Euroopa Komisjoni ettepaneku Õigusprogrammi 2028-2034 kohta seisukohtade esitamine

Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse kohta, millega

kehtestatakse õigusprogramm

aastateks 2028–2034

eelnõu seletuskirja lisa

Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel

Tabel 1. EISi kooskõlastus

Kooskõlastaja Märkuse või ettepanekute sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise

põhjus

Välisministeerium Tähtaegselt ettepanekuid EISi kaudu ei

laekunud

-

Sotsiaalministeerium Tähtaegselt ettepanekuid EISi kaudu ei

laekunud

-

Rahandusministeerium Tähtaegselt ettepanekuid EISi kaudu ei

laekunud

-

Siseministeerium Tähtaegselt ettepanekuid EISi kaudu ei

laekunud

-

Huvirühmad, kellelt laekusid arvamused, olid: Riigikohus, Riigiprokuratuur, Õiguskantsleri Kantselei.

Tabel 2 (e-kirja teel ja seisukohtade kooskõlastamisel saabunud üldised kommentaarid/ettepanekud)

Märkus Märkuse esitaja Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise

põhjus.

1. 1. Toetame õigusprogrammi eesmärke ning peame

programmi vajalikuks. Õigusabi pakkumine aitab

ennetada vaidlusi, toetab peresid keerulistes olukordades

ja suurendab õiguskindlust. Sotsiaalministeeriumi

huvides on õigusabi kättesaadavus haavatavatele

sihtrühmadele, õigusalase nõustamise integreerimine

sotsiaalteenuste pakkumisega ning kvaliteetne ja

vajaduspõhine tugi. Hoolekandeteenuste vaates on

oluline, et teenused oleksid kohandatud ka keeruliste

juhtumite (nt psüühikahäiretega isikud) vajadustele.

Samuti peame vajalikuks õigusabi kättesaadavuse

parandamist ohvriabi teenuse raames.

Sotsiaalministeerium Arvestatud seisukohas 5.3

2. 2. Välisministeerium toetab komisjoni ettepanekut

õigusprogrammiks aastateks 2028-2034. Toetame

piisavate vahendite loomist justiitsvaldkonna

digitaliseerimiseks liidus ning õigusriigi põhimõtte

järgimist. Toetame koostoimet Globaalse Euroopa

instrumendiga, tugevdamaks laienemisprotsessi raames

kandidaatriikide kohtusüsteeme, sh nende

digitaliseerimist.

Välisministeerium Arvestatud seisukohas 5.5

3. 3. MFFi seisukohti peaks puudutama ainult programmi

mahunumber. See läheb nurksulgudesse ja räägitakse läbi

ülemkogul negoboxi osana. VV seisukohtades

programmi eelarve kohta seisukohta ei pea võtma.

Rahandusministeerium Arvestatud seisukohas 5.1

4. 4. Kodanikuühiskonna vaatest peaks programm tagama

stabiilse ja mitmeaastase rahastuse kodanikuühiskonna

organisatsioonidele, kelle toel programmi eesmärke ellu

viiakse. Leiame, et on vajalik parem ligipääs rahastusele

väiksematele kodanikuühiskonna organisatsioonidele.

Programm peaks toetama kodanikuühiskonna

organisatsioonide strateegilise hagelemise ja huvikaitse

Siseministeerium Arvestatud seisukohas 5.3 ja 5.5

võimekust. Samuti on oluline leida sünergia

õigusprogrammi ja kavandatava CERV programmi vahel.

5. 5. Välisvahendite kasutamise vaatest on määruse eelnõu

menetlemise käigus vaja täpsustada erinevate sätete

praktiline täitmine. Näiteks seda, milliste protseduuride

alusel toimub artikli 5 lõige 2 viidatud liikmesriigi palvel

nende vahendite kättesaadavaks tegemine

õigusprogrammi jaoks, mille eelarvet koostöös

liikmesriikidega täidetakse. Samuti on ELN töörühmas

vaja täiendavalt selgitada, kes otsustab, kas on saabunud

artikli 8 lõikes 2 viidatud olukord, mil toetust antakse

tegelike kulude hüvitamise teel vaid siis, kui "meetme

eesmärke ei ole võimalik muul viisil saavutada". Samuti

osundame, et ettepanek on sõnastatud umbisikulises

vormis st jääb selgusetuks, kellele on antud volitus

õigusprogrammi rakendada. Kuna puudub konkreetne

rakendamisvolitus, puudub ettepanekus ka

komiteemenetlus st, et ettepaneku kohaselt ei saa

liikmesriigid osaleda õigusprogrammi kontrollimenetluses

ega nõuandemenetluses.

Siseministeerium Arvestatud seisukohas 5.5 ja 5.7

6. 6. Digivaldkonna vaatest on oluline, et Siseministeerium

oleks antud määruse eelnõu menetlemise ajal infoväljas,

kuna määruse eesmärk 3 puudutab otseselt

õiguskaitsevaldkonda. Lisaks jääb selgusetuks määruse

eelnõu lk 4 osa 1.3.3. välja toodud eeldatav eesmärk /

mõju, mille kohaselt on rõhuasetus teadmistel ja arusaamal

tehisintellekti kasutamisest. Siinpuhul soovime selgust,

kas antud kontekstis mõeldakse samuti ka tehisintellekti

kasutusele võtmist, mitte ainult selle võimekuse

mõtestamist.

Siseministeerium Arvestatud seisukohas 5.2

7. 7. Täname võimaluse eest anda tagasisidet Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse kohta, millega

kehtestatakse ajavahemikuks 2028-2034 õigusprogramm

ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2021/693.

Annan teada, et Riigikohus ei soovi selle kohta arvamust

avaldada.

Riigikohus Teadmiseks võetud

8. 8. Prokuratuur peab oluliseks liikmesriikide toetamist

kriminaalmenetluse ja rahvusvahelise kriminaalkoostöö

digitaliseerimisel nii selleks eelarveliste vahendite

eraldamise kui ka läbi tsentraalsete standardiseeritud

komponentide väljatöötamise (nt masintõlge,

transkriptsioon, piiriüleselt istungitel ja

menetlustoimingutel osalemise lahendused ja

andmevahetuskeskkonnad, kus rahvusvahelise

kriminaalkoostöö raames oleks võimalik ka mahukamaid

tõendeid vahetada). Kriminaalmenetluses ja

rahvusvahelises kriminaalkoostöös digitaalsete lahenduste

kasutamine aitab menetlust kiirendada, mis omakorda

tagab paremini nii kannatanute kui tunnistajate õigusi ja

on kuriteo toimepanija suhtes mõjusam.

Riigiprokuratuur Arvestatud seisukohas 5.2

9. 9. Lisaks pakume Prokuratuuri vaatest olulisemad

valdkonnad, kus koostöö ja arengu vajadused on

lähitulevikus suurimad: 1. Julgeolekuvastased ohud,

küberohud - küberrünnete toimepanemine, riigi

infrastruktuuri kahjustamine jms toimub tänapäeval

keerukate rünnakuvektorite kaudu. Vajalikud on

teadmised nii uudsetest analüüsimeetoditest (sh AI

analüüs), sellest, kuidas saadud teavet tõendiks

vormistada, mil moel neid tõendeid usaldusväärselt

kohtule esitada jne. 2. Mõjutustegevus - sotsiaalmeedia

analüüsid, sh sotsiaalmeediakampaaniate analüüsid; teabe

tõendiks vormistamine. 3. Hübriidohud - laiemalt

Riigiprokuratuur Arvestatud seisukohas 5.4

teadmata tõendite tekkimise-kogumise meetodid. 4.

Massandmete analüüs ja talletamine tõendina;

mõjutustegevusega seotud kontode kaardistamine ja

kohtule tõendina esitlemine; AI kasutamine sadade

kontode sisu kokkuvõtmiseks. 5. Süvavõltsingud, AI läbi

loodud tõendite tuvastamine, sellise teabe

ümberlükkamine kohtus.

