| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 8-2/9021 |
| Registreeritud | 01.12.2025 |
| Sünkroonitud | 02.12.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus) |
| Toimik | 8-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
| Vastutaja | Signe Teiv (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Avaliku õiguse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Riigikantselei [email protected] Ettepanek Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamiseks 750 SE kohta Justiits- ja Digiministeerium, tutvunud Riigikogu liikme Andrei Korobeiniku k.a 3. novembril algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse ja Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (750 SE) ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi k.a 27. novembril edastatud seisukohaga eelnimetatud eelnõu kohta, teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Eelnõuga soovitakse sätestada, et kui isik on valitud Riigikogu liikmeks või Euroopa Parlamendi liikmeks, siis ei saa ta samal ajal jätkata volikogu liikmena valla- või linnavolikogus. Volikogu liikme staatus peatub seniks, kuni isik on Riigikogu liige või Euroopa Parlamendi liige. Eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk tagada esindusdemokraatia selgus ning vältida olukordi, kus üks isik täidab samaaegselt mitut poliitilist mandaati erinevatel tasanditel. Riigikogu ja Euroopa Parlamendi liikme ülesanded on olemuslikult riikliku või rahvusvahelise iseloomuga, samas kui valla- ja linnavolikogu liikme vastutus on suunatud kohaliku elu korraldamisele ja kogukonna huvide kaitsele. Nende kahe rolli samaaegne täitmine võib seletuskirja kohaselt tekitada huvide konflikti ning vähendada selgust selles, kelle huvides ja millisel tasandil tehakse otsuseid. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tegi ettepaneku eelnõu mitte toetada: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium nõustub, et Riigikogu ja Euroopa Parlamendi liikmete lubamisega kohaliku omavalitsuse volikogusse on kasvanud valimiskampaanias üleriigiliste teemade ülekaal. Samas ei kattu põhiseaduse §-s 65 sätestatud Riigikogu ülesanded ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 22 sätestatud volikogu ülesanded ehk kummalgi organil on seadusest tulenevalt oma pädevused, mis ei lange olemuselt kokku ega tohiks seetõttu tekitada põhimõttelisi rollikonflikte. Võimalikke üheaegselt erinevate mandaatide teostamisest tulenevaid huvide konflikte aitavad maandada korruptsioonivastasest seadusest tulenevad meetmed1. Samuti märkis Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, et rollide põrkumise riskid Euroopa Parlamendi liikme mandaadiga on veelgi minimaalsemad kuna Euroopa Parlamendi töös ei saa ilmselt tulla ette olukordi, kus käsitletakse liikmesriigi konkreetse kohaliku omavalitsuse üksusega seotud küsimusi. Lisaks, arvestades Riigikogu ning valla- ja linnavolikogu liikmete mandaatide koguhulka (Eesti kohaliku omavalitsuse volikogudes on kokku 1684 volikogu liiget) ja Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmete arvu (7), ei ole võimalik, et Riigikogu liikmetest või Euroopa Parlamendi liikmetest volikogude liikmed võiksid hakata volikogudes domineerima ning võim võiks kontsentreeruda Riigikogu liikmete ja Euroopa Parlamendi liikmete kätte. Justiits- ja Digiministeerium teeb ettepaneku eelnõu mitte toetada:
1 Huvide konflikti või selle riski vähendamiseks või maandamiseks kasutatakse tegevus- ja toimingupiiranguid, enesetaandamise kohustust, huvide avaldamist, eetikakoodekseid, sõltumatuid komisjone jne. Meetmeid on täpsemalt selgitatud Riigikogus 7. juunil 2016. a vastu võetud Riigikogu liikme staatuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (181 SE) seletuskirjas.
Teie 05.11.2025 nr 2-5/02030, RIIGIKOGU/25-1216/-2T
Meie 01.12.2025 nr 8-2/9021
2
Kahe mandaadi ühildamine, mis on poliitikas tuntud kui nn "kahe tooli põhimõte", taastati Eestis 2017. aastal ja nii Õiguskantsler kui ka Riigikohus2 on leidnud, et Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme mandaatide ühildamine ja seadusemuudatus, mis selle ühildamise uuesti lubas3, on põhiseadusega kooskõlas. Üks olulisemaid argumente kahe mandaadi ühildamise säilitamiseks on seadusloome kvaliteedi tõus läbi vahetu tagasiside. Riigikogu liige, kes osaleb aktiivselt kohaliku volikogu töös, näeb oma silmaga, kuidas vastuvõetud seadused päriselus rakenduvad. Ta tajub vahetult bürokraatlikke takistusi ja seaduselünki, mis võimaldab tal Riigikogus algatada vajalikke muudatusi operatiivselt. See vähendab teoreetilise ja elukauge seadusloome riski, muutes riigijuhtimise paindlikumaks ja praktilisemaks. Lisaks aitab Riigikogu liikmete kaasamine kohalikku ellu vähendada poliitilist võõrandumist, sest kohalikus volikogus peab saadik tegelema inimeste igapäevaste ja käegakatsutavate muredega, alates teede olukorrast kuni lasteaiakohtadeni. See hoiab poliitikut kontaktis reaalsusega ja sunnib teda vastutama oma valijate ees palju vahetumalt kui riiklikul tasandil. Ei saa unustada ka Eesti kui väikeriigi eripära – meie inimressurss on piiratud. Keelates Riigikogu
liikmetel osaleda kohalikus töös, jätaksime kohalikud omavalitsused ilma paljudest võimekatest
liidritest ja nende kompetentsist. Riigikogu liikmed toovad volikogudesse laiema riigimeheliku pilgu ja
juriidilise kogemuse, samal ajal kui kohalik kogemus rikastab nende tööd parlamendis.
Kokkuvõttes on küsimus ka valija usalduse austamises. Kui kodanikud on andnud oma hääle poliitikule, soovides näha teda panustamas nii kodukoha kui ka riigi arengusse, siis on demokraatlik võimaldada tal seda mandaati täita. See süsteem ei ole huvide konflikt, vaid võimalus luua tugevam ja sidusam Eesti, kus riiklik strateegia ja kohalikud vajadused käivad ühte jalga. Lõpetuseks toome välja, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium leidis siiski, et kohaliku omavalitsuse volikogu, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste seadustes võiks edaspidi kaaluda ühtse reegli sätestamist, mille järgi iga järgmine mandaat tühistab eelmise. Eesmärgipärane oleks saavutada olukord, kus ühte või teise valitavasse organisse kandideerijatele ei jää peale valimisi võimalust hoida kõrvale poliitilisest vastutusest ning need, kes said valijatelt mandaadi, peavad seda ka kandma. Selle ettepaneku rakendamine nõuab aga laia poliitilist konsensust, milles ei ole hetkel kokku lepitud. Justiits- ja Digiministeerium kujundab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelkirjeldatud ettepanekule arvamuse siis, kui hakatakse selle rakendamist reaalselt kaaluma. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Signe Teiv 58843859 [email protected]
2 16. mai 2017. aasta otsus nr 3-4-1-11-16. 3 Riigikogu liikme staatuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (181 SE).
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|