Hoiu-laenuühistu seaduse muudatused

VASTUS MUUDATUSETTEPANEKUTELE

Hoiu-laenuühistute eepanekud ja seisukohad

Täname Rahandusministeeriumi esitatud muudatuseepanekute eest ja juhime tähelepanu, et ühistute

pakutud variandid on jäetud kõik arvestamata!. Paraku tuleb tõdeda, et pakutud täiendused ei muuda

eelnõu olemuslikult ega kõrvalda selle süsteemseid puudusi. Tegemist ei ole lahendusega, vaid üksnes

tähtaegade ja sõnastuste kohendamisega, mis ei peata hoiu-laenuühistute sektori kohest hääbumist.

Käesoleva eelnõu terviklahenduse puhul on selge, et see tuleb sellisel kujul kõrvale jäa ning koostada

sisuliselt uus raamis+k, mis arvestab ühistulise tegevusvormi olemust, proportsionaalsust ja liikmete

tegelikke vajadusi. Juhime tähelepanu, et menetluses oleva eelnõuga riivatakse PS § 31, § 48, § 32 ja § 12

tagatud põhiõigusi ja tõlgendatakse vääralt CRD art 2(5)(7). HLÜ-d on CRD kohaldamisalast välja jäetud!

Riik ei tohi regulatsiooniga muuta organisatsiooni olemust.

Riigikohus on rõhutanud, et regulatsioon ei tohi muuta organisatsiooni sisulist tegevusmudelit selliselt,

et selle liikmete põhiõigused muutuvad sisutuks (5-17-42).

HLÜde puhul on oht, et eelnõu muudab ühistulise mudeli kommertspangaks – see on vastuolus

ühinemisvabaduse ja omandiõigusega.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et erialaspetsiifilisi norme tuleb luua lähtuvalt valdkonna tegelikust

olemusest, mie kopeerida teiste sektorite regulatsiooni. Seadus ei tohi võa ärivormilt selle

majanduslikku või organisatsioonilist sisu.

Omandiõiguse ja eevõtlusvabaduse piirang ei tohi viia majandusüksuse tegevuse võimatuks

muutmiseni.

Riigikohus on leidnud, et riik ei tohi kehtestada regulatsioone, mis muutuvad sisuliselt varjatud keeluks

(3-3-1-84-12).

Ees+ rahvaarv on ligikaudu 1,3 miljonit inimest, millest hoiu-laenuühistute liikmeid on kokku umbes 12

000 – ning liikmeskonna arv on aastate jooksul pigem vähenemise kui kasvamise trendis.

Sellises olukorras tekib küsimus:

kas avalik huvi tões! nõuab nii ulatuslikku ja piiravat sekkumist?

 HLÜd ei ole süsteemselt olulised finantsins+tutsioonid.

 Nende mõju finantsstabiilsusele on marginaalne.

 Sektor on väike ja lokaalne.

 Riigil puudub tõenduspõhine analüüs, mis näitaks, et HLÜde tegevus ohustab Ees+

finantssüsteemi toimimist.

Avalik huvi ei saa piirduda üksikjuhtumite põhjal loodud muljega – avalik huvi peab olema oluliselt

kaalukas, tõendatud ja proportsionaalne.

Praeguseks seda analüüsi ei ole. Seetõu ei ole õigustatud ka sellises mahus õiguste piiramine.

Eelnõu loob ebaõiglust: väikesed HLÜ-d ei saa ühistupangaks ja tegelikult ei ole selleks kellelgi

võimalust

Eelnõu üks vastuolulisemaid säeid on see, et:

 väikesed HLÜd ei saa ühistupanga staatust;

 eelduslikult saavad seda taotleda vaid kuni 2–3 suuremat ühistut,

 kuid sektor on korduvalt ja üheselt öelnud, et ühistupangaks ei kavatse minna ükski HLÜ.

See tähendab, et eelnõu ehitab üles struktuuri, mis tegelikult ei rakendu, ning seega on kogu reformi

kontseptsioon:

 ebarealistlik,

 läbimõtlemata,

 põhjendamatu.

Kui ükski ühistu ei plaani ühistupangaks minna, siis rajatakse seadusse „surnud regulatsioon“, mis ei

lahenda ühtegi probleemi, kuid seab ühistutele täiendavad kulud ja piirangud.

Esitame alljärgnevalt oma täiendavad eepanekud, mille eesmärk on suurendada sektori läbipaistvust,

hoida ära väärkasutusi, kaitsta liikmeid ning tagada hoiu-laenuühistute jätkusuutlik toimimine.

