Arvamuse edastamine

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

1

Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministri määruse „Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuste liigid ja

nõuded“, 14.11.2025, nr. 1.2-2/110-1

Tagasiside kuupäev: 28.11.2025

Eesti Õdede Liit (EÕL) on tutvunud Sotsiaalministri määruse „Perearstiabi töökorraldus ning

tervisekeskuste liigid ja nõuded“ eelnõuga

Eelnõu raamistik asetab perearsti ainsa sisulise otsustaja rolli ning käsitleb teda teenuse keskse

vastutajana. Õed ja teised tervishoiutöötajad on koondatud üldisesse kategooriasse „perearst ja

temaga koos töötavad tervishoiutöötajad“, mistõttu on kõik määruses loetletud tegevused

sõnastatud perearsti rolli kaudu. Selline lähenemine ei kajasta tänast interdistsiplinaarset,

meeskonnapõhist töökorraldust ega pereõdede sisulist panust raviprotsessi.

Eelnõu ei täpsusta õdede ega teiste tervishoiutöötajate iseseisvaid pädevusi ega

vastutusvaldkondi. Sellise sõnastuse tulemusena jääb õe autonoomne roll normatiivses

raamistikus nähtamatuks. Rollijaotus sõltub eelnõu järgi perearsti tõlgendusest, mitte selgelt

määratletud pädevusjaotusest. Õe roll on määruses käsitletud peamiselt kohaloleku- ja

vastuvõtunõuete kaudu, mitte kliinilise töö sisu kaudu. See taandab õe tehniliseks teenuse

tagajaks, mitte raviprotsessi võrdväärseks ja sisuliseks võtmeisikuks.

Triaaž ja esmase kontakti roll (§ 4 lg-d 2 ja 3)

Eelnõu seletuskirjas on § 4 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohese triaaži tagamine kui perearstiabi

minimaalse kvaliteedi- ja kättesaadavusnõude osa. On üldteada, et pereõde on patsiendi esmane

kontakt perearstiabis ning just pereõed viivad igapäevases praktikas läbi esmase triaaži ja

nõustamise. Kohese ja mitmekanalisel kujul triaaži nõude kehtestamine suurendab seetõttu

otseselt pereõdede töökoormust. Eelnõus ja seletuskirjas ei ole seda mõju teadvustatud ega

pereõdede rolli triaažis selgelt kirjeldatud, kuigi tegemist on keskse ja ajamahuka

töövaldkonnaga.

Proaktiivne ennetus- ja jälgimistöö (§ 4 lg 4)

Eelnõu § 4 lõige 4 reguleerib perearstiabi osutaja proaktiivset rolli, kuid piirab selle kirjelduse

sisuliselt perearsti tegevusega. Praktikas on aga pereõdedel keskne roll proaktiivses töös,

sealhulgas elanike sõeluuringutesse kutsumisel, krooniliste haigete jälgimisel, patsientide

vastuvõttudele suunamisel ja ravi järjepidevuse tagamisel. EÕL leiab, et eelnõu ei kajasta seda

reaalsust ning alahindab pereõdede tegelikku panust ennetustöös ja haiguste varajases

avastamises.

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

2

§ 5 lg 3 vastuolu kehtiva praktika ja ravijuhenditega

Eelnõu § 5 lõige 3 kirjeldab perearsti isiklikke ülesandeid ning sätestab nende delegeerimise

keeldu. Sealhulgas tuuakse § 5 lg 2 punktides 2 ja 3 välja lapse arengu ja tervise jälgimine ning

riskipatsientide ja krooniliste haigete proaktiivne jälgimine, ravi juhtimine ja koordineerimine.

Selline sõnastus on vastuolus kehtiva praktika ja pereõenduse tegevusjuhendiga, mille kohaselt

jälgib tervet last iseseisvalt ka pereõde ning pereõdedel on oluline ja sageli juhtiv roll

riskipatsientide ja krooniliste haigete proaktiivses jälgimises. Eelnõu sõnastus jätab

põhjendamatu mulje, et nimetatud tegevused kuuluvad üksnes perearsti pädevusse, kuigi

sisulise töö teostavad suures osas pereõed. Lisaks tuleb arvestada, et § 5 lõike 3 sõnastus on

normatiivse iseloomuga ning võib praktikas piirata pereõdede iseseisvat tegutsemist,

mõjutades töökorraldust, vastutuse jaotust ning järelevalvet. EÕL leiab, et need tegevused tuleb

eelnõus kirjeldada perearsti ja pereõe koostööna, rõhutades pereõe iseseisvat tegutsemist oma

pädevuse piires.

