Taotlus

Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks _Aru-Mihkli.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ERKI RUBEN PNOEE-38411260333 2025-11-28 07:24:07

Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks _Aru-Mihkli.pdf

LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS

Päästeamet

[email protected]

kuupäev allkirjas nr 6-1/49-3

Tõmmiku külas Aru-Mihkli kinnistu detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuseks

Esitame Teile vastavalt planeerimisseaduse §127 lõikele 1 ja 2 kooskõlastamiseks külas Aru- Mihkli kinnistu detailplaneeringu materjalid. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev. Detailplaneering algatati Keila Vallavolikogu 29.01.2016 otsusega nr 235/0016

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erki Ruben

abivallavanem

Lisa: 1. Seletuskiri

2. Põhijoonis

3. Tehnovõrkude joonis

Sama kiri : Transpordiamet

Terviseamet

Maa- ja Ruumiamet

nimekiri

Ado Pallase

[email protected]

Joonis 4 -Põhijoonis.pdf

26,7

R10,0

16,0

8,0

8, 0

8,0

8, 0

26,5

26,4

26,6

9, 610

,210 ,5

4,0

12,6

12,0

13,518 ,3

25,0

MÄRKUSED: n Geodeetilise alusplaani koostas OÜ Hadwest (10500844), töö nr T-25-154, mõõdistuse aeg juuni 2025,

koordinaadid riiklikus L-Est97 ristkoordinaatide süsteemis, kõrgused: EH2000 süsteemis. n Katastriüksuse piirid Maa-amet 17.03.2025 a seisuga. n Tehnovõrkude paiknemine ja juurdepääsude asukohad on põhimõttelised ja täpsustuvad ehitusprojekti staadiumis.

PÕHIJOONIS

Planeeritav hoone illustratiivne asukoht ja korruselisus

Juurdepääs krundile

Planeeritav krundi piir

Planeeritav maapealne hoonestusala

Teekaitsevöönd

Veekogu

Katastriüksuse piir

TINGMÄRGID

Olemasolev autoliikluse ala

Eesvoolu veekaitsevöönd

Eesvoolu kaitsevöönd

Krundi pos. nr

Planeeritava ala piir

Planeeritav autoliikluse ala

2k

1

12

3

4 5

6

7

KARJAKÜLA

12,0

1,0

m²

1 EPk/EP 100

9 m 450 - 1+2

5666 6

m²

2 EPk/EP 100

9 m 450 - 1+2

7692 6

m²

3 EPk/EP 100

9 m 450 - 1+2

4935 6

m²

4 EPk/EP 100

9 m 450 - 1+2

5426 6

m²

5 EPk/EP 100

9 m 450 - 1+2

7321 6

m²

6 EPk/EP 100

9 m 450 - 1+2

5988 6

m²

7 LT 100

- - -

-

2680 - -

m²

9 OK 100

- - -

-

36 -

www.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn

Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering

Plannum OÜ

Kuupäev:

Töö nr: Mõõtkava

Joonise nr:

Joonise nimetus:

Planeeringu koostamisest huvitatud isik:

Planeeringu koostamise korraldaja:Projektijuht/planeerija:

Koordinaator:

Liina Ollema

Jaanus Aavik

Asukoht: Põhijoonis

M 1:50021-202403

02.10.2025 3Kalev Arusoo

Lääne-Harju Vallavalitsus

Lääne-Harju vald

Kaksikelamu maa (EPk) või üksikelamu maa (EP)

Vee tootmise ja jaotamise ehitise maa (OV)

Kanalisatsiooni ja reoveepuhasti ehitise maa (OK)

Krundi kasutamise sihtotstarve (ruumilise planeerimise leppemärgid 2013):

Tee- ja tänava maa-ala (LT)

8

m²

8 OV 100

- - -

-

360 -

9

SV - servituudi vajadusega ala

Krundi ehitusõigus Plan. parkimiskohtade arv

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE

HOONETE SUURIM LUBATUD EHITISE-

ALUNE PIND (MAAPEAL)

KRUNDI SUURUS n

SUURIM HOONETE

LUBATUD MAKSIMAALNE

KÕRGUS

HOONETE

LUBATUD ARV HOONETE SUURIM LUBATUD EHITISE-

ALUNE PIND (MAA-ALUNE)

nähtavuskolmnurgad

Joonis 5 -Tehnovõrkude koondplaan.pdf

26,7

R10,0

16,0

8,0

8, 0

8,0

8, 0

26,5

26,4

26,6

9, 610

,210 ,5

4,0

12,6

12,0

13,518 ,3

25,0

MÄRKUSED: n Geodeetilise alusplaani koostas OÜ Hadwest (10500844), töö nr T-25-154, mõõdistuse aeg juuni 2025,

koordinaadid riiklikus L-Est97 ristkoordinaatide süsteemis, kõrgused: EH2000 süsteemis. n Katastriüksuse piirid Maa-amet 17.03.2025 a seisuga. n Tehnovõrkude paiknemine ja juurdepääsude asukohad on põhimõttelised ja täpsustuvad ehitusprojekti staadiumis.

TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN

Planeeritav hoone illustratiivne asukoht ja korruselisus

Juurdepääs krundile

Planeeritav krundi piir

Planeeritav maapealne hoonestusala

Teekaitsevöönd

Veekogu

Katastriüksuse piir

TINGMÄRGID

Olemasolev autoliikluse ala

Eesvoolu veekaitsevöönd

Eesvoolu kaitsevöönd

Krundi pos. nr

Planeeritava ala piir

Planeeritav autoliikluse ala

2k

1

1 2

3

4 5

6

7

KARJAKÜLA

12,0

1,0

Plannum OÜ

Kuupäev:

Töö nr: Mõõtkava

Joonise nr:

Joonise nimetus:

Planeeringu koostamisest huvitatud isik:

Planeeringu koostamise korraldaja:Projektijuht/planeerija:

Koordinaator:

Liina Ollema

Jaanus Aavik

Asukoht: Tehnovõrkude koondplaan

M 1:50021-202403

02.10.2025 5Kalev Arusoo

Lääne-Harju Vallavalitsus

Lääne-Harju valdwww.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn

Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering

8

Silla detailplaneeringus kavandatud veetorustik pikkusega ca 600 m algusega Keila tee/Naaritsa tn ristmikul

kavandatud liitumispunkt ühisveevarustisega (veemõõdukaev)

Perspektiivne veetorustik pikkusega ca 590 m algusega Silla detailplaneeringus kavandatud torustiku jätkust

Edasist kulgemist vt skeemilt 1.

SKEEM 1 SKEEM 2

Mast 47

Planeeritav alajaam Planeeritav 10 kV

maakaabel

Edasist kulgemist vt skeemilt 2.

