[EIS] Eelnõu SOM/25-1328 - "Lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seadus" kooskõlastamine

1

EELNÕU

18.11.2025

Lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seadus

§ 1. Lastekaitseseaduse muutmine

Lastekaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Lasteasutused ja lapsega töötavad isikud toetavad lastekaitse korraldust, pakkudes oma

valdkonnas meetmeid abivajavale lapsele abi osutamiseks ja osaledes võrgustikutöös.“;

2) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 6 ja § 15 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 15 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kohaliku omavalitsuse üksuse nõustamine seoses lastekaitsejuhtumitega ja lapsele või

perele sobivate meetmete leidmisel;“;

4) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) lapse õiguste kaitseks ja heaolu tagamiseks juhiste, rakendussuuniste ja muude

teabematerjalide väljatöötamine ning lastekaitsealase teavitustegevuse korraldamine;“;

5) paragrahvi 15 lõike 3 punkti 41 täiendatakse pärast sõna „lastekaitsetöötajate“ sõnadega „ja

lastekaitsevaldkonna juhtide“;

6) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 ja lõikes 5 nimetatud ülesannete täitja peab vastama

käesolevas seaduse §-s 19 lastekaitsetöötajale sätestatud nõuetele.“;

7) paragrahvi 17 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõna „viivitamata“;

8) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lastekaitsetöötaja on:

1) kohaliku omavalitsuse üksuse ametnik, kes täidab käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punktides 3

ja 4 sätestatud ülesandeid;

2) Sotsiaalkindlustusameti ametnik, kes täidab käesoleva seaduse §-des 291 ja 33 sätestatud

ülesandeid.“;

9) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Enne käesoleva seaduse § 29 lõikes 5 nimetatud otsuse tegemist tuleb teha lapse

abivajaduse eelhindamine, mille käigus hindab kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja

sama paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud eelduste olemasolu.

2

(5) Juhtumikorralduse algatamisel tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud abivajaduse

hindamine teha esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolme kuu möödumisel abivajavast lapsest

teada saamisest.“;

10) paragrahvi 29 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Abivajavale lapsele abi osutamine on lapse heaolu toetava meetme kohaldamine viisil, mis

tagab lapse turvalisuse ja võimestab last kasvatavaid isikuid ning vajaduse korral parandab

lapse ja last kasvatava isiku vahelisi suhteid.

(2) Abi osutamisel tuleb rakendada võrgustikutööd, järgides juhtumikorralduse põhimõtteid

sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras. Juhtumipõhine võrgustikutöö käesoleva seaduse

tähenduses on abivajava lapsega töötavate isikute ning teiste asjaomaste spetsialistide ja

asutuste koostöös toimuv koordineeritud tegevus lapsele abi osutamisel.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja algatab juhtumikorralduse ja koordineerib

juhtumit, kui abivajavale lapsele tuleb tema heaolu toetavaid meetmeid rakendada samal ajal

mitmes lapse heaolu valdkonnas.

(4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus saab teada lapsest, keda kasvatav isik on hädaohus olev

täisealine perevägivalla ohver ohvriabi seaduse § 9 lõike 2 tähenduses, peab kohaliku

omavalitsuse üksus algatama juhtumikorralduse lapsele abi osutamiseks ning tegema koostööd

Sotsiaalkindlustusameti ja teiste täisealist ohvrit abistavate asutustega.

(5) Kohaliku omavalitsuse üksus peab kümne päeva möödumisel abivajavast lapsest teada

saamisest tegema otsuse juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi

edastamiseks pädevale lapsega töötavale isikule, arvestades käesoleva seaduse § 28 lõikes 1

sätestatut.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetamata juhtudel võib lapse seadusliku esindaja

nõusolekul juhtumit koordineerida lapsega töötav isik, kes tegutseb selles lapse heaolu

valdkonnas, kus abivajadus ilmnes, arvestades käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 sätestatut.

Vajaduse korral kaasab juhtumit koordineeriv lapsega töötav isik võrgustikutöösse kohaliku

omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja.

(7) Abivajavale lapsele abi osutamisse tuleb kaasata laps ja teda kasvatav isik või lasteasutus,

kus laps viibib. Abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel tuleb lapsele selgitada tema õigusi

tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil. Lapsele tuleb tagada tema võimete kohane,

iseseisev ja sõltumatu võimalus esitada lastekaitsetöötaja või lapsega töötava isiku tegevuse

kohta arvamusi ja kaebusi.

(8) Kohaliku omavalitsuse üksus peab abivajava lapse abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel

välja selgitama ja dokumenteerima lapse arvamuse ning lisama selle lapsega seotud

kohustuslikule juhtumiplaanile, kui eriseadus ei sätesta teisiti.

(9) Abivajava lapse juhtumiplaan ja selle muudatused toimetatakse kätte lapse seaduslikule

esindajale. Abivajava lapse juhtumiplaan vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas.

(10) Kohaliku omavalitsuse üksus lõpetab abivajava lapse juhtumikorralduse, kui:

1) juhtumiplaani osaks olevas tegevuskavas seatud eesmärgid on täidetud, lapse abivajadus on

rahuldatud ning kuue kuu jooksul tegevuskava täitmisest ei ole ilmnenud uut abivajadust;

2) lapse elukohavahetuse tulemusena muutub lapsele abi osutav kohaliku omavalitsuse üksus;

3

3) laps saab täisealiseks;

4) laps sureb.“;

11) paragrahvi 30 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Hädaohus olev laps on abivajav laps, kes on oma elu või tervist vahetult ohustavas olukorras

või kelle käitumine ohustab vahetult tema enda või teiste isikute elu või tervist.“;

12) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lasteasutuses viibival lapsel on õigus kellestki sõltumata võtta ühendust last kasvatava

isiku, lastekaitsetöötaja, lasteabi ja õiguskantsleriga ning esitada neile lasteasutuse tegevuse

kohta arvamusi ja kaebusi võimetekohasel viisil.“;

13) paragrahvi 36 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Lasteasutus peab tagama lapsele tema võimete kohase, iseseisva ja sõltumatu võimaluse

esitada lasteasutuse tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi. Lasteasutus peab lapse arvamused ja

kaebused registreerima ning andma lapsele tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil

nende kohta viivitamata asjakohast tagasisidet. Vajaduse korral tuleb ette näha muudatused

lasteasutuse igapäevaelu korralduses või muus lapsele olulises eluvaldkonnas.“;

14) seadust täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses:

„§ 361. Lasteasutuse osalemine võrgustikutöös

Lasteasutus peab looma tingimused, mis aitavad käesoleva seaduse § 342 lõikes 8 sätestatud

juhul tagada lasteasutuse esindaja osalemise lapse abivajaduse hindamisel ja talle sobiva abi

osutamisel lasteasutuse ülesannete piires.“;

15) paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sotsiaalkindlustusamet teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 20 lõigetes 1–3,

§-s 21, § 22 lõigetes 2–4, § 24 lõikes 3, §-des 27 ja 28, § 29 lõigetes 2, 6 ja 7, §-s 31, § 33 lõikes

4 ning §-des 36–37 sätestatud nõuete täitmise üle.“;

16) paragrahvi 401 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3

järgmises sõnastuses:

„(2) Lastele sotsiaalteenuseid osutava lasteasutuse üle haldusjärelevalve teostamisel on

Sotsiaalkindlustusametil lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule õigus ilma lasteasutuse

esindaja juuresolekuta küsida selgitusi lastelt, kes viibivad lasteasutuses teenuse saamise

eesmärgil, ja nende seaduslikelt esindajatelt. Lapselt selgituste küsimiseks peab

Sotsiaalkindlustusameti ametnikul olema asjakohane väljaõpe.

(3) Lapselt selgituste küsimisel tuleb talle selgitada selgituste küsimise põhjuseid ning kuulata

laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil.“;

17) seadust täiendatakse §-ga 413 järgmises sõnastuses:

„§ 413. Lastekaitsetöötaja nõuete kohaldamine Sotsiaalkindlustusameti teenistujatele

4

Isik, kes täidab Sotsiaalkindlustusametis käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 3 ja lõikes 5

ning §-des 291 ja 33 nimetatud ülesandeid, peab vastama käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud

nõuetele hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuaril.“.

§ 2. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 27 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtutäituril on õigus eemaldada täitetoimingut takistav isik. Kui täitmist takistatakse või

kui takistamist on alust eeldada, võib kohtutäitur taotleda politseiametniku kaasamist

täitetoimingusse.

(2) Politsei eemaldab kohtutäituri ettepanekul täitmistoimingu juurest isiku, kes täitmist

takistab.

(3) Kui täitedokument näeb ette jõu kasutamise, teeb seda politsei kohtutäituri kaasamisel.“;

2) paragrahvi 179 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Täitemenetluse läbiviimisel lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades

kohtutäitur:

1) kontrollib, et täitemenetluse osalised täidavad lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise

võimaldamise asjades kohtulahendi resolutsioonis sätestatut;

2) kaasab lapse üleandmise täitetoimingu juurde lapse elukohajärgse või erandina kohustatud

isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja, kellel on eriteadmised lastega

suhtlemiseks;

3) kaasab vajaduse korral lapsega suhtlemise võimaldamise täitetoimingu juurde lapse

elukohajärgse või erandina kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja,

kellel on eriteadmised lastega suhtlemiseks;

4) kaasab politseiametniku täitetoimingusse, kui täitmist takistatakse või kui selle takistamist

on alust eeldada.

(2) Täitemenetluses lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades kohaliku

omavalitsuse esindaja:

1) kontrollib, et lapse huvid ja heaolu oleksid täitetoimingu tegemisel tagatud;

2) selgitab lapsele tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil kohtulahendi sisu ja

täitetoimingu eesmärki;

3) teeb lapsega suhtlemise võimaldamise asjades vajaduse korral kohtutäiturile ettepaneku

täitetoimingu peatamiseks, kui selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu.

(3) Täitemenetluses lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades Politsei- ja

Piirivalveameti ametnik:

1) tagab avaliku korra;

2) kasutab kohtulahendiga lubatud juhtudel jõudu kohtutäituri taotlusel.“;

3) seadustikku täiendatakse §-ga 1791 järgmises sõnastuses:

„§ 1791. Lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise täitemenetluse läbiviimine

ja tagamine

5

(1) Kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel

kohtule ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks. Hagita menetluses on avaldajaks sissenõudja

ja puudutatud isikuks võlgnik. Trahv nõutakse sisse riigieelarvesse.

(2) Esmakordsel trahvimisel ei ole trahvisumma väiksem kui 50 trahviühikut ega suurem kui

500 trahviühikut, korduval trahvimisel ei ole trahvisumma suurem kui 800 trahviühikut

karistusseadustiku tähenduses.

(3) Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti käesoleva

seadustiku §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud

isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise

kohustusest.

(4) Enne trahvi või aresti määramist kuulab kohus vajaduse korral lapse ära.

(5) Lapse üleandmiseks või suhtlemise võimaldamiseks kohustatud isiku suhtes võib jõudu

kasutada üksnes kohtulahendi alusel.

(6) Kohus lubab lahendi täitmiseks jõudu kasutada üksnes juhul, kui muude vahendite

rakendamine on jäänud või jääb tulemusteta või kui on vajalik lahendi kiire täitmine ning jõu

kasutamist õigustab vajadus tagada lapse heaolu, mida ei ole muul viisil võimalik saavutada.

(7) Kohtutäitur võib teha lapse elukohajärgsele või erandina kohustatud isiku elukohajärgsele

kohalikule omavalitsusele ettepaneku paigutada laps ajutiselt hoolekandeasutusse, kui see on

vajalik kohtulahendi täitmise tagamiseks.

(8) Kohtutäitur teeb lapsega suhtlemise võimaldamise asjades otsuse täitetoimingu või

täitemenetluse peatamiseks, kui lapsega seotud asjaolude tõttu ei ole võimalik täitetoimingut

teha või täitemenetlust läbi viia. Kohaliku omavalitsuse esindajal on õigus teha kohtutäiturile

ettepanek peatada täitetoiming, kui selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu. Kohaliku

omavalitsuse esindaja ettepanekul tehtud täitetoimingu peatamise otsus ei ole edasikaevatav.

Kohtutäitur väljastab kohaliku omavalitsuse esindajale õiendi täitetoimingu peatamise

ettepaneku tegemise kohta.

(9) Kui lapsega suhtlemise võimaldamise asjades ei ole võimalik täitetoimingut teha lapsega

seotud asjaolude tõttu, teavitab kohtutäitur vanemat, et tal on võimalik pöörduda kohtu poole

suhtluskorra muutmiseks.

(10) Kohtutäitur lõpetab lapsega suhtlemise võimaldamise asjades täitemenetluse, kui

täitetoiming on lapsega seotud asjaolude tõttu peatatud, kohtutäitur on vanemat kohtusse

pöördumise võimalusest teavitanud ja vanem ei ole kuue kuu jooksul kohtusse pöördunud.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab Vabariigi Valitsus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiits- ja Digiministeerium

Meie 28.11.2025 nr 1.2-2/118-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Palume kooskõlastus või arvamus eelnõule anda hiljemalt 09.01.2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisa:

1. EN_LasteKS ja TMS muutmise seadus 2. SK_LasteKS ja TMS muutmise seadus

Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Rahandusministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Sotsiaalkindlustusamet Haridus- ja Noorteamet Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Õiguskantsler

2 MTÜ Lastekaitse Liit Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon SA Kutsekoda Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Logopeedide Ühing Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Eesti Haridustöötajate Liit Eesti Lasteaednike Liit Eesti Eripedagoogide Liit Eesti Koolipsühholoogide Ühing Eesti Noorsootöötajate Kogu Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Eesti Koolijuhtide Ühendus Eesti Vabade Waldorfkoolide ja - lasteaedade Ühendus Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus Eesti Kristlike Erakoolide Liit Eesti Lastevanemate Liit Eesti Õpilasesinduste Liit MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus Eesti Huvikoolide Liit SA Tallinna Koolitervishoid Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinik SA Tallinna Lastehaigla MTÜ Sa Suudad Politsei- ja Piirivalveamet Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Riigikohus Tartu maakohus Viru maakohus Harju Maakohus Pärnu maakohus Tartu ringkonnakohus Tallinna ringkonnakohus Eesti Advokatuur Tallinna ringkonnakohus Eesti Advokatuur MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Anne Haller [email protected]

1

Lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse lastekaitseseadust (LasteKS) ja täitemenetluse seadustikku (TMS).

Kohaliku tasandi lastekaitsel on palju erinevaid ülesandeid ning lastekaitsetöötajate

töökoormus on suur. Töökoormust suurendab veelgi valdkondade ebapiisav ja ebaühtlane

koostöö. Nende probleemide tõttu on valdkonnas suur tööjõuvoolavus ja läbipõlemise oht.

Eelnõuga tehtavate muudatustega nähakse ette, milliseid kohaliku omavalitsuse üksuse

(edaspidi KOV) ülesandeid lastekaitse korraldamisel peab täitma lastekaitsetöötaja ning

milliste ülesannetega võivad tegeleda ka teised lapsega töötavad isikud. See aitab vabastada

lastekaitsetöötaja ressurssi, et keskenduda lastele, kes vajavad lastekaitsetöötaja tuge kõige

enam, ehk lastele, kelle abivajadus on kompleksne ja vajab kestvat sekkumist. Lisaks

täpsustatakse eelnõuga lastekaitsetöötaja ülesandeid abivajava lapse abivajaduse hindamisel ja

talle abi osutamisel, sealhulgas lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise

täitemenetlustes. Samuti toetatakse muudatustega võrgustikutöö tegemist lastekaitses.

Eelnõukohased muudatused aitavad paremini kaitsta abivajava lapse õigusi, sealhulgas last

puudutavate kohtulahendite täitmisel. Õiguste parem kaitse saavutatakse nii tõhusama toe

pakkumiseks võimaluste loomise ja abi osutajate ülesannete selgema piiritlemise kui ka lapse

kaasatust ja arvamuse avaldamist puudutavate muudatuste kaudu.

Väiksemaid muudatusi tehakse ka Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) ülesannetes

lastekaitse korraldamisel ja järelevalve tegemisel.

Eelnõuga ei kaasne mõju halduskoormusele.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Anne Haller

([email protected]) ja sama osakonna lastekaitsepoliitika juht Birgit Siigur ([email protected])

koostöös SKA-ga. TMS-i muudatused on ette valmistatud koostöös Justiits- ja Digiministeeriumi

justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse nõunike Aleksandr Logussovi

([email protected]) ja Gerli Spelmaniga ([email protected]).

Eelnõu mõjude hindamise on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik

Madli Jõeleht ([email protected]). TMS-i muudatuste mõju on hinnatud koostöös Justiits- ja

Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse nõuniku Gerli Spelmaniga

([email protected]).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja

isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema ([email protected]).

2

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna

dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]).

Eelnõu väljatöötamisel konsulteeriti ja saadi kasulikku sisendit Eesti Linnade ja Valdade Liidu

kaasabil kokku kutsutud KOV-ide töörühmalt, milles osalesid lastekaitsetöötajad ja

lastekaitsevaldkonna juhid ning üks võrgustikuliikme esindaja kokku 20 KOV-ist. Töörühmas

osalenud KOV-id olid: Tallinna linn, Tartu linn, Pärnu linn, Kohtla-Järve linn, Keila linn, Viljandi

vald, Anija vald, Raasiku vald, Viimsi vald, Jõhvi vald, Viru-Nigula vald, Mulgi vald, Saaremaa

vald, Muhu vald, Valga vald, Kohila vald, Lääneranna vald, Rapla vald, Elva vald ja Harku vald.

Lisaks arutati eelnõuga tehtavaid muudatusi MTÜ-ga Lastekaitsetöötajate Ühing ning neid tutvustati

lühidalt MTÜ Lastekaitse Liit korraldatud lastekaitsetöötajate suvekoolis.

Eelnõu väljatöötamise raames kohtuti MTÜ Sa Suudad noortega. MTÜ Sa Suudad koondab ja

esindab noori, kellel esineb või on esinenud riskikäitumist. Tänu noorte kohtumisel jagatud mõtetele

osati eelnõu koostamisel arvesse võtta lastekaitsetööga kokku puutunud laste kogemust.

Justiits- ja Digiministeerium korraldas TMS-i muudatuste arutamiseks kohtumise lapse üleandmise

ja lapsega suhtlemise võimaldamise täitemenetlustega tegeleva kohtutäituri ja kohtutäituri abiga.

1.3. Märkused

Eelnõu on ette valmistatud, et täita Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktis 394 nimetatud

ülesannet – suurendame lastekaitsetöö kvaliteeti ja vaatame üle eri valdkondade spetsialistide rollid,

et lapsed oleksid suhtlus- ja hooldusõiguse vaidlustes enam kaitstud (tähtaeg 2026. aasta II kvartal).

Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone:

1) lastekaitseseadus (LasteKS) avaldamismärkega RT I, 31.12.2024, 23;

2) täitemenetluse seadustik (TMS) avaldamismärkega RT I, 11.11.2025, 15 (jõustub 01.01.26).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

Eelnõu mõned punktid on küll seotud isikuandmete töötlemisega, kuid andmete töötlemises olulisi

muudatusi ei tehta – ei muutu andmete koosseis, töötlemise viis ega töötlejad, mistõttu muudatustel

andmekaitseline mõju puudub.

Eelnõuga ei kaasne mõju halduskoormusele.

