Siseministri käskkirja „Sisejulgeolekufondi meetme 1.1 „Broneeringuinfo andmekogu arendamine ja rakendamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine

EELNÕU

Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/23 „Sisejulgeolekufondi meetme 1.1

„Broneeringuinfo andmekogu arendamine ja rakendamine“ toetuse andmise tingimused“

muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 14. veebruari 2023. a

käskkirja nr 1-3/23 „Sisejulgeolekufondi meetme 1.1 "Broneeringuinfo andmekogu

arendamine ja rakendamine" toetuse andmise tingimused“ punktiga 11.1

Muudan siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/23 „Sisejulgeolekufondi meetme

1.1 „Broneeringuinfo andmekogu arendamine ja rakendamine“ toetuse andmise tingimused“

(edaspidi käskkiri) alljärgnevalt:

1. Muudan käskkirja tiitellehel olevat toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse perioodi

ja sõnastan selle järgmiselt:

„Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood. 01.01.2022–31.12.2029“.

2. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt:

„Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65

kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 1.1

„Broneeringuinfo andmekogu (edaspidi BRIIS) arendamine ja rakendamine“ toetuse

andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.“.

3. Muudan käskkirja punkti 1.1.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja

toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim

paik elamiseks ja töötamiseks. TAT tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“

riigivalitsemise sihiga ja alamsihiga „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni

ning tagame julgeoleku ja turvalisuse“. TAT tegevused panustavad „Eesti 2035“

näitajatesse: „hea valitsemise indeks“ ja "hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik",

millega mõõdetakse võrdsete võimaluste edenemist.

Projektide elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti

2035“ arenguvajadusi.

TAT on koostatud tuginedes Siseturvalisuse arengukavale 2020–2030 ning TATi

ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi ISFi vahendite

kasutamiseks. TAT panustab Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 programmi

„Kindel sisejulgeolek 2025–2028“ tegevuse 1 „Põhiseadusliku korra tagamine“

peatükis 3.1.3 „Terrorismivastane võitlus“ arendusülesandesse 1.4 „Arendatud

on nn Schengeni kompensatsioonimeetmeid – biomeetriliste andmete laiemat

kasutamist turvalisuses, reisijate broneeringuinfosüsteemi (PNR) ning muid

rahvusvahelisi ja riigisiseseid infovahetussüsteeme (sh majutusteenuste kasutajate

register). Parendatud on infosüsteemide koostalitlusvõimet.“ TAT tegevused

aitavad suurendada suutlikkust tuvastada terrorismiga ja raske kuritegevusega

seotud riske.

Programmis „Siseturvalisus 2023–2026“ on meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ all

märgitud, et ohuks on iseradikaliseerunud isikud ning Euroopa riikidesse naasnud

terroristlikud välisvõitlejad ja nende pereliikmed. Konfliktipiirkondadesse

siirdunud välisvõitlejad on kasutanud Eestit transiitriigina teel konfliktipiirkonda

või tagasi Euroopasse. Valgevene rände hübriidrünnak ja Ukraina sõjast tingitud

massiline sisseränne on suurendanud riigipiiril ohtlike inimeste sisenemise

tõkestamise ja piirikaitse vajadust. Seepärast on piirikontrollis ja viibimisaluste

taotluste menetluses biomeetriliste andmete laialdasem kasutuselevõtt ja

Schengeni kompensatsioonimeetmete rakendamine (sh BRIIS andmekogu)

tähtsad ka terrorismiohu maandamisel.

Programmis „Kindel sisejulgeolek 2025–2028“ on märgitud, et ohuks on

(internetis) iseradikaliseerunud isikud ning Euroopa riikidesse naasnud

terroristlikud välisvõitlejad ja nende pereliikmed. Konfliktipiirkondadesse

siirdunud välisvõitlejad on kasutanud Eestit transiitriigina teel konfliktipiirkonda

või tagasi Euroopasse. Valgevene rände hübriidrünnak ja Ukraina sõjast tingitud

massiline sisseränne on suurendanud riigipiiril ohtlike inimeste sisenemise

tõkestamise ja piirikaitse vajadust. Seepärast on piirikontrollis ja viibimisaluste

taotluste menetluses oluline biomeetriliste andmete laialdasem kasutuselevõtt.

Euroopa Liidu sisepiiridel on oluline Schengeni kompensatsioonimeetmete

rakendamine (sh PNR ja API andmete töötlemine) ka terrorismiohu

maandamiseks.“.

