| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 3-4/3834-2 |
| Registreeritud | 01.12.2025 |
| Sünkroonitud | 02.12.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 3 Teabehalduse korraldamine |
| Sari | 3-4 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused |
| Toimik | 3-4/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Hoiu-laenuühistute Liit ja liiduvälised Hoiu-laenuühistud |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Hoiu-laenuühistute Liit ja liiduvälised Hoiu-laenuühistud |
| Vastutaja | Marie Allikmaa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Lugupidamisega
Raha HLÜ juhatuse esimees
Alar East
Tel. (+372) 58454693
Käesolev e-kiri ja selle lisad on konfidentsiaalsed. Juhul, kui Te ei ole e-kirja määratud adressaat, palume Teil sellest meile viivitamatult teada anda ja e-kiri koos lisadega kustutada. Käesoleva e-kirja loata avalikustamine, kopeerimine, levitamine või selle sisu muul viisil kasutamine on rangelt keelatud.
The content of this email, including all attachments, is confidential. If you are not the intended recipient hereof, please notify us immediately and delete this email! Any unauthorized disclosure, copying, distribution or any other use of its content is strictly prohibited.
From: Thomas Auväärt - RAM <[email protected]>
Sent: Tuesday, November 25, 2025 3:08 PM
To: [email protected]; Kambja HLÜ <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Indrek Saapar <[email protected]>; Jaak Tõrs <[email protected]>; Siim Tammer <[email protected]>;
Kristina Zorin <[email protected]>; Märt-Martin Arengu <[email protected]>; Angelika Ruubel <[email protected]>
Cc: Kristo Varend <[email protected]>; Anastasia Nõmmik - RAM <[email protected]>
Subject: RE: Hoiu-laenuühistu seaduse muudatused (eelnõu 671 SE)
Tere,
oleme Rahandusministeeriumi poolt koostanud ettepanekud hoiu-laenuühistu seaduse muutmise jt teiste seaduste muutmise seaduseelnõu 671 SE muutmiseks või täiendamiseks (Eelnõu - Riigikogu). Oleme need koostanud eelkõige 4.11 rahanduskomisjonis toimunud arutelu ja rahanduskomisjonile esitatud kirjaliku tagasiside põhjal.
Paluksime nende ettepanekute kohta teie arvamusi võimaluse korral hiljemalt järgmise nädala esmaspäevaks (ehk 1. detsembriks). Selle põhjal saaksime täiendavalt kaaluda/hinnata nende ettepanekute muutmise või täiendamise vajadust, et mis kujul need siis lõplikult rahanduskomisjonile esitada.
Tervitades,
|
Thomas Auväärt |
From: Kristo Varend <[email protected]>
Sent: Monday, November 3, 2025 2:58 PM
To: [email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
Kambja HLÜ <[email protected]>;
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected]
Cc: Rahanduskomisjoni staff <[email protected]>
Subject: Hoiu-laenuühistu seaduse muudatused (eelnõu 671 SE) rahanduskomisjoni 4. novembri istungil
Austatud koostööpartnerid!
Oleme saanud info, et homsel rahanduskomisjoni istungil osaleb hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 671 SE arutelu juures Audiitorkogu, Eesti Panga, Eesti Hoiu-Laenuühistute Liidu, Kambja Hoiu-Laenuühistu, Maaelu Edendamise Hoiu-Laenuühistu, Raha Hoiu-Laenuühistu, Tallinna Hoiu-Laenuühistu ja Tartu Hoiu-Laenuühistu esindaja.
Selleks, et arutelul oleks võimalik keskenduda olulisele, edastame manusena Rahandusministeeriumi seisukohad komisjonile laekunud pöördumiste kohta.
Lugupidamisega
Kristo Varend
Riigikogu rahanduskomisjoni nõunik
T: +372 631 6426
Riigikogu. Lossi plats 1a, 15165 Tallinn.
