Märgukiri

1. Lasteaed Harjumaal

1.1

Pildid lasteaiast Harjumaal, Google Maps rakendusest (kuvatõmmis 07.11.2025).

1.2

Lasteaed Harjumaal. Fotoladu, seisuga 27.03.2024. Pildi kvaliteet on nõnda hea, et

fotolaos eneses saab suurendusega detailselt näha ka väikseid objekte.

2. Hoone põllul

2.1

Hoone põllul, pildid Google Maps rakendusest (kuvatõmmis 07.11.2025).

2.2

Hoone põllul. Fotoladu, seisuga 07.05.2025. Pildi kvaliteet on nõnda hea, et fotolaos

eneses saab suurendusega näha detailset pilti.

3. Tööstushooned

3.1

Tööstushooned. Google Maps rakendusest (kuvatõmmis 07.11.2025).

3.2

Tööstushooned. Fotoladu, seisuga 07.05.2025. Pildi kvaliteet on nõnda hea, et

fotolaos eneses saab suurendusega detailselt näha ka sõidukeid ja väikseid objekte.

Majandus- ja

kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Maa- ja Ruumiamet

[email protected]

Teie nr

Meie 27.11.2025 nr 7-7/252405/2508574

Orto- ja kaldaerofotode avalikustamine

Lugupeetud minister

Lugupeetud Maa- ja Ruumiameti peadirektor

Õiguskantsleri poole on pöördunud mitu eramajas1 elavat inimest murega, et Maa- ja Ruumiamet

(MaRu) avaldab Eesti geoportaalis kõrge eraldusvõimega ortofotosid (ülaltvaates pildid) ja

kaldaerofotosid (kaldvaates pildid), mis kujutavad detailselt inimeste elumaju, hoove ja vallasvara.

Õiguskantsleril paluti hinnata, kas selliste fotode avalikuks tegemine on kooskõlas Eesti Vabariigi

põhiseaduse (PS) §-ga 26.

Fotod on sedavõrd detailsed, et äratuntavad on isegi hoovis olevad kastmisvoolikud, tänavakivid,

robotniidukid, tööriistad jms. Inimesed muretsevad turvalisuse puudumise pärast, sest fotod on

kõigile vabalt allalaaditavad ning detailne pildimaterjal võib anda väärtuslikku infot pahatahtlikele

inimestele. Kellelgi ei ole kohustust oma eraelu avalikkusega jagada ega taluda uudishimust

lähtuvat huvi kinnistu selle osa vastu, mida tänavalt näha ei ole. Eraelu puutumatuse piiramine on

lubatud üksnes PS §-s 26 nimetatud eesmärkidel ja põhiseaduspärase seaduse alusel.

Järjest täiustuva tehnikaga saab teha ja avaldada väga detailseid orto- ja kaldaerofotosid kodudest

ja kodu juures olevast maast, varast ja inimestest, kuid see ei ole kooskõlas eraelu puutumatuse

põhimõttega. Süstemaatilise ja kogu riiki hõlmava aeropildistamisega ning fotode piiranguteta

avalikustamise tagajärg on, et eraelu puudutav info inimese kodu ja vara kohta muutub kergesti

kättesaadavaks kogu maailmale, ilma et inimesel oleks võimalust seda olukorda mõjutada. Kuigi

MaRu-le on ruumiandmete seadusega pandud kohustus ruumiandmeid koguda ja avalikustada, ei

sätesta ükski õigusnorm avalikustatavate orto- ega kaldaerofotode eraldusvõime või detailsuse

piirmäärasid. MaRu otsustab ise, kui detailset fotot kellegi kodust või hoovist avalikkusele

näidatakse, ning see otsus sõltub peamiselt kasutusel olevast tehnikast. Kuna avaldatakse järjest

detailsemat pildimaterjali, piiratakse põhiõigust eraelu puutumatusele üha intensiivsemalt.

Riiklikult tehtud ja avalikustatud fotod on oluliselt täpsemad kui nt Google maps-is avaldatud

fotod, ka nood on pannud inimesed oma turvalisuse pärast õigustatult muretsema, olgugi, et neid

fotosid uuendatakse harvem, pildikvaliteet on halvem, üldjuhul ei näidata koduhoovi (vaateid,

1 Rahva ja eluruumide 2021. a loenduse tulemusel elab kõigist Eesti enam kui poolest miljonist leibkonnast eramajas

154 422 leibkonda ehk 27,5%. Nendesse leibkondadesse kuulub 390 855 inimest ehk 29,3% Eesti elanikest.

