| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-1/4058-1 |
| Registreeritud | 02.12.2025 |
| Sünkroonitud | 03.12.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused |
| Toimik | 2-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Planeerijate Ühing |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Planeerijate Ühing |
| Vastutaja | Moonika Schmidt (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: Kaie Enno <[email protected]>
Sent: Mon, 01 Dec 2025 23:05:14 +0000
To: Moonika Schmidt - MKM <[email protected]>
Cc: "Planeerijad.ee" <[email protected]>; Ivan Sergejev - MKM <[email protected]>; Kaie Enno <[email protected]>
Subject: Re: DP muutmise instrumendi arutelu märkmed
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Täname teid 19.11 toimunud konstruktiivse arutelu eest. Saadan teile arutelu märkmed (lisatud kirjale). Kui teil on täiendusi, saatke need palun vastusena sellele kirjale.
Vastavalt kokkulepitule, palume teie ettepanekuid/täiendusi DP muutmise instrumendi täpsustamiseks hiljemalt 1.12.
Heade soovidega
Moonika Schmidt
planeeringute tõhustamise projektijuht
Maa- ja ruumipoliitika osakond
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
+372 51936022 [email protected]
www.mkm.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn
Hr Ivan Sergejev Planeeringute asekantsler 01.12.2025 [email protected] cc [email protected] Seisukohad planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (683SE) eelnõu Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt esitatud muudatusettepanekutele
Lugupeetud hr.Sergejev
Riigikogu majanduskomisjonis on menetluses planeerimisseaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse (683SE) eelnõu, millele on Eesti Planeerijate Ühing (edaspidi ka Ühing) eelnevalt oma ettepanekud ka edastanud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on esitanud 12.11.2025 arvamuse planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 683 SE kohta, mis sisaldab ministeeriumi poolseid muudatusettepanekud planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta.
Käesolevaga esitab Eesti Planeerijate Ühing arvamuse ministeeriumi poolt esitatud seaduse eelnõu muudatusettepanekutele.
Muudatusettepaneku punkt 1.3. - seadus täiendatakse §-ga 71, kus sätestatakse
haldusjärelevalve tegija roll ja õigused. Ministeerium viitab seletuskirjas Vabariigi Valitsuse
seaduse §-le 751, mille kohaselt on:
(1) Haldusjärelevalve on ühe haldusorgani kontroll teise haldusorgani üle.
(2) Haldusjärelevalvet riigi haldusorgani üle teostatakse juhul, kui see ei ole järelevalve teostaja
alluvuses.
(3) Haldusjärelevalve riigi haldusorgani üle hõlmab järelevalvatava tegevuse õiguspärasuse ning
seaduses sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist. Haldusjärelevalve teostajal on
järelevalvatava kontrollimisel õigus teha puuduse kõrvaldamiseks ettekirjutusi.
(4) Haldusjärelevalve teise haldusekandja üle hõlmab haldusülesannete täitmise õiguspärasuse
ja seaduses sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist. Haldusjärelevalve teostajal on teise
haldusekandja kontrollimisel õigus teha ettekirjutusi, mille täitmata jätmise korral on
asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 9600
eurot.
Praktikas pikeneb planeeringuprotsess sageli nii kooskõlastatavate ametkondade rohkuse kui
nende poolt tähtaegadest mitte kinnipidamise tõttu. Mõned näited praktikast:
- Omavalitsus saatis planeeringu arvamuse avaldamiseks/kooskõlastamiseks Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile 25.11.2024 (tagasisidet oodati 05.01.2025). 03.01.2025 saadi
Maa- ja Ruumiametilt tähtaja pikendamise taotluse kuni 05.02.2025. 05.02.2025 saadi uus kiri
tähtaja pikendamise kohta kuni 28.02.2025 põhjendusega, et uue ametiasutuse tööle saamisega
on tekkinud mõningaid probleeme, mis on mõjutanud ka kirjade väljasaatmist. Sama planeering
saadeti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 17.01.2025, et saada arvamus
reformimata ja riigimaade kohta. Veebruari lõpuks ei oldud ministeeriumit mingit tagasisidet.