Planeeritud madalpinge kaablikoridor

Planeeritud keskpinge kaablikoridor

Planeeritud liitumis- ja jaotuskilp

Planeeritud reovee survekanalisatsioonitorustik

Planeeritud trafoalajaam

Planeeritud veetorustik

Planeeritud reovee kanalisatsioonitorustik

R10,0 Planeeritud puurkaev ja selle kuja

R10,0 Planeeritud reoveepumpla

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Planeeritud tuletõrjeveemahuti

Planeeritud sidekanalisatsioon

võimalik sidekaabli liitumispunkt ELASA sidekaev 094YK59

9

Seletuskiri.pdf

Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Lääne-Harju Vallavalitsus

Rae 38, 76806, Paldiski linn, Harju

maakond

Planeerija/Projektijuht

Liina Ollema

[email protected]

Koordinaator

Jaanus Aavik

[email protected]

Plannum OÜ

www.plannum.ee

Tartu mnt 84a, Tallinn

Töö number 21-202403

Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering 3

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

SISUKORD

A – MENETLUSDOKUMENDID .......................................................................................................................5

B – SELETUSKIRI ..........................................................................................................................................7

1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................7

2. PLANEERINGU LÄHTEDEOKUMENDID JA OLEMASOLEV OLUKORD .........................................................7 2.1. Lähtedokumendid ja kehtivad planeeringud ............................................................................................... 7 2.2. Olemasoleva olukorra ja planeeringuala lähipiirkonna kirjelduse analüüs ............................................... 8 2.3. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ................................................................................. 9 2.3.1. Kehtiv Keila valla üldplaneering ................................................................................................................ 9 2.3.2. Koostamisel olev Lääne-Harju valla üldplaneering ................................................................................ 10 2.3.3. Üldplaneeringu muutmise põhjendus ..................................................................................................... 10 2.4. Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärgid .................................................................................... 11 2.5. Vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele ............................................................... 11

3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ..................................................................................11 3.1. Planeeringuala kruntideks jagamine ja kruntide ehitusõigus................................................................... 11 3.2. Olulisemad arhitektuurinõuded planeeritavatele hoonetele..................................................................... 12 3.3. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad .......................................................................................................... 12 3.3.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon, sademevesi .................................................................................. 12 3.3.2. Elektrivarustus ......................................................................................................................................... 14 3.3.3. Sidevarustus ............................................................................................................................................. 14 3.3.4. Küte ........................................................................................................................................................... 15 3.3.5. Nõuded tehnovõrkude ehitusprojekti koostamiseks ............................................................................. 15 3.4. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus .............................................................. 17 3.5. Haljastus ja heakord ................................................................................................................................... 17 3.5.1. Haljastus................................................................................................................................................... 17 3.5.2. Jäätmekäitlus ja heakord ........................................................................................................................ 17 3.5.3. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused .......................................................................................... 18 3.5.4. Müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet (sh riigitee liiklusest põhjustatud häiringud) ............................. 18 3.5.5. Servituudi seadmise vajadus .................................................................................................................. 19 3.6. Planeeringu elluviimine ............................................................................................................................... 19 3.6.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine .............................................. 19 3.6.2. Planeeringu elluviimise kokkulepped ja elluviimise kava ...................................................................... 20

C – LISAD ...................................................................................................................................................21

D – JOONISED ............................................................................................................................................23

E – KOOSKÕLASTUSED ..............................................................................................................................25

Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering 5

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

A – MENETLUSDOKUMENDID

1. Keila Vallavolikogu otsus 29.01.2016 nr 234/0116 „Detailplaneeringu koostamise algatamine,

lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Keila vallas,

Tõmmiku külas Aru-Mihkli kinnistul“.

2. Keila Vallavalitsuse teadaanne 08.02.2016 Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise

teade.

3. Keila Vallavalitsuse teadaanne 10.02.2016 Detailplaneeringu algatamise teade.

4. Harju Elu 12.02.2016, detailplaneeringu algtamise teade.

5. Keila valla leht 25.02.2016, detailplaneeringu algtamise teade.

Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering 7

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

B – SELETUSKIRI

1. SISSEJUHATUS Planeeritav ala asub Lääne-Harju vallas, Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksusel (katastritunnus

29501:007:0622). Planeeritav ala külgneb kõrvalmaanteega (Karjaküla tee). Planeeritava ala suurus on

ligikaudu 4,01 ha..

Detailplaneeringu algatamise eesmärk eesmärk on maaüksusele elamukruntide kavandamine, kruntidele

ehitusõiguse ja kruntidele hoonestusala määramine, samuti nende toimimise tagamiseks vajalike teede ning

tehnorajatiste kavandamine ning haljastuse ja heakorra põhimõtete määramine.

Vastavalt kehtivale Keila valla üldplaneeringule asub valla üldplaneeringu (kehtestatud Keila Vallavolikogu

otsusega 13.10.2005 nr 259/1005) kohaselt on tegemist hajaasustusalaga, mis paikneb vahetult

tiheasustusala piiril. Detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva üldplaneeringu muutmiseks.

2. PLANEERINGU LÄHTEDEOKUMENDID JA OLEMASOLEV OLUKORD

2.1. Lähtedokumendid ja kehtivad planeeringud

◼ Planeerimisseadus (jõustumine 01.07.2015);

◼ Ehitusseadustik (vastu võetud 11.02.2015);

◼ Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded”;

◼ Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise

alused”;

◼ Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

◼ Keila valla üldplaneering (kehtestatud Keila Vallavolikogu otsusega 13.10.2005 nr 259/1005);

◼ Lääne-Harju valla üldplaneering (algatatud Lääne-Harju Vallavolikogu otsusega 25.09.2018 nr 117);

◼ Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78);

◼ Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud 29.05.2018 nr 11)

◼ 29.01.2016 Keila Vallavolikogu otsus nr 234/0116 „Detailplaneeringu koostamise algatamine,

lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Keila vallas,

Tõmmiku külas Aru-Mihkli kinnistul“.

Eesti standardid:

◼ EVS 843:2016 Linnatänavad;

◼ EVS 812-2:2005+A1:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;

◼ EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine;

Tehnilised tingimused:

◼ Keila Vesi AS, väljastatud 2022.

◼ As Lahevesi, väljastatud 03.06.2025

◼ Telia Eesti AS, väljastatud 30.05.2025.

◼ ELASA, väljastatud 19.06.2025.

◼ Elektrilevi OÜ, väljastatud 16.05.2025.

Alusplaan

◼ Geodeetiline mõõdistus OÜ Hadwest (10600844), töö nr T-25-154, mõõdistuse aeg juuni 2025.

Koordinaadid riiklikus L-Est97 ristkoordinaatide süsteemis. Kõrgused: EH2000 süsteemis.

8 Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.

2.2. Olemasoleva olukorra ja planeeringuala lähipiirkonna kirjelduse analüüs

Planeeringuala asub Tõmmiku külas ning hõlmab Aru-Mihkli (katastritunnus 29501:007:0622) katastriüksust.

Ala paiknemine on nähtav jooniselt “Situatsiooniskeem”. Planeeringuala piirneb põhjas Silla (katastritunnus

29501:007:0539) maatulundusmaaga, idas 11194 Karjaküla tee (katastritunnus 29501:007:0607)

transpordimaaga, lõunas Juhani rohumaa 7 (katastritunnus 29501:007:1297) maatulundusmaaga ja läänes

Matsu (katastritunnus 29501:007:0814) maatulundusmaaga.