_____________________________________________
From: Kristo Varend
Sent: Monday, October 27, 2025 4:39 PM
To: '[email protected]' <[email protected]>;
'[email protected]' <[email protected]>;
'[email protected]' <[email protected]>;
'[email protected]' <[email protected]>;
'[email protected]' <[email protected]>;
'[email protected]' <[email protected]>;
'[email protected]' <[email protected]>;
'[email protected]' <[email protected]>;
'[email protected]' <[email protected]>;
'[email protected]' <[email protected]>
Cc: Rahanduskomisjoni staff <[email protected]>
Subject: Hoiu-laenuühistu seaduse muudatused (eelnõu 671 SE) rahanduskomisjoni 4. novembri istungil
Audiitorkogu
Eesti Hoiu-Laenuühistute Liit
Eesti Pank
Finantsinspektsioon
HLÜ Geldex Eesti
Kambja Hoiu-Laenuühistu
Maaelu Edendamise Hoiu-Laenuühistu
Raha Hoiu-Laenuühistu
Tallinna Hoiu-Laenuühistu
Tartu Hoiu-Laenuühistu
Hea koostööpartner!
Riigikogu rahanduskomisjon arutab järgmisel teisipäeval, 4. novembril hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 671 SE. Eelnõu lähtub soovist suurendada hoiu-laenuühistute läbipaistvust ja liikmete aktiivsust ning suunata ühistud tõhusama järelevalve all toimivasse panga või ühistupanga vormi.
Arutelu käigus soovib komisjon kuulata ära eelnõu kohta arvamust avaldunud huvigruppide põhiseisukohad. Komisjoni esimehe kutsel on istungile oodatud igast organisatsioonist üks esindaja. Eelnõu 671 SE arutelu algus on kavandatud kella 14.00-ks. Istungil osalemise soovist palume teatada hiljemalt esmaspäeval, 3. novembril kella 10.00-ks e-posti aadressile [email protected]. Palun teatage meile oma esindaja nimi, isikukood ning võimalusel osaleja ametinimetus. Istungil osalejal palume kaasa võtta isikut tõendav dokument ja tulla Riigikogu vestibüüli 15 minutit enne arutelu algust, et läbida turvakontroll. Osalejatele tullakse vestibüüli vastu.
Istungil on võimalus tutvustada organisatsiooni põhiseisukohti kõnealuse eelnõu reguleerimisalasse jäävates küsimustes kuni viie minuti jooksul. Seisukohtade ärakuulamise järel saavad komisjoni liikmed esitada osalejatele täpsustavaid küsimusi. Arutelu juurde on kutsutud ka Rahandusministeeriumi esindajad.
Eelnõu menetlusteabe ja -dokumentidega, sh laekunud ettepanekute ja arvamustega on võimalik tutvuda Riigikogu veebilehel eelnõu 671 SE kaardil.
Lugupidamisega
Kristo Varend
Riigikogu rahanduskomisjoni nõunik
T: +372 631 6426
Riigikogu. Lossi plats 1a, 15165 Tallinn.
VASTUS MUUDATUSETTEPANEKUTELE
Hoiu-laenuühistute eepanekud ja seisukohad
Täname Rahandusministeeriumi esitatud muudatuseepanekute eest ja juhime tähelepanu, et ühistute
pakutud variandid on jäetud kõik arvestamata!. Paraku tuleb tõdeda, et pakutud täiendused ei muuda
eelnõu olemuslikult ega kõrvalda selle süsteemseid puudusi. Tegemist ei ole lahendusega, vaid üksnes
tähtaegade ja sõnastuste kohendamisega, mis ei peata hoiu-laenuühistute sektori kohest hääbumist.
Käesoleva eelnõu terviklahenduse puhul on selge, et see tuleb sellisel kujul kõrvale jäa ning koostada
sisuliselt uus raamis+k, mis arvestab ühistulise tegevusvormi olemust, proportsionaalsust ja liikmete
tegelikke vajadusi. Juhime tähelepanu, et menetluses oleva eelnõuga riivatakse PS § 31, § 48, § 32 ja § 12
tagatud põhiõigusi ja tõlgendatakse vääralt CRD art 2(5)(7). HLÜ-d on CRD kohaldamisalast välja jäetud!
Riik ei tohi regulatsiooniga muuta organisatsiooni olemust.
Riigikohus on rõhutanud, et regulatsioon ei tohi muuta organisatsiooni sisulist tegevusmudelit selliselt,
et selle liikmete põhiõigused muutuvad sisutuks (5-17-42).