1. Volituste keelamine ja juhtorganite vastutuse selgem määratlemine

Peame oluliseks täpsustada volitusnorme ja keelata volituste andmine viisil, mis võib seada ohtu liikmete

vara või ühistu tegevuse jätkusuutlikkuse. Eelistame lahendust, kus:

 volituste andmine või delegeerimine olulistes majanduslikes küsimustes on keelatud;

 olulised tehingud (sh varade müük, investeeringud väljaspool põhitegevust) nõuavad liikmete

tugevdatud kontrolli ja kinnitust.

Selline lähenemine loob ühistutes tugevama sisekontrolli ja vähendab väärkasutuste ning varade

väljaviimise riski.

2. Varade mahu piir – 50 miljonist eurost alates üleminek ühistupangaks

Toetame põhimõtet, et:

 hoiu-laenuühistu, mille varade maht ületab 50 miljonit eurot, peab ülemineku korras muutuma

ühistupangaks.

Selline lävend tagab, et suuremad ja laiapõhjalisemad ühistud tegutsevad tugevama järelevalve all ning

rakendavad krediidiasutustele kohaseid riskikontrollimeetmeid.

Samal ajal säilib võimalus väiksematel ühistutel jätkata senises vormis, täites oma kogukondlikku rolli.

Juhime tähelepanu, et paljud väiksemad ühistud ei ole aastaid kasvanud ning piiravad teadlikult oma

tegevust.

3. HLÜ nime kasutamise piiramine tegevusloa puudumisel

Leiame, et:

 hoiu-laenuühistu nime kasutamine tuleb siduda rahapesu andmebüroo (RAB) tegevusloa

olemasoluga.

See vähendab petuskeemide tekkimise võimalust, kaitseb tarbijaid ja suurendab finantssektori

usaldusväärsust.

Praegu on turul mitmeid ühistuid, kes kasutavad HLÜ nime, kuid kellel puudub vastav tegevusluba – see

on eksitav ja ohtlik.

4. Uute hoiu-laenuühistute loomise eelnev kooskõlastamine Ees! Hoiu-laenuühistute Liiduga

Peame vajalikuks, et:

 uue HLÜ asutamine toimub Ees+ Hoiu-laenuühistute Liidu eelneva heakskiiduga, mille käigus

hinnatakse äriplaani, juhtkonna pädevust ja riskide taset;

 liidu heakskiit on eelduseks tegevusloa taotlemisele.

Liidu roll sektorisisese standardi ja kvaliteedikontrolli hoidjana aitab väl+da ebapädevate, ebausutavate

või riskantsete ühistute tekkimist.

5. Liikme teadlikkus – kohustuslik omakäeline kinnitus riikliku taga!se puudumise kohta

Toetame selgesõnalist regulatsiooni, mille kohaselt:

 iga uus liige annab omakäeliselt allkirjastatud kinnituse, et mõistab riikliku hoiuste tagamise

puudumist ja kaasnevaid riske.

See lihtne, kuid oluline samm vähendab väärarusaamu ning tagab, et liikmed teevad informeeritud

otsuseid.

Kinnituste olemasolu peab olema auditeeritav ning audiitor kontrollib seda oma töö käigus.

6. Liikmete ak!ivse osaluse nõue

Hoidu-laenuühistu olemus põhineb liikmete ühistegevusel. Seetõu teeme eepaneku:

 lisada seadusesse nõue, et liige osaleb ak+ivselt ühistu tegevuses (üldkoosolekud, komisjonid,

töörühmad või muu panus).

Ak+ivne osalus tugevdab ühistulist demokraa+at, vähendab omaniku-/juhtkonnariski ning hoiab ära

olukorrad, kus ühistut juhitakse liikmetest mööda.

7. Audiitorkontrolli ja revisjonikomisjoni üheaegne nõue ei ole põhjendatud

Seaduse muudatuseepanekute kohaselt nähakse ee audiitori eritöö kohustus vähemalt kord aastas.

Sellisel juhul ei ole enam mõistlik hoida samal ajal Hoiu-laenuühistu seaduses revisjonikomisjoni nõuet,

kuna:

 tegemist on tegevuste olulise dubleerimisega;

 revisjonikomisjoni ja audiitori töö sisu kaub suures osas;

 ühistutele tekitatakse topelt kulu ja ebaproportsionaalne halduskoormus.

Seega on põhjendatud revisjonikomisjoni nõude kaotamine.

