Päring seoses Aktsiaselts Green Marine keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) registreeringu väljastamisega

KESKKONNAARUANNE 2024

SISUKORD

EESSÕNA ....................................................................................................................................................... 3

LÜHIÜLEVAADE GREEN MARINE TEGEVUSEST ............................................................................................. 4

Ettevõtte ajalugu ....................................................................................................................................... 5

TEGEVUSVALDKONNAD ................................................................................................................................ 6

ORGANISATSIOON JA KESKKONNAJUHTIMINE ........................................................................................... 14

AS Green Marine juhtpõhimõtted .......................................................................................................... 15

OLULISED KESKKONNAASPEKTID JA –MÕJUD ............................................................................................ 15

KESKKONNAEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA ............................................................................................... 17

KESKKONNATEGEVUSE TULEMUSLIKKUS ................................................................................................... 19

VASTAVUS ÕIGUSAKTIDE NÕUETELE .......................................................................................................... 22

Keskkonnaload ........................................................................................................................................ 23

Keskkonnaseire ja nõuetele vastavus ..................................................................................................... 24

KESKKONNAARUANDE KINNITAMINE ......................................................................................................... 26

EESSÕNA

AS Green Marine alustas tegevust 2004. aastal ja on olnud alates sellest ajast keskkonnaalaste

teenuste osutamisel partneriks enamusele Eestis tegutsevatele laevandus - ja

merendusettevõtetele. Oleme valdkonnas juhtivaks jäätmekäitlusettevõtteks Eestis. Meie poolt

on välja arendatud ärimudel, kus laev saab vastavalt vajadustele komplekse

jäätmekäitlusteenuse. Viimastel aastatel oleme pakkumas teenust ka muudele äriklientidele

keskkonnateenuste valdkonnas. Ettevõte töötajad omavad pikaajalist töökogemust ning iga-

aastaselt korraldatakse töötajatele koolitusi, et tagada kvaliteetne teenuse osutamine

partneritele.

Green Marine juhindub oma töökorralduses kõrgetest kvaliteedi- ja keskkonnanormidest ning

vastavatest eesmärkidest. Seetõttu oleme alates 2015. aastast rakendanud ettevõttes

keskkonna- ja kvaliteedijuhtimisstandardeid ISO 14001 ja ISO 9001. Seoses teenuse osutamise

laiendamisega muudele äriklientidele oleme rakendanud ettevõttes samuti NATO erinõuetega

täiendatud ISO 9001 juhtimissüsteemi AQAP 2110 (kehtis kuni 30.08.2025. a). Lähtudes

keskkonnaseadustest, omab ettevõtte tööks vajalikke keskkonnakaitselube.

Juhatuse prioriteetideks on püsivalt ettevõtte jätkusuutlikkuse arendamine ja

keskkonnategevuse pidev parendamine, olemasolevate ja uute klientidega koostöösuhete

kujundamine ning ettevõtte tehnoloogilise võimekuse tõstmine. Ettevõte on lähiaastateks

ettevalmistanud projekte rohepöörde elluviimiseks, mis peavad tagama parimate lahenduste

leidmisega jäätmekäitlusele seatud kõrgete ringmajanduse sihtarvude täitmise.

Käesolev keskkonnaaruanne on kokku pandud järgides Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja

keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS - Eco-Management and Audit Scheme) nõudeid.

Keskkonnaaruanne tehakse avalikkusele kättesaadavaks ettevõtte kodulehel –

https://greenmarine.ee/vastutustundlikkus/.

Meie moto: Pärandagem tulevastele põlvedele, isalt pojale, puhta maa ja puhta mere!

LÜHIÜLEVAADE GREEN MARINE TEGEVUSEST

AS Green Marine (edaspidi GM) on AS Tallinna Sadam sidusettevõte, mis alustas tegevust 2004.

aastal. Ettevõtte põhitegevuseks on laevadele, sadamaoperaatoritele ning äriklientidele

kompleksete keskkonnateenuste osutamine. Pakume jäätmekäitlusteenust, kus kõigi

jäätmeliikide käitlusteenuse saab klient vaid ühe telefonikõnega. Teenindamisel lähtume iga

partneri ning kliendi ootustest ja vajadustest.

Missioon

Tagame tervikliku ja keskkonnahoidliku jäätmekäitlusteenuse, luues tingimused merekeskkonna kaitseks ning pakkudes oma klientidele parimaid ringseid jäätmekäitluslahendusi.

Visioon

Panustame puhta Läänemere hoidmisesse läbi uuendusmeelse ja jätkusuutliku jäätmekäitlusteenuse.

Meie eesmärgiks on edendada ringmajandust, fookusega suurendada jäätmete ringlussevõttu ja taaskasutust läbi uute innovaatiliste keskkonnatehnoloogiliste arenduste.

GM poolt pakutava jäätmekäitlusteenuse võib jagada järgmisteks põhitegevusteks:

• tava- ja ohtlike jäätmete käitlemine

• ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

• pumbatavate õliseguste jäätmete käitlemine

Lisaks pakub GM laevadele reovee vastuvõtuteenust.

ETTEVÕTTE PÕHINÄITAJAD 2024

Käive – 7,74 mln EUR (2023. a 7,40 mln EUR)

Töötajaid – 51 (2023. a 50)

Vastuvõetud jäätmete kogus – 71 249 tonni (2023. a 61 065 tonni)

Ringlusse suunatud jäätmete kogus – 37 711 tonni (2023. a 32 419 tonni*)

* Alates 2021. aastast on õlisegustest vedelatest jäätmetest toodetud hüdrokarboonide segu

liidetud taaskasutusse suunatud koguste hulka.

Ettevõtte ajalugu

2002 AS Tallinna Sadam korraldas riigihanke laevadelt jäätmete, sh pilsivee vastuvõtmise kohta. Hanke võitis laevade punkerdamisega tegelev ettevõte AS NT Marine.

02.12.2002 Vastavalt EL nõuetele allkirjastati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määrus Laevadelt pilsivee, fekaalvee, prügi ja muude saasteainete vastuvõtmise kord, mis kohustas sadamaid kindlustama laevadelt kõikide laevajäätmete vastuvõtmise ja nõuetekohase käitlemise.

12.09.2003 AS Tallinna Sadam nõukogu otsusega ja 14.11.2003 notariaalse asutamislepingu sõlmimisega loodi GM, asutajad AS Tallinna Sadam ja AS NT Marine (osalused vastavalt 51% ja 49%).

