Sotsiaalministri 17. septembri 2008.a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ muutmine

Seletuskirja lisa

KOOSKÕLASTUSTABEL

Tagasiside esitaja

Tagasiside või ettepanek Vastus

Eesti Radioloogia- tehnikute Ühing

Eesti Radioloogiatehnikute Ühing

toetab eelnõud.

Arvestatud.

Eesti Radioloogia Ühing Eesti Radioloogia Ühing toetab

eelnõud.

ERÜ juhatus on tutvunud sotsiaalministri määruse nr 53 muudatusettepaneku ja seletuskirjaga ning ERÜ toetab eelnõu eesmärki ja muudatusi tervise infosüsteemi andmekoosseisus.

Peame siiski oluliseks täpsustada seletuskirja sõnastust uuringute ajakohasuse osas ning rõhutada radioloogiateenuste korraldamise paindlikkuse ja professionaalse otsustusõiguse säilitamist tervishoiuteenuse osutajate tasandil.

Punktis 4 toodud väide, et muudatus tagab uuringu ajakohasuse ja aitab vähendada tervishoiusüsteemi koormamist tarbetute protseduuridega, on liialdatud. Saatekirja kehtivusaja lisamine üksi ei taga, et uuring oleks ajakohane, sest uuringu toimumise aeg sõltub ka reaalselt saadaolevatest uuringuaegadest ja ootejärjekordadest. Soovitame sõnastust täpsustada viisil, mis rõhutaks, et kehtivusaja lisamine aitab kaasa uuringute asjakohasuse parandamisele, kuid ei taga seda iseseisvalt.

ERÜ juhib tähelepanu, et radioloogid on Eestis nagu mujalgi spetsialiseerunud kindlatele uuringutele ja anatoomilistele

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.

piirkondadele (nt rind, maks, biopsiad, elastograafiad). Seetõttu peab jääma tervishoiuteenuse osutaja (TTO) pädevusse muuhulgas otsustada:

1. millistele seadmetele koostatakse digiregistratuuri tunniplaanid;

2. kui palju aega on ette nähtud konkreetse protseduuri teostamiseks;

3. milliseid protseduure võimaldatakse digiregistratuuri kaudu broneerida;

Ei tohi tekkida väärarusaama nagu plaanitaks üleriigilise digiregistratuuri kasutuselevõtuga kehtestada riiklikult ühtseid nõudeid kõigi seadmete või protseduuride lõikes. Säilima peab loomulikult asutuse ja eriala autonoomia tööprotsesside korraldamisel.

Tervisekassa Tervisekassa tutvus Teie poolt kooskõlastamisele esitatud määruse nr 53 muutmise eelnõuga. Tervisekassa kooskõlastab sotsiaalministri 17.09.2008 määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ muudatused ning teeb ettepaneku Lisa 30 Ravimiskeemi teatis punkti 3.10. „Märge otsusetugede infoga tutvumise kohta“ sõnastamiseks järgmiselt: „Teave otsusetugede hoiatuste kohta ning märge nendega tutvumisest“. Tegemist on õigusselguse tagamise eesmärgil tehtava ettepanekuga, millega täpsustatakse olemasoleva andmevälja sõnastust. Tervise infosüsteemi ei edastata ainult märget otsusetugede infoga tutvumise kohta, vaid lisaks ka teave otsusetugede hoiatustest, millega tervishoiuteenuse osutaja tutvus. See võimaldab hiljem kindlaks määrata, milliseid hoiatusi tervishoiuteenuse osutajale kuvati või ei kuvatud

Arvestatud sisuliselt. Vajadusega on arvestatud ning muudatused tehakse järgmise määruse nr 53 muudatusega.

Eesti Arstide Liit Eesti Arstide Liit toetab eelnõud.

Arvestatud.

Eesti Haiglate Liit Täname, et saatsite Eesti Haiglate Liidule (edaspidi EHL) arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ muutmise eelnõu.

Alljärgnevalt edastame EHLi seisukohad.