Tabel 1. Planeeringuala piirneb järgmiste katastriüksustega

Nimetus Katastriüksuse number Pindala (m²) Sihtotstarve

Silla 29501:007:0539 131161 Maatulundusmaa

11194 Karjaküla tee 29501:007:0607 44394 Transpordimaa

Juhani rohumaa 7 29501:007:1297 40105 Maatulundusmaa

Matsu 29501:007:0814 33287 Maatulundusmaa

Juurdepääs planeeritavale alale on 11194 Karjaküla teelt.

Ehitisregistri andmetel on planeeritav ala hoonestamata. Ala on endine põllumaa, mis on kasutusest väljas ja

seda katab osaliselt isetekkeline kõrghaljastus. Ala kolmes küljes on maaparandussüsteem Silla kraav.

Tehnovõrkudega ühendus puudub.

Kehtivad piirangud

◼ SILLA maaparandussüsteemi maa-ala;

◼ Silla kraav, vooluveekogu;

◼ Maaparandussüsteemi eesvool, ulatus 7 m;

◼ Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd, ulatus 12 m;

◼ Maaparandussüsteemi eesvoolu vaakaitsevöönd, ulatus 1 m;

◼ Maaparandushoiu-ala;

◼ Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

Põhjavesi on nõrgalt kaitstud ja reostuse ohtlikkuse tase on kõrge. Alale on koostatud ehitusgeoloogiline

uuring (OÜ REI Geotehnika, mai 2025, töö nr 5623-25). Pinnakatte moodustab moreen, mis on kaetud savi ja

liivaga. Pindmiseks kihiks on turvas.

Ehitusgeoloogilised tingimused vastavalt uuringule:

0,8…3,0 m paksune turbakiht ja kõrge pinnaseveetase muudavad ehitusgeoloogilise tingimused äärmiseselt

keeruliseks. Turba lamamiks on 1,1…1,5 m paksune kiht kohevat möllist või savikat peeniiva, mille all levib kuni

2,4 m paksune kiht hästi kokkusurutavat voolavat savi. Ehitustegevuseks tuleks turvas eemaldada ja asendada

tihendatud mineraalpinnasega, mille pealispind peaks jääma kõrgemale praegusest looduslikust maapinnast.

Pinnase tihendamine peab toimuma pinnaseveetasemest kõrgemal. Pinnasevee alandamiseks aga sobiv

eesvool puudub, kuna veetase ühtub kuivenduskraavides oleva veetasemega. Kergemaid ehitisi oleks võimalik

rajada ka madalvundamentidele, mille aluseks oleks tihendatud täitepinnas. Hoonete projekteerimisel

vaivundamentidele tuleks vaiad süvitada lubjakivisse, kus vaia kandevõime sõltub vaia tugevusest. Sõltuvalt

koormusest võib vaiade aluseks olla ka tihe moreen, mille levik täpsustub pärast igale hoonele tehtavat

ehitusgeoloogilist uuringut tööjooniste staadiumis.

Planeeritav ala paikneb Tõmmiku külas, mis paikneb ~2 km kaugusel Keila linnast põhja suunas. Peamised

olulised tõmbepunktid asuvad seega Keila linnas. Keila linna keskus on alast ~3 km kaugusel. Keila linnas on

kolm lasteaeda, Keila Kool, Waldorf kool Läte, Keila Muusikakool, erinevad kauplused, apteegid, iluteenuste

Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering 9

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

pakkujad, lauluväljak jne. Ehitamise järgus on Keila Keskus, mis avatakse 2026 a. alguses ja paikneb alast

1,8 km kaugusel, Keila linna piiril.

Ala lähim ühistranspordi peatus paikneb Karjaküla teel: „Talu tee“ (~350 m kaugusel) ja Keila linna piiril:

„Ehitusmarket“ (~2 km).

Eelnevast võib järeldada, et ala paikneb logistiliselt elamualaks sobivas asukohas jäädes Keila linna

lähipiirkonda ja võimaldades mugavat ligipääsu erinevatele teenustele, seda eriti Keila Keskuse avamisel.

2.3. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele

2.3.1. Kehtiv Keila valla üldplaneering

Keila valla üldplaneeringu (kehtestatud Keila Vallavolikogu otsusega 13.10.2005 nr 259/1005) kohaselt on

tegemist hajaasustusalaga, mis paikneb vahetult tiheasustusala piiril. Detailplaneering teeb ettepaneku

kehtiva üldplaneeringu muutmiseks.

Skeem 1. Väljavõte üldplaneeringu maakasutuse skeemist. Planeeritav ala on tähistatud roosa joonega.

10 Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

2.3.2. Koostamisel olev Lääne-Harju valla üldplaneering

Koostamisel oleva Lääne-Harju valla üldplaneeringu (algatatud Lääne-Harju Vallavolikogu otsusega

25.09.2018 nr 117) kohaselt on tegemist hajaasustusalaga. Üldplaneering seab hajaasustusala tingimuseks

minimaalse elamukrundi suuruse, milleks on 2 ha. Planeeritav lahendus ei ole kooskõlas koostamisel oleva

üldplaneeringuga.

2.3.3. Üldplaneeringu muutmise põhjendus

Planeeringuala asub olulise ja kiiresti areneva tõmbekeskuse, Keila linna, põhjapiiri läheduses. Kehtiv

üldplaneering on aastast 2005 ja selle alusel on planeeritav ala vahetult tiheasustusega ala piiril. Elanike arv

on Keilas ja selle lähiümbruses tõusuteel. Üldplaneeringus tuleks tiheasustusalad määrata pikema

perspektiiviga ning sinna hulka hõlmata muu hulgas alad, mis täna veel ei oma tiheasustusala tunnuseid, kuid

millel on olemas eeldused ja võimalused tulevikus selleks kujuneda. Keila on kohalikul tasandil tugev

tõmbekeskus ja selle lähiümbrusesse on uute elamupiirkondade rajamine mõistlik, põhjendatud ja vajalik,

eelkõige juba sellepärast, et olemasolevate teenuste kliendibaas säiliks ja soovitatavalt kasvaks. Planeeritav

tiheasustusala laiendaks 2005-ndal aastal kehtestatud Keila valla üldplaneeringus ettenähtud tiheasustusala

vähem kui 200 m Keila linna suunas. Ala sobib elamuarenduseks ka seepärast, et on kergesti ligipääsetav,

paiknedes olemasoleva kõrvalmaantee ääres, seejuures on olemasolev kergliiklustee, mis ühendab Karjaküla

aleviku mugavalt Keila linnaga.

Uue tiheasustusalade määratlemisel on arvestatud, et nimetatud piirkonda on perspektiivis võimalik rajada

tsentraalne veevarustus - ühisveevärgi torustike ühendamise võimalus on AS Lahevesi

veevarustussüsteemiga.

Seni kasutusest väljas olev põllumaa korrastatakse, lisatakse täiendavat kõrghaljastust. Kuue paarismaja

lisandumine on ümbrust arvestades mõõdukas ega avalda negatiivset mõju rohevõrgustikule.