2004 Asutati aktsiaselts Green Marine. AS NT Marine andis AS Tallinna Sadama ettepanekul laevade pilsivee vastuvõtmise lepingu üle AS-le Green Marine.

2006 AS Tallinna Sadam peatas AS-ga Ragn Sells sõlmitud riigihankelepingu ja kohustas oma sidusettevõtet, GM-i, laevadele kompleksset keskkonnaalast teenindust osutama.

2010 Valmis Rootsi, Saksa, Taani ja Soome koostööpartnerite toel innovaatiline õliseguste jäätmete käitluskeskus (MTK).

2010 Ettevõttes juurutati ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteem.

2011 Pumbatavate õliseguste jäätmete ümbertöötlusjaama (edaspidi MTK) väljund ehk õlisegusest veest saadav produkt läbis REACH-sertifitseeringu, tähendades jäätme lakkamist ja võimaldades veel eile jäätme staatuses olnud segu kütusekomponendina (REACH-määrust rakendatakse kõigi kemikaalide, näiteks värvides, puhastusvahendites, riietes, mööblis ja elektrilistes toodetes kasutatavate ainete suhtes.

2012 Euroopa Meresadamate Organisatsiooni (ESPO) Green Port kongressil tunnistati GM õliseguste jäätmete käitluskeskus oluliseks innovaatiliseks saavutuseks ning lülitati ESPO Green Guide Hea praktika nimistusse.

2013 Tunnustati Keskkonnaministeeriumi konkursil „Aasta Keskkonnasõbralik ettevõte“ GM keskkonnasõbralikuks tootmisettevõtteks innovaatilise õlijäätmete käitlussüsteemi eest (MTK).

2014 Ettevõte nomineeriti Euroopa Komisjoni keskkonnasõbralike ettevõtete nimistusse.

2014 Stockholmi Keskkonnainstituut andis GM-le tunnustuse „Läänemere sõber“.

2015 Ettevõte läbis ISO 9001:2008 (ISO 9001:2015) ja NATO standardi AQAP 2110 sertifitseerimise.

2016 Ettevõttele omistati krediidireitingu AAA kõrgeima klassi tunnistus.

2017 Meid tunnustas maailma juhtiv kruiisifirma Carnival Corporation Costa Cruises.

2019 Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlusteenuseks vajalike seadmete hankimine / käivitasime ehitus-lammutusjäätmete käitlusteenuse osutamise.

2021 Ettevõttele väljastati aktsiisilao tegevusluba.

2023 Ettevõte soetas kinnistud aadressil Kiltri tee 12, Maardu ehitus- ja lammutusjäätmete käitluskeskuse rajamiseks.

2024 Aadressil Kiltri tee 12 alustas tegevust ehitus- ja lammutusjäätmete käitluskeskus.

TEGEVUSVALDKONNAD

TAVA- JA OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLEMINE

GM pakub Tallinna Sadamale ja teistele klientidele jäätmete (segaolmejäätmed, liigiti kogutud

olmejäätmed, näiteks pakendid, biojäätmed, suurjäätmed, probleemtootest tekkinud jäätmed, ohtlikud

jäätmed) kogumise ja veo teenust.

2024. a vastuvõetud jäätmete mahud olid järgmised:

Olmejäätmed (sh pakendid, biolagunevad ja suurjäätmed) – 4 884 tonni (2023. a 5 028 tonni)

Ohtlikud jäätmed (va pumbatavad) – 280 tonni (2023. a 400 tonni)

Ohtlikud pumbatavad jäätmed (MTK-sse suunatud) – 29 798 tonni (2023. a 27 637 tonni)

Muud mitteohtlikud jäätmed (sh ehitus- ja lammutusjäätmed, metallisegud, puit jms) – 36 287 tonni

(2023. a 28 000 tonni)

Jäätmete vastuvõtt ja kogumine

Jäätmete kogumiseks on loodud vajalik konteinerpark. Pakume klientidele jäätmete vastuvõtuks nii

plastikust kogumisvahendeid suuruses 0,14 m³ - 1,1 m³ kui ka eritüübilisi metallist konksliftkonteinereid

suuruses 10m³ - 39m³. Tallinna Vanasadamat külastavatele liinilaevadele on paigutatud

pressmehhanismidega konksliftkonteinerid. Peale selle on jäätmete vastuvõtuks ja kogumiseks välja

töötatud erilahendusi. Näiteks kasutatakse spetsiaalseid alt tühjendatavaid ja jalaga avatavaid

konteinereid pakendijäätmete kogumiseks. Lisaks on konteineritele paigaldatud mahuandurid, mis

edastavad infot konteineri täituvuse kohta, mis omakorda võimaldab optimeerida logistikat. Teatud

liinilaevadel kogutakse biojäätmeid vedelal kujul suletud süsteemis, mis võimaldab biojäätmed suunata

otse ringlussevõtuks biogaasi tehases.

Eritüübilised multiliftkonteinerid

Jäätmete vedu

GM veokipark koosneb peamiselt Scania eritüübilistest veokitest (17 tk), mis vastavad Euro 5 (3 tk) ja Euro

6 (14 tk) heitmestandarditele. Kasutusel on nii furgoon, konkslift pealisehitusega kui ka tsisternhaagisega

veovahendid. Tehnika uuendamine toimub regulaarselt, autojuhid on juhendatud ning pööratakse

tähelepanu keskkonnahoidlikule käitumisviisile.

Green Marine veokipark

Ümberlaadimisjaam

GM jäätmete ümberlaadimisjaam asub aadressil Nõlva 7, Tallinn, kus toimub kogutud jäätmete

järelsorteerimine ja nende edasisuunamine lõppkäitluseks. Ümberlaadimisjaamas komplekteeritakse

sobivad koormad ning otsitakse pidevalt jäätmete ringlusse suunamiseks parimaid lõppkäitluskohti.

Kogutud jäätmed antakse lõppkäitluseks üle erinevatele koostööpartneritele.

EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE

GM pakub eraldi teenust ehitus- ja lammutusjäätmete kogumiseks ja käitlemiseks.

