Arvamus

Aadress: Kuninga 22, Pärnu, 80099; registrikood: 74001966; telefon: 601 1166; faks 600 0258; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Teie 07.11.2025 nr 8-1/8976-1

Meie 01.12.2025 nr 5-6/25-1649-3

Arvamuse andmine äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusele

Täname võimaluse eest avaldada arvamus äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõule, mille eesmärgiks on muuta ühingute tegutsemine Eestis mugavamaks ja reeglid

paindlikumaks õiguskindlust vähendamata.

Seaduse seletuskirja kohaselt tehakse mitmed suuri muudatusi, mille kohta oleme lisanud

kommentaarid manuses olevas dokumendis. Siin kirjas toome välja kolm planeeritavat

muudatust, mis mõjutavad registripidaja hinnangul oluliselt ettevõtjate suhtlust riigiga ja

ärimaastikku selle selguse ja turvalisuse osas.

Soovime teha koostööd ja juhtida tähelepanu eelnõu sätetele, mis puudutavad oluliselt Eestis

registreeritud ühinguid.

Esimesena kirjutame seoses ÄRS § 37 täiendamisega, eelnõu kohaselt lisatakse seadusesse §

37¹.

Kuigi meie hinnangul eeldaksid muudatused äriseadustiku muutmist, juhime tähelepanu

järgnevale:

1. Alates osa võõrandamise konstitutiivse kande nõude kehtestamisest on osa

võõrandamise ja omandamise protsess muutunud ettevõtjate jaoks ajaliselt pikemaks

ja rahaliselt kulukamaks, kuid eelnõuga ei lihtsustata osa võõrandamise ja

omandamise protsessi ning osaniku õiguste tekkimist.

2. Eelnõuga pannakse ettevõtjatele täiendavate dokumentide esitamise kohustus

(käsutustehing, nõusolekud, põhikirjaliste tingimuste/piirangute järgimist tõendavad

dokumendid).

3. Eelnõuga pannakse registripidajale täiendavad kohustused osa kohta kande tegemise

kontrollimisel. Puudutatud isikute ring loeteluna on vajalik.

4. Sisuliselt soovitakse äriregistri menetlusse tuua kinnistusraamatu menetlust

arvestamata äriregistri või registris peetavate ühingute olemust. Kohtunikuabi peaks

üle kontrollima käsutuse kehtivuse, puudutatud isikute nõusolekud ning põhikirjalised

tingimused/piirangud – kontrollima notarit.

5. Põhikirjalised piirangud tähendavad põhikirjas sisalduva osanike lepingu täitmise

kontrollimist käsutuse kehtivuse tingimusena, mida avalduse esitanud puudutatud

isikul ei ole võimalik tõendada. Lisaks tuleks registripidajal hakata nõudma

Aadress: Kuninga 22, Pärnu, 80099; registrikood: 74001966; telefon: 601 1166; faks 600 0258; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee

täiendavaid dokumente (teavitused, nõusolekud) ning kontrollima erinevate tähtaegade

järgimist käsutuse kehtivuse eeltingimusena.

6. Tänased menetlustähtajad (5 tööpäeva või kiirmenetlus) ei ole adekvaatsed sellise

menetluse teostamiseks. Ettevõtjate jaoks pikeneks osa võõrandamise ja omandamise

protsess veelgi ning muutuks kulukamaks. Samuti võib tehingu tegemise ja

registrikande ajaline vahe kaasa tuua ettevõtjatele probleeme ja ebamugavusi.

7. Riigikohtu selgitusel on registrimenetlus formaliseeritud ja kiire menetlus, mis peaks

piirduma dokumentide minimaalsete sisu- ja vorminõuete kontrolliga.

8. Seletuskirjas viidatud Riigikohtu lahend käsitles kitsalt mitme keelumärke kandmise

lubatavuse küsimust ühele osale ning viitas kinnistusraamatu pidamise põhimõtete

kohaldamisele, kuna ÄRS-is kohane menetlusnorm puudub.

9. Lepingute esitamisel registripidajale tekib mitmeid andmekaitse küsimusi, mida

püütakse eelnõu seletuskirja kohaselt vähendada. Kuigi leping pole eelnõu kohaselt

avalikus toimikus, vaid registritoimikus, tekitab see võimalikke andmekaitse

probleeme. Pole selge, kuidas on lahendatud vaid osanike juurdepääs nimetatud

lepingule, sest kogu registritoimiku juurdepääsuga on osanikele koheselt nähtavad

kõik ühingu mitteavalik andmed, sh ühingu lepingud, kaebused ja kirjavahetus?

Näiteks võib osa võõrandamise leping olla sõlmitud tingimustel, mille avaldamist

pooled ei soovi ka juhatusele (nt tehingu hind). Registripidaja ei saa piirata juhatuse

juurdepääsuõigust toimikus olevatele kande aluseks olevatele dokumentidele.

10. Kui ühing ei ole menetlusosaline, siis lahendi kättetoimetamine füüsilisest isikust

osanikule vajaks ülevaatamist, seaduse täiendamist.

Oleme arvamusel, et eelnõus märgitu ei lihtsusta registrimenetlust. See pole meie

hinnangul koosõlas ka ministeeriumi seisukohaga, olla innovaatilisem ja lasta lahti liigsest

bürokraatiast. Samuti ei toeta olemasolevad tehnilised lahendused uut osanike registrit,

sõnastusest jääb ekslik mulje, et tegemist on lihtsa muudatusega, milleks pole ette nähtud

tehnilisi muudatusi või üleminekuaega. Kui alles jääb avalduse esitamise kohustus ning

osanike andmeid registris ei saa muuta notarilt saadud andmete alusel, tekib juurde hulk

lahendamist vajavaid küsimusi.

Teine suurem muudatus, millele juhime tähelepanu, puudutab muudatust, millega muudetakse

koosolekute pidamise ja otsuste vastuvõtmist.

Tartu Maakohtu registriosakond nõustub eelnõuga, kuid juhime tähelepanu ja palume

kaaluda eelnõu/seletuskirja täiendamist selgitusega, kas üheaegselt ja millistel tingimustel

jäävad kehtima ka enne muudatusi koostatud koosolekute protokollid? Kas selliste

protokollide kehtivuse aeg on tähtajatu? Kui kaotatakse koosolekul osalemise kvoorumi

nõue, peaks olema üheselt selge, kas sellest on mõjutatud enne muudatusi vastu võetud

kuid hiljem rakenduvad otsused.

Aadress: Kuninga 22, Pärnu, 80099; registrikood: 74001966; telefon: 601 1166; faks 600 0258; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee

Kolmandaks toome välja ja palume kaaluda vajadust osaühingu tähtajaliseks asutamiseks.

Muudatuse tulemusel kantakse avalduse alusel osaühingu registrikaardile tähtaeg mis pole

ajaliselt piiritletud. Seega saab osaühingu asutada nii üheks päevaks kui ka sajaks või

enamaks aastaks. Tähtaja saabumisel osaühing lõpeb automaatselt, ühing jääb likvideerimisel

staatusesse. Likvideerijateks jäävad eelduslikult osaühingu juhatuse liikmed, sõltumata nende

volituse kehtivusest või nõusolekust olla likvideerija? Likvideerimisele võib jääda osaühing

piiramatuks ajaks.

Eelnõu ei anna vastuseid küsimustele:

1. Kas tähtajaliselt asutatud ühingu likvideerimise korral saab otsustada tegevuse

jätkamise, registrisse kandmise tähtajatult või uue tähtajaga?

2. Kas tähtajaliselt asutatud osaühingu saab muuta tähtajatuks, kui tähtaeg pole

saabunud?

3. Kas tähtaega saab lühendada ja pikendada?

4. Kas tähtajalist osaühingut saab registrisse ennistada?

5. Mida tähendab täpsemalt seletuskirjas märgitud „tegevuse kestus“? (Seletuskiri lk 11,

ÄS paragrahv 145 muutmine).

Kui tähtajalise osaühingu võimaluse eesmärgiks oli osaühingu lihtsustatud kustutamine, siis

seda probleemi muudatus ei lahenda. Muudatuse tulemusel jääb registrisse hulgaliselt

tähtajaliselt asutatud ühingud, mis on automatiseeritud korras likvideerimisel staatuses

määramata ajaks.

Eelnevate seaduse muudatustega on osaühingu registrist kustutamist oluliselt lihtsustatud.

Nende muudatuste valguses palume kaaluda osaühingu tähtajalise asutamise vajadust, selle

kasulikkust riigi majandusele ja selle turvalisusele.

Seni on tähtajaliselt võimalik olnud mittetulundusühingu asutamine. Selline võimalus on

olnud alates 1996. aastast. Kuna seadus ei anna selgust, mis saab tähtajaliselt asutatud

mittetulundusühingust edasi, on need ühingud jätkuvalt registris. Toome näitena välja arvud

tähtajaliselt asutatud mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta:

- läbi aegade on olnud tähtajaga MTÜ-sid 592 tk

- kustutatud peale tähtaega 122 tk

- kustutatud enne tähtaega 124 tk

- umbes pooled on ebareaalses tulevikutähtajas, veerand on tähtaja lisanud „kogemata“,

hulk mittetulundusühinguid on tähtaja lisanud, sest arvasid, et tähtaja saabumisel

ühing „kustub ise ära“.

- tähtajalisi sihtasutusi on asutatud 12.

Arvestades, kui palju asutatakse osaühinguid, on eelnevalt välja toodud numbrid väiksed,

kuid annavad ülevaate tähtajalise ühingu vajaduse järele. Tähtajaline asutamine on ka mõiste

poolest eksitav, sest viitab ühingu lõppemisele peale asutamisel ettenähtud tähtaega.

Aadress: Kuninga 22, Pärnu, 80099; registrikood: 74001966; telefon: 601 1166; faks 600 0258; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee

Tartu Maakohtu registriosakond on arvamusel, et osaühingu tähtajaline asutamise eelnõus

välja toodud viisil ei aita kaasa majandusele, pigem tekitab segadust ja ei toeta äritegevuse

läbipaistvust.

Palume kaaluda tähtajalise osaühingu vajadust.

Ettepanekud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusmuutmine täiendamiseks.

1. Palume muudatustele lisada ja muuta ÄRS § 46 lg 1, jättes välja sõnad „määruse

teinud“. Säte piirab määruskaebuse lahendamist määruse teinud töötaja töölt eemal

viibimise ajal või olukorras, kus töötaja on töölt lahkunud.

2. Eelnõuga muudetakse dokumendihoidja elukoha nõuet ja vajadust esitada

nõusolek, kuid eelnõu ei lahenda praktikas tekkinud olukorda, kus

dokumendihoidja muutmine kohtumääruseta ei ole võimalik ning

dokumendihoidja kustutamine on võimatu. Palume leida ja sätestada võimalus

muuta ja kustutada dokumendihoidja kohtumääruseta.

3. Teeme ettepaneku kaotada nimekirjad, mille esitamist registripidajale täna kehtiv

seadus nõuab. Kaotada nõuded audiitorite, revidentide, nõukogu liikmete

nimekirjade esitamiseks. Nõuded on aegunud ja digiajastul ei peaks olema

nimekirja eraldi esitamise kohustus.

4. Palume kaotada hääletusprotokollile lisatavate seisukohtade registripidajale

esitamise nõude. Praktikas ei anna seisukohtade esitamine protokollile lisaväärtust,

kuid sageli sisaldavad isikute delikaatseid isikuandmeid, mis on nähtavad ühingu

avalikus toimikus. Seisukohad on vajalikud juhatusele, ka seisukohtade säilitamise

kohustus võiks olla juhatusel.

5. Palume muuta TsMS§ 311¹ lg 5¹ ja lihtsustada dokumentide kättetoimetamist ka

mitteäriühingutele.

Säte on suunatud äriühingutele ning dokumentide lihtsustatud kättetoimetamine

näiteks mittetulundusühingutele ei ole võimalik. Praktikas on see tekitanud

ühingutele probleeme, sest menetlusdokumendi peab väljastama postiga ja ühing

peab digitaalse lahenduse asemel dokumendile järele minema posti väljastavasse

asutusse.

Võimalusel tuleks kehtestada ühingule kohustuslik e-postiaadress

[email protected]. See lihtsustaks kontakteerumist ühinguga, lahendite

kättetoimetamist.

Aadress: Kuninga 22, Pärnu, 80099; registrikood: 74001966; telefon: 601 1166; faks 600 0258; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee

6. Palume kaaluda võimalust muuta ÄS § 34 lg 2, lisades esimese lause lõppu „kui

seadus ei sätesta teisiti“ ning täiendada kõikide protokollide ja otsuste juures

sätteid, et „Originaaldokumenti ei pea esitama, kui protokoll on koosoleku juhataja

ja protokollija või otsuse vastuvõtja poolt digitaalallkirjastatud. Dokumendi

originaali säilitamise kohustus on ühingu juhatusel“.

Muudatuse eesmärk on vähendada paberil koostatud originaaldokumentide

esitamist registripidajale, mis aitaks kokku hoida ressurssi dokumentide

sisestamiselt ja tagastamiselt, samuti oleks kiirem ja lihtsam viis dokumentide

esitamiseks.

7. Kuna puudub täpne selgus ja regulatsioon „registripidaja deposiitkonto“ kohta, siis

palume jätta ära ÄS § 141 lg 1 lõpust „või deposiidina registripidaja kontole.“.

8. Palume täpsustada ÄS § 143, mille kohaselt audiitorkontrolli nõue ei kohaldu, kui

mitterahalise sissemakse ese on osaühingu maksekontole kantud laenu ja intressi

tasumise nõue. Kas siin eeldatakse registripidaja kohustust kontrollida? Kuidas?

Kas selle kohta võiks olla nõutud kinnitus?

9. ÄS paragrahvi 172 lõikes 1 asendatakse juhatus koosoleku kokkukutsujaga, et

tagada normi õigusselgus ja üheselt mõistetavus.“ - Kas selliselt ei kao ära nõue,

et eelkõige on juhatus see, kes kutsub kokku koosoleku? Kas see muudatus on

taotluslik?

10. RLS § 23 muudatus. Palume täpsemalt sätestada, kuidas hakatakse automaatsete

kannete eest riigilõivu küsima?

Kirjale on lisatud muudatused kommentaaridega. X teksti sees viitab kommentaarile sätte

kohta, mida eelnõus ei ole.

Austusega

/digiallkirjastatud/

Tartu Maakohtu registriosakond

1

EELNÕU

21.10.2025

Äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Äriseadustiku muutmine

Äriseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Prokurist võib prokuura lõpetada sõltumata põhjusest, teatades sellest tema määranud organile.

Prokuristiga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad lepingu kohaselt.“;

2) paragrahvi 82 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Osanike vahelised suhted määratakse ühingulepinguga. Käesoleva seadustiku §-des 86–96 ja

§ 971 1. lõike esimeses lauses sätestatut kohaldatakse ulatuses, milles ühingulepinguga ei ole ette

nähtud teisiti.“;

3) paragrahvi 93 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Osanik ei võta osa hääletamisest ja tema hääled arvatakse kvoorumist välja, kui otsustatakse

tema vabastamist kohustusest või vastutusest, temaga tehingu tegemist või temaga õigusvaidluse

pidamist.“;

X

4) paragrahvi 122 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Likvideerijad annavad kuni kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga täisühingu dokumendid

hoiule ühele likvideerijale või osanike otsusel usaldusväärsele kolmandale isikule või arhiivile

(dokumentide hoidja). Üle kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga personalidokumendid antakse üle

Sotsiaalkindlustusametile. Üle kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga töötervishoiu ja tööohutusega

seotud dokumendid antakse üle Tööinspektsioonile. Arhiiviväärtuslikuks hinnatud personalitöö

isikutoimikud antakse üle Rahvusarhiivile. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole,

määrab selle kohus.

(3) Dokumentide hoidja nimi, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress kantakse äriregistrisse

likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Registripidajale

esitatakse ka dokumentide hoidja kinnitus selle kohta, et ta on nõus olema dokumentide hoidja.

Dokumentide hoidja muutumise korral teatab dokumentide üleandja sellest enne nende üleandmist

registripidajale uute andmete registrisse kandmiseks.“;

5) paragrahvi 122 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud

tähtaja jooksul.“;

6) paragrahvi 138 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord ja aeg;“;

X

2

7) paragrahvi 139 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui põhikirjas on ette nähtud eri liiki osad, tähistatakse eri liiki osad tähestikulises järjestuses,

kasutades eesti-ladina tähestikku.

(12) Põhikirjas võib ette näha osaühingu tähtaja. Tähtaja möödumise korral osaühing

likvideeritakse.“;

8) paragrahvi 141 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Asutajad tasuvad rahalised sissemaksed asutatava osaühingu nimele avatud maksekontole

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud krediidiasutuses või makseasutuses või selle

krediidiasutuse või makseasutuse lepinguriigis avatud filiaalis või deposiidina registripidaja

kontole.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõiget ei kohaldata, kui rahalise sissemakse tõendamiseks piisab

käesoleva seadustiku § 144 21. lõikes sätestatud juhatuse kinnitusest sissemakse tasumise kohta.“;

9) paragrahvi 143 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Audiitorkontrolli nõue ei kohaldu, kui mitterahalise sissemakse ese on osaühingu maksekontole

kantud laenu ja intressi tasumise nõue.“;

10) paragrahvi 144 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) krediidiasutuse või makseasutuse teatis osakapitali sisse maksmise kohta, kui sissemakse on

üle 50 000 euro ja sissemakse tehti asutatava osaühingu nimele avatud maksekontole;“;

11) paragrahvi 144 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõna „isikukoodid“ tekstiosaga „isiku- või

registrikoodid“;

12) paragrahvi 145 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast tekstiosa „sõlmimise aeg“ tekstiosaga „ja

selle olemasolu korral osaühingu tähtaeg“;

13) paragrahvi 149 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 150 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 151 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 153 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud

teisiti“;

17) paragrahvi 153 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 153 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Põhikirjas võib ette näha, et osa ülemineku korral pärijale on pärija kohustatud põhikirjas

sätestatud korras ning põhikirjas sätestatud viisil määratava hüvitise eest võõrandama pärimise teel

omandatud osa ühingule või selle osanikele.“;

3

19) paragrahvi 163 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Osaühingule kuuluva oma osa võõrandamine toimub osanike otsuse alusel.

(5) Osanikul on osaühingule kuuluva oma osa võõrandamisel osa omandamise eesõigus võrdeliselt

tema osaga. Osaniku eesõiguse osaühingule kuuluva oma osa omandamiseks võib välistada

osanike otsusega, kui selle poolt on antud vähemalt 3/4 osanike koosolekul esindatud häältest või

käesoleva seadustiku § 174 2. lõikes nimetatud juhul vähemalt 3/4 osanike häältest, kui põhikirjaga

ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Osanike osaühingu osa omandamise eesõigusele

kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 193 sätestatut.“;

20) paragrahvi 166 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu ja selle tütarettevõtjate tegevuse kohta

ning tutvuda osaühingu ja selle tütarettevõtjate dokumentidega.“;

21) paragrahvi 168 lõike 1 punkti 10 täiendatakse pärast tekstiosa „või vaidluses“ tekstiosaga

„, samuti nõukogu liikme või nõukogu puudumise korral juhatuse liikme poolt osaühingu vastu

algatatud õigusvaidluses,“;

22) paragrahvi 170 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Osaühingu põhikirjaga võib ette näha, kui suur arv hääli peab olema osanike koosolekul

osadega esindatud, et osanike koosolek oleks otsustusvõimeline.“;

23) paragrahvi 170 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Osaühingu põhikirjaga võib ette näha, et osanik võib hääletada osanike koosoleku päevakorras

olevate punktide kohta tehtud ettepanekuid, edastades oma hääle osaühingule enne osanike

koosolekut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hääletamisele enne koosolekut

kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 2982 sätestatut.“;

24) paragrahv 1701 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 171 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui juhatus ei kutsu nõutava päevakorraga osanike koosolekut kokku kahe nädala jooksul

nõukogu, audiitori või osanike nõude saamisest või kui nõutava päevakorraga osanike koosolek ei

toimu ühe kuu jooksul arvates juhatuse poolt asjakohase nõude saamisest, võivad nõude esitanud

nõukogu, audiitor või osanikud koosoleku ise kokku kutsuda.“;

X

26) paragrahvi 171 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kui osanike koosolekul ei ole esindatud seaduse või põhikirjaga ettenähtud arv hääli ning

koosolek ei ole seetõttu otsustusvõimeline, kutsub kokkukutsuja päevakorda muutmata kümne

päeva jooksul kokku uue koosoleku, mis on pädev otsuseid vastu võtma koosolekul esindatud

häältest sõltumata. Uus osanike koosolek ei või toimuda varem kui kümnendal päeval pärast

esimest koosolekut.“;

27) paragrahvi 1711 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

4

„(21) Kui osanike koosolek kutsutakse kokku käesoleva seadustiku § 171 3. lõikes sätestatud juhul

nõukogu, audiitori või osanike nõudel, võivad nad samal ajal koosoleku kokkukutsumise taotluse

esitamisega nõuda küsimuste võtmist koosoleku päevakorda.“;

28) paragrahv 1712 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 172 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Koosoleku kokkukutsuja saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade

saadetakse kontaktaadressile, mille on osanik teatanud ühingule. Kui koosoleku kokkukutsuja teab

või peab teadma, et osaniku aadress erineb ühingule teatatud aadressist, tuleb teade saata ka sellel

aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini

vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.