10. Tuleks lisada seisukoht kolmandate riikidele selle

programmi avamise kohta.

Riigikantselei Arvestatud punktis 5.6

11. Õiguskantsleri Kantseleil ei ole Euroopa Liidu 2028.-

2034. aasta õigusprogrammi kohta märkuseid. Siiski

edastan mõned mõtted konkreetsete projektide kohta,

milleks õigusprogrammist võiks tulevikus raha taotleda.

Tõsi, enamik neist teemadest vajaks tähelepanu juba

praegu, mitte alles kolme aasta pärast. Punktid ei ole

tähtsuse järjekorras.

 AI-l põhinev dokumendihaldussüsteem, mis aitaks

kohtutel, õiguskantsleril jm asjaomastel asutustel

registreerida automatiseeritult avaldusi jm kirju,

teha neist registrisse lühikesi sisukokkuvõtteid,

tõlkeid, anda suunamissoovitusi jms. Tänane RTK

poolt välja töötatav dokumendihaldussüsteem

meie teada AI-le ei toetu.

 Koolitused:

o EL õiguse algatuste põhiseadusele

vastavuse hindamine.

o Puuetega inimeste õiguste tagamine (sh

ligipääsetavus).

o Eestkoste.

Õiguskantsleri

Kantselei

Teadmiseks võetud

o Piiriülene sotsiaalkindlustus.

o Lähisuhtevägivallaga seotud juhtumite

lahendamine, sh kuidas

tsiviilkohtumenetluses tuvastada

(pere)vägivalda ja lapse suhte kahjustamist

teise vanemaga (võõrandamist) ning kuidas

nendega arvestada lapsi puudutavates

perekonnavaidlustes (hooldus- ja

suhtlusõiguse asjad). Suhtluskorra

kohtumääruste täitmine.

o Lapsega eakohaselt vestlemine ja tema

arvamuse väljaselgitamine. Lapse parimate

huvide esikohale seadmise põhimõte.

LISA 1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

… 2025. a nr

Päevakorrapunkt nr…

Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse

õigusprogramm aastateks 2028–2034 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2021/693,

kohta.

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1521 lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg

4 alusel:

1. Kiita heaks järgmised justiits- ja digiministri esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni

ettepaneku kohta õigusprogrammi loomiseks aastateks 2028-2034.

1.1 Toetame senise õigusprogrammi põhisuundade jätkumist (piiriülene koostöö tsiviil- ja

kriminaalasjades, õigusala töötajate koolitamine ja piirülene koostöö, haavatavatele

sihtrühmadele õiguskaitse) ja programmi eelarve suurendamist, pidades olulisimaks

kohtumenetluste ja piiriülese koostöö digitaliseerimist.

1.2 Peame vajalikuks näha digitaliseerimist laiemalt kui üksnes digitaalsete

kohtumenetlustena (nt tehisaru abil massandmete või süvavõltsingute analüüs) tagades

sealhulgas uute väljakutsetega (uued tehnoloogiad ja kuriteoliigid) toimetulemisel

andmekaitse nõuete täitmise. Näiteks Eestiga koostöös on käimas projekt IDEA, kus

töötatakse välja ennustatavad algoritmid õigusvaidluste lahendamiseks.

1.3 Peame oluliseks toetada tõhusamat ja kaasavamat õigussüsteemi, sealhulgas lihtsustada

asjaajamist ja vähendada ebavõrdsust (näiteks õigusalase nõustamise integreerimine

sotsiaalteenuste pakkumisega), tagades ja toetades õigusabi kättesaadavust

haavatavatele sihtrühmadele ja paremat ligipääsu rahastusele väiksematele

kodanikuühiskonna organisatsioonidele.

1.4 Toetame piiriülese koostöö ja koolitusteemade avarat käsitlust, võimaldades muutuvates

oludes või uute väljakutsete (näiteks hübriidohud ja küberrünnakud) tekkimisel

paindlikke toetusvõimalusi.

1.5 Peame oluliseks õigusprogrammi ja teiste Euroopa Liidu programmide ja fondide, eriti

sisejulgeoleku valdkonna rahastu rakendamisel võimalike sünergiate loomist, sh

dubleerimise vähendamiseks ja sünergiate kasutamise võimalustele tähelepanu

pööramist. Kuid on vajalik selgelt määratleda, kuidas sünergiaid praktikas rakendatakse.

1.6 Toetame kolmandate riikide kaasamist õigusprogrammi tegevustesse tingimusel, et

järgitakse Euroopa Liidu alusväärtusi nagu õigusriigi põhimõte.

1.7 Peame vajalikuks liikmesriikidele säilitada sisuline ja formaalne roll toetusmeetmete,

eelarvete ja tegevuste kujundamisel tööprogrammide kaudu.

2. Eesti Euroopa Liidu esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada

ülaltoodud seisukohti.

3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad EL koordinatsioonikogule

ja teha seisukohad teatavaks Eestis valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist

nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal

peaminister

Keit Kasemets

riigisekretär

Lisa 2

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

„Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse

õigusprogramm aastateks 2028–2034 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2021/693,

kohta“

Kokkuvõte:

Euroopa Komisjon esitas 03. septembril 2025. a määruse eelnõu, millega nähakse ette Euroopa

Liidu (edaspidi liit või EL) toetuse saamise võimalused efektiivse õigusala toimimiseks

aastateks 2028–20341 (edaspidi õigusprogramm). Komisjoni ettepanek on säilitada

õigusprogramm ELi pikaajalises eelarves 2028-2034 (edaspidi MFF2) eraldiseisva

programmina konkurentsivõime rubriigis ja suurendada selle eelarvet.

Määruse eelnõu eesmärk on jätkata liidu üldise poliitikaga toetada efektiivseid, tõhusaid ja

vastupidavaid õigussüsteeme. Määruse eelnõus on toodud toetuse eesmärgid ja maht.

Õigusprogrammile rakenduvad fondide ülesed nõuded, mis sisalduvad mitmeaastase

finantsraamistiku määruse eelnõus (EL) 2025/5713 ja tulemusraamistiku eelnõus (EL)

2025/05454.

Eesti seisukohad õigusprogrammi määruse eelnõu kohta:

1. Toetame senise õigusprogrammi põhisuundade jätkumist (piiriülene koostöö tsiviil- ja

kriminaalasjades, õigusala töötajate koolitamine ja piiriülene koostöö, haavatavate

sihtrühmade õiguskaitse) ja programmi eelarve suurendamist, pidades olulisimaks

kohtumenetluste ja piiriülese koostöö digitaliseerimist.

2. Peame vajalikuks näha digitaliseerimist laiemalt kui üksnes digitaalsete

kohtumenetlustena (nt tehisintellekti abil massandmete või süvavõltsingute analüüs)

tagades sealhulgas uute väljakutsetega (uued tehnoloogiad ja kuriteoliigid)

toimetulemisel andmekaitse nõuete täitmise. Näiteks Eestiga koostöös on käimas projekt

IDEA, kus töötatakse välja ennustatavad algoritmid õigusvaidluste lahendamiseks.

3. Peame oluliseks toetada tõhusamat ja kaasavamat õigussüsteemi, sealhulgas

lihtsustada asjaajamist ja vähendada ebavõrdsust (näiteks õigusalase nõustamise

integreerimine sotsiaalteenuste pakkumisega), tagades ja toetades õigusabi

kättesaadavust haavatavatele sihtrühmadele ja väiksemate kodanikuühiskonna

organisatsioonide paremat ligipääsu rahastule.

1 Justice - European Commission 2 Multiannual Financial Framework 3 EUR-Lex - 52025PC0571 - EN - EUR-Lex 4 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) XXX, millega kehtestatakse eelarvekulude jälgimise ja

tulemuslikkuse raamistik ning muud liidu programmide ja tegevuste horisontaalsed normid, COM(2025) 545 final. (EL)

2025/0545

4. Toetame piiriülese koostöö ja koolitusteemade avarat käsitlust, võimaldades

muutuvates oludes või uute väljakutsete (näiteks hübriidohud ja küberrünnakud)

tekkimisel paindlikke toetusvõimalusi.