Leiame, et eelnõuga kavandatav võimalus patsientidel ise broneerida aegu radioloogilistele uuringutele võib praktikas tekitada rohkem segadust ja probleeme, kui pakkuda tegelikku lisaväärtust patsiendi raviteekonnal. Nii ideoloogiliselt kui ka tehniliselt on radioloogiline uuring ja eriarsti vastuvõtt täiesti erinevad teenused. Elektroonse broneerimise aluseks peaksid olema täpsed teadmised seadmete võimekuse ning personali erialase spetsialiseerumise kohta, mis aga patsiendil puuduvad.

Radioloogilised seadmed ei ole ühesuguse võimekusega isegi ühe asutuse sees – näiteks ei saa igal kompuutertomograafil teostada südame- või kopsu-uuringuid ning ultraheli- ja röntgenseadmed on sageli erineva funktsionaalsusega. Samuti on radioloogid, nagu ka mujal maailmas, spetsialiseerunud kitsamatele valdkondadele (nt rinnanäärme biopsiad, maksa elastograafiad, koematerjali võtmine histoloogiliseks ja molekulaardiagnostiliseks analüüsiks), mis tähendab, et mitte igas asutuses ega igal seadmel ei ole võimalik kõiki uuringuid teostada. Patsiendil puuduvad teadmised, millised on uuringukabineti tehnilised võimalused, kas antud seadmel on vajalikud lisafunktsioonid või kas uuringu teostaja omab vajalikku spetsialiseerumist vastavale uuringule. See võib viia olukorrani, kus patsient broneerib aja uuringule, mida ei ole võimalik teostada kas sobiva seadme või spetsialisti

Mittearvestatud. Selgitame, et eelnõu raames lisatakse uuringu/protseduuri/analüüsi saatekirja andmekoosseisu üksnes saatekirja kehtivusaeg. See on vajalik eeldus uuringute etapiviisiliseks toomiseks Digiregistratuuri.

Radioloogiliste uuringute automaatne broneerimine ei rakendu kõigi uuringute puhul. Vale teenuse broneerimise riski maandamiseks toimub radioloogias suhtluse tööriista väljatöötamine ja rakendamine, mille detailne info on EHLile edastatud (07.10).

Patsient ei vali Digiregistratuuris teenust – uuringu liigi ja vajadusel teenuseosutaja määrab suunaja. Digiregistratuur pakub aegu üksnes saatekirjal märgitu alusel.

Radioloogiliste protseduuride tellimise uus loend ja andmekoosseisu kavand on valminud ERÜ töörühma poolt ning arvestavad erinevate modaliteetide nõudmistega (sh eGFR, rasedus, kontrastaine allergia, vastunäidustused). Nende rakendamine eeldab sündmuspõhist andmevahetust ja täiendavat valideerimist.

CITO kategooriate täpsustamine on töörühma kavandis kaetud samadel põhimõtetel, nagu EHL on välja toonud.

Ettepanek võimaldada Digiregistratuuris üksnes valitud uuringuid on arvestatud: esimeses etapis kavandatakse broneerimine ainult röntgeni, ultraheli, mammograafia ja ortopantomograafia puhul. Eri- ja kõrgema keerukusega uuringuid Digiregistratuuri ei lisata.

Viidatud TEHIKu ärianalüüsi järeldused on projekti kavandamisel arvesse võetud; etapiviisiline rakendamine tuleneb tehnilise võimekuse valmimisest.

puudumise tõttu. Selle tulemusel võivad uuringujärjekorrad pikeneda ja ravi alustamine viibida.

Lisaks on erinevate uuringute läbiviimiseks vaja erineva pikkusega aegu. Tekib küsimus, kuidas digiregistratuuri kaudu erineva pikkusega uuringuaegu piisava täpsusega hallata, tagades samal ajal seadmete optimaalse kasutuse.

Eelpool kirjeldatule tuginedes näeme selgelt ohtu, et detailsete teadmisteta digiregistratuuris aegu broneerides tekivad olukorrad, kus patsiendile võib olla broneeritud uuring valele (vajaliku võimekuseta) seadmele või broneeritakse uuringu jaoks vale pikkusega ajaaken.

