Tartumaa Tartu vald Võibla küla Roosilla tee 10, Roosilla tee 12, Roosilla tee 19 ning Roosilla tee 21 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamiseks seisukohtade küsimine

POS1 2890 m²

POS2 1940 m²

POS3 1755 m²

POS4 1800 m²

POS5 1715 m²

POS6 1995 m²

POS7 1915 m²

POS8 2148 m²

POS9 2655 m²

POS10 2470 m²

POS11 1620 m²

POS12 1680 m²

POS13 2050 m²

POS14 2150 m²

POS15 2205 m²

POS16 3090 m²

POS17 2015 m²

POS18 2015 m²

POS19 1990 m²

POS20 2043 m²

POS21 2086 m²

POS22 2659 m²

POS31 2335 m²

POS30 2245 m²

POS29 2000 m²

POS28 2010 m²

POS7 2265 m²

POS32 2220 m²

POS33 1950 m²

POS25 1900 m²

POS24 1910 m²

POS23 2030 m²

POS26 2370 m²

POS34 10970 m²

22216 Võibla-Erala tee

41 Kärevere-Kärkna tee

TINGMÄRGID

VANA-RAJASILLA DETAILPLANEERING

04.03.2024 1 1 1:2000 A3

HR HENNIT PEDASSAAR

-

Priit Paalo

Kreete Lääne

Triinu Sinimets ALGATUSEELNE ESKIIS

0 4020 100 200 m

Märkused: 1. Aluskaart ja katastripiirid: Maa-amet 2024.

planeeringuala piir olemasolev krundipiir

üldplaneeringu järgne teekoridor

planeeritud teekoridor planeeritud krundipiir

POS1 2890 m²

POS2 1940 m²

POS3 1755 m²

POS4 1800 m²

POS5 1715 m²

POS6 1995 m²

POS7 1915 m²

POS8 2148 m²

POS9 2655 m²

POS10 2470 m²

POS11 1620 m²

POS12 1680 m²

POS13 2050 m²

POS14 2150 m²

POS15 2205 m²

POS16 3090 m²

POS17 2015 m²

POS18 2015 m²

POS19 1990 m²

POS20 2043 m²

POS21 2086 m²

POS22 2659 m²

POS31 2335 m²

POS30 2245 m²

POS29 2000 m²

POS28 2010 m²

POS7 2265 m²

POS32 2220 m²

POS33 1950 m²

POS25 1900 m²

POS24 1910 m²

POS23 2030 m²

POS26 2370 m²

POS34 10970 m²

22216 Võibla-Erala tee

41 Kärevere-Kärkna tee

TINGMÄRGID

VANA-RAJASILLA DETAILPLANEERING

04.03.2024 1 1 1:2000 A3

HR HENNIT PEDASSAAR

-

Priit Paalo

Kreete Lääne

Triinu Sinimets ALGATUSEELNE ESKIIS

0 4020 100 200 m

Märkused: 1. Aluskaart ja katastripiirid: Maa-amet 2024.

planeeringuala piir olemasolev krundipiir

üldplaneeringu järgne teekoridor

planeeritud teekoridor planeeritud krundipiir

Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /

[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 01.11.2019

Kehtib kuni: 01.11.2094

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12

Teabevaldaja: Maanteeamet

Tartu Vallavalitsus

[email protected]

Haava 6

Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512,

Tartu maakond

Teie 09.10.2019

Meie 05.11.2019 nr 15-2/19/46311-2

Seisukohtade väljastamine Vana-Rajasilla

detailplaneeringu koostamiseks

Olete esitanud Maanteeametile taotluse Tartu vallas Võibla külas Vana-Rajasilla kinnistu

(katastritunnus 79401:003:0072) detailplaneeringu (edaspidi Planeering) koostamiseks

seisukohtade väljastamiseks. Planeeringu koostamise eesmärk on Vana-Rajasilla kinnistu

kruntideks jaotamine, liikluskorralduse põhimõtete määramine ning ehitusõiguse määramine

ehitamiseks.Vastavalt eskiisile on juurdepääs planeeringualale kavandatud riigitee nr 39 Tartu –

Jõgeva – Aravete km 6,347 ristmiku (Roosilla tee) kaudu, mis on juurdepääsuks 13 elamukrundile.

Vana-Rajasilla kinnistu soovitakse jagada 33 kinnistuks.

Riigiteede nr 41 ja 39 ristmik on kanaliseeritud. Vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015

määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi

Normid) joonisele 5.1 tuleks ehitada Roosilla tee ja riigitee nr 39 ristumiskoht ümber

kanaliseeritud ristmikuks. See pole aga võimalik, sest siis kattuks rajatav kiirendusrada riigitee

nr 41 ja 39 ristmiku aeglustusrajaga, mis ei ole liiklusohtlikkuse tõttu lubatud: kiirendavate ja

aeglustavate sõidukite liiklusvood põimuksid. Sellest tulenevalt tuleks olemasolev riigitee km 39

km 6,347 ristmik sulgeda ning planeerida uus piirkonda teenindav kohalik tee ühendusega

riigiteele nr 41 või 22216.