2

mida ei ole tänavalt võimalik näha) ja tänavavaadetel on autode numbrimärgid ja inimesed

hägustatud. Riigil keelab põhiseadus sõnaselgelt kaaluka põhjuseta inimeste eraelu puutumatust

piirata.

Orto- ja kaldaerofotod on riigi ülesannete täitmiseks vajalikud. Neid fotosid läheb vaja näiteks

topograafiliste kaartide ajakohastamiseks, ruumiplaneerimiseks ning pääste- ja riigikaitsealaseks

tegevuseks. Need on põhiseaduspärased eesmärgid, kuid nende saavutamiseks ei ole vaja inimeste

endi, lapsevankrite, nööril rippuva pesu, spordivahendite jm vara fotosid piiramatult ja viivitamata

kõigi detailideni kõikidele avalikustada. Eesmärke oleks võimalik saavutada inimese eraelu

oluliselt vähem piiravate lahendustega, mis ei paku hõlpsat võimalust kuritegude planeerimiseks

või uudishimu rahuldamiseks.

Võimalik on seadust põhiõigusi paremini tasakaalustaval ja austaval moel ka rakendada. Palun

ministeeriumil koos Maa- ja Ruumiametiga kaaluda võimalikke lahendusi, kuidas võiks tehtud

fotosid avaldada, nii et samal ajal oleks tagatud eraelu kaitse. Kaaluda võiks näiteks eraldusvõime

vähendamist tasemeni, mis ei võimalda näha eraelu detaile. Kõige detailsematele fotodele võiks

kaaluda ligipääsu lubamist vaid õigustatud huvi korral või ametialasest vajadusest lähtudes ning

neile, kes autendivad end keskkonda sisenemisel.

Tänan Maa- ja Ruumiametit sujuva ja konstruktiivse koostöö eest. Õiguskantsleri nõunikud said

tutvuda MaRu abil aerofotode kogumise metoodika, tehniliste võimaluste ja aerofotodega, mis on

tehtud tänavu kevadel. Samuti on võrreldud praegu avalikult kättesaadavaid ning uute seadmetega

tehtud aerofotosid. Tänan ka selle eest, et uusimaid ülitäpseid fotosid ei ole senini avalikustatud.

I Aeropildistamise olemus ja eesmärk

1. Maa- ja Ruumiamet teeb üle Eesti regulaarselt aerofotosid. Igal aastal tehakse fotod umbes

poolest Eesti territooriumist üle lennates, vaheldumisi Põhja-Eesti aladest ja Lõuna-Eesti aladest.

Suurematest asulatest tehakse aerofotosid igal aastal.2

2. Tehnoloogia arenguga on ruumiandmed muutunud oluliselt detailsemaks. Alates 2014. aastast

on kasutusel süstemaatiliselt pildistav fotorobot, mille pilte on võimalik vaadata ka täislahutusega.

2025. aastal võttis MaRu aeropildistamiseks kasutusele aerofotokaamera IGI UrbanMapper-2 ning

uue aerolaserskanneri Riegl VQ-1460, mis kogub senisest kaks korda tihedamaid pildiandmeid.

Uute seadmete kasutamine muudab objektide kaardistamise oluliselt täpsemaks.3 Linnades on

aerofotodega kogutud andmestik väga tihe. Väiksemad linnad pildistatakse 2025. aastal üles

drooniga.

3. Aeropildistamise tulemusena valmivad väga täpsed ortofotod ja kaldaerofotod (näited on

esitatud kirja lisas).