Samuti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et saatekirja planeeritav andmekoosseis ei arvesta radioloogia vajadusi. Näiteks puuduvad olulised andmeväljad, nagu eGFR, rasedus, kontrastaine allergia, punktsioonide vastunäidustused jm (näiteks MRT vastunäidustused). Rõhutame, et erinevad modaliteedid vajavad erinevaid sisendandmeid. Samas on välja toodud vajadus varasemate uuringute ja protseduuride infoks, nt. varasemad radioloogilised uuringud, mis on leitavad pildipangas.

Tähelepanu vajab ka saatekirjade kvaliteet, eelkõige perearstide poolt koostatud saatekirjade puhul, kus sageli kopeeritakse saatekirjale asjasse puutumatu teabega anamnees, muutes olulise info leidmise keeruliseks.

Eraldi küsimuseks on CITO mõiste definitsioon. Uuringute kiirust tuleks diferentsida teisiti:

- uuring tuleb teostada ja vastata minutitega;

- uuring tuleb teostada ja vastata tundidega;

- uuring tuleb teostada ja vastata päevadega;

- uuring tuleb teostada ja vastata nädalatega.

Kokku tuleb leppida, millisel juhul milline kiirusaste vajalik on.

Üleriigilise digiregistratuuri kaudu ei ole võimalik tuvatada eriuuringute teostamise võimalikkust, näiteks väga spetsiifilisi radioloogilisi uuringuid saab teha vaid regionaal- ja keskhaiglates. Selline teadmine on olemas ainult uuringule suunaval arstil, mitte patsiendil. Eestis on radioloogiliste seadmete võimekus tervishoiuteenuse osutajate lõikes väga erinev ning Tervisekassa ei ole seni kehtestanud nõudeid ega taganud rahastust, mis võimaldaks kõikidel pakkuda kõiki uuringuid, mille jaoks digiregistratuuris aegu broneerida saaks. Kui kavandatud broneerimissüsteemiga soovitakse edasi liikuda, tuleks tagada rahastus haiglatele vajalike seadmete ja lisavarustuse soetamiseks, et tagada ühtlustatud võimekus.

Kokkuvõttes ei ole selge, kuidas loodav süsteem lihtsustab uuringu tellija ja läbiviija vahelist suhtlemist.

Täiendavalt väärib tähelepanu TEHIKu poolt avaldatud radioloogiliste uuringute ärianalüüs (https://koodivaramu.eesti.ee/tehik/tea bekeskus/dokumentatsioon/- /blob/master/%C3%A4rianal%C3%BC %C3%BCsid/Radioloogiliste_protsedu uride_%C3%A4rianal%C3%BC%C3 %BCs.pdf ). Küsimus on, kuidas arvestab planeeritav eelnõu muudatus selle ärianalüüsiga.

Täname veelkord võimaluse eest avaldada arvamust sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ muutmise eelnõu kohta. Palume eelnõu edasises menetluses

arvestada esitatud tähelepanekuid ning oleme valmis osalema täiendavates aruteludes, et tagada muudatuste rakendatavus praktikas.

Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Puuetega Inimeste Koda

toetab eelnõud.

Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab kaasamise ja seisukoha küsimise eest. Toetame muudatusi, mis võimaldavad broneerida radioloogilistele uuringutele aegu ka digiregistratuuri kaudu ning annavad patsiendile parema võimaluse ajakohase abi saamiseks.

Juhime tähelepanu olulistele aspektidele patsiente ja üldsust puudutavates punktides:

• Oluline on, et muudatuse kavandamisel järgitakse ka ligipääsetavuse nõudeid, nii et võimalus on reaalselt ja lihtsasti kasutatav ka nägemispuudega ja/või vähese digipädevusega inimeste jaoks.

• Oluline on, et säiliks võimalus broneerida aeg ka muude kanalite kaudu, s.h telefonitsi, pere- ja eriarsti poolt tervisekeskuses. Eesti Puuetega Inimeste Koja võrgustiku liikmesorganisatsioonid tõid välja veel mõningaid küsimusi, millele soovime selgitust.

Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts: Kas varasemate uuringute lisamine hakkab toimuma automaatselt või käsitsi? Viimasel juhul on see lisakoormus tervishoiutöötajale. Saatekirjale patsiendi isikliku e-posti aadressi lisamine: on see ikka turvaline kanal tundlike terviseandmete edastamiseks?