4. Muudan käskkirja punkti 2.1.4 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood. 01.01.2022–31.12.2029“.

5. Muudan käskkirja punkti 2.2.1 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekt aitab suurendada suutlikkust tuvastada terrorismi ja raske kuritegevusega

seotud riske. Projekti raames arendatakse ning tagatakse IKT võimekust, mille

kaudu tõhustatakse nii rahvusvahelist kui ka riigisisest koostööd ning

infovahetust.

Projektist kaetakse BRIIS andmekogu jooksvad hooldus- ja haldustööde kulud,

sh lennuettevõtete liidestamise kulud. Vajadusel kaetakse projektist eu-LISA

poolt loodava ruuteri liidestamise kulud või selle toetavad tegevused. BRIIS

andmekogu näol on tegemist IKT lahendusega, kuhu kogutakse ja kus

töödeldakse reisijate broneeringuandmeid, sh eelteabe andmeid. See võimaldab

õiguskaitseasutustel hinnata reisijate seoseid terrorismi ja muu raske

kuritegevusega. Projektiga teostatakse andmete ekspordi funktsionaalsuse

jätkuarendusi. Samuti luuakse BRIIS andmekogu uus funktsionaalsus, mis

võimaldab teatud lennuliine sisse ja välja lülitada. Antud funktsionaalsus on

vajalik, et täita Euroopa Kohtu otsusest nr C-817/19 tulenev PNR direktiivi

tõlgendus.

Projektist kaetakse SMITi töötajate tööjõukulud ja sisseostetud arendusteenuste

kulud.“.

6. Muudan käskkirja punkti 2.2.3 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.2.3. Projekti tulemus

Tagatud on BRIIS andmekogu nõuetekohane hooldus ja töökindlus. Andmed on

turvaliselt töödeldud vastavalt PNR direktiivis toodud nõuetele. Tagatud jooksev

lennuettevõtete liidestamine andmekoguga ja andmete ekspordi

funktsionaalsuse jätkuarendused.“.

7. Muudan käskkirja punkti 2.2.4 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood. 01.06.2023–31.12.2029“.

8. Muudan käskkirja punkti 2.3.4 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood. 01.01.2022–31.12.2029“.

9. Muudan käskkirja punkti 2.4.4 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood. 01.03.2023–31.12.2029“.

10. Muudan käskkirja punktis 4.1 toodud esimest väljundnäitajat järgmiselt:

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõt-

ühik

Siht-

tase

2024

Siht-

tase

2029

Selgitav teave

BRIIS

andmekogu jätkusuut

likkuse

tagamine, infovaheta

mise võimekuse

parandamine ja

jätkuarenduste

teostamine PPAs

O.1.2

Ekspertide

kohtumiste/

õpikodade/

õppekülastuste

arv

arv 2 11 Koosolekud/ seminarid/

õppekülastused tähendavad

vastastikust õppimist, et

jagada teadmisi ja häid

tavasid. See hõlmab projekti

raames läbiviidavaid riiklikke

ja rahvusvahelisi tegevusi.

11. Muudan käskkirja punktis 5 toodud projektide eelarveid järgmiselt:

Projekt ISF toetus (75%

abikõlblikest

kuludest) EUR

Riiklik

kaasfinantseering

(25% abikõlblikest

kuludest) EUR

Kokku

EUR

Kaudsete

kulude määr

(% otsestest

kuludest)

BRIIS

andmekogu jätkusuutlikkuse

tagamine, infovahetamise

võimekuse parandamine ja

jätkuarenduste teostamine

PPAs

647 314 215 771

863 085

7%

BRIIS

andmekogu jätkusuutlikkuse

tagamine, infovahetamise

võimekuse parandamine ja

jätkuarenduste teostamine

SMITis

1 987 364 662 455

2 649 818

0%

Tegevustoetus –

broneeringuinfo üksuse

ametnike personalikulud

(2022-2029)

1 236 827 412 276

1 649 102

0%

Tegevustoetus – BRIIS

andmekogu

ülalpidamiskulud

256 650 85 550 342 200

0%

KOKKU 5 504 205

12. Muudan käskkirja punkti 7.6.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„7.6.2. koolituste, seminaride, konverentside, töötubade, infopäevade korraldamise

kulu (sh lektori/koolitaja tasu ja tema kulud seoses koolitusega (sh majutus- ja

reisikulud), ruumide ja tehnika rent, toitlustus);“.

13. Muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10

ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi.“.

14. Muudan käskkirja punkti 10.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise

edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates

tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused

lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 30

päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.“.

15. Muudan käskkirja punkti 10.8 ja sõnastan selle järgmiselt:

„10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul

peale puuduste kõrvaldamist.“.

16. Muudan käskkirja punkti 11.7 ja sõnastan selle järgmiselt:

„11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib

suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda

võimaldab.“.

Lisa: Seletuskiri

Lisa 2

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/23

„Sisejulgeolekufondi meetme 1.1 „Broneeringuinfo andmekogu arendamine ja rakendamine“

toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT).

Eelnõuga muudetakse TAT tegevuste abikõlblikkuse perioodi, täpsustatakse tegevusi ja

suurendatakse eelarvet, kusjuures eesmärgid jäävad samaks. Eelnõule kehtib kõik algsete

käskkirjade seletuskirjades nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav

rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades.

Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi nõunik Ülle Leht ([email protected])

koostöös asjaomaste partneritega.

II Käskkirja sisu

Sissejuhatavat osa on täiendatud strateegilise alusdokumendiga „Kindel sisejulgeolek 2025-

2028“.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2024. aasta määrus (EL) 2025/13, mis käsitleb

reisijaid käsitleva eelteabe kogumist ja edastamist terroriaktide ja raskete kuritegude

ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks, täiendab Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/6811 sätestatud norme, seega kogutakse reisija

eelteabe andmeid BRIIS2 andmekogusse. Määrusega kehtestatakse selgemad ja täpsemad

eelteabe kogumise normid, lisaks luuakse andmete edastamiseks keskne andmeedastuspunkt

ehk ruuter, mille arendamise ja haldamise eest vastutab eu-LISA3. Tulevikus hakkavad

lennuettevõtted liikmesriikidele nii reisija eelteabe kui ka broneeringuinfo andmeid edastama

ruuteri kaudu. BRIIS andmekogu liidestamine ruuteriga planeeritakse vastavalt eu-LISA poolt

suvel 2025 aastal antud ajakavale.

Eeltoodust lähtuvalt täpsustatakse projekti „BRIIS andmekogu jätkusuutlikkuse

tagamine, infovahetamise võimekuse parandamine ja jätkuarenduste teostamine SMITis4“ sisu,

pikendatakse projektide elluviimise aega 2029. a lõpuni ja suurendatakse kolme projekti

eelarvet.

Muudatused ei muuda projekti eesmärki, vaid täpsustavad ja laiendavad seda, et projekt vastaks

paremini tegelikele operatiivsetele vajadustele ning looks kestvamat lisandväärtust turvalisuse

tagamisel.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/681, mis käsitleb broneeringuinfo

kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele

võtmiseks 2 BRIIS – broneeringuinfo andmekogu 3 Eu-LISA – Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise

Euroopa Liidu Amet 4 Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Samuti tõstetakse projekti „BRIIS andmekogu jätkusuutlikkuse tagamine, infovahetamise

võimekuse parandamine ja jätkuarenduste teostamine PPAs“ väljundnäitaja „O.1.2 Ekspertide

kohtumiste/ õpikodade/ õppekülastuste arv“ sihttase 11-ni.

Täiendatakse punkti 7.6.2. ja lisatakse abikõlblike kulude nimekirja töötubade läbiviimine, et

võimaldada rahastada lisaks seminaridele ka praktilisi töötubasid.

Täpsustatakse elluviija kohustustega seonduvat. Kehtiva toetuse andmise tingimuste käskkirja

punkti 9.2. kohaselt järgivad elluviija ja partner ostumenetluse läbiviimise reegleid, kui selline

kohustus tuleneb ühendmäärusest. Seega toetuse saaja ja partneri kohustused ei muutu,

sõnastust muudetakse, et vältida mitmetimõistetavusi elluviijale kohalduvate kohustuste osas.

Kuna projektide elluviimise tähtaega pikendatakse maksimaalse võimaliku tähtajani

(31.12.2029), tuleb elluviijal lõpparuanne esitada 30 päeva jooksul projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppkuupäevast või tegevuste lõpetamisest, kui tegevused lõpetatakse enne

abikõlblikkuse tähtaega.

Muudetakse punktis 10.8. toodud kohustust anda elluviijale aruande puuduste kõrvaldamiseks

10 tööpäeva, kuna Siseministeeriumi poolt Euroopa Komisjonile esitatava aruande tähtaeg ei

võimalda nii pikka tähtaega puuduste kõrvaldamiseks elluviijale anda.

Täpsustatakse punkti 11.7. sõnastust nii, et see vastab ühendmääruse § 13 lõike 1 sisule.

Muudatused on kooskõlas vastavate seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumite ja

– metoodikaga ning horisontaalsete põhimõtete täitmisega.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1149.

IV Käskkirja mõju

TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub allkirjastamisel.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja

Kliimaministeeriumile.

KÄSKKIRI

27.11.2025 nr 1-6/3307-1

muudetud siseministri 07.11.2023 käskkirjaga nr 1-3/130

Sisejulgeolekufondi meetme 1.1

"Broneeringuinfo andmekogu arendamine

ja rakendamine" toetuse andmise

tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.01.2022–31.12.2029

Elluviijad

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA)

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT)

Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus

Siseministeerium

2 (12)

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65

kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 1.1

„Broneeringuinfo andmekogu (edaspidi BRIIS) arendamine ja rakendamine“ toetuse

andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

1.1. Seosed Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) ja Eesti riigi eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/11491 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 toodud ISFi

poliitikaeesmärgiga „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades

terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust

ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette

Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluvateks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja

kriisideks, tagades nendevastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides“ ning ISFi määruse artikli

3 punktis 2 toodud erieesmärgiga nr 1 „Tõhustada ja hõlbustada teabevahetust pädevates

asutustes ja asjaomastes liidu organites, ametites ja asutustes ning nende vahel ning

asjakohasel juhul kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.“.

TATi tegevused kuuluvad järgmiste sekkumise liikide alla:

- info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) süsteemid, koostalitlusvõime,

andmekvaliteet (välja arvatud seadmed);

- parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse

suurendamine, kampaaniad, teavitusmeetmed.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada

meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks

ja töötamiseks. TAT tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihiga

ja alamsihiga „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ning tagame julgeoleku ja

turvalisuse“. TAT tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajatesse: „hea valitsemise

indeks“ ja "hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", millega mõõdetakse võrdsete

võimaluste edenemist.

Projektide elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“

arenguvajadusi.

TAT on koostatud tuginedes Siseturvalisuse arengukavale 2020–2030 ning TATi

ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi ISFi vahendite

kasutamiseks. TAT panustab Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 programmi „Kindel

sisejulgeolek 2025–2028“ tegevuse 1 „Põhiseadusliku korra tagamine“ peatükis 3.1.3

„Terrorismivastane võitlus“ arendusülesandesse 1.4 „Arendatud on nn Schengeni

kompensatsioonimeetmeid – biomeetriliste andmete laiemat kasutamist turvalisuses,

reisijate broneeringuinfosüsteemi (PNR) ning muid rahvusvahelisi ja riigisiseseid

infovahetussüsteeme (sh majutusteenuste kasutajate register). Parendatud on

infosüsteemide koostalitlusvõimet.“ TAT tegevused aitavad suurendada suutlikkust

tuvastada terrorismiga ja raske kuritegevusega seotud riske.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse

Sisejulgeolekufond.

3 (12)

Programmis „Siseturvalisus 2023–2026“ on meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ all

märgitud, et ohuks on iseradikaliseerunud isikud ning Euroopa riikidesse naasnud terro-

ristlikud välisvõitlejad ja nende pereliikmed. Konfliktipiirkondadesse siirdunud

välisvõitlejad on kasutanud Eestit transiitriigina teel konfliktipiirkonda või tagasi

Euroopasse. Valgevene rände hübriidrünnak ja Ukraina sõjast tingitud massiline

sisseränne on suurendanud riigipiiril ohtlike inimeste sisenemise tõkestamise ja

piirikaitse vajadust. Seepärast on piirikontrollis ja viibimisaluste taotluste menetluses

biomeetriliste andmete laialdasem kasutuselevõtt ja Schengeni kompensatsiooni-

meetmete rakendamine (sh BRIIS andmekogu) tähtsad ka terrorismiohu maandamisel.

Programmis „Kindel sisejulgeolek 2025–2028“ on märgitud, et ohuks on (internetis)

iseradikaliseerunud isikud ning Euroopa riikidesse naasnud terroristlikud välisvõitlejad

ja nende pereliikmed. Konfliktipiirkondadesse siirdunud välisvõitlejad on kasutanud

Eestit transiitriigina teel konfliktipiirkonda või tagasi Euroopasse. Valgevene rände

hübriidrünnak ja Ukraina sõjast tingitud massiline sisseränne on suurendanud riigipiiril

ohtlike inimeste sisenemise tõkestamise ja piirikaitse vajadust. Seepärast on

piirikontrollis ja viibimisaluste taotluste menetluses oluline biomeetriliste andmete

laialdasem kasutuselevõtt. Euroopa Liidu sisepiiridel on oluline Schengeni

kompensatsioonimeetmete rakendamine (sh PNR ja API andmete töötlemine) ka

terrorismiohu maandamiseks.

2. Toetatavad tegevused ja eesmärgid

Meetmest toetatakse tegevusi, mis:

- aitavad kaasa ISFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 1 täitmisesse;

- on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste

valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades

määruse nr 2021/10602 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad

põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse

diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus;

- on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr

2020/8523 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud

keskkonnaeesmärgile;

- on vastavuses ISFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

TAT eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel,

mille mõju ja ulatus on üleriigiline.

2.1. BRIIS andmekogu jätkusuutlikkuse tagamine, infovahetamise võimekuse

parandamine ja jätkuarenduste teostamine PPAs

2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekt aitab suurendada suutlikkust tuvastada terrorismi ja raske kuritegevusega seotud

riske. Projekti raames arendatakse ning tagatakse IKT võimekust, mille kaudu

tõhustatakse nii rahvusvahelist kui ka riigisisest koostööd ning infovahetust. Projekti

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17

tähenduses.

4 (12)

raames võetakse broneeringuinfo analüüsiüksusesse tööle andmeanalüütik, kaetakse

arendus- ja projektitegevustesse panustavate inimeste ja projekti juhtimisega seotud

kulud ning lähetus- ja koolituskulud.

2.1.2. Projekti sihtrühm:

Sihtrühm on pädevate asutuste ehk PPA, Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti, Maksu- ja

Tolliameti ametnikud. Samuti teiste riikide õiguskaitseasutuste ametnikud, kes tegelevad

terrorismi ja raske kuritegevuse ennetamise, avastamise ja uurimisega.

2.1.3. Projekti tulemus

Tagatud on BRIIS andmekogu nõuetekohane hooldus ja töökindlus. Andmed on

turvaliselt töödeldud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL)

2016/6814 (edaspidi PNR direktiiv) toodud nõuetele. Tagatud on jooksev lennuettevõtete

liidestamine andmekoguga.

2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.01.2022 – 31.12.2029

2.1.5. Projekti elluviija: PPA

2.2. BRIIS andmekogu jätkusuutlikkuse tagamine, infovahetamise võimekuse

parandamine ja jätkuarenduste teostamine SMITis

2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekt aitab suurendada suutlikkust tuvastada terrorismi ja raske kuritegevusega seotud

riske. Projekti raames arendatakse ning tagatakse IKT võimekust, mille kaudu

tõhustatakse nii rahvusvahelist kui ka riigisisest koostööd ning infovahetust.

Projektist kaetakse BRIIS andmekogu jooksvad hooldus- ja haldustööde kulud, sh

lennuettevõtete liidestamise kulud. Vajadusel kaetakse projektist eu-LISA5 poolt

loodava ruuteri liidestamise kulud või selle toetavad tegevused BRIIS andmekogu näol

on tegemistIKT lahendusega, kuhu kogutakse ja kus töödeldakse reisijate

broneeringuandmeid, sh eelteabe andmeid. See võimaldab õiguskaitseasutustel hinnata

reisijate seoseid terrorismi ja muu raske kuritegevusega. Projektiga teostatakse andmete

ekspordi funktsionaalsuse jätkuarendusi. . Samuti luuakse BRIIS andmekogu uus

funktsionaalsus, mis võimaldab teatud lennuliine sisse ja välja lülitada. Antud

funktsionaalsus on vajalik, et täita Euroopa Kohtu otsusest nr C-817/19 tulenev PNR

direktiivi tõlgendus.

Projektist kaetakse SMITi töötajate tööjõukulud ja sisseostetud arendusteenuste kulud.