4. Ortofoto valmistatakse aerofoto põhjal, millelt on kõrvaldatud maapinna reljeefist, kaamera

kaldenurgast ja joonprojektsioonist põhjustatud moonutused4. Ortofoto detailsust näitab piksli

suurus – see ütleb, kui suurt ala maapinnal katab üks pildipunkt. Mida väiksem see number on,

seda rohkem detaile on pildil näha. Eri piirkondades on piksli suurus erinev, maapiirkondades on

see 20–40 cm ja tiheasustusaladel 10–16 cm. Eesti põhjapoolses osas asuvates väikelinnades ja

2 Maa- ja Ruumiameti veebileht. Kuidas valmivad ortofotod? (https://maaruum.ee/blogi/kuidas-valmivad-ortofotod). 3 Maa- ja Ruumiameti veebilehel https://maaruum.ee/2025-aasta-aeromoodistamise-hooaeg-alanud. 4 Keskkonnaministri 20.12.2013 määruse nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad

topograafilised nähtused“ § 6 lg 1.

3

asulates tehti 2025. aastal eraldi aeropildistamist ja aerolaserskaneerimist. Seal tehtud ortofotode

piksli suurus on vaid 4 cm 5, mis on võrreldav tikutoosi suuruse alaga. See tagab erakordselt täpse

pildimaterjali, kust on võimalik eristada juba väga väikeseid esemeid inimeste koduhoovides.

Need fotod on geoportaali kaudu avalikult ja tasuta kättesaadavad igale huvilisele.

5. Kaldaerofotod on tehtud eelkõige kaardistusobjektide täpsustamiseks, kuid sobivad ka muudeks

objektituvastust vajavateks töödeks. Pildistatud on valdavalt 1000–3800 meetri kõrguselt (v.a

lennujaamade lähedased alad) ning iga foto tegemise aeg on fikseeritud kuupäevalise täpsusega.

6. Nii ortofotod kui ka kaldaerofotod on kõrge eraldusvõimega. See võimaldab tuvastada ka

erakinnistutel olevaid objekte, näiteks hoovis parkivaid autosid, aiamööblit, laste mänguväljakuid,

kaldaerofotode puhul on võimalik mõnel juhul isegi hoonetesse sisse vaadata.

7. Kaldaerofotode andmebaas on peaaegu kogu Eestit kattev fotode kogu, milles on alates

2006. aastast säilitatud ligi 5.5 miljonit fotot (01.01.2022 seisuga). Kaldaerofotod tehti

avaandmetena kättesaadavaks pärast ruumiandmete seaduse § 73 lõike 1 muutmist 1. juulil 2018.

Muutmisega taheti teha ruumiandmete kasutamine hõlpsamaks ka erasektorile.6 Enne seda oli

Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmetele ligipääs tasuline. Toona ei olnud fotod nõnda

detailsed, et saaksid oluliselt hõlbustada kuritegevust või teiste inimeste eraelus nuhkimist.

8. Aeromõõdistuslendudega kogutakse riigile olulisi andmeid, mis võimaldavad ajakohastada

Eesti topograafilisi kaarte ning ruumiandmete registrites ja kaarditeenustes sisalduvat teavet.

Kvaliteetsed ortofotod on alusmaterjal, millele tuginedes luuakse täppiskaardid. Nende abil saab

toetada ruumiplaneerimist, teedevõrgu ja taristu arendust ning teadus- ja keskkonnauuringuid.7

Eesmärk on pakkuda ajakohaseid ja usaldusväärseid ruumiandmeid, mis aitavad nii avalikul kui

ka erasektoril paremini otsuseid teha.

9. Detailseid ja ajakohaseid ruumiandmeid kasutatakse paljudes valdkondades, alates

planeerimisest ja ehitusest kuni kriisireguleerimise ja riigikaitseni. Kvaliteetseid ruumiandmeid

kasutatakse näiteks põllumajanduses ja logistikas, kus täpsed kaardi- ja fotoandmed aitavad teha

teadlikke otsuseid ja korraldada tööprotsesse tõhusamalt. Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ametil (PRIA) võimaldavad orto- ja kaldaerofotod kontrollida, kas maa, mille

kohta toetust on taotletud, on jätkuvalt põllumajanduslikus kasutuses, kas see on võssa kasvanud

või on sinna rajatud mõni ehitis.

II Eraelu puutumatuse piiramine aerofotode avalikustamisega

10. Nii inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikkel 8 kui Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 26 kaitsevad igaüheõigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused

tohivad seda õigust piirata vaid seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku

korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija

tabamiseks.