MTÜ Elu Dementsusega: Kas radioloogilistele uuringutele registreerumine võiks toimuda ka esmastasandi tervishoiutöötaja abiga

Selgitame. Toetame ligipääsetavuse põhimõtteid ning muudatus ei piira võimalust broneerida uuringuaega ka teiste kanalite kaudu (sh telefoni teel ning tervishoiutöötaja abiga tervisekeskuses).

Varasemate uuringute andmeväli on andmekoosseisus juba olemas ning see ei ole eelnõuga lisanduv. Andmete edastamise viis (automaatne/käsitsi) sõltub tervishoiutöötaja kasutatavast infosüsteemist.

E-posti väli on olnud andmekoosseisus ka varasemalt. Tundlike terviseandmete edastamine e-posti teel peab toimuma krüpteeritult.

Digiregistratuuri aegu saab patsiendile broneerida ka tervishoiutöötaja, kui tema infosüsteemis on vastav liides olemas.

Digiregistratuur ei sea ajapiirangut (nt 3–4 kuud). Süsteemis kuvatakse kõik ajad, mille teenuseosutaja ise on Digiregistratuuri sisestanud.

tervisekeskuses?

Kas radioloogiliste uuringute Tervisekassa poolt rahastatud (vabad)ajad on sarnaselt eriarsti aegadega avatud piiratud ajal (3-4 kuud)?

1

Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ muutmine“

eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga täiendatakse tervise infosüsteemi edastatavate uuringute, protseduuride ja analüüside saatekirja andmekoosseisu kehtivusajaga. Andmekoosseisu täiendamine saatekirja kehtivusajaga on vajalik, et edaspidi saaks broneerida aega uuringutele üleriigilise digiregistratuuri kaudu. Esimesena tekib see radioloogiliste uuringute tegemisel ultraheliuuringute puhul. Kehtivusaeg saatekirjal tagab, et tervishoiuteenuse osutamine patsiendile on asjakohane. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi digilahenduste poliitikajuht Jaanika Merilo ([email protected]) ja Tervisekassa projektijuht Anett Pärs ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Reet Kodu ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi kavandatud tegevusega „Digiregistratuuri radioloogiliste uuringute lisamine“. Eelnõu ei ole seotud teiste eelnõudega. Määrusega muudetakse sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ redaktsiooni RT I, 10.04.2025, 4. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Eelnõu ei too kaasa isikuandmete kogumise, töötlemise ega säilitamise ulatuse suurenemist. Tegemist on olemasoleva andmekoosseisu täpsustamisega (kehtivusaja lisamine). Andmekaitsealast mõjuhinnangut ei ole vaja koostada. Eelnõu mõjutab halduskoormust. Täpsem halduskoormuse muutuste kirjeldus on esitatud seletuskirja punktis 4.1. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Tervisekassa ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) radioloogilistele uuringutele suunamiste kaasajastamise projektiga tehtava üleriigilise digiregistratuuri arenduse eesmärk on võimaldada patsientidel edaspidi broneerida aegu radioloogilistele uuringutele digiregistratuuri kaudu. Kui perearst suunab praegu patsiendi uuringule, peab patsient sobiva teenuse aja ja koha leidmiseks ise helistama tervishoiuteenuse osutajatele või minema registratuuri kohale. Praegu puudub tervishoiuteenuse osutajate ülene koondvaade teenust pakkuvatest asutustest ja vabadest aegadest ning patsientidel puudub digitaalselt uuringute broneerimise võimalus. Loodav digiregistratuuri kaudu broneerimine loob võimaluse näha korraga sellega liitunud tervishoiuteenuse osutajate vabu aegu ning neid saatekirja alusel broneerida, nagu praegu saab broneerida näiteks aegu eriarsti vastuvõtule.

