivi
+372 5781 5040 [email protected]
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/25-1004 - Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (bürokraatia vähendamine) Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.10.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad42cd60-5161-4304-9459-985bf889872d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad42cd60-5161-4304-9459-985bf889872d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Õigusakti eelnõu | 26.11.2025 | 3 | 1.2-4/228-3 | Sissetulev kiri | ppa | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |