(EIS) algatatud kooskõlastamine

EELNÕU

19.11.2025

Vabariigi Valitsus

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse määruste kehtetuks tunnistamine

Kehtiva õiguse korrastamise eesmärgil ning lähtudes haldusmenetluse seaduse § 92 lõike

2 kolmandast lausest ja asjaolust, et määrused on ära rakendatud, tunnistada kehtetuks

alltoodud Vabariigi Valitsuse määrused:

1) 26. novembri 1991. a nr 240 „Eesti Vabariigi Valitsuse mõnede otsuste osalise muutmise ja

kehtetuks tunnistamise kohta tulenevalt Eesti Vabariigi välisinvesteeringuseadusest“;

2) 28. detsembri 1993. a nr 415 „Töötajatele distsiplinaarkaristuse korras määratud rahatrahvi

sotsiaalkindlustuse eelarvesse kandmise korra kohta“;

3) 29. detsembri 1993. a nr 417 „Ametlike väljaannete ja valitsuse dokumentide vahetamise

kohta“;

4) 17. jaanuari 1994. a nr 12 „Maanteeameti kasutuses oleva maa jätmine riigi omandusse“;

5) 9. mai 1994. a nr 162 „Eesti Välisinvesteeringute Agentuuri asutamine“;

6) 1. juuni 1995. a nr 230 „Uulu valla ümbernimetamine Tahkuranna vallaks“;

7) 16. juuli 1996. a nr 189 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmine“;

8) 11. oktoobri 1996. a nr 246 „Aktsiaseltsi "Tallinna Sadam" põhikirja kinnitamine“;

9) 4. veebruari 1997. a nr 25 „Pärnu linna ja Sauga valla piiride muutmine“;

10) 22. aprilli 1997. a nr 83 „Kuressaare valla ja Kärla valla piiride muutmine“;

11) 7. mai 1997. aasta nr 95 „Valitsusasutuste ametiautode kasutamise korrastamine“;

12) 15. juuli 1997. a nr 140 „Erastamisnimekirja kinnitatud ettevõtete ja likvideeritavate

ettevõtete dokumentide säilimise tagamine;

13) 23. detsembri 1997. a nr 248 „Meremäe valla ja Vastseliina valla piiride ning Vabariigi

Valitsuse 18. detsembri 1997. a. määrusega nr. 244 kinnitatud «Alevite, alevike ja külade

nimistu» muutmine“;

14) 4. veebruari 1998. a nr 25 „Riigiettevõtte jagunemisel tema valduses oleva vara äriühingu

omandisse ülemineku korra kinnitamine“;

15) 11. juuni 1998. a nr 133 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmine“;

16) 13. oktoobri 1998. a nr 231„Ambla valla ja Lehtse valla piiride muutmine“;

17) 22. oktoobri 1998. a nr 235 „Raja valla ümbernimetamine Kasepää vallaks“;

18) 24. novembri 1998. a nr 262 „Enne 16. juunit 1940. a Tartu Ülikooli omandis olnud vara

üleandmine Tartu Ülikoolile“;

19) 17. veebruari 1999. a nr 60 „Rakvere valla ja Sõmeru valla piiride muutmine“;

20) 17. veebruari 1999. a nr 61„Sõmeru valla ja Viru-Nigula valla piiride muutmine“;

21) 23. veebruari 1999. a nr 69 „Halliste valla ja Karksi valla piiride muutmine“;

22) 17. märtsi 1999. a nr 100 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmine“;

23) 8. juuni 1999. a nr 180 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Vihula valla ja Võsu

valla osas“;

24) 8. juuni 1999. a nr 184 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Karksi-Nuia linna ja

Karksi valla osas“;

25) 13. mai 1999. a nr 151 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Lihula linna ja Lihula

valla osas“;

26) 15. juuni 1999. a nr 195 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Kaarma valla ja

Kuressaare valla osas“;

27) 29. juuni 1999. a nr 208 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Antsla linna ja Antsla

valla osas“;

28) 26. oktoobri 1999. a nr 320 „Õigusvastaselt võõrandatud maal ebaseadusliku raiega

tekitatud kahju hüvitise deponeerimise ning väljamaksmise korra kinnitamine”;

29) 6. juuni 2000. a nr 181 „Paikuse valla ja Pärnu linna piiride muutmine“;

30) 22. oktoobri 2001. a nr 323 „Eesti Erastamisagentuuri vara, õiguste ja kohustuste

üleandmise kord“;

31) 19. detsembri 2001. a nr 424 „Kiili valla Kiili aleviku, Sausti küla ja Lähtse küla

lahkmejoonte muutmine“;32) 19. detsembri 2001. a nr 425 „Kernu valla Metsanurga küla ja

Ruila küla lahkmejoonte muutmine“;