2

Eespool viidatud projekti esimese etapi eesmärk oli lihtsustada ja soodustada protseduuri tellija ning selle tegija vahelist kommunikatsiooni üleriigilise terminoloogia väljatöötamise ja rakendamisega, et tellijal ja tegijal oleks ühtne arusaam sellest, millist uuringut patsiendile on vaja teha. Projekti teise etapi eesmärk on rakendada loodud üleriigilist terminoloogiat ka üleriigilises digiregistratuuris ning luua patsiendile võimalus selle kaudu radioloogilistele uuringutele aega broneerida. Viidatud digiregistratuuri arendused eeldavad määruse muutmist, kuna uuringu, protseduuri ja analüüsi saatekirja andmekoosseis ei sisalda praegu saatekirja kehtivusaega, kuid on oluline, et saatekirjale saaks määrata kehtivusaja, sest protseduurile suunatakse kindla eesmärgiga ja diagnoosihüpoteesi kinnitamiseks. Liiga pika aja möödudes ei ole aga protseduuri tegemine enam patsiendi terviseseisundi vaatest relevantne, sest terviseseisund on ajas muutuv. Seega tagab kehtivusaeg saatekirjal, et tervishoiuteenuse osutamine patsiendile on asjakohane. Kehtivusajana käsitatakse hiliseimat aega, mil saab saatekirjaga vastuvõtuaega broneerida, mitte hiliseimat protseduuri tegemise kuupäeva. Saatekirja kehtivusaeg on olemas tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemides asutusesisesteks suunamisteks, kuid tervise infosüsteemi kehtivusaegu praegu süstemaatiliselt ei saadeta, sest saatekirjal puudub vastav andmeväli. Mõned suunajad märgivad saatekirja kehtivuse vabatekstiliselt märkuste lahtrisse või lahtrisse „täpsustatud vastuvõtmise aeg“. Selline lahendus ei ole uuringute digiregistratuuri lisamiseks sobiv, sest saatekirjades sisalduvad andmed ei ole sel juhul ühtsetel alustel ega ka masinloetavad. Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 kehtestatakse määruse lisa 3 „Uuringu, protseduuri ja analüüsi saatekirja andmekoosseis“ uues sõnastuses. Saatekirja andmekoosseisu punkti 1 pealkirja muudetakse (dokumendi number asendatakse dokumendi andmetega) ja sama punkti täiendatakse dokumendi (saatekirja) kehtivusaja andmetega – dokumendi kehtivuse alguskuupäev ja dokumendi kehtivuse lõppkuupäev. Samuti jäetakse andmekoosseisust välja (p-d 3.4, 4.8 ja 6.2.4) faksi andmed, sest seda enam ei kasutata. Määruse § 5 täiendatakse lõikega 14, mille kohaselt peavad tervishoiuteenuse osutajad uuendatud uuringu, protseduuri ja analüüsi saatekirja kasutusele võtma hiljemalt 1. juunist 2026. a. Kuni selle ajani võib saatekirja digiregistratuuri esitada ka nimetatud saatekirja varem kehtinud andmekoosseisus. Ligi kuuekuuline üleminekuaeg on vajalik selleks, et omapoolsete arendustega varem valmis jõudvad tervishoiuteenuse osutajad saaksid uuenenud saatekirja kohe kasutama hakata. Eelnõu §-s 2 sätestatakse jõustumisaeg – 10. detsember 2025. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu reguleerib üksnes tervise infosüsteemi riigisiseseid tehnilisi ja andmekoosseisulisi nõudeid. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatused loovad aluse digiregistratuuri kaudu radioloogiliste uuringute broneerimiseks, mis aitab paremini ära kasutada tervishoiusüsteemis olemasolevaid ressursse ning annab patsiendile parema võimaluse ajakohase abi saamiseks. Uuringutele aja broneerimine digiregistratuuri kaudu on mugav – patsient saab ülevaate uuringut pakkuvatest tervishoiuteenuse osutajatest ja pakutavatest vabadest aegadest, ilma et peaks neid läbi helistama. Samas säilib ka otse tervishoiuteenuse osutaja juures helistades või kohale minnes broneeringu tegemise võimalus nagu seni.