5. Peame oluliseks õigusprogrammi ja teiste Euroopa Liidu programmide ja fondide, eriti

sisejulgeoleku valdkonna rahastu rakendamisel võimalike sünergiate loomist, sh

dubleerimise vähendamiseks ja sünergiate kasutamise võimalustele tähelepanu

pööramist. Kuid on vajalik selgelt määratleda, kuidas sünergiaid praktikas

rakendatakse.

6. Toetame kolmandate riikide kaasamist õigusprogrammi tegevustesse tingimusel, et

järgitakse Euroopa Liidu alusväärtusi nagu õigusriigi põhimõte.

7. Peame vajalikuks liikmesriikidele säilitada sisuline ja formaalne roll toetusmeetmete,

eelarvete ja tegevuste kujundamisel tööprogrammide kaudu.

1. SISSEJUHATUS

Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avaldas 16. juulil 2025. a ELi pikaajalise eelarve

ettepaneku5 (MFF). Komisjoni ettepaneku üheks eesmärgiks on eelarve põhjalikult ümber

kujundada, et muuta see ühtlasemaks, paindlikumaks ja mõjukamaks.

Komisjon avaldas 3. septembril 2025 määruse eelnõu6 õigusprogrammi kehtestamise kohta

aastatel 2028–2034. Määruse eelnõu tugineb perioodi 2021–2027 Õigusprogrammi määrusele

(EL) 2021/6937, kuid selles võetakse arvesse uusi poliitilisi arengusuundi ja vajadust vastata

uutele väljakutsetele nii liidus kui ka koostöös teiste riikidega. Programmi toel jätkatakse

avatud, demokraatlike, pluralistlike ning võrdsemate ja kaasavamate ühiskondade toetamist.

Õigusprogramm toetab õigusalast koostööd ja õiguskaitse kättesaadavust tugevdades õigusriigi

põhimõtet ja põhiõigusi kui ELi demokraatlikku alust. Uueks fookuseks on võetud

digitaliseerimine, mis muudab kohtusüsteemid ja piiriülese suhtlemise tõhusamaks ning

võimaldab kiiremat juurdepääsu õiglasele kohtumenetlusele.

Komisjoni ettepanekul paigutub õigusprogramm MFF finantsraamistiku teise samba

„Konkurentsivõime, jõukus ja julgeolek“ alla, kuid sünergiaid nähakse nii samba sees kui

sammaste vahel. Õigusemõistmist toetavate digitaalsete vahendite kasutuselevõtmine aitab

kaasa majanduskasvule ja konkurentsivõimele, luues tõhusamaid kohtusüsteeme, lihtsustades

õiguslikke menetlusi ning lühendades piiriüleste kohtuvaidluste kestust ja vähendades kulusid

kogu ELis.

5 https://commission.europa.eu/2028-2034-eu-budget-stronger-europe_en 6 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2028-2034 õigusprogramm ja

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2021/693, kättesaadaval: EUR-Lex - 52025PC0463 - EN - EUR-Lex 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/693, millega luuakse õigusprogramm ning

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 1382/2013. http://data.europa.eu/eli/reg/2021/693/oj

Uue määruse eelnõuga soovib komisjon sätestada õigusprogrammi eesmärgid, toetuse üldise

mahu, rahastamismehhanismid ja sihtrühma.

Määruse arutelu toimub 22. juulil 2025 loodud EL Nõukogu justiits- ja siseasjade

finantsinstrumentide ad hoc töörühmas. Määrus võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse

raames. Nõukogus on eelnõu vastu võtmiseks vajalik kvalifitseeritud hääleenamus.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Justiits- ja Digiministeeriumi

üldosakonna eelarve- ja strateegiatalituse välisvahendite koordinaator Annika Leevand

([email protected]) ja samas osakonna Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö talituse

juhtaja Kristiina Krause ([email protected]).

2. MÄÄRUSE EELNÕU SISU

Artiklis 1 sätestatakse määruse eelnõu reguleerimisese – liidu toetuse eesmärgid ja

rahastamine perioodil 2028–2034.

Artiklis 2 tuuakse mõiste „kohtunikud ja muud õigusalatöötajad“ määratlus.

Artikkel 3 sätestab programmi üld- ja erieesmärgid. Programmi üldeesmärk on aidata edasi

arendada õigusriigi põhimõttet, vastastikusel tunnustamisel ja vastastikusel usaldusel

põhinevat õigusruumi ning tugevdada seeläbi ka demokraatiat ja põhiõiguste kaitset, aidata

kaasa liidu majanduskasvule ja konkurentsivõimele ning õigusemõistmise digitaliseerimisele

liidu tasandil. Programmi erieesmärke on kolm, mis on omavahel tugevas seoses toetades

õigusalast tsiviil- ja kriminaalkoostööd, kohtusüsteemide sõltumatust, kvaliteeti ja tõhusust,

kohtuotsuste piiriülest tunnustamist ja täitmist, õigusala töötajate koolitamist, õiguskeskkonna

ja suhtluse digitaliseerimist, õigust õiglasele kohtumenetlusele ning menetluse osapoolte, sh

kannatanute õiguste tõhusamat kaitset.

Artikkel 4 sätestab, et ajavahemikus 01.01.2028–31.12.2034 on õigusprogrammi tarbeks ette

nähtud esialgne rahastamispakett 798 000 000 eurot võimaldades väljamakseid teha ka pärast

perioodi lõppu.

Artikkel 5 näeb ette täiendavad vahendid programmi toetamiseks liikmesriikide, ELi

institutsioonide, organite, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja

rahvusvaheliste finantsasutuste kaudu, sealhulgas on liikmesriikidel õigus kanda vahendeid

(näiteks riigiplaanist) õigusprogrammi kasutamiseks ja seda liikmesriikide huvides.

Artiklis 6 nähakse ette kombineeritud rahastamist teiste ELi programmidega, kumulatiivset

rahastamist ühe meetme raames ja võimalust korraldada väljavalimismenetlusi ühiselt

partneritega.

Artiklis 7 määratakse kindlaks, millistel tingimustel saavad kolmandad riigid programmis

osaleda.

Artikkel 8 toob välja eelarve täitmise viisid ja rahastuse vormid. Eelarvet täidetakse otsese või

kaudse täitmise (partneritega) kaudu. Rahastust võib anda eelkõige toetusena, hankena ja

mitterahalise annetusena. Toetust antakse reeglina kuludega sidumata rahastusena või vajaduse

korral lihtsustatud kuluvõimalustena.

Artikkel 9 sätestab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid nähes ette liidu toetuse taotlemise

õigustatud subjektid, võimalused ja piirangud.

Artikkel 10 käsitleb programmi rakendamist tööprogrammide kaudu.

Artikliga 11 nähakse ette kehtiva õigusprogrammi määruse kehtetuks tunnistamine alates

01.01.2028.

Artikliga 12 nähakse ette üleminekusätted kehtiva programmi tegevuste ja uue programmi

kehtima hakkamise perioodil.

Artiklis 13 nähakse ette programmi jõustumine ja kohaldamine.

3. MÄÄRUSE EELNÕU VASTAVUS PÄDEVUSE ANDMISE, SUBSIDIAARSUSE JA

PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE

3.1. Õiguslik alus

Määruse eelnõu õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõige 2, kus on

sätestatud, et „liit moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva

sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja

sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste

meetmete rakendamisega“.

Liidu meetmed on põhjendatud eesmärkidega, millele on osutatud Euroopa Liidu toimimise

lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 67, millega on ette nähtud vahendid vabadusel,

turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomiseks, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide

erinevaid õigussüsteeme ja -traditsioone.