(2) Teates tuleb näidata osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning muud

koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Kui koosolekul otsustatakse tehingu tegemiseks

nõusoleku andmine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb teates näidata koht või

osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda tehingu tingimuste ja majandusaasta

aruandega. Kui osaühing võimaldab elektroonilist või posti teel hääletamist, tuleb teates esitada

elektroonilise ja posti teel hääletamise kord ja tähtaeg.“;

30) paragrahvi 1721 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole

osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või

on esindatud kõik osanikud ja nad on nõus koosolekut pidama. Sellisel koosolekul tehtud otsused

on kehtivad ka juhul, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, kiidavad otsused

heaks.“;

31) paragrahvi 173 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „osanikele, määrates“ tekstiosaga

„mõistliku“;

X

32) paragrahvi 173 lõike 6 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „häälte arv, samuti“;

33) paragrahvi 174 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole hääletamisel osalenud

hääleõiguslike osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema

häälteenamuse nõuet.“;

34) paragrahvi 174 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „üle poole“ tekstiosaga „hääletamisel

osalenud hääleõiguslike“;

X

35) paragrahvi 175 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 hääletamisel

osalenud hääleõiguslike osanike häältest või käesoleva seadustiku § 174 2. lõikes nimetatud juhul

5

vähemalt 2/3 hääletamisel osalenud hääleõiguslike osanike häältest, kui põhikirjas ei ole ette

nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“;

X

36) paragrahvi 177 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, osaniku

ja osaühingu vahel sellise tehingu tegemist, milles osaniku huvi on vastuolus osaühingu huviga,

või osanikuga mis tahes õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osanikuga

osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad osaniku või tema esindaja juhatuse

või nõukogu liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist. Esindatuse määramisel selle

osaniku hääli ei arvestata.“;

37) paragrahvi 177 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „ja tagasikutsumisel“ tekstiosaga „,samuti

kui otsustatakse temaga juhatuse liikme lepingu sõlmimist, selle muutmist või lõpetamist“;

38) paragrahvi 177 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Osanikul, kelle suhtes kohaldatakse hääleõiguse piirangut, on õigus nõuda oma hääle

protokollimist.“;

39) paragrahvi 1771 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi

tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, osanike koosoleku protokoll ei ole

seaduses ettenähtud juhul notariaalselt tõestatud, samuti kui koosoleku kokkukutsumisel või otsuse

eelnõu saatmisel koosolekut kokku kutsumata rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Otsus on

tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.“;

40) paragrahvi 1771 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui enne kahe aasta möödumist on esitatud kohtule otsuse tühisuse tuvastamise hagi või

kohtumenetluses tühisuse vastuväide, pikeneb käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg

kuni selles kohtumenetluses tehtava kohtulahendi jõustumiseni.“;

41) paragrahvi 178 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohus võib osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga

vastuolus oleva osanike otsuse. Hagi võib esitada kolme kuu jooksul alates osanike otsuse

vastuvõtmisest, kui seaduses ei ole ette nähtud lühemat tähtaega.“;

42) paragrahvi 178 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Osanike otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juhatus ei andnud osanikule

otsuse tegemiseks vajalikku teavet või talle antud teave oli ebaõige või ebapiisav. Osanik saab

otsuse kehtetuks tunnistamist käesolevas lõikes nimetatud põhjusel nõuda vaid juhul, kui teabe

olemasolu oli mõistlikult hinnates oluline osalemis- või muude osanikuõiguste teostamiseks.“;

43) paragrahvi 178 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Osanike otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa käesoleva paragrahvi 11. lõikes nimetatud

põhjusel nõuda, kui teave, mida osanikule ei antud või mis oli ebaõige või ebapiisav, puudutas

osanikule makstavaid hüvitisi või juurdemakseid, mille suuruse kindlaksmääramiseks näeb seadus

ette eraldi menetluse.“;

6

44) paragrahvi 178 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, nõukogu või osanik, kes ei osalenud

otsuse tegemisel. Otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda ka juhatuse või nõukogu iga liige, kui

otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju

hüvitamise kohustus. Osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda

üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Käesoleva seadustiku § 170

5. lõikes või tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 331 sätestatud viisil koosolekul osalev osanik võib

otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite protokollimiseta. Vastuväite protokollimiseta

võib iga osanik otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhul, kui otsus tehakse käesoleva seadustiku

§ 173 2. lõikes sätestatud korras.“;

45) paragrahvi 178 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui osanik on nõudnud, et talle esitataks osanike otsuse või osanike otsuse vastuvõtmise

kohta vormistatud protokoll, ei arvestata osaniku nõude esitamisest kuni talle otsuse või protokolli

saatmiseni kulunud aega käesoleva paragrahvi 1. lõike teises lauses nimetatud tähtaja hulka.

(32) Osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul,

kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Käesoleva seadustiku § 1701 1. lõikes või

§ 170 5. lõikes sätestatud viisil koosolekul osalev osanik võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda

ka vastuväite protokollimiseta. Vastuväite protokollimiseta võib iga osanik otsuse kehtetuks

tunnistamist nõuda juhul, kui otsus tehakse käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud korras.“;

46) paragrahvi 178 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Juhatus on kohustatud viivitamata teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

osanike otsuse vaidlustamisest osanikele, kes olid osanikud otsuse tegemise ajal, ning osanikele,

kes on osanikud teate koostamise ajal. Teates tuleb märkida, kes ja millistel asjaoludel on osanike

otsuse vaidlustanud, asja menetlev kohus ja tsiviilasja number.“;

47) paragrahvi 179 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Osanik võib osaühingult nõuda, et vandeaudiitori aruande koostanud audiitor annaks

vandeaudiitori aruande kohta kirjalikke selgitusi, kui majandusaasta aruande kinnitamise otsus

tehakse käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud korras. Osanik peab esitama asjakohase

kirjaliku nõude koos küsimustega juhatusele hiljemalt kolm päeva pärast majandusaasta aruande

kinnitamise otsuse eelnõu edastamist.“;

48) paragrahvi 179 lõike 4 neljas ja viies lause tunnistatakse kehtetuks;

49) paragrahvi 1801 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui osaühingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või

temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks

osaühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib osaühing kooskõlas käesoleva paragrahvi 2. lõikega

vähendada juhatuse liikmele makstavaid tasusid ja muid hüvesid.“;

50) paragrahvi 181 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Kui osaühingul ei ole ühtegi juhatuse liiget, esindab osaühingut tahteavalduste vastuvõtmisel iga

osanik.“;

7

51) paragrahvi 182 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Osanik on kohustatud teatama ühingule oma kontaktaadressi.“;

52) paragrahvi 182 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;

53) paragrahvi 184 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:

„(14) Põhikirjas võib ette näha juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise täpsema korra.“;

X

54) paragrahvi 185 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühinguga käsundus- või töölepingulises

suhtes, välja arvatud juhul, kui ühingud kuuluvad samasse kontserni.“;

55) paragrahvi 185 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Keelatud tegevuse lõpetamise ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmise nõude

aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil osaühing sai teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid

mitte pikem kui viis aastat konkurentsikeelu rikkumisest. Kahju hüvitamise nõudele kohaldatakse

üldist aegumistähtaega.“;

56) paragrahvi 1921 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „ja koht“;

57) paragrahvi 196 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui osakapitali suurendatakse kuni 50 000 euro suuruse rahalise sissemaksega, kinnitavad

juhatuse liikmed avalduses, et sissemaksed on osaühingule tasutud.“;

X

58) paragrahvi 197 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Käesoleva paragrahvi 11. lõiget ei kohaldata juhul, kui osakapitali vähendatakse nende osade

võrra, mida ei ole väärtpaberite registri pidamise seaduse § 18 41. lõikes sätestatud tähtaja jooksul

kantud osaniku isiklikule väärtpaberikontole.“;

X

X

X

59) paragrahvi 219 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Likvideerijad annavad kuni kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga osaühingu dokumendid

hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (dokumentide hoidja). Üle

kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga personalidokumendid antakse üle Sotsiaalkindlustusametile.

Üle kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga töötervishoiu ja tööohutusega seotud dokumendid

antakse üle Tööinspektsioonile. Arhiiviväärtuslikuks hinnatud personalitöö isikutoimikud antakse

üle Rahvusarhiivile. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse

korral kohus.

8

(2) Dokumentide hoidja nimi, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress kantakse äriregistrisse

likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Registripidajale

esitatakse ka dokumentide hoidja kinnitus selle kohta, et ta on nõus olema dokumentide hoidja.

Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel.“;

60) paragrahvi 2261 lõike 3 kolmandast lausest jäetakse välja tekstiosa „nimelise“;

61) paragrahvi 228 pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „Nimelised“;

62) paragrahvi 228 lõike 1 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;

63) paragrahvi 228 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „Nimelisest“;

64) paragrahvi 229 pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „Nimelise“;

65) paragrahvi 229 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „Nimeline“;

66) paragrahvi 233 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „Nimeliste“;

67) paragrahvi 235 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „nimeliste“;

68) paragrahvi 237 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „annavad eesõiguse“ tekstiosaga „või

muude aktsiatega võrreldes proportsionaalselt suurema õiguse“;

69) paragrahvi 241 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui see on ette nähtud põhikirjas, võib aktsiaselts üldkoosoleku otsusel lasta välja võlakirju,

mille omanikul on õigus vahetada võlakiri aktsia vastu (vahetusvõlakiri). Vahetusvõlakirjade

väljalaskmise otsustamisel peab üldkoosolek samal ajal otsustama aktsiakapitali tingimusliku

suurendamise või andma nõukogule õiguse suurendada aktsiakapitali vahetusvõlakirjadest

tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikus ulatuses.“;

70) paragrahvi 241 lõikes 5 asendatakse arv „1/3“arvuga „1/2“;

71) paragrahvi 243 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) kui palju tuleb aktsiate eest tasuda, tasumise kord ja aeg;“;

X

72) paragrahvi 250 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „isiku- või“;

73) paragrahvi 283 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „ja maksimumsummad“

tekstiosaga „samuti aktsiate võõrandamise tingimused, arvestades käesoleva seaduse §-s 272

sätestatut“;

74) paragrahvi 287 lõige1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi ja selle tütarettevõtjate

tegevuse kohta.“;

9

75) paragrahvi 2891 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Teadaannet säilitatakse avalikus toimikus.“;

76) paragrahvi 2901 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

77) paragrahvi 292 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui juhatus ei kutsu nõutava päevakorraga üldkoosolekut kokku kahe nädala jooksul

aktsionäride, nõukogu või audiitori nõude saamisest või kui nõutava päevakorraga üldkoosolek ei

toimu ühe kuu jooksul arvates juhatuse poolt asjakohase nõude saamisest, võivad nõude esitanud

aktsionärid, nõukogu või audiitor üldkoosoleku ise kokku kutsuda.“;

78) paragrahvi 293 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Kui erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu või aktsionäride nõudel,

võivad nad samal ajal üldkoosoleku kokkukutsumise taotluse esitamisega nõuda küsimuste võtmist

erakorralise üldkoosoleku päevakorda.“;

79) paragrahvi 294 lõike 1 esimene ja teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Üldkoosoleku kokkukutsuja saadab üldkoosoleku toimumise teate kõikidele aktsionäridele. Teade

saadetakse tähitud kirjaga aktsiaraamatusse kantud aadressil. Kui aktsiaseltsil on üle 50 aktsionäri,

ei pea aktsionäridele teateid saatma, kuid üldkoosoleku toimumise teade tuleb avaldada väljaandes

Ametlikud Teadaanded.“;

80) paragrahvi 296 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole

üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on

esindatud kõik aktsionärid ja nad on nõus üldkoosolekut pidama. Sellisel koosolekul tehtud otsused

on kehtivad ka juhul, kui aktsionärid, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, kiidavad otsuse

heaks.“;

81) paragrahvi 297 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Aktsiaseltsi põhikirjas võib ette näha, kui suur arv hääli peab olema aktsionäride üldkoosolekul

aktsiatega esindatud, et aktsionäride üldkoosolek oleks otsustusvõimeline.

(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juhul ei ole aktsionäride üldkoosolek

otsustusvõimeline, kutsub kokkukutsuja kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama

päevakorraga. Uus üldkoosolek võib toimuda pärast kahe nädala möödumist eelmise üldkoosoleku

toimumisest. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul esindatud

häältest.“;

82) paragrahvi 298 lõike 1 punkti 9 täiendatakse pärast tekstiosa „või vaidluses“ tekstiosaga „,

samuti nõukogu liikme poolt aktsiaseltsi vastu algatatud õigusvaidluses,“;

83) paragrahv 2981 tunnistatakse kehtetuks;

84) paragrahvi 299 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole hääletamisel osalenud

hääleõiguslikest häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse

10

nõuet. Seaduses sätestatud või põhikirjas ettenähtud juhtudel on otsuse vastuvõtmiseks lisaks

vajalik seaduses või põhikirjaga ette nähtud ulatuses eri liiki aktsiate omanike nõusolek.“;

85) paragrahvi 2991 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui aktsiaseltsil on üle 50 aktsionäri, ei pea otsuse eelnõu aktsionäridele saatma, kuid eelnõu tuleb

avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.“;

X

86) paragrahvi 300 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul

osalenud hääleõiguslikest häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui selle poolt

on lisaks esimeses lauses sätestatule antud vähemalt 2/3 igat liiki aktsiatega hääletamisel osalenud

hääleõiguslikest häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“;

X

87) paragrahvi 3011 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui enne kahe aasta möödumist on esitatud kohtule otsuse tühisuse tuvastamise hagi või

kohtumenetluses tühisuse vastuväide, pikeneb käesoleva paragrahvi esimeses lauses nimetatud

tähtaeg kuni selles kohtumenetluses tehtava kohtulahendi jõustumiseni.“;

88) paragrahvi 302 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohus võib aktsiaseltsi vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada aktsionäride

üldkoosoleku otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Hagi võib esitada kolme kuu

jooksul alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest, kui seaduses ei ole ette nähtud lühemat

tähtaega.“;

89) paragrahvi 302 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Aktsionär võib üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui juhatus ei andnud

aktsionärile otsuse tegemiseks vajalikku teavet või talle antud teave oli ebaõige või ebapiisav ning

teabe olemasolu oli mõistlikult hinnates oluline osalemis- või muude aktsionäriõiguste

teostamiseks. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nimetatud põhjusel nõuda, kui

teave, mida aktsionärile ei antud või mis oli ebaõige või ebapiisav, puudutas aktsionärile

makstavaid hüvitisi või juurdemakseid, mille suuruse kindlaksmääramiseks näeb seadus ette

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 607–612 sätestatud menetluse.

(12) Kui aktsionär on nõudnud, et talle esitataks üldkoosoleku protokolli ärakiri, ei arvestata nõude

esitamisest kuni talle ärakirja andmiseni kulunud aega käesoleva paragrahvi 1. lõike teises lauses

nimetatud tähtaja hulka.“;

90) paragrahvi 302 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti

aktsionär, kes ei osalenud üldkoosolekul. Otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda ka juhatuse või

nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt

kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning aktsionär, kes ei osalenud üldkoosolekul. Aktsionär, kes

üldkoosolekul osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud

11

protokollida üldkoosolekul oma vastuväite otsusele. Aktsionär, kes andis oma hääle enne

koosolekut, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite protokollimiseta.“;

91) paragrahvi 302 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Juhatus on kohustatud viivitamata teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

aktsionäride üldkoosoleku otsuse vaidlustamisest kõigile aktsionäridele, kes olid aktsionärid otsuse

tegemise ajal ning kes on aktsionärid teate koostamise ajal, ning nõukogule. Teates tuleb ära

näidata, kes ja millistel alustel on aktsionäride otsuse vaidlustanud, asja menetlev kohus ja

tsiviilasja number.“;

92) paragrahvi 303 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Aktsionär ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest,

aktsionäri ja aktsiaseltsi vahel sellise tehingu tegemist, milles aktsionäri huvi on vastuolus

aktsiaseltsi huviga, või aktsionäriga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või aktsionäriga

mis tahes õigusvaidluses aktsiaseltsi esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad aktsionäri

või tema esindaja juhatuse või nõukogu liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist.“;

93) paragrahvi 303 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatust sõltumata võib aktsionär hääletada enda valimisel

nõukogu liikmeks, ametiaja pikendamisel ja tagasikutsumisel ning kui otsustatakse temaga

nõukogu liikme lepingu sõlmimist, muutmist või lõpetamist.

(4) Aktsionäril, kelle suhtes kohaldatakse hääleõiguse piirangut, on õigus nõuda oma hääle

protokollimist.“;

94) paragrahvi 305 lõike 1 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „häälte arv, samuti“;

X

95) paragrahvi 309 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Põhikirjaga võib ette näha juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise täpsema korra.“;

96) paragrahvi 312 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühinguga käsundus- või töölepingulises

suhtes, välja arvatud juhul, kui ühingud kuuluvad samasse kontserni.“;

97) paragrahvi 312 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „kolm aastat“ tekstiosaga „viis aastat“;

98) paragrahvi 314 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui aktsiaseltsi majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või

temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks

aktsiaseltsi suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib aktsiaselts kooskõlas käesoleva paragrahvi 2. lõikega

vähendada juhatuse liikmele makstavaid tasusid ja muid hüvesid.“;

99) paragrahvi 317 lõiget 8 täiendatakse pärast tekstiosa „õigusvaidluse pidamiseks“ tekstiosaga

„olenemata sellest, kas õigusvaidluse algataja on aktsiaselts või juhatuse liige,“;

X

12

100) paragrahvi 320 kolmandat lauset täiendatakse pärast tekstiosa „nõukogu otsus“ tekstiosaga

„või nõukogu koosoleku protokoll või hääletusprotokoll“;

101) paragrahvi 321 lõiget 1 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Koosoleku teade edastatakse liikme avaldatud kontaktandmeid kasutades, kui põhikirjast ei tulene

teisiti.“;

102) paragrahvi 321 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „nädala jooksul“ tekstiosaga

„taotluse saamisest arvates või kui koosolek ei toimu kolme nädala jooksul“;

103) paragrahvi 321 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

„(32) Kui nõukogu koosolek kutsutakse kokku nõukogu liikme, juhatuse, audiitori või aktsionäride

nõudel, võivad nad samal ajal koosoleku kokkukutsumise taotluse esitamisega nõuda küsimuste

võtmist koosoleku päevakorda.“;

104) paragrahvi 321 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja

protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.

(5) Kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu

õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu

liikmed ja nad on nõus koosolekut pidama. Sellisel nõukogu koosolekul tehtud otsused kehtivad

ka juhul, kui nõukogu liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, kiidavad otsuse heaks.“;

105) paragrahvi 322 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „hääletamisel osalenud“

tekstiosaga „hääleõiguslikest“;

106) paragrahvi 322 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Nõude võib esitada kolme kuu jooksul alates nõukogu otsuse vastuvõtmisest.“;

107) paragrahvi 322 lõiked 6 ja 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või aktsionär, samuti nõukogu

liige, kes ei osalenud otsustamisel. Otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatuse iga liige, kui

otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju

hüvitamise kohustus. Vastuväite protokollimiseta võib nõukogu iga liige nõuda otsuse kehtetuks

tunnistamist, kui otsus tehakse käesoleva seadustiku § 323 1. lõikes sätestatud korras. Nõukogu

liige, kes osales otsuse vastuvõtmisel, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui

ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.

(7) Nõukogu otsus on tühine, kui nõukogu koosoleku kokkukutsumisel või otsuse eelnõu saatmisel

koosolekut kokku kutsumata rikuti oluliselt seaduse või põhikirja nõudeid või kui otsus rikub

aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta

headele kommetele, samuti muul seadusega ettenähtud juhul.“;

108) paragrahvi 323 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

13

„(1) Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui põhikirjaga

ei ole ette nähtud teisiti ja sellega on nõus kõik nõukogu liikmed. Eeldatakse kõigi nõukogu

liikmete nõusolekut otsuste vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata.

(2) Nõukogu esimees saadab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsuse eelnõu kõigile

nõukogu liikmetele ja määrab mõistliku tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle

kohta oma seisukoha. Nõukogu liikme seisukoht peab olema antud kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, kui põhikirjaga või nõukogu töökorras ei ole ette nähtud teisiti. Kui nõukogu

liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab

otsuse vastu.“;

109) paragrahvi 323 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „üle poole“ tekstiosaga „hääleõiguslike“;

110) paragrahvi 323 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Hääletustulemuste kohta koostab nõukogu esimees nõukogu koosoleku protokolli asendava

hääletusprotokolli ning saadab selle viivitamata nõukogu liikmetele ja juhatusele.“;

X

111) paragrahvi 323 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

112) paragrahvi 328 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Juhatus esitab äriregistrile audiitorite nimekirja, milles on märgitud audiitorite nimed ja

registrikoodid ning nende audiitoritegevuse õiguslik alus.“;

113) paragrahvi 330 lõiget 5 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Aktsionäri nõudel antakse talle erikontrolli aruande ärakiri.“;

114) paragrahvi 332 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „majandusaasta aruandega“ tekstiosaga

„ja saada selle ärakirja“;

115) paragrahvi 342 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „ja koht“;

X

116) paragrahvi 356 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Käesoleva paragrahvi 21. lõiget ei kohaldata juhul, kui aktsiakapitali vähendatakse nende

aktsiate võrra, mida ei ole väärtpaberite registri pidamise seaduse § 18 41. lõikes sätestatud tähtaja

jooksul kantud aktsionäri isiklikule väärtpaberikontole.“;

X

X

117) paragrahvi 378 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Likvideerijad peavad esitama likvideerimise lõpparuande aktsiaseltsi asukohas tutvumiseks

kõigile aktsionäridele.“;

14

X

118) paragrahvi 382 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Likvideerijad annavad kuni kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga aktsiaseltsi dokumendid

hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (dokumentide hoidja). Üle

kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga personalidokumendid antakse üle Sotsiaalkindlustusametile.