GM on teinud pikemaajalist keskkonnasäästlikku perspektiivi arvestades suuri investeeringuid ehitus- ja

lammutusjäätmete sorteerimiseks vajaminevate seadmete (EDGE) hankimiseks. 2018 – 2019. a soetas GM

4 eraldiseisvat liikurmasinat ja ühe statsionaarse seadme: materjali käitlusmasin, purusti, filp-flop sõel

(peenikese mineraali sõelumiseks) õhkeraldi ja trummelsõel, mille abil on võimalik segaehitus-, tööstus-

ja suurjäätmed erikaalu järgi sorteerida ning purustada erinevatesse fraktsioonidesse. Täna on eelpool

loetletud seadmeid välja renditud teistele jäätmekäitlusettevõtetele.

2023. a soetati uue ehitus- ja lammutusjäätmete käitlustehase ehitamiseks kinnistud, mis asuvad

Maardus, Kiltri tee 12 ja 12a ning 12b. Lisaks on soov osta kinnistu Kiltri tee 12c. Rajatav tehas panustab

oluliselt ehitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõtu suurendamisse ning võimaldab lisaks pakkuda

keskkonnasäästliku jäätmekäitlusteenust teiste jäätmeliikide osas.

Tehas alustas tööd 2024. a novembrikuus.

EDGE komplekti kuuluvad ehitusjäätmete purusti ja trummelsõel

Kiltri tee 12, Maardu kinnistud. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/adsavalik

PUMBATAVATE ÕLISEGUSTE JÄÄTMETE KÄITLEMINE (MTK)

Ohtlike vedelate õliseguste jäätmete (nafta, õli, vedelkütuseid ja bituminoosseid mineraale sisaldavate

jäätmete) käitlemine toimub GM pumbatavate õliseguste jäätmete käitluskeskuses (MTK), mis asub

Tallinnas, aadressil Nõlva 8. Paakautodega vastuvõetav laevade pilsivesi ja rasked setted töödeldakse

ümber tooteks nimega hüdrokarboonide tehnoloogiline segu. 2010. a loodud ümbertöötlusjaamas on

võimekus luua jäätmetest toode ja ümbertöödeldud jäätmed seeläbi pea 100%-lt taaskasutusse suunata.

MTK käitlusvõimsus on 15 m³/h ning 2024. a käideldi vedelaid õliseguseid jäätmeid kokku 29 798 tonni.

Tänaseks on MTK-st kujunenud üks moodsamaid ja tõhusamaid õliseguste jäätmete käitluskomplekse

kogu Baltikumi regioonis.

MTK juhtimiskeskus koos mobiilsete merekonteineritega

MTK süsteemi peaseadmed: tsentrifuug ja dekanter

Joonis 1. MTK käitlusprotsessi diagramm

Reovee vastuvõtuteenus

GM osutab laevadele lisaks ka reovee vastuvõtu teenust läbi oma pikaajalise partneri. Reovesi

pumbatakse paakautodesse ja purgitakse reoveekäitlejate (Tallinna Vesi) vastuvõtupunktidesse. 2024. a

võeti autodega vastu reovett kokku 11 310 m³. (2023. a 11 826 m³)

AS Green Marine EMAS* määrusega sertifitseeritud tegevuskohad:

Kontor: Uus-Sadama 24/4, Tallinn

Jäätmete ümberlaadimisjaam: Nõlva 7, Tallinn

Pumbatavate õliseguste jäätmete käitluskeskus: Nõlva 8, Tallinn

Ehitus- ja lammutusjäätmete käitluskompleks: Kiltri tee 12, Maardu

*EMAS (Eco - Management and Audit Scheme) on Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja

keskkonnaauditeerimissüsteem.

ORGANISATSIOON JA KESKKONNAJUHTIMINE

GM juhtimisstruktuur on 4-tasemeline, mille ülaosas on ettevõtte nõukogu (vt joonis 2). Juhatus koosneb

kahest juhatuse liikmest, kelle vastutusalaks on ettevõtte üldjuhtimine.

Integreeritud juhtimissüsteemi rakendamise, jälgimise ja töökorras hoidmise eest on juhtkonnapoolseks

esindajaks määratud juhatuse liige Aivar Sülla. Integreeritud juhtimissüsteemi, sh keskkonnajuhtimise

elluviimise, toimimise ja kaasajastamise eest vastutavad ettevõttes keskkonna- ja kvaliteedijuht.

Joonis 2. GM juhtimisstruktuur (2024. a seisuga)

*ehitusjäätmete käitluskeskus lõpetas tegevuse aadressil Lao 5 oktoobris 2024. a, 15.10.2024. a avati ehitusjäätmete

käitluskeskus aadressil Kiltri 12, Maardu.

GM juhtimissüsteem on rakendatud EMTAK* 19201, 38111, 38121 tegevusaladele ja vastab standardite

ISO 9001:2015, ISO 14001:2015 ja AQAP 2110:2016 (kehtis kuni 30.08.2025. a) nõuetele.

Keskkonnajuhtimise sertifikaati ISO 14001 omab ettevõte alates 2010. a käsitlusalaga “Ohtlike- ja

tavajäätmete käitlemine”. Aastal 2013 laienes ettevõtte sertifitseerimisulatus, mis tänaseks hõlmab

ohtlike- ja tavajäätmete käitlemist, nafta, õli, vedelkütuseid ja bituminoosseid mineraale sisaldavate

jäätmete ümbertöötlemist. Alates 2021. a on GM oma keskkonnajuhtimissüsteemi viinud vastavusse ka

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1221/2009 nõuetega (EMAS), mis on rakendatud EMTAK 38111,

38121, 38221 koodide ja NACE 38.11, 38.12, 38.22 ulatuses (kehtis kuni 19.05.2024. a).

*EMTAK koodid

19201 – puhastatud naftatoodete (sh turbabriketi) tootmine

38111 – tavajäätmete kogumine (NACE 38.11)

38121 – ohtlike jäätmete kogumine (NACE 38.12)

38221 – ohtlike jäätmete töötlemine ja kõrvaldamine (NACE 38.22)

AS Green Marine juhtpõhimõtted

GM tegevus on suunatud kvaliteetse, klientide vajadusi rahuldava ja keskkonnahoidliku

jäätmekäitlusteenuse pakkumisele ning nõuetele vastava töökeskkonna loomisele.

Selleks pakume logistiliselt ning tehnoloogiliselt parimaid võimalikke lahendeid, pidades silmas samuti

igakülgset looduskeskkonna saastekoormuse vähendamist.

