Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus 668 SE

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]

www.riigikohus.ee

Riigikogu riigikaitsekomisjon 01.12.2025 nr 6-6/25-57

Vajadus täpsustada Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus 668 SE

Kohtuniku õigus nõuda enda vabastamist kavandatava TsiRkS § 103 alusel

Kui kehtiva RiKS § 46 lg 1 kohaselt on riigikaitselise töökohustusega ametikoht riigikohtuniku

ning teise ja esimese astme kohtu esimehe omad (osa kohtunikke oli määratud riigikaitselise

töökohustusega ametikohale lg 2 alusel), siis tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu

(TsiRkS) § 100 lg 3 kohaselt oleksid kõik kohtuniku ametikohad kriisiülesandega ametikohad.

See on tõstatanud küsimuse, kas esimese või teise astme kohtunik, kes näiteks perekondlikel

põhjustel ei soovi kriisiülesandega ametikohal olla, saab taotleda enda ametist vabastamist

TsiRkS §-s 103 (iseäranis lg 4) sätestatud korras. Seejuures on oluline märkida, et TsiRkS § 103

ei erine kehtivast RiKS §-st 51. Küsimus on tõusetunud üksnes seadusjärgsete kriisiülesandega

ametikohtade laienemise tõttu kõigile kohtunikele.

Asjas on sõlmküsimus, kas TsiRkS § 103 reguleerib erinormina kohtuniku ametist vabastamist

seoses kriisiolukorra või -ülesandega või on KS oma põhjaliku kohtunikuteenistust ja sellest

vabastamist reguleeriva normistikuga ise eriseadus. Asja muudab keerulisemaks tõsiasi, et

mõlemad on PS § 104 lg-s 2 nimetatud konstitutsioonilised seadused. Eelnõu seletuskiri sellele

otseselt ei vasta, viidates vaid, et TsiRkS § 103 lg 2 teeb erisuse TLS-is ja ATS-is sätestatud

tähtaegadest (lk 262), st pikendab neid. Kui tavaolukorras saab isik taotleda enda töölt või

teenistusest vabastamist 30 päeva ette, siis kriisiülesandega ametikoha puhul pikeneb tähtaeg

60 päevani. Seletuskirja kohaselt on sätte eesmärk tagada asutuse või ettevõtte sujuvam töö

jätkamine. Seevastu lg-d 3 ja 4 võimaldavad taotleda erandkorras enda vabastamist

etteteatamistähtaega järgimata.

Kuna eelnõust ega seletuskirjast (samuti kehtivast RiKS-ist ja selle seletuskirjast) vastust ei

ilmne, tuleb küsimusele vastamiseks vaadata, millised on üleüldse kriisiülesandega

ametikohad. Täpsemalt on kriisiülesandega ametikohti kahesuguseid. Ametikohajärgsed on

need, mis on nimetatud TsiRkS § 100 lg-s 3: Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liige,

Riigikogu liige, Euroopa Parlamendi liige, riigikontrolör, õiguskantsler, riigisekretär, riigi

peaprokurör, kohtunik, Eesti Panga Nõukogu esimees, Eesti Panga president,

Finantsinspektsiooni juhatuse liige ning KOV-i valitsuse ja volikogu liige. Ülejäänud

kriisiülesandega ametikohad on need, mida pole seaduses nimetatud ja mille asutused on

määranud TsiRkS § 100 lg 4 alusel.

2(2)

Mitme ametikohajärgse kriisiülesandega ametikoha volituste lõppemine on vähem või rohkem

reguleeritud otse põhiseaduses. Näiteks lõpevad PS § 82 p 1 kohaselt Vabariigi Presidendi

volitused ametist tagasiastumisega. Seepärast on selge, et TsiRkS § 103 pole kohaldatav kõigile

ametikohajärgse kriisiülesandega ametikohtadele. Järelikult ei saa TsiRkS § 103

(põhiseaduspärane) eesmärk olla hõlmata kõik kriisiülesandega ametikohad. Samuti torkab

silma, et enamiku TsiRkS § 100 lg-s 3 nimetatud ametikohtade ühine nimetaja on, et nende

suhtes ei kohaldata ATS-i1, st tegemist on ametitega, millel kohta on selge eriregulatsioon.