2. Seaduse eesmärk

Lastekaitsesüsteemi puudutavate muudatuste kohta valmis 2023. aastal lastekaitseseaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus laste heaolu suurendamiseks (edaspidi

VTK). VTK-s esitatud muudatusettepanekud viiakse ellu mitmes etapis: esimese etapi muudatused

jõustusid käesoleva aasta alguses1, käesolev eelnõu on muudatuste teine etapp ning kolmas eelnõu

valmib 2027. aasta jooksul. Käesoleva, s.o teise etapi raames koostatud eelnõu eesmärgid on

järgmised:

- teha lastekaitse juhtumikorralduses muudatusi, mis võimaldavad KOV-i lastekaitsetöötajal

keskenduda eelkõige kompleksse abivajadusega lastele;

- toetada eri valdkondade vastutuse võtmist ja koostööd abivajavale lapsele abi osutamisel;

1 Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, RT I, 31.12.2024, 3.

3

- tagada laste ja perede kaasatus abivajava lapse abistamisse ning laste õiguste parem kaitse

neid puudutavate kohtulahendite täitmisel.

Lisaks tehakse eelnõuga täpsustavaid ja selgitavaid muudatusi, mis puudutavad SKA lastekaitse- ja

järelevalveülesannete täitmist.

Eelnõu koostamise vajadus tuleneb kohaliku tasandi lastekaitsetöö ebaühtlasest praktikast ja

lastekaitsetöötajate ülekoormusest. Kehtiva õiguse kohaselt peab KOV-i lastekaitsetöötaja

korraldama abi kõigile abivajavatele lastele sõltumata abivajaduse laadist ja ulatusest. See tähendab,

et KOV-i lastekaitsetöötajate töölaual on võrdselt nii keerukad juhtumid, mis nõuavad mitme

valdkonna spetsialistide pikaajalist sekkumist, kui ka lihtsamad juhtumid, mille puhul toetaks lapse

heaolu taastamist kõige paremini ühe valdkonna sekkumine. Kuna seadus ei võimalda KOV-il neid

ülesandeid vastavalt juhtumi iseloomule jaotada, on see suurendanud lastekaitsetöötajate

töökoormust ning seetõttu nende läbipõlemise ja töölt lahkumise riski. See omakorda on vähendanud

KOV-ide võimekust pakkuda tõhusat abi kõige haavatavamatele lastele.

Eelnõu eesmärk on vähendada lastekaitsetöötajate töökoormust ja suurendada süsteemi tõhusust

ning sätestada, milliseid KOV-i ülesandeid lastekaitse korraldamisel peab täitma lastekaitsetöötaja

ja milliseid saavad täita teised lapsega töötavad isikud. Seeläbi vabastatakse lastekaitsetöötajate

ressurssi nende laste toetamiseks, kelle abivajadus on kompleksne ja vajab kestvat sekkumist.

Samuti soodustavad muudatused eri valdkondade koostööd. Eelnõuga juhtumikorralduses tehtavad

muudatused asendavad VTK-s kavandatud nn valgusfoorisüsteemi, võimaldades kohaliku tasandi

lastekaitse korralduses suuremat paindlikkust ning vastutuse ühtlasemat jaotumist abivajavale

lapsele abi osutamisega seotud valdkondade vahel.

Eelnõukohaste muudatuste oluliseks osaks on lapse õiguste kaitse tugevdamine. Muudatused

toetavad lapse ja pere sisulist, järjepidevat ning lapse võimeid ja arengutaset arvestavat kaasamist

lastekaitsealasesse juhtumikorraldusse. See aitab tagada, et lapsele pakutav abi lähtub tema

tegelikest vajadustest, ning seeläbi suurendada lastekaitsesüsteemi usaldusväärsust.

TMS-i muudatuste eesmärk on parandada lapse õiguste kaitset lapse üleandmise ja lapsega

suhtlemise võimaldamist puudutavate kohtulahendite täitmisel. Lastekaitset puudutavas haakuvad

TMS-is tehtavad muudatused VTK-s kirjeldatud vajadusega täpsustada lastekaitsetöötaja ülesandeid

ja toetada eri valdkondade koostööd. Lisaks arvestavad TMS-i muudatused õiguskantsleri korduvaid

soovitusi kaaluda lapse üleandmist ja lapsega suhtlemist võimaldavaid täiteasju puudutavas osas

seaduse muutmist.2 Kahetsusväärselt on praktikas esinenud olukordi, kus täitemenetluses ei ole

lapse huve piisavalt arvestatud ega ole tagatud lapse turvalisus. Muudatustega luuakse selgem

õiguslik alus täitetoimingus osaleva KOV-i esindaja (kelleks enamasti on KOV-i lastekaitsetöötaja)

ja kohtutäituri koostööks ning määratakse KOV-i esindaja konkreetne roll lapsele toetuse ja

turvatunde tagamisel ja lapse kaasamisel menetlusse. See aitab ennetada lapsele kahjulikke

kogemusi, tagada lapse huvidega arvestamise ja vähendada täitemenetluste käigus tekkivat

psühholoogilist koormust eelkõige lapsele ja tema vanematele, aga ka menetluses osalevatele

spetsialistidele.

Eelnõu rakendamise tulemusena muutub kohaliku tasandi lastekaitsetöö korraldus selgemaks ja

jaotub vastavalt ülesannete sisule. Lastekaitsetöötajad saavad keskenduda juhtumitele, mis nõuavad

põhjalikku sekkumist ja professionaalset juhtimist, samal ajal kui lihtsamate sekkumistega saavad

tegeleda ka teised pädevad spetsialistid. See parandab lastekaitsetöötaja piiratud ressursi

2 Õiguskantsleri 25.11.2024 soovitus justiits- ja digiministrile ning õiguskantsleri 27.03.2015 märgukiri nr 6-

8/131398/1501356 justiits- ja sotsiaalkaitseministrile.

4

efektiivsemat kasutamist, tõhustab võrgustikutööd ja tagab, et abi jõuab lapseni kiiremini ja

süsteemsemalt.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-ga 1 muudetakse LasteKS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse lastekaitse korraldamist reguleerivat § 11 lõikega 2. Kehtivas

redaktsioonis sätestab LasteKS § 11, et lastekaitset korraldavad Vabariigi Valitsus, ennetusnõukogu,

Sotsiaalministeerium, SKA ja KOV-id LasteKS-is sätestatud ülesannete alusel. Selline ammendav

loetelu on praktikas aidanud kaasa eksliku arusaama kujunemisele, et lastekaitse korraldamine on

üksnes nimetatud asutuste ülesanne ning teiste valdkondades tegutsevate asutuste ja isikute roll on

kas minimaalne või puudub üldse.3 See ei ole kooskõlas LasteKS §-ga 10, mille kohaselt on

lastekaitse lapse õiguste ja heaolu tagamiseks LasteKS-is sätestatud põhimõtteid järgivate tegevuste,

toetuste, teenuste ja muu abi kogum. Lastekaitse selline definitsioon viitab selgelt sellele, et kõigil

abivajava lapsega kokkupuutuvatel isikutel, sealhulgas lasteasutustel ja lapsega töötavatel isikutel,

on lapse abistamisel oma roll. Seetõttu on sisuliselt väär ja ka abivajava lapse õigusi piirav see, kui

lasteasutused ja lapsega töötavad isikud ei ole lastekaitse korraldajate loeteluga hõlmatud.

Öeldut arvestades täiendatakse eelnõuga LasteKS § 11 lõikega 2, mille kohaselt toetavad

lasteasutused ja lapsega töötavad isikud lastekaitse korraldust, pakkudes oma valdkonnas meetmeid

abivajavale lapsele abi osutamiseks ja osaledes võrgustikutöös. Muudatus toetab lastekaitsetöötajaid

teistes valdkondades tegutsevate asutuste ja spetsialistide kaasamisel võrgustikutöösse ning kajastab

täpsemalt lastekaitse olemust.

Muudatus on seotud ka teiste eelnõuga tehtavate täiendustega, eelkõige § 1 punktiga 10, mis käsitleb

juhtumikorraldust, ja punktiga 14, millega täiendatakse LasteKS-i lasteasutuste võrgustikutööga

seotud kohustusi reguleeriva §-ga 361.

Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks kaks LasteKS-i sätet: § 14 lõike 1 punkt 6 ning § 15

lõike 2 punkt 4.

Paragrahvi 14 lõike 1 punkt 6 sätestab Sotsiaalministeeriumi ühe ülesandena lastekaitse

korraldamisel lapse õiguste kaitseks ja heaolu tagamiseks juhiste, rakendussuuniste ja muude

teabematerjalide väljatöötamise ning nendest avalikkuse teavitamise. Praktikas töötab nimetatud

materjale välja ja teavitab neist avalikkust SKA kui lastekaitsevaldkonna rakendusasutus. SKA

ülesandeid täiendatakse vastavalt eelnõu § 1 punktiga 4, muutes LasteKS § 15 lõike 3 punkti 4

sõnastust.

Paragrahvi 15 lõike 2 punkti 4 kehtetuks tunnistamise põhjuseid on kirjeldatud eelnõu § 1 punktiga 5

tehtava muudatuse juures.

Eelnõu § 1 punktidega 3–6 tehakse muudatusi LasteKS §-s 15, mis sätestab SKA ülesanded

lastekaitse korraldamisel.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse § 15 lõike 2 punkti 3, mis käsitleb SKA poolt KOV-i abistamist

lastekaitse juhtumite lahendamisel. Muudatus on seotud § 15 lõike 2 punkti 4 kehtetuks

3 Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs. Civitta, 2022, lk-d 21-22.

5

tunnistamisega (eelnõu § 1 punktiga 2 tehtav muudatus) ning sellega koondatakse § 15 lõike 2

punktid 3 ja 4 üheks punktiks 3, muutes ühtlasi sätte sõnastust.

Kehtivas sõnastuses käsitleb § 15 lõike 2 punkt 3 SKA poolt KOV-i abistamist lastekaitse juhtumite

lahendamisel ning sama lõike punkt 4 KOV-i toetamist lapsele või perele sobivate meetmete

leidmisel riiklike meetmete hulgast. Nimetatud SKA ülesanded on sõnastatud eraldiseisvate riiklike

meetmetena, kuid praktikas neid ei eristata. Lapsele või perele sobivate meetmete leidmine on osa

KOV-i nõustamisest lastekaitse juhtumite lahendamisel ning lisaks riiklikke meetmeid puudutavale

nõustamisele toetab SKA KOV-e ka sobivate abinõude leidmisel KOV-i tasandi meetmete seast.

Seetõttu koondatakse § 15 lõike 2 punktid 3 ja 4 üheks punktiks 3 ning jäetakse välja viide riiklikele

meetmetele.

Muudatusega täpsustatakse ka sätte sõnastust. Varasema sõnastuse „KOV-i abistamine lastekaitse

juhtumite lahendamisel“ asemel räägitakse KOV-i nõustamisest seoses lastekaitsejuhtumitega.

Muudetud sõnastus rõhutab SKA nõustavat ja KOV-i võimestavat rolli, samuti seda, et SKA toetab

KOV-i seni, kuni see vajab abi, mitte kuni juhtumi lõpliku lahendamiseni.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse § 15 lõike 3 punkti 4, mis sätestab SKA ülesandena

lastekaitsealase teavitustegevuse korraldamise. Muudatusega lisatakse SKA ülesannete hulka lapse

õiguste kaitseks ja heaolu tagamiseks juhiste, rakendussuuniste ja muude teabematerjalide

väljatöötamine, mis seni oli sätestatud § 14 lõike 1 punktis 6 Sotsiaalministeeriumi ülesandena.

Muudatuse selgitus on esitatud eespool (vt eelnõu § 1 punkti 2 kohta esitatud selgitust).

Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse § 15 lõike 3 punkti 41. SKA ülesandena sätestatakse lisaks

lastekaitsetöötajate täienduskoolituste korraldamisele ka lastekaitsevaldkonna juhtide

täienduskoolituse korraldamine. Kehtiva sõnastuse kohaselt on SKA ülesanne korraldada

täienduskoolitusi üksnes lastekaitsetöötajatele. Praktikas on aga lastekaitse korraldamise kvaliteedi

tagamiseks oluline, et koolitusvõimalused oleksid kättesaadavad ka lastekaitsevaldkonna juhtidele.

Lastekaitsevaldkonna juhid ei ole lastekaitsetöötaja mõistega hõlmatud (vt selle kohta eelnõu § 1

punkti 8 selgitust), kuid neil on keskne roll lastekaitsesüsteemi juhtimisel, töökorralduse

kujundamisel, lastekaitsetöötajate toetamisel ja reflektiivse praktika loomisel. Lastekaitsevaldkonna

juhtide kaasamine täienduskoolitusse aitab tagada juhtimispädevuse ühtlasema taseme, parandada

koostööd eri tasandite ja asutuste vahel ning toetada kogu lastekaitsetöö süsteemset arengut ja

organisatsioonikultuuri, mis väärtustab kaasamist. Seetõttu laiendatakse § 15 lõike 3 punkti 41

sõnastust nii, et SKA-l oleks volitus korraldada täienduskoolitusi ka lastekaitsevaldkonna juhtidele.

Tegemist ei ole SKA jaoks uue ülesandega, sest praktikas on lastekaitsevaldkonna juhid SKA

korraldatavate lastekaitsealaste täienduskoolituste sihtrühma juba kaasatud.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse § 15 lõikega 6, mille kohaselt peavad § 15 lõike 2 punktis 3 ja

lõikes 5 nimetatud ülesandeid täitvad SKA teenistujad vastama LasteKS-is lastekaitsetöötajale

sätestatud nõuetele. Nimetatud SKA ülesanded on:

- KOV-i nõustamine seoses lastekaitsejuhtumitega ja lapsele või perele sobivate meetmete

leidmisel (§ 15 lg 2 p 3) ja

- nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku

vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi

lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115), artikli 79 punktides a, b, f

ja g ning artiklites 80 ja 82 keskasutusele ette nähtud ülesandeid (§ 15 lg 5).

Nimetatud sätete järgi täidab SKA kui keskasutus piiriülestes last puudutavates perekonnaasjades

ülesandeid, mis seisnevad teabe kogumises ja vahetamises, lapse asukoha tuvastamises, kohtute ja

6

teiste asutuste abistamises, kokkulepete ja vahenduse soodustamises ning lapse kaitseks vajalike

meetmete koordineerimises nii Eestis kui ka teistes liikmesriikides.

Mõlema ülesande täitmisel abistavad ja nõustavad SKA teenistujad KOV-i lastekaitsetöötajaid.

Lisaks hõlmavad § 15 lõikes 5 loetletud keskasutuse ülesanded keerukaid ja head lastekaitsealast

pädevust eeldavaid teadmisi. Seetõttu on põhjendatud, et neid ülesandeid täitvatelt teenistujatelt

nõutakse samasugust erialast ettevalmistust ja usaldusväärsust nagu lastekaitsetöötajatelt.

Lastekaitsetöötajale kehtivad nõuded on sätestatud LasteKS §-des 19 ja 20 ning hõlmavad erialase

ettevalmistuse ja kõrghariduse olemasolu (§ 19 lg 1), sotsiaaltöötaja kutse omandamist

spetsialiseerumisega lastekaitsele hiljemalt kahe aasta möödumisel alates lastekaitsetöötajana

teenistusse asumisest (§ 19 lg 2) ning karistatuse puudumist LasteKS §-s 20 nimetatud süütegude

eest. Samas ei peeta neid teenistujaid LasteKS tähenduses lastekaitsetöötajateks, kuna erinevalt

lastekaitsetöötajatest ei tee nad otseseid lapsega seotud otsuseid (vt ka eelnõu § 1 punkti 8 selgitusi).

Nõue, mille kohaselt peavad kirjeldatud ülesandeid täitvad SKA teenistujad vastama LasteKS-is

lastekaitsetöötajale sätestatud nõuetele, ei piira ebaproportsionaalselt põhiseaduse §-s 29 sätestatud

isiku õigust valida endale vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta. Nimetatud säte hõlmab isiku

õigust, et riik ei sekkuks põhjendamatult tegevusala, elukutse ja töökoha vaba valiku õigusesse.

Samas ei ole inimese õigus valida endale elukutse, tegevusala ja töö absoluutne, vaid põhjendatud

juhtudel võib või isegi peab seadusandja inimese valikuõigust piirama. Eespool kirjeldatud

ülesandeid täitvatele SKA teenistujatele kvalifikatsiooni ja karistatust puudutavate nõuete

kohaldamine on vajalik, et tagada lastekaitsetöö kvaliteet ning seega laste ja perede õiguste kaitse.

Seega on piirang sätestatud lastekaitsega kokkupuutuvate laste ja nende perede heaolu ja õiguste

kaitseks ning sellisena proportsionaalne.

Muudatuse rakendamiseks nähakse eelnõu § 1 punktiga 17 ette üheaastane üleminekuaeg, et tagada

kõigile eespool kirjeldatud ülesandeid täitvatele SKA teenistujatele võimalus vajaduse korral

omandada nõutav haridus ja kutse.

Eelnõu § 1 punktiga 7 jäetakse LasteKS § 17 lõike 1 punktist 3 välja nõue, mille kohaselt peab

KOV abivajavast lapsest teada saamisel hindama lapse abivajadust viivitamata. Nõue ei kao, vaid

see lisatakse ümbersõnastatult ja täpsustatult abivajaduse hindamist reguleerivasse LasteKS § 28

lõikesse 5 (eelnõu § 1 punktiga 9 tehtav muudatus). Selle järgi tuleb abivajadust hinnata esimesel

võimalusel, kuid hiljemalt kolme kuu möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest.

Abivajaduse hindamise tähtaeg on sobivam sätestada LasteKS §-s 28, mis reguleerib abivajaduse

hindamise korda tervikuna ja mille kohaldamisala hõlmab lisaks KOV-idele ka teisi

lastekaitsetöötajaid ja lapsega töötavaid isikuid. Seega tagab muudatus, et abivajaduse hindamise

tähtaeg on ühtselt kohaldatav igas olukorras, mitte üksnes siis, kui hindajaks on KOV-i

lastekaitsetöötaja.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täpsustakse LasteKS § 18 lõikes 1 sätestatud lastekaitsetöötaja mõistet.

Paragrahvi 18 kehtiva sõnastuse järgi on lastekaitsetöötaja SKA või KOV-i ametnik, kes täidab talle

LasteKS-is või muus õigusaktis sätestatud ülesandeid lapse õiguste ja heaolu tagamisel. Säte viitab

üldiselt lastele, sõltumata nende abivajadusest ega diferentseeri lastega seotud ülesandeid nende

raskusastme ega sekkumisvajaduse alusel. Praktikas on see viinud olukorrani, kus suurem osa või

isegi kõik lastega seotud KOV-i ülesanded suunatakse lastekaitsetöötajale. Tulemuseks on KOV-i

lastekaitsetöötajate ülekoormus ning kõrgelt kvalifitseeritud ressursi kasutamine ka selliste

ülesannete täitmisel, mida võiks sisust lähtuvalt teha kitsama profiiliga spetsialist.

7

Muudatuse eesmärk on võimaldada KOV-idele suuremat paindlikkust lastega seotud ülesannete

täitmisel vajalike ressursside kasutamisel ja töökorralduse kujundamisel. Eelnõuga lisatav § 18

lõike 1 punkt 1 määratleb lastekaitsetöötajana KOV-i ametniku, kes täidab LasteKS § 17 lõike 1

punktides 3 ja 4 sätestatud ülesandeid: hindab abivajavast lapsest teada saamisel tema abivajadust

ja pakub meetmeid lapse abistamiseks ning pakub meetmeid perekonnast eraldatud lapsele ja tema

perekonnale. Seega seatakse muudatustega lastekaitsetöötaja töö keskmesse abivajav, sealhulgas

hädaohus olev laps (vt ka eelnõu § 1 punkti 11 selgitusi) ning talle abi osutamise korraldamine lapse

õiguste ja heaolu rikkumise korral. Ülejäänud LasteKS § 17 lõikes 1 nimetatud KOV-i ülesandeid

võib KOV vastavalt sisule ja raskusastmele anda täitmiseks teistele lastega töötavatele isikutele või

muudele spetsialistidele.