Oma tegevuses lähtume järgmistest põhimõtetest:

• Oma tegevuse tulemuslikkuse hindamisel kasutame tagasiside kõiki võimalusi. Teeme perioodilisi ülevaatusi, et tagada ettevõtte tegevuse vastavus juhtpõhimõttele;

• Meie töö on organiseeritud kooskõlas tegevust reguleerivate seaduste, muude õigusandlike aktide ja standarditega;

• Meie teenused on kvaliteetsed, oleme teenuste pakkumisel paindlikud ja arvestame muutuvate vajadustega;

• Oleme avatud uutele ideedele ja koostööle;

• Võtame kasutusele parimaid võimalikke tehnoloogiaid, et tagada ohutu ja ressursisäästlik jäätmekäitlusteenus;

• Vähendame keskkonna, töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske;

• Toetame oma partnereid kõigis keskkonnasõbralikes ettevõtmistes;

• Oleme oma valdkonna asjatundlikud ja pädevad eksperdid;

• Rakendame kõiki võimalusi taaskasutatavate jäätmete suunamiseks ringlusse ja piirame igakülgselt jäätmete ladestamist;

• Järgime sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid.

• Täiustame ja parendame oma keskkonnaalast ning majanduslikku tegevust.

OLULISED KESKKONNAASPEKTID JA –MÕJUD

GM tegevused kätkevad endas väga erinevaid keskkonnaaspekte ja -mõjusid. Oluliste keskkonnaaspektide välja selgitamine ja nende regulaarne ülevaatamine (vähemalt kord aastas ja juhul, kui kavandatakse või on toimunud muudatused ettevõtte tegevustes ja toimingutes) viiakse keskkonna- ja kvaliteedijuhi poolt. Olulised keskkonnaaspektid on aluseks KKJS-i elluviimisel ja toimivana hoidmisel (poliitika, keskkonnaeesmärkide ja ülesannete, samuti toimimisohje protseduuride koostamisel). Oluliste keskkonnaaspektide väljaselgitamine viiakse läbi kokkulepitud metoodika alusel. Iga keskkonnaaspekti puhul määratakse kindlaks selle aspekti kohta kehtivad vastavuskohustused (Õiguslike ja muude nõuete register).

Järgnevalt on esitatud GM tegevustest tulenevad olulisemad keskkonnaaspektid ja nende poolt põhjustatud keskkonnamõjud.

Tabel 1. GM tegevusest tulenevad olulisemad keskkonnaaspektid ja nende poolt põhjustatud

keskkonnamõjud

TEGEVUS KESKKONNAASPEKT (otsene/kaudne

aspekt)

KESKKONNAMÕJU (+/-)

Jäätmete vedu Õhuheitmed (autode, veokite heitgaasid)

(otsene)

Välisõhu saastamine ja mõju kliimamuutustele (-)

Lendprügi (otsene) Keskkonna risustamine (-)

Lekked (vedelate jäätmete ja ohtlike

ainete)(otsene)

Pinnase, pinna, põhjavee, veekogu reostumine (-)

Tuleõnnetus (otsene) Õhu reostus, tervise, vara ja looduskeskkonna

kahjustamine (-)

Ümberlaadimisjaam Jäätmete taaskasutamine/ringlusse

suunamine (otsene)

Taaskasutatavate materjalide hulga

suurendamine, keskkonna saastamise vältimine

(+)

Lekked (ohtlike ainete) (otsene) Pinnase, pinna, põhjavee, veekogu reostumine (-)

Lendprügi (otsene) Keskkonna risustamine (-)

Lõhnahäiring (otsene) Elukeskkonna häiring ja kvaliteedi langemine (-)

Tuleõnnetus (otsene) Õhu reostus, tervise, vara ja looduskeskkonna

kahjustamine (-)

Ehitus- ja lammutusjäätmete

käitlemine

Jäätmete taaskasutamine/ringlusse

suunamine (otsene)

Taaskasutatavate materjalide hulga

suurendamine, keskkonna saastamise vältimine

(+)

➢ Keskkonnaaspekt on ettevõtte tegevuste, toodete ja teenustega

seotud element, mis põhjustab keskkonnamõju (nt prügilagaasi teke,

heitgaaside teke, müra ja haisu teke).

➢ Keskkonnamõju on ettevõtte tegevustest, toodetest ja teenustest

tulenevate keskkonnaaspektide poolt tekitatud ebasoodne või

soodne muutus keskkonnas.

Lendprügi (otsene) Keskkonna risustamine (-)

Tolm (otsene) Õhu reostus, tervise, vara ja looduskeskkonna

kahjustamine (-)

Müra (otsene) Elukeskkonna häiring ja kvaliteedi langemine (-)

Lekked (otsene) Pinnase, pinna, põhjavee, veekogu reostumine (-)

Tuleõnnetus (otsene) Õhu reostus, tervise, vara ja looduskeskkonna

kahjustamine (-)

Plahvatusoht (otsene) Õhu reostus, tervise, vara ja looduskeskkonna

kahjustamine (-)

Pumbatavate õliseguste

jäätmete käitlemine (sh

soojatootmine katlamajas ja

vee puhastamine)

Jäätmete taaskasutamine/ringlusse

suunamine (otsene)

Taaskasutatavate materjalide hulga

suurendamine, keskkonna saastamise vältimine

(+)

Plahvatusoht (otsene) Õhu reostus, tervise, vara ja looduskeskkonna

kahjustamine (-)

Lekked (otsene) Pinnase, pinna, põhjavee, veekogu reostumine (-)

Tuleõnnetus (otsene) Õhu reostus, tervise, vara ja looduskeskkonna

kahjustamine (-)

Õhuheitmed (otsene) Õhu reostus, tervise, vara ja looduskeskkonna

kahjustamine (-)

Lõhnahäiring (otsene) Elukeskkonna häiring ja kvaliteedi langemine (-)

KESKKONNAEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA

GM arendab ja viib oma keskkonnategevust läbi plaanipäraselt. Selleks on püstitatud iga-aastaselt üle

vaadatavad keskkonnaeesmärgid ning koostatud keskkonnakava. Keskkonnaeesmärkide püstitamisel

võetakse arvesse nii GM-i, kui ka tema huvirühmade hetke- ja tulevikuvajadusi, samuti ettevõtte tegevusi,

üldisi strateegilisi eesmärke, olulisi keskkonnaaspekte, õigusaktide nõudeid ja riskianalüüsi tulemusi.