33) 19. detsembri 2001. a nr 426 „Lehtse valla Lehtse aleviku, Jäneda küla, Läpi küla, Läste

küla, Patika küla, Pruuna küla, Rägavere küla ja Tõõrakõrve küla lahkmejoonte muutmine“;

34) 19. detsembri 2001. a nr 423 „Käina valla Selja küla ja Nasva küla lahkmejoonte

muutmine“;

35) 11. juuli 2002. a nr 224 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Kehra linna ja Anija

valla osas“;

36) 11. juuli 2002. a nr 225 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Rapla linna ja Rapla

valla osas“;

37) 11. juuli 2002. a nr 226 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Räpina linna ja Räpina

valla osas“ ;

38) 11. juuli 2002. a nr 228 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Märjamaa valla (alevi),

Märjamaa valla ja Loodna valla osas“;

39) 17. juuni 2003. a nr 179 „Kilingi-Nõmme linna ja Saarde valla vahelise piiri muutmine“;

40) 16. juuni 2005. a nr 138 „Tamsalu linna ja Tamsalu valla haldusterritoriaalse korralduse ja

sellega seonduvalt Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“;

41) 16. juuni 2005. a nr 139 „Lehtse valla, Saksi valla ja Tapa linna haldusterritoriaalse

korralduse ja Kadrina valla piiri muutmine ja sellega seonduvalt Vabariigi Valitsuse määruste

muutmine“;

42) 16. juuni 2005. a nr 140 „Jõhvi linna ja Jõhvi valla haldusterritoriaalse korralduse ja sellega

seonduvalt Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“;

43) 16. juuni 2005. a nr 141 „Avanduse valla ja Väike-Maarja valla haldusterritoriaalse

korralduse ja sellega seonduvalt Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“;

44) 16. juuni 2005. a nr 142 „Olustvere valla, Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Vastemõisa

valla haldusterritoriaalse korralduse ja sellega seonduvalt Vabariigi Valitsuse määruste

muutmine“;

45) 16. juuni 2005. a nr 143 „Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla

haldusterritoriaalse korralduse ja sellega seonduvalt Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“;

46) 30. juuni 2005. a nr 153 „Kabala valla, Oisu valla, Türi linna ja Türi valla

haldusterritoriaalse korralduse ja sellega seonduvalt Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“;

47) 12. juuni 2009. a nr 97 „Kaisma valla ja Vändra valla haldusterritoriaalse korralduse ja

sellega seonduvalt Vabariigi Valitsuse määruse muutmine“;

48) 8. juuli 2010. a nr 96 „Asutused, kes võivad nõuda taksonoomiaga hõlmatud andmete

esitamist“;

49) 27. juuni 2013. a nr 102 „Kärdla linna ja Kõrgessaare valla haldusterritoriaalse korralduse

ning Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste

nimistu kinnitamine” muutmine“;

50) 27. juuni 2013. a nr 103 „Lüganuse valla, Maidla valla ja Püssi linna haldusterritoriaalse

korralduse ning Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi

haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine“;

51) 27. juuni 2013. a nr 104 „Taebla valla, Oru valla ja Risti valla haldusterritoriaalse

korralduse ning Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi

haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine“;

52) 27. juuni 2013. a nr 105 „Põlva linna ja Põlva valla haldusterritoriaalse korralduse ning

Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu

kinnitamine” muutmine“;

53) 27. juuni 2013. a nr 106 „Audru valla ja Lavassaare valla haldusterritoriaalse korralduse

ning Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste

nimistu kinnitamine” muutmine“;

54) 27. juuni 2013. a nr 108 „Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla

haldusterritoriaalse korralduse ning Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti

territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine“;

55) 28. augusti 2014. a nr 137 „Kaarma valla, Kärla valla ja Lümanda valla haldusterritoriaalse

korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi

haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“;

56) 16. aprilli 2021. a nr 38 „COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi

leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide üldtingimused“.

Kristen Michal

peaminister

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

Keit Kasemets

riigisekretär

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste kehtetuks

tunnistamine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on seotud 2025. aastal tehtud määruste revisjoniga. Eelnõukohase määrusega

tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse määrused, mis ei tugine enam kehtivale

volitusnormile või mis on ära rakendatud ja millel ei ole enam õiguslikku mõju. Eelnõu ei tõsta

halduskoormust.

Formaalselt kehtivana kättesaadavad määrused, mille sisuline kehtivus on lõppenud, eksitavad

kasutajat nende kehtivuse suhtes. Eelnõu eesmärk on tunnistada sisuliselt kehtetuks muutunud,

sh ära rakendatud määrused, ka formaalselt kehtetuks, et vältida Riigi Teataja kasutajate

eksitamist.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi Riigi Teataja talituse juhataja

Jüri Heinla ([email protected], 5064 722). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud

sama ministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi põhimõttega ,,Ettevõtluse kasvuks

vähendame halduskoormust ning lihtsustame teenuseid ja regulatsioone“.