8. Osamaksu väljamakse pikendamine 5 aastalt 7 aastale ei ole sisuline lahendus

Muudatuseepanekus sisalduv osamaksu väljamakse tähtaegade pikendamine ei ole sektorile tegelik

leevendus, kuna:

 osamaks jaguneb kahte liiki:

(1) kohustuslik liikmeks astumise osamaks ning

(2) laenu taotlemiseks makstav lisamaks, kuna laenu ei saa taotleda 20-kordselt osamaksu

suhtes;

 laenuga seotud osamaksu ei ole võimalik kinni hoida, vaid see tuleb vajadusel tasaarveldada

laenusummaga või tagastada pärast laenu lõppemist;

 osamaks on seetõu sisult vola+ilne, mie püsiv kapital nagu eelnõu eeldab.

Seega ei loo 7-aastaseks pikendamine ühistutele tegelikku kapitalipuhvrit ega toeta likviidsusjuh+mist.

9. Audiitori määramise regulatsioon vajab muutmist – praegune nõue ei tööta

HLÜ seaduse kohaselt kinnitab üldkoosolek audiitori kolmeks aastaks. Prak+kas ei ole see säte

rakendatav, sest:

 audiitoril on ala+ õigus töö tegemisest taganeda,

 ühistu peab seejärel leidma uue audiitori,

 uus audiitor tuleb jälle üldkoosolekul kinnitada, mis tekitab viivitusi ja halduskoormust.

Et väl+da auditeerimise katkemist ja tagada järelevalve järjepidevus, teeme eepaneku:

 muuta audiitori 3-aastane ame+aeg siduvaks ka audiitorile, või

 eemaldada üldkoosoleku kinnitamise nõue ja võimaldada juhatusel audiitorit määrata ning

vahetada, tagades siiski läbipaistvuse ja liikmete informeerituse.

Mõlemad variandid oleksid toimivad ja kooskõlas teiste finantssektori üksuste prak+katega.

10. Üldine hinnang eelnõule ja sektori valmisolek muudatusteks

Lähtudes eeltoodust ja korrates meie varasemaid seisukoh+ rõhutame, et hoiu-laenuühistud toetavad

sisulisi ja läbimõeldud muudatusi, mis aitavad tagada sektori jätkusuutlikkuse, tõsta liikmete kaitset ning

väl+da nn ebameeldivaid juhtumeid, mida on varasemates aruteludes korduvalt esile toodud.

Kuigi ühistud on valmis tegema koostööd ja panustama kaasaegsema regulatsiooni loomisesse, tuleb

nen+da, et ministeeriumi poolt esitatud eelnõu pakutud kujul ei täida seda eesmärki. Tuginedes esitatud

muudatuseepanekutele ja nende põhjendustele oleme jätkuvalt seisukohal, et:

 eelnõu on koostatud ebapiisava erialase pädevusega;

 kavandatud lahendused ei arvesta sektori toimimise eripärasid, liikmete rolli ega ühistulise

mudeli alustalasid;

 eelnõu ulatus ja sisu ei toeta tegelikku probleemi lahendamist, vaid tekitab uusi takistusi ja

halduskoormust;

 muudatused ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõega ega rahvusvaheliselt tunnustatud

ühistuliste finantsasutuste regula+ivse raamis+kuga.

Lisaks on oluline rõhutada, et liige ei ole hoiu-laenuühistu klient, vaid osanik ehk omanik, kelle õiguste,

kohustuste ja rolli mõtestamisel peab seadusandja lähtuma ühistulise eevõtluse põhimõtetest, mie

kommertspanga mudelist.

Seetõu ei ole võimalik eelnõu praegusel kujul toetada ning vajalik on põhjalik sisuline ümbertöötamine,

mie üksnes tehnilised parandused või tähtaegade nihutamine.

Kokkuvõte

Esitatud eepanekud:

 tugevdavad liikmete kaitset;

 vähendavad väärkasutuste ja peuste riski;

 toetavad HLÜ-de jätkusuutlikku arengut;

 loovad selgema ja proportsionaalsema sektorisisese regulatsiooni;

 suurendavad läbipaistvust ning taastavad usaldusväärsuse.

Oleme valmis edasiseks sisuliseks aruteluks ning eelnõu põhjalikuks ümberkujundamiseks koostöös

Rahandusministeeriumi ja Riigikogu rahanduskomisjoniga.