Paragrahvi 18 lõike 1 punkt 2 määratleb lastekaitsetöötajana SKA ametniku, kes täidab LasteKS §-

des 291 ja 33 sätestatud ülesandeid. Nimetatud sätted reguleerivad seksuaalselt väärkoheldud laste

ja seksuaalselt väärkohtlevalt käituvate laste abistamist SKA-s ehk lastemajateenust (§ 291) ning

hädaohus oleva lapse ajutist perekonnast eraldamist, mida SKA-s korraldab lasteabi (§ 33). Nii

lastemajateenuse osutamine kui ka hädaohus oleva lapse ajutine perekonnast eraldamine sisaldavad

abivajava lapse abivajaduse hindamist ja talle vajaliku abi osutamise korraldamist, sealhulgas

sellega seotud otsuste langetamist. Tegemist on olemuslikult lastekaitsetöötaja tööülesannetega,

mistõttu peavad neid täitvad SKA teenistujad olema lastekaitsetöötajad.

SKA lastekaitsetöötajaid puudutava muudatuse rakendamiseks nähakse eelnõu § 1 punktiga 17 ette

üheaastane üleminekuaeg, et tagada kõigile LasteKS-is sätestatud ülesandeid täitvatele SKA

teenistujatele võimalus vajaduse korral omandada nõutav haridus ja kutse.

Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse abivajaduse hindamist reguleerivat § 28 lõigetega 4 ja 5. Lõige

4 sätestab, et juhtumikorralduse algatamise vajaduse üle otsustamiseks tuleb teha eelhindamine,

mille käigus hindab KOV-i lastekaitsetöötaja § 29 lõigetes 3 ja 4 nimetatud eelduste olemasolu.

Nimetatud sätetes on välja toodud alused, mille esinemise korral on juhtumikorralduse algatamine

KOV-i lastekaitsetöötaja poolt kohustuslik. Paragrahvi 29 lõike 3 kohaselt peab KOV-i

lastekaitsetöötaja juhtumikorralduse algatama juhul, kui abivajav laps vajab tema heaolu toetavate

meetmete rakendamist samal ajal mitmes lapse heaolu valdkonnas. Sama paragrahvi lõike 4 järgi

peab KOV algatama juhtumikorralduse lapsele abi osutamiseks ning tegema koostööd SKA ja teiste

täisealist ohvrit abistavate asutustega, kui KOV saab teada lapsest, keda kasvatav isik on hädaohus

olev täisealine perevägivalla ohver ohvriabi seaduse § 9 lõike 2 tähenduses (samas sõnastuses kehtib

säte praegu § 29 lõikena 31).

Sarnaselt lapse abivajaduse hindamisega põhineb ka eelhindamine lapse heaolu kolmnurgal.

Võrreldes lapse abivajaduse hindamisega juhtumimenetluse raames ei tehta eelhindamise käigus aga

põhjalikku kogutud teabe analüüsi ega koostata hinnangut. Eelhindamise raames annab KOV-i

lastekaitsetöötaja esmase hinnangu lapse arenguvajadustele, vanemlusele, lapse perele ja last

ümbritsevale keskkonnale. Abivajaduse eelhindamise tulemusena saab lastekaitsetöötaja langetada

kaalutletud otsuse, kas algatada juhtumkorraldus ja hinnata selle raames lapse abivajadust

põhjalikumalt või piirdub abivajadus ühe heaolu valdkonnaga.4 Viimati nimetatud juhul ei ole vaja

juhtumikorraldust algatada ning piirduda saab lihtmenetlusega. Haldusmenetluse seaduse (HMS)

tähenduses on otsus juhtumikorralduse algatamise või mittealgatamise kohta toiming, mida tehes

tuleb järgida HMS 8. peatükis toimingu kohta sätestatud. Lähtudes LasteKS § 29 lõikest 5 tuleb

eelhindamine teha kümne päeva jooksul abivajavast lapsest teada saamisest.

4 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 4.4.

8

Kuigi kehtiv LasteKS ega muud sotsiaalhoolekannet reguleerivad õigusaktid eelhindamise mõistet

ei sisalda, pole see lastekaitsetöö kontekstis uus mõiste. Samas esineb lastekaitsetöö praktikas

eelhindamise mõiste sisustamises ja selle tegemises erinevusi. Seetõttu pole juhtumikorralduse

algatamise või algatamata jätmise põhjused praktikas alati jälgitavad või tuvastatavad, samuti võib

see olla üheks põhjuseks, miks juhtumikorralduse otsus jääb üldse tegemata5. Eelhindamise

reguleerimine LasteKS-is on seega vajalik ühtse praktika kujundamiseks lastekaitsetöös.

Selleks et lastekaitsetöötajaid eelhindamisel toetada, on sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris

(edaspidi STAR) juba praegu olemas abivajaduse eelhindamist võimaldav funktsionaalsus. Selle

täitmine on praegu vabatahtlik, ent peale eelnõukohaste muudatuste jõustumist muutub see

kohustuslikuks. Märgatavat töökoormuse suurenemist see KOV-i lastekaitsetöötajatele kaasa ei too,

kuna LasteKS § 28 lõige 4 ja selles viidatud § 29 lõige 5 reguleerivad lastekaitsetöötaja tegevust

abivajava lapse, mitte kõigi lastekaitsetöötajani jõudvate pöördumiste puhul. Abivajavast lapsest

teada saamisel tuleb STAR-is ette nähtud mahus eelhindamine juhtumikorralduse algatamise üle

otsustamiseks teha juba praegu, isegi kui selleks STAR-i tuge ei kasutata. Samuti on oluline

arvestada, et eelhindamist tehes ei pea lastekaitsetöötajal olema põhjalikku infot kõigi lapse heaolu

valdkondade kohta. Lastekaitsetöötaja kaalutlus on, kas selles heaolu valdkonnas on vaja

eelhindamiseks hankida lisainfot. Vajaduse korral saab STAR-i teha ka märke, et hetkel info

puudub. Peale STAR-i eelhindamisega seotud väljade täitmist kuvatav koondvaade annab ülevaate

sellest, millistes lapse heaolu valdkondades esineb probleem.6

Eelnõu § 1 punktiga 9 LasteKS § 28 täiendamine lõikega 5 kehtestab uuendusena abivajaduse

hindamise lõpptähtaja. Lõike 5 järgi tuleb juhtumikorralduse algatamisel abivajadust hinnata

esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolme kuu möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest.

Lause esimene pool, mis kohustab abivajadust hinnata esimesel võimalusel, asendab LasteKS § 17

lõike 1 punktis 3 praegu sätestatud nõude hinnata abivajadust viivitamata. Nimetatud nõue

tunnistatakse eelnõu § 1 punktiga 7 kehtetuks.

Nõue hinnata abivajadust viivitamata asendatakse nõudega teha seda esimesel võimalusel, kuna see

on sisuliselt korrektsem. Sõnaveebi järgi tähendab „viivitamata“, et midagi tuleb teha selsamal

hetkel, väga lühikese aja jooksul, aega viitmata (sünonüümid kohe, otsekohe, otseteed, hetkepealt,

jalamaid)7. Abivajaduse hindamine on analüüsiprotsess, mille vältel püütakse mõista juhtumi

tähendust ning koondada üksikasjad, sündmused ja muud asjaolud loogiliseks tervikuks eesmärgiga

jõuda sobivate abivajadusest lähtuvate sekkumismeetodite valikuni.8 Erinevalt enamikust teistest

LasteKS-is nimetatud tegevustest, mida tuleb teha viivitamata9, võtab korrektselt tehtud abivajaduse

hindamine aega. Abivajaduse põhjalik hindamine on oluline, kuna sellel baseerub kogu abivajava

lapse toetamiseks rakendatavate abimeetmete tegevuskava. Seejuures võib abivajaduse hindamiseks

kuluv aeg sõltuvalt abivajava lapse abivajadusest ja sellega seotud asjaoludest erineda: mõne lapse

puhul võib abivajaduse hindamiseks kuluda nädal, ent mõne teise puhul mitu kuud. Öeldut

arvestades ei ole sisuliselt õige nõuda, et abivajadust tuleb alati ja igal juhul hinnata väga lühikese

5 Sotsiaalkindlustusameti 2024. aasta järelevalve tegevusaruande kohaselt on juhtumikorralduse otsuse tegemata jätmine

seaduses sätestatud tähtaja jooksul üks peamistest järelevalve käigus tuvastatud puudustest lastekaitsetöös (vt aruande

lk-d 17-18). 6 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 4.4. 7 Vt Sõnaveeb, Otsing - viivitamata. 8 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 5.1. 9 Nt kohustab LasteKS § 22 lõige 4 lapsega töötavat isikut lapse abivajaduse ilmnemisel või selle kohta teate saamisel

viivitamata teavitama sellest last kasvatavat isikut. LasteKS § 27 lõiked 2–4 kohustavad abivajavast lapsest viivitamata

teavitama ja sellise teate edastama. LasteKS § 32 lõige 1 näeb ette, et hädaohus olevat last tuleb viivitamata abistada

ning likvideerida selleks lapse elu või tervist ohtu seadnud olukord.

9

aja jooksul. Eelkõige on oluline, et abivajaduse hindamine oleks põhjalik ning selleks tuleb KOV-i

lastekaitsetöötajale võimaldada rohkem paindlikkust. Nõue, et abivajadust tuleb hinnata esimesel

võimalusel, seda annab.

Uue nõudena kehtestatakse § 28 lõikega 5 kohustus lõpetada abivajaduse hindamine hiljemalt kolme

kuu möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest. Lõpptähtaeg on vajalik, et abivajaduse

hindamine ei veniks, vaid jõuaks mõistliku aja jooksul tulemuseni ehk abivajavale lapsele

abimeetmete rakendamise tegevuskava koostamiseni. Eelnõuga kehtestatav abivajaduse hindamise

tähtaeg on sarnane Soomega, kus abivajaduse hindamisega tuleb alustada hiljemalt seitsmendal

tööpäeval pärast juhtumi registreerimist ning see peab lõppema kolme kuu jooksul.10

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse abivajavale lapsele abi osutamist reguleerivat § 29.

Lõikes 1 sätestatakse abivajavale lapsele abi osutamise mõiste. Abivajavale lapsele abi osutamine

on lõike 1 järgi lapse heaolu toetava meetme kohaldamine viisil, mis tagab lapse turvalisuse ja

võimestab last kasvatavaid isikuid ning vajaduse korral parandab lapse ja last kasvatava isiku

vahelisi suhteid. Vastavalt LasteKS §-le 4 on lapse heaolu lapse arengut toetav seisund, milles lapse

füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja

majanduslikud vajadused on rahuldatud.

Lõike 1 kehtiva redaktsiooni järgi tuleb abivajavale lapsele abi osutada viisil, mis parandab lapse ja

last kasvatava isiku vahelisi suhteid. See on ainus nõue, mille lõige 1 praegu abivajavale lapsele abi

osutamise viisile sätestab. See aga ei pruugi olla lapse heaolu toetamiseks piisav ega ka vajalik.

Lapse abivajadus ei pruugi olla seotud lapse ja vanema vaheliste suhetega (nt lapse puudest või

terviseprobleemidest tulenev abivajadus) ning sellistel juhtudel ei ole asjakohane nõuda, et abi

osutamine peab igal juhul toimuma lapse ja teda kasvatava isiku suhteid parandaval viisil. Lisaks on

kahjuks olukordi, kus last kasvatava isiku käitumine last kahjustab (nt lapse seksuaalne

väärkohtlemine vm liiki vägivald lapse suhtes) ning ohustab seeläbi lapse turvalisust. Ka sellistel

juhtudel ei pruugi lapse ja teda kasvatava isiku suhete parandamise nõue iga lapse heaolu

toetamiseks rakendatava meetme kohaldamisel olla asjakohane. Seetõttu on muudatusega lisatud

lõikesse 1 täpsustus, et lapse heaolu toetava meetme kohaldamine peab tema suhteid last kasvatava

isikuga parandama vajaduse korral. Samuti on lõiget täiendatud nõudega arvestada lapse heaolu

toetava meetme kohaldamisel seda, et see tagaks lapse turvalisuse. Lapse turvalisusega arvestamise

olulisust lapse parimate huvide väljaselgitamisel on rõhutanud ka lapse õiguste komitee.11

Selleks et lapsele abi osutamine oleks efektiivne, tuleb toetada ka peret, kus laps kasvab. Seetõttu

on lõikesse 1 lisatud nõue, et abivajavale lapsele abi osutades tuleb lapse heaolu toetavat meedet

kohaldada viisil, mis võimestab last kasvatavaid isikuid. Nõue lähtub Austraalias välja töötatud

mudelist „Turvalisuse märgid“ (ingl k Signs of Safety), mille rakendamist Sotsiaalministeerium

praegu kuues Eesti KOV-is testib12. Mudeli Eestis rakendamine toetub Sotsiaalministeeriumi poolt

tellitud ja 2024. aastal valminud uuringule13, milles võrreldi teistes riikides kasutatavaid

juhtumikorraldusmudeleid. Analüüsi tulemusena peeti mudelit „Turvalisuse märgid“ Eesti

lastekaitsetöö vajadustele enim vastavaks. Mudel on nüüdisaegne ja tõenduspõhise käsitlusega ning

10 Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja selle mõju hindamine lastekaitsetöös ja last puudutavas

tsiviilkohtumenetluses. Vahearuanne. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE (2025), lk 27. 11 Lapse õiguste komitee üldkommentaar nr 14 (2013): lapse õigus tema parimate huvide esikohale seadmisele (artikkel

3 paragrahv 1), p 73. 12 Vt täpsemalt Lastekaitse valdkonna arendamine | Sotsiaalministeerium. 13 Lastekaitse juhtumikorralduse mudelite võrdlev analüüs, Haap Consulting, 2024.

10

mõeldud lastekaitsetöötajate abistamiseks keeruliste peresuhete ja lapse heaolu hindamisel.

Mudelile on iseloomulik lapse ja tema vanemate, aga ka laiema pere ja lähedaste ringi ning

võrgustikuliikmete kaasamine lapse abivajaduse hindamisse ja juhtumi edasisse lahendamisse.

Sellega soovitakse juhtumit lahendada viisil, mis lähtuks perekonna tugevatest külgedest ja

olemasolevatest ressurssidest, et sõnastada perega koostöös lapse ohutuse tagamiseks vajalikud

sammud ehk lapse turvalisuse plaan.14

Teised §-s 29 tehtud muudatused, st lõiked 2–10 puudutavad juhtumikorraldust.

Lõike 2 esimene lause jääb võrreldes kehtiva § 29 lõikega 2 samaks, sätestades kõigile abivajavale

lapsele abi osutavatele spetsialistidele kohustuse rakendada abi osutamisel võrgustikutööd, järgides

juhtumikorralduse põhimõtteid sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) sätestatud korras. Lõikesse 2

lisatakse teine lause, mis võrgustikutöö mõiste lahti seletab. Selle järgi on juhtumipõhine

võrgustikutöö LasteKS-i tähenduses abivajava lapsega töötavate isikute ning teiste asjaomaste

spetsialistide ja asutuste koostöös toimuv koordineeritud tegevus lapsele abi osutamisel. Mõiste

lähtub Eesti lastekaitses levinud praktikast, mille järgi on lapse juhtumiga tegelev võrgustik

enamasti formaalne, mis tähendab, et võrgustiku moodustavad lapse ja perega kokku puutuvad

spetsialistid, kelle ülesanne on lähtuvalt enda ametirollist toetada lapse ja pere toimetulekut.15

Võrgustikutöö mõiste defineerimine LasteKS-is on oluline, et ühtlustada kõigi lastekaitse

võrgustikutöös osalejate arusaama nii töö sisust kui ka selle eesmärgist. Ühise eesmärgi nimel

tegutsev koostöövõrgustik on turvalise ning last ja peret toetava elukeskkonna eeldus.

Lõige 3 muudab võrreldes kehtiva seadusega oluliselt seda, millal peab KOV-i lastekaitsetöötaja

juhtumikorralduse algatama. Kehtiva seaduse (§ 29 lg 4) järgi võib juhtumikorralduse algatamata

jätta üksnes juhul, kui lapse abivajadus on võimalik rahuldada ühekordse meetmega. Ühekordne

meede tähendab konkreetset ja piiratud sekkumist, mis lahendab lapse abivajaduse täielikult ja

püsivalt ühekordse toiminguga. Lapse heaolu hindamise käsiraamatu järgi on ühekordseks

meetmeks näiteks sotsiaalnõustamine, -toetuse või informatsiooni jagamine.16 Kõigil muudel

juhtudel peab KOV-i lastekaitsetöötaja kehtiva seaduse järgi abivajavale lapsele abi osutamiseks

algatama juhtumikorralduse. Seda tuleb teha sõltumata sellest, kas lapse abivajadus on ühe- või

mitmekülgne. SHS-i järgi tähendab juhtumikorraldus pikaajalist ja mitmekülgset abi vajavale isikule

abi andmise koordineerimist mitme organisatsiooni koostöös (§ 9 lg 1). See on mitmeetapiline ja

mitme osapoole koostööd nõudev protsess, mis eeldab eri valdkondade spetsialistide koordineeritud

tegevust kogu abistamise vältel. Tegemist on ressursimahuka sekkumisega, mis nõuab aega,

tööjõudu ja süsteemset andmekogumist. Ka sisuliselt on juhtumikorraldust vaja rakendada eelkõige

siis, kui lapse abivajadus hõlmab mitut lapse heaolu valdkonda ning talle abi osutamine eeldab

seetõttu mitme valdkonna sekkumist ja erinevate teenuste koordineerimist.

Öeldut arvestades muudetakse lõikega 3 praegu kehtivat juhtumikorralduse algatamise eeldust ning

juhtumikorralduse algatamine lastekaitsetöötaja poolt seotakse sellega, kas lapse abivajadus

puudutab üht või mitut lapse heaolu valdkonda. Lapse heaolu valdkonnad on välja toodud LasteKS

§-s 4 ning nendeks on lapse füüsiline, psühholoogiline, emotsionaalne, sotsiaalne ja kognitiivne ehk

mentaalsete protsessidega (nt taju, tähelepanu, mõtlemist) seotud heaolu (kõik nimetatud on

erinevad heaolu valdkonnad), tervis, haridus ja majanduslik seisund. Lõike 3 muudetud sõnastuse

järgi algatab KOV-i lastekaitsetöötaja juhtumikorralduse ja koordineerib juhtumit, kui abivajavale

14 Lastekaitse juhtumikorralduse mudelite võrdlev analüüs, Haap Consulting, 2024, lk-d 59-60, vt lisaks H. Alton

„Juhtumikorraldusmudel „Turvalisuse märgid“ – uus tööriist Eesti lastekaitsetöös“, Sotsiaaltöö, okt 2024. 15 K. Laul, M. Kähr „Võrgustikutöö lastekaitses kui efektiivne meetod abivajavate laste toetamisel“, MTÜ Lastekaitse

Liit infokiri Märka Last, 29.11.2024. 16 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 4.5.

11

lapsele tuleb tema heaolu toetavaid meetmeid rakendada samal ajal mitmes lapse heaolu valdkonnas.

Vastavalt SHS § 5 lõikele 1 ja LasteKS § 27 lõikele 3 on juhtumikorralduse algatamise kohustus

reeglina lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgsel KOV-il.