Määruste kehtetuks tunnistamine on osa Vabariigi Valitsuse 2025. aasta 17. aprilli

kabinetiistungil algatatud määruste revisjonist. Määruste revisjoni eesmärk on liigse

halduskoormuse ja bürokraatia vähendamine ning ebavajalike regulatsioonide ajakohastamine.

Ühe osana määruste revisjonist pidid ministeeriumid tuvastama sisuliselt ära rakendunud

määrused, mis oleks võimalik kehtetuks tunnistada.

Lisaks Vabariigi Valitsuse määrustele selgitati välja ka need ministri määrused, mis on kaotanud

oma sisulise jõu ja mille kehtetuks tunnistamist valmistavad ette valdkonna eest vastutavad

ministeeriumid. Kokku tuvastasid ministeeriumid ca 300 määrust, mille sisuline kehtivus on

lõppenud.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruste kehtivuse üle peetakse arvestust Riigi Teatajas terviktekstide redaktsioonide ehk

sõnastustena. Enne elektroonilise Riigi Teataja kasutuselevõtmist 2002. aasta 1. juunil

kontrolliti üle kõikide seaduste ja määruste kehtiv sõnastus. Alates sellest ajast tagati nende

terviktekstide kättesaadavus ajakohases sõnastuses. Edaspidiste muudatuste korral koostati ja

avaldati alati muudatusi sisaldav tervikteksti sõnastus. Eelnõukohase määrusega kehtetuks

tunnistatavate määruste hulgas on palju 2002. aasta 1. juunil kehtinud määrusi, mille õigusjõud

on sisuliselt ammendunud, kuid mis on jäänud formaalselt kehtetuks tunnistamata.

Praegu, s.o eelnõu koostamise ajal, 2025. aasta 12. novembril, on Riigi Teatajas kehtivatena

kättesaadavad 1047 Vabariigi Valitsuse määrust. Kehtetuks tunnistatavad Vabariigi Valitsuse

määrused on välja selgitatud, analüüsides revisjoni käigus Riigi Teatajas kehtivana märgitud

määruste sisulist kehtivust. Kokku selgitati välja 56 määrust, mille sisuline kehtivus on

lõppenud ja mille kehtetuks tunnistamine on kavas sätestada eelnõukohase määrusega.

Kuna paljudel juhtudel ei ole teada, millal üks või teine määrus sisuliselt kehtetuks muutus, või

nõuab selle väljaselgitamine ebaproportsionaalselt suuri pingutusi, siis on vaja, et Vabariigi

Valitsus tunnistaks eelnõus nimetatud määrused sõnaselgelt kehtetuks. Haldusmenetluse

seaduse § 93 lõike 1 kohaselt kehtib määrus kuni selle tunnistab kehtetuks haldusorgan või

Riigikohus või kehtivusaja lõppemiseni või volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni.

Määrused antakse volitusnormi alusel. Vabariigi Valitsuse 2011. aasta 22. detsembri määruse

nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 58 lõige 1 sätestab määruse preambuli

kohta: „Määruse eelnõu preambulis osundatakse volitusnormile või -normidele, mille alusel

määrus antakse. Preambulis ei osundata sättele, mis ei sisalda volitust määruse andmiseks.“

Käesoleval juhul ei ole konkreetset volitusnormi, millele viidata, vaid lähtutakse

haldusmenetluse seaduse § 92 lõike 2 kolmandast lausest, mis sätestab erisuse, mille kohaselt

ei kohaldata volitusnormita antud määruste kehtetuks tunnistamisele volitusnormile viitamise

nõuet. Võib väita, et eelnõus loetletud kehtetuks tunnistatavatel määrustel on nende andmise

aluseks olev volitusnorm ammendunud, st nende jätkuvaks kehtimiseks puudub praegu alus ja

sisuline vajadus.

Õigustloova akti kehtetuks tunnistamine ei too kaasa selle kehtivuse ajal ja selle alusel

õiguspäraselt antud üksikaktide ja tehtud toimingute kehtetust. Samuti ei muuda sellise akti

kehtetuks tunnistamine, kus sisaldub kehtetuks tunnistamise säte, selle sättega kehtetuks

tunnistatud akti automaatselt kehtivaks. Selline õigusakt on juba kehtetuks muutunud ja seda ei

ole võimalik vaikimisi „ellu äratada“ ehk taasjõustada. Praegu on tavaks pidada vaikimisi

primaarseks akti andja tahet, mis ei ole sõnaselgelt suunatud mõne varasema õigusliku olukorra

taastamisele.

Määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise määrusi ei pea kehtetuks tunnistama, kuna ka

need on ära rakendatud. Muudatused on nende jõustudes muudetavatesse määrustesse tehtud ja

hiljem muudetakse juba sellise määruse kehtiva tervikteksti sõnastust. Kehtetuks tunnistamine,

kui see on jõustunud, on tõsiasi ning selliseid määrusi ei ole vaja kehtetuks tunnistada. Riigi

Teatajas ei peeta nende üle ka kehtivuse arvestust.