Määrus põhineb ELi toimimise lepingu artikli 81 lõikel 1, kus on sätestatud, et liit arendab

õigusalast koostööd piiriülese toimega tsiviilasjades, lähtudes kohtuotsuste ja kohtuväliste

otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttest.

Samuti ELi toimimise lepingu artikli 81 lõikes 2, kus on nähtud ette mh selliste meetmete

vastuvõtmine, mille eesmärk on tagada a) kohtuotsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine;

b) kohtu- ja kohtuväliste dokumentide piiriülene kättetoimetamine; c) õiguskaitse tõhus

kättesaadavus ning d) kohtunike ja õigusalatöötajate koolituse toetamine. Lisaks viidatakse ELi

toimimise lepingu artikli 82 lõikele 1, kus on sätestatud kriminaalasjades tehtava õigusalase

koostöö meetmete edendamine. Eelpoolnimetatud moodustab nõuetekohase õigusliku aluse.

Eeltoodust tulenevalt on EL-il pädevus eelnõu vastuvõtmiseks ning on kooskõlas EL toimimise

lepingu eesmärkidega.

Lisaks esitas komisjon 16. juulil 2025 riigiplaani ja tulemusraamistiku määruste eelnõud.

Riigiplaani määruse eelnõu eesmärk on tagada parem kooskõla ELi prioriteetide ning

liikmesriikide ja piirkondade tegevuste vahel, lihtsustada ja tõhustada toetuste süsteemi,

saavutades suurema kuluefektiivsuse, ning võimaldada paindlikumat ressursside

ümberjaotamist, et reageerida uutele vajadustele ja kriisidele, kahjustamata sealjuures

pikaajalisi eesmärke. Tulemusraamistiku määruse eelnõu eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada

ELi eelarve põhimõtete rakendamist, seiresüsteeme ja aruandlust, et suurendada läbipaistvust,

vähendada halduskoormust ning parandada toetusesaajate ligipääsu rahastusele.

3.2. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse hinnang

Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võtab liit

valdkondades, mis ei kuulu liidu ainupädevusse, meetmeid vaid niisuguses ulatuses ja siis, kui

liikmesriigid ei suuda seda eesmärki piisavalt saavutada, ning eesmärk on paremini saavutatav

liidu tasandil.

Õigusvaldkonna spetsialistide piiriülene koostöö ja koolitused ei oleks võimalikud ilma liidu

toetuseta. Paljudel juhtudel ei pruugi see kas finantsvahendite või mõne muu põhjuse tõttu olla

asutuse prioriteediks. Samas on selline koostöö ja koolitus olulised aidates kaasa ühtlasema

arusaama tekkimisele liidu õiguse järjekindlaks rakendamiseks. Riikidevaheline koostöö,

teadlikkuse suurendamine ja võrgustike loomise edendamine suurendab vastastikust usaldust

riiklike kohtusüsteemide vahel ja aitab koguda võrreldavaid andmeid nende kvaliteedi,

sõltumatuse ja tõhususe kohta. Liidu toetus on oluline ühiste riikidevaheliste probleemide

lahendamiseks, õigusvaldkonna spetsialistidele õigete oskuste ja teadmiste andmiseks ning

liidu põhiväärtuste ja õiguskindluse tugevdamiseks.

ELi eelarvest antav rahaline toetus aitab toetada liikmesriikide jõupingutusi eelkõige piiriülese

koostöö ja õiguskaitse tõhustamise kaudu.

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega

ei lähe määruse eelnõu kaugemale sellest, mis on vajalik, sobiv ja kohane liidu eesmärkide

saavutamiseks, kuna liikmesriigid üksi ei suuda määruse eelnõus toodud eesmärke saavutada.

Määruse eelnõu on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega.

4. ESIALGNE MÕJUDE ANALÜÜS

Perioodi 2014.–2020 õigusprogrammi lõpphindamine ja perioodi 2021.–2027 õigusprogrammi

vahehindamine8 (edaspidi hindamine või vahehindamine) on näidanud, et eesmärgid on

saavutatud või nende poole liigutakse.

Mõlemad programmid on aidanud oluliselt kaasa kohtutotsuste vastastikusele

tunnustamisele liikmesriikides ning piiriülese koostöö parandamisele. Programmidega on

tagatud pikaajaline mõju, et aidata edasi arendada liikmesriikide vastastikusel usaldusel ja

koostööl põhinevat sidusat Euroopa õigusruumi.

8 Õigusprogramm – 2014.–2020. aasta programmi lõpphindamine ja 2021.–2027. aasta programmi vahehindamine

Mõlema programmi keskmes on õigusalane koolitus, mis tagab koostoime. Programmide

raames on nii riigisisese kui ka liidu õiguse teemalist koolitust pakutud tuhandetele

kohtunikele, juristidele ja kohtutöötajatele, millega on soodustatud ühise õiguskultuuri

väljakujunemist liikmesriikides.

Olulisi pingutusi on tehtud õiguskaitse kättesaadavuse suurendamiseks, eeskätt

haavatavatele rühmadele. Endiselt on programm suunatud kodanikuühiskonna

organisatsioonide toetamisele, et toetada meetmeid, millega kaitstakse kuriteoohvrite õigusi ja

parandada õiguskaitse kättesaadavust diskrimineerimise all kannatavate või haavatavas

olukorras olevatele isikutele (nagu puuetega inimesed, lapsed, vähemused, LGBTIQ+ inimesed

ning soolise vägivalla, perevägivalla ja muude isikutevahelise vägivalla vormide ohvrid).

Programmi üks suuremaid mõjuvaldkondi on justiitssüsteemi digitaliseerimine.

Õigusprogrammi raames on rahastatud mitmeid aastate jooksul välja töötatud digilahendusi

ning jätkuvalt toetatakse uute IT-süsteemide arendamist. Mõned näited IT-süsteemide kohta,

mida rahastatakse õigusprogrammi jätkudes, on Euroopa e-õiguskeskkonna portaal9, mis on

kõigi õigusküsimuste ühtne kontaktpunkt piiriülese õigusalase koostöö digitaliseerimiseks

(näidetena võib tuua veel e-CODEXi10 ja ECRISi11 süsteemide arendamise). ELi IT-

süsteemide arendamisel koostöös liikmesriikidega on suur poliitiline ja operatiivne tähtsus, sest

need toetavad õigussektori igapäevast sujuvat toimimist, suurendades tõhusust ja tagades

koostalitlusvõime.

Samuti peetakse õigusprogrammi iseäranis oluliseks sellepärast, et sellega aidatakse toetada

ELi tasandi võrgustikke.

Programmi lõpetamine viiks tõenäoliselt õigustegevuse ulatuse märkimisväärse vähenemiseni

ELis, eeskätt mis puudutab piiriüleseid algatusi, arvestades et programmiga kaetakse väga

oluline rahastamispuudujääk.

4.1. Sotsiaal-majanduslik mõju

Õigusprogrammi rakendamisel ELi toetusel on oluline mõju tõhusa, kaasava ja usaldusväärse

õiguskeskkonna loomisele, mis avaldab mõju inimeste igapäevasele toimetulekule ja

konkurentsivõimele. Programmi toetusel toimuv koostöö ja koolitused õigusspetsialistidele

soodustavad ühtse arusaamaga õigusruumi ja -kultuuri tugevdamist ning loovad neis

tegutsevatele inimestele ja ettevõtetele õiguskindlust. Sünergia võimaldamine teiste

programmide ja rahastutega suurendab seda mõju veelgi.