HLÜde puhul on oht, et eelnõu muudab ühistulise mudeli kommertspangaks – see on vastuolus
ühinemisvabaduse ja omandiõigusega.
Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et erialaspetsiifilisi norme tuleb luua lähtuvalt valdkonna tegelikust
olemusest, mie kopeerida teiste sektorite regulatsiooni. Seadus ei tohi võa ärivormilt selle
majanduslikku või organisatsioonilist sisu.
Omandiõiguse ja eevõtlusvabaduse piirang ei tohi viia majandusüksuse tegevuse võimatuks
muutmiseni.
Riigikohus on leidnud, et riik ei tohi kehtestada regulatsioone, mis muutuvad sisuliselt varjatud keeluks
(3-3-1-84-12).
Ees+ rahvaarv on ligikaudu 1,3 miljonit inimest, millest hoiu-laenuühistute liikmeid on kokku umbes 12
000 – ning liikmeskonna arv on aastate jooksul pigem vähenemise kui kasvamise trendis.
Sellises olukorras tekib küsimus:
kas avalik huvi tões! nõuab nii ulatuslikku ja piiravat sekkumist?
HLÜd ei ole süsteemselt olulised finantsins+tutsioonid.
Nende mõju finantsstabiilsusele on marginaalne.
Sektor on väike ja lokaalne.
Riigil puudub tõenduspõhine analüüs, mis näitaks, et HLÜde tegevus ohustab Ees+
finantssüsteemi toimimist.
Avalik huvi ei saa piirduda üksikjuhtumite põhjal loodud muljega – avalik huvi peab olema oluliselt
kaalukas, tõendatud ja proportsionaalne.
Praeguseks seda analüüsi ei ole. Seetõu ei ole õigustatud ka sellises mahus õiguste piiramine.
Eelnõu loob ebaõiglust: väikesed HLÜ-d ei saa ühistupangaks ja tegelikult ei ole selleks kellelgi
võimalust
Eelnõu üks vastuolulisemaid säeid on see, et:
väikesed HLÜd ei saa ühistupanga staatust;
eelduslikult saavad seda taotleda vaid kuni 2–3 suuremat ühistut,
kuid sektor on korduvalt ja üheselt öelnud, et ühistupangaks ei kavatse minna ükski HLÜ.
See tähendab, et eelnõu ehitab üles struktuuri, mis tegelikult ei rakendu, ning seega on kogu reformi
kontseptsioon:
ebarealistlik,
läbimõtlemata,
põhjendamatu.
Kui ükski ühistu ei plaani ühistupangaks minna, siis rajatakse seadusse „surnud regulatsioon“, mis ei
lahenda ühtegi probleemi, kuid seab ühistutele täiendavad kulud ja piirangud.
Esitame alljärgnevalt oma täiendavad eepanekud, mille eesmärk on suurendada sektori läbipaistvust,
hoida ära väärkasutusi, kaitsta liikmeid ning tagada hoiu-laenuühistute jätkusuutlik toimimine.
1. Volituste keelamine ja juhtorganite vastutuse selgem määratlemine
Peame oluliseks täpsustada volitusnorme ja keelata volituste andmine viisil, mis võib seada ohtu liikmete
vara või ühistu tegevuse jätkusuutlikkuse. Eelistame lahendust, kus:
volituste andmine või delegeerimine olulistes majanduslikes küsimustes on keelatud;
olulised tehingud (sh varade müük, investeeringud väljaspool põhitegevust) nõuavad liikmete
tugevdatud kontrolli ja kinnitust.
Selline lähenemine loob ühistutes tugevama sisekontrolli ja vähendab väärkasutuste ning varade
väljaviimise riski.
2. Varade mahu piir – 50 miljonist eurost alates üleminek ühistupangaks
Toetame põhimõtet, et:
hoiu-laenuühistu, mille varade maht ületab 50 miljonit eurot, peab ülemineku korras muutuma
ühistupangaks.
Selline lävend tagab, et suuremad ja laiapõhjalisemad ühistud tegutsevad tugevama järelevalve all ning
rakendavad krediidiasutustele kohaseid riskikontrollimeetmeid.