Tiheasustusala suurendamine annab juurde mitmekesisema ja valikuid pakkuva elu- ja majanduskeskkonna

kujunemise võimaluse. Maale ja väikelinnadesse soovivad elama minna eelkõige noored haritud pered, kes

otsivad oma lastele head ja vähem intensiivset ning turvalisemat elukeskkonda, samuti kesk- ja

vanemaealised inimesed, kes on unistanud elamisest maal või väikelinnas. Valdav osa sellise suundumusega

elanikest soovib kvaliteetset ja mitmekesist elukeskkonda, privaatsust, vaikust ja loodust, kuid samas siiski

kaupade, teenuste ning meelelahutuse olemasolu lähipiirkonnas.

Elanike lisandumine toob maksutulu ka kohalikule omavalitsusele, mis annab võimaluse teha investeeringuid

üldise heaolu kasvuks.

Skeem 2. Väljavõte koostamisel olevast Lääne-Harju üldplaneeringu maakasutuse skeemist. Planeeritav ala on tähistatud roosa joonega.

Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering 11

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

2.4. Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärgid

◼ Luua võimalus rajada kaasaegseid elamuid ja elavdada ääreala.

◼ Kaasaegse taristu kavandamine.

2.5. Vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele

◼ Kavandatakse elamud, seejuures on lahenduses arvestatud, et kaksikelamu rajamisel on igale

leibkonnale privaatne juurdepääas hoonele ja õueala. Lubatud on ka üksikelamute rajamine.

◼ Tehnovõrkude lahendus antakse vastavat võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Juurdepääsude

tagamiseks kavandatakse transpordimaa sihtotstarbega krunt.

3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK

3.1. Planeeringuala kruntideks jagamine ja kruntide ehitusõigus

Detailplaneeringuga nähakse ette ala jagamine 6 elamumaa krundiks, 1 transpordimaa, 1 vee tootmise ja

jaotamise maa ja 1 kanalisatsiooni ja reovee puhastuse ehitise maa krundiks. Elamumaa kruntidele antakse

ehitusõigus kaksikelamute või üksikelamute ehituseks. Planeeritavatele kruntide hoonestusalad on suure

ulatusega, et oleks projekteerimisel võimalik valida abihoonetele sobivaim asukoht, sest tegemist on

ehitusgeoloogiliselt keeruka piirkonnaga ja hoone asukoht täpsustub pärast igale hoonele tehtavat

ehitusgeoloogilist uuringut tööjooniste staadiumis.

Tabel 1. Kruntide moodustamise tabel

Planeeritud krundi number

Planeeritud krundi suurus m²

Maa sihtotstarve ja osakaalu % (DP liikide kaupa)

Maa sihtotstarve ja osakaalu % (katastriüksuse liikide kaupa)

Moodustatakse kinnistust

Olemasoleva kinnistu suurus enne jagamist

1 5666 EPk/EP 100 E 100 Aru-Mihkli

(29501:007:0622)

40106

2 7692 EPk/EP 100 E 100 Aru-Mihkli

(29501:007:0622)

40106

3 4935 EPk/EP 100 E 100 Aru-Mihkli

(29501:007:0622)

40106

4 5426 EPk/EP 100 E 100 Aru-Mihkli

(29501:007:0622)

40106

5 7321 EPk/EP 100 E 100 Aru-Mihkli

(29501:007:0622)

40106

6 5988 EPk/EP 100 E 100 Aru-Mihkli

(29501:007:0622)

40106

7 2681 LT 100 L 100 Aru-Mihkli

(29501:007:0622)

40106

8 361 OV 100 T 100 Aru-Mihkli

(29501:007:0622)

40106

9 36 OK 100 T 100 Aru-Mihkli

(29501:007:0622)

40106

EP – üksikelamu maa, EPk – kaksikelamu maa, LT – tee ja tänava maa, OV – vee tootmise ja jaotamise ehitise

maa, OK – kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise maa.

Detailplaneeringuga antakse planeeritavatele kruntidele järgmine ehitusõigus:

12 Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Tabel 2. Kruntide ehitusõigus

Krundi pos number

Krundi kasutamise sihtotstarve (DP liikide alusel)

Krundi katastriüksuse sihtotstarve

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind (m²) maapeal

Hoonete suurim lubatud arv (elamu/ abihoone)**

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus (m) põhihoone/abihoone

1 EPk/EP 100 E 100 450 1+2 9/5

2 EPk/EP 100 E 100 450 1+2 9/5

3 EPk/EP 100 E 100 450 1+2 9/5

4 EPk/EP 100 E 100 450 1+2 9/5

5 EPk/EP 100 E 100 450 1+2 9/5

6 EPk/EP 100 E 100 450 1+2 9/5

7 LT 100 L 100 - - -

8 OV 100 T 100 - - -

9 OK 100 T 100 - - -

*Ehitisealuse pinna sisse arvestatakse ehitusloakohustuslikud hooned.

Krunt pos 7 võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele.

3.2. Olulisemad arhitektuurinõuded planeeritavatele hoonetele

Arhitektuur peab olema planeeritavasse ruumi sobiv ja kaasaegne.

◼ Maksimaalne eluhoone kõrgus on kuni 9 meetrit ja katusekalle 0-45 kraadi.

◼ Maksimaalne lubatud abihoone kõrgus on 5 meetrit.

◼ Piirdeaiad on lubatud kuni kõrgusega 1,5 meetrit.

◼ Välisseinad: puit, kivi, krohv.

3.3. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline. Täpsed trasside asukohad ja lahendus antakse

ehitusprojektiga.

3.3.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon, sademevesi

Planeeringuala vee- ja kanalisatsioonilahenduse koostamisel on aluseks AS Lahevesi poolt väljastatud

tehnilised tingimused, väljastatud 03.06.2025.

Veevarustus

Ala veevarustus on kuni ühisveevärgiga liitumiseni tagatud ühise puurkaevuga, mis rajatakse krundile pos 8.

Puurkaevu haldamiseks tuleb luua MTÜ. Ühisveevärgiga liitumine toimub kui ühistrass on rajatud vähemalt

Silla detailplaneeringus kavandatud punktini (vt tehnovõrkude koondplaan). Eeldatav veetarve on planeeritaval

alal ~5,4 m3/ööpäevas.

Lähim veevarustuse liitumispunkt asub Karjaküla alevikus Keila tee/Naaritsa tn ristmikul. Planeeritava ala ja

võimaliku liitumispunkti vahel on kehtestatud Silla detailplaneering, mis näeb samuti ette veevarustuse Keila

tee/Naaritsa tn ristmikult. Veevarustuse projekteerimisel teha koostööd Silla detailplaneeringu ala arendajaga.

Liitumispunkti näha ette veemõõdukaev (külmumiskindel, plastist, min diameeter 1200 mm, lukustatav,

varustada AS Lahevesi süsteemiga ühilduvate kaugloetava veemõõtjaga).

Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering 13

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Igale elamuühikule on ette nähtud eraldi veega liitumispunkt kuni 1 m kaugusele kinnistu piirist, avalikule

maale. Nõuded projekteerimiseks on toodud ptk 3.3.5.

Reoveekanalisatsioon

Reoveelahenduse koostamiseks on AS Keila Vesi väljastatud nõusoleku AS Lahevee poolt Karjaküla

piirkonnast pumbatavate tava-olmereovete koguste suurendamisega ~5,4 m3/d. Planeeritud on krunt pos 9,

kuhu rajtakse reoveepumpla, mille kuja on 10 m.