Järgnevalt on ära toodud GM keskkonnaeesmärgid ja eesmärkideni jõudmiseks kavandatud tegevused aastatel 2023 - 2025:

2023

EESMÄRK TEGEVUSED TEGEVUSE TÄHTAEG

TULEMUS

Ressursi kasutuse optimeerimine

Meeskonnakoolitus 31.12.2023 Teostamata

Tarkade konteinerite arendus 31.12.2023 Teostatud

Koostöö partneritega, sh teenuse kvaliteedi

tõstmine

MTK õhuheitmete vähendamiseks ettenähtud scrubberi ehitamine, Nõlva 8

31.12.2023 Teostatud

Infosüsteemi arendamine 31.12.2023 Osaliselt

teostatud

Uute kogumisvahendite soetamine 31.12.2023 Teostatud

2024-2025

Uute konksliftveokite soetamine 31.12.2023 Teostatud

Taaskasutatavate materjalide hulga

suurendamine Jäätmekäitlustehase projekteerimine 31.12.2023 Teostatud

Ohutu jäätmekäitlusteenuse

osutamine

Materjalikäitlusmasinate soetamine 30.11.2023 Teostatud

Praktiline esmaabikoolitus

EESMÄRK TEGEVUSED TEGEVUSE TÄHTAEG

TULEMUS

Ressursi kasutuse optimeerimine

Meeskonnakoolitus 31.12.2025 Teostatud

Koolituskava 31.12.2025 Teostatud

Koostöö partneritega, sh teenuse kvaliteedi

tõstmine

Uute kogumisvahendite soetamine 31.12.2025 Teostatud

Kaitseväe lepingu uuendamine ja Riigilaevastik 31.12.2025 Töös

Skraberi häälestamine MTK tehasega 31.12.2024 Osaliselt teostatud

Infosüsteemi arendamine (vastavalt Gitlabis toodud kavale) 31.12.2025 Teostatud

Green Marine AS Kiltri tee tehase avamine 31.12.2024 Teostatud

Kiltri tee tehase edasiarendused 31.12.2025 Osaliselt teostatud

Taaskasutatavate materjalide hulga

suurendamine

Kiltri tee tehase käivitamine 31.12.2024 Teostatud

Päiksepargi arendus 31.12.2025 Töös

Lao tn 5 tehase tegevuse lõpetamine 30.09.2024 Teostatud

Jäätmekäitlustehase rajamine 31.03.2024 Teostatud

Keskkonnaloa taotlemine 31.03.2024 Teostatud

Keskkonnaloa muutmine Kiltri tee 12 31.12.2025 Töös

Tegevuspiirkonna laiendamine 31.12.2025 Osaliselt teostatud

Ohutu jäätmekäitlusteenuse

osutamine

Kiltri tee tegevused vastavalt 2024. a läbiviidud riskianalüüsile 31.12.2024 Osaliselt teostatud

MTK purunenud mahuti taastamise vajalikkus 31.12.2025 Otsustatud mitte

taastada/kasutuselt kõrvaldada

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse parendamine

EMAS registreeringu taastamine 31.12.25 Töös

KESKKONNATEGEVUSE TULEMUSLIKKUS

GM otseste ja kaudsete keskkonnaaspektidega seotud põhi- ja erinäitajad ehk keskkonnategevuse

tulemuslikkuse mõõdikud, mis iseloomustavad GM keskkonnategevust olulisemate valdkondade kaupa

on toodud allpool.

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse põhi- ja erinäitajad koosnevad järgmistest tähistest:

• arv A tähistab kogu aasta sisendit ehk siis antud valdkonda iseloomustavat absoluutset näitajat (nt kogu aastas kasutatud energia kogus, tarbitud kütuse kogus, tarbitud vee kogus, jne);

• arv B tähistab aastast kontrollväärtust (nt vastuvõetud jäätmete kogus), mis võetakse aluseks keskkonnategevuse tulemuslikkuse (suhtarvu R) arvutamisel. Kontrollväärtused on esitatud vastavalt asjakohastele valdkondadele tabelis 2;

• arv R tähistab suhtarvu A/B, mis iseloomustab keskkonnaalast tulemuslikkust konkreetses valdkonnas.

Tabel 2. Keskkonnategevuse tulemuslikkuse arvutamiseks kasutatavad kontrollväärtused B 2022-2024.

Näitaja Ühik Nimetus 2022 2023 2024

B tonn Vastuvõetud jäätmed kokku 54522 61065 71249

B1 tonn Üleantud ja taaskasutatud jäätmed kokku 53497 60416 70061

B2 tonn MTK-s vastuvõetud jäätmed kokku 32961 27637 29798

Järgnevalt on esitatud GM keskkonnaalase tulemuslikkuse näitajad olulisemate valdkondade kaupa.

ENERGIATÕHUSUS

Elektrienergia ja maagaas

Ühik A

Põhinäitaja A Valem R arvutamiseks

Erinäitaja R

2022 2023 2024 2022 2023 2024

Kogu ettevõtte aastane elektrienergia tarbimine

kWh 840650 860106 849851 A/B 15,42 14,09 11,93

MTK aastane elektrienergia tarbimine

kWh 769701 800078 680389 A/B2 23,35 28,95 22,83

MTK aastane maagaasi tarbimine

tuh m3

45,124 25,198 21,021 A/B2 0,0014 0,0009 0,0007

2024. a elektrienergia kogutarbimine vähenes võrreldes 2023. a 1,19% ja oli 849,851 MWh. Elektrienergia

tarbimise tulemuslikkust väljendav erinäitaja R on võrreldes eelneva aastaga samuti vähenenud. MTK-s

vastuvõetavate jäätmete maht suurenes 7,8%, aga elektrienergia erinäitaja R on vähenenud 21,1%.

Elektrienergia tarbimisele avaldas otseselt mõju eelmisest perioodist kõrgem õhutemperatuur – kui 2023.

a oli keskmine õhutemperatuur 7,2 oC, siis 2024. a oli sama näitaja 8,1 oC.