Riigi Teatajast on võimalik lihtsalt leida ka kõik määrused, mis on alates 2002. aasta 1. juunist

kehtetuks tunnistatud. Määrused märgitakse Riigi Teatajas kehtetuks, kui määruse tunnistab

kehtetuks määruse andja või Riigikogu seaduses sätestatud volitusnormi kehtetuks

tunnistamisel või Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve korras. Riigi Teataja väljaandja

avaldab volitusnormi kehtetuks muutumise tõttu „Kehtetu“ märkega määruse. Praegu, s.o 2025.

aasta 12. novembril on kehtetuks märgitud määrusi 2508.

Revisjoni käigus on leitud ka selliseid määrusi, mis küll oma sisu poolest vajaksid kehtetuks

tunnistamist või muutmist, kuid mis kehtivad imperatiivselt antud volitusnormi alusel, st et

nende andmine on täitevvõimu kohustus. Riigikohus on leidnud, et määruse andmata jätmine

olukorras, kus seadusandja on määruse andjat selleks volitusnormiga kohustanud, on vastuolus

põhiseadusega (vt RKPJKo 3-18-1432/103 , p 33 jt).

Seetõttu ei saa imperatiivse volitusnormi alusel antud määrusi kehtetuks tunnistada, kui

seaduses sisalduv volitusnorm jääb täitmata. Selliste määruste kehtetuks tunnistamine vajab

seaduse muutmist, mida peab kaaluma edaspidi.

Eelnõu koosneb 56 punktist, mis on eelnõus esitatud kronoloogilises järjekorras.

Eelnõus nähakse kehtetuks tunnistatavana ette need määrused, mille sisuline õiguslik mõju on

kahtluseta ammendunud.

Kehtetuks tunnistatavad määrused võib põhjuse alusel jagada määrusteks:

1) millel ei ole volitusnormi või mille volitusnorm on sisuliselt ammendunud, kas tähtaja

möödumise või muutunud asjaolude tõttu;

2) mis on antud üldvolituse alusel kaalutlusõigusega ja mille võib ka õigusliku mõju

ammendumise kaalutlusega kehtetuks tunnistada;

3) mis on ära rakendatud ja võivad olla sisuliselt üksikotsustused ning millel ei ole seetõttu

enam õiguslikku mõju.

Näiteks on Riigi Teatajast kehtivana kättesaadav 1996. aasta 11. oktoobri määrus nr 246

„Aktsiaseltsi "Tallinna Sadam" põhikirja kinnitamine“ ja kasutajad võivad sattuda

eksiarvamusele, et see kehtib. Sel ajal oli põhikirja kinnitamine määrusega õiguspärane, kuid

praegu on äriühingute põhikirjad jm õigusjõulised dokumendid kantud äriregistrisse. Võib

järeldada, et eelviidatud Vabariigi Valitsuse määrus on ka ära rakendatud ja õiguslik

regulatsioon sedavõrd muutunud, et see sisuliselt enam ei kehti.

Alljärgnevalt esitatakse kehtetuks tunnistamise põhjendused määruse eelnõu punktide kaupa.

1) 26. novembri 1991. a määrus nr 240 „Eesti Vabariigi Valitsuse mõnede otsuste osalise

muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta tulenevalt Eesti Vabariigi

välisinvesteeringuseadusest“ (RT 1991, 43, 525).

Määrusega tunnistatakse peamiselt kehtetuks mitmesugused varasemad otsused, millel

tavapäraselt jätkuvat õiguslikku mõju ei ole. Määruses on iseseisvaid sätteid ühisettevõtete ja

väliskapitaliga ettevõtete kohta, mis on oma aktuaalsuse ja sisulise jõu kaotanud. Määrus ei

tugine volitusnormile.

2) 28. detsembri 1993. a määrus nr 415 „Töötajatele distsiplinaarkaristuse korras määratud

rahatrahvi sotsiaalkindlustuse eelarvesse kandmise korra kohta“ (avaldamismärge puudub;

https://www.riigiteataja.ee/akt/13353682).

Määrust ei rakendata. Samuti ei ole olemas sellist volitusnormis ette nähtud sotsiaalfondi, kuhu

määruses ettenähtud rahatrahv kanda. Seetõttu on määruse aluseks olev volitusnorm sisuliselt

oma jõu kaotanud.

3) 29. detsembri 1993. a määrus nr 417 „Ametlike väljaannete ja valitsuse dokumentide

vahetamise kohta“ (avaldamismärge puudub; https://www.riigiteataja.ee/akt/23497).

Määrus sisaldab üksikkorraldusi valitsusasutustele jt organitele. Määruse sisuline osa käsitleb

ametlikke trükiseid, mida valitsusasutused enam välja ei anna ja seda ei ole võimalik seetõttu

rakendada. Määrus ei tugine volitusnormile.