[muudetud siseministri 07.11.2023 käskkirjaga nr 1-3/130]

2.2.2. Projekti sihtrühm

Sihtrühm on pädevate asutuste ehk PPA, Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti, Maksu-

ja Tolliameti ametnikud. Samuti teiste riikide õiguskaitseasutuste ametnikud, kes

tegelevad terrorismi ja raske kuritegevuse ennetamise, avastamise ja uurimisega.

2.2.3. Projekti tulemus

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/681, mis käsitleb broneeringuinfo

kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele

võtmiseks 5 Eu-LISA – Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise

Euroopa Liidu Amet

5 (12)

Tagatud on BRIIS andmekogu nõuetekohane hooldus ja töökindlus. Andmed on

turvaliselt töödeldud vastavalt PNR direktiivis toodud nõuetele. Tagatud jooksev

lennuettevõtete liidestamine andmekoguga ja andmete ekspordi funktsionaalsuse

jätkuarendused.

2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.06.2023 – 31.12.2029

2.2.5. Projekti elluviija: SMIT

2.3. Tegevustoetus - broneeringuinfo üksuse ametnike personalikulud

2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti raames värvatakse broneeringuinfo analüüsiüksusesse täiendav ressurss

(analüütikud). Selle tulemusena tõhustatakse broneeringuinfo andmete riigisisest ning

rahvusvahelist teabevahetust.

2.3.2. Projekti sihtrühm

Sihtrühm on pädevate asutuste ehk PPA, Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti, Maksu-

ja Tolliameti ametnikud. Samuti teiste riikide õiguskaitseasutuste ametnikud, kes

tegelevad terrorismi ja raske kuritegevuse ennetamise, avastamise ja uurimisega.

2.3.3. Projekti tulemus

Broneeringuinfo üksuse poolt tagatud piisav võimekus

infovoogude, jälgimisnimekirjade, välisandmekogude või riskikriteeriumi

automaatsete tabamuste ning Europoli, teiste riikide broneeringuinfo üksuste ja

pädevate asutuste esitatud taotluste haldamiseks. Samuti on koostatud ning

ajakohastatud Euroopa Liidu siselendude riskihinnangut. [muudetud siseministri

07.11.2023 käskkirjaga nr 1-3/130]

2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.01.2022 – 31.12.2029

2.3.5. Projekti elluviija: PPA

2.4. Tegevustoetus – BRIIS andmekogu ülalpidamistoetus

2.4.1. Projekti sisu ja eesmärk

Projekti raames tagatakse BRIIS andmekogu ja serverite toimepidevus, mille kaudu

edastatakse reisijate andmeid lennuettevõtete poolt. Soetatakse Rahvusvahelise

Lennutranspordi Ühenduse reisibüroode andmebaasi litsents(id), mis võimaldavad

tõsta broneeringuinfo analüüsimise võimekust.

Samuti viiakse läbi andmekogu läbistus-turvatestid. Vajadusel tasutakse TYPE-B

sõnumite litsentsitasu teenuse pakkujale.

2.4.2. Projekti sihtrühm

Sihtrühm on pädevate asutuste ehk PPA, Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti, Maksu-

ja Tolliameti ametnikud. Samuti teiste riikide õiguskaitseasutuste ametnikud, kes

tegelevad terrorismi ja raske kuritegevuse ennetamise, avastamise ja uurimisega.

2.4.3. Projekti tulemus

Soetatud on vajalikud litsentsid ning seeläbi on tagatud BRIIS andmekogu töökindlus.

6 (12)

2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.03.2023 – 31.12.2029

2.4.5. Projekti elluviija: SMIT

3. Riigiabi

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

4. Tulemused ja näitajad

4.1 Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad.

Kõikide näitajate algtase on 0.

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõt-

ühik

Siht-

tase

2024

Siht-

tase

2029

Selgitav teave

BRIIS

andmekogu jätkusuutl

ikkuse

tagamine, infovaheta

mise võimekuse

parandamine ja

jätkuarenduste

teostamine PPAs

O.1.2 Ekspertide

kohtumiste/

õpikodade/

õppekülastuste

arv

arv 2 11 Koosolekud/ seminarid/

õppekülastused tähendavad

vastastikust õppimist, et

jagada teadmisi ja häid

tavasid. See hõlmab projekti

raames läbiviidavaid riiklikke

ja rahvusvahelisi tegevusi.