Lõikes 3 sätestatu ei tähenda, et olukorras, kus lapsele tuleb tema heaolu toetavaid meetmeid

rakendada ainult ühes lapse heaolu valdkonnas, ei võiks KOV-i lastekaitsetöötaja juhtumikorraldust

algatada. Kui KOV-i lastekaitsetöötaja kas abivajaduse hindamise või ka juba abi osutamise etapis

näeb, et lapse paremaks toetamiseks on mõistlik algatada juhtumikorraldus, saab ta seda teha.

Lõikes 3 sätestatu KOV-i lastekaitsetöötaja sellekohast õigust ei piira. Kui lapse ühekülgse

abivajaduse rahuldamiseks ei ole tarvis juhtumikorraldust algatada ning lapsele ei osutata abi § 29

lõike 6 alusel (vt selle kohta täpsemalt edaspidi), saab KOV-i lastekaitsetöötaja lapsele abi osutada

lihtmenetluses.

Lõike 4 sõnastus kattub kehtiva § 29 lõike 31 sõnastusega, mille kohaselt peab KOV, saades teada

lapsest, keda kasvatav isik on hädaohus olev täisealine perevägivalla ohver ohvriabi seaduse § 9

lõike 2 tähenduses, algatama juhtumikorralduse lapsele abi osutamiseks ning tegema koostööd SKA

ja teiste täisealist ohvrit abistavate asutustega. Kuigi selline olukord on lõikes 4 eraldi välja toodud,

on see reeglina ühtlasi olukord, kus lapse abivajadus on mitmekülgne ja talle tuleb tema heaolu

toetavaid meetmeid rakendada samal ajal mitmes lapse heaolu valdkonnas, ehk teisisõnu, lõikes 4

nimetatud olukorras tuleks juhtumikorraldus algatada ka § 29 lõike 3 järgi. Täpsustus on sarnaselt

kehtiva § 29 lõikega 31 aga eraldi välja toodud, et rõhutada lapse heaolu tagamise olulisust

perevägivalla juhtumites.

Lisaks lõikes 4 nimetatule on veel mitmeid olukordi, kus lapse abivajadus on reeglina mitmekülgne.

- Tegemist on LasteKS § 291 lõikes 1 nimetatud lapsega, s.o lapsega, keda on seksuaalselt

väärkoheldud või kelle puhul on selline kahtlus, või lapsega, kes on kahtlustatav või

menetlusalune isik seksuaalsüüteos või lapse seksuaalkäitumine ohustab teiste isikute või tema

enda heaolu. Vastavalt § 291 lõikele 1 peab KOV sellisest abivajavast lapsest teada saades SKA-

d kohe teavitama. Tegemist on lastega, kelle heaolu toetamiseks saab SKA pakkuda § 29 lõikes 3

loetletud meetmeid ehk lastemajateenust. Abivajavale lapsele lastemajateenuse osutamine ei tee

SKA-st juhtumi koordineerijat, see on vastavalt § 17 lõike 1 punktile 3 ja eelnõuga muudetavale

§ 18 lõike 1 punktile 1 KOV-i lastekaitsetöötaja ülesanne.

- Kohtu menetluses on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lõike 1 punktis 2 nimetatud

hooldus- või suhtlusõiguse asi lapse suhtes. Need on hagita menetluses lahendatavad vaidlused,

mille esemeks võib olla otsustusõiguse üleandmine, hooldusõiguse muutused, hooldusõiguse

piiramine või täielik äravõtmine ning lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramine. Seega

hõlmavad sellised hooldus- ja suhtlusõiguse asjad nii vanematevahelisi vaidlusi kui ka näiteks

perekonnaseaduse (PKS) § 134 alusel muu isiku avalduse alusel algatatud hooldusõiguse

piiramise asju. Juhtumikorralduse algatamine last puudutavates hooldus- ja suhtlusõiguse

asjades on oluline, kuna nendes menetlustes langetatakse lapse elu olulisel määral mõjutavaid

otsuseid. See eeldab KOV-i lastekaitsetöötaja poolt põhjaliku hinnangu andmist lapse olukorra,

huvide, vajaduste ja tema jaoks parima lahenduse kohta, mis reeglina tähendab

juhtumikorralduse rakendamise vajadust. Juhtumikorraldus tuleb algatada, kui kohus KOV-ilt

vastavalt TsMS §-le 552 seisukohta küsib või ta menetlusse kaasab. Samas on oluline välja tuua,

et juhtumikorralduse algatamine ei ole reeglina vajalik kohtuasjade puhul, mille esemeks on

vastavalt PKS §-le 131 nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks ja

mille puhul kohus vastavalt TsMS § 552 lõikele 2 ka KOV-i seisukohta küsib. Need kohtuasjad

on nimetatud TsM § 550 lõike 1 punktis 6.

12

Lõige 5 vastab pea täies ulatuses kehtivale § 29 lõikele 3, kuid selles sisaldunud viide ametiisikule

on tulenevalt eelnõuga § 29 lõikes 6 tehtavatest muudatustest juhtumikorralduses asendatud viitega

lapsega töötavale isikule. Täpsemalt on muudatuse vajadust selgitatud § 29 lõike 6 kohta käivas

seletuskirja osas.

Lõige 6 sätestab võrreldes kehtiva seadusega uue võimaluse, et § 29 lõigetes 3 ja 4 nimetamata

juhtudel võib lapse seadusliku esindaja nõusolekul juhtumit koordineerida lapsega töötav isik, kes

tegutseb selles lapse heaolu valdkonnas, kus abivajadus ilmnes, arvestades § 28 lõikes 1 sätestatut.

Vajaduse korral kaasab juhtumit koordineeriv lapsega töötav isik võrgustikutöösse KOV-i

lastekaitsetöötaja.

Kehtiv õigus sellist võimalust ette ei näe – selle järgi algatab juhtumikorralduse KOV-i

lastekaitsetöötaja (§ 29 lg 3) ning selle võib jätta algatamata üksnes juhul, kui lapse abivajadus on

võimalik rahuldada ühekordse meetmega (§ 29 lg 4). Lastekaitsetöötaja kohustus korraldada

abivajavale lapsele abi osutamist sõltumata lapse abivajaduse laadist ja ulatusest on üks põhjustest,

mis on viinud selleni, et lastekaitsetöötajatel ei ole alati piisavalt ressurssi, et keskenduda lastele,

kes vajavad lastekaitsetöötaja tuge kõige enam, st lastele, kelle abivajadus on kompleksne ja vajab

kestvat sekkumist. Praegu on lastekaitsetöötajate töölaual võrdses olukorras nii väga tõsised,

aastatepikkust ja mitme valdkonna spetsialistide koordineeritud sekkumist vajavad juhtumid, kui ka

juhtumid, kus laps vajab heaolu taastamiseks vaid ühe valdkonna spetsialistide sekkumist. Kuna

kehtiv seadus kohustab KOV-i mõlemat tüüpi juhtumite lahendamiseks kasutama lastekaitsetöötaja

piiratud ressurssi, ei saa KOV-id rakendada nende laste abivajaduse rahuldamiseks vajalikku

ressurssi võimalikult optimaalsel moel ega toetada last selle valdkonna kaudu, kus laps tuge vajab.

See on vähendanud KOV-i suutlikkust pakkuda tõhusat abi kõige haavatavamatele lastele ning

samas suurendanud lastekaitsetöötajate läbipõlemise ja töölt lahkumise riski.

Lõikega 6 leevendatakse olukorda selliselt, et õigus koordineerida abivajavale lapsele abi osutamist

antakse teatud sisuliselt põhjendatud juhtudel ka teistele lastega töötavatele isikutele peale KOV-i

lastekaitsetöötaja. Sellisteks olukordadeks on juhtumid, kus tegemist on küll abivajava lapsega

LasteKS § 26 tähenduses, ent lapse heaolu toetavate meetmete rakendamine piirneb ühe heaolu

valdkonnaga (nt haridus või tervis). Sellistel juhtudel saabki reeglina probleemi kõige tõhusamalt

lahendada vastavas valdkonnas töötav spetsialist, kellel on parim teadmine selles valdkonnas lapse

abistamiseks olemasolevatest meetmetest ja parim võimalus nende rakendamiseks. Näiteks kui lapse

abivajadus ilmneb haridusvaldkonnas (nt koolist puudumine koolisisese konflikti tõttu) ega ole

seotud teiste lapse heaolu valdkondadega (konflikt koolis ei ole tingitud lapse kodusest keskkonnast,

mis last ei toeta), on mõistlik, et juhtumit koordineerib haridusvaldkonna vastava pädevusega töötaja

(nt sotsiaalpedagoog või haridustugiteenuste osutamiseks loodud KOV-i allasutuse

juhtumikorraldaja), kes tunneb olukorda ja saab kiiremini sekkuda. Muudatus aitab vältida olukordi,

kus valdkond, kus probleem on tekkinud ja kus on seda ka kõige lihtsam lahendada, delegeerib

probleemiga tegelemise lastekaitsetöötajale, kuna seda näeb ette LasteKS.

Nende lastega töötavate isikute ringi määramisel, kes lõike 6 kohaselt lapse ühekülgse abivajaduse

puhul juhtumi koordineerimise õiguse endale saavad, tuleb arvestada LasteKS § 18 lõikes 2

sätestatud lapsega töötava isiku mõistet koos § 28 lõikes 1 loetletud piirangutega. See tähendab, et

lõike 6 kohaselt saavad abivajavale lapsele abi osutamise koordineerimise õiguse töös või

kutsetegevuses lapsega vahetult kokku puutuvad isikud, välja arvatud vabatahtlikus tegevuses,

asendusteenistuses teenides, tööturuteenustel osaledes või praktikandina lapsega vahetult kokku

puutuvad isikud, kes vastavas lapse heaolu valdkonnas tegutsevad. Lastekaitsetöö praktikast

lähtudes peetakse vastavas lapse heaolu valdkonnas lapsega töötava isikute all silmas eelkõige

haridus- ja tervishoiuasutustes lapsega töötavaid isikuid (haridusasutuste sotsiaalpedagoogid,

13

tervishoiuasutuste sotsiaaltöötajad), samuti nendes ja muudes asjakohastes valdkondades (nt

noorsootöö) tugiteenuste osutamiseks loodud KOV-i allasutuste või eraõiguslike lasteasutuste

spetsialiste.

On KOV-e, kus on juba loodud teatud lapse heaolu valdkondadele tugiteenuseid osutav KOV-i

allasutus või ka eraldiseisev juriidiline isik, kus töötavad juhtumikorraldajad koordineerivad abi

osutamist vastavas valdkonnas ilmnenud abivajadusega lastele17. Kehtivat seadust järgides peaksid

sellistes asutustes töötavad juhtumikorraldajad abivajava lapsega kokku puutudes teavitama sellest

vastavalt LasteKS §-dele 27 ja 271 KOV-i lastekaitsetöötajat, kes peaks §-st 29 lähtudes algatama

juhtumikorralduse ning juhtumi koordineerimise üle võtma. Kui lapse abivajadus piirdub selle

valdkonnaga, kus juhtumikorraldaja tegutseb, puudub selleks aga sisuline vajadus. Olukordades, kus

abivajaduse rahuldamine saaks kõige tõhusamalt toimida selles valdkonnas, kus abivajadus ilmnes,

võib lapse ligipääs vajalikule abile juhtumi lastekaitsetöötajale delegeerimise tõttu hoopis

kannatada. Muudatus aitab selliseid olukordi vältida, vähendades bürokraatiat, kiirendades lapsele

abi osutamist ning võimaldades lastekaitsetöötajal keskenduda juhtumitele, mis nõuavad

mitmekülgset ja koordineeritud sekkumist. Lõikega 6 tehtav muudatus annab KOV-idele võimaluse

korraldada abivajavate laste toetust paindlikumalt ja tõhusamalt, suunates juhtumite

koordineerimise sinna, kus probleem tegelikult ilmneb. See omakorda toetab lastekaitsetöö

korraldamisel KOV-i ressursside otstarbekamat kasutamist.

Muudatus ei tähenda, et lapsega töötaval isikul poleks enam kohustust teavitada lastekaitsetöötajat

abivajavast lapsest vastavalt LasteKS §-le 27¹. Lastekaitsetöötaja teavitamine on vajalik, et vältida

olukordi, kus lapsel võib olla mitme valdkonna sekkumist eeldav abivajadus, kuid iga valdkond näeb

üksnes oma osa probleemist. Samas ei tähenda teavitamine automaatselt seda, et lastekaitsetöötaja

peab algatama juhtumikorralduse või võtma juhtumi koordineerija rolli. Kui lapse abivajadus on

piiritletud ühe valdkonnaga, võib juhtumit koordineerida vastava valdkonna spetsialist, kaasates

lastekaitsetöötaja vajaduse korral võrgustikupartnerina ning järgides § 29 lõikes 2 sätestatud

võrgustikutöö ja juhtumikorralduse põhimõtteid. STAR-i tähenduses käsitatakse neid juhtumeid,

mida koordineerib muu lapsega töötav isik ja millesse lastekaitsetöötaja on kaasatud

võrgustikupartnerina, lihtmenetlusena.

Vastavalt lõikele 6 võib muu lapsega töötav isik kui lastekaitsetöötaja abivajavale lapsele abi

osutamiseks juhtumit koordineerida üksnes lapse seadusliku esindaja nõusolekul. Selle, mida

seadusliku esindaja nõusolek peab juhtumi efektiivseks koordineerimiseks hõlmama ning kuidas

nõusolek vormistatakse, peab läbi mõtlema vastavas valdkonnas tegutsev asutus või spetsialist.

Oluline on arvestada, et lapse seadusliku esindaja nõusolek peab hõlmama ka nõusolekut töödelda

võrgustikutöö jaoks vajalikke isikuandmeid. Seadusliku esindaja nõusoleku eeldusest tuleneb ka, et

lõikes 6 ettenähtavat võimalust saab rakendada eelkõige siis, kui lapse abivajaduse valdkonnas

tegutseva asutuse või spetsialisti ja lapse vanemate vahel on hea ja usalduslik suhe ning

lapsevanemad on ise huvitatud lapse abistamisest selles valdkonnas, kus abivajadus ilmnes. Kui

vanemad ise ei ole lapsele abi otsimisest huvitatud, võib see viidata murekohtadele vanema

suutlikkuses, sealhulgas tema vanemlikes oskustes (§ 28 lg 2 p 2), ning seega lapse abivajaduse

mitmekülgsusele.

Lõige 7 kohustab kaasama abivajavale lapsele abi osutamisse lapse enda ja teda kasvatava isiku või

lasteasutuse, kus laps viibib. Sätte kohaselt tuleb abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel selgitada

lapsele tema õigusi tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning talle tuleb tagada

17 Nt Saaremaa Toetava Hariduse Keskus haridustugiteenuste osas, Haapsalu Hariduse Tugiteenuste Keskus jt.

14

võimetekohane, iseseisev ja sõltumatu võimalus esitada lastekaitsetöötaja või lapsega töötava isiku

tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi.

Kuigi kehtivas seaduses selliseid kohustusi sõnaselgelt kirjas ei ole, pole need siiski sisuliselt uued.

LasteKS § 21 lõige 1 kohustab kõigi last mõjutavate otsuste tegemisel välja selgitama lapse huvid.

Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt tuleb selleks lapsele selgitada kavandatava otsuse sisu ja

põhjuseid, kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta lähtuvalt

lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel.

LasteKS § 29 lõige 5 (eelnõukohaste muudatuste järgi § 29 lg 8) kohustab KOV-i abivajava lapse

abivajaduse hindamisel ja talle abi osutamisel välja selgitama lapse arvamuse. Kõik nimetatu kuulub

kaasamise alla.

Lapse kaasamine peab toimuma kogu juhtumikorralduse protsessi vältel. Lapsele tuleb anda oma

arvamuse avaldamiseks piisavalt aega ning tagada tema jaoks sobiv, s.o turvaline, arusaadav ja

võimetekohane viis seda teha. Lapse kaasamisel ei ole vanuse alampiiri, kuid arvestada tuleb lapse

vanuse ja arengutasemega. Kaasamine ei tähenda üksnes lapse ärakuulamist, vaid ka seda, et lapsele

selgitatakse, kuidas tema arvamust otsuste tegemisel arvesse võetakse ning millisel viisil see

mõjutab edasisi samme. Kaasamine võimaldab esile tuua lapse mõtted ja soovid ning tagab, et

tehtavad otsused lähtuvad lapse arvamusest ja huvist.18 Lapse kaasamine tähendab, et tema arvamust

kuulatakse ja arvestatakse, aga see ei tähenda, et otsus peab alati olema tema sooviga kooskõlas.

Oluline on, et laps saaks aru, kuidas tema arvamust arvesse võeti, ja et seda oleks talle selgitatud

arusaadavalt, ausalt ja eakohaselt.

Lapsele võimetekohase kaebamise võimaluse andmine on osa lapse õigusest oma arvamust avaldada

ja olla ära kuulatud. Seega pole tegemist sisuliselt uue õigusega, vaid reaalselt juba eksisteeriva

õiguse selgesõnalise väljatoomisega seaduses. Lapse kaebeõiguse eraldi väljatoomine seaduses on

oluline, et tagada praegusest paremini laste teadlikkus sellise õiguse olemasolust. Näiteks, MTÜ-ga

Sa Suudad toimunud kohtumisel osalenud noorte sõnul ei olnud nad abivajava lapsena

lastekaitsetöötajaga kokku puutudes oma õigusest kaebust esitada teadlikud, kuna keegi ei olnud

neile seda selgitanud. LasteKS § 36 lõike 3 järgi on kaebeõigus analoogses sõnastuses tagatud

lasteasutuses viibivale lapsele. Puudub põhjus, miks tuleks abivajavat last, kes lasteasutuses ei viibi,

kohelda selles aspektis teistmoodi. Oluline on ka välja tuua, et lõikes 7 ei ole sõna „kaebus“

kasutatud samasuguses tähenduses nagu halduskohtumenetluse seadustikus, vaid silmas on peetud

lapse õigust väljendada rahulolematust ning mittenõustumist lastekaitsetöötaja või lapsega töötava

isiku otsuste vm tegevusega.

Sarnaselt lapsega peab kogu juhtumikorralduse protsessi olema aktiivselt kaasatud lapse pere,

eelkõige teda kasvatavad isikud või nende puudumise korral lasteasutus, kus laps viibib. Pere

kaasamine ei tähenda üksnes pereliikmetelt arvamuse küsimist, vaid eeldab, et lastekaitsetöötaja

jagab perega teavet juhtumi eesmärkide, kavandatavate sammude ja otsuste kaalutluste kohta ning

arutab neid perega, et otsused kujuneksid võimalikult läbipaistvalt ja pere seisukohti arvestades.

Pere kaasamine eeldab, et lastekaitsetöötaja loob perega ühise arusaama olukorrast, eesmärkidest ja

võimalikest sammudest, et tagada lapse turvalisus. Ühine arusaam ei tähenda pere ja

lastekaitsetöötaja üksmeelt olukorra hindamises, vaid seda, et mõlemad pooled mõistavad, miks

nende hinnangud võivad erineda ning milliseid tegusid või kokkuleppeid on vaja, et olukord

muutuks lapse jaoks turvalise(ma)ks. Otsused kujunevad koostöös, kus lastekaitsetöötaja vastutab

seadusest tulenevate otsuste tegemise eest, kuid pere saab nende kujundamises sisuliselt osaleda ja

oma lahendusi välja pakkuda. LasteKS § 22 lõike 3 järgi on last kasvataval isikul küll kohustus teha

18 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 2.4.