Üle kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga töötervishoiu ja tööohutusega seotud dokumendid

antakse üle Tööinspektsioonile. Arhiiviväärtuslikuks hinnatud personalitöö isikutoimikud antakse

üle Rahvusarhiivile. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse

korral kohus.

(2) Dokumentide hoidja nimi, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress kantakse äriregistrisse

likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Registripidajale

esitatakse ka dokumentide hoidja kinnitus selle kohta, et ta on nõus olema dokumentide hoidja.

Dokumendi hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel.“;

X

X

X

X

X

119) paragrahvi 4339 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

120) paragrahvi 4339 lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõna „ümberkujundamisotsuse“ sõnaga

„ühinemisotsuse“;

121) paragrahvi 436 lõikes 4 asendatakse sõna „ühinemiseks“ sõnaga „jagunemiseks“;

122) paragrahvi 4771 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Piiriüleselt saab jaguneda üksnes uue osaühingu või aktsiaseltsi asutamise teel. Uue äriühingu

asutamisele kohaldatakse seda liiki ühingu asutamise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei

tulene teisiti. Asutaja on jagunev ühing.“;

123) paragrahvi 4779 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

124) paragrahvi 485 lõike 1 punktist 7 jäetakse välja tekstiosa „ja allkirjanäidised“;

125) paragrahvi 4919 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

126) paragrahvi 509 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

127) paragrahvi 509 lõige 92 tunnistatakse kehtetuks;

15

128) paragrahvi 520 lõike 4 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „avavad asutajad“ tekstiosaga

„võivad asutajad avada“;

129) paragrahvi 520 lõike 41 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Osaühingu asutamisel kiirmenetluses tehakse üle 50 000 euro suuruse osakapitali sissemakse

deposiidina registripidaja kontole.“;

130) paragrahvi 520 lõike 41 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Äriühingu registrisse kandmisest kuni ühe aasta jooksul taotleb äriühing registripidaja kontole

deposiidina tehtud sissemakse tagastamist oma maksekontole Euroopa Majanduspiirkonna

lepinguriigis asutatud krediidiasutuses või makseasutuses või selle krediidiasutuse või

makseasutuse lepinguriigis avatud filiaalis, tähtaja ületamise korral jääb sissemakse

riigituludesse.“;

131) paragrahvi 520 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui äriühingut registrisse ei kanta, võib ühingu nimel registrisse kantud vallasasju või

kinnistusraamatusse kantud kinnisasju käsutada üksnes kohtumäärusega määratud korras. Kohus

teeb määruse asutajate avalduse alusel. Avalduses tuleb näidata asutamata jätmise põhjused ja see,

millistele asutajatele millises ulatuses käsutusõigus anda. Asutatava äriühingu nimele avatud

kontole, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 27 2. lõikes nimetatud kontole

või deposiidina registripidaja kontole tasutud osa- või aktsiakapitali sissemakse, samuti osa- või

aktsiakapitali ületav summa tagastatakse asutajate avalduse alusel maksekontole, kust algne makse

tehti. Avaldus esitatakse asutusele, millelt tagasimakset taotletakse. Deposiidina registripidaja

kontole tehtud sissemakse jääb riigituludesse, kui selle tagastamise avaldust ei esitata kohtule kahe

aasta jooksul sisse- või enammakse tegemisest arvates.“;

132) paragrahvi 520 lõike 51 esimene ja teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui krediidiasutus ei nõustu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 27

2. lõikes nimetatud konto kohta arvelduslepingut sõlmima või kui äriühing ei ole nimetatud sätte

teises lauses kehtestatud kohustust täitnud, tagastab krediidiasutus asutatava äriühingu nimele

avatud kontole tasutud sissemakse, samuti osa- või aktsiakapitali ületava summa, maksekontole,

kust algne makse tehti. Krediidiasutus teavitab viivitamata registripidajat asutatava äriühingu

nimele avatud kontole tasutud aktsiakapitali ja üle 50 000 euro suuruse osakapitali sissemakse

tagastamisest.“;

133) paragrahvi 5252 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Osaühingud ja aktsiaseltsid esitavad registripidajale osa- või aktsiakapitali ning osade või

aktsiate kroonides nimiväärtuste eurodesse ümberarvestamise tõttu muudetud põhikirjad hiljemalt

2027. aasta 1. aprilliks.“;T

134) seadust täiendatakse §-ga 52510 järgmises sõnastuses:

„§ 52510. Osaühingu osade tähistamine

(1) Osaühingud, mis on välja lasknud eri liiki osasid, peavad viima oma põhikirjad käesoleva

seadustiku § 139 11. lõikes sätestatud nõudega vastavusse 2028. aasta 1. aprilliks.

16

(2) Osaühingud, mis on välja lasknud eri liiki osasid ja mille osanike nimekirja peetakse äriregistris,

peavad esitama registripidajale osanike nimekirja koos igale osanikule kuuluva osa nimetusega

2028. aasta 1. novembriks.

(3) Kuni osaühingu põhikirja käesoleva seadustiku § 139 11. lõikes sätestatud nõuetega vastavusse

viimiseni kantakse osanike nimekirja märge eri liiki osade olemasolu kohta ning viide põhikirjale,

millega eri liiki osad on määratud.“.

§ 2. Erakonnaseaduse muutmine

Erakonnaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 81 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) asjaoluga, et isikul ei ole rahvastikuregistri andmetel täielikku teovõimet;“;

2) paragrahvi 81 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktides 2 ja 3“ tekstiosaga „punktides 1–31“;

3) paragrahvi 81 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Registriosakond avalikustab e-äriregistris erakonda kuuluvate isikute kohta järgmised

andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) sünniaeg;

3) erakonna liikmeks astumise aeg;

4) kui isik on varem kuulunud mõnda erakonda, siis selle erakonna nimi, erakonna liikmeks

astumise ja väljaastumise või väljaarvamise aeg.“;

4) paragrahvi 81 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

„(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed avalikustatakse avaliku võimu läbipaistvuse

ja huvide konflikti keelu tagamise eesmärgil. Muudatused avalikustatakse viivitamata.

(52) Erakonna liikmete nimekirja kantud andmetega nende isikute kohta, kes ei kuulu enam ühtegi

erakonda, saavad tutvuda isikud ise enda andmete ulatuses ja erakond oma liikmete andmete

ulatuses.“;

5) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Erakonna liikmete andmeid säilitatakse tähtajatult.”.

§ 3. Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine

Hoiu-laenuühistu seaduse § 47 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „äriregistri seaduse §-s 56“

tekstiosaga „äriregistri seaduse §-s 58“.

§ 4. Hooneühistuseaduse muutmine

Hooneühistuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 3 teine, kolmas ja neljas lause tunnistatakse kehtetuks;

17

X

2) paragrahvi 8 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 9 lõike 3 esimene lause tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmine

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 22 lõiget 5 täiendatakse pärast esimest lauset lausega

järgmises sõnastuses:

„Esindajate esindusõigust tõendavad kirjalikku taasesitamist võimaldavad dokumendid või nende

ärakirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.“.

§ 6. Mittetulundusühingute seaduse muutmine

Mittetulundusühingute seaduses tehakse järgmised muudatused:

X

1) paragrahvi 19 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast tekstiosa „või vaidluses“ tekstiosaga „, samuti

juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi poolt mittetulundusühingu vastu algatatud

õigusvaidluses“;

2) paragrahvi 20 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui juhatus ei kutsu nõutava päevakorraga üldkoosolekut kokku kahe nädala jooksul

mittetulundusühingu liikmetelt nõude saamisest või kui nõutava päevakorraga üldkoosolek ei

toimu ühe kuu jooksul juhatuse poolt asjakohase nõude saamisest, võivad nõude esitanud liikmed

üldkoosoleku ise kokku kutsuda.“;

3) paragrahvi 201 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist

päevakorda. Iga küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus.“;

4) paragrahvi 201 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui üldkoosolek kutsutakse kokku liikmete nõudel, võivad nad samal ajal üldkoosoleku

kokkukutsumise taotluse esitamisega nõuda küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda.“;

5) paragrahvi 201 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Küsimuse, mida ei olnud üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt

9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt 2/3

mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet.“;

6) paragrahvi 21 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole

üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui üldkoosolekul osalevad kõik

mittetulundusühingu liikmed ja nad on nõus üldkoosolekut pidama. Sellisel üldkoosolekul tehtud

otsused kehtivad ka juhul, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, kiidavad otsuse

heaks.“;

18

X

7) paragrahvi 21 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada mittetulundusühingu liige. Mittetulundusühingu

liikme esindaja võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

Esindaja esindusõigus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokumendiga

tõendatud. Esindajate esindusõigust tõendavad dokumendid või nende ärakirjad lisatakse

üldkoosoleku protokollile.“;

8) paragrahvi 21 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, päevakord, mittetulundusühingu

liikmete arv ja üldkoosolekul osalenud liikmete arv, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning

muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud.“;

9) paragrahvi 21 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Juhatuse või vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmete nõudel peab üldkoosoleku protokoll

olema notariaalselt tõestatud.“;

10) paragrahvi 21 lõikes 9 asendatakse sõna „esindatud“ tekstiosaga „hääletanud hääleõiguslikest“;

11) paragrahvi 22 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole hääletamisel osalenud

hääleõiguslikest mittetulundusühingu liikmetest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud

suurema häälteenamuse nõuet.“;

12) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui üldkoosoleku otsus tehakse käesoleva seaduse §-s 221 sätestatud korras, on otsus vastu

võetud, kui selle poolt on üle poole hääleõiguslike liikmete häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei

ole sätestatud teisiti.“;

13) paragrahvi 22 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja

mittetulundusühingu vahel tehingu tegemist, milles liikme huvi on vastuolus ühingu huviga, või

liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või mis tahes õigusvaidluses liikmega

mittetulundusühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja

juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist.“;

14) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatust sõltumata võib liige hääletada enda valimisel

juhatuse liikmeks, ametiaja pikendamisel ja tagasikutsumisel, samuti kui otsustatakse temaga

juhatuse liikme lepingu sõlmimist, muutmist või lõpetamist.

(42) Liikmel, kelle suhtes kohaldatakse hääleõiguse piirangut, on õigus nõuda oma hääle

protokollimist.“;

X

19

15) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 2/3

hääletamisel osalenud liikmetest või käesoleva seaduse § 221 nimetatud juhul vähemalt 2/3 liikmete

häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“;

X

16) paragrahvi 24 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Nõude võib esitada kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates, kui seaduses ei ole ette

nähtud lühemat tähtaega.“;

17) paragrahvi 24 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus ning mittetulundusühingu

liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda ka juhatuse iga

liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju

hüvitamise kohustus. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks

tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Vastuväite

protokollimiseta võib mittetulundusühingu iga liige nõuda üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamist, kui otsus tehakse käesoleva seadustiku §-s 221 sätestatud korras.“;

18) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Juhatus on kohustatud viivitamata teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

üldkoosoleku otsuse vaidlustamisest ühingu kõigile liikmetele, kes olid ühingu liikmed otsuse

tegemise ajal ja kes on ühingu liikmed teate koostamise ajal. Teates tuleb ära näidata, kes ja

millistel asjaoludel on üldkoosoleku otsuse vaidlustanud, asja menetlev kohus ja tsiviilasja

number.“;

19) paragrahvi 241 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku

kokkukutsumise“ tekstiosaga „koosoleku kokkukutsumisel või otsuse eelnõu saatmisel koosolekut

kokku kutsumata rikuti oluliselt selleks ettenähtud“;

20) paragrahvi 241 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui enne kahe aasta pikkuse tähtaja möödumist on esitatud kohtule otsuse tühisuse tuvastamise

hagi või kohtumenetluses tühisuse vastuväide, pikeneb vastav tähtaeg kuni selles kohtumenetluses

tehtava kohtulahendi jõustumiseni.“;

21) paragrahvi 27 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 28 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Juhatuse liige valitakse tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. Juhatuse liikme

ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist

ja pikemaks ajaks kui põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Registrisse kantud juhatuse liikme

ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata registripidajale.“;

23) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Põhikirjaga võib ette näha juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise täpsema korra.“;

20

24) paragrahvi 28 lõikes 32 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse §-s 82“ tekstiosaga

„äriregistri seaduse §-s 53“;

25) paragrahvi 28 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Juhatus peab teatama liikmetele mittetulundusühingut puudutavatest olulistest asjaoludest ja

andma nende nõudmisel teavet mittetulundusühingu tehingute kohta. Liikmel on õigus tutvuda

kõigi mittetulundusühingu dokumentidega. Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide

esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju mittetulundusühingu huvidele.“;

26) paragrahvi 281 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui mittetulundusühingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud

või temaga kokku lepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks

mittetulundusühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib ühing kooskõlas käesoleva paragrahvi

lõikega 2 vähendada juhatuse liikmele makstavaid tasusid ja muid hüvesid.“;

27) paragrahvi 38 teises lauses asendatakse sõna „üle“ sõnaga „vähemalt“;

28) paragrahvi 40 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kui mittetulundusühingu põhieesmärgiks saab majandustegevuse kaudu tulu saamine;“;

X

29) paragrahvi 43 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 48 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „kahe“ sõnaga „nelja“;

31) paragrahvi 52 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Avaldusele lisatakse likvideerimise lõpparuanne.“;

32) paragrahvi 54 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Likvideerijad annavad kuni kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga mittetulundusühingu

dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (dokumentide

hoidja). Üle kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga personalidokumendid antakse üle

Sotsiaalkindlustusametile. Üle kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga töötervishoiu ja tööohutusega

seotud dokumendid antakse üle Tööinspektsioonile. Arhiiviväärtuslikuks hinnatud personalitöö

isikutoimikud antakse üle Rahvusarhiivile. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole,

määrab selle vajaduse korral kohus.

(2) Dokumentide hoidja nimi, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress kantakse registrisse

likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Registripidajale

esitatakse ka dokumentide hoidja kinnitus selle kohta, et ta on nõus olema dokumentide hoidja.

Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel.“.

X

§ 7. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

21

1) paragrahvi 27 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „äriregistri seaduse § 7 lõike 2

punkti 1 alusel kehtestatud korras registripidaja poolt arvutivõrgu kaudu automaatselt kontrollitud

isikuandmetele tuginedes või“;

2) paragrahvi 27 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „arvelduslepingu“ tekstiosaga „või

esitama krediidiasutusele avalduse sellele kontole kantud summa kandmiseks äriühingu

maksekontole, mis on avatud mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tegutsevas

krediidiasutuses või lepinguriigis avatud välisriigi krediidiasutuse filiaalis“;

3) paragrahvi 60 täiendataks lõikega 54 järgmises sõnastuses:

„(54) Rahapesu Andmebüroo annab käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud eesmärkidel

äriregistrile nõusoleku või keeldub selle andmisest äriseadustiku §-des § 43310, 47710 ja 49110

nimetatud piiriülese ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise tõendi väljastamiseks.“.

§ 8. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri

toimingu eest riigilõivu tasumisel märgitakse maksedokumendile ka puudutatud juriidilise isiku

registrikood või notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number, mittenotariaalse

asutamise puhul asutajatele äriregistri veebipõhises teabesüsteemis antud asutamisnumber, kui

need on olemas.“;

2) paragrahvi 23 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) juriidilise isiku nime, õigusliku vormi ja registrikoodi parandamine teise juriidilise isiku kohta

tehtud kandes;“;

3) paragrahvi 23 lõike 1 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 23 lõike 1 punkti 12 täiendatakse pärast tekstiosa „ja muutmine“ tekstiosaga „, välja

arvatud juhul, kui taotletakse kande tegemist kindlal kuupäeval;“;

5) paragrahvi 23 lõiget 1 täiendatakse punktidega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

„13) füüsilise isiku nime ja isikukoodi muutmine;

14) surnud isiku andmete kustutamine, kui kanne ei kajasta päritavaid osaniku- või muid selliseid

õigusi.“;

6) paragrahvi 24 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) mittetulundusühingu või sihtasutuse e-posti aadressi mittetulundusühingute ja sihtasutuste

registrisse kandmine ja muutmine.“;

8) paragrahvi 24 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

22

9) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Riigilõivu ei võeta juriidilise isiku likvideerimismenetluse teate avaldamise eest.“;

10) seadust täiendatakse §-ga 641 järgmises sõnastuses:

„§ 641. Äriühingu ja välismaa äriühingu filiaali lõpetamine

(1) Täisühingu või usaldusühingu lõpetamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu

20 eurot.

(2) Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali lõpetamise äriregistrisse

kandmise eest tasutakse riigilõivu 35 eurot.

(3) Hooneühistu lõpetamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.“;

11) seadust täiendatakse §-ga 682 järgmises sõnastuses:

„§ 682. Mittetulundusühingu, ametiühingu, erakonna, sihtasutuse, usulise ühenduse,

korteriühistu ja maaparandusühistu lõpetamise kohta kande tegemine

Mittetulundusühingu, ametiühingu, erakonna, sihtasutuse, usulise ühenduse, korteriühistu ja

maaparandusühistu lõpetamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.“.

§ 9. Sihtasutuste seaduse muutmine

Sihtasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Asutaja võib pärast sihtasutuse asutamist loobuda asutaja õigustest, tehes selle kohta avalduse

sihtasutusele. Avaldus peab olema notariaalselt tõestatud. Avalduse jõustumisel lõpevad kõik

asutaja seaduse või sihtasutuse põhikirja alusel tekkinud õigused.“;

2) paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠16. Juhtorganid

(1) Sihtasutuse juhtorganid on juhatus ja nõukogu.

(2) Kui sihtasutus ei tegutse avalikes huvides, võib selle juhtorganiks olla üksnes juhatus. Sel juhul

on nõukogu pädevus sihtasutuse asutajatel, kui seaduses või sihtasutuse põhikirjas ei ole ette nähtud

teisiti.“;

X

3) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui sihtasutus ei tegutse avalikes huvides, võib põhikirjaga ette näha, et juhatuse liikmed või

osa neist valitakse tähtajatult.“;

4) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui sihtasutuse majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või

temaga kokku lepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks

23

sihtasutuse suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib sihtasutus kooskõlas käesoleva paragrahvi 2. lõikega

vähendada juhatuse liikmele makstavaid tasusid ja muid hüvesid.“;

X

5) paragrahvi 26 lõike 4 teises lauses asendatakse tekstiosa „mittetulundusühingute seaduse § 781

6. lõikes“ tekstiosaga „äriregistri seaduse § 10 5. lõikes“;

6) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse kolmanda ja neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt üks päev, kui põhikirjaga

ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Koosoleku teade edastatakse nõukogu liikme elektronposti

aadressile, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.“;

7) paragrahvi 29 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Nõukogu liiget ei või koosolekul ega otsuse tegemisel esindada teine nõukogu liige ega kolmas

isik.“;

8) paragrahvi 29 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „alates taotluse saamisest“

tekstiosaga „või, kui koosolek ei toimu kolme nädala jooksul, alates taotluse“;

9) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui nõukogu koosolek kutsutakse kokku nõukogu liikme, juhatuse või audiitori nõudel, võib

nõukogu liige, juhatus või audiitor samal ajal koosoleku kokkukutsumise taotluse esitamisega

nõuda küsimuste võtmist koosoleku päevakorda.“;

X

10) paragrahvi 291 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatut ei kohaldata, kui nõukogu kõik liikmed otsusega

nõustuvad ja selle allkirjastavad.“;

11) paragrahvi 30 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „koosolekul osalenud“ tekstiosaga „hääletamisel

osalenud hääleõiguslikest“;

12) paragrahvi 301 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu

õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik

nõukogu liikmed ja nad on nõus koosolekut pidama. Sellisel nõukogu koosolekul tehtud otsused

on kehtivad ka juhul, kui nõukogu liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, kiidavad

otsuse heaks.“;

13) paragrahvi 301 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 36 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõna „isikukoodid“ sõnaga „registrikoodid“;

15) paragrahvi 41 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kõik asutajad on surnud, lõppenud või loobunud asutajaõigustest;“;

24

X

16) paragrahvi 49 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 57 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Avaldusele lisatakse likvideerimise lõpparuanne.“;

X

18) paragrahvi 59 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Likvideerijad annavad kuni kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga sihtasutuse dokumendid

hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (dokumentide hoidja). Üle

kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga personalidokumendid antakse üle Sotsiaalkindlustusametile.