5 https://tehnika.postimees.ee/8224009/naerata-aprilli-alguses-voib-sattuda-maa-ja-ruumiameti-aeropildistamise-

kaamerasse 6 Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse eelnõu seletuskiri, lk 84

(https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4bf419b9-13c1-4e3d-9c3a-

923356d542ad/Kinnisasja%20avalikes%20huvides%20omandamise%20seadus/). 7 Maa- ja Ruumiameti veebileht. Kasutajate lood (https://geoportaal.maaruum.ee/est/kasutajate-lood-p901.html).

4

11. Põhiseaduse § 26 kohustab riiki eraellu sekkumisest hoiduma ja kaitsma inimese eraelu ka

kolmandate isikute rünnete eest (PS § 13). See tähendab, et riik ei tohi oma tegevusega luua

olukorda, mis muudab inimeste eraelu ja kodu kohta käivad andmed kergesti kättesaadavaks ja

inimesed haavatavaks.

12. Põhiseaduse § 26 mõiste „eraelu“ hõlmab ka õigust enesekujutamisele, mis tähendab, et isikul

on õigus otsustada enda kohta käivate andmete avaldamise üle. Inimesel endal peab olema

võimalik määrata, kas ja millisel viisil ta soovib oma eraelu avalikkuse ees kujutada (vt nt RKTKo

29.03.2017, 3-2-1-153-16, p 34; EIKo 59320/00, Von Hannover vs. Germany, p-d 76-78).

13. Eraelu puutumatuse intensiivne piirang ei teki mitte selle tõttu, et inimese kodu on avalikus

ruumis nähtav, vaid riigi tegevuse süstemaatilisusest ja laiaulatuslikkusest. Euroopa Inimõiguste

Kohtu praktika kohaselt piiratakse eraelu puutumatust siis, kui riik loob avalikust ruumist kogutud

teabest süstemaatilise ja püsiva andmekogu (vt EIKo 44787/98, P. G. ja J. H. vs. Ühendkuningriik,

p 57).

MaRu perioodiliselt uuendatav, kogu riiki kattev ja arhiveeritud orto- ja kaldaerofotode andmebaas

on selline andmekogu. Riive intensiivsust süvendab veelgi asjaolu, et fotod on detailsed, need

puudutavad eraelu keskmes olevat kodu ja koduhoovi ning tehakse piiranguteta kättesaadavaks

kogu maailmale. Seega piirab Maa- ja Ruumiamet kõrge eraldusvõimega aerofotosid kogudes ja

süstemaatiliselt avalikustades põhiseaduse §-s 26 sätestatud eraelu puutumatust.

14. Aerofotode detailsus võib viia põhiseaduse eesmärgile vastupidise tulemuseni: üksikisiku

perekonna- ja eraelu kaitsmise asemel hoopis paljastab ja avalikustab riigi tegevus tema eraelu

teistele isikutele. Kõrge eraldusvõimega fotode põhjal on võimalik teha järeldusi inimeste

harjumuste, vara (hoovis parkivad autod, paat, treeningvahendid jne), turvameetmete olemasolu ja

muude perekonnaelu detailide kohta (nt laste mänguväljak, batuut). Seejuures on see teave Eesti

elanike kohta kättesaadav kõigile huvilistele üle maailma mugavalt ja anonüümselt veebi kaudu.

Pahatahtlik inimene ei pea kuriteo plaanimiseks isegi objektiga ise tutvuma minema, vaid saab

eelnevalt uurida kinnistu paigutust, juurdepääsuteid, turvameetmeid ja muud asjakohast teavet.

Kombineerides seda teavet avalike registrite ja sotsiaalmeedia andmetega, on võimalik luua

inimese kohta detailne profiil.

15. Riigi tegevus on olemuselt midagi enamat kui juhuslik pilk avalikus ruumis. Kui maja fassaad

on tänavalt möödujale nähtav, siis on riigi teostatav süstemaatiline perioodiline ja tehnika

arenguga üha detailsemaks muutuv kogu riigi territooriumi üles pildistamine ja selle tulemuse

igale soovijale kättesaadavaks tegemine sootuks teistsugune sekkumine.

