Vastus
| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 11-1/3596-2 |
| Registreeritud | 28.11.2025 |
| Sünkroonitud | 01.12.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 11 Tööpoliitika ja võrdne kohtlemine |
| Sari | 11-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamise kirjavahetus |
| Toimik | 11-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Andmekaitse Inspektsioon |
| Saabumis/saatmisviis | Andmekaitse Inspektsioon |
| Vastutaja | Marilin Lutsoja (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Töösuhete ja töökeskkonna osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
From: Marilin Lutsoja - MKM <[email protected] >
Sent: Thu, 30 Oct 2025 15:07:12 +0000
To: [email protected] <[email protected] >
Cc: info - AKI <[email protected] >; [email protected] <[email protected] >
Bcc: Eva Põldis - MKM <[email protected] >
Subject: Vastus selgitustaotlusele
Tere
Andmekaitse Inspektsioon on teemat hästi ja terviklikult katnud. Täiendan vaid varasemas kirjas viidatud töötervishoiu ja tööohutuse seadusega seotud osa.
TTOS § 131 lõike 14 järgi on tööandjal õigus töödelda töötaja terviseandmeid töötervishoiuteenuse korraldamiseks ning töötervishoiuarsti ettepanekute rakendamiseks. Teenuse korraldamisel peab tööandja teadma üksnes kaudseid terviseandmeid, näiteks
seda, kas on vaja kohandada töötooli, -lauda või -ruumi töötaja vajadustele vastavaks. Samuti vajab tööandja töötervishoiuarstilt teavet töötaja töötingimuste muutmise või muude tervist edendavate meetmete vajalikkuse kohta (nt kui töötamiseks on vaja prille,
tuleb tagada randmetugi või pakkuda tööstressi maandamiseks psühholoogilist nõustamist). Need näited viitavad küll teatud terviseriskidele, kuid ilma sellise teabeta ei ole tööandjal võimalik sobivaid meetmeid rakendada ega tööga seotud terviseprobleeme ennetada.
Töötervishoiuarst märgib konkreetsed soovitused tervisekontrolli otsusele, mille vorm kehtestatakse määrusega. Tööandjal ei ole seejuures õigust teada töötaja terviseuuringute tulemusi, diagnoose ega terviseprobleemi kirjeldusi (nt süvenev randmevalu või tööstress).
Selliseid andmeid ei lisata tööandjale edastatavale tervisekontrolli otsusele, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse erisätet ja selles sätestatud erandeid (näiteks biomonitooring keemiliste ohutegurite korral). Tegemist on kehtiva praktikaga: tööandja õigus
töötaja terviseandmeid töödelda ei laiene, vaid täpsustub ning tagatakse õigusselgus.
TTOS § 131 lõike kolm punktide kaks, neli ja viis alusel võib töötervishoiuarst teha tööandjale ettepanekuid töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks ning nõustada tööandjat töökeskkonna kohandamise küsimustes. Vajaduse korral
võib arst soovitada suunata täiendavasse tervisekontrolli teatud tööülesandeid täitvad või kindlates tingimustes töötavad inimesed, tehes seda üldiste riskide alusel ja seega mitte avaldades konkreetsete töötajate delikaatseid terviseandmeid.
Ka töötaja võib oma soovist ja mugavusest lähtudes ise tööandjale teada anda, et tal on töökeskkonnast tingitud terviseprobleeme ning et sarnase profiiliga töötajatele võiks kaaluda tervisekontrolli. Töötajat ei tohi sellise teabe jagamiseks survestada ning
delikaatsete terviseandmete edastamine on töötaja enda otsus. Põhiline töökeskkonna ohutegureid puudutav info peab jõudma tööandjani töötervishoiuarsti kaudu.
Kokkuvõttes on tööandjal mitu võimalust tuvastada töötajaid, kes vajavad täiendavat tervisekontrolli, ilma et avaldataks juba kontrolli läbinud töötajate delikaatseid terviseandmeid.
Tervitades
|
|
Marilin Lutsoja
nõunik Töösuhete ja töökeskkonna osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] www.mkm.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn |
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|