3

Tervishoiusüsteemi seisukohast kasutatakse ressursse tõhusamalt, kuna patsiendil on ülevaade vabadest aegadest üle riigi ning ta saab valida talle sobiva teenusepakkuja ja aja. Samuti tagab määruse rakendamine selle, et patsient ei saa uuringule aega broneerida ja talle ei osutata saatekirja alusel tervishoiuteenust siis, kui selleks eelduslikult enam vajadust ei ole. Aega saab broneerida kuni saatekirja kehtivusaja lõpuni. Seega aitab määruse rakendamine kaasa uuringute asja- ja ajakohasusele, kuid ei taga seda iseseisvalt, samuti aitab vähendada tervishoiusüsteemi koormamist tarbetute protseduuridega. 4.1. Mõju halduskoormusele Mõju halduskoormusele on neutraalne. Kuigi arendus nõuab teatud ressursse nii tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemide arendajatelt kui ka TEHIK-ult, tekib kokkuhoid kogu süsteemis olevate ressursside tõhusama ja ajakohasema kasutuse näol. Samuti väheneb tervishoiuspetsialistide koormus, kuna patsientidel tekib võimalus vajalikke aegu ise broneerida ning vajaduse korral broneeringuid muuta. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks avaldab TEHIK saatekirja vormingu uue versiooni. Asutusele kaasneb sellega ühekordne arenduskulu ning tööjõukulu, mis kaetakse Tervisekassa radioloogilistele uuringutele suunamiste kaasajastamise projekti eelarvest. Eeldatav arendusega kaasnev kulu on ligikaudu 6000 eurot. Määruse rakendamiseks lisarahastust ei vajata ning muudatus viiakse ellu olemasolevate vahendite piires. Otseseid tulusid ei kaasne. Tervisevaldkonna infosüsteemide arendajad peavad tegema teatud arendusi, et võimaldada vabade aegade kuvamist digiregistratuuri kaudu. Arenduste maht sõltub nii olemasolevast valmidusest (k.a üleriigilise digiregistratuuriga liidestumine) kui ka süsteemi enda arhitektuurist. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 10. detsembril 2025. a ning tulenevalt rakendussättest muutub kohustuslikuks 1. juunist 2026. Tähtaja määramisel on lähtutud sellest, et muudatus ei ole suuremahuline ega vaja seega pikemat ettevalmistusaega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Saatekirjale kehtivusaja lisamise vajadus on enne eelnõu koostamist valideeritud tellijate ja teostajatega radioloogilistele protseduuridele suunamiste kaasajastamise projekti raames perioodil detsember 2024 – märts 2025 toimunud töötubades. Peamisteks kaasatud sihtrühmadeks olid tervishoiutöötajad või teenuse osutamisel osalevad isikud, kes on otseselt seotud radioloogiliste protseduuride tellimise või tegemisega: perearstid, radioloogid, teised eriarstid, hambaarstid, õed, ämmaemandad, radioloogiatehnikud, klienditeenindajad ja meditsiinifüüsikud. Kaasatud olid ka järgmised erialaliidud: Eesti Perearstide Selts (EPS), Eesti Radioloogiatehnikute Ühing (ERTÜ) ja Eesti Radioloogia Ühing (ERÜ). Detsembris 2024 toimus seotud osapooltega valideerimise töötuba, mille eesmärk oli kaardistada praegune olukord (töövoog, probleemkohad) ja valideerida osapoolte vajadused. Töötoas osales 20 inimest, kelle hulka kuulusid perearstid, radioloogid, teised eriarstid, hambaarstid, klienditeenindajad ja radioloogiatehnikud.

4

2025. aasta I kvartali jooksul toimus seitse planeeritud arenduse valideerimise töötuba. Töötubade eesmärk oli esitleda osapooltele nägemust lahendusest, saada tagasisidet ja mõista, kas see katab nende vajadused.

 1. töötuba toimus jaanuaris 2025 perearstiabi esindajatele. Osalesid perearstid ja pereõed, kaasatud olid ka EPS-i juhatuse esindajad.

 2. töötuba toimus veebruaris 2025 radioloogiatehnikute esindajatele. Osalesid Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu liikmed ja juhatuse esindajad (kes igapäevaselt TTO-de juures töötavad).

 3. töötuba toimus veebruaris 2025 eriarstiabi tasandi esindajatele. Osalesid erinevate TTO-de juures tegutsevad ning erineva profiiliga üld- ja eriarstid. Kaasatud oli ka Eesti Nooremarstide Ühenduse esindaja.