Kättesaadavus, töökoormus ja teenuse kvaliteet

Eelnõu seletuskirjas tuuakse välja, et 2024. aastal jäi perearsti viimase visiidiga rahule 77%

Eesti elanikest ning perearstiabi teenuste kättesaadavusega 74%. Samal ajal näitavad Kantar

Emori korraldatud uuringu andmed, et pereõe vastuvõtul käinutest jäi vastuvõtuga rahule 85%

vastanutest. On teada, et pereõe vastuvõtule pääsevad patsiendid üldjuhul kiiremini, mis

suurendab teenuse kättesaadavust ja rahulolu. Sellest hoolimata ei kajasta eelnõu pereõdede

rolli piisavalt teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel. Pereõdede iseseisvate

vastuvõttude ja laiema pädevuse nähtavaks tegemine toetaks eesmärki parandada teenuse

järjepidevust ja vastavust patsientide vajadustele.

Lisaks juhib Eesti Õdede Liit tähelepanu § 8 lõikes 1 sätestatud nõudele, mille kohaselt peab

perearstiabi osutaja tegevuskohas kogu avatuse aja olema kohapeal vähemalt üks pereõde.

Arvestades perearstiabi laia avatusaega, suurendab see nõue oluliselt pereõdede töökoormust

ning eeldab kas täiendavate personalressursside kaasamist või senise töökorralduse

ümberkujundamist. Eelnõus ei ole hinnatud selle nõude mõju õendusabi töömahule ega

ressursside vajadusele.

Kokkuvõttes leiame, et eelnõu vajab täiendamist, et kajastada pereõdede tegelikku rolli,

autonoomiat ja pädevust perearstiabis. Selgem rollijaotus, pereõe iseseisvate tegevuste

normatiivne nähtavus ning töökoormuse tegelik arvestamine toetavad perearstiabi toimivust,

meeskonnatöö tasakaalu ning teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust elanikkonnale.

Lugupidamisega

Margit Lenk-Adusoo

/allkirjastatud digitaalselt/

Eesti Õdede Liidu asepresident

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

1

Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministri määruse „Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuste liigid ja

nõuded“, 14.11.2025, nr. 1.2-2/110-1

Tagasiside kuupäev: 28.11.2025

Eesti Õdede Liit (EÕL) on tutvunud Sotsiaalministri määruse „Perearstiabi töökorraldus ning

tervisekeskuste liigid ja nõuded“ eelnõuga

Eelnõu raamistik asetab perearsti ainsa sisulise otsustaja rolli ning käsitleb teda teenuse keskse

vastutajana. Õed ja teised tervishoiutöötajad on koondatud üldisesse kategooriasse „perearst ja

temaga koos töötavad tervishoiutöötajad“, mistõttu on kõik määruses loetletud tegevused

sõnastatud perearsti rolli kaudu. Selline lähenemine ei kajasta tänast interdistsiplinaarset,

meeskonnapõhist töökorraldust ega pereõdede sisulist panust raviprotsessi.

Eelnõu ei täpsusta õdede ega teiste tervishoiutöötajate iseseisvaid pädevusi ega

vastutusvaldkondi. Sellise sõnastuse tulemusena jääb õe autonoomne roll normatiivses

raamistikus nähtamatuks. Rollijaotus sõltub eelnõu järgi perearsti tõlgendusest, mitte selgelt

määratletud pädevusjaotusest. Õe roll on määruses käsitletud peamiselt kohaloleku- ja

vastuvõtunõuete kaudu, mitte kliinilise töö sisu kaudu. See taandab õe tehniliseks teenuse

tagajaks, mitte raviprotsessi võrdväärseks ja sisuliseks võtmeisikuks.

Triaaž ja esmase kontakti roll (§ 4 lg-d 2 ja 3)

Eelnõu seletuskirjas on § 4 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohese triaaži tagamine kui perearstiabi

minimaalse kvaliteedi- ja kättesaadavusnõude osa. On üldteada, et pereõde on patsiendi esmane

kontakt perearstiabis ning just pereõed viivad igapäevases praktikas läbi esmase triaaži ja

nõustamise. Kohese ja mitmekanalisel kujul triaaži nõude kehtestamine suurendab seetõttu

otseselt pereõdede töökoormust. Eelnõus ja seletuskirjas ei ole seda mõju teadvustatud ega

pereõdede rolli triaažis selgelt kirjeldatud, kuigi tegemist on keskse ja ajamahuka

töövaldkonnaga.

