| Dokumendiregister | Riigikohus |
| Viit | 6-6/25-57-1 |
| Registreeritud | 01.12.2025 |
| Sünkroonitud | 02.12.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 6 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs |
| Sari | 6-6 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 6-6/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikogu Riigikaitsekomisjon |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu Riigikaitsekomisjon |
| Vastutaja | Piret Järvesaar (Riigikohus, Üldosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]
www.riigikohus.ee
Riigikogu riigikaitsekomisjon 01.12.2025 nr 6-6/25-57
Vajadus täpsustada Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus 668 SE
Kohtuniku õigus nõuda enda vabastamist kavandatava TsiRkS § 103 alusel
Kui kehtiva RiKS § 46 lg 1 kohaselt on riigikaitselise töökohustusega ametikoht riigikohtuniku
ning teise ja esimese astme kohtu esimehe omad (osa kohtunikke oli määratud riigikaitselise
töökohustusega ametikohale lg 2 alusel), siis tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
(TsiRkS) § 100 lg 3 kohaselt oleksid kõik kohtuniku ametikohad kriisiülesandega ametikohad.
See on tõstatanud küsimuse, kas esimese või teise astme kohtunik, kes näiteks perekondlikel
põhjustel ei soovi kriisiülesandega ametikohal olla, saab taotleda enda ametist vabastamist
TsiRkS §-s 103 (iseäranis lg 4) sätestatud korras. Seejuures on oluline märkida, et TsiRkS § 103
ei erine kehtivast RiKS §-st 51. Küsimus on tõusetunud üksnes seadusjärgsete kriisiülesandega
ametikohtade laienemise tõttu kõigile kohtunikele.
Asjas on sõlmküsimus, kas TsiRkS § 103 reguleerib erinormina kohtuniku ametist vabastamist
seoses kriisiolukorra või -ülesandega või on KS oma põhjaliku kohtunikuteenistust ja sellest
vabastamist reguleeriva normistikuga ise eriseadus. Asja muudab keerulisemaks tõsiasi, et
mõlemad on PS § 104 lg-s 2 nimetatud konstitutsioonilised seadused. Eelnõu seletuskiri sellele
otseselt ei vasta, viidates vaid, et TsiRkS § 103 lg 2 teeb erisuse TLS-is ja ATS-is sätestatud
tähtaegadest (lk 262), st pikendab neid. Kui tavaolukorras saab isik taotleda enda töölt või
teenistusest vabastamist 30 päeva ette, siis kriisiülesandega ametikoha puhul pikeneb tähtaeg
60 päevani. Seletuskirja kohaselt on sätte eesmärk tagada asutuse või ettevõtte sujuvam töö
jätkamine. Seevastu lg-d 3 ja 4 võimaldavad taotleda erandkorras enda vabastamist
etteteatamistähtaega järgimata.
Kuna eelnõust ega seletuskirjast (samuti kehtivast RiKS-ist ja selle seletuskirjast) vastust ei
ilmne, tuleb küsimusele vastamiseks vaadata, millised on üleüldse kriisiülesandega
ametikohad. Täpsemalt on kriisiülesandega ametikohti kahesuguseid. Ametikohajärgsed on
need, mis on nimetatud TsiRkS § 100 lg-s 3: Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liige,
Riigikogu liige, Euroopa Parlamendi liige, riigikontrolör, õiguskantsler, riigisekretär, riigi
peaprokurör, kohtunik, Eesti Panga Nõukogu esimees, Eesti Panga president,
Finantsinspektsiooni juhatuse liige ning KOV-i valitsuse ja volikogu liige. Ülejäänud
kriisiülesandega ametikohad on need, mida pole seaduses nimetatud ja mille asutused on
määranud TsiRkS § 100 lg 4 alusel.
2(2)
Mitme ametikohajärgse kriisiülesandega ametikoha volituste lõppemine on vähem või rohkem
reguleeritud otse põhiseaduses. Näiteks lõpevad PS § 82 p 1 kohaselt Vabariigi Presidendi
volitused ametist tagasiastumisega. Seepärast on selge, et TsiRkS § 103 pole kohaldatav kõigile
ametikohajärgse kriisiülesandega ametikohtadele. Järelikult ei saa TsiRkS § 103
(põhiseaduspärane) eesmärk olla hõlmata kõik kriisiülesandega ametikohad. Samuti torkab
silma, et enamiku TsiRkS § 100 lg-s 3 nimetatud ametikohtade ühine nimetaja on, et nende
suhtes ei kohaldata ATS-i1, st tegemist on ametitega, millel kohta on selge eriregulatsioon.