Hindamiste aruande kohaselt on perioodil 2021-2024 rahastatud kokku 210 projekti toetuse

kogusummas 130 miljonit eurot. 210-st projektist moodustub 31% võrgustike, 27% koostöö ja

21% koolituste valdkonna projektid. Sellele järgnevad ligipääsetavuse suurendamise projektid

6% ja selle suurendamine digitaalsete vahendite abil 9%. E-õiguskeskkonna projektid

9 Avaleht | Euroopa e-õiguskeskkonna portaal 10 E-CODEX on detsentraliseeritud ja koostalitlusvõimeline süsteem, mis hõlbustab turvalist elektroonilist suhtlust

kohtuasutuste, õigustöötajate ja kodanike vahel piiriülestes kohtumenetlustes, integreerides autonoomseid siseriiklikke

protsesse ja IT-rakendusi piiriülese menetluse täitmisel. Süsteemi arendust juhib alates juunist 2024 eu-LISA 11 ECRIS on detsentraliseeritud IT-süsteem, mis rajaneb liikmesriikide karistusregistrite andmebaasidel

moodustuvad 6%. Sama loogika on ka toetuse mahtudel. Kõige rohkem on vahendeid läinud

tegevustoetusteks (võrgustike toetamiseks) 47%, sellele järgnevad koostöö (18%) ja koolitused

(16%). Ligipääsetavuse edendamisele jagatud toetus moodustab kogusummast 6% ja selle

digitaalseteks lahendusteks 8%. E-õiguskeskkonna toetused moodustavad kogu jagatud

toetusest 5%.

Perioodil 2021-2025 on Eesti osalusega projekte 15. Kasusaajaid miljoni elaniku kohta on

Eestil võrdluses teiste riikidega kõige enam (13,8 inimest). Rahastatud projektide

kogusummast teeb see 1 155,08 eurot inimeste kohta. Eesti on perioodil 2021-2025 saanud 1,5

miljoni väärtuses rahastatud projekte.

Üks viimaseid projekte, mis on näiteks rahastust saanud, on projekt akronüümiga „IDEA“ (I-

tools to Design and Enhance Access to justice), kus on kokku 6 kasusaavat riiki, sh Eestist

Tallinna Tehnikaülikool TalTech.

IDEA projekt keskendub digitaliseerimisele ja ennustavale õigusemõistmisele, mida saab

rakendada tööõiguse vaidlustes nii Euroopa kui ka riiklikus kontekstis. Projekti eesmärk on

välja töötada digitaliseeritud menetlus ja platvorm, mis käsitleks ühtlustamist digitaliseerimise

ja ennustavate algoritmide kasutamisel õigusemõistmisele juurdepääsus, hõlmates suhtlust

tulevaste ELi õigusaktidega kohtuliku koostöö ja õigusemõistmise digitaliseerimise ning

tehisintellekti määruse (AI Act) vallas, ning seda valideerida koos kuue kohtuasutuse ja

arvukate praktikute kaasabil.

Haavatavate gruppide tõhusama ligipääsuga õiguskaitsele tegeleb näiteks projekt „CHILD“

(Towards a CHILD-friendly legal Order for Fair Justice Provision), mis pakub välja koostöö

esmareageerijatest spetsialistide vahel, et arendada välja lastele sõbralik kohtusüsteem

vägivalla ohvriks langenud ja/või vägivalla tunnistajaks olnud lastele. Projektis osaleb 9 riiki,

sh Eesti MTÜ Eesti Naiste Tugi- ja Teabekeskus. Konsortsium plaanib läbi viia analüüsi, mis

käsitleb professionaalide (politsei, prokurörid, kohtunikud, advokaadid, kohtupsühholoogid ja

ohvriabi teenused) vajadusi, mille abi arendatakse välja käsiraamat spetsialistidele, kes

töötavad erivajadustega lastega.

Üheks koostööprojektiks on näiteks „JuWiLi II“ (Justice Without Litigation for Europe II), kus

on fookuses notarite kaudu kohtuväliste menetluste (vaidlusteta menetlused) korraldamine ja

kus selle teema käsitlemine liikmesriikides on erinev ja sellise kohtuvälise õiguse suundumus

kajastub EL-i tsiviilõiguse instrumentides vaid osaliselt. Projektis osaleb 23 riiki, sh Eestist

Notarite Koda, kokku 29 osalist erinevast asutusest. Projekti tulemusel valmivad

poliitikasoovitused riiklike ja EL tasandi süsteemide tõhustamiseks ja piiriülesete menetluste

hõlbustamiseks liikmesriikide erinevate kohtusüsteemide vahel. Fookus on konsensuslikel

lahutustel (Brüsseli IIb määrus) ja pärimisasjadel, kuid ka teised valdkonnad on arutluse all.

4.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja riigieelarvele

Õigusprogrammi taotlusvoorudes osalemisel peab taotleja arvestama omafinantseeringu

kohustusega, mille suuruse otsustab komisjon lähtuvalt toetuse eesmärgist ja sihtrühmast

taotlusvooru planeerimisel. Suurem osa toetustest läheb avalikku või mittetulunduslikku

sektorisse, kus omafinantseerimise määr on püsinud madalal (näiteks riigiasutuste puhul on

jäänud 10% piiresse).

Kuna suurem osa programmi kasusaajatest on avaliku sektori asutused, siis peavad nad leidma

omavahendid enda asutuse eelarvest ja riigieelarvele kaasfinantseerimise leidmise kohustust

otseselt ei kaasne. Igal juhul kaalub toetustest saadav kasu üles rahalise kohustuse.

Kuna tegemist on suures osas komisjoni otsejuhitava programmiga, siis riigile programmi

administreerimisega kaasnevat koormust (ja kulu) ei kaasne, kuid asutus ise peab

projektijuhtimiseks (ja ka taotlusvoorudes osalemiseks) vajalikud ressursid (nt tööjõud,

tööülesannete ümberplaneerimine) leidma oma asutuse siseselt.

Eelnõu kohaselt toetab EL õigusprogramm 798 000 000 euroga jooksevhindades, perioodil

2021–2027 on vastav summa 305 000 000 eurot.

4.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele

Piiriülese koostöö ja digitaliseerimise spetsiifilisuse tõttu on sellel programmil peale

riigieelarve vähe võimalikke rahastusallikaid.

Uus programm tugevdab koostöösuhteid ja õigusala raamistiku paremat tundmist, et paremini

seista vastu uutele väljakutsetele ja kriisidele. Piiriülese koostöö ja digitaalsetele vahendite

kasutamisega muudetakse tulemuslikumaks piiriüleste uurimiste ja süüdistuste esitamine ELi

tasandil.

Õigusprogramm suurendab menetluste ja tööprotsesside digitaliseerimise toetamisega nende

vastupanuvõimet, õigussüsteemide taristu turvalisust täiendades enda toetusega näiteks

küberkaitse strateegiaid ja Euroopa sisejulgeoleku strateegiat ProtectEU25.

Programm pakub tuge tänases julgeolekukeskkonnas tegutsevatele õigusalatöötajatele

koolituste ja justiitskoostöö pakkumisega, toetab ühtset arusaama kohaldatavast EL õigusest,

tõhusat kuriteoohvrite kaitset, liikmesriikide süsteemide koostalitlusvõimet Euroopa kesksete

õigusdokumentide vahetust tagavate süsteemidega ning koostööd liikmesriikide ja EL tasandi

vastavate asutuste või organite vahel.

Perioodil 2028–2034 võib õigusprogrammist suunatavate EL vahendite mõju prognoosida

isegi suuremaks, kuna liikmesriikidele planeeritakse eraldada rohkem vahendeid ja suurem

fookus on digitaliseerimisel.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Õigusprogrammis toimuvate tegevuste mõju elu- ja looduskeskkonnale läbi uudsete

digilahenduste loomise ja kasutuselevõtu (ja vähema hulga paberdokumentide vahetamise) on

kindlasti positiivne, kuid suuremate andmevõimsuste loomine loob jällegi vajaduse suurema

energiaressursi järele. Kuivõrd õigussüsteemide digitaliseerimine on üksnes üks osa suurest EL

digipöördest, siis tegeletakse juba nende mõjude vähendamisega ja energiasäästlike lahenduste

otsimisega teistes programmides ja poliitikavaldkondades. Kuid oluline on leida ka

õigusprogrammi tegevuste läbiviimisel ja tulemuste seadmisel loodust säästvaid lahendusi (nt

e-koolitused, piiriülesed videokonverentsid).