 4. töötuba toimus veebruaris 2025 TTO-de ravijuhtidele.  5. töötuba toimus märtsis 2025 juhtivatele radioloogidele. Osalesid TTO-de

diagnostikakliinikute ning radioloogiakeskuste juhatajad ja esindajad.  6. töötuba toimus märtsis TTO-de kvaliteedijuhtidele ja nende esindajatele.  7. töötuba toimus märtsis 2025 TTO-de IT-osakonna esindajatele ja TTO-de

infosüsteemide arendajatele, et paremini mõista, mida projekti tulemusena planeeritava lahenduse kasutusele võtmine erinevatele infosüsteemidele tähendaks.

Töötubades käsitleti lisaks muudele teemadele ka andmekoosseisu täiendamise, sealhulgas kehtivusaja lisamise vajadust. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Radioloogiatehnikute Ühingule (ERTÜ), Eesti Radioloogia Ühingule (ERÜ), Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Tervisekassale ja TEHIK-ule. Eesti Radioloogiatehnikute Ühing ja Eesti Arstide Liit toetasid eelnõu ning märkusi ei esitanud. Eesti Radioloogia Ühing, Tervisekassa, Eesti Haiglate Liit ja Eesti Puuetega Inimeste Koda esitasid märkused. Märkustega arvestamise tabel on seletuskirja lisas.

Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53

„Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende

esitamise tingimused“ Lisa 3

(muudetud sõnastuses)

Uuringu, protseduuri ja analüüsi saatekirja andmekoosseis 1. Dokumendi andmed 1.1. dokumendi number 1.2. dokumendi kehtivuse alguskuupäev 1.3. dokumendi kehtivuse lõppkuupäev 2. Dokumendi tüüp 3. Tervishoiuasutuse andmed 3.1. nimi 3.2. äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood 3.3. aadress 3.4. telefon, e-post 4. Patsiendi isikuandmed 4.1. ees- ja perekonnanimi 4.2. isikukood või tundmatu isiku kood 4.3. sünniaeg 4.4. vanus 4.5. sugu 4.6. tegelik elukoht 4.7. amet 4.8. telefon, e-post 5. Suunaja andmed 5.1. ees- ja perekonnanimi 5.2. registreerimiskood 5.3. isikukood 5.4. eriala 5.5. telefon 6. Suunamine 6.1. täpsustatud vastuvõtmise aeg 6.2. tervishoiuasutus 6.2.1. nimi 6.2.2. aadress 6.2.3. osakond 6.2.4. telefon, e-post 6.3. tervishoiutöötaja 6.3.1. ees- ja perekonnanimi 6.3.2. registreerimiskood 6.3.3. eriala 6.4. CITO! saatekiri 6.5. CITO! põhjendus

7. Uuring, protseduur, analüüs 7.1. uuring, protseduur, analüüs, millele suunatud 8. Suunamise põhjus 8.1. suunamise põhjus 9. Diagnoos 9.1. diagnoos 9.2. täpsustus 9.3. määraja 10. Anamnees, staatus 10.1. anamnees 10.2. staatus (tehniline) 11. Varem tehtud uuringud, protseduurid, analüüsid 11.1. uuringud ja protseduurid 11.1.1. uuring, protseduur 11.1.2. kirjeldus 11.1.3. kuupäev 11.2. analüüsid 11.2.1. analüüs 11.2.2. parameeter 11.2.3. referentsväärtused 11.2.4. kuupäev 11.2.5. vastuse kuupäev 11.2.6. tulemus 11.3. märkused

MINISTRI MÄÄRUS

01.12.2025 nr 65

Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ muutmine

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel. § 1. Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruses nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses: „(14) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud uuringu, protseduuri ja analüüsi saatekirja esitavad tervishoiuteenuse osutajad tervise infosüsteemi hiljemalt 1. juunist 2026. a. Kuni nimetatud tähtajani võib esitada uuringu, protseduuri ja analüüsi saatekirja andmed kuni 9. detsembrini 2025. a kehtinud uuringu, protseduuri ja analüüsi saatekirja andmekoosseisus.“; 2) määruse lisa 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Määrus jõustub 10. detsembril 2025. a. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa 3. Uuringu, protseduuri ja analüüsi saatekirja andmekoosseis