BRIIS

andmekogu jätkusuutl

ikkuse

tagamine, infovaheta

mise võimekuse

parandamine ja

jätkuarenduste

teostamine PPAs

O.1.3 Välja

töötatud/

kohandatud/

hooldatud IKT-

süsteemide arv

arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara,

tarkvara ja andmeid.

See näitaja hõlmab hiljuti

loodud/ kohandatud/hooldatud

IKT-süsteeme. IKT-

süsteemide loomine tähendab

uue IKT-süsteemi loomist.

Kohandatud/ hooldatud IKT-

süsteem hõlmab kõiki

muudatusi pärast IKT-

süsteemi kasutuselevõttu, et

parandada vigu, parandada

jõudlust vm, sealhulgas lisada

olemasolevale IKT-süsteemile

uusi funktsioone või uuendada

riistvara

BRIIS

andmekogu jätkusuut

likkuse

tagamine, infovaheta

mise võimekuse

parandamine ja

jätkuarenduste

teostamine SMITis

Tegevustoetus –

broneeringuinfo

üksuse ametnike

personalikulud (2022-

2029)

Tegevustoetus -

BRIIS andmekogu

ülalpidamiskulud

7 (12)

4.2 Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad.

Kõikide näitajate algtase on 0.

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõt-

ühik

Siht-

tase

2029

Selgitav teave

Tegevustoetus -

broneeringuinfo

üksuse ametnike

personalikulud (2022-

2029)

R.1.6 Selliste

haldusüksuste arv,

mis on välja töötanud

või ajakohastanud

olemasolevaid

teabevahetusmehhani

sme/ menetlusi/

vahendeid/ juhiseid

teabe vahetamiseks

teiste

liikmesriikidega/ liidu

organite, ametite või

asutustega/

kolmandate riikidega/

rahvusvaheliste

organisatsioonidega

arv 1 Selliste haldusüksuste arv, mis on

välja töötanud või ajakohastanud

olemasolevaid

teabevahetusmehhanisme/

menetlusi/ vahendeid/

juhiseid teabe vahetamiseks teiste

liikmesriikidega/ liidu organite,

ametite või asutustega/ kolmandate

riikidega/ rahvusvaheliste

organisatsioonidega Tegevustoetus –

BRIIS andmekogu

ülalpidamiskulud

5. Projektide eelarved

Projekt ISF toetus (75%

abikõlblikest

kuludest) EUR

Riiklik

kaasfinantseering

(25% abikõlblikest

kuludest) EUR

Kokku

EUR

Kaudsete

kulude määr

(% otsestest

kuludest)

BRIIS

andmekogu jätkusuutlikkuse

tagamine, infovahetamise

võimekuse parandamine ja

jätkuarenduste teostamine

PPAs

647 314 215 771

863 085

7%

BRIIS

andmekogu jätkusuutlikkuse

tagamine, infovahetamise

võimekuse parandamine ja

jätkuarenduste teostamine

SMITis

1 987 364 662 455

2 649 818

0%

Tegevustoetus –

broneeringuinfo üksuse

ametnike personalikulud

(2022-2029)

1 236 827 412 276

1 649 102

0%

Tegevustoetus – BRIIS

andmekogu

ülalpidamiskulud

256 650 85 550 342 200

0%

KOKKU 5 504 205

[muudetud siseministri 07.11.2023 käskkirjaga nr 1-3/130]

8 (12)

6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab

Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita.

SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info

struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.

7.2. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb

lisaks ühendmäärusele lähtuda ISFi määruse lisa VII punktis 1 sätestatust.

7.3. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6

nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid

hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest

otsestest kuludest.

7.4. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.

7.5. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel.

7.6. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, sh

7.6.1. ühendmääruse § 16 toodud personalikulu. Projekti juhtimisega seotud personalikulud

võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest;

7.6.2. koolituste, seminaride, konverentside, töötubade, infopäevade korraldamise kulu (sh

lektori/koolitaja tasu ja tema kulud seoses koolitusega (sh majutus- ja reisikulud),

ruumide ja tehnika rent, toitlustus);

7.6.3. koolitusmaterjalide, metoodikate, infomaterjalide ja juhiste kulu (sh materjalide

koostamine, toimetamine kujundamine, trükkimine, paljundamine ja tootmine);

7.6.4. tõlkekulu (sh koolitusmaterjalide tõlkekulu, koolituse tõlge);

7.6.5. temaatilistel õppevisiitidel, koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemise kulud (sh

päevaraha, kindlustus, transport, majutus, osalustasud). Kolmandates riikides toimuvatel

koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine

tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuse

keskkonna kaudu Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud vormil vähemalt 45 päeva enne

õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist;

7.6.6. litsentside kulu;

7.6.7. infosüsteemide arendamise, tööshoidmise ja testimise kulud;

7.6.8. teavitamise kulu (sh vajalike märgiste tellimine, meened, üritused);

7.6.9. tööjõumaksud ning erisoodustus ja sellelt tasutav maks.

