Tähelepanu juhtimine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon Märge tehtud:

Juurdepääsupiirang kehtib kuni:

Alus:

Lp Laurentiu-Adrian Trif

[email protected]

Norrbit OÜ

28.11.2025 nr 2.2-10/25/3694-2

Tähelepanu juhtimine

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai märgukirja, mille kohaselt küsitakse ettevõttesse

Norrbit OÜ tööle kandideerimisel kandideerijalt ülemääraseid isikuandmeid. Märgukirja

kohaselt on ettevõttesse kandideerimisel vaja vastata kohustuslikele lisaküsimustele, näiteks

kandideerija rahvuse kohta ning esitada andmed isiksusetesti tulemuste kohta.

Seetõttu juhime ettevõtte tähelepanu värbamisprotsessis isikuandmete töötlemise nõuetele.

Isikuandmete töötlemisel peab andmetöötleja (sh potentsiaalne tööandja) alati järgima

isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artiklis 5 toodud isikuandmete töötlemise põhimõtteid,

milleks muu hulgas on seaduslikkuse, eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtted. Nende

kolme põhimõtte järgi peab igasugune isikuandmete töötlemine olema alati seaduslik, toimuma

kindlaksmääratud eesmärgil ning ainult ulatuses, mis on selle konkreetse eesmärgi täitmiseks

vajalik. Isikuandmete töötlemise seaduslikkuse alused on toodud IKÜM artiklis 6. Kui alus

andmetöötluseks puudub, siis andmeid töödelda ei tohi.

Kandideerimisprotsessis isikuandmete töötlemise õiguslik alus

Enne töölepingu sõlmimist sõltub sobiv õiguslik alus sellest, milliseid andmeid töödeldakse ja

mis eesmärgil. Üldjuhul on aluseks lepingueelsed läbirääkimised (IKÜM art 6 lg 1 p b).

Töölepinguseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib tööandja nõuda ainult neid andmeid, mille suhtes tal

on õigustatud huvi.

Kui taustakontrolli tegemise aluseks on eriseadus, tuleneb õiguslik alus otse seadusest. Kui aga

ametikoht eeldab taustakontrolli, kuid vastav alus ei tulene seadusest, tuleb tööandjal tugineda

õigustatud huvile ja koostada selleks kirjalik õigustatud huvi analüüs. IKÜM art 6 lg 1 p f

kohaselt on andmetöötlus lubatud vaid siis, kui tööandjal või kolmandal isikul on õigustatud

huvi, töötlemine on vajalik huvi teostamiseks ning see huvi ei kaalu üles andmesubjekti

põhiõigusi ja -vabadusi. Vaidluse korral lasub tööandjal kohustus tõendada õigustatud huvi

olemasolu andmete töötlemiseks. Eriliiki isikuandmeid (nt etniline päritolu, terviseandmed) on

üldjuhul keelatud töödelda, mh õigustatud huvi alusel – vajalik on erand, mis tuleneb IKÜM

art 9 lg-st 2.

Kandidaadilt küsitavad andmed

Kandidaadilt isikuandmete küsimise eesmärk on tema sobivuse hindamine ametikohale.

Lepingueelsetes läbirääkimistes, kus tööandjal pole kindlat soovi lepingut sõlmida, on

1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus).

2 (3)

üksikasjalike eraeluliste andmete küsimine kaheldava vajalikkusega. Õigustatud huvi puudumist

eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis ei ole seotud tööülesannete täitmisega või mis tungivad

ebaproportsionaalselt kandidaadi eraellu.

Andmed, mille suhtes tööandjal ei peaks reeglina õigustatud huvi olema, langevad paljuski

kokku ka selle loeteluga, mille alusel ei tohi kandidaate tööle värbamisel diskrimineerida. Võrdse

kohtlemise seaduse § 2 keelab töötaja valimisel eelistuste tegemise rahvuse, rassi, nahavärvuse,

usutunnistuse, veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Põhiseaduse § 12

lisab soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, varalise või

sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu isikute diskrimineerimise keelu. Ametiühingute

seaduse § 19 keelab õiguste piiramise ametiühingusse kuulumise või mittekuulumise tõttu.

Kandidaadi isiksustesti tulemused on samuti isikuandmed. Töötlemisel tuleb järgida lisaks

õigusliku aluse esinemisele ka eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtet (IKÜM art 5 lg 1 p

b ja c). Kaaluda tuleb ka, millisel värbamisetapil selliste andmete töötlemine on tõepoolest

vajalik ning kas kõikide andmete küsimine on juba cv-esitamise etapil vajalik või oleks

otstarbekam selliseid andmeid küsida lõppvoorus. Testitulemusi tuleb käsitleda konfidentsiaalselt

ja kasutada üksnes töövaliku tegemise eesmärgil. Kandidaati tuleb teavitada testide eesmärgist ja

kasutamisest ning tulemusi ei tohi kasutada viisil, mis võib kandidaati diskrimineerida. Andmete

töötlemisel tuleb tagada turvalisus, sealhulgas edastamisel kolmandatele osapooltele.

Enne andmete küsimist tuleb kandidaate informeerida andmete töötlemisest ettevõtte

andmekaitsetingimustes ning teha kättesaadavaks õigustatud huvi analüüs

Andmekaitsetingimuste jm kohta leiate selgitusi veel isikuandmete töötleja üldjuhendist.

Kokkuvõtteks on tööandjal õigus nõuda tööle kandideerijalt vaid selliseid andmeid, mis on

vajalikud värbamisotsuse tegemise faasis ja mille teadmiseks eksisteerib tööandjal õigustatud

huvi seostatuna konkreetse töösuhte iseloomuga ja täidetava ametikoha nõuetega. Keelatud on

kandidaatidelt nõuda ega arvestada andmeid, mis võimaldavad kandidaati diskrimineerida.

Seoses ülaltooduga palume Teil üle vaadata, kas isikuandmete töötlemise protsessid vastavad

isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetele ning vajadusel viia sisse muudatused vastavalt

inspektsiooni eelnevalt antud juhistele:

1. vaadata üle tööle kandideerimisel kandidaatidele esitatavad küsimused ning mõelda

hoolega läbi nende vajalikkus ja eesmärk;

2. teha kandidaatidele kättesaadavaks isikuandmete töötlemise tingimused

(andmekaitsetingimused ja õigustatud huvi analüüs).

Käesolevale tähelepanu juhtimisele inspektsioon vastust ei oota, kuid selgitame, et inspektsioon

võib igal ajal ette teatamata kontrollida2 ettevõttes andmete töötlemise õiguspärasust ning

õigustatud huvi analüüsi ja andmekaitsetingimuste olemasolu. Rikkumise korral võib

inspektsioon algatada järelevalvemenetluse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari-Liis Uprus

jurist

peadirektori volitusel 2 Isikuandmete kaitse seaduse § 57 koosmõjus korrakaitseseaduse §-de 50 ja 51 alusel.

3 (3)