Tingimustel:

◼ Detailplaneeringuga nähakse ette elukondliku piirkonna arendamine, mis tähendab, et Keila linna

ühiskanalisatsiooni võrku planeeritakse juhtida ainult tavaolmele iseloomulik reovesi

◼ Sademe-, pinnase- ja pinnavett ei ole lubatud ühiskanalisatsiooni juhtida

◼ Kõik planeeritavad reoveed peavad olema mõõdetud esindusliku ja selleks sobiva reoveearvestiga

survekanalisatsioonitorustikul (nt pumplas).

◼ Pumpla (pumpade töö ja reoveemõõtja jt) peab olema kaugjälgitav koos vajalike andmete (nt hetkelised

vooluhulgad, tunnis, ööpäevas, veemõõtja näit jms) mõõtmiste- ja salvestamisega. Kaugvalve, sh

salvestatavad andmed peavad olema visualiseeritud AS Lahevee või AS Keila Vee SCADAs

◼ Pumpla peab voolukatkestuse korral olema minimaalselt neli tundi kaugvalves jälgitav. Pumpla

salvestatavad andmed (pumpade töö, reoveearvesti näidud jms) peavad olema kättesaadavad SCADA

programmi kaudu (SCADA rikke korral pumpla plc-st) minimaalselt üks aasta

◼ Enne ehitamisega alustamist peab piirkonda teenindav vee-ettevõte (AS Lahevesi) sõlmima Keila Veega

teenuslepingu (seoses lepinguliste mahtude muutusega).

Planeeringu kanalisatsiooniga liitumine, eelvool, on lahedatud Karjaküla-Keila linn survetorustikuga.

Peasurvetorustikuga ühenduse vahetusse lähedusse (kuni 1m), rajada survekanalisatsiooni sulgeseade

(kasutada kanalisatsioonile sobivat sulgarmatuuri). Ühendus peasurvetorustikuga teha 45 kraadise nurga all.

Sulgeseade näha ette ka reoveepumplast väljuvale survetorustikule, ~1m pumplast. Täpsemad nõuded

projekteerimiseks on esitatud ptk 3.3.5.

Elamuühikute kanalisatsiooniga liitumispunktid on planeeritud kuni 1 m kaugusele kinnistu piirist avalikule

maale, soovitavalt haljasalale. Liitumispunktiks on ette nähtud DE200 kanalisatsioonikaev, kaevust kinnistu

suunas 1 m paigaldada ja kanalisatsioonitoru.

Peale detailplaneeringu kinnitamist koostada eraldi projekt vee ja kanalisatsiooni lahendamiseks.

Sademeveelahendus

Sademe-, pinna- ja pinnasevee juhtimine reoveekanalisatsiooni ei ole lubatud. Sademevett ei juhita

naaberkinnistutele ega ka tänavamaale. Planeeringualal tekkivad sademeveed on ennekõike nähtud

immutada kruntide piires olevatel haljaspindadel, sademevett tuleb maksimaalselt oma krundi piires ära

kasutada (kastmiseks, taaskasutamiseks). Vertikaalplaneerimine lahendatakse täpsemalt ehitusprojekti

staadiumis, maapinda oluliselt ei muudeta, maapinna tõstmine on lubatud hoonealuse maa osas. Vajaduse

korral rajatakse täiendav drenaaž.

Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Käsitletud ala reljeef on langev lõunasuunas. Absoluutkõrgused jäävad 24,21 kuni 25,58 vahemikku.

Vertikaalplaneeringu lahenduses arvestatakse 11194 Karjaküla tee olemasolevaid kõrgusarve tagades sujuv

peale- ja mahasõit planeeritud alasse. Verikaalplaneeringu lahendus antakse ehitusprojektis, sademevee

juhtimine naaberaladele on keelatud.

Tuletõrjeveevarustus

Tuletõrje veevarustuse ja tuleohutuse tagamisel tuleb lähtuda siseministri 30.03.2017 a määrusest nr 17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise,

katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja Eesti

Standardist EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

14 Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned) kasutusviisi alla. Määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise,

katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6

kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika

ohutus, ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni

200 m kaugusel. Tuletõrjeautodele ja päästemeeskonnale tuleb tagada juurdepääs hoonetele tulekahju

kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Kruntidele ja hoonetele juurdepääs peab olema vaba ja

aastaringselt kasutuskõlblikus seisukorras. Tuletõrjetehnika ümberpööramiseks ei tohi olla takistusi. Tagada

vajalik tulekustutusvesi tuletõrjevee mahutis 10 l/s kolme tunni jooksul.

Krundile pos 7 on ette nähtud tuletõrjevee mahuti.

3.3.2. Elektrivarustus

Elektrilevi OÜ on väljastanud 16.05.2025 tehnilised tingimused nr 496656, need kehtivad kuni 16.05.2027.

Planeeritavale alale on kavandatud uus komplektalajaam. Alajaam on planeeritud võimalikult lähedale

Karjaküla teele ja selle teenindamiseks on ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on planeeritud

10 kV maakaabelliiniga alateks keskpinge õhuliini mastist nr 47 (Talu tee 1 kinnistult).

Elamukruntide toide on planeeritud uuest alajaamast eraldi fiidriite 0,4 kV maakaabelliinidega. Kinnistute

piiridele on kavandatud 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbid, mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid on vabalt

teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini projekteerida maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatistele

on ette nähtud servituudi vajadusega ala.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga

määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus

olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik

taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,

sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.

Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

Tänavavalgustus

Tänavavalgustust planeeritavale alale ette ei nähta. Planeeritud kruntide välisvalgustus lahendatakse

lokaalselt iga kinnistu omaniku poolt kasutades välisvalgustust välisukse, värava või sissesõidutee juures.

Turvalisuse tagamiseks on välisukse juures soovitatav kasutada prožektorit. Lahendus antakse

ehitusprojektis.

3.3.3. Sidevarustus

Kuna olemasoleva sidetrassiga liitumispunkt on alast kaugel on sidevarustuse tagamiseks lubatud üle õhu

(Wi-Fi) teenuse kasutamine, sellisel juhul ei ole sidetrassi rajamine vajalik. Lahendus täpsustub

projekteerimisel.

Sidekaabli rajamiseks on Telia Eesti AS ja ELASA väljastanud tehnilised tingimused:

Telia Eesti AS on väljastanud tehnilised tingimused 30.05.2025 nr 39677627, kehtivad kuni 29.05.2026.

Telia Eesti AS sideehitised piirkonnas puuduvad. Sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus on

planeeritud lähtuvalt ELASA poolt väljastatud tehnilistele tingimustele. Igale kinnistule ja kaksik- või

üksikelamule nähakse ette individuaalsed sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritavast

põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada KS tüüpi sidekaevusid.

Sisevõrk projekteerida ja ehitada Tellija vahendtitest. Paigaldada hoonetesse vajalikumahulised

andmesidejaotlad. Sisevõrk rajada CAT6 tüüpi kaablitega. Jaotlasse peab olema paigaldatud elektritoide

seadmete ühendamiseks 230V elektrivõrguga.

Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering 15

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

ELASA on väljastanud 19.05.2025 tehnilised tingimused nr: TT4659.

Rajada multitoru (14/10) ELASA sidekaevuni 094K109. Tööde teostamine ELASA sidevõrgus võib toimuda

vaid ELASA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti, järelevalve töötaja juuresolekul. Vähemalt 48-kiuline kaabel

(min Ø6mm, TIA värvikoodiga) puhuda sidekaevu 094YK59 ja sidekaevu 094K109 vahelise 4-avalise multitoru

2. mikrotorusse (oranž). Lõigu tähis 094L13YH02. Kaabli paigaldustööd ELASA trassis teostab AS Connecto

Eesti, kui ei ole teistsuguseid kokkuleppeid trassi haldajaga (AS Connecto Eesti). Sidekaevus 094YK59 on

kaablil 094L13YH01 varu 30m. Sidekaevu 094YK59 paigaldada kaablimuhv. Muhvi tähis 094YM22. Sidekaevu

paigaldab muhvi AS Connecto Eesti (muhv kliendi kulu). Katkestada sidekaevus 094YK59 kaabel 094L13YH02

muhvi 094YM22 ühendamiseks. Planeeritavast sidekatkestusest teavitada kaablil teenust tarbivaid

sideoperaatoreid. Teavitab AS Connecto Eesti. Sidekaevu 094YK59 jätta kaabli 094L13YH02 kaablivaru

2x15m+15m. Paigaldatud kaablimuhv 094YM22, ELASA mikrotorusse puhutud ja sidekaevudes varus olev

kaabel jäävad kuuluma ELASA’le. Piiritluspunkt on sidekaevu 094K109 kaevusein. Rohkem kui ühe

sideühenduse rajamiseks tuleb paigaldada kliendikaev või kapp koos muhviga, kus saab teha hargnemise.

Kaabli ühendamiseks muhvi 094YM22 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ELASA’lt klienditellimus

KLT. Kaabli ühendamise muhvi teostab AS Connecto Eesti. Kiudude keevitamine teostada vastavalt kiudude

jaotusskeemile (väljastatakse koos KLT tööga). ELASA sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis või

kulgemise skeem edastada ELASA’le koos KLT tööga andmebaasi ELA-12 vahendusel.

3.3.4. Küte

Küte lahendatakse lokaalselt, kasutades selleks tehnoloogiliselt sobivaid lahendusi. Kütteallikana võib

kasutada kõiki kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt

mittesaastavaid kütteliike. Küttelahendus antakse projekteerimisel.

3.3.5. Nõuded tehnovõrkude ehitusprojekti koostamiseks

AS Lahevesi

◼ Projekteerimisel arvestada Karjaküla aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi

teostusdokumentatsiooniga.

◼ Projekteerimisel lähtuda Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja standarditega:

• kinnistu veevärgi projekteerimine EVS 835

• kinnistu kanalisatsioon EVS 846

• Väliskanaslisatsioonivõrk EVS 848

• Veevarustuse välisvõrk EVS 921

• Ehitusprojekt EVS 932

• RIL77 „Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud“ paigaldusjuhendit. Jne.

• Muud asjakohased seadused, standardid

◼ Veevarustuse liitumispunktis kasutada malmkorpusega maakraani (DN25). Maakraani otsa rajada

vähemalt 1m kaevikut ja 2m veetoru (tuua üles maapinna suunas ja sulgeda keeviskorgiga).

◼ Veetorustiku hargnemispunktidesse ja ristmikele näha ette maakraanid kõikidesse suundadesse.

◼ Kõik survetorustikud projekteerida PE plasttorust, mis omavahel ühendatakse muhv- või

kontaktkeevistega ja paigaldatakse külmumisohu vältimiseks minimaalse sügavusega 1,70 m. toru

peale.

◼ Veetorustike paigaldamisel tuleb torustik markeerida asukoha määramiseks min. 1,5 mm² ristlõikega

isoleeritud vaskkaabliga, pinnasesse jäävad kaabli jätkuühendused peavad olema veetihedad. Kaabli

otsad tuua kapede alla. Veetoru kohale 0,4 m. kõrgusele paigaldada sinine märkelint kirjaga “Ettevaatust

veetorustik”.

◼ Maa-aluste sulgeseadmetena kasutada sertifitseeritud valumalmist tooteid.

◼ Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada ühenduste tegemiseks mehaanilisi keermesliitmike.

◼ Koostada veemudel.

16 Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

◼ Survekanalisatsiooni torustik paigaldada koos signaalkaabliga. Kaabli otsad tuua reoveepumplast

väljuva survetorustiku sulgeseadme kape alla ja peasurvekanalisatsioonitorustikuga ühenduse kohta

kape alla. Kasutada ka hoiatuslinti.

◼ Survekanali pöörangud lahendada 45 kraadiste põlvedega.

◼ Liitumispunktiks jääb peasurvekanalisatsiooni liitumise juurde rajatav sulgeseade.

◼ Teostada peareoveepumpla ja piirkonna reoveepumpla koostöö arvutus.

◼ Reoveepumplasse paigaldada reoveekulumõõtur (täisavaga elektromagnetiline arvesti) ning

kanalisatsioonile sobivad tagasilöögiklapid (Hawle süsteem). Reoveekulumõõturi näidud edastada AS

Lahevesi SCADA süsteemi (haldab Aidpro Automation).

◼ Survekanalisatsioonitorustik rajada 1,8m sügavusele maapinnast, vajadusel soojustada, et tagada

külmumiskindlus.

◼ Reoveepumpla rajamisel lähtuda AS Lahevesi üldnõuetest.

◼ Planeeringu torustike kaevude maksimaalne vahekaugus 50m. Kaevudele peab olema tagatud ligipääs

survepesuautoga

◼ Kõik suunamuutused isevoolsel kanalisatsioonitorustikul tuleb teostada kaevus. Kaevud peavad olema

torustike diameetrile vastavad ning sobivate luukidega. Vaatluskaevu konstruktsioon ja mõõtmed

peavad võimaldama teostada torustiku läbipesu ja tagama torustiku kontrolliks TV-vaatluskaamera

läbipääsu. Lubatud on kasutada ainult valupõhjaga kaevusid. Kaevu luugina võib kasutada ainult umbset

luuki, kaevu luuk ei tohi asetseda ümbritsevast pinnasest madalamal, välistatud peab olema sademevete

sattumine reoveekanalisatsiooni.

◼ Torustiku kalle peab olema piisav, et oleks tagatud torustiku isepuhastusvõime.

◼ Isevoolse kanalisatsiooni torustik projekteerida muhvidega PVC või PP plastiktorudest rõngasjäikusega

vähemalt SN8.

◼ Reoveekanalisatsiooni sulgarmatuurina kasutada reoveekanalisatsioonile sobivat sulgarmatuuri.

◼ Ärajuhitava reovee kogus planeeringualal 9,6 m3/d

◼ Planeeringu kanalisatsioon näha ette lahkvoolne. Reoveekanalisatsiooni on keelatud juhtida pinnase-,

pinna-, või sademevett.