- Planeeringuga ehituskeeluvööndi vähendamise taotlused seisavad mitmeid kuid
Keskkonnaametis
o näide 1- menetlusse esitati taotlus 21.09.17 ja otsus saadi 03.07.2018 aastal (ca10 kuud)
o näide 2- menetlusse esitati taotlus 26.08.2024, otsus saadi 19.02.2025 aastal (ca6 kuud).
- Päästeametile saadeti detailplaneering kooskõlastamiseks 25.09.2024 ja kuna vastust ei
tulnud, siis võttis omavalitsus detailplaneeringu vastu 12.11.2024. Päästeamet saatis
kooskõlastamisest keeldumise kirja 26.11.2024. Omavalitsus muutis puudutava osa ära
(planeeringu põhilahendus jäi samaks) ja see saadeti Päästeametile uuesti 17.12.24. Planeering
kehtestati kuna Päästeametilt vastust ei tulnud 25. veebruaril 2025. Kooskõlastamisest keelduv
kiri tuli uuesti Päästeametilt 03. märtsil 2025.
Eelnõu seletuskirjas viidatakse asjaolule, et sunniraha rakendatakse eelkõige kohaliku
omavalitsuse osas, kuid jääb selgusetuks, millised on meetmed planeeringute kooskõlastavate
institutsioonide osas kui PlanS sätestatud tähtaegadest kinni ei peeta või kui vastamise tähtaega
süstemaatiliselt pikendatakse või teiste osapoolte osas. Antud põhimõte ja regulatsioon ei lähtu
võrdsest kohtlemisest ja on ebaproportsionaalne kohaliku omavalitsuse suhtes, kelle suhtes
rakendatakse karmimaid meetmeid sh sunniraha tähtaegadest mitte kinnipidamisel.
Me ei saa nõustuda ka ministeeriumi seisukohaga, et haldusjärelevalve funktsiooni
lisandumisega võib suureneda KOV-ides töökoormus ainult ajutiselt. Kuna tegemist on
igakordselt uue planeeringumenetlusega, mis tähendab, et igakordselt on põhjused ja asjaolud
erinevad, miks menetlusprotsess venib, siis ei teki nn väljakujunenud praktikat haldusjärelevalve
teostamisel. Selle asemel, et selgitusi koguda ja asutuste vahel kirjavahetust pidada, on
mõistlikum tegelda planeeringute menetlemisega ja reaalselt tekkinud probleemide
lahendamisega, eriti arvestades, et omavalitsustes planeeringuspetsilaste napib.
Juhime tähelepanu ka asjaolule, et MaRu loomisel rõhutatid omavalitsuste nõustamise ja
abistamise funktsiooni kui rakendamisel esimese aasta jooksul on abistavast organisatsioonist
saamas pigem karistav institutsioon. Samuti sellele, et MaRu-l puudub õigus sekkuda kohaliku
omavalitsuse tasandi planeeringuotsustesse ja sisusse ning seletuskirjas viidatud kohaliku
omavalitsuse planeerimismenetluse suunamisse.
EPÜ seisukoht - loobuda eelnõu §1 uue punkti 6 täiendusest ja välja töötada Maa- ja
Ruumiameti roll kohalike omavalitsuste nõustamiseks.
Muudatusettepaneku punkt 1.11. ettepaneku kohaselt hakataks detailplaneeringu
kehtestamise või kehtestamata jätmise kolme aasta tähtaega arvestama algatamise taotluse
esitamisest, on sisuliselt probleemne. Muudatus ei arvesta planeerimisseaduse üldist loogikat
(detailplaneering algab otsusega (PlanS § 128 lg 5), sarnane loogika on ka kõikide teiste
planeeringuliikidega) ega tegelikku menetluspraktikat. Kui kolmeaastast tähtaega hakatakse
arvestama taotluse esitamisest, võib tekkida olukord, kus juba enne algatamist kulub menetluse
aeg selliselt, et sisuliselt ei jõuta veel planeeringu koostamiseni ja menetlemiseni (näiteks
esitatakse algatamisel puudulikud dokumendid või ollakse eriarvamustel §130 lepingu sõlmimise
osas, mis tuleks sõlmida enne algatamist). See omakorda jätab vähem aega detailplaneeringu
sisulisele koostamisele, mille oluliseks osaks on ka teavitamine ja koostöö erinevate osapooltega,
ning põhjustab asjatut kiirustamist ja vähendab detailplaneeringute ja loodava ruumi kvaliteeti.