4.4. Mõju põhiõigustele

Programmi eesmärgid on tihedalt seotud põhiõiguste edendamisega ja on kooskõlas hartaga ja

õigusriigi põhimõttega, nagu on sätestatud määruse (EL, Euratom) 2020/2092 artikli 2

punktis a.

Õigusprogrammi kõikide meetmete rakendamisel püütakse edendada ka ELi lepingu artiklis 2

sätestatud liidu väärtusi, soolist võrdõiguslikkust, lapse õigusi, sealhulgas lapsesõbraliku

õigusemõistmise abil, ohvrite õiguste kaitset ning harta artiklis 21 loetletud alustel põhineva

võrdsete õiguste ja mittediskrimineerimise põhimõtte tõhusat kohaldamist kooskõlas harta

artikliga 51 ja selles sätestatud piirides.

4.5. Võimalikud muudatused siseriiklikus õigusruumis

Õigusprogrammi määrus ise ei too kaasa muudatusi riigisiseses õiguses, küll aga toetatakse

programmiga EL piiriülese mõjuga õigusaktide rakendumist ja koolitatakse nendes

valdkondades vajalikke õigusala töötajaid (näiteks uute digitaalsete tööriistade kasutusele

võtmiseks).

Määrust rakendatakse koosmõjus riigiplaani ja tulemusraamistiku määrustega, mille alusel

tuleb luua riigisisene regulatsioon.

5. EESTI SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED

5.1. Toetame senise õigusprogrammi põhisuundade jätkumist (piiriülene koostöö tsiviil-

ja kriminaalasjades, õigusala töötajate koolitamine ja piiriülene koostöö, haavatavate

sihtrühmade õiguskaitse) ja programmi eelarve suurendamist, pidades olulisimaks

kohtumenetluste ja piiriülese koostöö digitaliseerimist.

Komisjoni ettepaneku kohaselt on õigusvaldkonna programmi eelarve 798 000 000 EUR, mis

on peaaegu kolmekordne kasv võrreldes käimasoleva programmi eelarvega ja mida me

toetame. Eelarve suuruse kohta võtab Vabariigi Valitsus seisukoha EL pikaajalise eelarve

aastateks 2028-2034 seisukohtades.

Programm üldise eesmärgina aitab kaasa tõhusa, kaasava, vastupidava ja digitaliseeritud liidu

õigusruumi arendamisele, mis põhineb õigusriigi põhimõttel, põhiõiguste kaitsel, vastastikusel

tunnustamisel ja vastastikusel usaldusel. Programmi eesmärkideks on toetada piiriülest

koostööd kriminaal- ja tsiviilasjades, õigusalaekspertide koolitamist ja seeläbi ühise

õiguskultuuri tekkimist ja soodustamist ning tagada kõigile gruppidele kohtusse pöördumise

õigus ja menetluslikud tagatised. Eesmärkide piisavalt üldine sõnastus tagab küll paindlikkuse,

kuid võib raskendada toetatavate valdkondade prognoositavust, mistõttu võib vajalikuks

osutuda edaspidi eesmärkide sõnastust täpsustada.

Kõikide eesmärkide saavutamist toetatakse uute digitaalsete töövahendite kasutuselevõtu või

olemasolevate tõhustamisega. Toetame vähemalt kahe aastaseid tööprogramme, eelistatult

pikemaid abikõlblikkuse perioode, et projekti tegevustele jääks piisavalt aega, eriti, mis

puudutab piiriüleste digitaalsete menetluste väljaarendusi. Arvestada tuleb digilahenduste

kalliduse ja vajadusega tegevusi pikemalt ette planeerida.

Kiiresti muutuvas majanduslikus, sotsiaalses ja geopoliitilises keskkonnas tegutsemine tekitab

ebakindlust ja probleeme ja mille põhjuseks on muu hulgas ka Venemaa täiemahuline

agressioonisõda Ukraina vastu. EL õigusruumi mõjutavate probleemide hulka kuulub üha

suurenev oht õigusriigile, mitmed raskete kuritegude vormid ning takistused õiguskaitse

kättesaadavusele ja õigusalasele koostööle. Sellest tulenevalt võivad programmiga toetatavad

valdkonnad olla erinevates liikmesriikides erineva kaaluga ja seetõttu peaks ette nägema

võimalusi soodustada puutumuses olevatele riikidele toetusele ligipääsetavust ja taotlemist.

5.2 Peame vajalikuks näha digitaliseerimist laiemalt kui üksnes digitaalsete

kohtumenetlustena (nt tehisintellekti abil massandmete või süvavõltsingute analüüs)

tagades sealhulgas uute väljakutsetega (uued tehnoloogiad ja kuriteoliigid)

toimetulemisel andmekaitse nõuete täitmise.

Kohtumenetluste ja kohtusüsteemi tõhustamiseks on vaja suurendada andmete

automatiseerimist (masintöödeldavust) ja tehisintellekti abi andmeanalüüsil ja seda mitte

üksnes teadmiste ja arusaama suurendamisel, vaid ka vastava võimekuse loomisel. Vajalikud

on näiteks uute digitaalsete tõendite kasutuselevõtmine, tehnilised lahendused kohtusaalides

(nt videokonverents), TI-põhiste lahenduste rakendamine kohtutes, piiriülestes

õigussüsteemides e-allkirjade ja digitaalsete usaldusteenuste kasutamine (nt kohtu digitempel),

masintõlge, transkriptsioon, piiriülestel istungitel ja menetlustoimingutel osalemise

kauglahendused, mahukate tõendite vahetamist võimaldavad andmevahetuskeskkonnad jne.

Digitaalsete kohtumenetluste, uute tehnoloogiate ning uurimis- ja tõendamismeetodite

kasutuselevõtt suurendab vajadust pöörata andmekaitse nõuetele suuremat tähelepanu nii

andmekaitseõiguse kui andmetöötluse vaatest kohtumenetluses.

5.3 Peame oluliseks toetada tõhusamat ja kaasavamat õigussüsteemi, sealhulgas

lihtsustada asjaajamist ja vähendada ebavõrdsust (näiteks õigusalase nõustamise

integreerimine sotsiaalteenuste pakkumisega), tagades ja toetades õigusabi

kättesaadavust haavatavatele sihtrühmadele ja väiksemate kodanikuühiskonna

organisatsioonide paremat ligipääsu rahastule.

Programmi üheks eesmärgiks on aidata parandada õiguskaitse mittediskrimineerivat

kättesaadavust kõigi sihtrühmade ja isikute jaoks ning toetada meetmeid, millega kaitstakse

kuriteoohvrite õigusi ning kahtlustatavate ja süüdistatavate menetlusõigusi

kriminaalmenetluses ning mis on seotud tagaotsitavate isikute menetlustega.