Lugupidamisega,

Ees+ Hoiu-laenuühistute Liit ja liiduvälised Hoiu-laenuühistud

VASTUS MUUDATUSETTEPANEKUTELE

Hoiu-laenuühistute eepanekud ja seisukohad

Täname Rahandusministeeriumi esitatud muudatuseepanekute eest ja juhime tähelepanu, et ühistute

pakutud variandid on jäetud kõik arvestamata!. Paraku tuleb tõdeda, et pakutud täiendused ei muuda

eelnõu olemuslikult ega kõrvalda selle süsteemseid puudusi. Tegemist ei ole lahendusega, vaid üksnes

tähtaegade ja sõnastuste kohendamisega, mis ei peata hoiu-laenuühistute sektori kohest hääbumist.

Käesoleva eelnõu terviklahenduse puhul on selge, et see tuleb sellisel kujul kõrvale jäa ning koostada

sisuliselt uus raamis+k, mis arvestab ühistulise tegevusvormi olemust, proportsionaalsust ja liikmete

tegelikke vajadusi. Juhime tähelepanu, et menetluses oleva eelnõuga riivatakse PS § 31, § 48, § 32 ja § 12

tagatud põhiõigusi ja tõlgendatakse vääralt CRD art 2(5)(7). HLÜ-d on CRD kohaldamisalast välja jäetud!

Riik ei tohi regulatsiooniga muuta organisatsiooni olemust.

Riigikohus on rõhutanud, et regulatsioon ei tohi muuta organisatsiooni sisulist tegevusmudelit selliselt,

et selle liikmete põhiõigused muutuvad sisutuks (5-17-42).

HLÜde puhul on oht, et eelnõu muudab ühistulise mudeli kommertspangaks – see on vastuolus

ühinemisvabaduse ja omandiõigusega.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et erialaspetsiifilisi norme tuleb luua lähtuvalt valdkonna tegelikust

olemusest, mie kopeerida teiste sektorite regulatsiooni. Seadus ei tohi võa ärivormilt selle

majanduslikku või organisatsioonilist sisu.

Omandiõiguse ja eevõtlusvabaduse piirang ei tohi viia majandusüksuse tegevuse võimatuks

muutmiseni.

Riigikohus on leidnud, et riik ei tohi kehtestada regulatsioone, mis muutuvad sisuliselt varjatud keeluks

(3-3-1-84-12).

Ees+ rahvaarv on ligikaudu 1,3 miljonit inimest, millest hoiu-laenuühistute liikmeid on kokku umbes 12

000 – ning liikmeskonna arv on aastate jooksul pigem vähenemise kui kasvamise trendis.

Sellises olukorras tekib küsimus:

kas avalik huvi tões! nõuab nii ulatuslikku ja piiravat sekkumist?

 HLÜd ei ole süsteemselt olulised finantsins+tutsioonid.

 Nende mõju finantsstabiilsusele on marginaalne.

 Sektor on väike ja lokaalne.

 Riigil puudub tõenduspõhine analüüs, mis näitaks, et HLÜde tegevus ohustab Ees+

finantssüsteemi toimimist.

Avalik huvi ei saa piirduda üksikjuhtumite põhjal loodud muljega – avalik huvi peab olema oluliselt

kaalukas, tõendatud ja proportsionaalne.

Praeguseks seda analüüsi ei ole. Seetõu ei ole õigustatud ka sellises mahus õiguste piiramine.

Eelnõu loob ebaõiglust: väikesed HLÜ-d ei saa ühistupangaks ja tegelikult ei ole selleks kellelgi

võimalust

Eelnõu üks vastuolulisemaid säeid on see, et:

 väikesed HLÜd ei saa ühistupanga staatust;

 eelduslikult saavad seda taotleda vaid kuni 2–3 suuremat ühistut,

 kuid sektor on korduvalt ja üheselt öelnud, et ühistupangaks ei kavatse minna ükski HLÜ.

See tähendab, et eelnõu ehitab üles struktuuri, mis tegelikult ei rakendu, ning seega on kogu reformi

kontseptsioon:

 ebarealistlik,

 läbimõtlemata,

 põhjendamatu.

Kui ükski ühistu ei plaani ühistupangaks minna, siis rajatakse seadusse „surnud regulatsioon“, mis ei

lahenda ühtegi probleemi, kuid seab ühistutele täiendavad kulud ja piirangud.

Esitame alljärgnevalt oma täiendavad eepanekud, mille eesmärk on suurendada sektori läbipaistvust,

hoida ära väärkasutusi, kaitsta liikmeid ning tagada hoiu-laenuühistute jätkusuutlik toimimine.