Kuigi paljud huvitatud isikud teevad enne detailplaneeringu algatamise taotluse esitamist
piisavalt eeltööd ja uuringuid, võib igasuguse algatamise taotluse järgselt tekkida olukord, kus
kohalik omavalitsus vajab edasiseks menetlemiseks ja kaalutlemiseks lisainfot (nt annab KSH
eelhinnangu alusandmete kogumise kohustuse huvitatud isikule, vajab uuringuid, mille
koostamine võib võtta aega teatud objektidel isegi aasta jms) või kulub aeg huvitatud isikuga või
taristu haldajatega kokkulepete saavutamiseks ja selgitamiseks. On võimalus, et kolmeaastane
ajaaken koos algatamisele eelneva ajaga kulub suuresti detailplaneeringu sisulisele koostamisele
eelnevatele töödele, mis aga ei taga ajaraamis kiiremini edasi liikumist ja püsimist. Ka
planeerimisseaduse eelnõuga, millele see täiendusettepanek esitatakse, nähakse muuhulgas
ette, et olulise ruumilise mõjuga ehitisi hakatakse edaspidi koostama detailplaneeringu alusel,
mille taotluse juurde peab kuuluma ruumianalüüs, mis tõendab ehitise sobivust kavandatavasse
olukorda. Arvestades, et selle analüüsi sisu on reguleerimata, võib juba selle analüüsi
täpsustamine võtta aega kuid, kui omavalitsus suhtub sellesse sisuliselt ja esitab huvitatud isikule
küsimusi (mis on igati põhjendatud praktika). Kolm aastat algatamise taotluse esitamisest
arvestatuna võib olla ka ebapiisav, kui detailplaneeringu raames on vajalik koostada KSH
eelhinnang ja/või KSH tervikuna.
Esitatud ettepanek seab ajalise surve kõigile planeerimismenetluse osapooltele, mis tänases
pädevate planeerijate puuduses (eelkõige kohalikes omavalitsustes) ei ole realistlik.
Planeerimismenetluse kunstlik lühendamine ohustab tasakaalustatud ja kvaliteetse ruumi
põhimõtetele vastava planeeringulahenduse kujunemist, sest ajaline surve sunnib tegema
poolikuid otsuseid või loobutakse olulistest uuringutest. Tähtaja nimel kiirustamine on
ühiskonnale kokkuvõttes kallim, kui tasakaalukas ja mõistlik lähenemine lähtuvalt püstitatud
ülesandest mida on vajalik lahendada.
Täiendavalt tekib küsimus, millised on selle kohustuse täitmata jätmise õiguslikud tagajärjed. Kas
see annab nt Maa- ja Ruumiametile võimaluse rakendada ettekirjutust ja sunniraha või annab
see näiteks huvitatud isikule õiguse nõuda seaduses ette nähtud tähtaegset planeeringu
kehtestamist halduskohtus? Mõlemad tagajärjed ei vii meid siiski soovitud tulemuseni ehk
kehtestatud planeeringulahenduseni, mis on kõigi osapooltega läbi räägitud, kokku lepitud ning
tagab tasakaalustatud ja kvaliteetse elukeskkonna.
Juhime ka tähelepanu asjaolule, et kehtivas seaduses on algatamise kohustus juba piisavalt
rangelt reguleeritud, kus PlanS §128 lg4 on kohustus algatada detailplaneering 30 päeva jooksul
algatamise taotluse saamisest arvates, kusjuures mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala
suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu või planeeringu koostamise tellimise
kulude kandmiseks sõlmitava lepingu eelduseks olevate asjaolude selgitamisest või kaasatavate
ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel, võib nimetatud tähtaega pikendada 90
päevani. Seetõttu väidame, et esitatud muudatusettepanekuga täiendava nõude sisseviimine on
liigselt piirav ning ei arvesta reaalset menetluspraktikat.
Muudatusettepaneku kohaselt ei ole võimalik ka mõjuvatel põhjustel arvestada lisaajaga, mis
suuremate ruumimuutuste korral (näiteks oluline keskkonnamõju) on hädavajalik.
EPÜ seisukoht- loobuda esitatud ettepanekust ning jätta kehtima planeerimisseaduse tänane
loogika ja sõnastus, mille kohaselt planeering algab detailplaneeringu algatamise otsusest.
Muudatusettepaneku punkt 1.12. - seadust täiendatakse paragrahvidega §-dega § 1391-§ 1395,
tuues sisse täiesti uue mõistena ja planeeringu liigina detailplaneeringut muutva
detailplaneeringu.
Ühing ei nõustu praegusel kujul esitatud regulatsiooniga, millega soovitakse võimaldada
koostada detailplaneeringut muutvat detailplaneeringut lähtudes üldplaneeringu
regulatsioonidest. Esitatud ettepanek on vastuolus planeerimissüsteemi põhimõtetega tervikuna
(PlanS 2.peatükk).
Planeerimisseadus sätestab täna mitmeid võimalusi detailplaneeringute “muutmiseks”, kuigi
seda mõistet seadus üheselt ei kasuta:
• Uue detailplaneeringu koostamine kas samale või väiksemale/suuremale maa-alale. Kui
osapooled teevad koostööd ja täidavad oma planeerimismenetluse rolle adekvaatselt, võib ka
uue detailplaneeringu kehtestamiseni jõuda aastaga.
• Detailplaneeringu täpsustamine projekteerimistingimustega (EhS § 27). See võimaldab
kehtivat planeeringut täpsustada seaduses ettenähtud alustel ning oluliselt kiiremini kui 1 aasta
jooksul. EhS muutmiseks ja peatüki täiendamiseks, et laiendada projekteerimistingimustega
detailplaneeringute täpsustamise võimalusi on juba ka esitatud.
• Detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (PlanS § 140). Kui näiteks planeeringu
terviklahendus sellest ei muutu ja on ka edaspidi elluviidav, võib osalise kehtetuks tunnistamise
ning projekteerimistingimuste andmisega avalikus menetluses saavutada samuti soovitud
eesmärgi.
Seega on täna seaduses piisavalt võimalusi detailplaneeringu muutmiseks, mis ei tähenda 10
aastat kestvat planeerimismenetlust. Planeering on ühiskondlik kokkulepe, mis on saavutatud
kõiki osapooli arvestavalt ja kaaludes ning on alusetu eeldada, et selle kokkuleppe muutmine
peab käima väga kiiresti. Muudatuste ja täpsustuste sisseviimiseks, mis seda kokkulepet
olemuslikult ei muuda, on täna seaduses piisavad võimalused olemas. Küsimus on tihti nende
rakendamise praktikas ning soovis neid rakendada.
Kavandatav regulatsioon on vastuolus kehtiva PlanS § 9 lg 2, mille kohaselt on igaühel õigus
osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta kuna
kavandatava regulatsiooniga kitsendatakse isikute osaluse võimalust. Samuti PlanS § 9 lg 1, mis
sätestab, et planeerimismenetlus on avalik ning planeerimisalase tegevuse korraldaja peab
avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning
korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid
ja avalikke arutelusid.
Kui on selgunud kui paljude detailplaneeringute puhul on vajadus kavandatavat regulatsiooni
rakendada ja mis ulatuses, siis on võimalik antud teema sisulise väljatöötamisega edasi minna.
Hetkel puudub paragrahvist isegi planeeringu eesmärk ehk mis tingib sellise planeeringuliigi
vajaduse ja mida sellega planeerimissüsteemis soovitakse saavutada. § 1391 lg 1 punktides 2 ja
3 viidatakse olulistele asjaoludele, mis tingib detailplaneeringu muutmise vajaduse. Juhul kui
tegemist on juba oluliste muutmist vajavate aspektidega, tuleb kaaluda eelkõige uue
detailplaneeringu koostamise vajadust. Septembris toimunud töötubades põhjendati uue
regulatsiooni sissetoomist pigem nn parandustena juhul kui detailplaneeringuga on mingid
aspektid näiteks üle reguleeritud või kui mõnda ehitustingimust on vaja kehtestada kogu
planeeringuala ulatuses, mida ei ole võimalik teha läbi projekteerimistingimuste.