15

vajaduse korral lastekaitsetöötajaga koostööd, kuid see saab toimida tulemuslikult ainult siis, kui

lastekaitsetöö on pere jaoks läbipaistev ning suhe lastekaitsetöötajaga põhineb usaldusel. Usaldus

kujuneb siis, kui pere ja spetsialist arutavad ühiselt, millised lapse ja pere olukorra aspektid vajavad

muutmist ning kuidas neid samme ellu viia, et lapse turvalisus paraneks ja pere toimetulek

tugevneks.

Lõige 8, mis käsitleb lapse arvamuse väljaselgitamist ja dokumenteerimist, kordab kehtiva § 29

lõiget 5, milles muudatusi tehtud ei ole. Lapse arvamuse väljaselgitamisel on oluline arvestada, et

lapse arvamus võib aja või muude asjaolude koosmõjus muutuda. Seega ei saa lapse arvamuse

väljaselgitamine olla ühekordne toiming, vaid iga lapse elukorraldust puudutava otsuse puhul tuleb

lapse arvamus uuesti välja selgitada.19 Teisisõnu on lapse arvamuse väljaselgitamine järjepidev

protsess ning seda tehakse lapse jaoks turvalisel ja arusaadaval viisil. Lapse arvamuse küsimine on

üks osa LasteKS § 21 kohasest lapse huvide väljaselgitamise ja § 29 lõike 7 kohasest lapse kaasamise

protsessist. Seega peavad lapse abivajaduse hindamisel ja talle abi osutamisel lapse arvamuse välja

selgitama ka need lapsega töötavad isikud, kes lõikes 8 sätestatuga hõlmatud ei ole (s.o kelle töö-

või teenistuskoht ei ole KOV, sh KOV-i hallatav asutus).

Lõige 9 näeb ette, et abivajava lapse juhtumiplaan ja selle muudatused toimetatakse kätte lapse

seaduslikule esindajale ning et juhtumiplaan vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas.

Juhtumiplaani ja selle muudatuste kättetoimetamise osas on lõige 9 erisäte SHS § 9 lõigetes 4 ja 5

sätestatud üldreeglist. SHS § 9 lõike 4 kohaselt peavad juhtumiplaani allkirjastama juhtumi

koordineerija ja isik, kellele juhtumiplaan on koostatud. SHS § 9 lõike 5 kohaselt kinnitab abi vajav

isik juhtumiplaanis tehtavate muudatustega nõustumist allkirjaga. Lastekaitsetöö praktikas enamasti

juhtumiplaani ei allkirjastata, vaid juhtumiplaani vanematele tutvustamise kohta tehakse STAR-i

vastav märge. Vaidluse korral ei pruugi aga vastav märge olla alati piisav tõendamaks, et lapse

seaduslik esindaja oli juhtumiplaanist teadlik. Seepärast sätestatakse lõikes 9, et juhtumiplaan tuleb

lapse seaduslikule esindajale kätte toimetada. Seejuures tuleb järgida HMS §-des 25–32

kättetoimetamise kohta sätestatut. STAR-is on arendamisel ka juhtumiplaani kättetoimetamist

võimaldav funktsionaalsus, asjakohane arendus valmib eelnõu seadusena jõustumise ajaks.

Lõike 9 teises lauses sätestatakse kohustus vaadata juhtumiplaan üle vähemalt üks kord aastas.

Praegu on selline kohustus seadusega kehtestatud asendushooldusele suunatud lapse juhtumiplaani

kohta (SHS § 10 lg 3), eelnõuga tehtava muudatusega laiendatakse seda kõigi abivajavate laste

juhtumiplaanidele. Kuigi tegemist on seaduse tasandil seni sätestamata kohustusega, ei ole see oma

sisult uus. Ka praegu suunab lapse heaolu hindamise käsiraamat KOV-i lastekaitsetöötaja

juhtumiplaani osaks oleva tegevuskava rakendamisel tegema regulaarseid juhtumiplaani

vahehindamisi, mille käigus hinnatakse rakendatud abimeetmete tulemuslikkust, vaadatakse üle ja

täiendatakse uue infoga abivajaduse hinnangut.20 Seega ei tähenda juhtumiplaani ülevaatamine mitte

lapse abivajaduse ja selleks rahuldamiseks vajalike meetmete n-ö nullist uuesti hindamist, vaid juba

hinnatu ülevaatamist sellest aspektist, kas see vajab tulenevalt muutunud asjaoludest muutmist või

täiendamist. Seadusega sätestatakse kohustus vaadata juhtumiplaan üle vähemalt üks kord aastas,

mis tähendab, et juhtumiplaani ülevaatamine peab toimuma vastavalt vajadusele (sellele viitab sõna

„vähemalt“ kasutamine), ent mitte mingil juhul harvem kui üks kord aastas. Juhtumiplaani

ülevaatamisel tuleb järgida asjakohaseid LasteKS-i abivajaduse hindamise ja abi osutamise sätteid

ning kaasata sellesse laps ja last kasvatav isik või lasteasutus, kus laps viibib.

19 Samas. 20 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 10.4.

16

Lõige 10 sätestab abivajava lapse juhtumikorralduse lõpetamise alused. Kehtivas õiguses

juhtumikorralduse lõpetamise aluseid reguleeritud ei ole. Lõike 10 järgi lõpetab KOV abivajava

lapse juhtumikorralduse neljal juhul:

- Juhtumiplaani osaks olevas tegevuskavas seatud eesmärgid on täidetud, lapse abivajadus on

rahuldatud ning kuue kuu jooksul tegevuskava täitmisest ei ole ilmnenud uut abivajadust (p 1).

See on olukord, kus abivajavale lapsele on abi osutatud vastavalt juhtumiplaanile ning sellega

on lapse abivajadus rahuldatud. Juhtumikorraldust ei lõpetata kohe, kui tegevuskava eesmärgid

on täidetud, vaid kuue kuu möödumisel. Kuus kuud on aeg, mille jooksul saab veenduda, et

tegevuskavas ette nähtud meetmete rakendamine tõi kaasa soovitud tulemuse ega anna

tagasilööke.

- Lapse elukohavahetuse tulemusena muutub lapsele abi osutav KOV (p 2). Sellel alusel

juhtumikorralduse lõpetamiseks on oluline, et juhtumikorraldust lõpetav KOV veendub, et lapse

uue elukoha järgne KOV asub lapsele abi osutama ja juhtumit korraldama. Praktikas esitab

juhtumit seni korraldanud KOV lapse uue elukoha järgsele KOV-ile abivajava lapse kohta teate

ning vajaduse korral teeb juhtumi üleandmiseks lapse uue elukoha järgse KOV-iga koostööd.

Lapse elukoha vahetus iseenesest ei pruugi juhtumikorralduse lõpetamiseks olla piisav alus. Kui

juhtumit seni korraldanud KOV-il puudub kindlus selles, et lapse abivajadusega tegeleb edaspidi

lapse uue elukohajärgne KOV, siis juhtumikorralduse lõpetamiseks alust ei ole. Samuti pole

põhjust juhtumikorraldust lõpetada juhul, kui laps on elukohta vahetanud lapseröövi tulemusena.

- Laps saab täisealiseks (p 3). LasteKS § 3 lõike 2 järgi on laps iga alla 18-aastane isik. Isiku

täisealiseks saamisel ei reguleeri temaga seonduvat enam LasteKS, seega lõpeb

juhtumikorraldus lapse täisealiseks saamisel.

- Laps sureb (p 4). Juhtumikorraldus on haldusmenetlus HMS-i tähenduses. HMS § 43 lõike 1

punkti 4 ja lõike 4 punkti 5 kohaselt lõpeb haldusmenetlus haldusakti või toimingu adressaadi

surmaga, kui haldusakt või toiming on seotud adressaadi isikuga. Juhtumikorraldus on seotud

lapse isikuga, seega lõpetatakse juhtumikorraldus lapse surma korral.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täpsustatakse §-s 30 sätestatud hädaohus oleva lapse mõistet. Täpsustatud

sõnastuse kohaselt on hädaohus olev laps selline abivajav laps, kes on oma elu või tervist vahetult

ohustavas olukorras või kelle käitumine ohustab vahetult tema enda või teiste isikute elu või tervist.

Paragrahvi 30 kehtiv redaktsioon defineerib hädaohus oleva lapse kui lapse, kes on oma elu või

tervist ohustavas olukorras, ja lapse, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või

tervist, täpsustamata, et hädaohus olev laps on ühtlasi abivajav laps.

Kuna abivajavasse ja hädaohus olevasse lapsesse puutuv on LasteKS-is reguleeritud eraldi

peatükkides (vastavalt 6. ja 7. peatükk), on see tekitanud küsimusi nende mõistete omavahelise suhte

kohta. Seetõttu täpsustatakse eelnõu § 1 punktiga 11 tehtava muudatusega, et hädaohus olev laps on

abivajav laps, kes on LasteKS §-s 30 kirjeldatud olukorras. Teisisõnu on kõik hädaohus olevad

lapsed ühtlasi LasteKS-i tähenduses abivajavad lapsed. Hädaohus oleva lapse puhul tuleb hädaohule

kiirelt reageerida ja laps turvalisse paika toimetada. Turvalisse paika toimetatud hädaohus olnud

laps on vastavalt LasteKS §-le 26 enamasti käsitatav abivajava lapsena, kelle abistamine on

reguleeritud §-des 28 ja 29.

Samuti lisatakse § 30 tekstiossa täpsustus, et ohustava olukorra ja käitumise puhul peetakse silmas

vahetut ohtu lapse või teiste isikute elule või tervisele. Sellega rõhutatakse last või tema käitumise

tõttu teisi isikuid ähvardava ohu ajalis-ruumilist lähedusastet. Paragrahvi 30 kehtivas redaktsioonis

kasutatud väljend „elu või tervist ohustav olukord“ viitab üldisele ohule, mis võib viia elu või tervise

kahjustumiseni, ent ei pruugi olla kohene ega vältimatu. Selline oht võib olla potentsiaalne või

kujunemisjärgus (nt elamises on hallitus, mis aja jooksul kahjustab tervist; lapsega ei tegeleta

piisavalt, mis võib viia hooletusse jätmiseni) ning annab seaduse tasandil laiema kaalutlusruumi

17

sekkumiseks. Hädaohus oleva lapse puhul on aga vajalik viivitamatu sekkumine, kuna oht on kohene

ja reaalne, s.t kahju võib tekkida, kui kohe ei tegutseta. Õiguslikult on vahetult ohustav olukord

seega kitsam ja intensiivsem kategooria kui ohustav olukord ning sobib sellisena LasteKS-i

hädaohus oleva lapse abistamise regulatsiooniga paremini.

Eelnõu § 1 punktidega 12 ja 13 muudetakse § 36 lõikeid 1 ja 3 lasteasutuses viibiva lapse arvamuse

ja kaebuse esitamise õigust puudutavas.

Eelnõu § 1 punktiga 12 tehtava muudatusega lisatakse § 36 lõikes 1 esitatud loetellu (isikud ja

asutused, kellega lasteasutuses viibiv laps võib kellestki sõltumata ühendust võtta) lasteabi.

Lasteabitelefoni 116 111 pidamine ja selle kaudu või muul viisil lasteabile saabunud teabe

vastuvõtmine on vastavalt LasteKS § 15 lõike 3 punktile 6 SKA ülesanne. Viide üldiselt lasteabile

ja mitte lasteabitelefonile 116 111 lisatakse sättesse seetõttu, et lasteabi poole saab pöörduda ka

lasteabi veebilehel asuvas vestlusakanalis, meilitsi ja videokõne vahendusel. Oluline on, et

lasteasutuses viibivale lapsele oleks tagatud võimalus pöörduda lasteabi poole tema jaoks kõige

sobivamal viisil.

Sama muudatusega jäetakse § 36 lõike 1 loetelust välja tingimus, mille kohaselt peab lasteasutuses

viibivale lapsele olema tagatud õigus pöörduda just oma rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse

KOV-i lastekaitsetöötaja poole. Selle asemel sätestatakse lapse üldine õigus võtta ühendust

lastekaitsetöötajaga. Muudatus on vajalik, kuna lasteasutuses viibiv laps ei pruugi teadagi, kus ta

elukoht rahvastikuregistri järgi on. Ka võib lasteasutuses viibida laps, kellel rahvastikuregistri

järgset elukohta polegi (nt saatjata alaealine välismaalane enne rahvastikuregistrikannet). Seega

piirab § 36 lõike 1 kehtiv sõnastus selliste laste õigusi. Muudatus on oluline ja vajalik ka sisuliselt,

kuna tagab lapsele võimaluse pöörduda oma murega just selle lastekaitsetöötaja poole, kellega tal

on tekkinud usalduslik suhe. Kui tegemist pole lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse

KOV-i lastekaitsetöötajaga, saab lastekaitsetöötaja ise lapse pöördumise asjaomasele

lastekaitsetöötajale edastada ja lapsele seda selgitada. Oluline on ka märkida, et tulenevalt eelnõuga

LasteKS § 18 lõikes 1 tehtavast muudatusest hõlmab lapse õigus pöörduda lastekaitsetöötaja poole

ka võimalust pöörduda lastemaja poole.

Nii § 36 lõikes 1 kui ka lõikes 3 täpsustatakse, et lasteasutus peab lapsele tagama võimaluse esitada

lasteasutuse tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi võimetekohasel viisil. Kehtivas redaktsioonis viide

võimetekohasusele puudub. Lisaks täpsustakse eelnõu § 1 punktiga 13 tehtava muudatusega, et

lasteasutus peab lapse arvamuse ja kaebuse kohta andma tagasisidet lapse vanust ja arengutaset

arvestades sobival viisil. Kehtivas redaktsioonis § 36 lõike 3 teine lause tagasiside andmise viisi ei

sätesta. Täpsustused on olulised, et tagada lasteasutuses viibivatele lastele sisuline kaebuse esitamise

õigus.

Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse seadust §-ga 361, mis sätestab lasteasutuse kohustuse luua

tingimused, mis aitavad tagada lasteasutuse esindaja osalemise lapse abivajaduse hindamisel ja talle

sobiva abi osutamisel lasteasutuse ülesannete piires, kui KOV või LasteKS §-des 291 ja 33 sätestatud

juhtudel SKA neid lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks kaasab. Muudatus on

seotud eelnõu § 1 punktiga 1 LasteKS §-s 11 tehtava muudatusega ja toetab eelnõu § 1 punktiga 10

juhtumikorralduses tehtavaid muudatusi.

Muudatuse taga on vajadus toetada lastekaitsetöötajaid võrgustikutöö tegemisel. LasteKS § 29 lõike

2 kohaselt tuleb lapsele abi osutamisel rakendada võrgustikutööd, järgides juhtumikorralduse

põhimõtteid SHS-is sätestatud korras. Juhtumikorraldus tähendab pikaajalist ja mitmekülgset abi

vajavale isikule abi andmise koordineerimist mitme organisatsiooni koostöös (SHS § 9 lg 1).

18

Juhtumikorralduse raames antakse abi osutavate organisatsioonide koostöös hinnang lapse

abivajadusele ja koostatakse tegevuskava sobivate abimeetmete rakendamiseks, mida kajastatakse

juhtumiplaanis (SHS § 9 lg 3, § 10 lg 1). Selle saavutamiseks koondab KOV-i lastekaitsetöötaja või

LasteKS-is sätestatud juhtudel SKA lapse ümber selle lapsega töötavate isikute ning teiste

asjaomaste spetsialistide ja asutuste võrgustiku (LasteKS § 342 lg 8).

Sotsiaalministeeriumi tellimusel tehtud ja 2022. aastal avaldatud Civitta „Tänapäevase lastekaitse

juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüsis“ väljendasid KOV-i lastekaitsetöötajad,

et võrgustikukohtumistel käimine on ebaühtlane ning inimeste kaasamine juhuslik; raske on leida

ühiseid koosolekuaegu, kus kõik võrgustikuliikmed saaksid osaleda ning sageli võib

koostöövõrgustik põhineda isiklikel kontaktidel ja sellel, mis on erinevate osapoolte motivatsioon

lastekaitsevõrgustikus osaleda.21 Samuti tõid lastekaitsetöötajad intervjuudes ühe olulise mõttena

esile, et praegu kehtiv süsteem võrgustikutöö osas ei takista töötamast, küll aga takerdutakse sageli

inimeste erinevate arusaamade, hoiakute ja motivatsiooni taha.22 LasteKS-i muudatuste

ettevalmistamiseks kokku kutsutud KOV-ide töörühmas toodi lisaks välja, et esineb juhtumeid,

mille puhul ei ole abivajava lapsega haridussüsteemis töötavad spetsialistid oma rollist lapse

abistamisel teadlikud, vaatamata sellele, et asjakohased kohustused on valdkonda reguleerivas

õigusaktis sätestatud.

Kirjeldatud probleemide lahendamiseks täiendatakse LasteKS §-ga 361, kus tuuakse selgelt välja, et

kohustus luua tingimused, mis tagaksid lasteasutuse esindaja osalemise lapse abivajaduse

hindamisel ja talle sobiva abi osutamisel lasteasutuse ülesannete piires, lasub lasteasutusel. See aitab

suunata vastutuse võrgustikutöös osalemise eest sinna, kus see peaks olema, ehk (laste)asutuse

tasandile. Iga lasteasutuses lapsega töötav spetsialist ei pea läbi mõtlema kõike võrgustikutöös

osalemisega seonduvat ega korraldama oma tööd vastavalt, vaid seda peab tegema tema tööandjaks

olev lasteasutus. Seega ei ole tegemist sisult uue kohustusega. Oma töötajate instrueerimise ning

nende töökorralduse ja tööülesannete nõuetekohase täitmise eest vastutabki tööandjana lasteasutus.

Haridusvaldkonnas tegutsevate lasteasutuste puhul toetavad tehtavat muudatust ka 2025. aasta

1. septembril jõustunud õppimiskohustusega seotud muudatused Eesti Vabariigi haridusseaduses

(eeskätt § 104), põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (eeskätt § 35 lg-d 3, 4 ja 6 ja § 46 lg 2) ja

kutseõppeasutuse seaduses (eeskätt § 311 lg 4) ning samast kuupäevast kehtiv alushariduse seadus

(eeskätt § 12 lg-d 1-3 ja §-d 13, 14 ja 32).

See, kuidas lasteasutus oma spetsialistidele sobivad tingimused loob, on sätestatud valdkonda

reguleerivates õigusaktides (vt nt eelmises lõigus viidatud haridusvaldkonna õigusaktide sätteid) või

sellise regulatsiooni puudumise korral lasteasutuse enda otsustada. LasteKS-i tähenduses ei eelda

võrgustikutöö tegemist tagavate tingimuste loomine tingimata vastavasisulise kirjaliku

juhendmaterjali või korra kehtestamist, kuigi sõltuvalt lasteasutuse suurusest ja töökorraldusest võib

see olla vajalik. Kohustuse panek just lasteasutusele aitab tagada, et lastega töötavate spetsialistide

kaasatus võrgustikutöösse toimub ühe lasteasutuse sees ühtsetel alustel ja ühtseid põhimõtteid

järgides. Samuti säästab võrgustikutöös osalemise põhimõtete keskne läbimõtlemine nii asutuses

töötavate spetsialistide kui ka lastekaitsetöötajate ressurssi, vähendades võrgustikutöö

tulemuslikkuse sõltuvust üksikisikute erinevatest arusaamadest, hoiakutest ja motivatsioonist.

Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse LasteKS § 38 lõiget 2 eesmärgiga tagada õigusselgus SKA

tehtava riikliku järelevalve ulatuses.