Ettevõtte suurima energiatarbimisega üksuseks on MTK, kus 2024. a tarbiti 80,06% kogu ettevõtte

aastasest elektrienergia kogusest. Maagaasi tarbimine on seotud MTK protsesside töös hoidmisega ja on

2024. a samuti vähenenud 16,6% võrreldes 2023. a. Ka maagaasi tarbimise vähenemine võrreldes eelneva

perioodiga on otseselt seotud aastase keskmise kõrgema temperatuuriga, mistõttu kulub erinevate

protsesside töös hoidmisele vähem soojusenergiat (ntks töödeldavate jäätmete temperatuuri tõstmine).

RESSURSITÕHUSUS

Ressurss Ühik

A

Põhinäitaja A Valem R arvutamiseks

Erinäitaja R

2022 2023 2024 2022 2023 2024

Põhitegevusega seotud transpordivahendite vedelkütuste (diisel, bensiin) tarbimine

l 152686 156817 167808 A/B 2,80 2,57 2,36

Põhitegevusega seotud transpordivahendite gaaskütuse (CNG) tarbimine

kg 20863 27277 22387 A/B 0,38 0,45 0,31

2024. a põhitegevusega seotud transpordivahendite poolt tarbitud vedelkütuste kogumaht on

suurenenud võrreldes eelneva aastaga 7%. Siin on üheks mõjutajaks olnud vastuvõetavate

jäätmemahtude suurenemine võrreldes 2023. aastaga. Kütusekasutust iseloomustav erinäitaja (kütuse

kasutamine vastuvõetud jäätmete koguse kohta arvutatuna) on langenud, mis viitab jäätmete

transportimisel sõitude edukale optimeerimisele.

TRANSPORDIST TULENEV SÜSINIKUJALAJÄLG

GM kliimamõju tuleneb eelkõige jäätmetranspordil tekitatud heitgaasidest (kütuse tarbimisel tekitatud

CO2 heitmetest). Nii on GM süsiniku jalajälje suurus seotud otseselt ettevõtte poolt tarbitud

kütusekogusega. Seoses 2024. a tarbitud kütusekoguse suurenemisega on ka transpordist tulenev süsiniku

jalajälg (CO2 heide) suurenenud. Vastav erinäitaja R on 2024. a vähenenud võrreldes eelneva aastaga.

Ressurss Ühik

A

Põhinäitaja A Valem R arvutamiseks

Erinäitaja R

2022 2023 2024 2022 2023 2024

Transpordist tulenev CO2 õhuheide

tonn 404 415 444 A/B 0,007 0,007 0,005

Süsiniku jalajälje arvutamisel on kasutatud järgmisi CO2 eriheite koefitsiente:

diisel – 2649 grammi CO2 / liitri diislikütuse kohta

bensiin – 2266 grammi CO2 / liitri bensiini kohta

Allikas: https://envir.ee/kliima/toetavad-materjalid/organisatsioonide-khg-jalajalg (19.11.2024)

VEE KASUTUS

Vesi Ühik

A

Põhinäitaja A Valem R arvutamiseks

Erinäitaja R

2022 2023 2024 2022 2023 2024

Kogu ettevõtte aastane vee tarbimine

m3 3069 3315 2909 A/B 0,06 0,05 0,04

Vee tarbimine MTKs (Nõlva 8)

m3 2839 3079 2680 A/B2 0,09 0,11 0,09

GM tegevustest on suurim veetarbija MTK, kasutades vett 2680 m3/a (2024). Vee üldtarbimine kogu

ettevõtte tasandil ja ka MTKs on vähenenud. Vee tarbimise tulemuslikkust väljendav erinäitaja R on

võrreldes eelneva aastaga samuti vähenenud.

JÄÄTMED

Järgnevas tabelis on välja toodud ettevõtte poolt 2022-2024 vastuvõetud jäätmete liigid ja kogused.

Jäätmed Ühik A 2022 2023 2024

Ettevõtte poolt aastas vastuvõetud jäätmed kokku tonn 54 522 61 065 71 249

sh olmejäätmed tonn 5 221 5 028 4 884

sh ohtlikud jäätmed tonn 408 400 280

sh ohtlikud pumbatavad jäätmed tonn 32 961 27 637 29 798

sh muud mitteohtlikud jäätmed tonn 15 933 28 000 36 287

Ettevõtte poolt aastas üleantud jäätmed kokku tonn 39 907 60 416 70 061

Jäätmed Ühik

A

Põhinäitaja A Valem R arvutamiseks

Erinäitaja R

2022 2023 2024 2022 2023 2024

Ringlusse suunatud jäätmed kokku

tonn 31676 32419 37711 A/B1 0,59 0,54 0,54

Taaskasutusse (va ringlussevõtt) suunatud jäätmed kokku

tonn 19610 27402 29830 A/B1 0,37 0,45 0,43

Ladestusse suunatud jäätmed kokku

tonn 2211 1244 2530 A/B1 0,04 0,02 0,04

GM-i eesmärgiks on püsivalt suurendada vastuvõetud jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutamise määra.

2024. a on ringlusse suunatud jäätmete kogumaht suurenenud, erinäitaja R on jäänud 2023. a samale

tasemele. Seoses ehitusjäätmete mahu suurenemisega ja uute klientide lisandumisega on suurenenud ka

taaskasutussevõtt, millest tulenevalt on omakorda suurenenud ka jäätmete ladestusse suunamine, mis

moodustas 4% GM poolt käideldud jäätmetest.

BIOLOOGILINE MITMEKESISUS

GM poolt laevadele pakutav jäätmekäitlusteenus panustab otseselt merekeskkonna reostuse vältimisse

ja seeläbi ka bioloogilise mitmekesisuse kaitsesse. GM peab oluliseks võimalikult tõhusalt rakendada oma

kasutuses olevaid territooriume. 2024. a on GM kasutuses renditud maad kokku 23 200 m2 (Nõlva 7, Nõlva

8) ja omandis olevat maad 42 844 m2 (Kiltri 12), mis on kogu ulatuses jäätmekäitluseks vajamineva

infrastruktuuriga kaetud ning eraldi rohealasid ei ole.

VASTAVUS ÕIGUSAKTIDE NÕUETELE

Jäätmekäitlustegevus on olulisel määral reguleeritud erinevate õigusaktide nõuetega. Seetõttu on GM

pööranud suurt tähelepanu kõikidele tegevustele kohaldatavate õiguslike nõuete väljaselgitamisele,

järgimisele ja ka nõuete vastavuse hindamisele. Selleks on loodud kõiki asjakohaseid õigusaktide loendit

sisaldav Õiguslike nõuete register, millest GM oma tegevuses juhindub. Ettevõttele kohalduvad õiguslikud

nõuded edastatakse regulaarselt konkreetsete tegevuste eest vastutavatele töötajatele.