7.7. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud ning seadmete ja

transpordivahendite soetamise ja rentimise kulud, välja arvatud punktis 7.6.2. nimetatud

juhtudel. [muudetud siseministri 07.11.2023 käskkirjaga nr 1-3/130]

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

9 (12)

8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on

tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.3 kohaselt.

8.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile:

8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti

kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija

kuludest;

8.3.2. asutuse riigihangete korra;

8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia;

8.3.4. punktides 8.3.1-8.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMile

nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud.

Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.

8.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord

poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis.

8.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide

saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või

kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada

nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra,

teavitades sellest elluviijat. [muudetud siseministri 07.11.2023 käskkirjaga nr 1-3/130]

8.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on

sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate

dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste

maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh

aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse

kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. [muudetud siseministri 07.11.2023

käskkirjaga nr 1-3/130]

8.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud

lõpparuande kinnitamist.

9. Elluviija õigused ja kohustused

9.1. Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) ja selle

alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11

toetuse saajale kehtestatud kohustusi.

9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:

9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks

ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest;

9.3.2. esitama SiMile kinnitamiseks projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa SiMi

väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest. Tegevuskava ja

eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile

15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda

järgmistel juhtudel:

- eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;

- eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

10 (12)

- täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus;

9.3.3. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;

9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi

väljatöötatud vormil TATi kinnitamisest alates;

9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi)

toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist;

9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust

teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel

osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete

osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise

ajaks;

9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;

9.3.8.2. TAT-i muutmise vajalikkusest;

9.3.8.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse

saavutamist;

9.3.9. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse;

9.3.10. säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat elluviijale tehtud

lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi

reeglitest tuleneb teisiti.

10. Aruandlus

10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15.

jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuse elluviimise

algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise

tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikkuse

perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi

lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 30 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.

10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt

e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab projekti

elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete

edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. [muudetud siseministri

07.11.2023 käskkirjaga nr 1-3/130]

10.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande

tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale

vea kõrvaldamist.

10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne

on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest.

11 (12)

10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.

10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste

kõrvaldamist.

10.9. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui 3 kuud enne projekti

lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas järelaruande.

10.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste

kohta.

11. TAT muutmine

11.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel.

11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise

taotlus).

11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest

ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta.

11.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT

muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks

ettenähtud tähtaja võrra.

11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval

nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini.

11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks

elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik

jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib

suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda

võimaldab.

11.8.TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37

lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.

13. Vaiete lahendamine

SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse

lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud

või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad

ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide

esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse

Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

12 (12)

14. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2022.

[Siseministri 07.11.2023 käskkirjaga nr 1-3/130 on punktides 7.6.5., 8.4., 9.3.5., 9.3.7., 10.1.,

10.2., 10.4., 10.5. ja 10.9. läbivalt sõnad „e-toetuste keskkond“ asendatud sõnadega „e-

toetuse keskkond“]

(allkirjastatud digitaalselt)

Lisa 1. Seletuskiri

Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise

kontroll-leht [muudetud siseministri 07.11.2023 käskkirjaga nr 1-3/130]

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kliimaministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

27.11.2025 nr 1-6/3307-1

Sisejulgeolekufondi meetme 1.1

"Broneeringuinfo andmekogu arendamine ja

rakendamine" toetuse andmise tingimused

Esitame kooskõlastamiseks siseministri käskkirja „Sisejulgeolekufondi meetme 1.1

„Broneeringuinfo andmekogu arendamine ja rakendamine“ toetuse andmise tingimused“

muutmise eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa 1. Ministri käskkirja eelnõu

Lisa 2. Seletuskiri

Lisa 3. Ministri käskkirja tekst muudatustega

Ülle Leht

[email protected]