16. Kaldaerofotod on eriti probleemsed, kuna erinevalt ortofotodest võimaldavad need vaadata

hoonetele ja objektidele külgvaates. Kaldaerofotodelt on näiteks nähtav ka kinnistu see külg, mida

tänavalt ei näe. See tähendab, et nähtavaks muutuvad ka alad, mis ei ole mõeldud avalikuks

vaatamiseks: rõdud, akende lähedus, katusealused, õuealade varjatud osad ja planguga varjatud

alad. Selline vaatenurk võimaldab saada palju põhjalikuma pildi inimese elukeskkonnast ja -viisist,

kui seda võimaldaks tavaline möödumine tänaval. Samuti ei paku sellist vaadet eraõiguslikud

teenusepakkujad (vrd nt Google Maps ja Google Street View).

17. Lisaks eraelu puutumatusele kaitseb põhiseadus ka kodu puutumatust (PS § 33). Kuigi

aerofotod tehakse lennuki või drooniga avalikus õhuruumis ja nende tegemiseks ei pea sisenema

inimese eluruumi ega valdusesse, riivab see kodu kui privaatse ruumi olemust – kohta, kus

inimesel on õigus tunda end kaitstuna välise vaatluse eest. Tehnoloogia areng muudab piire.

5

Aerofotodel ja eriti kaldaerofotodel võib olla võimalik näha detailselt kodu vahetut ümbrust,

rõdusid ja hoove, mis kuuluvad kodu privaatsfääri. Selline visuaalne juurdepääs kodu sisemusse

või selle vahetusse ümbrusesse ja kodu kohta fotode avaldamine võib sisuliselt kujutada endast

kodu puutumatuse kaudset piiramist, isegi kui koju keegi ei sisene ja kellegi valdust füüsiliselt ei

rikuta. Kodu puutumatuse eriline põhiseaduslik väärtus muudab eraelu puutumatuse piirangu

veelgi intensiivsemaks.

18. Praegu pole inimestel võimalik kaasa rääkida, kas nad üldse soovivad oma kodu näitamist

kõrglahutusega orto- ja kaldaerofotodel või kui detailselt seda teha võib. Puuduvad õigusnormid,

mille alusel saaks inimene taotleda oma kodu või valduse kujutise hägustamist või eemaldamist.

Kohtumisel selgitati õiguskantsleri nõunikele, et MaRu-l ei ole praegu ka võimekust ega

automatiseeritud lahendust, et eraisikute soovil üksikuid katastriüksusi hägustada. See tähendab,

et inimene ei saa enda eraellu sekkumist vältida ega vaidlustada. See seab proportsionaalsuse

põhimõtte kahtluse alla.

19. Aerofotode kvaliteet ei ole praegu selline, et neilt oleks võimalik tuvastada inimest näo või

välimuse järgi või tema autonumbri põhjal. Siiski on juba praegu võimalik avaldatud detailsete

fotode abil saada inimese elust hea ülevaade. Orto- ja kaldaerofotod koos kinnistusraamatu,

äriregistri, sotsiaalmeediast või veebist leitava muu infoga võimaldavad välja selgitada fotol oleva

kinnistu omaniku ja teha tema eraelu kohta järeldusi. Seega võivad aerofotod, eelkõige väga täpsed

kaldaerofotod, muutuda koos muu inimese kohta kättesaadava teabega isikuandmeteks

isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punkti 1 tähenduses.8

III Ruumiandmete kogumise ja avalikustamise õiguslikud alused

20. Ruumiandmete seaduse (RAS) kohaselt on ruumiandmed sellised andmed, mis otseselt või

kaudselt viitavad kindlale asukohale või geograafilisele alale. Nende hulka kuuluvad ka

andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju

geograafilises ruumis (RAS § 3 lg 1). Ruumiandmed on ka topograafilised andmed, mis näitavad

looduslike ja inimtekkeliste objektide asukohta, kuju ja omadusi kindlas kohas või maa-alal (RAS

§ 63). Üldise tähtsusega topograafilised andmed ehk põhiandmed kirjeldavad nähtuste asukohta,

kuju, omadusi ja ruumilisi seoseid. Nende hulka kuuluvad andmed riigi pinnamoe, veekogude ja

hüdrograafiliste rajatiste, kõlvikute, ehitiste ning transpordi- ja tehnovõrkude kuju kohta (RAS §

64).

21. Maa- ja Ruumiameti tegevusvaldkonnad on kinnitatud majandus- ja tööstusministri

14.08.2025 määrusega nr 22 (Maa- ja Ruumiameti põhimäärus). Üks neist tegevusvaldkondadest

on maa- ja ruumiandmete hõive ja avalikustamine (määruse § 6, § 13 p 2).