Õiguslike nõuete täitmise hindamiseks, ehk vastavuskontrolli läbiviimiseks, on GM sisse viinud süsteemse

kontrollmehhanismi, mis koosneb perioodiliste kontrollide ja siseauditite läbiviimisest ning oluliste

keskkonna- ja tegevusparameetrite seirest ja mõõtmisest.

GM tegevuste vastavust õigusaktide ja keskkonnaloa nõuetele kontrollivad regulaarselt

keskkonnajärelevalvega tegelevad ametkonnad.

Keskkonnaload

Peale asjakohaste õigusaktide nõuete, lähtub GM ka oma tegevustele väljastatud keskkonnalubadest,

järgides nendes sätestatud nõudeid ja tingimusi.

Number Seotud objekt Objekti asukoht Loa liik Olek Kehtivus

KL-509435 Nõlva 7 jäätmekäitluskoht

Põhja- Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond

Keskkonnaluba Kehtiv 25.11.2020 – ...

JÄ/334373

Jäätmete vedu - Harju maakond, Hiiu maakond, Ida-Viru maakond, Järva maakond, Jõgeva maakond, Lääne-Viru maakond, Lääne maakond, Pärnu maakond, Põlva maakond, Rapla maakond, Saare maakond, Tartu maakond, Valga maakond, Viljandi maakond, Võru maakond

Harju maakond

Jäätmevaldkonna registreering

Kehtiv 31.03.2020 – ...

KKL/321343 Põhja-Tallinna pilsivete ja õliste jäätmete käitluskoht

Põhja- Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond

Keskkonnakompleksluba Kehtiv 08.03.2012 – ...

KL-521112 Kiltri tee 12 käitlustehas

Maardu linn, Harju maakond

Keskkonnaluba Kehtiv 05.06.2024 – ...

Keskkonnakompleksluba on välja antud GM õliseguste jäätmete käitluskeskuse tegevusele (MTK)

(tegevusala EMTAK 39001: Saastekäitlus ja muud jäätmekäitlustegevused). MTK keskkonnakompleksloa

üheks osaks on kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi, seadmete ja tehnoloogia vastavuse

hindamine parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT). Selle hindamise põhjal võib öelda, et MTK-s

kasutatav tehnoloogia ja töövõtted vastavad asjakohastes PVT-viitedokumentides välja toodud parima

võimaliku tehnika tasemele.

PVT hindamisel on lähtutud järgmistest viitedokumentidest:

• Integrated Pollution Prevention and Control. Reference Document on Best Available Techniques

(BAT)Reference Document Waste Treatment (Oktoober 2018), (WT BREF)

• Integrated Pollution Prevention and Control. Reference Document on Best Available Techniques

on Emission from Storage (Juuli 2006), (EfS)

• Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise

kord“ (KKM nr 39)

• Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo kokkulepe (ADR)

• Keskkonnaministri 29.05.2019 määrus nr 19 „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise

kriteeriumid“ (KKM nr 19)

Keskkonnaseire ja nõuetele vastavus

Jäätmekäitluse puhul on oluline minimeerida kõiki tekkivaid keskkonnamõjusid ja häiringud. Olulist rolli

mängib siin suurema keskkonnamõjuga tegevuste keskkonnaparameetrite seire.

Õhuheitmete seire

Vastavalt keskkonnakompleksloale on GM-l kohustus seirata MTK-s tekkivaid õhuheitmeid. Tabelis 3 on

väljatoodud loaga sätestatud saasteained ja nende piirmäärad, mida võib välisõhku heita. Nimetatud

saasteainete heidet seiratakse arvutusliku valemi alusel. 2022-2024. a arvutuslikud seireandmed näitavad,

et lubatud heitkoguseid ei ületatud.

Keskkonnakompleksloaga sätestatud piirmäärad/normid ning tegelikud saasteainete kogused aastatel

on 2022-2024 on olnud järgmised:

Tabel 3. Keskkonnakompleksloaga sätestatud õhuheitmete saasteained ja nende piirmäärad

Mahutite ja pumplate kontroll

Vastavalt keskkonnakompleksloale viib GM läbi MTK mahutite, torustiku ja pumpade kontrolli. Kontrolli

viiakse läbi igapäevaselt visuaalse vaatluse teel ning kord aastas toimub auditeerimine Inspecta Estonia

OÜ poolt.

CAS nr Saasteaine Ühik Lubatud

heitkogus Tegelik heide

2022 2023 2024

124-38-9 Süsinikdioksiid tonn 4268,704 1395,294 48,541 40,023

Alifaatsed Alifaatsed süsivesinikud tonn 0,000 4,457 0,000 0,000

05.09.7446 Vääveldioksiid tonn 0,032 0,023 0,000400 0,000400

N-sum Lämmastikühendid tonn 4,943 0,006 0,037100 0,030600

630-08-0 Süsinikmonooksiid tonn 2,305 0,747 0,026000 0,021400

Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud tonn 0,014 0,433 0,005 0,004086

71-43-2 Benseen tonn 0,004 0,128 0,001 0,00049

VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel

kg 323,000 69,175 34,700 30,009

7664-41-7 Ammoniaak kg 0,000 0,455 0,000 0,000

Reovee seire

MTK-s tekkiv reovesi suunatakse AS Tallinna Vesi kanalisatsioonivõrgustikku. Vastavalt sõlmitud lepingule

hindab AS Tallinna Vesi vastuvõetud reovee vastavust kehtestatud piirnormidele. 2018. a paigaldas GM

uue flotaatorseadme, et tõsta käitlusvõimekust ja vähendada saasteainete sisaldust üleantavas reovees.

Vastuvõetavate raskete õliseguste jäätmete koostis mõjutab tugevalt üleantava reovee kvaliteeti ja

sellega seoses on 2024. a võetud reovee ühe prooviga (26.08.2024) avastatud lubatud

piirkontsentratsiooni mõningane ületamine keemilise hapnikutarbe (KHT) osas. 2024. a võttis GM vastu

erineva koostisega madala veesisaldusega raskeid õliseguseid jäätmeid, mis põhjustas KHT piirsisaldust

ületava kontsentratsiooni üle antud reovees. Võrreldes 2023. a on saasteainete piirväärtuste ületamine

ühiskanalisatsiooni juhitavas vees märgatavalt vähenenud ja esinenud on vaid üks väiksemahuline

ületamine.