21 Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs. Civitta, 2022, lk 21. 22 Samas, lk 22.

19

Korrakaitseseaduse § 2 lõike 4 kohaselt on riiklik järelevalve korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga

ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Tegemist on

haldusevälise järelevalvega, mis on suunatud haldusevälistele isikutele ning halduseväliste ohtude

väljaselgitamisele ja tõrjumisele. Kehtivas redaktsioonis sisaldab § 38 lõige 2 aga sätteid, milles

sätestatud nõudeid saab vastavalt LasteKS-ile täita vaid haldusorgan, eeskätt KOV või mõnel juhul

ka SKA või politsei. Seetõttu saab nendes sätetes esitatud nõuete täitmise üle teha vaid

haldusjärelevalvet, riiklikku järelevalvet pole nende nõuete täitmise üle võimalik teha. Sel põhjusel

jäetakse § 38 lõikest 2 välja viited LasteKS §-le 19 (lastekaitsetöötajale esitatavad nõuded), § 20

lõigetele 4–8 (lapsega töötamise piirangu ümberhindamine SKA poolt), § 32 lõigetele 1–4 ning lõike

5 punktidele 1 ja 2 (KOV-i lastekaitsetöötaja või politsei poolt hädaohus oleva lapse toimetamine

ohututesse tingimustesse), § 33 lõigetele 1–3 (hädaohus oleva lapse ajutine perekonnast eraldamine)

ja §-le 34 (perekonnast eraldatud lapse kaitse).

Eelnõuga §-s 29 tehtavaid muudatusi arvestades viidatakse edaspidi § 38 lõikes 2 § 29 lõigete 2–5

asemel sama paragrahvi lõigetele 2, 6 ja 7. Need on sätted, mis panevad kohustusi ka väljaspool

KOV-e lastega töötavatele isikutele. Paragrahvi 38 lõike 2 loetellu lisatakse viide §-le 361, mis

eelnõu § 1 punktiga 15 LasteKS-isse lisatakse ja mis sätestab lasteasutuse osalemise võrgustikutöös.

Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse LasteKS-i alusel haldusjärelevalve tegemiseks lubatavaid

meetmeid. Paragrahvi 401 lisatakse lõiked 2 ja 3, mis annavad SKA-le lastele sotsiaalteenuseid

osutava lasteasutuse üle haldusjärelevalve tegemisel õiguse küsida lasteasutuses teenuse saamise

eesmärgil viibivatelt lastelt ja nende seaduslikelt esindajatelt selgitusi. Paragrahvi 401 lisatav lõige

2 näeb muu hulgas ette, et lapselt selgituste küsimiseks peab SKA ametnikul olema asjakohane

väljaõpe. Lõige 3 sätestab, et lapselt selgituste küsimisel tuleb talle selgitada selgituste küsimise

põhjuseid ning kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil. Muudatus

täiendab Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) §-s 752 sätestatud meetmete loetelu, mida rakendatakse

KOV-i, sealhulgas tema hallatavate lasteasutuste tegevuse kontrollimisel. VVS § 752 lõike 1 punkt 7

lubab eriseaduses sätestada täiendavaid haldusjärelevalve meetmeid.

Teenusesaajatega vestlemine lasteasutuses on üldjuhul vajalik, et hinnata teenuse osutamisele

kehtestatud nõuete täitmist, eriti arvestades, et mõnes asutuses viibivad (elavad) lapsed ööpäev läbi

ja pikka aega, näiteks asendushooldusteenuse puhul. Sama oluline on ka vestelda nende laste

seaduslike esindajatega (vanematega). Oluline osa sellest teabest saadakse just laste ja nende

esindajate ütluste kaudu, mis toetavad järelevalvemenetluse terviklikkust ja lapse õiguste kaitset.

Vahel ongi just lapsevanem pöördunud kaebusega järelevalveasutuse poole. SKA õigus lapselt ja

tema vanemalt haldusjärelevalve raames selgitusi küsida ei tähenda ei lapse ega vanema kohustust

selliseid selgitusi anda. Seega ei ole selgituste andmine ühelegi lapsele ega vanemale kohustuslik,

kuid praktikas on lapsed ja vanemad sageli järelevalveametnikega vestlemisest väga huvitatud.

Lapsega vahetu vestlemise võimalus ilma lasteasutuse töötajate juuresolekuta on oluline, et laps

saaks anda vahetut ja mõjutamata teavet oma kogemuste ja teenuse toimimise kohta. Selline

võimalus aitab tuvastada olukordi, kus lapse õigusi on rikutud või kus lapse huvisid ei ole teenuse

korraldamisel piisavalt arvesse võetud. Lasteasutuse töötajate juuresolekul võib lapse ütlus olla

mõjutatud, mistõttu on oluline tagada lapsele võimalus rääkida turvalises ja sõltumatus keskkonnas.

Praktikas on olnud juhtumeid, kus lapsega vahetult vesteldes on ilmnenud väärkohtlemise juhtumid,

millest muul viisil poleks teada saadud.

Laste küsitlemisel arvestatakse alati nende vanuse ja vajadustega, seejuures on SKA

järelevalveametnikud ka praegu koolitatud lastega vestlema. Sellekohased nõuded nähakse ette ka

§-i 401 lisatavates lõigetes 2 ja 3.

20

Muudatus aitab tagada laste õiguste samaväärse kaitse nii haldus- kui ka riiklikule järelevalvele

alluvate lasteasutuste puhul. Nimelt võivad lasteasutused, kelle puhul SKA LasteKS-is sätestatud

nõuete täitmist kontrollib, vastavalt LasteKS §-le 35 tegutseda riigi või kohaliku omavalitsuse

üksuse asutuse, avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku või füüsilise isikuna. Tegutsemise

vormist tulenevalt on erinev ka SKA tehtava järelevalve liik: haldusorganite puhul teeb SKA

vastavalt § 38 lõikele 6 haldusjärelevalvet, halduseväliste isikute puhul vastavalt sama paragrahvi

lõikele 2 riiklikku järelevalvet. See tähendab, et sama nõude täitmist võidakse sõltuvalt

järelevalvealusest asutusest või isikust kontrollida kas haldus- või riikliku järelevalve raames,

rakendades selleks vastava järelevalve puhul lubatud meetmeid. Lasteasutuses teenuse saamise

eesmärgil viibivatelt lastelt selgituste küsimise kontekstis tähendab see praegu, et olukord on erinev

sõltuvalt sellest, kas lasteasutus on majandustegevusega tegelev eraõiguslik juriidiline isik või

näiteks KOV-i hallatav asutus. 

Eelnõu § 1 punkt 17 on rakendussäte, mis reguleerib eelnõu § 1 punktide 6 ja 8 rakendamist ehk

lastekaitsetöötaja suhtes kehtivate nõuete kohaldamist SKA teenistujatele. Sättega nähakse ette

üheaastane üleminekuaeg, mille jooksul LasteKS § 15 lõike 2 punktis 3 (KOV-ide nõustamine

lastekaitse juhtumites ja lapsele või perele sobivate meetmete leidmisel) ja § 15 lõikes 5 (nõukogu

määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud

kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve, artikli 79

punktides a, b, f ja g ning artiklites 80 ja 82 keskasutusele ette nähtud ülesannete täitmine) ja §-s 33

(hädaohus oleva lapse ajutine perekonnast eraldamine) nimetatud ülesandeid täitvad SKA

teenistujad peavad viima oma kvalifikatsiooni vastavusse LasteKS §-s 19 sätestatud nõuetega.

Üleminekuaeg on vajalik, et tagada kõigile SKA-s vastavaid ülesandeid täitvatele teenistujatele

võimalus vajaduse korral omandada nõutav haridus ja kutse.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse TMS-i. Muudatused lähtuvad õiguskantsleri 25. novembri 2024. a

soovitusest justiits- ja digiministrile ning sotsiaalkaitseministrile kaaluda lapse üleandmist ja lapsega

suhtlemist võimaldavaid täiteasju puudutavas osas TMS-i muutmist. Õiguskantsler on

täitemenetluses lapsega suhtlemise võimaldamise asju puudutava regulatsiooni muutmise

vajadusele juhtinud tähelepanu ka varem.23

Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse TMS § 27. Muudatuse eesmärk on täpsustada täitmise

takistamise korral rakendatavaid meetmeid ning pädevuse jaotust kohtutäituri ja politseiametniku

vahel.

TMS § 27 lõikes 1 täpsustatakse kohtutäituri õigust eemaldada täitetoimingut takistav isik ning

vajaduse korral taotleda politseiametniku kaasamist, et tagada täitetoimingu läbiviimine. Lõikes 2

täpsustatakse, et politsei eemaldab kohtutäituri ettepanekul täitmistoimingu juurest isiku, kes selle

täitmist takistab. Muudatuse eesmärk on kõrvaldada senise sõnastuse võimalik eksitav tõlgendus,

justkui võiks kohtutäitur ise kasutada füüsilist sundi. Tegelikkuses on jõu kasutamine politsei

pädevuses ja täitmist takistava isiku eemaldamine eeldab politsei sekkumist. Lõikes 3 sätestatakse,

et kui täitedokument näeb ette jõu kasutamise, teeb seda politsei kohtutäituri kaasamisel. Muudatuse

eesmärk on täpsustada, et jõu kasutamise pädevus on ainult politseil. Muudatusega sätestatakse see

selgelt juhuks, kui täitedokument lubab rakendada sundi.

Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse TMS § 179. Muudatusega täpsustatakse lapse üleandmise ja

lapsega suhtlemise võimaldamise asjades kohtutäituri, KOV-i esindaja ja politsei ülesandeid.

23 Õiguskantsleri 27.03.2015 märgukiri nr 6-8/131398/1501356 justiits- ja sotsiaalkaitseministrile.

21

Muudatuse vajadus tuleneb praktikas esinenud ebaselgusest vastutuse ja rollide jaotuses, eriti lapse

huvide kaitsmisel. Selgem rollijaotus vähendab praktikas esinevaid kitsaskohti ning võimaldab

ametnikel täita oma ülesandeid kindlalt ja üksteist täiendades. Mõju on positiivne nii lapsele kui

menetlusosalistele: tagatakse lapse parem kaitse, menetluse sujuvam kulg ja rollidevaheline

tööjaotus. See aitab vältida olukordi, kus vastutus jäetakse sageli kohtutäiturile, kuigi tal asjakohased

eriteadmised puuduvad.

TMS § 179 lõikes 1 sätestatakse kohtutäituri peamised ülesanded lapse üleandmise ja lapsega

suhtlemise võimaldamise asjades. Sätte eesmärk on tagada täitetoimingu seaduspärasus ja tõhusus,

määrates selgelt kindlaks, millised kohustused lasuvad kohtutäituril ning millistel juhtudel on tal

kohustus või õigus kaasata täitetoimingu juurde KOV-i esindaja ja politseiametnik.

Lõike 1 punkt 1 sätestab kohtutäituri üldise kohustuse – kontrollida, et täitemenetluse osalised

täidavad kohtulahendi resolutsioonis sätestatut. Kohtutäituril on muu hulgas kohustus tagada

täitetoimingu seaduspärasus. See ülesanne lähtub TMS-i üldpõhimõtetest ning on kohtulahendi

täitmise tagamisel keskse tähtsusega.

Lõike 1 punktides 2 ja 3 nähakse ette erisus juhuks, kui lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise

võimaldamise asjades kaasatakse KOV-i esindaja. Uue regulatsiooni kohaselt kaasab kohtutäitur

lapse üleandmise täitetoimingu juurde KOV-i esindaja, kellel on eriteadmised lastega suhtlemiseks.

See tähendab, et lapse üleandmise asjades on KOV-i esindaja kaasamine kohustuslik. Lapsega

suhtlemise võimaldamise asjades, mis tulenevad üldjuhul pikaajalisest suhtluskorra kohtulahendist,

kaasab kohtutäitur KOV-i esindaja täitetoimingu juurde vastavalt vajadusele, mis sõltub konkreetse

olukorra asjaoludest ning eeskätt vajadusest tagada lapse heaolu ja õiguste kaitse. Selline eristamine

põhineb täitetoimingu iseloomul – lapse üleandmine on enamasti ühekordne ja emotsionaalselt

koormav toiming, lapsega suhtlemise võimaldamine on korduv ja lapsele tuttav toiming. Kui

kohtutäitur peab suhtluskorra täitmise asjades KOV-i esindaja täitetoimingu juurde kaasamist

vajalikuks, peab KOV sellest lähtuma ja oma esindaja sarnaselt kehtiva korraga täitetoimingu juurde

saatma. See, kes KOV-i täitetoimingu juures esindab, on KOV-i otsustada. Enamasti on selleks

tõenäoliselt lastekaitsetöötaja, ent ei TMS-i ega LasteKS-i regulatsioon välista, et sõltuvalt juhtumi

ja konkreetse üleandmise asjaoludest võib täitetoimingu juures osaleda hoopis peretöötaja või muu

lapsega suhtlemise eriteadmisi omav isik.

Lõike 1 punktis 4 käsitletakse politseiametniku kaasamist täitetoimingusse. Politseiametniku

kaasamiseks on vajadus täitmise takistamise või selle tõenäosuse korral. Säte järgib TMS § 27

lõike 1 eesmärki: aidata kohtutäituril korraldada talle pandud avaliku võimu ülesannete täitmist teise

samasuguste üldfunktsioonidega asutuse – politsei – kaasabil.

TMS § 179 lõikes 2 sätestatakse KOV-i esindaja ülesanded lapsega seotud täitetoimingutes.

Muudatusega tuuakse seadusesse selgelt sõnastatud KOV-i esindaja kohustused täitemenetluses,

mis on vajalik eespool viidatud õiguskantsleri tähelepanekute valguses, kus praktikas esines

segadust tööjaotuses.

Lõike 2 punkti 1 kohaselt on KOV-i esindaja ülesanne kontrollida, et lapse huvid ja heaolu oleksid

konkreetse täitetoimingu tegemisel tagatud. LasteKS sätestab küll üldise kohustuse arvestada laste

õigustega, kuid täitetoimingu kontekstis on osapooltel erinevad huvid ja rollid – näiteks lapsevanem

soovib sundtäitmist, kohtutäitur täidab formaalseid menetlusreegleid. Seetõttu eeldatakse, et just

lastekaitsetöötaja või muu pädev KOV-i esindaja on see isik, kelle esmane ülesanne on hinnata

täitetoimingu tegemisel lapse heaolu ning sekkuda vajaduse korral selle kaitseks. Arvestada tuleb,

et sõltuvalt sellest, kas tegemist on lapse üleandmise või lapsega suhtlemise võimaldamise asjaga,

22

on lapse huvide hindamine mõnevõrra erinev. Õiguskantsler on selgitanud24, et lapse üleandmise

kui ühekordse toimingu korral on kohtul võimalik kohtumenetluses kindlaks teha, kas lapse

üleandmine konkreetsel juhtumil on lapse parimates huvides (kuulates vajaduse korral lapse ära).

Suhtluskorra asjades saab kohus kohtumenetluses anda küll põhimõttelise hinnangu, et lapse

suhtlemine vanemaga on lapse parimates huvides, kuid ei saa võtta etteulatuvalt seisukohta, et lapse

suhtlemine vanemaga on igal tulevikus asetleidval juhtumil lapse parimates huvides. Seda erisust

peab täitetoimingu tegemisel lapse huvisid hinnates arvestama ka toimingu juures viibiv KOV-i

esindaja.

Lõike 2 punkti 2 kohaselt peab KOV-i esindaja selgitama lapsele tema vanust ja arengutaset

arvestades kohtulahendi sisu ja täitetoimingu eesmärki, aidates lapsel mõista olukorda arusaadaval

ja temale sobival viisil. See ülesanne eeldab eriteadmisi lastega suhtlemisest ja on oluline, et laps ei

tajuks täitetoimingut ähvardava või hirmutavana. Ka aitab see vältida olukorda, kus lapsele

selgitavad toimuvat korraga mitu inimest või, vastupidi, laps jääb toimingu tegemisel tema jaoks

arusaadava selgituseta. Kohustust selgitada lapsele kohtulahendi sisu tuleb vaadelda koos

kohtumenetluses toimunuga ehk kui lapsele on kohtulahendit äsja selgitatud, ei pea KOV-i esindaja

täitetoimingu tegemisel tingimata seda kõike üle kordama. Pigem peab KOV-i esindaja sellises

olukorras veenduma, et laps saab aru, et tegemist on sama dokumendi täitmisega, mille sisu talle

juba selgitati, ning et tal on dokumendi sisu meeles ja arusaadav nii, et laps mõistab toimuvat.

Lõike 2 punktid 1 ja 2 loovad selgust ka selles vaates, et sätestavad KOV-i esindaja tegevuse

fookusena lapse, mitte vanemad. Praktikas on segadust tekitanud see, kelle ülesanne on toimuvat

lapsevanematele selgitada ning täitetoimingu tegemisel nendega suhelda. Lõike 1 punktid 1 ja 2 ning

lõike 2 punktid 1 ja 2 loovad siin selguse ning panevad lapsevanematega suhtlemise ja neile toimuva

selgitamise selgelt kohtutäituri õlule. See ei välista, et täitetoimingu ettevalmistamise staadiumis

suhtleb vanematega ning aitab neil lapse heaolule keskenduda ka KOV-i lastekaitsetöötaja.

Täitetoimingu tegemisel peaks suhtlus vanematega jääma aga kohtutäituri pärusmaaks.

Lõike 2 punktis 3 sätestatakse KOV-i esindaja õigus teha kohtutäiturile ettepanek lapsega suhtlemise

võimaldamise asjas täitetoiming peatada, kui täitetoimingu jätkamine võib kahjustada lapse heaolu.

Sellise mehhanismi loomine annab KOV-i esindajale reaalse võimaluse sekkuda olukorda, kus lapse

kaitsmiseks ei piisa üksnes jälgimisest. KOV-i esindaja hinnang on oluline sisend kohtutäiturile

täitetoimingu peatamise üle otsustamiseks ja lapse kaitsmiseks täitetoimingu tegemise olukorras.

TMS § 179 lõikes 3 sätestatakse politsei roll lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise

täitetoimingutes. Regulatsioon täpsustab ja ühtlustab TMS § 27 sisuga, et tagada õigusselgus ja

kooskõla teiste normidega.

Lõike 3 punkt 1 sätestab politsei ülesandena avaliku korra tagamise täitetoimingu käigus. Politsei ei

osale menetluse sisulises läbiviimises, kuid tema kohalolek võib olla vajalik konfliktide

ennetamiseks ja turvalisuse tagamiseks. Lõike 3 punkt 2 lubab politseil kasutada jõudu vaid juhul,

kui kohtulahend sellise õiguse ette näeb ning kohtutäitur on jõu kasutamise vajaduse tuvastanud.

See on kooskõlas põhimõttega, et jõudu võib kasutada ainult viimasel võimalusel ja seadusliku

alusega. Kohtutäituril endal puudub pädevus jõu kasutamiseks, seega täidab politsei selles kontekstis

täitetoimingu jõustamise toetavat rolli.

24 Õiguskantsleri 27.03.2015 märgukiri nr 6-8/131398/1501356 justiits- ja sotsiaalkaitseministrile, p 12.

23

Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse TMS-i §-ga 1791. Lõiked 1–4 on võetud üle TMS § 179

lõigetest 2–23 ning jäävad muutmata kujul kehtima ka §-s 1791. Muudatusega sätestatakse selged

täitemenetluse tagamise meetmed lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades.

TMS §1791 lõige 5 lubab lapse üleandmiseks või suhtlemise võimaldamiseks kohustatud isiku

suhtes jõudu kasutada üksnes kohtulahendi alusel. Sätte sisu on üle võetud TMS § 179 lõike 4

esimesest lausest, kuid sõnastust on muudetud.