Samal ajal säilib võimalus väiksematel ühistutel jätkata senises vormis, täites oma kogukondlikku rolli.
Juhime tähelepanu, et paljud väiksemad ühistud ei ole aastaid kasvanud ning piiravad teadlikult oma
tegevust.
3. HLÜ nime kasutamise piiramine tegevusloa puudumisel
Leiame, et:
hoiu-laenuühistu nime kasutamine tuleb siduda rahapesu andmebüroo (RAB) tegevusloa
olemasoluga.
See vähendab petuskeemide tekkimise võimalust, kaitseb tarbijaid ja suurendab finantssektori
usaldusväärsust.
Praegu on turul mitmeid ühistuid, kes kasutavad HLÜ nime, kuid kellel puudub vastav tegevusluba – see
on eksitav ja ohtlik.
4. Uute hoiu-laenuühistute loomise eelnev kooskõlastamine Ees! Hoiu-laenuühistute Liiduga
Peame vajalikuks, et:
uue HLÜ asutamine toimub Ees+ Hoiu-laenuühistute Liidu eelneva heakskiiduga, mille käigus
hinnatakse äriplaani, juhtkonna pädevust ja riskide taset;
liidu heakskiit on eelduseks tegevusloa taotlemisele.
Liidu roll sektorisisese standardi ja kvaliteedikontrolli hoidjana aitab väl+da ebapädevate, ebausutavate
või riskantsete ühistute tekkimist.
5. Liikme teadlikkus – kohustuslik omakäeline kinnitus riikliku taga!se puudumise kohta
Toetame selgesõnalist regulatsiooni, mille kohaselt:
iga uus liige annab omakäeliselt allkirjastatud kinnituse, et mõistab riikliku hoiuste tagamise
puudumist ja kaasnevaid riske.
See lihtne, kuid oluline samm vähendab väärarusaamu ning tagab, et liikmed teevad informeeritud
otsuseid.
Kinnituste olemasolu peab olema auditeeritav ning audiitor kontrollib seda oma töö käigus.
6. Liikmete ak!ivse osaluse nõue
Hoidu-laenuühistu olemus põhineb liikmete ühistegevusel. Seetõu teeme eepaneku:
lisada seadusesse nõue, et liige osaleb ak+ivselt ühistu tegevuses (üldkoosolekud, komisjonid,
töörühmad või muu panus).
Ak+ivne osalus tugevdab ühistulist demokraa+at, vähendab omaniku-/juhtkonnariski ning hoiab ära
olukorrad, kus ühistut juhitakse liikmetest mööda.
7. Audiitorkontrolli ja revisjonikomisjoni üheaegne nõue ei ole põhjendatud
Seaduse muudatuseepanekute kohaselt nähakse ee audiitori eritöö kohustus vähemalt kord aastas.
Sellisel juhul ei ole enam mõistlik hoida samal ajal Hoiu-laenuühistu seaduses revisjonikomisjoni nõuet,
kuna:
tegemist on tegevuste olulise dubleerimisega;
revisjonikomisjoni ja audiitori töö sisu kaub suures osas;
ühistutele tekitatakse topelt kulu ja ebaproportsionaalne halduskoormus.
Seega on põhjendatud revisjonikomisjoni nõude kaotamine.
8. Osamaksu väljamakse pikendamine 5 aastalt 7 aastale ei ole sisuline lahendus
Muudatuseepanekus sisalduv osamaksu väljamakse tähtaegade pikendamine ei ole sektorile tegelik
leevendus, kuna:
osamaks jaguneb kahte liiki:
(1) kohustuslik liikmeks astumise osamaks ning
(2) laenu taotlemiseks makstav lisamaks, kuna laenu ei saa taotleda 20-kordselt osamaksu
suhtes;
laenuga seotud osamaksu ei ole võimalik kinni hoida, vaid see tuleb vajadusel tasaarveldada
laenusummaga või tagastada pärast laenu lõppemist;
osamaks on seetõu sisult vola+ilne, mie püsiv kapital nagu eelnõu eeldab.
Seega ei loo 7-aastaseks pikendamine ühistutele tegelikku kapitalipuhvrit ega toeta likviidsusjuh+mist.