Õiguskaitse kättesaadavus peaks hõlmama eelkõige juurdepääsu kohtumenetlusele,

alternatiivseid vaidluste lahendamise meetodeid (näiteks taastav õigus) ning õigusnõustamist

(sh riigi õigusabi), mida avaliku võimu kandjad või teenuseosutajad pakuvad sõltumatult ja

erapooletult. Erilist tähelepanu tuleb pöörata haavatavas olukorras olevate isikute (nagu

puuetega inimesed, lapsed, lähisuhtevägivalla ohvrid) tõhusale ja võrdsele juurdepääsule

õigusemõistmisele ja õiguskaitsele. See on võimalik näiteks, kui pakkuda õigusabi koos riigi

või kohaliku omavalitsuse teenuste ja toetustega, tagada kurdile inimesele vajalik viipekeele

tõlketeenuse kättesaadavus jne. Haavatavate gruppidega olulised teemad puudutavad ka

näiteks piiriülest koostööd perekonna ja sotsiaalkindlustuse asjades. Programm peaks toetama

kodanikuühiskonna organisatsioonide strateegilise hagelemise ja huvikaitse võimekust, kuna

programmi hindamine on näidanud, et kodanikuühiskonna organisatsioonid on vähem

informeeritud kui avaliku sektori asutused ja programm on mõnes riigis vähem tuntud (kehtib

ka Eesti kohta). Uue MFF paketiga nähakse ette juba mitmeid lihtsustusi programmide ja

fondide ülesel tasandil, sh kuludest sõltumatu rahastamine, ühtsete näitajate süsteemi

kasutusele võtmine, ühtse teavitusportaali loomine jne, kuid rohkem suunatuma

teavitustegevusega on võimalik programmi mõju veelgi suurendada. Vahehindamine näitas, et

kõige olulisemaks komisjoni tehtud lihtsustuseks pidasid konsulteeritud sidusrühmad

taotlemisprotsessi digitaliseerimist ELi rahastamis- ja hankeportaali kasutuselevõtu abil.

Parandades õigussüsteemile juurdepääsetavust ja taskukohasust (nt videokonverentsid, e-

taotluste esitamine), saab digitaalse õigusemõistmise kaudu süsteemi muuta tõhustamaks ja

kaasavamaks, tagada paremini juurdepääsu õigusemõistmisele ja õigusteenustele, lihtsustada

asjaajamist, vähendada ebavõrdsust ja tugevdada sotsiaalset kuuluvust.

5.4 Toetame piiriülese koostöö ja koolitusteemade avarat käsitlust, võimaldades

muutuvates oludes või uute väljakutsete (näiteks hübriidohud ja küberrünnakud)

tekkimisel paindlikke toetusvõimalusi.

Uute või keerulisemate kuriteoliikide tekkimisel on vaja suuremat võimekust nende

lahendamiseks. Arvestades, et masskuritegude (nt küberrünnakud) toimepanemisel kasutatakse

aina sagedamini erinevaid arvutisüsteeme ning tehisaru arenemine ja laialdasem kasutusele

võtmine loob suurema riski võltsitud tõendite loomiseks, tuleb tõhustada uurimisvõimekust.

Piiriülese justiitskoostöö ja koolituste abil, sh teadus- ja arendustöö raames saab suurendada

võimekust kuritegude, küberrünnete ja riigi infrastruktuuri kahjustamise uurimist, sh

parandada andmeanalüüsi kvaliteeti (sh TI-analüüs, massandmete analüüs, mõjutustegevuse

aluseks oleva sotsiaalmeedia, sh kampaaniate analüüs, süvavõltsingute analüüs jms),

hübriidohtudega toimetulemist (näiteks merekaablites ja laevades olevate tehniliste vahendite

ekspertiiside teostamisel).

5.5 Peame oluliseks õigusprogrammi ja teiste Euroopa Liidu programmide ja fondide,

eriti sisejulgeoleku valdkonna rahastu rakendamisel võimalike sünergiate loomist, sh

dubleerimise vähendamiseks ja sünergiate kasutamise võimalustele tähelepanu

pööramist. Kuid on vajalik selgelt määratleda, kuidas sünergiaid praktikas

rakendatakse.

Õigusprogrammil on kokkupuude nii samasse sambasse kuuluva Konkurentsivõime Fondi12,

teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa Horisont“13 ning Agora EU

programmi14 määruste kohaldamisaladega. Samuti esimese samba „Riiklikud ja piirkondlikud

kavad“ (fookuses: majanduse, sotsiaalsuse, territoriaalsuse, ühtekuuluvuse, põllumajanduse,

maaelu arengu, merede, jõukuse ja julgeoleku valdkond) riigiplaanide, eriti sisejulgeoleku

valdkonna ning kolmanda samba „Globaalne Euroopa“15 määruste kohaldamisaladega.

Programmide ja fondide tegevuste planeerimine ja rakendamine toimub komisjoni erinevates

töörühmades, mille käigus tuleb võimalikele sünergiatele tähelepanu pöörata.

Konkurentsivõime Fondiga sünergias tugevdab õigusprogramm õigusriigi ja õiguskindluse

tugevdamisega investeerimiskeskkonda ning loob ettevõtlusele stabiilse ja usaldusväärse

õiguskeskkonna.

Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa Horisont“ teise samba

poliitikaakna “Konkurentsivõime ja ühiskond” teise osa “Ühiskond” all toetatakse ühe

tegevusena demokraatlike väärtuste ja aluste, kodanikuaktiivsuse, õigusriigi ja põhiõiguste

tugevdamist, mille jaoks edendatakse vastupanuvõimelisi ja pluralistlikke ühiskondi ning

teabe- ja meediaruumi terviklikkust ning võideldakse polariseerumise, desinformatsiooni,

vaenukõne, diskrimineerimise ja ksenofoobia vastu kiiresti arenevas geopoliitiliste muutuste

maailmas. Seetõttu tuleks leida koostöökohti teadus- ja uurimistegevustega sellistes

valdkondades nagu raskete kuritegude tõhusam uurimine ja lahendamine (näiteks digitaalne

kriminalistika, tehisintellekt, andmeanalüütika, biomeetria, DNA-tehnoloogia, inimkaubandus,

12 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) XXX, millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond,

sealhulgas kaitseuuringute ja innovatsiooni eriprogramm, tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/522, (EL) 2021/694,

(EL) 2021/697 ja (EL) 2021/783 ning muudetakse määrusi (EL) 2021/696, (EL) 2023/588 ja (EL) [Euroopa kaitsetööstuse

programm], COM(2025) 555 final, kättesaadaval: EUR-Lex - 52025PC0555R(01) - ET - EUR-Lex 13 Ettepanek: Euroopa Nõukogu otsus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa

horisont“ rakendamise eriprogramm ajavahemikuks 2028–2034, sätestatakse selle programmi osalemis- ja levitamiseeskirjad

ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2021/764, kättesaadav: EUR-Lex - 52025PC0544 - EN - EUR-Lex 14 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) XXX, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2028–2034 programm

AgoraEU ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/692 ja (EL) 2021/818, COM(2025) 550 final, kättesaadaval: EUR-

Lex - 52025PC0550 - ET - EUR-Lex 15 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) XXX, millega luuakse instrument „Globaalne Euroopa“,

COM(2025) 551 final, kättesaadaval: EUR-Lex - 52025PC0551 - ET - EUR-Lex

ohvriabi). Uued tehnoloogiad ja innovatsioonid annavad olulise sisendi ka poliitiliste otsuste

tegemiseks ja vastupanuvõimelisemate ühiskondade toetamiseks.

AgoraEU programmi eesmärgiks on mh põhiõiguste, võrdse kohtlemise, aktiivse

kodanikkonna ja väärtuste edendamine ja kaitsmine ning selle kaudu demokraatias osalemise,

sotsiaalse sidususe ja õigusriigi põhimõtte järgimise suurendamine. Seetõttu on oluline leida

kokkupuutepunkte ArogaEU programmi eelkõige CERV+ tegevussuuna vahel, et toetada

õiguskaitse kättesaadavuse valdkonnas tegutsevaid kodanikuühiskonna organisatsioone.

Riigiplaani määruse eelnõus (EL) 2025/024016 on sätestatud liikmesriikidele ühe horisontaalse

põhimõttena kohustus järgida fondi rakendamisel õigusriigi põhimõtet ja Euroopa Liidu

põhiõiguste hartat (edaspidi harta). Tulevastes riigiplaanides on liikmesriigil võimalik

adresseerida ka selliseid reforme, mis on seotud õigusriigi olukorra soovitustega (raportiga),

mis loob riigiplaani kokkupuutepunktid nii õigusprogrammi kui ka AgoraEU programmiga.

