Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Silver Bakhoff

SPS Grupp OÜ

[email protected]

Järelevalvemenetluse alustamata

jätmine

Austatud härra Bakhoff

Edastasite Rahandusministeeriumile järelevalveteate (edaspidi järelevalveteade) seoses

Tallinna Nõmme Põhikooli korraldatud alla lihthanke piirmäära jääva riigihanke menetlusega

sisekoristusteenuse tellimiseks (edaspidi riigihange).

Järelevalveteates märgite kokkuvõtvalt, et Teie ettevõte võitis sisekoristusteenuse riigihanke,

millest teavitati 12.09.2025, kuid lepingu projekt saadeti alles 28.10.2025. Lepingu

tingimused erinevad oluliselt esialgsest hinnapäringust: tööde maht ja kestus on suurenenud,

lisatud on EVS standardite täitmise kohustus, aruandlus- ja kvaliteedinõuded. Need

muudatused tehti pärast pakkumuste esitamist, mis on seadusega keelatud. Hankija ei ole

vastanud teie ametlikule pöördumisele ega teabenõudele. 10.11.2025 teatas hankija, et kui

lepingut ei allkirjastata, valitakse teine ettevõte. See viitab Teie hinnangul jõupositsioonile ja

võimalikule huvide konfliktile, mis seab kahtluse alla hanke läbipaistvuse ja erapooletuse.

Kuna selgitusi ei ole antud ja tuvastatud on mitmeid rikkumisi, peate vajalikuks teavitada

olukorrast lisaks ka ajakirjandust. Avaliku sektori hankemenetlus peab olema aus, läbipaistev

ja kontrollitav, kuid antud juhul neid põhimõtteid ei ole järgitud. Eeltoodust tulenevalt soovite

Rahandusministeeriumi hinnangut ja abi tekkinud olukorra lahendamisel.

Selgitame, et Rahandusministeeriumi pädevus ning volitused riigihankealase järelevalve

teostamisel on sätestatud riigihangete seaduse (RHS) 9. peatükis, mille kohaselt on

Rahandusministeeriumil ulatuslik kaalutlusõigus igakordselt otsustada, kas

järelevalvemenetlust algatada ja millist seaduses ette nähtud järelevalveabinõud rakendada.

RHS § 180 p-st 6 ja § 203 lg-st 1 tulenevalt teostab Rahandusministeerium avalikes huvides

riiklikku ning haldusjärelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle.

Avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks selge pädevuse ja

volituse. Seetõttu võib avaliku võimu poolne sekkumine toimuda ainult seadusega kindlaks

määratud tingimustel, korras ja ulatuses.1 Järelevalvemenetluses kontrollitakse hankija

tegevuse õiguspärasust, kuid järelevalvemenetlust ei tehta hankija tegevuse otstarbekuse

kontrollimiseks ega tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse hindamiseks (RHS § 203 lg 3).

1 Vt RKHKm nr 3-3-1-14-98, p 4; RKHKo nr 3-3-1-41-00, p 4; RKHKo nr 3-3-1-43-12, p 19

Teie 20.11.2025

Meie 28.11.2025 nr 12.2-1/5040-3

2

RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada

põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul

ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad

RHS § 206 lg-s 1 nimetatud asjaolud. RHS § 206 lg 1 p 4 kohaselt ei alusta

Rahandusministeerium järelevalvemenetlust, kui riigihanke menetlus on lõppenud.

Riigihanke menetluse lõppemise alused on loetletud ammendavalt RHS § 73 lg 3 p-des 1-7

ning RHS § 73 lg 3 p 6 kohaselt lõpeb hankemenetlus selle kehtetuks tunnistamisega hankija

enda otsusega Rahandusministeeriumi järelevalvemenetluses tehtud ettekirjutuse alusel või

põhjendatud vajaduse korral omal algatusel.

Rahandusministeerium tutvus järelevalveteatega ning suhtles telefoni teel hankija esindajaga.

Hankija teavitas Rahandusministeeriumi riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisest ja

edastas Tallinna Nõmme Põhikooli 14.11.2025 käskkirja nr 1-2/18 „Tallinna Nõmme

Põhikooli riigihanke „Sisekoristusteenus kooli ruumides“ kehtetuks tunnistamine“.

Käskkirjast nähtub, et riigihange tunnistati kehtetuks põhjusel, et ostumenetluse käigus on

selgunud, et hanke alusdokumendid on vastuolulised ning selles esinevad ka menetluslikud

puudused. Pakkujad tõlgendavad hanke alusdokumente erinevalt ning selle vastuolu tõttu ei

ole võimalik riigihanget õiguspäraselt jätkata ega saavutada olukorda, kus riigihanke

tulemusena hankelepingu sõlmimine oleks õiguspärane ja kooskõlas RHS-s sätestatuga.

Muu hulgas on hankija käskkirjas märkinud järgmist: „RHS § 3 p 1 kohaselt peab hankija

tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt.

Läbipaistvuse põhimõttest tulenevalt peab hankija määrama riigihanke tingimused selgelt ja

pidama neist kinni, mis tagab ettevõtjate võrdse kohtlemise ja maandab korruptsiooni ohtu.

Kui pakkujad ei ole aru saanud riigihanke tingimustest selgelt ja ühemõtteliselt või on

tekkinud põhjendatud vajadus neid muuta, kuid see ei ole õiguspäraselt enam võimalik, on

riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine põhjendatud, kuna menetlusega jätkamine rikuks

läbipaistvuse põhimõtet (EKo C-488/01, p -d 93-95; EKm C-244/02, p 36).“

Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisega on riigihange RHS § 73 lg 3 p 6 kohaselt

lõppenud. Eeltoodust tulenevalt puudub Rahandusministeeriumil praegusel juhul

järelevalvemenetluse läbiviimiseks seaduslik alus, kuna esineb eespool selgitatud

imperatiivne järelevalvemenetlust välistav asjaolu (RHS § 206 lg 1 p 4).

Selgitame, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on hankija kaalutlusotsus ja

põhjendatud vajadust menetluse kehtetuks tunnistamiseks saab üksnes hankija ise sisustada.

Kohtupraktikast tulenevalt saab põhjendatud vajadus olla nii hankijast sõltumatu kui hankijast

tulenev. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on

kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ning on reaalne (vt TlnRKo

25.05.2018, nr 3-18-452, p 13). Ühtlasi lähtutakse Eesti kohtu- ja vaidlustuspraktikas

arusaamast, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine hankija algatusel on võimalik igas

hankemenetluse etapis enne lepingu sõlmimist, seega ka pärast pakkumuse edukaks

tunnistamist või edukaks tunnistatud pakkuja kohta kvalifitseerimise otsuse tegemist (vt VaKo

20.02.2018, 7-18/191465/193893, p 19). Hankija vastav otsus peab olema põhjendatud ja on

vaidlustatav samas korras nagu kõik muud hankemenetluses tehtavad otsused.

Lähtudes eeltoodud asjaoludest ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 4,

teatame, et Rahandusministeerium ei alusta esitatud järelevalveteate ajendil riigihanke

üle järelevalvemenetlust.

3

Täname esitatud pöördumise eest ning arvestame saadud infoga valimipõhise järelevalve

tegevuse kavandamisel. Täiendavate küsimustega palume pöörduda riigi osaluspoliitika ja

riigihangete osakonna juristi Kertu Kuiv’a poole (tel: 58851394, e-post: [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

Kertu Kuiv 5885 1394

[email protected]