9. Audiitori määramise regulatsioon vajab muutmist – praegune nõue ei tööta
HLÜ seaduse kohaselt kinnitab üldkoosolek audiitori kolmeks aastaks. Prak+kas ei ole see säte
rakendatav, sest:
audiitoril on ala+ õigus töö tegemisest taganeda,
ühistu peab seejärel leidma uue audiitori,
uus audiitor tuleb jälle üldkoosolekul kinnitada, mis tekitab viivitusi ja halduskoormust.
Et väl+da auditeerimise katkemist ja tagada järelevalve järjepidevus, teeme eepaneku:
muuta audiitori 3-aastane ame+aeg siduvaks ka audiitorile, või
eemaldada üldkoosoleku kinnitamise nõue ja võimaldada juhatusel audiitorit määrata ning
vahetada, tagades siiski läbipaistvuse ja liikmete informeerituse.
Mõlemad variandid oleksid toimivad ja kooskõlas teiste finantssektori üksuste prak+katega.
10. Üldine hinnang eelnõule ja sektori valmisolek muudatusteks
Lähtudes eeltoodust ja korrates meie varasemaid seisukoh+ rõhutame, et hoiu-laenuühistud toetavad
sisulisi ja läbimõeldud muudatusi, mis aitavad tagada sektori jätkusuutlikkuse, tõsta liikmete kaitset ning
väl+da nn ebameeldivaid juhtumeid, mida on varasemates aruteludes korduvalt esile toodud.
Kuigi ühistud on valmis tegema koostööd ja panustama kaasaegsema regulatsiooni loomisesse, tuleb
nen+da, et ministeeriumi poolt esitatud eelnõu pakutud kujul ei täida seda eesmärki. Tuginedes esitatud
muudatuseepanekutele ja nende põhjendustele oleme jätkuvalt seisukohal, et:
eelnõu on koostatud ebapiisava erialase pädevusega;
kavandatud lahendused ei arvesta sektori toimimise eripärasid, liikmete rolli ega ühistulise
mudeli alustalasid;
eelnõu ulatus ja sisu ei toeta tegelikku probleemi lahendamist, vaid tekitab uusi takistusi ja
halduskoormust;
muudatused ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõega ega rahvusvaheliselt tunnustatud
ühistuliste finantsasutuste regula+ivse raamis+kuga.
Lisaks on oluline rõhutada, et liige ei ole hoiu-laenuühistu klient, vaid osanik ehk omanik, kelle õiguste,
kohustuste ja rolli mõtestamisel peab seadusandja lähtuma ühistulise eevõtluse põhimõtetest, mie
kommertspanga mudelist.
Seetõu ei ole võimalik eelnõu praegusel kujul toetada ning vajalik on põhjalik sisuline ümbertöötamine,
mie üksnes tehnilised parandused või tähtaegade nihutamine.
Kokkuvõte
Esitatud eepanekud:
tugevdavad liikmete kaitset;
vähendavad väärkasutuste ja peuste riski;
toetavad HLÜ-de jätkusuutlikku arengut;
loovad selgema ja proportsionaalsema sektorisisese regulatsiooni;
suurendavad läbipaistvust ning taastavad usaldusväärsuse.
Oleme valmis edasiseks sisuliseks aruteluks ning eelnõu põhjalikuks ümberkujundamiseks koostöös
Rahandusministeeriumi ja Riigikogu rahanduskomisjoniga.
Lugupidamisega,
Ees+ Hoiu-laenuühistute Liit ja liiduvälised Hoiu-laenuühistud
VASTUS MUUDATUSETTEPANEKUTELE
Hoiu-laenuühistute eepanekud ja seisukohad
Täname Rahandusministeeriumi esitatud muudatuseepanekute eest ja juhime tähelepanu, et ühistute
pakutud variandid on jäetud kõik arvestamata!. Paraku tuleb tõdeda, et pakutud täiendused ei muuda
eelnõu olemuslikult ega kõrvalda selle süsteemseid puudusi. Tegemist ei ole lahendusega, vaid üksnes
tähtaegade ja sõnastuste kohendamisega, mis ei peata hoiu-laenuühistute sektori kohest hääbumist.