Vastavale kehtivale üldplaneeringule on riigitee 41 ja 39 ristmikule ette nähtud perspektiivne

mitmetasandiline ristmik. Mitmetasandilise ristmiku suurema ruumivajaduse tõttu tuleks

perspektiivis sulgeda ka Otsa tee (katastritunnus 79601:001:0600), kuna see jääb eeldatavalt

mitmetasandilise ristmiku ehitamisele ette. Kõik eelpool tõstatatud probleemid soovitame

lahendada üldplaneeringu tasandil, sest ohutumat ja toimivamat lahendust või arendustegevuse

piiramist vajab kogu raudtee ja riigiteede vahele jääv piirkond.

Riigitee nr 39 2018 a. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 5495 a/ööp. Riigitee nr 41

Kärevere – Kärkna 2018 a. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1496 a/ööp ning riigitee

nr 22216 Võibla – Erala 2018 a. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 68 a/ööp.

2 (3)

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame alljärgnevalt Maanteeameti seisukohad planeeringu koostamiseks:

1. Planeeritav ala juurdepääs paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja

seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd.

2. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

3. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede

numbreid ja nimetusi.

4. Planeeringus käsitleda üldplaneeringule ja teemaplaneeringule vastavust ning

planeeringulahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide

lahendustega.

5. Juurdepääs planeeringualale kavandada riigiteelt nr 41 või 22216. Näha ette riigitee nr 39

km 6,347 ristmiku likvideerimine. Selleks laiendada planeeringuala, et sellesse jääksid nii

likvideeritava kui ka planeeritava juurdepääsutee maaüksused. Kui planeeringualale

planeeritakse juurdepääs riigiteelt nr 41, siis tuleb sulgeda ka kohaliku Otsa tee ristmik

ning planeerida uus kohaliku tee ristmik riigiteede nr 41 ja 39 ristmikust eemale. Kui

planeeritakse juurdepääs planeeringualale riigiteelt 22216, siis tuleb arvestada, et vastavalt

normidele võib antud teel olla viis mahasõitu ühe kilomeetri kohta. Vastavalt teeregistri

andmetele on antud teelõigus kuus mahasõitu.

6. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja

riigiteele vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede

projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel

rahuldav. Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval

planeeringujoonisel.

7. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapool planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- jalgrattatee eraldada

sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda Normide tabelist 7.5.

8. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist mitte ette

näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

9. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu

koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning

planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed

häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruses nr 71 lisas 1 toodud

müra normtasemete, tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel

näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada

selgitus, et tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee

liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

10. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Seejuures juhime tähelepanu, et tehnovõrke, sh kaitsevööndeid

riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Juhul, kui planeeringu koosseisus

kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil.

11. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevete ärajuhtimise

lahendused. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu

kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine

on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim.

3 (3)

Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja

truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukord ja teostada läbilaskearvutused.

12. Planeeringus sätestada ehitusjärjekorrad. Seletuskirja tuleb lisada, et arendusega seotud

teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele

ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone

ehitusloa väljastamist.

13. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Arendusetegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta- ja

jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine KOV

kohustus (PlanS § 131 lg 1).

14. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile

nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik

(EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99

lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee

ehitusloa Maanteeamet.

15. Juhime tähelepanu, et kõik planeeringuga kavandatu, sh liikluslahendused peavad jääma

planeeringuala sisse.

16. Planeering kooskõlastada Maanteeametiga juhindudes PlanS § 124 lg 10 (planeeringu

koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus).

Käesolevad seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad 2 aastat alates kirja väljastamise

kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Märgime, et oleme valmis tegema

koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud

seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

Lisad: 1. E-kiri 2. Eskiis

Priit Palgi

7408122 [email protected]

Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /

[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 01.11.2019

Kehtib kuni: 01.11.2094

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12

Teabevaldaja: Maanteeamet

Tartu Vallavalitsus

[email protected]

Haava 6

Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512,

Tartu maakond

Teie 09.10.2019

Meie 05.11.2019 nr 15-2/19/46311-2

Seisukohtade väljastamine Vana-Rajasilla

detailplaneeringu koostamiseks

Olete esitanud Maanteeametile taotluse Tartu vallas Võibla külas Vana-Rajasilla kinnistu

(katastritunnus 79401:003:0072) detailplaneeringu (edaspidi Planeering) koostamiseks

seisukohtade väljastamiseks. Planeeringu koostamise eesmärk on Vana-Rajasilla kinnistu

kruntideks jaotamine, liikluskorralduse põhimõtete määramine ning ehitusõiguse määramine

ehitamiseks.Vastavalt eskiisile on juurdepääs planeeringualale kavandatud riigitee nr 39 Tartu –

Jõgeva – Aravete km 6,347 ristmiku (Roosilla tee) kaudu, mis on juurdepääsuks 13 elamukrundile.