1. Volituste keelamine ja juhtorganite vastutuse selgem määratlemine

Peame oluliseks täpsustada volitusnorme ja keelata volituste andmine viisil, mis võib seada ohtu liikmete

vara või ühistu tegevuse jätkusuutlikkuse. Eelistame lahendust, kus:

 volituste andmine või delegeerimine olulistes majanduslikes küsimustes on keelatud;

 olulised tehingud (sh varade müük, investeeringud väljaspool põhitegevust) nõuavad liikmete

tugevdatud kontrolli ja kinnitust.

Selline lähenemine loob ühistutes tugevama sisekontrolli ja vähendab väärkasutuste ning varade

väljaviimise riski.

2. Varade mahu piir – 50 miljonist eurost alates üleminek ühistupangaks

Toetame põhimõtet, et:

 hoiu-laenuühistu, mille varade maht ületab 50 miljonit eurot, peab ülemineku korras muutuma

ühistupangaks.

Selline lävend tagab, et suuremad ja laiapõhjalisemad ühistud tegutsevad tugevama järelevalve all ning

rakendavad krediidiasutustele kohaseid riskikontrollimeetmeid.

Samal ajal säilib võimalus väiksematel ühistutel jätkata senises vormis, täites oma kogukondlikku rolli.

Juhime tähelepanu, et paljud väiksemad ühistud ei ole aastaid kasvanud ning piiravad teadlikult oma

tegevust.

3. HLÜ nime kasutamise piiramine tegevusloa puudumisel

Leiame, et:

 hoiu-laenuühistu nime kasutamine tuleb siduda rahapesu andmebüroo (RAB) tegevusloa

olemasoluga.

See vähendab petuskeemide tekkimise võimalust, kaitseb tarbijaid ja suurendab finantssektori

usaldusväärsust.

Praegu on turul mitmeid ühistuid, kes kasutavad HLÜ nime, kuid kellel puudub vastav tegevusluba – see

on eksitav ja ohtlik.

4. Uute hoiu-laenuühistute loomise eelnev kooskõlastamine Ees! Hoiu-laenuühistute Liiduga

Peame vajalikuks, et:

 uue HLÜ asutamine toimub Ees+ Hoiu-laenuühistute Liidu eelneva heakskiiduga, mille käigus

hinnatakse äriplaani, juhtkonna pädevust ja riskide taset;

 liidu heakskiit on eelduseks tegevusloa taotlemisele.

Liidu roll sektorisisese standardi ja kvaliteedikontrolli hoidjana aitab väl+da ebapädevate, ebausutavate

või riskantsete ühistute tekkimist.

5. Liikme teadlikkus – kohustuslik omakäeline kinnitus riikliku taga!se puudumise kohta

Toetame selgesõnalist regulatsiooni, mille kohaselt:

 iga uus liige annab omakäeliselt allkirjastatud kinnituse, et mõistab riikliku hoiuste tagamise

puudumist ja kaasnevaid riske.

See lihtne, kuid oluline samm vähendab väärarusaamu ning tagab, et liikmed teevad informeeritud

otsuseid.

Kinnituste olemasolu peab olema auditeeritav ning audiitor kontrollib seda oma töö käigus.

6. Liikmete ak!ivse osaluse nõue

Hoidu-laenuühistu olemus põhineb liikmete ühistegevusel. Seetõu teeme eepaneku:

 lisada seadusesse nõue, et liige osaleb ak+ivselt ühistu tegevuses (üldkoosolekud, komisjonid,

töörühmad või muu panus).

Ak+ivne osalus tugevdab ühistulist demokraa+at, vähendab omaniku-/juhtkonnariski ning hoiab ära

olukorrad, kus ühistut juhitakse liikmetest mööda.

7. Audiitorkontrolli ja revisjonikomisjoni üheaegne nõue ei ole põhjendatud

Seaduse muudatuseepanekute kohaselt nähakse ee audiitori eritöö kohustus vähemalt kord aastas.

Sellisel juhul ei ole enam mõistlik hoida samal ajal Hoiu-laenuühistu seaduses revisjonikomisjoni nõuet,

kuna:

 tegemist on tegevuste olulise dubleerimisega;

 revisjonikomisjoni ja audiitori töö sisu kaub suures osas;

 ühistutele tekitatakse topelt kulu ja ebaproportsionaalne halduskoormus.

Seega on põhjendatud revisjonikomisjoni nõude kaotamine.