4) 17. jaanuari 1994. a määrus nr 12 „Maanteeameti kasutuses oleva maa jätmine riigi

omandusse“ (avaldamismärge puudub; https://www.riigiteataja.ee/akt/13220729).

Tegemist on üksikotsusega, mis on realiseeritud. Maa on jäetud riigi omandisse ja selle hilisem

valitseja on ilmselt määratud riigivara seaduse alusel. Määrus ei tugine volitusnormile.

5) 9. mai 1994. a määrus nr 162 „Eesti Välisinvesteeringute Agentuuri asutamine“

(avaldamismärge puudub; https://www.riigiteataja.ee/akt/23520).

Eesti Välisinvesteeringute Agentuuri enam ei ole. Määrus ei tugine volitusnormile.

8) 11. oktoobri 1996. a määrus nr 246 „Aktsiaseltsi "Tallinna Sadam" põhikirja kinnitamine“

(RT I 1996, 74, 1313).

Tallinna Sadama, nagu ka kõigi teiste äriühingute põhikirjad on õigusjõulistena kättesaadavad

äriregistris. Sisuliselt lahendati määrusega üksikküsimust, mitte ei loodud üldisi regulatsioone.

Määruse aluseks olevad sätted käsitlevad riigiettevõtete ümberkujundamist ja selles osas on

määrus ära rakendatud.

11) 7. mai 1997. a määrus nr 95 „Valitsusasutuste ametiautode kasutamise korrastamine“ (RT

I, 12.12.2017, 12).

Määrus tugineb Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõikele 3, mis on üldvolitus ja mille alusel võib

määrusi anda kaalutlusõiguse alusel. Määrus sisaldab suures osas üksikotsuseid, mis on ära

rakendatud. Samuti on määrus sisuliselt aegunud ja see ei taga eelarvevahendite tõhusat

kasutamist, kuna tõhusust arvestatakse muude parameetrite alusel.

12) 15. juuli 1997. a määrus nr 140 „Erastamisnimekirja kinnitatud ettevõtete ja likvideeritavate

ettevõtete dokumentide säilimise tagamine“ (avaldamismärge puudub;

https://www.riigiteataja.ee/akt/23704).

Määrus tugineb samuti Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõikele 3 ja sisaldab mitmesuguseid

üksikotsustusi, mis on suunatud erastamisnimekirja kantud ettevõtetele ja

Erastamisagentuurile. Määrus on ajas realiseeritud ja selle järele puudub vajadus.

14) 4. veebruari 1998. a määrus nr 25 „Riigiettevõtte jagunemisel tema valduses oleva vara

äriühingu omandisse ülemineku korra kinnitamine“ (RT I 1998, 13, 169).

Määrus tugineb volitusnormile, mis kohustab Vabariigi Valitsust kehtestama riigiettevõtete vara

äriühingutele ülemineku korra. Kehtiv õigus ei näe enam ette riigiettevõtteid, määrus on ajas

ära rakendatud ja seda ei ole võimalik enam täita. Regulatsiooni järele puudub vajadus ja

volitusnorm on sisulise jõu kaotanud.

18) 24. novembri 1998. a määrus nr 262 „Enne 16. juunit 1940. a Tartu Ülikooli omandis olnud

vara üleandmine Tartu Ülikoolile“ (RT I 1998, 103, 1704).

Sisuliselt on tegemist vara üleandmist käsitlevate üksikotsustega, mis on realiseeritud. Määruse

preambulis viidatud volitusnorm, Tartu Ülikooli seadus § 13, on tähtajaline. Vabariigi Valitsust

kohustatakse ühe aasta jooksul Tartu Ülikooli seaduse jõustumisest andma viimasele üle

volitusnormis nimetatud vara. Selles osas on volitusnorm realiseeritud, vara on üle antud ja

määrus ei reguleeri jätkuvaid õigussuhteid. Preambulas viidatakse Vabariigi Valitsuse seaduse

§ 44 lõikele 2, mis aga ei ole volitusnorm, vaid reguleerib esindamist õigussuhetes.

28) 26. oktoobri 1999. a määrus nr 320 „Õigusvastaselt võõrandatud maal ebaseadusliku raiega

tekitatud kahju hüvitise deponeerimise ning väljamaksmise korra kinnitamine” (RT I 1999, 81,

740).

Määrus on antud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 18 lõike 3 alusel õigusvastaselt

võõrandatud maal tehtud ebaseadusliku raiega tekitatud kahju kompenseerimiseks kuni maa

kinnistusraamatusse kandmiseni ja on tänaseks ära rakendunud. Volitusnorm on sisuliselt

ammendunud.

30) 22. oktoobri 2001. a määrus nr 323 „Eesti Erastamisagentuuri vara, õiguste ja kohustuste

üleandmise kord“ (RT I 2001, 84, 505).