Üle kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga töötervishoiu ja tööohutusega seotud dokumendid

antakse üle Tööinspektsioonile. Arhiiviväärtuslikuks hinnatud personalitöö isikutoimikud antakse

üle Rahvusarhiivile. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse

korral kohus.

(2) Dokumentide hoidja nimi, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress kantakse registrisse

likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Registripidajale

esitatakse ka dokumentide hoidja kinnitus selle kohta, et ta on nõus olema dokumentide hoidja.

Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel.“.

X

§ 10. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmine

Tsiviilseadustiku üldosa seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Hääle andmisel tuleb arvestada juriidilise isiku huvidega.

(12) Seadusest, põhikirjast või ühingulepingust tuleneva kindla sisuga hääle andmise kohustuse

korral asendab häält jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega kohustatakse

hääle andmiseks kohustatud isikut vastava sisuga hääl andma.“;

2) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Koos otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud

juhul, kui hääletamiskohustust rikkudes antud hääled mõjutasid otsuse tegemise võimalikkust või

selle sisu, võib nõuda tegeliku või hääletamiskohustusele vastava sisuga otsuse vastuvõtmise

tuvastamist.“;

3) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Teabe andmata jätmise, samuti ebaõige või ebapiisava teabe andmise korral võib otsuse

kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui vastav teave oli olulise tähtsusega hääleõiguse

teostamisel.“;

4) paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

25

„(2) Juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui

otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või

muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui koosoleku kokkukutsumisel või otsuse

eelnõu saatmisel koosolekut kokku kutsumata rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.“;

5) paragrahvi 38 lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Kui vastuväite esitamise aluseks olevad asjaolud said või pidid saama juriidilise isiku osanikule,

aktsionärile või otsuse tegemisel osalenud liikmele teatavaks pärast koosolekut, tuleb vastuväide

esitada viivitamata pärast vastuväite aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist või teada saama

pidamist.“;

6) paragrahvi 38 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude võib esitada kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest

arvates, kui seaduses ei ole ette nähtud lühemat tähtaega.“;

7) paragrahvi 38 lõiget 7 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Kui enne kahe aasta pikkuse tähtaja möödumist on esitatud kohtule juriidilise organi otsuse

tühisuse tuvastamise hagi või kohtumenetluses tühisuse vastuväide, pikeneb tähtaeg kuni selles

kohtumenetluses tehtava kohtulahendi jõustumiseni.“;

8) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ on kohustatud viivitamata teatama organi

otsuse vaidlustamisest juriidilise isiku kõigile osanikele, aktsionäridele ja liikmetele, kes olid

otsuse tegemise ajal juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed ning kes on juriidilise isiku

osanikud, aktsionärid või liikmed teate koostamise ajal.“;

9) paragrahvi 39 täiendatakse punktidega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:

„71) võlausaldajate üldkoosoleku otsusega juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisel;

72) võlausaldajate üldkoosoleku otsusega juriidilise isiku pankrotimenetluse raugemisel enne

pankroti väljakuulutamist;“;

10) paragrahvi 46 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi, isiku-

või registrikood ja elektronposti aadress.“.

§ 11. Tulundusühistuseaduse muutmine

Tulundusühistuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 2 punktist 8 jäetakse välja tekstiosa „audiitori ja“;

2) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:

„81) audiitorteenust osutava audiitorettevõtja (edaspidi audiitor) nimi ja registrikood;“;

3) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna „isikukoodid“ tekstiosaga „isiku- või

registrikoodid“;

26

4) paragrahvi 15 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „kanda äriregistrisse (§ 8 p 7)“ tekstiosaga

„äriregistri seaduse § 16 punkti 3 alusel kanda äriregistrisse“;

5) paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „tegevuse kohta“ tekstiosaga „ja tutvuda

ühistu dokumentidega“;

6) paragrahvi 28 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et

see võib tekitada olulist kahju ühistu huvidele.“;

8) paragrahvi 28 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 28 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest, võib liige

nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul

juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui

juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet

andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.“;

10) paragrahvi 39 lõike 1 punkti 8 täiendatakse pärast tekstiosa „või vaidluses“ tekstiosaga

„, samuti nõukogu või juhatuse liikme poolt ühistu vastu algatatud õigusvaidluses“;

11) paragrahvi 40 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Juhatus kutsub erakorralise üldkoosoleku kokku, kui see on ühistu huvides vajalik, samuti kui:“;

12) paragrahvi 40 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui juhatus ei kutsu nõutava päevakorraga üldkoosolekut kokku kahe nädala jooksul liikmete,

nõukogu, audiitori või revidendi nõude saamisest või kui nõutava päevakorraga üldkoosolek ei

toimu ühe kuu jooksul arvates juhatuse poolt vastava nõude saamisest, võivad nõude esitanud

liikmed, nõukogu, audiitor või revident koosoleku ise kokku kutsuda.“;

13) paragrahvi 401 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Vähemalt 1/10 ühistu liikmetest või vähemalt kaks liiget, kui ühistus on alla kahekümne liikme,

võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda.“;

14) paragrahvi 401 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui üldkoosolek kutsutakse kokku liikmete, nõukogu või audiitori nõudel, võivad nad samal

ajal üldkoosoleku kokkukutsumise taotluse esitamisega nõuda küsimuste võtmist koosoleku

päevakorda.“;

15) paragrahvi 401 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Küsimuse, mida ei võetud üldkoosoleku päevakorda, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10

üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt 2/3 ühistu

liikmetest.“;

16) paragrahvi 41 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

27

„(1) Üldkoosoleku kokkukutsuja saadab üldkoosoleku toimumise teate kõigile liikmetele liikmete

nimekirja kantud elektronposti aadressil, kui põhikirjas ei ole selleks ette nähtud teistsugust

sidevahendit. Kui kokkukutsuja teab või peab teadma, et liikme tegelik elektronposti aadress või

põhikirjaga teate edastamiseks ettenähtud aadress erineb liikmete nimekirja kantust, tuleb teade

saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see jõuaks saaja aadressile tavalise

edastamise korral vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist.“;

17) paragrahvi 42 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole

üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui üldkoosolekul osalevad või

on esindatud kõik liikmed ja nad on nõus üldkoosolekut pidama. Sellisel üldkoosolekul tehtud

otsused on kehtivad ka juhul, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, kiidavad

otsuse heaks.“;

18) paragrahvi 44 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ühistu liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme

ja ühistu vahel sellise tehingu tegemist, milles liikme huvi on vastuolus ühingu huviga, või liikmega

õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või mis tahes õigusvaidluses liikmega ühistu esindaja

määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või nõukogu liikmena

tegutsemise kontrollimist või hindamist. Esindatuse määramisel selle liikme häält ei arvestata.“;

19) paragrahvi 44 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises

sõnastuses:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikest 1 sõltumata võib liige hääletada enda juhatuse liikmeks

valimisel, ametiaja pikendamisel ja tagasikutsumisel, samuti kui otsustatakse temaga juhatuse

liikme lepingu sõlmimist, muutmist või lõpetamist.

(3) Liikmel, kelle hääleõigust piiratakse, on õigus nõuda oma hääle protokollimist.“;

20) paragrahvi 45 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Üldkoosolekul võib ühistu liiget esindada teine isik, kelle esindusõigus on kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis dokumendiga tõendatud.“;

21) paragrahvi 46 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ühistu põhikirjas võib ette näha, kui suure osa ühistu liikmete osavõtul on üldkoosolek

otsustusvõimeline.

(2) Kui üldkoosolekul ei ole kohal või esindatud seaduse või põhikirjaga ettenähtud arv liikmeid

ning üldkoosolek ei ole seetõttu otsustusvõimeline, kutsub kokkukutsuja kolme nädala jooksul

kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek ei või toimuda varem kui kahe

nädala möödumisel eelmise üldkoosoleku toimumisest. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma

otsuseid, sõltumata koosolekul viibivate või esindatud liikmete arvust.“;

22) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole hääletamisel osalenud

hääleõiguslikest ühistu liikmetest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema

häälteenamuse nõuet. Kui otsus tehakse käesoleva seaduse § 53 sätestatud korras, on otsus vastu

28

võetud, kui selle poolt antakse üle poole hääleõiguslike liikmete häältest, kui seaduse või

põhikirjaga ei ole sätestatud suurema häälteenamuse nõuet.“;

23) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 hääletamisel

osalenud hääleõiguslikest ühistu liikmetest või käesoleva seaduse § 53 nimetatud juhul vähemalt

2/3 hääleõiguslike liikmete häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse

nõuet.“;

X

24) paragrahvi 51 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Üldkoosolekul koostatakse seal osalevate liikmete nimekiri, millesse kantakse üldkoosolekul

osalevate liikmete nimi, esindaja puhul ka tema nimi. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku

juhataja ja protokollija, samuti iga üldkoosolekul füüsiliselt kohal olev liige või tema esindaja.

(3) Üldkoosoleku protokollile lisatakse ärakirjad koosolekule esitatud kirjalikest ettepanekutest ja

avaldustest, koosolekul osalenud liikmete nimekirjast ja esindajate esindusõigust tõendavatest

dokumentidest. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele

kirjutab alla selle esitanud isik.“;

25) paragrahvi 51 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 52 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Nõude võib esitada kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates, kui seaduses ei ole ette

nähtud lühemat tähtaega.“;

27) paragrahvi 52 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti ühistu

liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda ka iga juhatuse

või nõukogu liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks

ilmne kahju hüvitamise kohustus. Ühistu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks

tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Vastuväite

protokollimiseta võib ühistu iga liige nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist juhul, kui otsus tehakse

käesoleva seaduse § 53 sätestatud korras.“;

28) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Juhatus on kohustatud viivitamatult teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

üldkoosoleku otsuse vaidlustamisest kõigile liikmetele, kes olid ühistu liikmed otsuse tegemise ajal

ja kes on ühistu liikmed teate koostamise ajal. Teates tuleb ära näidata, kes ja millistel asjaoludel

on otsuse vaidlustanud, asja menetlev kohus ja tsiviilasja number.“;

29) paragrahvi 521 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) üldkoosoleku kokkukutsumisel või otsuse eelnõu saatmisel üldkoosolekut kokku kutsumata on

oluliselt rikutud selleks ettenähtud korda;“;

30) paragrahvi 521 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) liikmete üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses ettenähtud juhul notariaalselt tõestatud.“;

29

31) paragrahvi 521 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui enne kahe aasta möödumist on esitatud kohtule otsuse tühisuse tuvastamise hagi või

kohtumenetluses vastuväide, pikeneb tähtaeg kuni selles kohtumenetluses tehtava kohtulahendi

jõustumiseni.“;

32) paragrahvi 57 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui ühistu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga

kokku lepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks ühistu suhtes

äärmiselt ebaõiglane, võib ühistu kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2 vähendada juhatuse

liikmele makstavaid tasusid ja muid hüvesid.“;

33) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:

„(14) Põhikirjaga võib ette näha juhatuse liikme valimise ja tagasi kutsumise täpsema korra.“;

34) paragrahvi 60 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Juhatuse liige valitakse tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. Juhatuse liikme

ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist

ja pikemaks ajaks kui põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Äriregistrisse kantud juhatuse

liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata äriregistri pidajale.“;

35) paragrahvi 61 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne muutub juhatuse liikme tagasikutsumise,

tagasiastumise või ametiaja lõppemise tõttu ebaõigeks, kohaldatakse äriregistri seaduse §-s 53

sätestatut.“;

36) paragrahvi 66 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Juhatus esitab äriregistrile audiitorite nimekirja, milles on märgitud audiitorite nimed ja

registrikoodid ning nende audiitoritegevuse õiguslik alus.“;

X

37) paragrahvi 89 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Vara võib välja jagada kuue kuu möödumisel ühistu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja

likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel likvideerimise lõpparuande liikmetele

tutvumiseks esitamisest liikmetele teatamisest, kui likvideerimise lõpparuannet ei ole kohtus

vaidlustatud, hagi on läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või asjas on menetlus lõpetatud.“;

38) paragrahvi 93 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel ühistu

lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning mitte varem kui kolme

kuu möödumisel likvideerimise lõpparuande liikmetele tutvumiseks esitamisest liikmetele

teatamisest ja tingimusel, et ei esine muid seadusest tulenevaid takistusi ühistu registrist

kustutamiseks, esitavad likvideerijad avalduse ühistu kustutamiseks äriregistrist. Avaldusele

lisatakse lõppbilanss ja vara jaotusplaan. Avalduses peavad kõik likvideerijad kinnitama, et

likvideerimise lõpparuannet ei ole kohtus vaidlustatud või hagi on läbi vaatamata või rahuldamata

jäetud või asjas on menetlus lõpetatud ning et ühistu võlausaldajate nõuded on rahuldatud või

30

selleks vajalik vara on hoiustatud, samuti et ühistu ei osale poolena üheski käimasolevas

kohtumenetluses.“;

39) paragrahvi 94 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Likvideerijad annavad ühistu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule

usaldusväärsele isikule. Üle kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga personalidokumendid antakse

üle Sotsiaalkindlustusametile. Üle kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga töötervishoiu ja

tööohutusega seotud dokumendid antakse üle Tööinspektsioonile. Arhiiviväärtuslikuks hinnatud

personalitöö isikutoimikud antakse üle Rahvusarhiivile. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat

määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus.

(2) Dokumentide hoidja nimi, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress kantakse äriregistrisse

likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Registripidajale

esitatakse ka dokumentide hoidja kinnitus selle kohta, et ta on nõus olema dokumentide hoidja.

Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel.“.

§ 12. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine

Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 18 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka ajutisel väärtpaberikontol hoitavate

väärtpaberite kohta, mida ei kanta väärtpaberite omaja isiklikule väärtpaberikontole registripidaja

üleskutses määratud tähtaja jooksul või hiljemalt aktsia- või osakapitali vähendamise

otsustamiseks kokku kutsutud üldkoosoleku või osanike koosoleku päevaks. Registripidaja

kustutab ajutisel väärtpaberikontol hoitavad aktsiad või osad emitendi üldkoosoleku või osanike

koosoleku otsuse alusel.“.

§ 13. Äriregistri seaduse muutmine

Äriregistri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Füüsilise isiku elukohana peab registripidajale esitama ja kantakse registrisse kohaliku

omavalitsuse üksus, kus ta elab. Juriidilise isiku asukohana peab registripidajale esitama ja

kantakse registrisse kohaliku omavalitsuse üksus, kus ta asub.“;

X

X

X

2) paragrahvi 26 lõike 1 punktist 7 jäetakse välja tekstiosa „, sealhulgas teave Eestis tunnustatud

välisriikide ärikeeldude kohta“;

3) paragrahvi 26 lõike 1 punktis 11 asendatakse sõna „arvamus“ sõnaga „aruanne“;

4) paragrahvi 30 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

31

„Äriregistris andmete avalikustamise eesmärk on õiguskäibe jaoks juriidiliste isikute kohta

usaldusväärse info andmine ja läbipaistvuse tagamine.“;

X

5) paragrahv 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 35. Registriandmete ja dokumentide säilitamine

(1) Registriandmeid ja dokumente säilitatakse kümme aastat alates käesoleva seaduse § 2 lõikes 1

nimetatud juriidilise isiku, füüsilisest isikust ettevõtja või filiaali äriregistrist kustutamisest,

esmakandeavalduse rahuldamata jätmisest või tagasivõtmisest.

(2) Registriandmete ja dokumentide säilitamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.“;

X

6) seadust täiendatakse §-ga 371 järgmises sõnastuses:

㤠371. Kandeavalduse esitamine ja kande tegemine osanike nimekirjas

(1) Osanike nimekirjas kande tegemise avalduse võib esitada kandest puudutatud isik. Avalduses

peab olema väljendatud soov kande tegemiseks. Kandeavalduse esitamise õigus on:

1) osanikul või isikul, kellele osa üle antakse;

2) osa pandipidajal või isikul, kellele pant üle antakse;

3) osa pärijal;

4) kohtutäituril või muul isikul, kes seaduses ette nähtud juhtudel taotleb keelumärke kandmist

osanike nimekirja;

5) muul seaduses sätestatud isikul.

(2) Puudutatud isiku kandeavaldust võib asendada tema notariaalselt kinnitatud nõusolek või

jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega kohustatakse isikut esitama

avaldust või anda nõusolek.

(3) Puudutatud isiku kandeavaldus esitatakse käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud korras.

(4) Osa ülemineku või pantimise kandeavaldusele tuleb lisada järgmised kande aluseks olevad

dokumendid:

1) käsutustehing;

2) põhikirjas või seaduses viidatud nõusolekud;

3) pärimistunnistus;

4) muud seaduses ettenähtud dokumendid.

(5) Osa ülemineku kandeavalduse läbivaatamisel selgitab kohtunikuabi välja, kas:

1) on esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumendid, mis vastavad nõutavale

vormile;

2) osa võõrandamiseks või pantimiseks on ettenähtud põhikirjalised piirangud, mis takistavad

kande tegemist;

32

3) osanike nimekirja on kantud keelumärge, mis takistab kande tegemist;

4) on muid tehingust või seadusest tulenevaid takistusi kande tegemiseks.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust ja sellele lisatud dokumente säilitatakse

registritoimikus.“;

X

7) paragrahvi 41 lõikes 2 jäetakse välja sõna „juriidiliselt“;

8) paragrahvi 42 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõna „isikuandmeid“ tekstiosaga „isiku- või

registriandmeid“;

9) paragrahvi 42 lõike 3 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „või rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud kontole“;

10) paragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Allkirja võib asendada registripidaja kvalifitseeritud e-templiga.“;

X

11) paragrahvi 47 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) tõend piiriülese ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise kohta.“;

12) paragrahvi 53 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „juriidilisele“;

13) paragrahvi 53 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kande tegemise avalduse puudumine ei vabasta avalduse esitama pidanud isikut kohustusest

tasuda kande tegemiseks ettenähtud riigilõiv.“;

14) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Õiguslikku tähendust mitteomavad kirjavead ja muud ilmsed eksimused parandab

registripidaja omal algatusel ning vabastab isiku määrusega riigilõivu tasumisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 597 lõikes 4 sätestatut ei kohaldata.“;

15) paragrahvi 54 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 54. Kande tegemine automatiseeritult“;

16) paragrahvi 54 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kandemäärust võib vormistada või kande eeldusi kontrollida infosüsteemi vahendusel ilma

äriregistri nimel tegutseva isiku vahetu sekkumiseta automatiseeritult. Automatiseerimine viiakse

läbi valdkonna eest vastutava ministri määratud korras.“;

17) paragrahvi 54 täiendatakse lõigetega 11 – 13 järgmises sõnastuses:

„(11) Automaatses kandemääruses või kande eelduste automatiseeritult kontrollimisel märgitakse,

et määrus on tehtud automaatselt ja määruses näidatakse registripidaja kontaktandmed. Määrus

kinnitatakse registripidaja kvalifitseeritud e-templiga.

33

(12) Automaatse kandemääruse tegemisel või kande eelduste kontrollimisel tuleb määruses

märkida nende andmekogude nimetused, milles sisalduvaid isikuandmeid kande eelduste

kontrollimisel või kandemääruse tegemisel kasutati, ning andmed kasutatud infosüsteemi kohta.

Automaatsele kandemäärusele lisatakse kasutatud otsustuspõhimõtete ja kriteeriumide selgitus

sellises ulatuses, mis võimaldab menetlusosalisel mõista otsuse aluseid. Infosüsteemis peab olema

võimalik automatiseeritud menetlust tagantjärele kontrollida.

(13) Määruskaebuse menetlemine automatiseeritult ei ole lubatud.“;

18) paragrahvi 54 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 54 lõiget 3 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„5) kontrollida käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud korras osaühingu kiirmenetluses asutamisel

avaldaja valitud ärinime vastavust äriseadustiku §-des 9, 11 ja 12 sätestatud nõuetele;

6) lihtsustada likvideerimismenetlusega seotud avalduste esitamise korda e-äriregistris.“;

20) paragrahvi 54 lõike 5 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „riigilõivuvabalt“;

21) paragrahvi 54 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „riigilõivuvabalt“;

22) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva seaduse § 57 lõike 1 alusel määratud trahvi sissenõudmisega seotud täitemenetlus

ei ole juriidilise isiku kustutamist välistavaks asjaoluks.“;

23) paragrahvi 60 lõiget 4 täiendatakse pärast teist lauset lausega järgmises sõnastuses:

„Nõusoleku võib anda ka juhul, kui ainus nõue juriidilise isiku vastu on käesoleva seaduse § 57

lõike 1 alusel määratud trahvi nõue.“.

X

X

§ 14. Rakendussäte

(1) Käesoleva seaduse § 1 punkte 130 ja 131 ning § 7 punkti 2 kohaldatakse ka enne käesoleva

seaduse jõustumist asutatava äriühingu nimele avatud kontole, rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse § 27 2. lõikes nimetatud kontole ja deposiidina registripidaja kontole tasutud

osa- või aktsiakapitali, samuti osa- või aktsiakapitali ületava summa suhtes.