22. Ruumiandmete hõive on ruumiandmete kogumine ja salvestamine, aga ka nende andmete

korrastamine, muutmine ja ühendamine või mitu sellist toimingut (mis tekitavad omakorda uusi

ruumiandmeid), sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest (RAS § 4 lg

2). Üldise tähtsusega andmete hõivet korraldab Maa- ja Ruumiamet muu hulgas

aeropildistamisega ja aerolaserskaneerimisega (RAS § 66 lg 1, lg 3 p 1). Topograafiliste andmete

hõive täpsed nõuded on sätestatud keskkonnaministri 20.12.2013 määruses nr 76 „Topograafiliste

andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“.

8 Vt Sonja Maria Roosson, magistritöö „Maa- ja ruumiameti kaldaerofotode kooskõla Euroopa Liidu õigusega ja

Eesti Vabariigi põhiseadusega“, Tartu 2025.

6

23. Saadud andmed kantakse Eesti topograafia andmekogusse (RAS § 67 lg 1). Andmed

avalikustatakse RAS § 68 lõike 1 alusel Eesti geoportaali kaudu ning need peavad olema

digitaalselt ja tasuta avalikkusele kättesaadavad (RAS § 73).

24. Seaduse kohaselt peab MaRu seega tagama, et ruumiandmed oleksid avalikud, kuid normid ei

täpsusta, millisel kujul ja mis tingimustel tuleb andmed avalikustada. RAS § 68 ütleb üksnes, et

ETAK-i andmed avalikustatakse Eesti geoportaalis RAS-is sätestatud korras, kuid seaduses

puudub norm, mis ütleks, kui detailset teavet (nt kõige väiksem piksli suurus) võib üldsusele

näidata. Riigikogu ei ole hinnanud, kas andmete avaldamise eesmärki arvestades on vajalik ja

proportsionaalne avalikustada näiteks 4 cm suuruse piksliga ortofotot inimese koduhoovist ja

varast. Kui Riigikogu annaks loa inimeste kodude nõnda täpseks sunniviisiliseks

ülespildistamiseks ja piltide põhiõigusi kaitsvate piiranguteta avalikustamiseks, tuleks algatada

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Praegu Riigikogu sellist luba andnud ei ole.

25. RAS § 73 kohustab küll tagama tasuta juurdepääsu ETAK-i andmetele, kuid ei sätesta mingeid

piiranguid ega erisusi andmetele, mis võivad sisaldada isikuandmeid või rikkuda eraelu

puutumatust. Ruumiandmete seadusest ega ka selle menetlusmaterjalidest ei nähtu, et seaduse

vastuvõtmisel oleks läbi mõeldud olukorrad, kui ruumiandmeid (nt ortofoto või kaldaerofoto) võib

käsitada isikuandmetena või kui need sisaldavad isikuandmeid. Ruumiandmeid tuleb vaadelda

koostoimes muude andmetega, mis isiku või kinnistu kohta on hõlpsalt saadaval. Kui näiteks liita

kaldaerofotod kinnistusraamatus olevale teabele, siis on võimalik tuvastada lihtsalt ja kiirelt

inimese tõenäolise kodu aadress ning ortofotolt ja kaldaerofotolt saab tuvastada eraelulist teavet

konkreetse isiku kohta. Sellises olukorras tekib küsimus, millisel juhul on MaRu avaldatavad fotod

isikuandmed ning kas nende avaldamisele kohalduvad isikuandmete kaitset puudutavad reeglid.

Olemasolevast teabest lähtudes ei ole Riigikogu ortofotosid ja kaldaerofotosid puudutavaid norme

luues läbi mõelnud, kuidas tagada inimese eraelu puutumatus ja põhiseaduse § 26 kaitse.

26. ETAK-i põhimäärus täpsustab, millised andmed kantakse andmekogusse (nt aeropildistamise

ja laserskaneerimise andmed, sh ortofotod), kuid ei reguleeri avalikustamise ulatust ega kvaliteeti

(põhimääruse § 3 lg 1, § 7 lg 1 p 1). Põhimääruse §-d 11 ja 12 annavad MaRu-le õiguse ise

otsustada, milliseid andmeid, kui detailselt ja kui pika aja kohta avalikustada.