Eesti Erastamisagentuuri tegevus lõpetati 2001. aasta 1. novembril. Määrus tugineb

erastamisseaduse § 11 lõikele 1, mille mõju on Eesti Erastamisagentuuri lõpetamisega

ammendunud, kuna selle vara, õigused ja kohustused on üle antud.

48) 8. juuli 2010. a määrus nr 96 „Asutused, kes võivad nõuda taksonoomiaga hõlmatud

andmete esitamist“ (RT I 2010, 48, 301).

Määrus on kehtestatud raamatupidamise seaduse § 62 lõike 12 alusel ja selle mõju on

volitusnormis sätestatud tähtaegsena, st kehtivusega kaks aastat seaduse jõustumisest arvates.

Seega on volitusnorm ammendunud ja tänaseks sisutühi.

56) 16. aprilli 2021. a määrus nr 38 „COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi

leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide üldtingimused“ (RT I, 31.12.2021, 37).

Määrus on antud Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõikes 3 sisalduva üldvolituse alusel

kaalutlusõigusega ja selle mõju on COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi

leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide lõppemisega ammendunud.

Eelnõukohases määruses on ette nähtud 42 haldusterritoriaalset korraldust sätestava määruse

kehtetuks tunnistamine. Need määrused sisaldavad Vabariigi Valitsuse 1995. aasta 3. aprilli

määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muudatusi ja uute

kohaliku omavalitsuse üksuste moodustamise sätteid. Nende määruste kehtivana kättesaadavus

eksitab Riigi Teataja kasutajaid nende kehtivuse suhtes. Nimelt kajastuvad nendes määrustes

haldusüksused, mille staatust, piire ja enamikul juhtudel ka nimesid on hiljem muudetud ning

vanad määrused jäetud muutmata. Allpool on toodud nende määruste loetelu määruse eelnõu

punktide kaupa:

6) 1. juuni 1995. a nr 230 „Uulu valla ümbernimetamine Tahkuranna vallaks“ (RT I 1995, 53,

855);

7) 16. juuli 1996. a nr 189 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmine“ (RT I 1996, 55, 997);

9) 4. veebruari 1997. a määrus nr 25 „Pärnu linna ja Sauga valla piiride muutmine“ (RT I 1997,

12, 185);

10) 22. aprilli 1997. a määrus nr 83 „Kuressaare valla ja Kärla valla piiride muutmine“ (RT I

1997, 32, 513);

13) 23. detsembri 1997. a määrus nr 248 „Meremäe valla ja Vastseliina valla piiride ning

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997. a. määrusega nr. 244 kinnitatud «Alevite, alevike ja

külade nimistu» muutmine“ (RT I 1997, 99, 1604);

15) 11. juuni 1998. a määrus nr 133 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmine“ (RT I 1998,

56, 842);

16) 13. oktoobri 1998. a määrus nr 231„Ambla valla ja Lehtse valla piiride muutmine“ (RT I

1998, 89, 1459);

17) 22. oktoobri 1998. a määrus nr 235 „Raja valla ümbernimetamine Kasepää vallaks“ (RT I

1998, 96, 1516);

19) 17. veebruari 1999. a määrus nr 60 „Rakvere valla ja Sõmeru valla piiride muutmine“ (RT

I 1999, 18, 307);

20) 17. veebruari 1999. a määrus nr 61„Sõmeru valla ja Viru-Nigula valla piiride muutmine“

(RT I 1999, 18, 308);

21) 23. veebruari 1999. a määrus nr 69 „Halliste valla ja Karksi valla piiride muutmine“ (RT I

1999, 22, 345);

22) 17. märtsi 1999. a määrus nr 100 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmine“ (RT I 1999,

31, 427);

23) 8. juuni 1999. a määrus nr 180 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Vihula valla ja

Võsu valla osas“ (RT I 1999, 52, 564);

24) 8. juuni 1999. a määrus nr 184 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Karksi-Nuia

linna ja Karksi valla osas“ (RT I 1999, 52, 568);

25) 13. mai 1999. a määrus nr 151 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Lihula linna ja

Lihula valla osas“ (RT I 1999, 45, 522);

26) 15. juuni 1999. a määrus nr 195 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Kaarma valla

ja Kuressaare valla osas“ (RT I 1999, 53, 579);

27) 29. juuni 1999. a määrus nr 208 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Antsla linna ja

Antsla valla osas“ (RT I 1999, 57, 606);

29) 6. juuni 2000. a määrus nr 181 „Paikuse valla ja Pärnu linna piiride muutmine“ (RT I 2000,

45, 281);

31) 19. detsembri 2001. a määrus nr 424 „Kiili valla Kiili aleviku, Sausti küla ja Lähtse küla

lahkmejoonte muutmine“ (RT I 2001, 100, 655);