(2) Käesoleva seaduse § 2 punktid 3 ja 4 ning § 13 punkt 5 jõustuvad 2027. aasta 1. aprillil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

34

Tallinn, „…“ ……………2025. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………2025. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Aadress: Kuninga 22, Pärnu, 80099; registrikood: 74001966; telefon: 601 1166; faks 600 0258; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Teie 07.11.2025 nr 8-1/8976-1

Meie 01.12.2025 nr 5-6/25-1649-3

Arvamuse andmine äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusele

Täname võimaluse eest avaldada arvamus äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõule, mille eesmärgiks on muuta ühingute tegutsemine Eestis mugavamaks ja reeglid

paindlikumaks õiguskindlust vähendamata.

Seaduse seletuskirja kohaselt tehakse mitmed suuri muudatusi, mille kohta oleme lisanud

kommentaarid manuses olevas dokumendis. Siin kirjas toome välja kolm planeeritavat

muudatust, mis mõjutavad registripidaja hinnangul oluliselt ettevõtjate suhtlust riigiga ja

ärimaastikku selle selguse ja turvalisuse osas.

Soovime teha koostööd ja juhtida tähelepanu eelnõu sätetele, mis puudutavad oluliselt Eestis

registreeritud ühinguid.

Esimesena kirjutame seoses ÄRS § 37 täiendamisega, eelnõu kohaselt lisatakse seadusesse §

37¹.

Kuigi meie hinnangul eeldaksid muudatused äriseadustiku muutmist, juhime tähelepanu

järgnevale:

1. Alates osa võõrandamise konstitutiivse kande nõude kehtestamisest on osa

võõrandamise ja omandamise protsess muutunud ettevõtjate jaoks ajaliselt pikemaks

ja rahaliselt kulukamaks, kuid eelnõuga ei lihtsustata osa võõrandamise ja

omandamise protsessi ning osaniku õiguste tekkimist.

2. Eelnõuga pannakse ettevõtjatele täiendavate dokumentide esitamise kohustus

(käsutustehing, nõusolekud, põhikirjaliste tingimuste/piirangute järgimist tõendavad

dokumendid).

3. Eelnõuga pannakse registripidajale täiendavad kohustused osa kohta kande tegemise

kontrollimisel. Puudutatud isikute ring loeteluna on vajalik.

4. Sisuliselt soovitakse äriregistri menetlusse tuua kinnistusraamatu menetlust

arvestamata äriregistri või registris peetavate ühingute olemust. Kohtunikuabi peaks

üle kontrollima käsutuse kehtivuse, puudutatud isikute nõusolekud ning põhikirjalised

tingimused/piirangud – kontrollima notarit.

5. Põhikirjalised piirangud tähendavad põhikirjas sisalduva osanike lepingu täitmise

kontrollimist käsutuse kehtivuse tingimusena, mida avalduse esitanud puudutatud

isikul ei ole võimalik tõendada. Lisaks tuleks registripidajal hakata nõudma

Aadress: Kuninga 22, Pärnu, 80099; registrikood: 74001966; telefon: 601 1166; faks 600 0258; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee

täiendavaid dokumente (teavitused, nõusolekud) ning kontrollima erinevate tähtaegade

järgimist käsutuse kehtivuse eeltingimusena.

6. Tänased menetlustähtajad (5 tööpäeva või kiirmenetlus) ei ole adekvaatsed sellise

menetluse teostamiseks. Ettevõtjate jaoks pikeneks osa võõrandamise ja omandamise

protsess veelgi ning muutuks kulukamaks. Samuti võib tehingu tegemise ja

registrikande ajaline vahe kaasa tuua ettevõtjatele probleeme ja ebamugavusi.

7. Riigikohtu selgitusel on registrimenetlus formaliseeritud ja kiire menetlus, mis peaks

piirduma dokumentide minimaalsete sisu- ja vorminõuete kontrolliga.

8. Seletuskirjas viidatud Riigikohtu lahend käsitles kitsalt mitme keelumärke kandmise

lubatavuse küsimust ühele osale ning viitas kinnistusraamatu pidamise põhimõtete

kohaldamisele, kuna ÄRS-is kohane menetlusnorm puudub.

9. Lepingute esitamisel registripidajale tekib mitmeid andmekaitse küsimusi, mida

püütakse eelnõu seletuskirja kohaselt vähendada. Kuigi leping pole eelnõu kohaselt

avalikus toimikus, vaid registritoimikus, tekitab see võimalikke andmekaitse

probleeme. Pole selge, kuidas on lahendatud vaid osanike juurdepääs nimetatud

lepingule, sest kogu registritoimiku juurdepääsuga on osanikele koheselt nähtavad

kõik ühingu mitteavalik andmed, sh ühingu lepingud, kaebused ja kirjavahetus?

Näiteks võib osa võõrandamise leping olla sõlmitud tingimustel, mille avaldamist

pooled ei soovi ka juhatusele (nt tehingu hind). Registripidaja ei saa piirata juhatuse

juurdepääsuõigust toimikus olevatele kande aluseks olevatele dokumentidele.

10. Kui ühing ei ole menetlusosaline, siis lahendi kättetoimetamine füüsilisest isikust

osanikule vajaks ülevaatamist, seaduse täiendamist.

Oleme arvamusel, et eelnõus märgitu ei lihtsusta registrimenetlust. See pole meie

hinnangul koosõlas ka ministeeriumi seisukohaga, olla innovaatilisem ja lasta lahti liigsest

bürokraatiast. Samuti ei toeta olemasolevad tehnilised lahendused uut osanike registrit,

sõnastusest jääb ekslik mulje, et tegemist on lihtsa muudatusega, milleks pole ette nähtud

tehnilisi muudatusi või üleminekuaega. Kui alles jääb avalduse esitamise kohustus ning

osanike andmeid registris ei saa muuta notarilt saadud andmete alusel, tekib juurde hulk

lahendamist vajavaid küsimusi.

Teine suurem muudatus, millele juhime tähelepanu, puudutab muudatust, millega muudetakse

koosolekute pidamise ja otsuste vastuvõtmist.

Tartu Maakohtu registriosakond nõustub eelnõuga, kuid juhime tähelepanu ja palume

kaaluda eelnõu/seletuskirja täiendamist selgitusega, kas üheaegselt ja millistel tingimustel

jäävad kehtima ka enne muudatusi koostatud koosolekute protokollid? Kas selliste

protokollide kehtivuse aeg on tähtajatu? Kui kaotatakse koosolekul osalemise kvoorumi

nõue, peaks olema üheselt selge, kas sellest on mõjutatud enne muudatusi vastu võetud

kuid hiljem rakenduvad otsused.

Aadress: Kuninga 22, Pärnu, 80099; registrikood: 74001966; telefon: 601 1166; faks 600 0258; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee

Kolmandaks toome välja ja palume kaaluda vajadust osaühingu tähtajaliseks asutamiseks.

Muudatuse tulemusel kantakse avalduse alusel osaühingu registrikaardile tähtaeg mis pole

ajaliselt piiritletud. Seega saab osaühingu asutada nii üheks päevaks kui ka sajaks või

enamaks aastaks. Tähtaja saabumisel osaühing lõpeb automaatselt, ühing jääb likvideerimisel

staatusesse. Likvideerijateks jäävad eelduslikult osaühingu juhatuse liikmed, sõltumata nende

volituse kehtivusest või nõusolekust olla likvideerija? Likvideerimisele võib jääda osaühing

piiramatuks ajaks.

Eelnõu ei anna vastuseid küsimustele:

1. Kas tähtajaliselt asutatud ühingu likvideerimise korral saab otsustada tegevuse

jätkamise, registrisse kandmise tähtajatult või uue tähtajaga?

2. Kas tähtajaliselt asutatud osaühingu saab muuta tähtajatuks, kui tähtaeg pole

saabunud?

3. Kas tähtaega saab lühendada ja pikendada?

4. Kas tähtajalist osaühingut saab registrisse ennistada?

5. Mida tähendab täpsemalt seletuskirjas märgitud „tegevuse kestus“? (Seletuskiri lk 11,

ÄS paragrahv 145 muutmine).

Kui tähtajalise osaühingu võimaluse eesmärgiks oli osaühingu lihtsustatud kustutamine, siis

seda probleemi muudatus ei lahenda. Muudatuse tulemusel jääb registrisse hulgaliselt

tähtajaliselt asutatud ühingud, mis on automatiseeritud korras likvideerimisel staatuses

määramata ajaks.

Eelnevate seaduse muudatustega on osaühingu registrist kustutamist oluliselt lihtsustatud.

Nende muudatuste valguses palume kaaluda osaühingu tähtajalise asutamise vajadust, selle

kasulikkust riigi majandusele ja selle turvalisusele.

Seni on tähtajaliselt võimalik olnud mittetulundusühingu asutamine. Selline võimalus on

olnud alates 1996. aastast. Kuna seadus ei anna selgust, mis saab tähtajaliselt asutatud

mittetulundusühingust edasi, on need ühingud jätkuvalt registris. Toome näitena välja arvud

tähtajaliselt asutatud mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta:

- läbi aegade on olnud tähtajaga MTÜ-sid 592 tk

- kustutatud peale tähtaega 122 tk

- kustutatud enne tähtaega 124 tk

- umbes pooled on ebareaalses tulevikutähtajas, veerand on tähtaja lisanud „kogemata“,

hulk mittetulundusühinguid on tähtaja lisanud, sest arvasid, et tähtaja saabumisel

ühing „kustub ise ära“.

- tähtajalisi sihtasutusi on asutatud 12.

Arvestades, kui palju asutatakse osaühinguid, on eelnevalt välja toodud numbrid väiksed,

kuid annavad ülevaate tähtajalise ühingu vajaduse järele. Tähtajaline asutamine on ka mõiste

poolest eksitav, sest viitab ühingu lõppemisele peale asutamisel ettenähtud tähtaega.

Aadress: Kuninga 22, Pärnu, 80099; registrikood: 74001966; telefon: 601 1166; faks 600 0258; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee

Tartu Maakohtu registriosakond on arvamusel, et osaühingu tähtajaline asutamise eelnõus

välja toodud viisil ei aita kaasa majandusele, pigem tekitab segadust ja ei toeta äritegevuse

läbipaistvust.

Palume kaaluda tähtajalise osaühingu vajadust.

Ettepanekud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusmuutmine täiendamiseks.

1. Palume muudatustele lisada ja muuta ÄRS § 46 lg 1, jättes välja sõnad „määruse

teinud“. Säte piirab määruskaebuse lahendamist määruse teinud töötaja töölt eemal

viibimise ajal või olukorras, kus töötaja on töölt lahkunud.

2. Eelnõuga muudetakse dokumendihoidja elukoha nõuet ja vajadust esitada

nõusolek, kuid eelnõu ei lahenda praktikas tekkinud olukorda, kus

dokumendihoidja muutmine kohtumääruseta ei ole võimalik ning

dokumendihoidja kustutamine on võimatu. Palume leida ja sätestada võimalus

muuta ja kustutada dokumendihoidja kohtumääruseta.

3. Teeme ettepaneku kaotada nimekirjad, mille esitamist registripidajale täna kehtiv

seadus nõuab. Kaotada nõuded audiitorite, revidentide, nõukogu liikmete

nimekirjade esitamiseks. Nõuded on aegunud ja digiajastul ei peaks olema

nimekirja eraldi esitamise kohustus.

4. Palume kaotada hääletusprotokollile lisatavate seisukohtade registripidajale

esitamise nõude. Praktikas ei anna seisukohtade esitamine protokollile lisaväärtust,

kuid sageli sisaldavad isikute delikaatseid isikuandmeid, mis on nähtavad ühingu

avalikus toimikus. Seisukohad on vajalikud juhatusele, ka seisukohtade säilitamise

kohustus võiks olla juhatusel.

5. Palume muuta TsMS§ 311¹ lg 5¹ ja lihtsustada dokumentide kättetoimetamist ka

mitteäriühingutele.

Säte on suunatud äriühingutele ning dokumentide lihtsustatud kättetoimetamine

näiteks mittetulundusühingutele ei ole võimalik. Praktikas on see tekitanud

ühingutele probleeme, sest menetlusdokumendi peab väljastama postiga ja ühing

peab digitaalse lahenduse asemel dokumendile järele minema posti väljastavasse

asutusse.

Võimalusel tuleks kehtestada ühingule kohustuslik e-postiaadress

[email protected]. See lihtsustaks kontakteerumist ühinguga, lahendite

kättetoimetamist.

Aadress: Kuninga 22, Pärnu, 80099; registrikood: 74001966; telefon: 601 1166; faks 600 0258; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee

6. Palume kaaluda võimalust muuta ÄS § 34 lg 2, lisades esimese lause lõppu „kui

seadus ei sätesta teisiti“ ning täiendada kõikide protokollide ja otsuste juures

sätteid, et „Originaaldokumenti ei pea esitama, kui protokoll on koosoleku juhataja

ja protokollija või otsuse vastuvõtja poolt digitaalallkirjastatud. Dokumendi

originaali säilitamise kohustus on ühingu juhatusel“.

Muudatuse eesmärk on vähendada paberil koostatud originaaldokumentide

esitamist registripidajale, mis aitaks kokku hoida ressurssi dokumentide

sisestamiselt ja tagastamiselt, samuti oleks kiirem ja lihtsam viis dokumentide

esitamiseks.

7. Kuna puudub täpne selgus ja regulatsioon „registripidaja deposiitkonto“ kohta, siis

palume jätta ära ÄS § 141 lg 1 lõpust „või deposiidina registripidaja kontole.“.

8. Palume täpsustada ÄS § 143, mille kohaselt audiitorkontrolli nõue ei kohaldu, kui

mitterahalise sissemakse ese on osaühingu maksekontole kantud laenu ja intressi

tasumise nõue. Kas siin eeldatakse registripidaja kohustust kontrollida? Kuidas?

Kas selle kohta võiks olla nõutud kinnitus?

9. ÄS paragrahvi 172 lõikes 1 asendatakse juhatus koosoleku kokkukutsujaga, et

tagada normi õigusselgus ja üheselt mõistetavus.“ - Kas selliselt ei kao ära nõue,

et eelkõige on juhatus see, kes kutsub kokku koosoleku? Kas see muudatus on

taotluslik?

10. RLS § 23 muudatus. Palume täpsemalt sätestada, kuidas hakatakse automaatsete

kannete eest riigilõivu küsima?

Kirjale on lisatud muudatused kommentaaridega. X teksti sees viitab kommentaarile sätte

kohta, mida eelnõus ei ole.

Austusega

/digiallkirjastatud/

Tartu Maakohtu registriosakond

1

EELNÕU

21.10.2025

Äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Äriseadustiku muutmine

Äriseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Prokurist võib prokuura lõpetada sõltumata põhjusest, teatades sellest tema määranud organile.

Prokuristiga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad lepingu kohaselt.“;

2) paragrahvi 82 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Osanike vahelised suhted määratakse ühingulepinguga. Käesoleva seadustiku §-des 86–96 ja

§ 971 1. lõike esimeses lauses sätestatut kohaldatakse ulatuses, milles ühingulepinguga ei ole ette

nähtud teisiti.“;

3) paragrahvi 93 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Osanik ei võta osa hääletamisest ja tema hääled arvatakse kvoorumist välja, kui otsustatakse

tema vabastamist kohustusest või vastutusest, temaga tehingu tegemist või temaga õigusvaidluse

pidamist.“;

X

4) paragrahvi 122 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Likvideerijad annavad kuni kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga täisühingu dokumendid

hoiule ühele likvideerijale või osanike otsusel usaldusväärsele kolmandale isikule või arhiivile

(dokumentide hoidja). Üle kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga personalidokumendid antakse üle

Sotsiaalkindlustusametile. Üle kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga töötervishoiu ja tööohutusega

seotud dokumendid antakse üle Tööinspektsioonile. Arhiiviväärtuslikuks hinnatud personalitöö

isikutoimikud antakse üle Rahvusarhiivile. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole,

määrab selle kohus.

(3) Dokumentide hoidja nimi, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress kantakse äriregistrisse

likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Registripidajale

esitatakse ka dokumentide hoidja kinnitus selle kohta, et ta on nõus olema dokumentide hoidja.

Dokumentide hoidja muutumise korral teatab dokumentide üleandja sellest enne nende üleandmist

registripidajale uute andmete registrisse kandmiseks.“;

5) paragrahvi 122 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud

tähtaja jooksul.“;

6) paragrahvi 138 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord ja aeg;“;

X

2

7) paragrahvi 139 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui põhikirjas on ette nähtud eri liiki osad, tähistatakse eri liiki osad tähestikulises järjestuses,

kasutades eesti-ladina tähestikku.

(12) Põhikirjas võib ette näha osaühingu tähtaja. Tähtaja möödumise korral osaühing

likvideeritakse.“;

8) paragrahvi 141 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Asutajad tasuvad rahalised sissemaksed asutatava osaühingu nimele avatud maksekontole

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud krediidiasutuses või makseasutuses või selle

krediidiasutuse või makseasutuse lepinguriigis avatud filiaalis või deposiidina registripidaja

kontole.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõiget ei kohaldata, kui rahalise sissemakse tõendamiseks piisab

käesoleva seadustiku § 144 21. lõikes sätestatud juhatuse kinnitusest sissemakse tasumise kohta.“;

9) paragrahvi 143 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Audiitorkontrolli nõue ei kohaldu, kui mitterahalise sissemakse ese on osaühingu maksekontole

kantud laenu ja intressi tasumise nõue.“;

10) paragrahvi 144 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) krediidiasutuse või makseasutuse teatis osakapitali sisse maksmise kohta, kui sissemakse on

üle 50 000 euro ja sissemakse tehti asutatava osaühingu nimele avatud maksekontole;“;

11) paragrahvi 144 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõna „isikukoodid“ tekstiosaga „isiku- või

registrikoodid“;

12) paragrahvi 145 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast tekstiosa „sõlmimise aeg“ tekstiosaga „ja

selle olemasolu korral osaühingu tähtaeg“;

13) paragrahvi 149 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 150 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 151 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 153 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud

teisiti“;

17) paragrahvi 153 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 153 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Põhikirjas võib ette näha, et osa ülemineku korral pärijale on pärija kohustatud põhikirjas

sätestatud korras ning põhikirjas sätestatud viisil määratava hüvitise eest võõrandama pärimise teel

omandatud osa ühingule või selle osanikele.“;

3

19) paragrahvi 163 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Osaühingule kuuluva oma osa võõrandamine toimub osanike otsuse alusel.

(5) Osanikul on osaühingule kuuluva oma osa võõrandamisel osa omandamise eesõigus võrdeliselt

tema osaga. Osaniku eesõiguse osaühingule kuuluva oma osa omandamiseks võib välistada

osanike otsusega, kui selle poolt on antud vähemalt 3/4 osanike koosolekul esindatud häältest või

käesoleva seadustiku § 174 2. lõikes nimetatud juhul vähemalt 3/4 osanike häältest, kui põhikirjaga

ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Osanike osaühingu osa omandamise eesõigusele

kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 193 sätestatut.“;

20) paragrahvi 166 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu ja selle tütarettevõtjate tegevuse kohta

ning tutvuda osaühingu ja selle tütarettevõtjate dokumentidega.“;

21) paragrahvi 168 lõike 1 punkti 10 täiendatakse pärast tekstiosa „või vaidluses“ tekstiosaga

„, samuti nõukogu liikme või nõukogu puudumise korral juhatuse liikme poolt osaühingu vastu

algatatud õigusvaidluses,“;

22) paragrahvi 170 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Osaühingu põhikirjaga võib ette näha, kui suur arv hääli peab olema osanike koosolekul

osadega esindatud, et osanike koosolek oleks otsustusvõimeline.“;

23) paragrahvi 170 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Osaühingu põhikirjaga võib ette näha, et osanik võib hääletada osanike koosoleku päevakorras

olevate punktide kohta tehtud ettepanekuid, edastades oma hääle osaühingule enne osanike

koosolekut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hääletamisele enne koosolekut

kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 2982 sätestatut.“;

24) paragrahv 1701 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 171 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui juhatus ei kutsu nõutava päevakorraga osanike koosolekut kokku kahe nädala jooksul

nõukogu, audiitori või osanike nõude saamisest või kui nõutava päevakorraga osanike koosolek ei

toimu ühe kuu jooksul arvates juhatuse poolt asjakohase nõude saamisest, võivad nõude esitanud

nõukogu, audiitor või osanikud koosoleku ise kokku kutsuda.“;

X

26) paragrahvi 171 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kui osanike koosolekul ei ole esindatud seaduse või põhikirjaga ettenähtud arv hääli ning

koosolek ei ole seetõttu otsustusvõimeline, kutsub kokkukutsuja päevakorda muutmata kümne

päeva jooksul kokku uue koosoleku, mis on pädev otsuseid vastu võtma koosolekul esindatud

häältest sõltumata. Uus osanike koosolek ei või toimuda varem kui kümnendal päeval pärast

esimest koosolekut.“;

27) paragrahvi 1711 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

4

„(21) Kui osanike koosolek kutsutakse kokku käesoleva seadustiku § 171 3. lõikes sätestatud juhul

nõukogu, audiitori või osanike nõudel, võivad nad samal ajal koosoleku kokkukutsumise taotluse

esitamisega nõuda küsimuste võtmist koosoleku päevakorda.“;

28) paragrahv 1712 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 172 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Koosoleku kokkukutsuja saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade

saadetakse kontaktaadressile, mille on osanik teatanud ühingule. Kui koosoleku kokkukutsuja teab

või peab teadma, et osaniku aadress erineb ühingule teatatud aadressist, tuleb teade saata ka sellel

aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini

vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.