Käesoleva eelnõu terviklahenduse puhul on selge, et see tuleb sellisel kujul kõrvale jäa ning koostada
sisuliselt uus raamis+k, mis arvestab ühistulise tegevusvormi olemust, proportsionaalsust ja liikmete
tegelikke vajadusi. Juhime tähelepanu, et menetluses oleva eelnõuga riivatakse PS § 31, § 48, § 32 ja § 12
tagatud põhiõigusi ja tõlgendatakse vääralt CRD art 2(5)(7). HLÜ-d on CRD kohaldamisalast välja jäetud!
Riik ei tohi regulatsiooniga muuta organisatsiooni olemust.
Riigikohus on rõhutanud, et regulatsioon ei tohi muuta organisatsiooni sisulist tegevusmudelit selliselt,
et selle liikmete põhiõigused muutuvad sisutuks (5-17-42).
HLÜde puhul on oht, et eelnõu muudab ühistulise mudeli kommertspangaks – see on vastuolus
ühinemisvabaduse ja omandiõigusega.
Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et erialaspetsiifilisi norme tuleb luua lähtuvalt valdkonna tegelikust
olemusest, mie kopeerida teiste sektorite regulatsiooni. Seadus ei tohi võa ärivormilt selle
majanduslikku või organisatsioonilist sisu.
Omandiõiguse ja eevõtlusvabaduse piirang ei tohi viia majandusüksuse tegevuse võimatuks
muutmiseni.
Riigikohus on leidnud, et riik ei tohi kehtestada regulatsioone, mis muutuvad sisuliselt varjatud keeluks
(3-3-1-84-12).
Ees+ rahvaarv on ligikaudu 1,3 miljonit inimest, millest hoiu-laenuühistute liikmeid on kokku umbes 12
000 – ning liikmeskonna arv on aastate jooksul pigem vähenemise kui kasvamise trendis.
Sellises olukorras tekib küsimus:
kas avalik huvi tões! nõuab nii ulatuslikku ja piiravat sekkumist?
HLÜd ei ole süsteemselt olulised finantsins+tutsioonid.
Nende mõju finantsstabiilsusele on marginaalne.
Sektor on väike ja lokaalne.
Riigil puudub tõenduspõhine analüüs, mis näitaks, et HLÜde tegevus ohustab Ees+
finantssüsteemi toimimist.
Avalik huvi ei saa piirduda üksikjuhtumite põhjal loodud muljega – avalik huvi peab olema oluliselt
kaalukas, tõendatud ja proportsionaalne.
Praeguseks seda analüüsi ei ole. Seetõu ei ole õigustatud ka sellises mahus õiguste piiramine.
Eelnõu loob ebaõiglust: väikesed HLÜ-d ei saa ühistupangaks ja tegelikult ei ole selleks kellelgi
võimalust
Eelnõu üks vastuolulisemaid säeid on see, et:
väikesed HLÜd ei saa ühistupanga staatust;
eelduslikult saavad seda taotleda vaid kuni 2–3 suuremat ühistut,
kuid sektor on korduvalt ja üheselt öelnud, et ühistupangaks ei kavatse minna ükski HLÜ.
See tähendab, et eelnõu ehitab üles struktuuri, mis tegelikult ei rakendu, ning seega on kogu reformi
kontseptsioon:
ebarealistlik,
läbimõtlemata,
põhjendamatu.
Kui ükski ühistu ei plaani ühistupangaks minna, siis rajatakse seadusse „surnud regulatsioon“, mis ei
lahenda ühtegi probleemi, kuid seab ühistutele täiendavad kulud ja piirangud.
Esitame alljärgnevalt oma täiendavad eepanekud, mille eesmärk on suurendada sektori läbipaistvust,
hoida ära väärkasutusi, kaitsta liikmeid ning tagada hoiu-laenuühistute jätkusuutlik toimimine.
1. Volituste keelamine ja juhtorganite vastutuse selgem määratlemine
Peame oluliseks täpsustada volitusnorme ja keelata volituste andmine viisil, mis võib seada ohtu liikmete
vara või ühistu tegevuse jätkusuutlikkuse. Eelistame lahendust, kus:
volituste andmine või delegeerimine olulistes majanduslikes küsimustes on keelatud;
olulised tehingud (sh varade müük, investeeringud väljaspool põhitegevust) nõuavad liikmete
tugevdatud kontrolli ja kinnitust.