Pealegi näib TsiRkS § 103 sõnastus hoopis enam kui põhiseaduslike institutsioonide täitjate

ametist vabastamiseks sobivat selge ja tavalise hierarhilise töö- või teenistussuhte puhul (viited

ebaväärikale kohtlemisele jne). Seetõttu tundub TsiRkS § 103 olevat rakendatav kas ainult või

esmajoones TsiRkS § 100 lg 4 alusel määratud ülejäänud kriisiülesandega ametikohtade puhul.

Ei TsiRkS-i ega kehtiva RiKS-i seletuskirjast ei nähtu tahet ümber kujundada kõrgemate

riigiametnike ametist vabastamist kriisiolukorras.

Kohtunikud ka ei vaja TsiRkS § 103 kohaldamist. Esiteks on ilme, et TsiRkS § 103 lg 2 eesmärk

on olnud pikendada kriisiolukorra ajal ametikohalt lahkumise etteteatamistähtaega. Kohtuniku

puhul oleks sellel äraspidine toime, mil KS § 99 lg-st 13 tulenev üheksa kuu pikkune tähtaeg

lüheneks 60-päevaseks. Kui aga peaks tekkima vajadus TsiRkS § 103 lg-tes 3 ja 4 kirjeldatud

erakorralise vabastamise taotlemiseks, võimaldab KS § 99 lg 13 mõjuval põhjusel tähtaega

lühendada. Seejuures on kahtlemata tõsi, et nimetatud võimalus kaitseb kohtunikku vähem kui

TsiRkS § 103 lg-tes 3 ja 4 sätestatu. Samas on see põhjendatud, sest kohtunikul on tema

põhiseaduslikest garantiidest ja rollist tulenevalt kriisiolukorra ajal suurem talumiskohustus.

Teeme Riigikogule ettepaneku TsiRkS § 103 kohaldamisala täpsustamiseks, et sellest oleks

üheselt mõistetav, millistele kriisiülesandega ametikohtadele see kohaldub. Lisaks kohtunikele

puudutab see küsimus kogu poliitilist võimu (vt TsiRkS § 100 lg 3) ja seega sisuliselt riigi

põhikorra toimimist kriisiolukorras.

Samas ei piisa sellest, et eelnõus selgemalt sätestada, et kohtunikele (ja teistele ametikohajärgse

kriisiülesandega ametiisikutele) eelnõu § 103 ei laiene. Tuleks läbi mõelda, kas võiks olla

põhjendatud võimaldada kohtunikul osaleda sõjalises riigikaitses, kui ta ei täida kohtu

juhtimisega seotud ülesandeid. Samuti peaks normistik võimaldama paindlikkust ka

perekondlike vajaduste tarbeks (näiteks pere eest hoolitsemine või nende evakueerimine).

Põhjendatud võib olla kaaluda ajutist kriisiülesandest vabastamist, sest kohtuniku ametikoha

eluaegsuse garantiiga (PS § 147 lg 1) võib olla vastuolus, kui kohtunik peab kriisiolukorras

taotlema perekondlikel põhjustel enda ametist vabastamist. Samuti võib olla põhjendatud

kaaluda, kas kõigi kohtunike ametikohtade lugemine kriisülesandega ametikohtadeks erinevalt

kehtivast RiKS § 46 lg-st 1 on põhjendatud. Kui osa kohtunike ametikohti ei oleks

kriisiülesandega ametikohad, võimaldaks see eeltoodud küsimused lahendada kohtusiseselt.

Peame oluliseks, et kohtunikud mõistaksid kriisiülesandega seotud õigusi ja kohustusi, samuti

neist tulenevaid piiranguid ja otsustusruumi ulatust aegsasti enne seaduse jõustumist, mistõttu

palume küsimust käsitleda esimesel võimalusel ja anda meile tagasisidet.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Reisberg

Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja

1 ATS § 2 lg 3. Lisaks ei kohaldata ATS-i ega TLS-i FI juhatuse liikme suhtes.