Lõige 6 on võetud üle TMS § 179 lõike 4 teisest lausest ning jääb TMS § 1791 lõikes 6 muutmata

kujul kehtima.

Lõige 7 annab kohtutäiturile võimaluse teha lapse elukohajärgsele või erandina kohustatud isiku

elukohajärgsele KOV-ile ettepanek paigutada laps ajutiselt hoolekandeasutusse, kui see on vajalik

kohtulahendi täitmise tagamiseks. KOV saab ettepaneku alusel hinnata, kas on vaja algatada

menetlus LasteKS § 33 või PKS § 134 alusel. Mõlemad eeldavad kohtu sekkumist. Säte on mõeldud

muu hulgas täitemenetluse tagamiseks – see loob võimaluse kohtulahendi täitmiseks ka olukorras,

kus lapse viibimine vanema juures ei ole turvaline või lapse heaolu ei ole võimalik muul viisil

tagada, samuti juhul, kui lahendi täitmine ei ole võimalik lapsega seotud asjaolude tõttu.

Lõikes 8 sätestatakse kohtutäituri õigus peatada lapsega suhtlemise võimaldamise asjades

täitetoiming või täitemenetlus, kui toimingu tegemine või menetluse läbiviimine ei ole lapse

seisundist või muudest temaga seotud asjaoludest tulenevalt võimalik. Tegemist on olulise

muudatusega, kuna kehtivas seaduses puudus seni selge alus täitetoimingu või täitemenetluse

peatamiseks olukorras, kus selle jätkamine kahjustaks lapse heaolu. Lapsega seotud asjaolude all

peetakse silmas eelkõige olukordi, kus kohtutäitur on tuvastanud, et lapsega koos elav vanem on

täitnud oma kohustused ja teinud kõik endast oleneva, et laps suhtluskorra täitmisega nõustuks, kuid

laps keeldub siiski kohtulahendit täitmast. Sellisel juhul on lapse vastumeelsus käsitatav lapsega

seotud asjaoluna, mis võib õigustada täitetoimingu peatamist. Seevastu ei kuulu lapsega seotud

asjaolude hulka tavapärased ja ajutised olukorrad, nagu näiteks lapse haigestumine, mis ei välista

lahendi täitmist pikemas perspektiivis.

Lõikes 8 sätestatakse ka KOV-i esindaja õigus teha kohtutäiturile sellesisuline ettepanek, toetudes

oma eksperthinnangule lapse olukorra kohta. KOV-i esindaja ettepaneku alusel tehtud täitetoimingu

peatamise otsuse peale kaevata ei saa. KOV-i esindaja poolt tehtava täitetoimingu peatamise

ettepaneku eelduseks on võimalus, et täitetoiminguga jätkamine kahjustab lapse heaolu. See

tähendab, et KOV-i esindaja otsustab täitetoimingu peatamise ettepaneku tegemise ja esitab selle

täitetoimingu tegemise käigus kohapeal suuliselt. Ettepaneku tegemise fakt lisatakse täitetoimingu

kohta koostatud dokumenti. Suulise ettepaneku kannab kohtutäitur toimingu akti. Kohtutäitur

väljastab KOV-i esindajale õiendi täitetoimingu peatamise ettepaneku tegemise kohta.

Lõige 9 näeb ette, et kui lapsega suhtlemise võimaldamise asjades ei ole võimalik teha täitetoimingut

lapsega seotud asjaolude tõttu, peab kohtutäitur teavitama vanemat võimalusest pöörduda kohtu

poole suhtluskorra muutmiseks. Säte suunab vanemat aktiivsele tegutsemisele olukorras, kus

kohtulahendi täitmine ei ole esialgses vormis võimalik, ning aitab vältida menetluse põhjendamatut

venimist.

Lõikes 10 sätestatakse lapsega suhtlemise võimaldamise asjades täitemenetluse lõpetamise alus

juhul, kui vanem ei ole kasutanud võimalust pöörduda kohtusse kuue kuu jooksul pärast seda, kui

täitemenetlus on lapsega seotud asjaolude tõttu peatatud ja kohtutäitur on teda sellekohasest

võimalusest teavitanud. Säte tagab õigusselguse ja väldib täitemenetluse põhjendamatut venimist.

24

Samuti motiveerib see vanemaid otsima kohtu kaudu sobivamat täitmisviisi, kui sundtäitmine ei

õnnestu.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei reguleeri Euroopa Liidu õigusega seonduvat, kuna lastekaitse ja -hoolekande korraldus on

iga liikmesriigi poolt riigisiseselt otsustatud ja reguleeritud.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu muudatused mõjutavad mitmeti KOV-i lastekaitsetööd ja selle korraldust. Kõige olulisema

mõjuga on järgmised muudatused:

1. Muudatused KOV-i lastekaitsealases juhtumikorralduses – suurendatakse KOV-i paindlikkust

abivajavate laste juhtumite korralduses ning täpsustatakse juhud, mil juhtumikorraldaja peab

olema KOV-i lastekaitsetöötaja.

2. Lastekaitsealase võrgustikutööga seotud täpsustused – antakse võrgustikutööle konkreetne

definitsioon ning tuuakse täpsemalt välja lapsega töötava isiku ja lasteasutuse roll lastekaitse

korralduses, muu hulgas sätestatakse lasteasutuse vastutus luua tingimused, mis võimaldavad

lasteasutuse töötajatel osaleda lapse abivajaduse hindamises, võrgustikutöös ja abi osutamises

oma pädevuse piires.

3. Lastekaitsetöötaja mõiste täiendamine ja ülesannete jaotus – täpsustatakse lastekaitsetöötaja

mõistet ning võimaldatakse teatud ülesandeid laste heaolu tagamisel täita ka teistel lastega

töötavatel spetsialistidel, ilma et nad peaksid kõigi nende ülesannete täitmiseks vastama

lastekaitsetöötaja kvalifikatsiooninõuetele.

4. SKA vastutusala täpsustamine lastekaitsetöö korraldamisel ja toetamisel – sätestatakse, et SKA

teatud teenistujad, kes nõustavad KOV-e seoses lastekaitsejuhtumitega ja/või täidavad

keskasutuse ülesandeid piiriülestes perekonnaasjades, peavad vastama lastekaitsetöötajatele

kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Samuti antakse SKA-le haldusjärelevalves õigus küsida

selgitusi lasteasutuses teenust saavatelt lastelt ja nende seaduslikelt esindajatelt.

5. Muudatused TMS-is – täpsustatakse täitmise takistamise korral rakendatavaid meetmeid ja

rollijaotust kohtutäituri, lastekaitsetöötaja ja politsei vahel.

Nende kõrval võib eraldi välja tuua muudatused, mis on seotud abivajaduse hindamise

reguleerimisega. Planeeritud muudatused panevad lastekaitsetöötajale eelhindamise kohustuse, et

hinnata juhtumikorralduse alustamise vajalikkust. Kuigi see võib tunduda uue kohustusena, mis

suurendab töökoormust ja on suure mõjuga, on eelhindamine juba praegu „Lapse heaolu hindamise

käsiraamatus“ välja toodud kui oluline tööriist lastekaitsetöös. LasteKS-is on sellele antud

konkreetsem õiguslik raamistik ja paralleelselt eelnõuga on loodud eelhindamist toetavad IT-

lahendused STAR-i. Seetõttu võib hinnata selle muudatuse mõju väikseks ja pigem on see pikas

perspektiivis kasulik tööriist, mis on lastekaitsetöötajale abiks otsuste langetamisel.

Ülejäänud muudatuste mõju võib pidada väikeseks, sest muudatused on pigem suunatud

õigusselguse loomisele ja on iseloomult täpsustava sisuga (nt SKA vastutus lastekaitsealaste

juhiste/teabematerjalide koostamisel viiakse vastavusse tegeliku praktikaga, SKA nõustamisteenus

muutub abistamise asemel nõustamiseks jne). Seetõttu kõikide eelnõus välja toodud muudatuste

mõju seletuskirjas ei hinnata.

25

Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades:

sotsiaalne mõju ehk mõju inimeste heaolule, täpsemalt abivajavate laste ja perede õigustele; mõju

riigivalitsemisele, sh eelkõige lastekaitset ja laste hoolekannet korraldavatele KOV-idele ja seal

tegutsevatele lastekaitsetöötajatele, kuid ka valitsusasutustele (SKA, kohtutäiturid, Politsei- ja

Piirivalveamet (edaspidi PPA)).

Alljärgnevalt on hinnatud nende eelnõu punktide mõju, mis toovad kaasa muudatusi ja millel on

keskmine või oluline mõju. Muudatusi, mis mõju ei oma ja on loodud õigusselguse huvides, mõjude

peatükis ei käsitleta. Mõjude olulisuse tuvastamiseks on mõju valdkondi hinnatud nelja kriteeriumi

alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate

mõjude kaasnemise risk.

6.1. Sotsiaalne mõju ehk mõju inimeste (laste ja perede) heaolule, õigustele ja sotsiaalsele

kaitsele

Muudatused mõjutavad kõiki lapsi, kelle puhul tuvastatakse abivajadus. Muudatuste eesmärk on, et

abi jõuaks laste ja ka nende vanemateni kiiremini, täpsemalt ja spetsialistide või asutuste vahel

koordineeritumalt. Selleks reguleerivad eelnõuga tehtavad LasteKS-i muudatused täpsemalt

võrgustikutööd ja lastekaitsealast juhtumikorraldust. LasteKS-is tehtavad muudatused mõjutavad

üldisemalt erineva abivajadusega lapsi, sest muudatuste eesmärk on toetada lastekaitsetööd laiemalt

ning võimaldada lastekaitsetöötajal spetsialiseeruda rohkem suurema abivajadusega laste

juhtumitele. TMS-i muudatused mõjutavad konkreetsemalt lapsi, kelle vanematel on tekkinud

probleeme kohtu poolt määratud lapse üleandmise või suhtluskorra täitmisega.

LasteKS-i muudatustest mõjutatud sihtrühm on suur. Need on potentsiaalselt kõik abivajavad lapsed

Eestis. STAR-i25 andmetel oli 2024. aastal kehtiva lastekaitse juhtumimenetlusega seotud ligikaudu

19 000 last (umbes 7% 0–17-aastastest). Lisaks registreeriti aasta jooksul umbes 6500

lastekaitsealast pöördumist ehk lihtmenetlust, mis viitab lapse abivajadusele, mille rahuldamiseks

piisab ühekordsest meetmest või sekkumisest. See on laste sihtrühm, kelle puhul võiks võimaluse ja

spetsialistide valmisoleku korral tulevikus juhtumikorraldajaks kujuneda keegi muu kui

lastekaitsetöötaja. STAR-i andmed viitavad sellele, et juhtumimenetluste arv on aasta-aastalt

kasvanud – 2022. aastal oli kehtivaid juhtumimenetlusi umbes 14 000 lapse puhul, 2023. aastal

peaaegu 17 000 lapse puhul. On tervitatav, et rohkem lapsi ja peresid jõuab abini, kuid see tähendab

samal ajal ka suurenevat lastekaitsetöötajate töökoormust. Praegu puudub ülevaatlik statistika selle

kohta, kui palju lapsi on mõjutatud sellest, et nende vanematel on tekkinud probleeme kohtu poolt

määratud lapse üleandmise või suhtluskorra täitmisega. Seetõttu on TMS-i muudatustest mõjutatud

sihtrühma suurust raske täpselt hinnata. 2024. aasta lõpus SoM-i ja JDM-i koostöös kohtutäiturite

seas tehtud küsitluse andmete põhjal võib oletada, et sihtrühm on arvuliselt pigem väike.

Kokkuvõtlikult võib seega öelda, et mõjutatud sihtrühm on suur.

LasteKS-is tehtavate muudatuste mõju ulatust on keerulisem hinnata, sest see, kui palju peavad

lapsed ja pered muudatusega kohanema, sõltub perest/lapsest ning juhtumi sisust. Kui

lastevanematel on harjumus kõigi lastega seotud probleemide või küsimuste korral pöörduda

lastekaitsetöötaja poole, võib nüüd olla samade vanemate jaoks harjumatu saada endale uus juhtumi

koordineerija (nt kui lapse abivajadus ilmneb eelkõige haridusvaldkonnas). Sarnaselt võib ka lapsel,

kellel on tekkinud oma lastekaitsetöötajaga usalduslik suhe, tekkida segadus, kui mingis etapis peaks

juhtumi koordineerija roll liikuma kellegi teise kätte. Samas saab seda riski maandada selgitustööga.

25 STAR-i infopäringu andmed 10. aprilli 2025. a seisuga.

26

Samuti toetavad lapse sisulisemat kaasatust ja seega tema paremat orienteerumist toimuvas need

juhtumikorralduse muudatused, mis puudutavad lapse kaasamist, talle toimuva arusaadaval viisil

selgitamist ning lapse kaebeõigust. TMS-i muudatused peaksid muutma menetluse lapse jaoks

rahulikumaks ja selgemaks, sest spetsialistide vastutus ja vajalikud sammud muutuvad selgemaks.

Lapsevanematele annab TMS-i muudatus selge raamistiku selle kohta, kes vastutab ja millised on

menetluse etapid. See aitab vältida arusaamatusi ja vähendab pingeid. Kokkuvõtlikult on mõju

keskmise suurusega.

LasteKS-is tehtavate muudatuste mõju avaldumise sagedust lastele ja peredele võib pidada

keskmiseks, sest laste ja perede koostöö lastekaitsetöötaja, juhtumikorraldaja ja/või võrgustikuga

võib teatud perioodidel olla sagedane. Samas peaksid muudatused olema peredele ja lastele toetava

iseloomuga, sest stabiilsem spetsialistide võrgustik ja/või väiksema töökoormusega

juhtumikorraldaja pakub neile efektiivsemat toetust võrreldes varasemaga. TMS-i muudatuste mõju

avaldumise sagedus on pigem väike.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on nii LasteKS-i kui TMS-i muudatuste puhul väike.

Muudatuste tegemise järgsel perioodil võib ilmneda, et lapsed ja/või pered on segaduses ega tea, kes

on nende juhtumikorraldaja, mis võib suurendada spetsialistide koormust (nt ülesannete

dubleerimine, lisainfo vajadus), kuid aja jooksul see tõenäoliselt leeveneb, kui muudatustega on

kohanetud. Lapsevanematel, kellel on varem olnud hea koostöökogemus lastekaitsetöötajaga, ei

pruugi olla valmis tegema sarnasel tasemel koostööd teiste valdkondade spetsialistidega. See

tähendab, et lapsevanemad võivad jääda endiselt pöörduma kõigi oma küsimustega

lastekaitsetöötaja poole. Seega, teatud juhtudel ei oma muudatus suurt mõju lastekaitsetöötaja

töökoormuse vähendamisele. TMS-i muudatuste võimalikuks ebasoovitavaks mõjuks on see, et

seadus loob aluse jätta lapsega suhtlemise võimaldamise lahend lapsega seotud asjaolude tõttu

täitmata. Samas on vastavad alused seaduses piiritletud ning peaksid olema erandlikud, ka suunab

seadus sellistel juhtudel vanemaid uuesti kohtu poole pöörduma. Samuti tuleb arvestada, et kui

lapsega suhtlemise võimaldamise lahendit pole lapsega seotud asjaolude tõttu võimalik täita, pole

selle täitmine eelduslikult ka lapse huvides. Seda arvestades ei saa ebasoovitavate mõjude

kaasnemise riski lugeda suureks.

Kokkuvõtlikult on muudatustel abivajavatele lastele ja peredele keskmine mõju.

6.2. Mõju riigivalitsemisele: KOV-id

LasteKS-iga seotud muudatustel on suurim mõju KOV-i lastekaitsetöötajatele, kes puutuvad

juhtumikorralduse ja võrgustikutööga, KOV-ile seatud lastekaitseülesannete täitmisega, SKA

lastekaitsega seotud teenustega ja TMS-iga kokku iga päev. 2024. aasta lõpu seisuga26 töötas Eestis

307 lastekaitsetööd tegevat ametnikku. Kuna mõned ametnikud töötasid osalise koormusega, täitsid

kõik lastekaitsetööd tegevad ametnikud kokku 302,6 töötaja koormuse (ettenähtud koormus kõigi

ametikohtade peale oli 311,05). Otseselt mõjutatud sihtrühm on seega arvuliselt väike, kuid hõlmab

kõiki lastekaitsetöötajaid ning mõjutab seeläbi kogu valdkonda.

Lisaks lastekaitsetöötajatele mõjutavad muudatused ka teisi spetsialiste, kes teevad lastega tööd

KOV-ides ja KOV-i asutustes. Juhtumikorraldaja rolli võivad muudatuste järel võtta

haridusvaldkonnas näiteks sotsiaalpedagoogid või koolipsühholoogid, keda 2024/2025. õppeaastal

oli Haridussilma27 andmetel üldhariduses vastavalt 484 ja 285. Kokkuvõtvalt on muudatustest

26 S-veeb (2024). Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses. 27 Haridussilm (2025). Tugispetsialistide andmed. Üldhariduses tugispetsialistide arv ametikohtade lõikes.

27

mõjutatud sihtrühma suurus keskmine, hõlmates nii KOV-ide lastekaitsetöötajaid kui ka teiste

valdkondade spetsialiste.

Muudatustega kohanemiseks (ehk muudatuste mõju ulatuse) vajaliku ressursi täpne hindamine on

keeruline. Ühest küljest ei vaja muudatused kohanemist, sest need ei lisa lastekaitsetöötajatele uusi

sisulisi ülesandeid. Samas võib muudatuste juurutamine praktikas vajada siiski omajagu aega,

lastekaitsetöötaja selgitustööd teadlikkuse suurendamiseks ja ümbritsevate spetsialistide/asutuste

valmisolekut muudatustest tulenevate võimaluste/kohustuste täitmiseks. Selleks, et muudatused

täidaksid oma eesmärki (aitaks vähendada lastekaitsetöötaja töökoormust, toetaks võrgustikutööd),

võib lastekaitsetöötajal olla vaja teha esialgu lisatööd (nt viia võrgustikuliikmed, spetsialistid, lapsed

ja pered kurssi uute võimalustega, toetama spetsialiste uues rollis jne). Mõned LasteKS-is tehtavad

muudatused ei eelda aga üldse kohanemist lastekaitsetöötajalt, kuid on toetava ja usaldust tekitava

mõjuga (SKA nõustamisteenust pakkuvate ametnike haridustaseme vastavusse viimine

lastekaitsetöötaja nõuetega). Ka TMS-is tehtavate muudatuste puhul pigem selgitatakse

spetsialistide vastutusala, mis aitab keerulistes olukordades vastutust ja tegevusi politsei, KOV-i

esindaja ja kohtutäituri vahel paremini jagada. Seega on muudatused pikemas perspektiivis suunatud

lastekaitsetöötajate toetamisele ja vajadus kohanemiseks puudub. Lühemas perspektiivis võib aga

kaasneda ajutine lisakoormus. Kokkuvõtlikult on mõju ulatus esialgu keskmine, hiljem väike.