Piiriülese koostöö ja koolituse osas on õigusprogrammi kõrval suurema mahuga sisejulgeoleku

valdkonna rahastusmehhanism. Sarnaselt sisejulgeoleku valdkonna määrusega hõlbustatakse

õigusprogrammiga piiriülest õigusalast koostööd, mis on äärmiselt oluline ka julgeoleku

tagamiseks ning organiseeritud kuritegevuse, terrorismi, küberohtude, inimkaubanduse ja

korruptsiooni vastu võitlemiseks, mis on piirüleste mõjudega ja millega liikmesriigid üksi

toime ei tule. Samuti on mõlema rahastusmehhanismi kontekstis olulised radikaliseerimise,

mõjutustegevuse, hübriidohtude ja küberkuritegevuse teemad, millega on puutumus nii

sisejulgeoleku (politsei) kui ka õigusvaldkonna sihtrühmadel (prokuratuur, kohtud).

Sisejulgeoleku rahastu on uuel perioodil ka kordades suurem, mistõttu tuleks otsida rohkem

võimalusi kahe rahastu tegevuste ühendamiseks.

Koostoimes Globaalse Euroopa instrumendiga on võimalik tugevdada laienemisprotsessi

raames kandidaatriikide kohtusüsteeme, sh nende digitaliseerimist.

Seega tuleb programmide üksteise täiendamist ja ühiste eesmärkide elluviimise toetamist

oskuslikult ära kasutada, et EL toetusvõimaluste mõju suurendada. Lisaks valdkondlikele

kokkupuudetele tuleb täpsustada, milliste protseduuride alusel toimub rahastute

kombineerimine ning liikmesriigi enda osalus selliste vahendite jagamisel ja kasutamisel.

5.6 Toetame kolmandate riikide kaasamist õigusprogrammi tegevustesse tingimusel, et

järgitakse Euroopa Liidu alusväärtusi nagu õigusriigi põhimõte.

Õigusprogrammi üks eesmärkidest on euroopaliku õigusruumi edendamine, põhiõiguste kaitse

ja ühise väärtusruumi hoidmine. Seni on programmis saanud esmajärjekorras osaleda Euroopa

Liidu riigid, kandidaatriigid, potentsiaalsed kandidaatriigid, assotsieerunud riigid ning Euroopa

Majanduspiirkonna riigid. Programmiga on assotsieerunud Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina,

16 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) XXX, millega luuakse Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja

territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, jõukuse ja turvalisuse fond aastateks 2028–

2034 ning muudetakse määrust (EL) 2023/955 ja määrust (EL, Euratom) 2024/2509, COM(2025) 565 final. (EL) 2025/0240

Moldova, Kosovo ja Ukraina. Programmis osalemiseks on huvi üles näidanud Põhja-

Makedoonia ja Serbia.

President von der Leyen rõhutas komisjonile esitatud 2024.–2029. aasta poliitilistes suunistes,

et õigusriigi põhimõtte austamine peaks jääma ELi rahaliste vahendite saamise vältimatuks

eeltingimuseks17 ja see on seotud kõikidele Euroopa Liidu programmidele ja fondidele

kohaldutava õigusriigi kaitsemeetmetega18, sealhulgas üldise tingimuslikkuse korraga EL

eelarve kaitsmiseks.

Kiiresti muutuv majanduslik, sotsiaalne ja geopoliitiline keskkond tekitab ebakindlust ja

probleeme, mille põhjuseks on muu hulgas ka Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu.

Eelkõige EL-i õigusruumi mõjutavate probleemide hulka kuuluvad üha suurenev oht

õigusriigile, mitmete raskete kuritegude vormide teke või eskaleerumine ning takistused

õiguskaitse kättesaadavusele ja õigusalasele koostööle.

Seda kõike peab arvestama kolmandate riikide kaasamisel programmi tegevustesse.

5.7 Peame vajalikuks liikmesriikidele säilitada sisuline ja formaalne roll toetusmeetmete,

eelarvete ja tegevuste kujundamisel tööprogrammide kaudu.

Uues õigusprogrammi eelnõus puudub senine liikmesriikide osalusega programmikomitee, kus

lepiti kokku järgmiste aastate tööprogrammid. Nüüd selle puudumine vähendab liikmesriikide

otsustusõigust tegevuste ja tingimuste kujundamisel. Samal ajal on eelnõu tekst väga

üldsõnaline, andes küll suure paindlikkuse programmi tegevusi kujundada ja vastata uutele

väljakutsetele, kuid sellega vähendades ka läbipaistvust ja ennustatavust taotlejate jaoks.

Kuigi komisjoni soov lihtsustada menetlust ja suurendada paindlikkust on mõistetav, ei tohi

see tulla liikmesriikide sisulise kaasamise arvelt. Komitoloogia kaudu peab säilima

liikmesriikidele võimalus mõjutada programmi tööprogrammide detailseid rõhuasetusi ja

taotlemise tingimusi (sh kulude rakendusskeemi valikut), et tagada kooskõla riiklike

vajadustega ja õiglane osalus kõigi liikmesriikide jaoks.

Eesti toetab programmikomitee loomist kontrollimenetluse (examination procedure) alusel

ning peab oluliseks, et selle roll ja menetlus oleksid selgelt määruses sätestatud.

Kontrollimenetlus annab liikmesriikidele tugevama positsiooni ja reaalse võimaluse mõjutada

tööprogrammide ja prioriteetide kujunemist. See on eriti oluline väikeriikide vaates, et tagada

tasakaalustatud ja läbipaistev otsustusprotsess. Määrusepõhine sätestamine loob selguse ja

stabiilsuse kogu programmiperioodiks ning aitab vältida olukorda, kus liikmesriikide roll

piirdub üksnes formaalse konsulteerimisega.

17 Poliitilised suunised 2024-2029 | Euroopa Komisjon 18 Sisaldub horisontaalse põhimõttena riigiplaani määruses

6. KOOSKÕLASTAMINE JA HUVIRÜHMADE KAASAMINE

Eesti seisukohtade kooskõlastamisesse kaasati Riigikantselei, Rahandusministeerium,

Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ja Välisministeerium. Tagasiside laekus

Rahandusministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Välisministeeriumilt, Siseministeeriumilt ja

Riigikantseleilt. Huvigruppide kaasamiseks küsiti arvamust Riigikohtult, Riigiprokuratuurilt,

Õiguskantsleri Kantseleilt, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt, Registrite ja

Infosüsteemide Keskuselt, Audiitorkogult, Eesti Juristide Liidult, Eesti Kohtunikuabide

Ühingult, Finantsinspektsioonilt, Maksu- ja Tolliametilt, Notarite Kojalt, Raamatupidamise

Toimkonnalt, Riigikontrollilt, Tallinna Ringkonnakohtult, Tartu Maakohtu registriosakonnalt,

Tartu Ringkonnakohtult, Eesti Tööandjate Keskliidult, Eesti Võlausaldajate Liidult, Harju

Maakohtu Tallinna kohtumajalt, Pärnu Maakohtult, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtult.

Tagasiside laekus Riigikohtult, prokuratuurilt ja Õiguskantsleri Kantseleilt.

Esitatud tagasiside ja sellega arvestamine kajastub seletuskirja lisas 1 – Märkuste ja

ettepanekutega arvestamise tabel.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei [email protected] Eesti seisukohad õigusprogrammi ettepaneku 2028-2034 kohta Esitame Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse õigusprogramm aastateks 2028–2034 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2021/693“ eelnõu, selle seletuskirja ja märkustega arvestamise tabeli. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. Lisa 1 – Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu 2. Lisa 2 - Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu seletuskiri 3. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu seletuskirja lisa 1 – Märkuste ja ettepanekutega

arvestamise tabel

Annika Leevand 6208174 [email protected]

Teie 22.09.2025 nr 1.1.1/25-0555/-1T

Meie 02.12.2025 nr 7-1/7674