◼ Lähtuda AS Keila Vesi tehnilitest tingimustest ja ettekirjutustest.

◼ Lähtuse AS Lahevesi reoveepumbate rajamise üldtingimustest

◼ Projekti koostamiseks võtta täiendavad projekteerimise tingimused AS-st Lahevesi (võrguvaldajalt), AS

Lahevesi ei välista täiendavate tingimuste esitamisega projektlahenduse koostamiseks.

ELASA

◼ Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada

liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11).

◼ Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate

◼ kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna.

◼ Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse infosüsteemi (ELVI)

◼ kaudu https://elvi.elasa.ee/.

◼ Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt kooskõlastatud

◼ ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel.

◼ Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

◼ tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava tegutsemisluba EstWin

◼ liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste tööde tegemiseks:

◼ mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit;

◼ mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööd;

◼ puude istutamine ja langetamine;

◼ vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki ankurdamine ning

◼ heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine, veesõidukite liiklustähiste ja poide

◼ paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine;

◼ pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine

◼ või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine;

◼ muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine.

◼ ELASA liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata: www.connecto.ee

Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering 17

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

◼ Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda

kooskõlastatult OÜ Connecto Eesti järelevalvajaga.

3.4. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeritavale alale on kavandatud 11194 Karjaküla teelt. Elamumaa kruntidele ligipääsuks on

kavandatud transpordimaa sihtotstarbega krunt pos 7, tee on kavandatud avalikult kasutatavana ning on koos

krundiga ette nähtud peale valmimist tasuta võõrandada kohalikule omavalitsusele. Kõnnitee rajamist

käesoleva planeeringu ehitusmahtu ning võimalikku elanike arvu arvestades ei kavandata.

Normatiivsete parkimiskohtade arvutamisel on aluseks võetud Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad,

tabel 9.2, eramu ja väike elamute ala. Normatiivsete parkimiskohtade arv on 3 kohta elamumaa krundi kohta

(kokku 18 parkimiskohta). Parkimine lahendatakse ehitusprojektis krundi piires.

Nähtavuskolmnurgad on kantud joonisele 3 – Põhijoonis, vastavalt kliimaministri poolt 17.11.2023 vastu

võetud määrusele nr 71 „Tee projekteerimise normid“, lisa 1, tabel 18, tabel 19 ja lisa 2, joonis 8:

◼ Teeandmiskohustusega ristmik-

peatee projektkiirus planeeringualaga külgnevas lõigus 90 km/h;

liitumisnähtavus LN2= 15 m (liituva tee liiklussagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas);

ristmiku nähtavusala parameetrid: peatumisnähtavus PN1= 150 m, PN2= 25 m, liitumisnähtavus LN1= 190 m.

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigitee ristumiskoha rajamiseks tuleb

EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded riigitee ristumiskoha ehitamiseks.

Täpne teede lahendus (paiknemine, katendid, laius) antakse ehitusprojekti koostamise käigus.

3.5. Haljastus ja heakord

3.5.1. Haljastus

Planeeritaval alal on kõrghaljastus peamiselt katastriüksuse piiril, olemasoleva Silla kraavi kallastel.

Veekaitsevööndi ulatuses on vajalik taimkatte (sh ka puude gruppide) säilitamine tagamaks veekaitselise

puhverriba toimivust. Puhverribad seovad saasteaineid ja taimetoitaineid enne kuivendusvõrku või veekokku

jõudmist.

Hoonete paigutamisel arvestada võimalikult palju olemasoleva kõrghaljastusega, hoonestusalasse jäävate

puittaimede likvideerimine täpsustub projekteerimisel.

Ehitustööde ajal rakendada meetmeid olemasoleva haljastuse säilitamiseks. Juhinduda standardist EVS 939-

3:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse. Säilivale kõrghaljastusele tuleb läbi viia

võrahooldus, tagada kasvutingimused ning kaitse (juurestiku kaitse, tüvekaitse) ehitustööde ajal. Kujundada

ja täiendada haljastust ka uusistutustega, haljastuse täpsem lahendus anda hoone ehitusprojektiga.

Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt

Eesti Standard EVS 843:2016 nõuetele.

3.5.2. Jäätmekäitlus ja heakord

Sorteeritud jäätmete kogumine toimub vastavalt Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjale (15.06.2018).

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda lisaks jäätmeseadusest, pakendiseadusest ning nende alamaktidega

kehtestatud nõuetest. Täpne konteinerite paiknemine antakse ehitusprojekti koostamise staadiumis.

Müratase suureneb ehitustööde jooksul, kuivõrd liiklustihedus suureneb ehitusaegse transpordi võrra ja

teostatakse ka mürarikkaid töid. Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada

ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud. Ehitustööde

18 Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

läbiviimisel peab arvesse võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

toodud normtasemeid. Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb ehitustööd teostada päevasel ajal.

Planeeringu realiseerimise järgselt suureneb piirkonnas sõidukite arv, mis tekitavad müra ja õhusaastet,

minimaalselt st see ei suurene määral, mis võiks olla inimesele või keskkonnale olulise mõjuga.

Vajalike puude likvideerimisel tuleb lähtuda eetikast ja Looduskaitseseadusest, et seal pesitsevate lindude ja

muude olendite elupaigad ja elu ei satuks ohtu. Mürarikkad tööd ja puude raie ei tohi toimuda pesitsusajal.

Parim aeg selliste tööde tegemiseks on periood 15. augustist 1. aprillini.

3.5.3. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused

Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002.

Soovitav on iga eluhoone sissepääs valgustada, sest valgustatus võimaldab korraldada efektiivse naabrivalve

piirkonna. Vandalismi ja sissemurdmiste riske vähendavad hoonete uste ja akende turvaliseks muutmine,

kasutades vastupidavaid ukse- ja aknaraame ning ukselukke.

3.5.4. Müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet (sh riigitee liiklusest põhjustatud

häiringud)

Planeeritud hoonestuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest normdokumentidest.

Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest.

Riigiteede omanik ei võta endale kohustusi planeeringuala piirkonnas müra mõju vähendamiseks

leevendusmeetmete rakendamiseks ning vajadusel peab meetmed ette nägema planeeringu koostamisest

huvitatud isik.

Võttes müraolukorra hindamisel aluseks Lääne-Harju valla mürauuringu, siis võib kavandatud

hoonestusaladeni (ca 30 m kaugusel teest) ulatuda müra hinnatud tase, mis jääb suurusjärku 50 dB päeval

(Ld) ning 40 dB öösel (Ln). Liiklusmüra tase hoonestusaladel vastab II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse

nõuetele.

Planeeringuga kavandatud hoonestusalade asukohas on liiklusmüra piirväärtusele vastavad tingimused

tagatud ka liikluskoormuste mõningase suurenemise korral, sest müra piirväärtus päeval II kategooria alal on

päeval kuni 65 dB ja öösel kuni 60dB müratundliku hoone teepoolsel küljel. Sellist liikluskoormuse tõusu, mis

need piirid ületaks ei ole selles piirkonnas ette näha.