Pealegi näib TsiRkS § 103 sõnastus hoopis enam kui põhiseaduslike institutsioonide täitjate
ametist vabastamiseks sobivat selge ja tavalise hierarhilise töö- või teenistussuhte puhul (viited
ebaväärikale kohtlemisele jne). Seetõttu tundub TsiRkS § 103 olevat rakendatav kas ainult või
esmajoones TsiRkS § 100 lg 4 alusel määratud ülejäänud kriisiülesandega ametikohtade puhul.
Ei TsiRkS-i ega kehtiva RiKS-i seletuskirjast ei nähtu tahet ümber kujundada kõrgemate
riigiametnike ametist vabastamist kriisiolukorras.
Kohtunikud ka ei vaja TsiRkS § 103 kohaldamist. Esiteks on ilme, et TsiRkS § 103 lg 2 eesmärk
on olnud pikendada kriisiolukorra ajal ametikohalt lahkumise etteteatamistähtaega. Kohtuniku
puhul oleks sellel äraspidine toime, mil KS § 99 lg-st 13 tulenev üheksa kuu pikkune tähtaeg
lüheneks 60-päevaseks. Kui aga peaks tekkima vajadus TsiRkS § 103 lg-tes 3 ja 4 kirjeldatud
erakorralise vabastamise taotlemiseks, võimaldab KS § 99 lg 13 mõjuval põhjusel tähtaega
lühendada. Seejuures on kahtlemata tõsi, et nimetatud võimalus kaitseb kohtunikku vähem kui
TsiRkS § 103 lg-tes 3 ja 4 sätestatu. Samas on see põhjendatud, sest kohtunikul on tema
põhiseaduslikest garantiidest ja rollist tulenevalt kriisiolukorra ajal suurem talumiskohustus.
Teeme Riigikogule ettepaneku TsiRkS § 103 kohaldamisala täpsustamiseks, et sellest oleks
üheselt mõistetav, millistele kriisiülesandega ametikohtadele see kohaldub. Lisaks kohtunikele
puudutab see küsimus kogu poliitilist võimu (vt TsiRkS § 100 lg 3) ja seega sisuliselt riigi
põhikorra toimimist kriisiolukorras.
Samas ei piisa sellest, et eelnõus selgemalt sätestada, et kohtunikele (ja teistele ametikohajärgse
kriisiülesandega ametiisikutele) eelnõu § 103 ei laiene. Tuleks läbi mõelda, kas võiks olla
põhjendatud võimaldada kohtunikul osaleda sõjalises riigikaitses, kui ta ei täida kohtu
juhtimisega seotud ülesandeid. Samuti peaks normistik võimaldama paindlikkust ka
perekondlike vajaduste tarbeks (näiteks pere eest hoolitsemine või nende evakueerimine).
Põhjendatud võib olla kaaluda ajutist kriisiülesandest vabastamist, sest kohtuniku ametikoha
eluaegsuse garantiiga (PS § 147 lg 1) võib olla vastuolus, kui kohtunik peab kriisiolukorras
taotlema perekondlikel põhjustel enda ametist vabastamist. Samuti võib olla põhjendatud
kaaluda, kas kõigi kohtunike ametikohtade lugemine kriisülesandega ametikohtadeks erinevalt
kehtivast RiKS § 46 lg-st 1 on põhjendatud. Kui osa kohtunike ametikohti ei oleks
kriisiülesandega ametikohad, võimaldaks see eeltoodud küsimused lahendada kohtusiseselt.
Peame oluliseks, et kohtunikud mõistaksid kriisiülesandega seotud õigusi ja kohustusi, samuti
neist tulenevaid piiranguid ja otsustusruumi ulatust aegsasti enne seaduse jõustumist, mistõttu
palume küsimust käsitleda esimesel võimalusel ja anda meile tagasisidet.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Reisberg
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
1 ATS § 2 lg 3. Lisaks ei kohaldata ATS-i ega TLS-i FI juhatuse liikme suhtes.