§ 1391 lg 2 on sätestatud asjaolud, mis juhtudel detailplaneeringut võiks muuta. Esitatud
punktides on viidatud ka vastavusele üldplaneeringuga, mis on ebavajalik ja kohatu, sest kui
detailplaneeringu muudatus ei vasta üldplaneeringule on üldse tegemist üldplaneeringut
muutvad detailplaneeringuga, mille kohta on olemas eraldi regulatsioon (PlanS § 142).
Lõikes esitatud loend annab praktikas võimaluse muuta detailplaneeringu põhilahendust ja
terviklahendust ning on põhjendamatult ulatuslik. Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu
rakendamine peaks olema selgelt põhjendatud pigem erandlik kui saama reegliks.
Eelnevast johtuvalt on vaja lisada ka § 1392, mis juhtudel on võimalik planeeringu algatamisest
keelduda.
Peamised probleemid detailplaneeringu muutmise regulatsiooni rakendamisel esitatud kujul
oleks planeeringu osapooltel õigusselguse puudumine; võimaldab teha ulatuslikke muudatusi,
millega ei peeta kinni ühiskondlikust kokkuleppest; rakendamisel ei ole planeeringu muutmisega
võimalik tagada kvaliteetset ruumi terviklahendust, eriti olukorras kus võimaldatakse muuta
ehitusõigust tasakaalustamata kõiki ruumi aspekte mida on vajalik terviklahenduse toimimiseks.
Oht on ka luua antud regulatsiooniga eeldus, et üldplaneeringutega tuleb hakata määrama
näiteks liikluskorralduse põhimõtteid või ehitiste teenindamiseks vajalike ehitiste arvu
detailplaneeringu täpsusastmes, mis on muudab üldplaneeringutele vajalikku üldistustaset
liigselt detailidele orienteerituks ja eemaldub üldplaneeringu koostamise olemusest ja
eesmärgist.
EPÜ seisukoht:
- Ettepanek 1. Loobuda § 1391-§ 1395 regulatsioonist ning jätta kehtima
planeerimisseaduse tänane loogika, mille kohaselt planeeringut on võimalik sisuliselt
muuta juba seadusandluses sätestatud viisidel. Samas laiendada detailplaneeringut
täpsustavate projekteerimistingimuste võimalusi ning vajadusel lahendada seal ka
maakorralduslikke küsimusi või teha maakorralduslikke toiminguid maakorraldusseaduse
alusel.
Juba käesolevava seaduse eelnõu paragrahvi 125 lõikega 5 on antud võimalus kohaliku
omavalitsuse üksusel lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral
detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel
olemasoleva hoonestuse vahele või selle vahetusse lähedusse jäävale hoonestatud või
hoonestamata kinnisasjale hoone ja seda teenindavad ehitised, kui üldplaneeringus on
määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused ning ehitise püstitamine või
laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.
Käesoleval ajal on laialdane praktika koostada planeeringuid olukordades, kus oleks
põhjendatud ehitusõiguse anda projekteerimistingimustega, millele viiakse läbi avatud
menetlus (näiteks maaparandussüsteemide asukoha nendest tekkivate kitsenduste
määramine, elamute rajamiseks väljakujunenud elamupiirkondades, tootmishoonete
rajamiseks väljakujunenud tootmispiirkondades, hoonete funktsiooni muutmiseks kui ei
muutu hoone maht jms). Planeerimismenetluse lihtsustamiseks ja menetlustähtaegade
menetluseks tuleks eelkõige üle vaadata planeerimisseaduses üldplaneeringu ja
detailplaneeringu üleseanded tervikuna, vähendada tuleks planeerimiskohustust
kohtades kus planeerimismenetlusega ei looda lisandväärtust.
- Ettepanek 2. Juhul kui ministeerium näeb siiski vajadust sellise regulatsiooni
sissetoomiseks (vajadust selgelt põhjendades ja välja tuues ka statistika mis aspektides ja
kui paljusid planeeringuid oleks nende hinnangul vaja muuta) võib kaaluda uue
planeeringuliigi lisamist planeerimissüsteemi. Sellisel juhul tuleb esmalt määrata
planeeringu eesmärk, seejärel ulatus (kuna me oleme viidanud, et juba praegu on
õigusruumis detailplaneeringu täpsustamine projekteerimistingimustega). Samuti
täpsustada, mis juhtudel on võimalik omavalitsusel planeeringu algatamisest keelduda.