Õhusaaste keskkonnamõju ning eelkõige tervisele avaldatava mõju olulisuse hindamise aluseks on

mõjutatava välisõhu vastavus kvaliteedinormidele (väljendatuna saasteaine lubatava kogusena välisõhu

ruumalaühikus). Eestis on õhukvaliteedi piirväärtused kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016. aasta

määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi

hindamispiirid“. Piirväärtustest madalamad saasteainete kontsentratsioonid ei ohusta inimese tervist olulisel

määral. Piirkonna peamiseks õhusaaste allikaks on autoliiklus. Vaadeldavate liikluskoormuste ja puhverala

suuruse (ca 30 m riigimaanteest) korral ei ole õhukvaliteedi piirnormide ületamist planeeringualal ette näha.

Samuti ei kujune planeeringualal probleemseks võimalik liiklusest tingitud vibratsioon. Kavandatavad

tehnoseadmed jm vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada ning kasutada sellisel viisil, et nende poolt

tekitatud (ning teoreetiliselt maapinna kaudu leviv) vibratsioon elamutes vastaks sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ kehtestatud piirväärtustele (määruse nõuded peavad silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete

kaitset).

Planeeritava ala puhul on seega müra, vibratsiooni ning välisõhu kvaliteedi aspektist vajalikud tingimused

tagatud.

Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering 19

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

◼ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning

kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras; ◼ Ehitusaegselt tuleb tagada, et müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri

16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja

hindamise meetodid“, „Rahvatervishoiu seaduses“ ja keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32

„Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ määratud

norme.

3.5.5. Servituudi seadmise vajadus

Krunt pos 1:

◼ Servituudi vajadusega ala (SV) planeeritud alajaamale, ulatusega 2 m alajaama seinast, võrguvaldaja

kasuks;

◼ SV planeeritud liitumiskilbile, ulatusega 2 m seadmest, võrguvaldaja kasuks.

Krunt pos 2

◼ SV planeeritud liitumiskilbile, ulatusega 2 m seadmest, võrguvaldaja kasuks.

Krunt pos 3

◼ SV planeeritud liitumiskilbile, ulatusega 2 m seadmest, võrguvaldaja kasuks.

Krunt pos 4

◼ SV planeeritud liitumiskilbile, ulatusega 2 m seadmest, võrguvaldaja kasuks.

Krunt pos 5

◼ SV planeeritud liitumiskilbile, ulatusega 2 m seadmest, võrguvaldaja kasuks.

Krunt pos 6

◼ SV planeeritud liitumiskilbile, ulatusega 2 m seadmest, võrguvaldaja kasuks.

Krunt pos 7

◼ SV planeeritud alajaamale, ulatusega 2 m alajaama seinast, võrguvaldaja kasuks

◼ SV planeeritud liitumiskilbile, ulatusega 2 m seadmest, võrguvaldaja kasuks.

◼ SV ala planeeritud madalpingekaablile, koridoris laiusega 2 m, võrguvaldaja kasuks.

◼ SV ala planeeritud keskpingekaablile, koridoris laiusega 2 m, võrguvaldaja kasuks.

◼ SV ala planeeritud sidekaablile, koridoris laiusega 2 m, võrguvaldaja kasuks.

◼ SV ala planeeritud veetorustikule, koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks.

◼ SV ala planeeritud reoveetorustikule, koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks.

◼ SV ala planeeritud reoveesurvetorustikule, koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks.

3.6. Planeeringu elluviimine

3.6.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine

Planeeringu realiseerudes kasvab vähesel määral liikluskoormus olemasolevale tänavavõrgule. Planeeringu

elluviimisel lisandub piirkonda uusi elanikke, kes perspektiivselt loodavate sotsiaalsete sidemete kaudu

suurendavad kogukonna- ja turvatunnet. Piirkonna tihendamine on majanduslikult mõistlik, sest võimaldab

taristut kasutada tõhusamalt ja heakorraks kasutatavate ressursside kasutus on optimaalsem.

Käesoleva detailplaneeringu elluviimine ei avalda kultuurilist mõju, sest alal ja selle mõjualas puuduvad

väärtustatud hooned ja miljööalad.

20 Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale. Alal ei paikne

kaitstavaid loodusobjekte.

Planeeritav ala põhjavesi on nõrgalt kaitstud ja reostuse ohtlikkuse tase on kõrge. Oluline on jälgida, et

planeeritavate elamute reovesi ei satuks puhastamata kujul pinnasesse. Ehitustegevuse käigus tuleb

järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda vähimal

võimalikul viisil mõjutavad lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning

tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid

ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb kohaselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt

lekete tekkimist). Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega.

Kavandatava tegevuse negatiivne mõju on peamiselt ehitusaegne ja piirneb planeeringuala ja selle

lähiümbrusega. Ehitusaegse tegevusega kaasneb ajutine müra, vibratsioon ja liikluskoormuse kasv, mis on

lühiajaline ja mööduv.

3.6.2. Planeeringu elluviimise kokkulepped ja elluviimise kava

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku huvi. Tuleb

tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata

naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad

ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.

Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpool toodud

järjekorras planeeringuga kavandatu elluviimiseks:

◼ planeeringu taristuobjektide ehitamiseks kokkulepete sõlmimine ja tagatiste seadmine;

◼ planeeringu kehtestamine;

◼ planeeringukohaste kruntide moodustamine, vajadusel tagatiste vormistamine;

◼ vajadusel taristuobjektide projekteerimiseks tehniliste tingimuste taotlemine;

◼ taristu projekteerimine ja ehitamine;

◼ taristu kasutuslubade vormistamine, vastavalt kokkulepetele objektide üleandmine ja tagatiste

lõpetamine;

◼ detailplaneeringu kohaste hoonete projekteerimine ja ehitamine;

Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering 21

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

C – LISAD

1. Tehnilised tingimused:

◼ AS Lahevesi 03.06.2025, kehtivad kaks aastat.

◼ AS Keila Vesi 28.11.2022.

◼ Telia Eesti AS, väljastatud 30.05.2025 nr 39677627.

◼ ELASA, väljastatud 19.06.2025 nr TT4659.

◼ Elektrilevi OÜ, väljastatud 16.05.2025 nr 496656.

2. Ehitusgeoloogiauuringu aruanne, koostanud OÜ REI Geotehnika, mai 2025, töö nr 5623-25

3. Illustratsioon (koostamisel)

Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering 23

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

D – JOONISED

Joonis 1. Situatsiooniskeem

Joonis 2. Tugiplaan

Joonis 3. Ruumilise keskkonna analüüsi joonis

Joonis 4. Põhijoonis

Joonis 5. Tehnovõrkude koondplaan

Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering 25

E – KOOSKÕLASTUSED

Tabel 3. Teave planeeringu käigus tehtud koostöö kohta

Jrk Kooskõlastaja Kuupäev, nr Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse originaali asukoht

Projekteerija märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta

1.

2.

3.

E-kiri.eml

Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere
Lääne-Harju Vallavalitsus edastab 28.11.2025 volituse nr 6-1/49-3.

Lugupidamisega

Lääne-Harju Vallavalitsus
tel + 372 679 0600
[email protected]