27. Seaduse kohaselt peab MaRu ruumiandmed avalikustama, kuid selles ei ole eraelu kaitset

tagavaid mehhanisme. Puudub seaduslik alus, mis eristaks riigipoolset ruumiandmete kasutust ja

kogutud ruumiandmete piiranguteta avaldamist. See tähendab, et MaRu täidab küll seadusest

tulenevat avalikustamiskohustust, kuid ilma Riigikogu kindlaksmääratud raamideta, kui detailseid

inimeste eraomandit kujutavaid fotosid tohib üldsusele näidata.

28. Praegu võib MaRu ise otsustada, kui detailset fotot igaühe koduhoovist avalikkusele

näidatakse. See otsus sõltub omakorda peamiselt tehnoloogia arengust ja aerofotode tegemisel

kasutatavatest seadmetest. Kuna seadusega sätestatud raamistikku pole, ei ole võimalik praegu

tagada, et orto- ja kaldaerofotode avalikustamine oleks proportsionaalne ja tasakaalus inimeste

eraelu kaitsega.

IV Piirangu proportsionaalsus

29. Põhiseaduse §-s 26 on loetletud juhtumid, kui riigil on õigus lubatud seaduse alusel inimese

eraellu sekkuda. Seetõttu tuleb proportsionaalsust hinnates analüüsida ka seda, kas sekkumine on

hädavajalik tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks,

kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Eraelu puutumatuse piiramise eesmärgiks peab

7

olema ühe või mitme PS § 26 nimetatud õigushüve kaitse. Saavutatav tulemus peab õigustama

piirangut, kasu ületama kahju ja riske.

30. Ruumiandmete seaduses pole sätestatud aerofotode tegemise ja avalikustamise eesmärke.

MaRu selgituse kohaselt on aerofotode tegemise peamine eesmärk luua väga täpne topograafiline

kaart. Lisaks täpsele kaardile läheb detailseid, ajakohaseid ja usaldusväärseid ruumiandmeid vaja

ruumilisel planeerimisel, keskkonnakaitses, maakorralduses, riigikaitses, päästetööde

korraldamisel ja paljudes muudes riigi jaoks olulistes valdkondades. Ametkondlikult kasutavad

MaRu kogutud ruumiandmeid näiteks Kaitsevägi, PRIA, Keskkonnaamet, SMIT, Tallinna linn,

Tartu linn ja mitmed teised. MaRu kinnitusel on neile kasutajatele loodud eraldi piiratud

andmeruum, mille andmetele nad pääsevad ligi läbi kindla staatilise IP.

31. Avalikke ruumiandmeid kasutab andmepõhiste otsuste tegemiseks ka erasektor. MaRu ei ole

viinud läbi vastavat uuringut ja seetõttu puudub ülevaade, millistel eesmärkidel ja kui ulatuslikult

erasektor avalikke ruumiandmeid kasutab. Seadusemuudatusega nähti ette ruumiandmete üldine

avalikkusele tasuta kättesaadavaks tegemise kohustus. Seletuskirja9 kohaselt oli muudatuse

eesmärk anda erasektorile võimalus luua ruumiandmete valdkonnas kiiremalt ja lihtsamalt

innovaatilisi tooteid ja teenuseid ning sellega elavdada majandust. Samuti põhjendatakse

seletuskirjas, et ETAK-i andmete avatus aitab kaasa ühetaoliste topograafiliste andmete

kasutamisele. See omakorda muudab riiklikult oluliste objektide planeerimisprotsessi

läbipaistvamaks. MaRu on veel märkinud, et kaldaerofotod on paljuski avalikustatud üldsusele

uudistamiseks.10

32. Lisaks legitiimsele eesmärgile peab eraellu sekkumine olema põhiseaduse kohaselt vajalik ja

ei tohi moonutada piiratavate õiguste olemust (PS § 11 teine lause). See tähendab, et

põhiseaduspärane on vaid selline piirang, mis on proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas

oma eesmärgi saavutamiseks (RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15; RKÜKo 21.01.2014, 3-4-1-

17-13, punktid 32–35).