LasteKS-is tehtavad muudatused eeldavad teatud kohanemist ka lasteasutustelt, kelle vastutus on

luua oma töötajatele tingimused ja võimalus osaleda võrgustikutöös. Sellised lasteasutused on

näiteks haridusasutused, huvikoolid, lastele statsionaarseid tervishoiuteenuseid pakkuvad haiglad,

asendus- ja perekodud, turvakodud, kinnise lasteasutuse teenuse osutajad jms. Mitme abivajava

lapse korral võib see tähendada vajadust kohendada asutusesisest töökorraldust või luua

kokkuleppeid, kuidas tagada võrgustikutöös osalemine. Samas ei laienda eelnõu lasteasutuste

ülesannete ringi, vaid rõhutab võrgustikutöö olulisust ja järjepidevust ning tähtsustab võimalusi

selles osalemiseks. Muudatused ei pane lasteasutustele ega lapsega kokkupuutuvatele

spetsialistidele juurde kohustusi, vaid pigem toetavad võimalust abivajavaid lapsi ja peresid

mitmekülgsemalt ja kiiremini abistada, mida saab kasutada spetsialistide pädevuse, suutlikkuse ja

kokkulepete olemasolu korral. Kokkuvõttes on mõju lasteasutustele väike, peamiselt korralduslik.

Pikemas vaates võiks ka lasteasutuste jaoks paraneda laste ja perede abistamise koordineeritus ning

väheneb kõigi osapoolte töökoormus.

Muudatuse mõju avaldumise sagedus on suur, sest lastekaitsetöötajad puutuvad abivajavate laste

juhtumikorralduse, võrgustikutöö ja/või KOV-ile seatud lastekaitsealaste ülesannete täitmisega

kokku iga päev. Harvem on aga lastekaitsetöötajate kokkupuude muudatusega, mis on seotud SKA

teenistujate kvalifikatsiooninõude muutmisega. SKA nõustas 2024. aasta jooksul KOV-i avalduse

alusel 72 KOV-i, kus käsitleti 413 juhtumit28. Kuigi juhtumite arv on abivajavate laste arvuga

võrreldes väike, on nõustamisteenuse eesmärk abistada KOV-i just keerulisemates juhtumites

vastavalt KOV-i enda esitatud taotlusele. See tähendab, et kuigi KOV-i lastekaitsetöötajate

kokkupuude nõustamisteenusega on harv, võib sellest raskete juhtumitega tegelemisel saadav abi

olla oluline. Eelduslikult on harvem ka lastekaitsetöötajate kokkupuude TMS-i muudatustega.

Täpset ülevaadet, kui sageli mõjutavad TMS-ist tulenevad muudatused lastekaitsetöötajat, on

keeruline hinnata. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja (edaspidi KPK) infosüsteemis ei ole

sellist klassifikaatorit, millise alusel oleks võimalik üksnes suhtluskorra või lapse üleandmise

täiteasjad välja võtta. KPK märkis vastuses Sotsiaalministeeriumi infopäringule, et kui kohustava

nõude täitemenetlustest eemaldada kõik need, kus üheks menetlusosaliseks on juriidiline isik, on

kokku üle 250 täitemenetluse, mis on alustatud peale 1. septembrit 2022. Suhtluskorra täitmise

nõude liigiga ja peale 1. septembrit 2022 alustatud täitemenetlusi on registreeritud 10. Seega on

28 SKA andmed, edastatud Sotsiaalministeeriumile 6. mail 2025. a.

28

TMS-iga seotud muudatuste mõju avaldumise sagedus pigem väike, kuid võib olulisel määral

mõjutada last ja peret keerulises olukorras. Kokkuvõtlikult on eelnõukohaste muudatustega

kokkupuutumise sagedus siiski pigem suur, sest muudatused puudutavad mitmeid igapäevatöö

osasid.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk võib tuleneda asjaolust, et muudatuste tegemine

võrgustikutöös, juhtumikorralduses, KOV-i lastekaitsealaste ülesannete täitmisel ja SKA

nõustamisteenuses ei too kaasa soovitud muudatusi ja/või need ei toeta lastekaitsetöötajat ega

abivajavaid lapsi. See tähendab, et lastekaitsetöötajate suur töökoormus, mida on erinevates

uuringutes välja toodud, ei vähene. Hariduses/tervishoius ja teistes sarnastes valdkondades olevate

spetsialistide töökoormus on samuti suur, mistõttu ei pruugi nende panustamine juhtumikorraldusse

või võrgustikutöösse vaatamata eelnõukohastele muudatustele suureneda. Isegi kui juhtumi

peamised probleemid tulenevad valdkonnast, mille kohta on lapsega töötaval spetsialistil head

teadmised, võivad spetsialistid ikkagi vajada lisateadmisi/-oskusi lastekaitsevaldkonnas (nt kuidas

luua lapsega kontakti ja usaldust), ning kõigi sihtrühmade puhul ei pruugi olla üheselt selge, kes ja

kuidas peaks selliseid teadmisi teiste valdkondade spetsialistidele jagama.

6.3. Mõju riigivalitsemisele: SKA

LasteKS-is tehtavad muudatused mõjutavad riigiasutustest enim SKA-d, mis on Eestis üleriigilist

lastekaitsetööd korraldav ja toetav asutus. Planeeritud muudatused mõjutavad teatud ametikohtade

kvalifikatsiooninõudeid, seavad kohustuse pakkuda koolitusi lisaks lastekaitsetöötajatele ka

lastekaitsevaldkonna juhtidele ja täpsustavad lasteasutuse haldusjärelevalve tegemiseks lubatavaid

meetmeid. Muudatuste eesmärk on tugevdada SKA rolli nii lastekaitse korraldamisel kui ka

järelevalves ning suurendada süsteemi selgust ja usaldusväärsust. Sarnaselt teiste sihtrühmadega ei

pane muudatused SKA-le olulisi uusi ülesandeid, vaid on selgitava või lastekaitsetööd toetava

suunitlusega.

SKA-s on mitu muudatustest mõjutatud sihtrühma. Suurim sihtrühm on SKA teenistujad, kelle

puhul täpsustatakse kvalifikatsiooninõudeid ja viiakse need lastekaitsetöötaja

kvalifikatsiooninõuetega vastavusse. Need on SKA teenistujad, kes pakuvad KOV-idele riigisisest

lastekaitsealase nõustamise teenust (2025. aasta oktoobri seisuga seitse peaspetsialisti ja üks

juhtivspetsialist), tegelevad rahvusvaheliste lastekaitsejuhtumitega (kaks peaspetsialisti) või

seksuaalselt väärkoheldud ja seksuaalselt väärkohtlevalt käituvate lastega (ehk lastemajateenus,

kaheksa peaspetsialisti, üks juhtivspetsialist ja üks teenusejuht) ja teenistujaid, kes korraldavad

hädaohus oleva lapse ajutist perekonnast eraldamist, mida SKA-s teeb lasteabi (lasteabis on kokku

üheksa nõustajat). Muudatused mõjutavad vähesel määral ka SKA spetsialiste (üks kuni kaks

töötajat), kes tegelevad lastekaitsetöötajate täiendkoolituste pakkumise ja korraldamisega.

Haldusjärelevalve tegemist puudutavad muudatused mõjutavad samuti pigem üksikuid SKA

teenistujaid (neli peaspetsialisti, kes tegelevad lastekaitsealase haldusjärelevalvega). Kokkuvõtvalt

on eelnõukohastest LasteKS-is tehtavatest muudatustest mõjutatud sihtrühm väike – kokku alla

30 teenistuja, samal ajal kui SKA-s oli 2024. aasta lõpus ligi 700 teenistujat ning laste heaolu

osakonnas (mis on peamine lastekaitsetööd korraldav osakond) oli 2025. aasta oktoobrikuu seisuga

118 teenistujat (täitmata ametikohti 10).29

Muudatuste mõju ulatuse ja avaldumise sageduse hindamise vaatest on oluline silmas pidada, et

planeeritud muudatused ei sea SKA teenistujatele uusi kohustusi, vaid need on pigem täpsustava ja

täiendavaid õigusi andva iseloomuga. Enim on mõjutatud SKA teenistujad, kellele seatakse

29 SKA veebilehe andmed 27. oktoobri 2025. a seisuga.

29

täpsemad kvalifikatsiooninõuded, millele nad peavad aasta jooksul vastama. Mõju ulatust ja

avaldumise sagedust võib selle muudatuse puhul pidada esialgu suureks, sest kvalifikatsiooni

omamine mõjutab nende teenistujate võimalusi oma ametikohal jätkata. Samas vähendab selle

muudatuse mõju ulatust asjaolu, et juba praegu omab osa teenistujaid (nt lastemaja ametnikud)

nõutavat kvalifikatsiooni ja ülejäänud teenistujatel on olemas erialane kõrgharidus ning taotleda

tuleb vaid lastekaitsetöötaja kutset. Seega ei välista uued nõuded ühegi töötaja võimalusi SKA-s

töötamist jätkata. SKA teenistujad on eelnõu ettevalmistamise käigus saanud kvalifikatsiooninõude

muudatustest teadlikuks ja on väljendanud ka valmisolekut kutset taotleda. SKA teenistujatele võib

muudatustest tuleneva mõju avaldumise sagedus olla esialgu suur, sest kutse taotlemiseks vajaminev

ressurss on suurem, kuid see väheneb peale kutse omandamist. Kokkuvõtlikult võib muudatuse mõju

ulatust ja avaldumise sagedust hinnata keskmiseks.

Ülejäänud muudatuste mõju on pigem väike. Mõju täiendkoolitusi korraldavatele teenistujatele on

ulatuse ja avaldumise sageduse poolest väike, sest olemasolevate ülesannete sisu ega täitmise

sagedust muudatused ei mõjuta. Esialgu võib olla rohkem vajadust kommunikeerimise järele, et

teadlikkus jõuaks ka koolituse uue sihtrühmani, kuid selle mõju on pigem lühiajaline.

Haldusjärelevalvega tegelevatele spetsialistidele avalduva mõju ulatus on väike, kuid mõju

avaldumise sagedus on keskmine kuni suur. SKA teenistujatele lisandub võimalus, mitte kohustus

küsida ka haldusjärelevalve tegemisel selgitusi lasteasutuses viibivatelt lastelt ja nende seaduslikelt

esindajatelt. Riikliku järelevalve tegemisel neil selline õigus juba on, ka seetõttu ei eelda muudatus

palju kohanemist. Kuna aga lasteasutuse järelevalve on SKA teenistujate igapäevatöö, võib vajadus

suhelda laste ja/või nende seaduslike esindajatega olla sage. See muudatus võib muuta

haldusjärelevalvemenetluse SKA teenistuja jaoks kohati mahukamaks ning ajalise ressursiga

kohanemine võib võtta veidi aega, kuid samas annab võimaluse lapsel ja tema seaduslikul esindajal

teenuse kohta tagasisidet anda ning muudab menetluse raames kogutava ülevaate põhjalikumaks.

Muudatus aitab riiklikul tasandil tagada laste õiguse avaldada arvamust ning SKA-l saada

lasteasutusest mitmekülgsema ülevaate.

SKA-d mõjutavatel muudatusel võib olla ka ebasoovitavaid mõjusid, näiteks risk, et osa

teenistujatest ei soovi või ei jõua üleminekuperioodi jooksul nõutud kvalifikatsiooni omandada. See

võib kaasa tuua nende teenistusest lahkumise, suurendades ajutiselt tööjõuvoolavust SKA-s ning

mõjutades potentsiaalselt teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Samas võib kvalifikatsiooninõude

positiivseks kõrvalmõjuks olla asjaolu, et SKA töötaja võib soovi korral naasta tagasi KOV-i, sest

on SKA-s töötamise ajal omandanud või säilitanud oma kvalifikatsiooni, mis soodustab

spetsialistide liikumist ja kogemuste vahetamist KOV-ide ja SKA vahel. Teine risk, mis tuleneb

kvalifikatsiooninõude täpsustamisest, on vajadus taotleda Kutsekojast lastekaitsetöötaja kutset.

SKA teenistujate tööülesanded ei pruugi olla täielikus vastavuses KOV-i lastekaitsetöötaja

tööülesannetega (nt puudub otsene klienditöö laste/perega), mistõttu võib kutse omamisel olla

väiksemahulisi probleemkohti. Samas omavad SKA teenistujad laiapõhjalisi teoreetilisi ja praktilisi

teadmisi klienditööst ning suure tõenäosusega piisavalt teadmisi/oskusi, et kutse omandada. Kuigi

teisi SKA sihtrühmi puudutavate muudatuste mõju on väiksem, võib see siiski kaasa tuua kohati

suurenenud töökoormuse või vajaduse täiendada oma teadmisi/oskusi. Näiteks haldusjärelevalve

teenistujad võivad tunda, et vajavad enesetäiendamist laste ja nende seaduslike esindajatega

suhtlemiseks, mis võib kaasa tuua (ajutiselt) suurenenud töökoormuse. Samas võib selline

enesetäiendus sarnaselt nõustamisteenust osutavate spetsialistidega tulla kasuks, et omada

mitmekülgseid teadmisi ja oskusi ning olla edaspidi konkurentsivõimeline ka teistel ametikohtadel.

30

6.4. Mõju riigivalitsemisele: kohtutäiturid ja PPA

TMS-is tehtavad muudatused mõjutavad otseselt kohtutäitureid, kelle ülesanne on lapse üleandmise

ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades kohtulahendite täitmine. Tegemist on menetluse liigiga,

mille puhul toimub töö sageli pingelises ja emotsionaalselt keerulises olukorras ning rollide selgus

on töökorralduse ja menetluse sujuvuse seisukohalt määrava tähtsusega. Senise regulatsiooni pinnalt

võis tekkida olukordi, kus jäi ebaselgeks, millised ülesanded kuuluvad kohtutäiturile ja millised

KOV-i esindajale. See tekitas praktikas olukordi, kus toimingu käigus tuli rollijaotus kohapeal

kokku leppida, mis võis pikendada menetlust ja suurendada täituri töökoormust.

Kohtutäitureid on Eestis KPK veebilehe andmetel30 2025. aasta oktoobrikuu lõpu seisuga 36.

Mõjutatud sihtrühm on kokkuvõtlikult väike, arvestades et kõik kohtutäiturid ei pruugi TMS-is

tehtavate muudatustega kokku puutuda.

Mõju ulatuse vaatest on mõju keskmine, sest muudatus annab kohtutäiturile selge rolli menetluse

juhina, keda lapse heaolu tagamise küsimustes toetab KOV-i esindaja. Kohtutäituritele annab

muudatus täpsema ja turvalisema õigusliku raamistiku lapsega seotud täitemenetluste läbiviimiseks.

Täitur saab seadusest selge volituse peatada suhtluskorra täitmise menetlus lapse huvidest lähtudes,

lõpetada täitemenetlus, kui vanem ei pöördu kuue kuu jooksul kohtusse, ning teha vajaduse korral

ettepaneku lapse ajutiseks paigutamiseks hoolekandeasutusse. Mõju ulatus on keskmine, sest

muudatused pigem täpsustavad ja selgitavad rolle, kui annavad kohtutäiturile täiesti uue kohustuse.

Rollide ja vastutuse selgem jaotus muudab täitetoimingute korralduse ettevalmistatumaks ja

prognoositavamaks. Täituril on võimalik toiminguid paremini planeerida ning kaasata asjaomased

osapooled juba enne täitetoimingu läbiviimist. See vähendab viivitusi, parandab koostööd teiste

osapooltega ja aitab tagada lapsele rahulikuma menetluskeskkonna.

Mõju avaldumise sagedust on keeruline hinnata, sest puudub ülevaatlik statistika selle kohta, kui

palju peavad kohtutäiturid lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades

kohtulahendite täitmisega kokku puutuma. Mõju avaldumise sagedus on pigem väike.

Kokkuvõtlikult on mõju keskmine, kuid seda võib pidada positiivseks, sest täiturite töö muutub

selgemaks ja tõhusamaks, mis parandab menetluse kvaliteeti, kuid ei too kaasa olulist töökoormuse

muutust.

Vähemal määral on mõjutatud ka PPA, kelle ametnikke kaasatakse lapse üleandmise ja lapsega

suhtlemise võimaldamise täitetoimingutesse avaliku korra tagamiseks ning vajaduse korral jõu

kasutamiseks. Siiski on muudatusest mõjutatud sihtrühm pigem väike ning selle mõju ulatus ja

avaldumise sagedus väike. Praktikas ei muutu politsei roll oluliselt – politsei kaasatakse jätkuvalt

eelkõige siis, kui toimingu täitmist takistatakse või on alust eeldada vastupanu. Muudatus suurendab

aga õigusselgust ja prognoositavust. Kui varem võis politsei kaasamise alus olla ebaühtlaselt

tõlgendatud, siis nüüd on see seaduses sõnaselgelt määratletud. See annab ametnikele kindlama

õigusliku aluse tegutsemiseks ja vähendab vaidluste võimalust jõu kasutamise või kohaloleku

vajalikkuse üle. PPA ametnikud peavad end muudatustega kurssi viima, kuid edaspidi see nende

tööd ei mõjuta. Kokkuvõtlikult on TMS-i muudatuste mõju PPA-le väike.

30 Vt kohtutäiturite otsing - Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda.

31

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

Eelnõuga LasteKS-is ja TMS-is tehtavate muudatustega riigi ega KOV-ide eelarvele otseseid

lisakulusid ei kaasne. Eelnõuga juhtumikorralduses tehtavaid muudatusi (eelnõu § 1 punktid 9 ja 10)

toetavate STAR-i funktsionaalsuste arendamine on kaetud SKA poolt juba planeeritud STAR-i

arendustega ning sellega kaasnevate kuludega.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga ei muudeta ega lisata volitusnorme. Seetõttu ei too eelnõu kaasa vajadust kehtestada uusi

rakendusakte ega muuta olemasolevaid rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

Eelnõu § 1 punktis17 esitatud muudatuse rakendamise puhul nähakse ette üheaastane üleminekuaeg,

mille jooksul peavad LasteKS § 15 lõike 2 punktis 3 (KOV-ide nõustamine lastekaitse juhtumites ja

lapsele või perele sobivate meetmete leidmisel), § 15 lõikes 5 (nõukogu määruse (EL) 2019/1111,

mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud

lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve, artikli 79 punktides a, b, f ja g

ning artiklites 80 ja 82 keskasutusele ette nähtud ülesannete täitmine) ja §-des 291 (SKA meetmed

seksuaalselt väärkoheldud lapse ja seksuaalselt väärkohtlevalt käituva lapse abistamiseks) ja 33

(hädaohus oleva lapse ajutine perekonnast eraldamine) nimetatud ülesandeid täitvad SKA töötajad

viima oma kvalifikatsiooni vastavusse LasteKS §-s 19 sätestatud nõuetega. Üleminekuaeg on

vajalik, et tagada SKA-s vastavaid ülesandeid täitvatele teenistujatele võimalus vajaduse korral

omandada nõutav haridus ja kutse.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Eesti

Linnade ja Valdade Liidule.

Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Haridus- ja Noorteametile,

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Õiguskantsleri Kantseleile, Lastekaitse Liidule, Eesti

Sotsiaaltöö Assotsiatsioonile, SA-le Kutsekoda, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Logopeedide

Ühingule, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendusele, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti

Lasteaednike Liidule, Eesti Eripedagoogide Liidule, Eesti Koolipsühholoogide Ühingule, Eesti

Noorsootöötajate Kogule, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusele, Eesti Koolijuhtide Ühendusele,

Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühendusele, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele,

Eesti Kristlike Erakoolide Liidule, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti

Noorteühenduste Liidule, Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendusele, Eesti Huvikoolide

Liidule, SA-le Tallinna Koolitervishoid, Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikule, Tallinna

Lastehaiglale, MTÜ-le Sa Suudad, Politsei- ja Piirivalveametile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Kojale, MTÜ-le Eesti Kohtunike Ühing, Riigikohtule, Tartu Maakohtule, Harju Maakohtule, Viru

Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule ja Eesti

Advokatuurile.

32

Algatab Vabariigi Valitsus … ………………… 2025