(2) Teates tuleb näidata osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning muud

koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Kui koosolekul otsustatakse tehingu tegemiseks

nõusoleku andmine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb teates näidata koht või

osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda tehingu tingimuste ja majandusaasta

aruandega. Kui osaühing võimaldab elektroonilist või posti teel hääletamist, tuleb teates esitada

elektroonilise ja posti teel hääletamise kord ja tähtaeg.“;

30) paragrahvi 1721 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole

osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või

on esindatud kõik osanikud ja nad on nõus koosolekut pidama. Sellisel koosolekul tehtud otsused

on kehtivad ka juhul, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, kiidavad otsused

heaks.“;

31) paragrahvi 173 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „osanikele, määrates“ tekstiosaga

„mõistliku“;

X

32) paragrahvi 173 lõike 6 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „häälte arv, samuti“;

33) paragrahvi 174 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole hääletamisel osalenud

hääleõiguslike osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema

häälteenamuse nõuet.“;

34) paragrahvi 174 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „üle poole“ tekstiosaga „hääletamisel

osalenud hääleõiguslike“;

X

35) paragrahvi 175 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 hääletamisel

osalenud hääleõiguslike osanike häältest või käesoleva seadustiku § 174 2. lõikes nimetatud juhul

5

vähemalt 2/3 hääletamisel osalenud hääleõiguslike osanike häältest, kui põhikirjas ei ole ette

nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“;

X

36) paragrahvi 177 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, osaniku

ja osaühingu vahel sellise tehingu tegemist, milles osaniku huvi on vastuolus osaühingu huviga,

või osanikuga mis tahes õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osanikuga

osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad osaniku või tema esindaja juhatuse

või nõukogu liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist. Esindatuse määramisel selle

osaniku hääli ei arvestata.“;

37) paragrahvi 177 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „ja tagasikutsumisel“ tekstiosaga „,samuti

kui otsustatakse temaga juhatuse liikme lepingu sõlmimist, selle muutmist või lõpetamist“;

38) paragrahvi 177 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Osanikul, kelle suhtes kohaldatakse hääleõiguse piirangut, on õigus nõuda oma hääle

protokollimist.“;

39) paragrahvi 1771 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi

tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, osanike koosoleku protokoll ei ole

seaduses ettenähtud juhul notariaalselt tõestatud, samuti kui koosoleku kokkukutsumisel või otsuse

eelnõu saatmisel koosolekut kokku kutsumata rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Otsus on

tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.“;

40) paragrahvi 1771 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui enne kahe aasta möödumist on esitatud kohtule otsuse tühisuse tuvastamise hagi või

kohtumenetluses tühisuse vastuväide, pikeneb käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg

kuni selles kohtumenetluses tehtava kohtulahendi jõustumiseni.“;

41) paragrahvi 178 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohus võib osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga

vastuolus oleva osanike otsuse. Hagi võib esitada kolme kuu jooksul alates osanike otsuse

vastuvõtmisest, kui seaduses ei ole ette nähtud lühemat tähtaega.“;

42) paragrahvi 178 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Osanike otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juhatus ei andnud osanikule

otsuse tegemiseks vajalikku teavet või talle antud teave oli ebaõige või ebapiisav. Osanik saab

otsuse kehtetuks tunnistamist käesolevas lõikes nimetatud põhjusel nõuda vaid juhul, kui teabe

olemasolu oli mõistlikult hinnates oluline osalemis- või muude osanikuõiguste teostamiseks.“;

43) paragrahvi 178 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Osanike otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa käesoleva paragrahvi 11. lõikes nimetatud

põhjusel nõuda, kui teave, mida osanikule ei antud või mis oli ebaõige või ebapiisav, puudutas

osanikule makstavaid hüvitisi või juurdemakseid, mille suuruse kindlaksmääramiseks näeb seadus

ette eraldi menetluse.“;

6

44) paragrahvi 178 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, nõukogu või osanik, kes ei osalenud

otsuse tegemisel. Otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda ka juhatuse või nõukogu iga liige, kui

otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju

hüvitamise kohustus. Osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda

üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Käesoleva seadustiku § 170

5. lõikes või tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 331 sätestatud viisil koosolekul osalev osanik võib

otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite protokollimiseta. Vastuväite protokollimiseta

võib iga osanik otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhul, kui otsus tehakse käesoleva seadustiku

§ 173 2. lõikes sätestatud korras.“;

45) paragrahvi 178 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui osanik on nõudnud, et talle esitataks osanike otsuse või osanike otsuse vastuvõtmise

kohta vormistatud protokoll, ei arvestata osaniku nõude esitamisest kuni talle otsuse või protokolli

saatmiseni kulunud aega käesoleva paragrahvi 1. lõike teises lauses nimetatud tähtaja hulka.

(32) Osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul,

kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Käesoleva seadustiku § 1701 1. lõikes või

§ 170 5. lõikes sätestatud viisil koosolekul osalev osanik võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda

ka vastuväite protokollimiseta. Vastuväite protokollimiseta võib iga osanik otsuse kehtetuks

tunnistamist nõuda juhul, kui otsus tehakse käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud korras.“;

46) paragrahvi 178 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Juhatus on kohustatud viivitamata teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

osanike otsuse vaidlustamisest osanikele, kes olid osanikud otsuse tegemise ajal, ning osanikele,

kes on osanikud teate koostamise ajal. Teates tuleb märkida, kes ja millistel asjaoludel on osanike

otsuse vaidlustanud, asja menetlev kohus ja tsiviilasja number.“;

47) paragrahvi 179 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Osanik võib osaühingult nõuda, et vandeaudiitori aruande koostanud audiitor annaks

vandeaudiitori aruande kohta kirjalikke selgitusi, kui majandusaasta aruande kinnitamise otsus

tehakse käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud korras. Osanik peab esitama asjakohase

kirjaliku nõude koos küsimustega juhatusele hiljemalt kolm päeva pärast majandusaasta aruande

kinnitamise otsuse eelnõu edastamist.“;

48) paragrahvi 179 lõike 4 neljas ja viies lause tunnistatakse kehtetuks;

49) paragrahvi 1801 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui osaühingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või

temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks

osaühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib osaühing kooskõlas käesoleva paragrahvi 2. lõikega

vähendada juhatuse liikmele makstavaid tasusid ja muid hüvesid.“;

50) paragrahvi 181 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Kui osaühingul ei ole ühtegi juhatuse liiget, esindab osaühingut tahteavalduste vastuvõtmisel iga

osanik.“;

7

51) paragrahvi 182 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Osanik on kohustatud teatama ühingule oma kontaktaadressi.“;

52) paragrahvi 182 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;

53) paragrahvi 184 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:

„(14) Põhikirjas võib ette näha juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise täpsema korra.“;

X

54) paragrahvi 185 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühinguga käsundus- või töölepingulises

suhtes, välja arvatud juhul, kui ühingud kuuluvad samasse kontserni.“;

55) paragrahvi 185 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Keelatud tegevuse lõpetamise ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmise nõude

aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil osaühing sai teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid

mitte pikem kui viis aastat konkurentsikeelu rikkumisest. Kahju hüvitamise nõudele kohaldatakse

üldist aegumistähtaega.“;

56) paragrahvi 1921 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „ja koht“;

57) paragrahvi 196 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui osakapitali suurendatakse kuni 50 000 euro suuruse rahalise sissemaksega, kinnitavad

juhatuse liikmed avalduses, et sissemaksed on osaühingule tasutud.“;

X

58) paragrahvi 197 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Käesoleva paragrahvi 11. lõiget ei kohaldata juhul, kui osakapitali vähendatakse nende osade

võrra, mida ei ole väärtpaberite registri pidamise seaduse § 18 41. lõikes sätestatud tähtaja jooksul

kantud osaniku isiklikule väärtpaberikontole.“;

X

X

X

59) paragrahvi 219 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Likvideerijad annavad kuni kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga osaühingu dokumendid

hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (dokumentide hoidja). Üle

kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga personalidokumendid antakse üle Sotsiaalkindlustusametile.

Üle kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga töötervishoiu ja tööohutusega seotud dokumendid

antakse üle Tööinspektsioonile. Arhiiviväärtuslikuks hinnatud personalitöö isikutoimikud antakse

üle Rahvusarhiivile. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse

korral kohus.

8

(2) Dokumentide hoidja nimi, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress kantakse äriregistrisse

likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Registripidajale

esitatakse ka dokumentide hoidja kinnitus selle kohta, et ta on nõus olema dokumentide hoidja.

Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel.“;

60) paragrahvi 2261 lõike 3 kolmandast lausest jäetakse välja tekstiosa „nimelise“;

61) paragrahvi 228 pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „Nimelised“;

62) paragrahvi 228 lõike 1 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;

63) paragrahvi 228 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „Nimelisest“;

64) paragrahvi 229 pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „Nimelise“;

65) paragrahvi 229 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „Nimeline“;

66) paragrahvi 233 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „Nimeliste“;

67) paragrahvi 235 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „nimeliste“;

68) paragrahvi 237 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „annavad eesõiguse“ tekstiosaga „või

muude aktsiatega võrreldes proportsionaalselt suurema õiguse“;

69) paragrahvi 241 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui see on ette nähtud põhikirjas, võib aktsiaselts üldkoosoleku otsusel lasta välja võlakirju,

mille omanikul on õigus vahetada võlakiri aktsia vastu (vahetusvõlakiri). Vahetusvõlakirjade

väljalaskmise otsustamisel peab üldkoosolek samal ajal otsustama aktsiakapitali tingimusliku

suurendamise või andma nõukogule õiguse suurendada aktsiakapitali vahetusvõlakirjadest

tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikus ulatuses.“;

70) paragrahvi 241 lõikes 5 asendatakse arv „1/3“arvuga „1/2“;

71) paragrahvi 243 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) kui palju tuleb aktsiate eest tasuda, tasumise kord ja aeg;“;

X

72) paragrahvi 250 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „isiku- või“;

73) paragrahvi 283 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „ja maksimumsummad“

tekstiosaga „samuti aktsiate võõrandamise tingimused, arvestades käesoleva seaduse §-s 272

sätestatut“;

74) paragrahvi 287 lõige1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi ja selle tütarettevõtjate

tegevuse kohta.“;

9

75) paragrahvi 2891 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Teadaannet säilitatakse avalikus toimikus.“;

76) paragrahvi 2901 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

77) paragrahvi 292 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui juhatus ei kutsu nõutava päevakorraga üldkoosolekut kokku kahe nädala jooksul

aktsionäride, nõukogu või audiitori nõude saamisest või kui nõutava päevakorraga üldkoosolek ei

toimu ühe kuu jooksul arvates juhatuse poolt asjakohase nõude saamisest, võivad nõude esitanud

aktsionärid, nõukogu või audiitor üldkoosoleku ise kokku kutsuda.“;

78) paragrahvi 293 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Kui erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu või aktsionäride nõudel,

võivad nad samal ajal üldkoosoleku kokkukutsumise taotluse esitamisega nõuda küsimuste võtmist

erakorralise üldkoosoleku päevakorda.“;

79) paragrahvi 294 lõike 1 esimene ja teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Üldkoosoleku kokkukutsuja saadab üldkoosoleku toimumise teate kõikidele aktsionäridele. Teade

saadetakse tähitud kirjaga aktsiaraamatusse kantud aadressil. Kui aktsiaseltsil on üle 50 aktsionäri,

ei pea aktsionäridele teateid saatma, kuid üldkoosoleku toimumise teade tuleb avaldada väljaandes

Ametlikud Teadaanded.“;

80) paragrahvi 296 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole

üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on

esindatud kõik aktsionärid ja nad on nõus üldkoosolekut pidama. Sellisel koosolekul tehtud otsused

on kehtivad ka juhul, kui aktsionärid, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, kiidavad otsuse

heaks.“;

81) paragrahvi 297 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Aktsiaseltsi põhikirjas võib ette näha, kui suur arv hääli peab olema aktsionäride üldkoosolekul

aktsiatega esindatud, et aktsionäride üldkoosolek oleks otsustusvõimeline.

(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juhul ei ole aktsionäride üldkoosolek

otsustusvõimeline, kutsub kokkukutsuja kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama

päevakorraga. Uus üldkoosolek võib toimuda pärast kahe nädala möödumist eelmise üldkoosoleku

toimumisest. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul esindatud

häältest.“;

82) paragrahvi 298 lõike 1 punkti 9 täiendatakse pärast tekstiosa „või vaidluses“ tekstiosaga „,

samuti nõukogu liikme poolt aktsiaseltsi vastu algatatud õigusvaidluses,“;

83) paragrahv 2981 tunnistatakse kehtetuks;

84) paragrahvi 299 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole hääletamisel osalenud

hääleõiguslikest häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse

10

nõuet. Seaduses sätestatud või põhikirjas ettenähtud juhtudel on otsuse vastuvõtmiseks lisaks

vajalik seaduses või põhikirjaga ette nähtud ulatuses eri liiki aktsiate omanike nõusolek.“;

85) paragrahvi 2991 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui aktsiaseltsil on üle 50 aktsionäri, ei pea otsuse eelnõu aktsionäridele saatma, kuid eelnõu tuleb

avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.“;

X

86) paragrahvi 300 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul

osalenud hääleõiguslikest häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui selle poolt

on lisaks esimeses lauses sätestatule antud vähemalt 2/3 igat liiki aktsiatega hääletamisel osalenud

hääleõiguslikest häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“;

X

87) paragrahvi 3011 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui enne kahe aasta möödumist on esitatud kohtule otsuse tühisuse tuvastamise hagi või

kohtumenetluses tühisuse vastuväide, pikeneb käesoleva paragrahvi esimeses lauses nimetatud

tähtaeg kuni selles kohtumenetluses tehtava kohtulahendi jõustumiseni.“;

88) paragrahvi 302 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohus võib aktsiaseltsi vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada aktsionäride

üldkoosoleku otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Hagi võib esitada kolme kuu

jooksul alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest, kui seaduses ei ole ette nähtud lühemat

tähtaega.“;

89) paragrahvi 302 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Aktsionär võib üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui juhatus ei andnud

aktsionärile otsuse tegemiseks vajalikku teavet või talle antud teave oli ebaõige või ebapiisav ning

teabe olemasolu oli mõistlikult hinnates oluline osalemis- või muude aktsionäriõiguste

teostamiseks. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nimetatud põhjusel nõuda, kui

teave, mida aktsionärile ei antud või mis oli ebaõige või ebapiisav, puudutas aktsionärile

makstavaid hüvitisi või juurdemakseid, mille suuruse kindlaksmääramiseks näeb seadus ette

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 607–612 sätestatud menetluse.

(12) Kui aktsionär on nõudnud, et talle esitataks üldkoosoleku protokolli ärakiri, ei arvestata nõude

esitamisest kuni talle ärakirja andmiseni kulunud aega käesoleva paragrahvi 1. lõike teises lauses

nimetatud tähtaja hulka.“;

90) paragrahvi 302 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti

aktsionär, kes ei osalenud üldkoosolekul. Otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda ka juhatuse või

nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt

kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning aktsionär, kes ei osalenud üldkoosolekul. Aktsionär, kes

üldkoosolekul osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud

11

protokollida üldkoosolekul oma vastuväite otsusele. Aktsionär, kes andis oma hääle enne

koosolekut, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite protokollimiseta.“;

91) paragrahvi 302 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Juhatus on kohustatud viivitamata teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

aktsionäride üldkoosoleku otsuse vaidlustamisest kõigile aktsionäridele, kes olid aktsionärid otsuse

tegemise ajal ning kes on aktsionärid teate koostamise ajal, ning nõukogule. Teates tuleb ära

näidata, kes ja millistel alustel on aktsionäride otsuse vaidlustanud, asja menetlev kohus ja

tsiviilasja number.“;

92) paragrahvi 303 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Aktsionär ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest,

aktsionäri ja aktsiaseltsi vahel sellise tehingu tegemist, milles aktsionäri huvi on vastuolus

aktsiaseltsi huviga, või aktsionäriga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või aktsionäriga

mis tahes õigusvaidluses aktsiaseltsi esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad aktsionäri

või tema esindaja juhatuse või nõukogu liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist.“;

93) paragrahvi 303 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatust sõltumata võib aktsionär hääletada enda valimisel

nõukogu liikmeks, ametiaja pikendamisel ja tagasikutsumisel ning kui otsustatakse temaga

nõukogu liikme lepingu sõlmimist, muutmist või lõpetamist.

(4) Aktsionäril, kelle suhtes kohaldatakse hääleõiguse piirangut, on õigus nõuda oma hääle

protokollimist.“;

94) paragrahvi 305 lõike 1 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „häälte arv, samuti“;

X

95) paragrahvi 309 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Põhikirjaga võib ette näha juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise täpsema korra.“;

96) paragrahvi 312 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühinguga käsundus- või töölepingulises

suhtes, välja arvatud juhul, kui ühingud kuuluvad samasse kontserni.“;

97) paragrahvi 312 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „kolm aastat“ tekstiosaga „viis aastat“;

98) paragrahvi 314 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui aktsiaseltsi majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või

temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks

aktsiaseltsi suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib aktsiaselts kooskõlas käesoleva paragrahvi 2. lõikega

vähendada juhatuse liikmele makstavaid tasusid ja muid hüvesid.“;

99) paragrahvi 317 lõiget 8 täiendatakse pärast tekstiosa „õigusvaidluse pidamiseks“ tekstiosaga

„olenemata sellest, kas õigusvaidluse algataja on aktsiaselts või juhatuse liige,“;

X

12

100) paragrahvi 320 kolmandat lauset täiendatakse pärast tekstiosa „nõukogu otsus“ tekstiosaga

„või nõukogu koosoleku protokoll või hääletusprotokoll“;

101) paragrahvi 321 lõiget 1 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Koosoleku teade edastatakse liikme avaldatud kontaktandmeid kasutades, kui põhikirjast ei tulene

teisiti.“;

102) paragrahvi 321 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „nädala jooksul“ tekstiosaga

„taotluse saamisest arvates või kui koosolek ei toimu kolme nädala jooksul“;

103) paragrahvi 321 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

„(32) Kui nõukogu koosolek kutsutakse kokku nõukogu liikme, juhatuse, audiitori või aktsionäride

nõudel, võivad nad samal ajal koosoleku kokkukutsumise taotluse esitamisega nõuda küsimuste

võtmist koosoleku päevakorda.“;

104) paragrahvi 321 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja

protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.

(5) Kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu

õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu

liikmed ja nad on nõus koosolekut pidama. Sellisel nõukogu koosolekul tehtud otsused kehtivad

ka juhul, kui nõukogu liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, kiidavad otsuse heaks.“;

105) paragrahvi 322 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „hääletamisel osalenud“

tekstiosaga „hääleõiguslikest“;

106) paragrahvi 322 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Nõude võib esitada kolme kuu jooksul alates nõukogu otsuse vastuvõtmisest.“;

107) paragrahvi 322 lõiked 6 ja 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või aktsionär, samuti nõukogu

liige, kes ei osalenud otsustamisel. Otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatuse iga liige, kui

otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju

hüvitamise kohustus. Vastuväite protokollimiseta võib nõukogu iga liige nõuda otsuse kehtetuks

tunnistamist, kui otsus tehakse käesoleva seadustiku § 323 1. lõikes sätestatud korras. Nõukogu

liige, kes osales otsuse vastuvõtmisel, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui

ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.

(7) Nõukogu otsus on tühine, kui nõukogu koosoleku kokkukutsumisel või otsuse eelnõu saatmisel

koosolekut kokku kutsumata rikuti oluliselt seaduse või põhikirja nõudeid või kui otsus rikub

aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta

headele kommetele, samuti muul seadusega ettenähtud juhul.“;

108) paragrahvi 323 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

13

„(1) Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui põhikirjaga

ei ole ette nähtud teisiti ja sellega on nõus kõik nõukogu liikmed. Eeldatakse kõigi nõukogu

liikmete nõusolekut otsuste vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata.

(2) Nõukogu esimees saadab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsuse eelnõu kõigile

nõukogu liikmetele ja määrab mõistliku tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle

kohta oma seisukoha. Nõukogu liikme seisukoht peab olema antud kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, kui põhikirjaga või nõukogu töökorras ei ole ette nähtud teisiti. Kui nõukogu

liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab

otsuse vastu.“;

109) paragrahvi 323 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „üle poole“ tekstiosaga „hääleõiguslike“;

110) paragrahvi 323 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Hääletustulemuste kohta koostab nõukogu esimees nõukogu koosoleku protokolli asendava

hääletusprotokolli ning saadab selle viivitamata nõukogu liikmetele ja juhatusele.“;

X

111) paragrahvi 323 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

112) paragrahvi 328 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Juhatus esitab äriregistrile audiitorite nimekirja, milles on märgitud audiitorite nimed ja

registrikoodid ning nende audiitoritegevuse õiguslik alus.“;

113) paragrahvi 330 lõiget 5 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Aktsionäri nõudel antakse talle erikontrolli aruande ärakiri.“;

114) paragrahvi 332 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „majandusaasta aruandega“ tekstiosaga

„ja saada selle ärakirja“;

115) paragrahvi 342 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „ja koht“;

X

116) paragrahvi 356 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Käesoleva paragrahvi 21. lõiget ei kohaldata juhul, kui aktsiakapitali vähendatakse nende

aktsiate võrra, mida ei ole väärtpaberite registri pidamise seaduse § 18 41. lõikes sätestatud tähtaja

jooksul kantud aktsionäri isiklikule väärtpaberikontole.“;

X

X

117) paragrahvi 378 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Likvideerijad peavad esitama likvideerimise lõpparuande aktsiaseltsi asukohas tutvumiseks

kõigile aktsionäridele.“;

14

X

118) paragrahvi 382 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Likvideerijad annavad kuni kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga aktsiaseltsi dokumendid

hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (dokumentide hoidja). Üle

kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga personalidokumendid antakse üle Sotsiaalkindlustusametile.