2024. aasta tulemused on esitatud järgnevas tabelis 4.

Tabel 4. MTK reovee analüüside tulemused 2024. aastal

Mõõdetud näit

Näitaja Piirsisaldus 19.02.2024 26.08.2024 07.11.2024

pH 6,50-8,50 7,30 7,40 6,90

Hõljuvained (mg/l) 500,00 4,00 100,00 9,00

Biokeemiline hapnikutarve - BHT 7 (mgO2/l) 375,00 33,00 310,00 27,00

Keemiline hapnikutarve - KHT (mgO2/l) 750,00 - 759,00 103,00

Üldfosfor (mgP/l) 15,00 1,30 5,09 0,63

Üldlämmastik (mgN/l) 125,00 22,80 63,7 6,3

Naftasaadused (mg/l) 5,50 <2,00 2,30 3,30

Rasvad (polaarsed süsivesinikud) (mg/l) 50,00 9,80 50,00 37,00

Piirsisalduste alus – Tallinna Linnavolikogu 15.06.2006. a määrus nr 37 “Tallinna ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooni kasutamise eeskiri”.

KESKKONNAARUANDE KINNITAMINE

AS Metrosert, kes on akrediteeritud tõendaja EE-V-0001, kinnitab peale AS Green Marine keskkonnajuhtimissüsteemi ja 2024. aasta keskkonnaaruande kontrollimist, et organisatsiooni keskkonnaaruandes esitatud teave ja andmed on usaldusväärsed ja õiged ning vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009, 25. november 2009, organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemis nõuetele.

Käesolevas aruandes on rakendatud Euroopa Komisjoni määrust (EL) 2017/1505, 28. augustist 2017 ja Euroopa Komisjoni määrust (EL) 2018/2026, 19. detsembrist 2018, milledega muudeti Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 lisad I, II, III ja IV.

Keskkonnaaruanne on kinnitatud 04.11.2025. a.

Evelin Kurmiste EMAS tõendaja Metrosert AS www.metrosert.ee

Mustamäe tee 33 / 10616 Tallinn / Telefon 666 0901 / Faks 666 0909 / [email protected] / www.keskkonnaagentuur.ee

Registrikood 70009540

Keskkonnaamet [email protected] 01.12.2025 nr 1-12/25/112 Päring seoses Aktsiaselts Green Marine keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) registreeringu väljastamisega Aktsiaselts Green Marine (edaspidi organisatsioon) esitas Keskkonnaagentuurile (edaspidi

KAUR) 05.11.2025 taotluse1 ning 24.11.2025 korrigeeritud taotluse2 ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) registreeringu saamiseks. Taotlusega

esitati keskkonnaaruanne, mille on kinnitanud akrediteeritud EMASi tõendaja. EMASi registreeringu väljastamist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri

2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 „organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse

kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ“ (edaspidi määrus) ning selle lisad.

EMASi registreeringu väljastamisel on KAURi määruse artikli 13 kohaseks ülesandeks mh kontrollida, kas huvitatud isikud3 on esitanud asjakohaseid kaebusi ning kas need on lahendatud

positiivselt ning veenduda pädeva täitevasutuse kirjalikule tõendusmaterjalile tuginedes, et puuduvad tõendid kehtivate keskkonnalaste õigusaktide nõuete rikkumise kohta.

1. Taotluse kohaselt on organisatsioon huvitatud isikuteks määranud Aktsiaselts

Metroserdi. Palume teavitada, kas teie huvitatud isikuna olete esitanud või on teile

esitatud organisatsiooni kohta asjakohaseid kaebuseid, mis võiksid takistada

organisatsioonile EMASi registreeringu väljastamist.

Asjakohaste kaebuste korral, palume vastavasisuline teave edastada KAURi e-posti aadressile

[email protected] 14 tööpäeva jooksul alates käesoleva kirja registreerimise kuupäevast. Juhul, kui kaebused puuduvad, palume seda vastuskirjaga kinnitada.

2. Lisaks palume määruse kohaselt Keskkonnaametil, Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalametil, Maardu Linnavalitsusel ja Päästeametil kui pädevatel

täitevasutustel teavitada, kas Teile teadaolevalt esineb organisatsiooni suhtes

tõendeid kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide nõuete rikkumiste kohta, mis

1 registreeritud KAURi kirjana nr 1-12/25/104 2 registreeritud KAURi kirjana nr 1-12/25/104-4 3 keskkonnajuhtimissüsteemi seisukohalt asjakohased, määruse lisa I punkt 2 kohaselt organisatsiooni poolt

vastavuskohustuse osaks määratud huvitatud isikud

2 (2)

võiksid takistada organisatsioonile EMASi registreeringu väljastamist.

Keskkonnaalaste õigusaktide nõuete rikkumise olemasolu korral, palume vastavasisuline teave

koos keskkonnalaste õigusaktide rikkumist tõendavate dokumentidega (haldusaktid, väärteootsused või samaväärsed dokumendid) edastada KAURi e-posti aadressile

[email protected] 14 tööpäeva jooksul alates käesoleva kirja registreerimise kuupäevast.

Juhul kui tõendid kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide rikkumiste kohta puuduvad palume teil seda vastuskirjaga kinnitada.

Täiendavalt soovime juhtida tähelepanu, et määruse artikli 32 lõikest 5 tulenevalt on pädev täitevasutus kohustatud KAURi informeerima esimesel võimalusel organisatsiooni asjakohaste

keskkonnaga seotud õigusaktide nõuetele mittevastavusest ja nende osas tuvastatud rikkumistest.

Täpsustuste ja küsimuste korral võtta ühendust keskkonnakasutuse osakonna peaspetsialistiga Kertu Uiboleht (vt kontaktandmed allpool).

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rainis Uiga arenduse ja analüüsi funktsioonijuht direktori ülesannetes Lisa: Keskkonnaaruanne 2024 Sama: Aktsiaselts Metrosert, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Maardu Linnavalitsus, Päästeamet Teadmiseks: Aktsiaselts Green Marine Kertu Uiboleht 5192 3187 [email protected]