32) 19. detsembri 2001. a määrus nr 425 „Kernu valla Metsanurga küla ja Ruila küla

lahkmejoonte muutmine“ (RT I 2001, 100, 656);

33) 19. detsembri 2001. a määrus nr 426 „Lehtse valla Lehtse aleviku, Jäneda küla, Läpi küla,

Läste küla, Patika küla, Pruuna küla, Rägavere küla ja Tõõrakõrve küla lahkmejoonte

muutmine“ (RT I 2001, 100, 657);

34) 19. detsembri 2001. a määrus nr 423 „Käina valla Selja küla ja Nasva küla lahkmejoonte

muutmine“ (RT I 2001, 100, 654);

35) 11. juuli 2002. a määrus nr 224 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Kehra linna ja

Anija valla osas“ (RT I 2002, 62, 382);

36) 11. juuli 2002. a määrus nr 225 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Rapla linna ja

Rapla valla osas“ (RT I 2002, 62, 383);

37) 11. juuli 2002. a määrus nr 226 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Räpina linna ja

Räpina valla osas“ (RT I 2002, 62, 384);

38) 11. juuli 2002. a määrus nr 228 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Märjamaa valla

(alevi), Märjamaa valla ja Loodna valla osas“ (RT I 2002, 62, 386);

39) 17. juuni 2003. a määrus nr 179 „Kilingi-Nõmme linna ja Saarde valla vahelise piiri

muutmine“ (RT I 2003, 47, 336);

40) 16. juuni 2005. a määrus nr 138 „Tamsalu linna ja Tamsalu valla haldusterritoriaalse

korralduse ja sellega seonduvalt Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“ (RT I 2005, 37, 289);

41) 16. juuni 2005. a määrus nr 139 „Lehtse valla, Saksi valla ja Tapa linna haldusterritoriaalse

korralduse ja Kadrina valla piiri muutmine ja sellega seonduvalt Vabariigi Valitsuse määruste

muutmine“ (RT I 2005, 37, 290);

42) 16. juuni 2005. a määrus nr 140 „Jõhvi linna ja Jõhvi valla haldusterritoriaalse korralduse

ja sellega seonduvalt Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“ (RT I 2005, 37, 291);

43) 16. juuni 2005. a määrus nr 141 „Avanduse valla ja Väike-Maarja valla haldusterritoriaalse

korralduse ja sellega seonduvalt Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“ (RT I 2005, 37, 292);

44) 16. juuni 2005. a määrus nr 142 „Olustvere valla, Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja

Vastemõisa valla haldusterritoriaalse korralduse ja sellega seonduvalt Vabariigi Valitsuse

määruste muutmine“ (RT I 2005, 37, 293);

45) 16. juuni 2005. a määrus nr 143 „Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla

haldusterritoriaalse korralduse ja sellega seonduvalt Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“

(RT I 2005, 37, 294);

46) 30. juuni 2005. a määrus nr 153 „Kabala valla, Oisu valla, Türi linna ja Türi valla

haldusterritoriaalse korralduse ja sellega seonduvalt Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“

(avaldamismärge puudub; https://www.riigiteataja.ee/akt/951651);

47) 12.juuni 2009. a määrus nr 97 „Kaisma valla ja Vändra valla haldusterritoriaalse korralduse

ja sellega seonduvalt Vabariigi Valitsuse määruse muutmine“ (RT I 2009, 32, 204);

49) 27. juuni 2013. a määrus nr 102 „Kärdla linna ja Kõrgessaare valla haldusterritoriaalse

korralduse ning Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi

haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine“ (RT I, 04.07.2013, 13);

50) 27. juuni 2013. a määrus nr 103 „Lüganuse valla, Maidla valla ja Püssi linna

haldusterritoriaalse korralduse ning Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti

territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine“ (RT I, 04.07.2013, 14);

51) 27. juuni 2013. a määrus nr 104 „Taebla valla, Oru valla ja Risti valla haldusterritoriaalse

korralduse ning Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi

haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine“ (RT I, 04.07.2013, 15);

52) 27. juuni 2013. a määrus nr 105 „Põlva linna ja Põlva valla haldusterritoriaalse korralduse

ning Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste

nimistu kinnitamine” muutmine“ (RT I, 04.07.2013, 16);

53) 27. juuni 2013. a määrus nr 106 „Audru valla ja Lavassaare valla haldusterritoriaalse

korralduse ning Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi

haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine“ (RT I, 04.07.2013, 17);

54) 27. juuni 2013. a määrus nr 108 „Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla

haldusterritoriaalse korralduse ning Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti

territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine“ (RT I, 04.07.2013,

19https://www.riigiteataja.ee/akt/104072013019);

55) 28. augusti 2014. a määrus nr 137 „Kaarma valla, Kärla valla ja Lümanda valla

haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti

territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ (RT I, 29.08.2014, 15).