Üle kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga töötervishoiu ja tööohutusega seotud dokumendid

antakse üle Tööinspektsioonile. Arhiiviväärtuslikuks hinnatud personalitöö isikutoimikud antakse

üle Rahvusarhiivile. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse

korral kohus.

(2) Dokumentide hoidja nimi, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress kantakse äriregistrisse

likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Registripidajale

esitatakse ka dokumentide hoidja kinnitus selle kohta, et ta on nõus olema dokumentide hoidja.

Dokumendi hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel.“;

X

X

X

X

X

119) paragrahvi 4339 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

120) paragrahvi 4339 lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõna „ümberkujundamisotsuse“ sõnaga

„ühinemisotsuse“;

121) paragrahvi 436 lõikes 4 asendatakse sõna „ühinemiseks“ sõnaga „jagunemiseks“;

122) paragrahvi 4771 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Piiriüleselt saab jaguneda üksnes uue osaühingu või aktsiaseltsi asutamise teel. Uue äriühingu

asutamisele kohaldatakse seda liiki ühingu asutamise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei

tulene teisiti. Asutaja on jagunev ühing.“;

123) paragrahvi 4779 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

124) paragrahvi 485 lõike 1 punktist 7 jäetakse välja tekstiosa „ja allkirjanäidised“;

125) paragrahvi 4919 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

126) paragrahvi 509 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

127) paragrahvi 509 lõige 92 tunnistatakse kehtetuks;

15

128) paragrahvi 520 lõike 4 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „avavad asutajad“ tekstiosaga

„võivad asutajad avada“;

129) paragrahvi 520 lõike 41 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Osaühingu asutamisel kiirmenetluses tehakse üle 50 000 euro suuruse osakapitali sissemakse

deposiidina registripidaja kontole.“;

130) paragrahvi 520 lõike 41 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Äriühingu registrisse kandmisest kuni ühe aasta jooksul taotleb äriühing registripidaja kontole

deposiidina tehtud sissemakse tagastamist oma maksekontole Euroopa Majanduspiirkonna

lepinguriigis asutatud krediidiasutuses või makseasutuses või selle krediidiasutuse või

makseasutuse lepinguriigis avatud filiaalis, tähtaja ületamise korral jääb sissemakse

riigituludesse.“;

131) paragrahvi 520 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui äriühingut registrisse ei kanta, võib ühingu nimel registrisse kantud vallasasju või

kinnistusraamatusse kantud kinnisasju käsutada üksnes kohtumäärusega määratud korras. Kohus

teeb määruse asutajate avalduse alusel. Avalduses tuleb näidata asutamata jätmise põhjused ja see,

millistele asutajatele millises ulatuses käsutusõigus anda. Asutatava äriühingu nimele avatud

kontole, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 27 2. lõikes nimetatud kontole

või deposiidina registripidaja kontole tasutud osa- või aktsiakapitali sissemakse, samuti osa- või

aktsiakapitali ületav summa tagastatakse asutajate avalduse alusel maksekontole, kust algne makse

tehti. Avaldus esitatakse asutusele, millelt tagasimakset taotletakse. Deposiidina registripidaja

kontole tehtud sissemakse jääb riigituludesse, kui selle tagastamise avaldust ei esitata kohtule kahe

aasta jooksul sisse- või enammakse tegemisest arvates.“;

132) paragrahvi 520 lõike 51 esimene ja teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui krediidiasutus ei nõustu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 27

2. lõikes nimetatud konto kohta arvelduslepingut sõlmima või kui äriühing ei ole nimetatud sätte

teises lauses kehtestatud kohustust täitnud, tagastab krediidiasutus asutatava äriühingu nimele

avatud kontole tasutud sissemakse, samuti osa- või aktsiakapitali ületava summa, maksekontole,

kust algne makse tehti. Krediidiasutus teavitab viivitamata registripidajat asutatava äriühingu

nimele avatud kontole tasutud aktsiakapitali ja üle 50 000 euro suuruse osakapitali sissemakse

tagastamisest.“;

133) paragrahvi 5252 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Osaühingud ja aktsiaseltsid esitavad registripidajale osa- või aktsiakapitali ning osade või

aktsiate kroonides nimiväärtuste eurodesse ümberarvestamise tõttu muudetud põhikirjad hiljemalt

2027. aasta 1. aprilliks.“;T

134) seadust täiendatakse §-ga 52510 järgmises sõnastuses:

„§ 52510. Osaühingu osade tähistamine

(1) Osaühingud, mis on välja lasknud eri liiki osasid, peavad viima oma põhikirjad käesoleva

seadustiku § 139 11. lõikes sätestatud nõudega vastavusse 2028. aasta 1. aprilliks.

16

(2) Osaühingud, mis on välja lasknud eri liiki osasid ja mille osanike nimekirja peetakse äriregistris,

peavad esitama registripidajale osanike nimekirja koos igale osanikule kuuluva osa nimetusega

2028. aasta 1. novembriks.

(3) Kuni osaühingu põhikirja käesoleva seadustiku § 139 11. lõikes sätestatud nõuetega vastavusse

viimiseni kantakse osanike nimekirja märge eri liiki osade olemasolu kohta ning viide põhikirjale,

millega eri liiki osad on määratud.“.

§ 2. Erakonnaseaduse muutmine

Erakonnaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 81 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) asjaoluga, et isikul ei ole rahvastikuregistri andmetel täielikku teovõimet;“;

2) paragrahvi 81 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktides 2 ja 3“ tekstiosaga „punktides 1–31“;

3) paragrahvi 81 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Registriosakond avalikustab e-äriregistris erakonda kuuluvate isikute kohta järgmised

andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) sünniaeg;

3) erakonna liikmeks astumise aeg;

4) kui isik on varem kuulunud mõnda erakonda, siis selle erakonna nimi, erakonna liikmeks

astumise ja väljaastumise või väljaarvamise aeg.“;

4) paragrahvi 81 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

„(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed avalikustatakse avaliku võimu läbipaistvuse

ja huvide konflikti keelu tagamise eesmärgil. Muudatused avalikustatakse viivitamata.

(52) Erakonna liikmete nimekirja kantud andmetega nende isikute kohta, kes ei kuulu enam ühtegi

erakonda, saavad tutvuda isikud ise enda andmete ulatuses ja erakond oma liikmete andmete

ulatuses.“;

5) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Erakonna liikmete andmeid säilitatakse tähtajatult.”.

§ 3. Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine

Hoiu-laenuühistu seaduse § 47 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „äriregistri seaduse §-s 56“

tekstiosaga „äriregistri seaduse §-s 58“.

§ 4. Hooneühistuseaduse muutmine

Hooneühistuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 3 teine, kolmas ja neljas lause tunnistatakse kehtetuks;

17

X

2) paragrahvi 8 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 9 lõike 3 esimene lause tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmine

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 22 lõiget 5 täiendatakse pärast esimest lauset lausega

järgmises sõnastuses:

„Esindajate esindusõigust tõendavad kirjalikku taasesitamist võimaldavad dokumendid või nende

ärakirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.“.

§ 6. Mittetulundusühingute seaduse muutmine

Mittetulundusühingute seaduses tehakse järgmised muudatused:

X

1) paragrahvi 19 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast tekstiosa „või vaidluses“ tekstiosaga „, samuti

juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi poolt mittetulundusühingu vastu algatatud

õigusvaidluses“;

2) paragrahvi 20 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui juhatus ei kutsu nõutava päevakorraga üldkoosolekut kokku kahe nädala jooksul

mittetulundusühingu liikmetelt nõude saamisest või kui nõutava päevakorraga üldkoosolek ei

toimu ühe kuu jooksul juhatuse poolt asjakohase nõude saamisest, võivad nõude esitanud liikmed

üldkoosoleku ise kokku kutsuda.“;

3) paragrahvi 201 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist

päevakorda. Iga küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus.“;

4) paragrahvi 201 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui üldkoosolek kutsutakse kokku liikmete nõudel, võivad nad samal ajal üldkoosoleku

kokkukutsumise taotluse esitamisega nõuda küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda.“;

5) paragrahvi 201 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Küsimuse, mida ei olnud üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt

9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt 2/3

mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet.“;

6) paragrahvi 21 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole

üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui üldkoosolekul osalevad kõik

mittetulundusühingu liikmed ja nad on nõus üldkoosolekut pidama. Sellisel üldkoosolekul tehtud

otsused kehtivad ka juhul, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, kiidavad otsuse

heaks.“;

18

X

7) paragrahvi 21 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada mittetulundusühingu liige. Mittetulundusühingu

liikme esindaja võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

Esindaja esindusõigus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokumendiga

tõendatud. Esindajate esindusõigust tõendavad dokumendid või nende ärakirjad lisatakse

üldkoosoleku protokollile.“;

8) paragrahvi 21 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, päevakord, mittetulundusühingu

liikmete arv ja üldkoosolekul osalenud liikmete arv, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning

muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud.“;

9) paragrahvi 21 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Juhatuse või vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmete nõudel peab üldkoosoleku protokoll

olema notariaalselt tõestatud.“;

10) paragrahvi 21 lõikes 9 asendatakse sõna „esindatud“ tekstiosaga „hääletanud hääleõiguslikest“;

11) paragrahvi 22 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole hääletamisel osalenud

hääleõiguslikest mittetulundusühingu liikmetest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud

suurema häälteenamuse nõuet.“;

12) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui üldkoosoleku otsus tehakse käesoleva seaduse §-s 221 sätestatud korras, on otsus vastu

võetud, kui selle poolt on üle poole hääleõiguslike liikmete häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei

ole sätestatud teisiti.“;

13) paragrahvi 22 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja

mittetulundusühingu vahel tehingu tegemist, milles liikme huvi on vastuolus ühingu huviga, või

liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või mis tahes õigusvaidluses liikmega

mittetulundusühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja

juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist.“;

14) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatust sõltumata võib liige hääletada enda valimisel

juhatuse liikmeks, ametiaja pikendamisel ja tagasikutsumisel, samuti kui otsustatakse temaga

juhatuse liikme lepingu sõlmimist, muutmist või lõpetamist.

(42) Liikmel, kelle suhtes kohaldatakse hääleõiguse piirangut, on õigus nõuda oma hääle

protokollimist.“;

X

19

15) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 2/3

hääletamisel osalenud liikmetest või käesoleva seaduse § 221 nimetatud juhul vähemalt 2/3 liikmete

häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“;

X

16) paragrahvi 24 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Nõude võib esitada kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates, kui seaduses ei ole ette

nähtud lühemat tähtaega.“;

17) paragrahvi 24 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus ning mittetulundusühingu

liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda ka juhatuse iga

liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju

hüvitamise kohustus. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks

tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Vastuväite

protokollimiseta võib mittetulundusühingu iga liige nõuda üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamist, kui otsus tehakse käesoleva seadustiku §-s 221 sätestatud korras.“;

18) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Juhatus on kohustatud viivitamata teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

üldkoosoleku otsuse vaidlustamisest ühingu kõigile liikmetele, kes olid ühingu liikmed otsuse

tegemise ajal ja kes on ühingu liikmed teate koostamise ajal. Teates tuleb ära näidata, kes ja

millistel asjaoludel on üldkoosoleku otsuse vaidlustanud, asja menetlev kohus ja tsiviilasja

number.“;

19) paragrahvi 241 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku

kokkukutsumise“ tekstiosaga „koosoleku kokkukutsumisel või otsuse eelnõu saatmisel koosolekut

kokku kutsumata rikuti oluliselt selleks ettenähtud“;

20) paragrahvi 241 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui enne kahe aasta pikkuse tähtaja möödumist on esitatud kohtule otsuse tühisuse tuvastamise

hagi või kohtumenetluses tühisuse vastuväide, pikeneb vastav tähtaeg kuni selles kohtumenetluses

tehtava kohtulahendi jõustumiseni.“;

21) paragrahvi 27 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 28 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Juhatuse liige valitakse tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. Juhatuse liikme

ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist

ja pikemaks ajaks kui põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Registrisse kantud juhatuse liikme

ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata registripidajale.“;

23) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Põhikirjaga võib ette näha juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise täpsema korra.“;

20

24) paragrahvi 28 lõikes 32 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse §-s 82“ tekstiosaga

„äriregistri seaduse §-s 53“;

25) paragrahvi 28 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Juhatus peab teatama liikmetele mittetulundusühingut puudutavatest olulistest asjaoludest ja

andma nende nõudmisel teavet mittetulundusühingu tehingute kohta. Liikmel on õigus tutvuda

kõigi mittetulundusühingu dokumentidega. Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide

esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju mittetulundusühingu huvidele.“;

26) paragrahvi 281 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui mittetulundusühingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud

või temaga kokku lepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks

mittetulundusühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib ühing kooskõlas käesoleva paragrahvi

lõikega 2 vähendada juhatuse liikmele makstavaid tasusid ja muid hüvesid.“;

27) paragrahvi 38 teises lauses asendatakse sõna „üle“ sõnaga „vähemalt“;

28) paragrahvi 40 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kui mittetulundusühingu põhieesmärgiks saab majandustegevuse kaudu tulu saamine;“;

X

29) paragrahvi 43 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 48 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „kahe“ sõnaga „nelja“;

31) paragrahvi 52 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Avaldusele lisatakse likvideerimise lõpparuanne.“;

32) paragrahvi 54 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Likvideerijad annavad kuni kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga mittetulundusühingu

dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (dokumentide

hoidja). Üle kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga personalidokumendid antakse üle

Sotsiaalkindlustusametile. Üle kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga töötervishoiu ja tööohutusega

seotud dokumendid antakse üle Tööinspektsioonile. Arhiiviväärtuslikuks hinnatud personalitöö

isikutoimikud antakse üle Rahvusarhiivile. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole,

määrab selle vajaduse korral kohus.

(2) Dokumentide hoidja nimi, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress kantakse registrisse

likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Registripidajale

esitatakse ka dokumentide hoidja kinnitus selle kohta, et ta on nõus olema dokumentide hoidja.

Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel.“.

X

§ 7. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

21

1) paragrahvi 27 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „äriregistri seaduse § 7 lõike 2

punkti 1 alusel kehtestatud korras registripidaja poolt arvutivõrgu kaudu automaatselt kontrollitud

isikuandmetele tuginedes või“;

2) paragrahvi 27 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „arvelduslepingu“ tekstiosaga „või

esitama krediidiasutusele avalduse sellele kontole kantud summa kandmiseks äriühingu

maksekontole, mis on avatud mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tegutsevas

krediidiasutuses või lepinguriigis avatud välisriigi krediidiasutuse filiaalis“;

3) paragrahvi 60 täiendataks lõikega 54 järgmises sõnastuses:

„(54) Rahapesu Andmebüroo annab käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud eesmärkidel

äriregistrile nõusoleku või keeldub selle andmisest äriseadustiku §-des § 43310, 47710 ja 49110

nimetatud piiriülese ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise tõendi väljastamiseks.“.

§ 8. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri

toimingu eest riigilõivu tasumisel märgitakse maksedokumendile ka puudutatud juriidilise isiku

registrikood või notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number, mittenotariaalse

asutamise puhul asutajatele äriregistri veebipõhises teabesüsteemis antud asutamisnumber, kui

need on olemas.“;

2) paragrahvi 23 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) juriidilise isiku nime, õigusliku vormi ja registrikoodi parandamine teise juriidilise isiku kohta

tehtud kandes;“;

3) paragrahvi 23 lõike 1 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 23 lõike 1 punkti 12 täiendatakse pärast tekstiosa „ja muutmine“ tekstiosaga „, välja

arvatud juhul, kui taotletakse kande tegemist kindlal kuupäeval;“;

5) paragrahvi 23 lõiget 1 täiendatakse punktidega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

„13) füüsilise isiku nime ja isikukoodi muutmine;

14) surnud isiku andmete kustutamine, kui kanne ei kajasta päritavaid osaniku- või muid selliseid

õigusi.“;

6) paragrahvi 24 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) mittetulundusühingu või sihtasutuse e-posti aadressi mittetulundusühingute ja sihtasutuste

registrisse kandmine ja muutmine.“;

8) paragrahvi 24 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

22

9) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Riigilõivu ei võeta juriidilise isiku likvideerimismenetluse teate avaldamise eest.“;

10) seadust täiendatakse §-ga 641 järgmises sõnastuses:

„§ 641. Äriühingu ja välismaa äriühingu filiaali lõpetamine

(1) Täisühingu või usaldusühingu lõpetamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu

20 eurot.

(2) Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali lõpetamise äriregistrisse

kandmise eest tasutakse riigilõivu 35 eurot.

(3) Hooneühistu lõpetamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.“;

11) seadust täiendatakse §-ga 682 järgmises sõnastuses:

„§ 682. Mittetulundusühingu, ametiühingu, erakonna, sihtasutuse, usulise ühenduse,

korteriühistu ja maaparandusühistu lõpetamise kohta kande tegemine

Mittetulundusühingu, ametiühingu, erakonna, sihtasutuse, usulise ühenduse, korteriühistu ja

maaparandusühistu lõpetamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.“.

§ 9. Sihtasutuste seaduse muutmine

Sihtasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Asutaja võib pärast sihtasutuse asutamist loobuda asutaja õigustest, tehes selle kohta avalduse

sihtasutusele. Avaldus peab olema notariaalselt tõestatud. Avalduse jõustumisel lõpevad kõik

asutaja seaduse või sihtasutuse põhikirja alusel tekkinud õigused.“;

2) paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠16. Juhtorganid

(1) Sihtasutuse juhtorganid on juhatus ja nõukogu.

(2) Kui sihtasutus ei tegutse avalikes huvides, võib selle juhtorganiks olla üksnes juhatus. Sel juhul

on nõukogu pädevus sihtasutuse asutajatel, kui seaduses või sihtasutuse põhikirjas ei ole ette nähtud

teisiti.“;

X

3) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui sihtasutus ei tegutse avalikes huvides, võib põhikirjaga ette näha, et juhatuse liikmed või

osa neist valitakse tähtajatult.“;

4) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui sihtasutuse majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või

temaga kokku lepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks

23

sihtasutuse suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib sihtasutus kooskõlas käesoleva paragrahvi 2. lõikega

vähendada juhatuse liikmele makstavaid tasusid ja muid hüvesid.“;

X

5) paragrahvi 26 lõike 4 teises lauses asendatakse tekstiosa „mittetulundusühingute seaduse § 781

6. lõikes“ tekstiosaga „äriregistri seaduse § 10 5. lõikes“;

6) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse kolmanda ja neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt üks päev, kui põhikirjaga

ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Koosoleku teade edastatakse nõukogu liikme elektronposti

aadressile, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.“;

7) paragrahvi 29 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Nõukogu liiget ei või koosolekul ega otsuse tegemisel esindada teine nõukogu liige ega kolmas

isik.“;

8) paragrahvi 29 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „alates taotluse saamisest“

tekstiosaga „või, kui koosolek ei toimu kolme nädala jooksul, alates taotluse“;

9) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui nõukogu koosolek kutsutakse kokku nõukogu liikme, juhatuse või audiitori nõudel, võib

nõukogu liige, juhatus või audiitor samal ajal koosoleku kokkukutsumise taotluse esitamisega

nõuda küsimuste võtmist koosoleku päevakorda.“;

X

10) paragrahvi 291 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatut ei kohaldata, kui nõukogu kõik liikmed otsusega

nõustuvad ja selle allkirjastavad.“;

11) paragrahvi 30 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „koosolekul osalenud“ tekstiosaga „hääletamisel

osalenud hääleõiguslikest“;

12) paragrahvi 301 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu

õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik

nõukogu liikmed ja nad on nõus koosolekut pidama. Sellisel nõukogu koosolekul tehtud otsused

on kehtivad ka juhul, kui nõukogu liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, kiidavad

otsuse heaks.“;

13) paragrahvi 301 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 36 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõna „isikukoodid“ sõnaga „registrikoodid“;

15) paragrahvi 41 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kõik asutajad on surnud, lõppenud või loobunud asutajaõigustest;“;

24

X

16) paragrahvi 49 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 57 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Avaldusele lisatakse likvideerimise lõpparuanne.“;

X

18) paragrahvi 59 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Likvideerijad annavad kuni kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga sihtasutuse dokumendid

hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (dokumentide hoidja). Üle

kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga personalidokumendid antakse üle Sotsiaalkindlustusametile.