Selline lähenemine loob ühistutes tugevama sisekontrolli ja vähendab väärkasutuste ning varade
väljaviimise riski.
2. Varade mahu piir – 50 miljonist eurost alates üleminek ühistupangaks
Toetame põhimõtet, et:
hoiu-laenuühistu, mille varade maht ületab 50 miljonit eurot, peab ülemineku korras muutuma
ühistupangaks.
Selline lävend tagab, et suuremad ja laiapõhjalisemad ühistud tegutsevad tugevama järelevalve all ning
rakendavad krediidiasutustele kohaseid riskikontrollimeetmeid.
Samal ajal säilib võimalus väiksematel ühistutel jätkata senises vormis, täites oma kogukondlikku rolli.
Juhime tähelepanu, et paljud väiksemad ühistud ei ole aastaid kasvanud ning piiravad teadlikult oma
tegevust.
3. HLÜ nime kasutamise piiramine tegevusloa puudumisel
Leiame, et:
hoiu-laenuühistu nime kasutamine tuleb siduda rahapesu andmebüroo (RAB) tegevusloa
olemasoluga.
See vähendab petuskeemide tekkimise võimalust, kaitseb tarbijaid ja suurendab finantssektori
usaldusväärsust.
Praegu on turul mitmeid ühistuid, kes kasutavad HLÜ nime, kuid kellel puudub vastav tegevusluba – see
on eksitav ja ohtlik.
4. Uute hoiu-laenuühistute loomise eelnev kooskõlastamine Ees! Hoiu-laenuühistute Liiduga
Peame vajalikuks, et:
uue HLÜ asutamine toimub Ees+ Hoiu-laenuühistute Liidu eelneva heakskiiduga, mille käigus
hinnatakse äriplaani, juhtkonna pädevust ja riskide taset;
liidu heakskiit on eelduseks tegevusloa taotlemisele.
Liidu roll sektorisisese standardi ja kvaliteedikontrolli hoidjana aitab väl+da ebapädevate, ebausutavate
või riskantsete ühistute tekkimist.
5. Liikme teadlikkus – kohustuslik omakäeline kinnitus riikliku taga!se puudumise kohta
Toetame selgesõnalist regulatsiooni, mille kohaselt:
iga uus liige annab omakäeliselt allkirjastatud kinnituse, et mõistab riikliku hoiuste tagamise
puudumist ja kaasnevaid riske.
See lihtne, kuid oluline samm vähendab väärarusaamu ning tagab, et liikmed teevad informeeritud
otsuseid.
Kinnituste olemasolu peab olema auditeeritav ning audiitor kontrollib seda oma töö käigus.
6. Liikmete ak!ivse osaluse nõue
Hoidu-laenuühistu olemus põhineb liikmete ühistegevusel. Seetõu teeme eepaneku:
lisada seadusesse nõue, et liige osaleb ak+ivselt ühistu tegevuses (üldkoosolekud, komisjonid,
töörühmad või muu panus).
Ak+ivne osalus tugevdab ühistulist demokraa+at, vähendab omaniku-/juhtkonnariski ning hoiab ära
olukorrad, kus ühistut juhitakse liikmetest mööda.
7. Audiitorkontrolli ja revisjonikomisjoni üheaegne nõue ei ole põhjendatud
Seaduse muudatuseepanekute kohaselt nähakse ee audiitori eritöö kohustus vähemalt kord aastas.
Sellisel juhul ei ole enam mõistlik hoida samal ajal Hoiu-laenuühistu seaduses revisjonikomisjoni nõuet,
kuna:
tegemist on tegevuste olulise dubleerimisega;
revisjonikomisjoni ja audiitori töö sisu kaub suures osas;
ühistutele tekitatakse topelt kulu ja ebaproportsionaalne halduskoormus.
Seega on põhjendatud revisjonikomisjoni nõude kaotamine.