Erandina jäetakse praegu kehtima 2017. aastal muudetud haldusterritoriaalset korraldust

muutvad määrused, kuna need määrused kajastavad ka praegust seisu. Samas on nende

määruste alusel muudetud Vabariigi Valitsuse 1995. aasta 3. aprilli määrust nr 159 „Eesti

territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“, milles on loetletud kõik kohaliku

omavalitsuse üksused koos ajakohaste nimede ja staatustega.

Haldusterritoriaalset korraldust sätestavate määruste kehtetuks tunnistamine ei muuda

õiguslikku olukorda ja nende kehtetuks tunnistamise tõttu ei ennistu ka neile eelnenud

regulatsioon. Samuti ei muutu kehtetuks nende alusel tehtud toimingud, nii omaaegne nimede

muutmine kui ka piiride kandmine katastrisse ja kaardile. Tavapäraselt on kõik kehtiva õiguse

alusel tehtud toimingud ja antud üksikaktid eeldatavalt õiguspärased ja nende kehtivust ei

muuda aluseks olevate normide hilisem kehtetuks tunnistamine.

Edaspidi peaks praktikat muutma ja sätestama uute haldusüksuste moodustamise,

haldusüksuste liitmise ja nende nimede muutmise muutmismäärustes selliselt, et neisse ei jääks

iseseisvaid sätteid. Sellega välditakse õigusselgusetust määruste kehtivuse suhtes. Eesti

territooriumi haldusjaotuse seaduse § 71 lõikega 3 Vabariigi Valitsuse pädevusse antud

haldusüksuste piiride muudatused on mõistlik teha Vabariigi Valitsuse korraldustega, kuna

tegemist on üksikjuhtumi reguleerimisega haldusmenetluse seaduse § 51 mõttes. Eesti

territooriumi haldusjaotuse seadus ei näe ette akti liiki ja selle valib Vabariigi Valitsus,

arvestades akti olemust. Täpsemad ettepanekud praktika muutmiseks on edastatud

Põllumajandus- ja Regionaalministeeriumile kaalumiseks.

Praegu on Riigi Teatajas kättesaadavad ka eri aegadel kehtivad Euroopa Liidu struktuuritoetusi

käsitlevad määrused, millest osa on juba ära rakendatud ja millel ilmselt ei ole sisulist

õiguslikku tähendust. Näiteks perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtib Riigi

Teataja andmetel veel 57 määrust, olgugi et perioodi lõpust saab kohe 20 aastat. Seda, kas nende

kehtivuse vajadus on ära langenud, peab edaspidi analüüsima Rahandusministeerium koos

valdkonna eest vastutavate ministeeriumidega. Kui volitusnormid on imperatiivsed, tuleb nende

kehtetuks tunnistamiseks üldjuhul muuta ka seadust.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Muudatuse tulemusel muutub õigusselgemaks Riigi Teatajas Vabariigi Valitsuse määruste

kehtiva seisu arvestus, sisuliselt kehtivuse kaotanud määrused ei ole enam kasutajatele

kehtivatena kättesaadavad ega eksita neid. Õigusloome praktika muudatused, mida seletuskirjas

soovitatakse, teevad määruste kehtivuse arvestuse edaspidi arusaadavamaks ja võimaldavad

vältida sisuliselt kehtetute ja kasutajaid eksitavate määruste kättesaadavust.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulusid ega muutusi asutuste koosseisus.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Määrus ei too kaasa selliseid muudatusi ministeeriumite

struktuuris, koosseisus ja töökorralduses, mis vajaksid muudatuste jõustumiseks ja

rakendamiseks lisaaega.

Määrusega kehtetuks tunnistatavad määrused on eri aegadel kaotanud oma sisulise jõu kas

seetõttu, et nad on ära rakendatud või ei toimi enam hilisemate õigusloomeliste muudatuste

tõttu. Sisulise jõu kaotamise ajad on erinevad ja nende väljaselgitamine nõuaks

ebaproportsionaalseid jõupingutusi. Kui see aga osutub vajalikuks, siis peab rakendaja seda

tegema igal üksikul juhul eraldi.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu on saadetud kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumitele. Teiste huvirühmadega

puutumust ei ole.

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Riigikantselei Vabariigi Valitsuse määrus “Vabariigi Valitsuse määruste kehtetuks tunnistamine (revisjon)” Saadame teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu “Vabariigi Valitsuse määruste kehtetuks tunnistamine (revisjon)”. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks 56 Vabariigi Valitsuse määrust, mis ei tugine enam kehtivale volitusnormile või mis on ära rakendatud ja millel ei ole enam sisulist mõju. Määruste kehtetuks tunnistamine on seotud Vabariigi Valitsuse algatatud määruste revisjoniga, mille eesmärk on vähendada tarbetuid regulatsioone, halduskoormust ja korrastada Riigi Teatajat. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: eelnõu, seletuskiri Margit Juhkam 54410787 [email protected]

Meie 01.12.2025 nr 8-1/9652-1