8. Osamaksu väljamakse pikendamine 5 aastalt 7 aastale ei ole sisuline lahendus

Muudatuseepanekus sisalduv osamaksu väljamakse tähtaegade pikendamine ei ole sektorile tegelik

leevendus, kuna:

 osamaks jaguneb kahte liiki:

(1) kohustuslik liikmeks astumise osamaks ning

(2) laenu taotlemiseks makstav lisamaks, kuna laenu ei saa taotleda 20-kordselt osamaksu

suhtes;

 laenuga seotud osamaksu ei ole võimalik kinni hoida, vaid see tuleb vajadusel tasaarveldada

laenusummaga või tagastada pärast laenu lõppemist;

 osamaks on seetõu sisult vola+ilne, mie püsiv kapital nagu eelnõu eeldab.

Seega ei loo 7-aastaseks pikendamine ühistutele tegelikku kapitalipuhvrit ega toeta likviidsusjuh+mist.

9. Audiitori määramise regulatsioon vajab muutmist – praegune nõue ei tööta

HLÜ seaduse kohaselt kinnitab üldkoosolek audiitori kolmeks aastaks. Prak+kas ei ole see säte

rakendatav, sest:

 audiitoril on ala+ õigus töö tegemisest taganeda,

 ühistu peab seejärel leidma uue audiitori,

 uus audiitor tuleb jälle üldkoosolekul kinnitada, mis tekitab viivitusi ja halduskoormust.

Et väl+da auditeerimise katkemist ja tagada järelevalve järjepidevus, teeme eepaneku:

 muuta audiitori 3-aastane ame+aeg siduvaks ka audiitorile, või

 eemaldada üldkoosoleku kinnitamise nõue ja võimaldada juhatusel audiitorit määrata ning

vahetada, tagades siiski läbipaistvuse ja liikmete informeerituse.

Mõlemad variandid oleksid toimivad ja kooskõlas teiste finantssektori üksuste prak+katega.

10. Üldine hinnang eelnõule ja sektori valmisolek muudatusteks

Lähtudes eeltoodust ja korrates meie varasemaid seisukoh+ rõhutame, et hoiu-laenuühistud toetavad

sisulisi ja läbimõeldud muudatusi, mis aitavad tagada sektori jätkusuutlikkuse, tõsta liikmete kaitset ning

väl+da nn ebameeldivaid juhtumeid, mida on varasemates aruteludes korduvalt esile toodud.

Kuigi ühistud on valmis tegema koostööd ja panustama kaasaegsema regulatsiooni loomisesse, tuleb

nen+da, et ministeeriumi poolt esitatud eelnõu pakutud kujul ei täida seda eesmärki. Tuginedes esitatud

muudatuseepanekutele ja nende põhjendustele oleme jätkuvalt seisukohal, et:

 eelnõu on koostatud ebapiisava erialase pädevusega;

 kavandatud lahendused ei arvesta sektori toimimise eripärasid, liikmete rolli ega ühistulise

mudeli alustalasid;

 eelnõu ulatus ja sisu ei toeta tegelikku probleemi lahendamist, vaid tekitab uusi takistusi ja

halduskoormust;

 muudatused ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõega ega rahvusvaheliselt tunnustatud

ühistuliste finantsasutuste regula+ivse raamis+kuga.

Lisaks on oluline rõhutada, et liige ei ole hoiu-laenuühistu klient, vaid osanik ehk omanik, kelle õiguste,

kohustuste ja rolli mõtestamisel peab seadusandja lähtuma ühistulise eevõtluse põhimõtetest, mie

kommertspanga mudelist.

Seetõu ei ole võimalik eelnõu praegusel kujul toetada ning vajalik on põhjalik sisuline ümbertöötamine,

mie üksnes tehnilised parandused või tähtaegade nihutamine.

Kokkuvõte

Esitatud eepanekud:

 tugevdavad liikmete kaitset;

 vähendavad väärkasutuste ja peuste riski;

 toetavad HLÜ-de jätkusuutlikku arengut;

 loovad selgema ja proportsionaalsema sektorisisese regulatsiooni;

 suurendavad läbipaistvust ning taastavad usaldusväärsuse.

Oleme valmis edasiseks sisuliseks aruteluks ning eelnõu põhjalikuks ümberkujundamiseks koostöös

Rahandusministeeriumi ja Riigikogu rahanduskomisjoniga.

Lugupidamisega,

Ees+ Hoiu-laenuühistute Liit ja liiduvälised Hoiu-laenuühistud