33. Vajalikkuse hindamisel tuleb küsida, kas sama eesmärki oleks võimalik saavutada põhiõigust

vähem piiraval, kuid vähemalt sama tõhusal viisil. Siin tuleb selgelt eristada aerofotode tegemist

ja nende piiranguteta avalikustamist. Arvestades, et ruumiandmete täpsust ja ajakohasust on

võimalik tagada üksnes tegeliku olukorra jäädvustamise kaudu, ei ole aerofotode tegemisele

ilmselt alternatiivi. Riigil puudub teine sama tõhus vahend kogu riigi territooriumi kohta info

saamiseks. Sootuks teine on olukord fotode avalikustamisega. Piirangu eesmärke on võimalik

saavutada eraelu puutumatust vähem piiravate abinõudega. Praegune praktika, kus uued väga

detailsed orto- ja kaldaerofotod avalikustatakse igal aastal kogu maailmale uudistamiseks, ei ole

vajalik ega proportsionaalne eraelu puutumatuse piirang. On mitmeid eraelu puutumatust vähem

piiravaid, kuid avalikku huvi piisavalt teenivaid võimalusi aerofotode avalikustamisel, mida

kasutavad ka teised Euroopa riigid.

Kokkuvõte ja soovitused

34. Õigusaktidega on MaRu-le pandud kohustus ruumiandmeid koguda ja avalikustada. Kuigi

RAS §-st 73 tuleneb MaRu-le üldine kohustus ruumiandmed ETAK-is avalikustada, ei sätesta

9 Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus 598 SE seletuskiri, lk 84

(https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4bf419b9-13c1-4e3d-9c3a-

923356d542ad/Kinnisasja%20avalikes%20huvides%20omandamise%20seadus/). 10 29.09.2025 toimunud intervjuu MaRu peadirektori Kati Tamtikuga saates Telehommik.

8

ükski õigusnorm avalikustatavate orto- ega kaldaerofotode eraldusvõime või detailsuse

piirmäärasid. Avaldamisele kuuluvate ruumiandmete kvaliteet on jäetud MaRu otsustada.

35. Palun Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning Maa- ja Ruumiametil kaaluda

võimalusi, kuidas saaks tagada tasakaalu avaliku huvi ja eraelu puutumatuse vahel. Võimalike

lahendustena võiks arutada näiteks fotode avalikustamist ajalise viitega (nagu tehakse näiteks

Lätis), pildimaterjali üldist hägustamist (nagu tehakse Soomes) või detailsema vaate lubamist

pärast seda, kui isik on ennast autentinud riiklikult tunnustatud kanali kaudu.

Kui uusi kõrglahutusega fotosid ei avaldataks kohe, vaid alles mõne aja möödudes, ei oleks

võimalik liiga täpselt jälgida inimeste kodu või vara seisu. Samas säilib avalikkuse juurdepääs

piisavalt ajakohastele andmetele.

Kaaluda tuleks avalikustatud fotode eraldusvõime vähendamist tasemeni, mis tagab maastiku ja

ehitiste üldise ülevaate, kuid ei võimalda näha eraelu detaile.

Võib kaaluda lahendust, mis lubaks isikutel kõige detailsematele orto- ja kaldaerofotodele

ligipääsu alles pärast autentimist (näiteks ID-kaardiga või mõne muu turvalise vahendiga). Sel

juhul saaksid täpsemaid andmeid näha need, kellel on selleks õigustatud huvi või ametialane

vajadus (nt riigiametnikud, planeerijad, päästjad), avalikkusele oleks kättesaadav üldisem

pildimaterjal.

36. Riik ei peaks loobuma kvaliteetsete ruumiandmete kogumisest, kuid üle tuleb vaadata nende

andmete avalikult kättesaadavaks tegemise praktika. See tähendab, et orto- ja kaldaerofotode

kättesaadavaks tegemine tuleks korraldada põhiõigusi paremini arvestades, eristama peab andmete

kasutamist riigi ülesannete täitmiseks ja nende piiranguteta avaldamist igaühele.

Palun andke hiljemalt 15. jaanuariks 2026 teada, kuidas kavatsete soovitusi järgida.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Teadmiseks: Riigikogu majanduskomisjon

Ivika Nõukas 6938419

Alar Ambros 6938422

Evelin Lopman 6938431