Vana-Rajasilla kinnistu soovitakse jagada 33 kinnistuks.

Riigiteede nr 41 ja 39 ristmik on kanaliseeritud. Vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015

määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi

Normid) joonisele 5.1 tuleks ehitada Roosilla tee ja riigitee nr 39 ristumiskoht ümber

kanaliseeritud ristmikuks. See pole aga võimalik, sest siis kattuks rajatav kiirendusrada riigitee

nr 41 ja 39 ristmiku aeglustusrajaga, mis ei ole liiklusohtlikkuse tõttu lubatud: kiirendavate ja

aeglustavate sõidukite liiklusvood põimuksid. Sellest tulenevalt tuleks olemasolev riigitee km 39

km 6,347 ristmik sulgeda ning planeerida uus piirkonda teenindav kohalik tee ühendusega

riigiteele nr 41 või 22216.

Vastavale kehtivale üldplaneeringule on riigitee 41 ja 39 ristmikule ette nähtud perspektiivne

mitmetasandiline ristmik. Mitmetasandilise ristmiku suurema ruumivajaduse tõttu tuleks

perspektiivis sulgeda ka Otsa tee (katastritunnus 79601:001:0600), kuna see jääb eeldatavalt

mitmetasandilise ristmiku ehitamisele ette. Kõik eelpool tõstatatud probleemid soovitame

lahendada üldplaneeringu tasandil, sest ohutumat ja toimivamat lahendust või arendustegevuse

piiramist vajab kogu raudtee ja riigiteede vahele jääv piirkond.

Riigitee nr 39 2018 a. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 5495 a/ööp. Riigitee nr 41

Kärevere – Kärkna 2018 a. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1496 a/ööp ning riigitee

nr 22216 Võibla – Erala 2018 a. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 68 a/ööp.

2 (3)

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame alljärgnevalt Maanteeameti seisukohad planeeringu koostamiseks:

1. Planeeritav ala juurdepääs paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja

seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd.

2. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

3. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede

numbreid ja nimetusi.

4. Planeeringus käsitleda üldplaneeringule ja teemaplaneeringule vastavust ning

planeeringulahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide

lahendustega.

5. Juurdepääs planeeringualale kavandada riigiteelt nr 41 või 22216. Näha ette riigitee nr 39

km 6,347 ristmiku likvideerimine. Selleks laiendada planeeringuala, et sellesse jääksid nii

likvideeritava kui ka planeeritava juurdepääsutee maaüksused. Kui planeeringualale

planeeritakse juurdepääs riigiteelt nr 41, siis tuleb sulgeda ka kohaliku Otsa tee ristmik

ning planeerida uus kohaliku tee ristmik riigiteede nr 41 ja 39 ristmikust eemale. Kui

planeeritakse juurdepääs planeeringualale riigiteelt 22216, siis tuleb arvestada, et vastavalt

normidele võib antud teel olla viis mahasõitu ühe kilomeetri kohta. Vastavalt teeregistri

andmetele on antud teelõigus kuus mahasõitu.

6. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja

riigiteele vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede

projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel

rahuldav. Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval

planeeringujoonisel.

7. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapool planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- jalgrattatee eraldada

sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda Normide tabelist 7.5.

8. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist mitte ette

näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

9. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu

koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning

planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed

häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruses nr 71 lisas 1 toodud

müra normtasemete, tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel

näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada

selgitus, et tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee

liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

10. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Seejuures juhime tähelepanu, et tehnovõrke, sh kaitsevööndeid

riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Juhul, kui planeeringu koosseisus

kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil.

11. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevete ärajuhtimise

lahendused. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu

kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine

on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim.

3 (3)

Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja

truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukord ja teostada läbilaskearvutused.

12. Planeeringus sätestada ehitusjärjekorrad. Seletuskirja tuleb lisada, et arendusega seotud

teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele

ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone

ehitusloa väljastamist.

13. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Arendusetegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta- ja

jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine KOV

kohustus (PlanS § 131 lg 1).

14. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile

nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik

(EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99

lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee

ehitusloa Maanteeamet.

15. Juhime tähelepanu, et kõik planeeringuga kavandatu, sh liikluslahendused peavad jääma

planeeringuala sisse.

16. Planeering kooskõlastada Maanteeametiga juhindudes PlanS § 124 lg 10 (planeeringu

koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus).

Käesolevad seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad 2 aastat alates kirja väljastamise

kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Märgime, et oleme valmis tegema

koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud

seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

Lisad: 1. E-kiri 2. Eskiis

Priit Palgi

7408122 [email protected]