8. Osamaksu väljamakse pikendamine 5 aastalt 7 aastale ei ole sisuline lahendus
Muudatuseepanekus sisalduv osamaksu väljamakse tähtaegade pikendamine ei ole sektorile tegelik
leevendus, kuna:
osamaks jaguneb kahte liiki:
(1) kohustuslik liikmeks astumise osamaks ning
(2) laenu taotlemiseks makstav lisamaks, kuna laenu ei saa taotleda 20-kordselt osamaksu
suhtes;
laenuga seotud osamaksu ei ole võimalik kinni hoida, vaid see tuleb vajadusel tasaarveldada
laenusummaga või tagastada pärast laenu lõppemist;
osamaks on seetõu sisult vola+ilne, mie püsiv kapital nagu eelnõu eeldab.
Seega ei loo 7-aastaseks pikendamine ühistutele tegelikku kapitalipuhvrit ega toeta likviidsusjuh+mist.
9. Audiitori määramise regulatsioon vajab muutmist – praegune nõue ei tööta
HLÜ seaduse kohaselt kinnitab üldkoosolek audiitori kolmeks aastaks. Prak+kas ei ole see säte
rakendatav, sest:
audiitoril on ala+ õigus töö tegemisest taganeda,
ühistu peab seejärel leidma uue audiitori,
uus audiitor tuleb jälle üldkoosolekul kinnitada, mis tekitab viivitusi ja halduskoormust.
Et väl+da auditeerimise katkemist ja tagada järelevalve järjepidevus, teeme eepaneku:
muuta audiitori 3-aastane ame+aeg siduvaks ka audiitorile, või
eemaldada üldkoosoleku kinnitamise nõue ja võimaldada juhatusel audiitorit määrata ning
vahetada, tagades siiski läbipaistvuse ja liikmete informeerituse.
Mõlemad variandid oleksid toimivad ja kooskõlas teiste finantssektori üksuste prak+katega.
10. Üldine hinnang eelnõule ja sektori valmisolek muudatusteks
Lähtudes eeltoodust ja korrates meie varasemaid seisukoh+ rõhutame, et hoiu-laenuühistud toetavad
sisulisi ja läbimõeldud muudatusi, mis aitavad tagada sektori jätkusuutlikkuse, tõsta liikmete kaitset ning
väl+da nn ebameeldivaid juhtumeid, mida on varasemates aruteludes korduvalt esile toodud.
Kuigi ühistud on valmis tegema koostööd ja panustama kaasaegsema regulatsiooni loomisesse, tuleb
nen+da, et ministeeriumi poolt esitatud eelnõu pakutud kujul ei täida seda eesmärki. Tuginedes esitatud
muudatuseepanekutele ja nende põhjendustele oleme jätkuvalt seisukohal, et:
eelnõu on koostatud ebapiisava erialase pädevusega;
kavandatud lahendused ei arvesta sektori toimimise eripärasid, liikmete rolli ega ühistulise
mudeli alustalasid;
eelnõu ulatus ja sisu ei toeta tegelikku probleemi lahendamist, vaid tekitab uusi takistusi ja
halduskoormust;
muudatused ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõega ega rahvusvaheliselt tunnustatud
ühistuliste finantsasutuste regula+ivse raamis+kuga.
Lisaks on oluline rõhutada, et liige ei ole hoiu-laenuühistu klient, vaid osanik ehk omanik, kelle õiguste,
kohustuste ja rolli mõtestamisel peab seadusandja lähtuma ühistulise eevõtluse põhimõtetest, mie
kommertspanga mudelist.
Seetõu ei ole võimalik eelnõu praegusel kujul toetada ning vajalik on põhjalik sisuline ümbertöötamine,
mie üksnes tehnilised parandused või tähtaegade nihutamine.
Kokkuvõte
Esitatud eepanekud:
tugevdavad liikmete kaitset;
vähendavad väärkasutuste ja peuste riski;
toetavad HLÜ-de jätkusuutlikku arengut;
loovad selgema ja proportsionaalsema sektorisisese regulatsiooni;
suurendavad läbipaistvust ning taastavad usaldusväärsuse.
Oleme valmis edasiseks sisuliseks aruteluks ning eelnõu põhjalikuks ümberkujundamiseks koostöös
Rahandusministeeriumi ja Riigikogu rahanduskomisjoniga.
Lugupidamisega,
Ees+ Hoiu-laenuühistute Liit ja liiduvälised Hoiu-laenuühistud
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|