Üle kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga töötervishoiu ja tööohutusega seotud dokumendid

antakse üle Tööinspektsioonile. Arhiiviväärtuslikuks hinnatud personalitöö isikutoimikud antakse

üle Rahvusarhiivile. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse

korral kohus.

(2) Dokumentide hoidja nimi, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress kantakse registrisse

likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Registripidajale

esitatakse ka dokumentide hoidja kinnitus selle kohta, et ta on nõus olema dokumentide hoidja.

Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel.“.

X

§ 10. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmine

Tsiviilseadustiku üldosa seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Hääle andmisel tuleb arvestada juriidilise isiku huvidega.

(12) Seadusest, põhikirjast või ühingulepingust tuleneva kindla sisuga hääle andmise kohustuse

korral asendab häält jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega kohustatakse

hääle andmiseks kohustatud isikut vastava sisuga hääl andma.“;

2) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Koos otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud

juhul, kui hääletamiskohustust rikkudes antud hääled mõjutasid otsuse tegemise võimalikkust või

selle sisu, võib nõuda tegeliku või hääletamiskohustusele vastava sisuga otsuse vastuvõtmise

tuvastamist.“;

3) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Teabe andmata jätmise, samuti ebaõige või ebapiisava teabe andmise korral võib otsuse

kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui vastav teave oli olulise tähtsusega hääleõiguse

teostamisel.“;

4) paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

25

„(2) Juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui

otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või

muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui koosoleku kokkukutsumisel või otsuse

eelnõu saatmisel koosolekut kokku kutsumata rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.“;

5) paragrahvi 38 lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Kui vastuväite esitamise aluseks olevad asjaolud said või pidid saama juriidilise isiku osanikule,

aktsionärile või otsuse tegemisel osalenud liikmele teatavaks pärast koosolekut, tuleb vastuväide

esitada viivitamata pärast vastuväite aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist või teada saama

pidamist.“;

6) paragrahvi 38 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude võib esitada kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest

arvates, kui seaduses ei ole ette nähtud lühemat tähtaega.“;

7) paragrahvi 38 lõiget 7 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Kui enne kahe aasta pikkuse tähtaja möödumist on esitatud kohtule juriidilise organi otsuse

tühisuse tuvastamise hagi või kohtumenetluses tühisuse vastuväide, pikeneb tähtaeg kuni selles

kohtumenetluses tehtava kohtulahendi jõustumiseni.“;

8) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ on kohustatud viivitamata teatama organi

otsuse vaidlustamisest juriidilise isiku kõigile osanikele, aktsionäridele ja liikmetele, kes olid

otsuse tegemise ajal juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed ning kes on juriidilise isiku

osanikud, aktsionärid või liikmed teate koostamise ajal.“;

9) paragrahvi 39 täiendatakse punktidega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:

„71) võlausaldajate üldkoosoleku otsusega juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisel;

72) võlausaldajate üldkoosoleku otsusega juriidilise isiku pankrotimenetluse raugemisel enne

pankroti väljakuulutamist;“;

10) paragrahvi 46 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi, isiku-

või registrikood ja elektronposti aadress.“.

§ 11. Tulundusühistuseaduse muutmine

Tulundusühistuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 2 punktist 8 jäetakse välja tekstiosa „audiitori ja“;

2) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:

„81) audiitorteenust osutava audiitorettevõtja (edaspidi audiitor) nimi ja registrikood;“;

3) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna „isikukoodid“ tekstiosaga „isiku- või

registrikoodid“;

26

4) paragrahvi 15 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „kanda äriregistrisse (§ 8 p 7)“ tekstiosaga

„äriregistri seaduse § 16 punkti 3 alusel kanda äriregistrisse“;

5) paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „tegevuse kohta“ tekstiosaga „ja tutvuda

ühistu dokumentidega“;

6) paragrahvi 28 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et

see võib tekitada olulist kahju ühistu huvidele.“;

8) paragrahvi 28 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 28 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest, võib liige

nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul

juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui

juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet

andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.“;

10) paragrahvi 39 lõike 1 punkti 8 täiendatakse pärast tekstiosa „või vaidluses“ tekstiosaga

„, samuti nõukogu või juhatuse liikme poolt ühistu vastu algatatud õigusvaidluses“;

11) paragrahvi 40 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Juhatus kutsub erakorralise üldkoosoleku kokku, kui see on ühistu huvides vajalik, samuti kui:“;

12) paragrahvi 40 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui juhatus ei kutsu nõutava päevakorraga üldkoosolekut kokku kahe nädala jooksul liikmete,

nõukogu, audiitori või revidendi nõude saamisest või kui nõutava päevakorraga üldkoosolek ei

toimu ühe kuu jooksul arvates juhatuse poolt vastava nõude saamisest, võivad nõude esitanud

liikmed, nõukogu, audiitor või revident koosoleku ise kokku kutsuda.“;

13) paragrahvi 401 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Vähemalt 1/10 ühistu liikmetest või vähemalt kaks liiget, kui ühistus on alla kahekümne liikme,

võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda.“;

14) paragrahvi 401 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui üldkoosolek kutsutakse kokku liikmete, nõukogu või audiitori nõudel, võivad nad samal

ajal üldkoosoleku kokkukutsumise taotluse esitamisega nõuda küsimuste võtmist koosoleku

päevakorda.“;

15) paragrahvi 401 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Küsimuse, mida ei võetud üldkoosoleku päevakorda, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10

üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt 2/3 ühistu

liikmetest.“;

16) paragrahvi 41 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

27

„(1) Üldkoosoleku kokkukutsuja saadab üldkoosoleku toimumise teate kõigile liikmetele liikmete

nimekirja kantud elektronposti aadressil, kui põhikirjas ei ole selleks ette nähtud teistsugust

sidevahendit. Kui kokkukutsuja teab või peab teadma, et liikme tegelik elektronposti aadress või

põhikirjaga teate edastamiseks ettenähtud aadress erineb liikmete nimekirja kantust, tuleb teade

saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see jõuaks saaja aadressile tavalise

edastamise korral vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist.“;

17) paragrahvi 42 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole

üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui üldkoosolekul osalevad või

on esindatud kõik liikmed ja nad on nõus üldkoosolekut pidama. Sellisel üldkoosolekul tehtud

otsused on kehtivad ka juhul, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, kiidavad

otsuse heaks.“;

18) paragrahvi 44 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ühistu liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme

ja ühistu vahel sellise tehingu tegemist, milles liikme huvi on vastuolus ühingu huviga, või liikmega

õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või mis tahes õigusvaidluses liikmega ühistu esindaja

määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või nõukogu liikmena

tegutsemise kontrollimist või hindamist. Esindatuse määramisel selle liikme häält ei arvestata.“;

19) paragrahvi 44 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises

sõnastuses:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikest 1 sõltumata võib liige hääletada enda juhatuse liikmeks

valimisel, ametiaja pikendamisel ja tagasikutsumisel, samuti kui otsustatakse temaga juhatuse

liikme lepingu sõlmimist, muutmist või lõpetamist.

(3) Liikmel, kelle hääleõigust piiratakse, on õigus nõuda oma hääle protokollimist.“;

20) paragrahvi 45 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Üldkoosolekul võib ühistu liiget esindada teine isik, kelle esindusõigus on kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis dokumendiga tõendatud.“;

21) paragrahvi 46 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ühistu põhikirjas võib ette näha, kui suure osa ühistu liikmete osavõtul on üldkoosolek

otsustusvõimeline.

(2) Kui üldkoosolekul ei ole kohal või esindatud seaduse või põhikirjaga ettenähtud arv liikmeid

ning üldkoosolek ei ole seetõttu otsustusvõimeline, kutsub kokkukutsuja kolme nädala jooksul

kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek ei või toimuda varem kui kahe

nädala möödumisel eelmise üldkoosoleku toimumisest. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma

otsuseid, sõltumata koosolekul viibivate või esindatud liikmete arvust.“;

22) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole hääletamisel osalenud

hääleõiguslikest ühistu liikmetest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema

häälteenamuse nõuet. Kui otsus tehakse käesoleva seaduse § 53 sätestatud korras, on otsus vastu

28

võetud, kui selle poolt antakse üle poole hääleõiguslike liikmete häältest, kui seaduse või

põhikirjaga ei ole sätestatud suurema häälteenamuse nõuet.“;

23) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 hääletamisel

osalenud hääleõiguslikest ühistu liikmetest või käesoleva seaduse § 53 nimetatud juhul vähemalt

2/3 hääleõiguslike liikmete häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse

nõuet.“;

X

24) paragrahvi 51 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Üldkoosolekul koostatakse seal osalevate liikmete nimekiri, millesse kantakse üldkoosolekul

osalevate liikmete nimi, esindaja puhul ka tema nimi. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku

juhataja ja protokollija, samuti iga üldkoosolekul füüsiliselt kohal olev liige või tema esindaja.

(3) Üldkoosoleku protokollile lisatakse ärakirjad koosolekule esitatud kirjalikest ettepanekutest ja

avaldustest, koosolekul osalenud liikmete nimekirjast ja esindajate esindusõigust tõendavatest

dokumentidest. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele

kirjutab alla selle esitanud isik.“;

25) paragrahvi 51 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 52 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Nõude võib esitada kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates, kui seaduses ei ole ette

nähtud lühemat tähtaega.“;

27) paragrahvi 52 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti ühistu

liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda ka iga juhatuse

või nõukogu liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks

ilmne kahju hüvitamise kohustus. Ühistu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks

tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Vastuväite

protokollimiseta võib ühistu iga liige nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist juhul, kui otsus tehakse

käesoleva seaduse § 53 sätestatud korras.“;

28) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Juhatus on kohustatud viivitamatult teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

üldkoosoleku otsuse vaidlustamisest kõigile liikmetele, kes olid ühistu liikmed otsuse tegemise ajal

ja kes on ühistu liikmed teate koostamise ajal. Teates tuleb ära näidata, kes ja millistel asjaoludel

on otsuse vaidlustanud, asja menetlev kohus ja tsiviilasja number.“;

29) paragrahvi 521 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) üldkoosoleku kokkukutsumisel või otsuse eelnõu saatmisel üldkoosolekut kokku kutsumata on

oluliselt rikutud selleks ettenähtud korda;“;

30) paragrahvi 521 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) liikmete üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses ettenähtud juhul notariaalselt tõestatud.“;

29

31) paragrahvi 521 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui enne kahe aasta möödumist on esitatud kohtule otsuse tühisuse tuvastamise hagi või

kohtumenetluses vastuväide, pikeneb tähtaeg kuni selles kohtumenetluses tehtava kohtulahendi

jõustumiseni.“;

32) paragrahvi 57 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui ühistu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga

kokku lepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks ühistu suhtes

äärmiselt ebaõiglane, võib ühistu kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2 vähendada juhatuse

liikmele makstavaid tasusid ja muid hüvesid.“;

33) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:

„(14) Põhikirjaga võib ette näha juhatuse liikme valimise ja tagasi kutsumise täpsema korra.“;

34) paragrahvi 60 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Juhatuse liige valitakse tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. Juhatuse liikme

ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist

ja pikemaks ajaks kui põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Äriregistrisse kantud juhatuse

liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata äriregistri pidajale.“;

35) paragrahvi 61 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne muutub juhatuse liikme tagasikutsumise,

tagasiastumise või ametiaja lõppemise tõttu ebaõigeks, kohaldatakse äriregistri seaduse §-s 53

sätestatut.“;

36) paragrahvi 66 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Juhatus esitab äriregistrile audiitorite nimekirja, milles on märgitud audiitorite nimed ja

registrikoodid ning nende audiitoritegevuse õiguslik alus.“;

X

37) paragrahvi 89 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Vara võib välja jagada kuue kuu möödumisel ühistu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja

likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel likvideerimise lõpparuande liikmetele

tutvumiseks esitamisest liikmetele teatamisest, kui likvideerimise lõpparuannet ei ole kohtus

vaidlustatud, hagi on läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või asjas on menetlus lõpetatud.“;

38) paragrahvi 93 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel ühistu

lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning mitte varem kui kolme

kuu möödumisel likvideerimise lõpparuande liikmetele tutvumiseks esitamisest liikmetele

teatamisest ja tingimusel, et ei esine muid seadusest tulenevaid takistusi ühistu registrist

kustutamiseks, esitavad likvideerijad avalduse ühistu kustutamiseks äriregistrist. Avaldusele

lisatakse lõppbilanss ja vara jaotusplaan. Avalduses peavad kõik likvideerijad kinnitama, et

likvideerimise lõpparuannet ei ole kohtus vaidlustatud või hagi on läbi vaatamata või rahuldamata

jäetud või asjas on menetlus lõpetatud ning et ühistu võlausaldajate nõuded on rahuldatud või

30

selleks vajalik vara on hoiustatud, samuti et ühistu ei osale poolena üheski käimasolevas

kohtumenetluses.“;

39) paragrahvi 94 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Likvideerijad annavad ühistu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule

usaldusväärsele isikule. Üle kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga personalidokumendid antakse

üle Sotsiaalkindlustusametile. Üle kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga töötervishoiu ja

tööohutusega seotud dokumendid antakse üle Tööinspektsioonile. Arhiiviväärtuslikuks hinnatud

personalitöö isikutoimikud antakse üle Rahvusarhiivile. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat

määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus.

(2) Dokumentide hoidja nimi, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress kantakse äriregistrisse

likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Registripidajale

esitatakse ka dokumentide hoidja kinnitus selle kohta, et ta on nõus olema dokumentide hoidja.

Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel.“.

§ 12. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine

Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 18 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka ajutisel väärtpaberikontol hoitavate

väärtpaberite kohta, mida ei kanta väärtpaberite omaja isiklikule väärtpaberikontole registripidaja

üleskutses määratud tähtaja jooksul või hiljemalt aktsia- või osakapitali vähendamise

otsustamiseks kokku kutsutud üldkoosoleku või osanike koosoleku päevaks. Registripidaja

kustutab ajutisel väärtpaberikontol hoitavad aktsiad või osad emitendi üldkoosoleku või osanike

koosoleku otsuse alusel.“.

§ 13. Äriregistri seaduse muutmine

Äriregistri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Füüsilise isiku elukohana peab registripidajale esitama ja kantakse registrisse kohaliku

omavalitsuse üksus, kus ta elab. Juriidilise isiku asukohana peab registripidajale esitama ja

kantakse registrisse kohaliku omavalitsuse üksus, kus ta asub.“;

X

X

X

2) paragrahvi 26 lõike 1 punktist 7 jäetakse välja tekstiosa „, sealhulgas teave Eestis tunnustatud

välisriikide ärikeeldude kohta“;

3) paragrahvi 26 lõike 1 punktis 11 asendatakse sõna „arvamus“ sõnaga „aruanne“;

4) paragrahvi 30 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

31

„Äriregistris andmete avalikustamise eesmärk on õiguskäibe jaoks juriidiliste isikute kohta

usaldusväärse info andmine ja läbipaistvuse tagamine.“;

X

5) paragrahv 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 35. Registriandmete ja dokumentide säilitamine

(1) Registriandmeid ja dokumente säilitatakse kümme aastat alates käesoleva seaduse § 2 lõikes 1

nimetatud juriidilise isiku, füüsilisest isikust ettevõtja või filiaali äriregistrist kustutamisest,

esmakandeavalduse rahuldamata jätmisest või tagasivõtmisest.

(2) Registriandmete ja dokumentide säilitamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.“;

X

6) seadust täiendatakse §-ga 371 järgmises sõnastuses:

㤠371. Kandeavalduse esitamine ja kande tegemine osanike nimekirjas

(1) Osanike nimekirjas kande tegemise avalduse võib esitada kandest puudutatud isik. Avalduses

peab olema väljendatud soov kande tegemiseks. Kandeavalduse esitamise õigus on:

1) osanikul või isikul, kellele osa üle antakse;

2) osa pandipidajal või isikul, kellele pant üle antakse;

3) osa pärijal;

4) kohtutäituril või muul isikul, kes seaduses ette nähtud juhtudel taotleb keelumärke kandmist

osanike nimekirja;

5) muul seaduses sätestatud isikul.

(2) Puudutatud isiku kandeavaldust võib asendada tema notariaalselt kinnitatud nõusolek või

jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega kohustatakse isikut esitama

avaldust või anda nõusolek.

(3) Puudutatud isiku kandeavaldus esitatakse käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud korras.

(4) Osa ülemineku või pantimise kandeavaldusele tuleb lisada järgmised kande aluseks olevad

dokumendid:

1) käsutustehing;

2) põhikirjas või seaduses viidatud nõusolekud;

3) pärimistunnistus;

4) muud seaduses ettenähtud dokumendid.

(5) Osa ülemineku kandeavalduse läbivaatamisel selgitab kohtunikuabi välja, kas:

1) on esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumendid, mis vastavad nõutavale

vormile;

2) osa võõrandamiseks või pantimiseks on ettenähtud põhikirjalised piirangud, mis takistavad

kande tegemist;

32

3) osanike nimekirja on kantud keelumärge, mis takistab kande tegemist;

4) on muid tehingust või seadusest tulenevaid takistusi kande tegemiseks.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust ja sellele lisatud dokumente säilitatakse

registritoimikus.“;

X

7) paragrahvi 41 lõikes 2 jäetakse välja sõna „juriidiliselt“;

8) paragrahvi 42 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõna „isikuandmeid“ tekstiosaga „isiku- või

registriandmeid“;

9) paragrahvi 42 lõike 3 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „või rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud kontole“;

10) paragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Allkirja võib asendada registripidaja kvalifitseeritud e-templiga.“;

X

11) paragrahvi 47 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) tõend piiriülese ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise kohta.“;

12) paragrahvi 53 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „juriidilisele“;

13) paragrahvi 53 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kande tegemise avalduse puudumine ei vabasta avalduse esitama pidanud isikut kohustusest

tasuda kande tegemiseks ettenähtud riigilõiv.“;

14) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Õiguslikku tähendust mitteomavad kirjavead ja muud ilmsed eksimused parandab

registripidaja omal algatusel ning vabastab isiku määrusega riigilõivu tasumisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 597 lõikes 4 sätestatut ei kohaldata.“;

15) paragrahvi 54 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 54. Kande tegemine automatiseeritult“;

16) paragrahvi 54 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kandemäärust võib vormistada või kande eeldusi kontrollida infosüsteemi vahendusel ilma

äriregistri nimel tegutseva isiku vahetu sekkumiseta automatiseeritult. Automatiseerimine viiakse

läbi valdkonna eest vastutava ministri määratud korras.“;

17) paragrahvi 54 täiendatakse lõigetega 11 – 13 järgmises sõnastuses:

„(11) Automaatses kandemääruses või kande eelduste automatiseeritult kontrollimisel märgitakse,

et määrus on tehtud automaatselt ja määruses näidatakse registripidaja kontaktandmed. Määrus

kinnitatakse registripidaja kvalifitseeritud e-templiga.

33

(12) Automaatse kandemääruse tegemisel või kande eelduste kontrollimisel tuleb määruses

märkida nende andmekogude nimetused, milles sisalduvaid isikuandmeid kande eelduste

kontrollimisel või kandemääruse tegemisel kasutati, ning andmed kasutatud infosüsteemi kohta.

Automaatsele kandemäärusele lisatakse kasutatud otsustuspõhimõtete ja kriteeriumide selgitus

sellises ulatuses, mis võimaldab menetlusosalisel mõista otsuse aluseid. Infosüsteemis peab olema

võimalik automatiseeritud menetlust tagantjärele kontrollida.

(13) Määruskaebuse menetlemine automatiseeritult ei ole lubatud.“;

18) paragrahvi 54 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 54 lõiget 3 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„5) kontrollida käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud korras osaühingu kiirmenetluses asutamisel

avaldaja valitud ärinime vastavust äriseadustiku §-des 9, 11 ja 12 sätestatud nõuetele;

6) lihtsustada likvideerimismenetlusega seotud avalduste esitamise korda e-äriregistris.“;

20) paragrahvi 54 lõike 5 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „riigilõivuvabalt“;

21) paragrahvi 54 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „riigilõivuvabalt“;

22) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva seaduse § 57 lõike 1 alusel määratud trahvi sissenõudmisega seotud täitemenetlus

ei ole juriidilise isiku kustutamist välistavaks asjaoluks.“;

23) paragrahvi 60 lõiget 4 täiendatakse pärast teist lauset lausega järgmises sõnastuses:

„Nõusoleku võib anda ka juhul, kui ainus nõue juriidilise isiku vastu on käesoleva seaduse § 57

lõike 1 alusel määratud trahvi nõue.“.

X

X

§ 14. Rakendussäte

(1) Käesoleva seaduse § 1 punkte 130 ja 131 ning § 7 punkti 2 kohaldatakse ka enne käesoleva

seaduse jõustumist asutatava äriühingu nimele avatud kontole, rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse § 27 2. lõikes nimetatud kontole ja deposiidina registripidaja kontole tasutud

osa- või aktsiakapitali, samuti osa- või aktsiakapitali ületava summa suhtes.

(2) Käesoleva seaduse § 2 punktid 3 ja 4 ning § 13 punkt 5 jõustuvad 2027. aasta 1. aprillil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

34

Tallinn, „…“ ……………2025. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………2025. a

(allkirjastatud digitaalselt)