Proaktiivne ennetus- ja jälgimistöö (§ 4 lg 4)

Eelnõu § 4 lõige 4 reguleerib perearstiabi osutaja proaktiivset rolli, kuid piirab selle kirjelduse

sisuliselt perearsti tegevusega. Praktikas on aga pereõdedel keskne roll proaktiivses töös,

sealhulgas elanike sõeluuringutesse kutsumisel, krooniliste haigete jälgimisel, patsientide

vastuvõttudele suunamisel ja ravi järjepidevuse tagamisel. EÕL leiab, et eelnõu ei kajasta seda

reaalsust ning alahindab pereõdede tegelikku panust ennetustöös ja haiguste varajases

avastamises.

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

2

§ 5 lg 3 vastuolu kehtiva praktika ja ravijuhenditega

Eelnõu § 5 lõige 3 kirjeldab perearsti isiklikke ülesandeid ning sätestab nende delegeerimise

keeldu. Sealhulgas tuuakse § 5 lg 2 punktides 2 ja 3 välja lapse arengu ja tervise jälgimine ning

riskipatsientide ja krooniliste haigete proaktiivne jälgimine, ravi juhtimine ja koordineerimine.

Selline sõnastus on vastuolus kehtiva praktika ja pereõenduse tegevusjuhendiga, mille kohaselt

jälgib tervet last iseseisvalt ka pereõde ning pereõdedel on oluline ja sageli juhtiv roll

riskipatsientide ja krooniliste haigete proaktiivses jälgimises. Eelnõu sõnastus jätab

põhjendamatu mulje, et nimetatud tegevused kuuluvad üksnes perearsti pädevusse, kuigi

sisulise töö teostavad suures osas pereõed. Lisaks tuleb arvestada, et § 5 lõike 3 sõnastus on

normatiivse iseloomuga ning võib praktikas piirata pereõdede iseseisvat tegutsemist,

mõjutades töökorraldust, vastutuse jaotust ning järelevalvet. EÕL leiab, et need tegevused tuleb

eelnõus kirjeldada perearsti ja pereõe koostööna, rõhutades pereõe iseseisvat tegutsemist oma

pädevuse piires.

Kättesaadavus, töökoormus ja teenuse kvaliteet

Eelnõu seletuskirjas tuuakse välja, et 2024. aastal jäi perearsti viimase visiidiga rahule 77%

Eesti elanikest ning perearstiabi teenuste kättesaadavusega 74%. Samal ajal näitavad Kantar

Emori korraldatud uuringu andmed, et pereõe vastuvõtul käinutest jäi vastuvõtuga rahule 85%

vastanutest. On teada, et pereõe vastuvõtule pääsevad patsiendid üldjuhul kiiremini, mis

suurendab teenuse kättesaadavust ja rahulolu. Sellest hoolimata ei kajasta eelnõu pereõdede

rolli piisavalt teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel. Pereõdede iseseisvate

vastuvõttude ja laiema pädevuse nähtavaks tegemine toetaks eesmärki parandada teenuse

järjepidevust ja vastavust patsientide vajadustele.

Lisaks juhib Eesti Õdede Liit tähelepanu § 8 lõikes 1 sätestatud nõudele, mille kohaselt peab

perearstiabi osutaja tegevuskohas kogu avatuse aja olema kohapeal vähemalt üks pereõde.

Arvestades perearstiabi laia avatusaega, suurendab see nõue oluliselt pereõdede töökoormust

ning eeldab kas täiendavate personalressursside kaasamist või senise töökorralduse

ümberkujundamist. Eelnõus ei ole hinnatud selle nõude mõju õendusabi töömahule ega

ressursside vajadusele.

Kokkuvõttes leiame, et eelnõu vajab täiendamist, et kajastada pereõdede tegelikku rolli,

autonoomiat ja pädevust perearstiabis. Selgem rollijaotus, pereõe iseseisvate tegevuste

normatiivne nähtavus ning töökoormuse tegelik arvestamine toetavad perearstiabi toimivust,

meeskonnatöö tasakaalu ning teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust elanikkonnale.

Lugupidamisega

Margit Lenk-Adusoo

/allkirjastatud digitaalselt/

Eesti Õdede Liidu asepresident