Kuna planeering on ruumi kasutamise kokkulepe ühiskonnas, siis tuleb tagada ka
avalikkuse kaasamise mehhanism planeeringu koostamisel ja tagada, et terviklahenduste
muutmine ei oleks antud regulatsiooniga võimalik.
EPÜ teeb ettepaneku sõnastuse muutmiseks järgnevalt:
§ 1391. Detailplaneeringu muutmine
(1) Detailplaneeringut võib muuta, koostades planeeringuala või selle osa hõlmava detailplaneeringu,
lähtudes käesoleva seaduse §-des 3–12, 124, 130–131 ja 1391–1395 ettenähtud nõuetest ja planeerimise
põhimõtetest, kui:
1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta;
2) detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on toimunud oluline
muudatus planeeringualal või selle mõjualal, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult
ellu viia, või
3) detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid, üldplaneering või kehtestatud
planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist;
4) säilib detailplaneeringu terviklahendus;
5) arvestab keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi;
6) vastab üldplaneeringule.
(2) Detailplaneeringut võib muuta asjakohasel juhul järgmiste asjaolude osas:
1) planeeringuala krundijaotus;
2) hoonestusala, kuid mitte rohkem kui 33 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest;
3) krundi kasutamise sihtotstarve ja osakaal;
4) maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajalike ehitiste arv;
5) ehitiste ehitisealune pind, kuid mitte rohkem, kui 33 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest;
6) kõrgus, kuid mitte rohkem kui 33 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest ja vajaduse korral sügavus;
7) arhitektuurilised, ehituslikud või kujunduslikud tingimused;
8) liikluskorraldus;
9) haljastus ja heakorrastus;
10) maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine
11) servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise
vajaduse märkimine või muutmine;
12) arhitektuurivõistluse nõudega alade määramine
13) eraõigusliku isiku kinnisasjal asuva olemasoleva või kavandatava puhkeala avalikult kasutatavaks
alaks määramise vajaduse märkimine või muutmine;
(3) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus
§ 1392. Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine
(1) Detailplaneeringut muutev detailplaneering algatatakse või jäetakse algatamata 60 päeva jooksul
selle algatamise taotluse saamisest arvates.
(2) Detailplaneeringut muutvat detailplaneeringut ei algatata käesoleva seaduse § 128 lõikes 2
sätestatud alustel, kui
1) planeeringulahendus on vastuolus keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustega või tegemist
on muu olulise keskkonnamõjuga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi § 6 mõistes
või
2) juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus peab taotluse või muude asjaolude põhjal vajalikuks luua
planeeringualale uus terviklahendus. Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 140 lõiget 7 ja
kohaliku omavalitsuse üksus otsustab detailplaneeringu algatamise või mittealgatamise käesoleva
seaduse § 128 kohaselt
3) juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus peab taotluse või muude asjaolude põhjal vajalikuks jätta
kehtiv detailplaneering muutmata kujul kehtima.
§ 1393. Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise lõpetamine
(1) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise võib lõpetada käesoleva seaduse § 129 lõikes
1 sätestatud alustel. Koostamise lõpetamisest ja selle põhjustest teavitatakse, lähtudes käesoleva seaduse
§ 128 lõigetes 6 ja 8 detailplaneeringu algatamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest.
(2) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine lõpetatakse, kui planeerimismenetluse
käigus ilmnevad käesoleva seaduse § 1392 lõikes 2 nimetatud asjaolud.
(3) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine lõpetatakse, kui planeerimismenetluse
käigus ilmnevad terviklahenduse muutmise asjaolud, vastuolu KSH-ga või kohalik omavalitsus näeb
vastuolu muude kohaliku omavalitsuse arengueesmärkidega.
(4) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise korraldaja võib käesolevas paragrahvis
nimetatud koostamise lõpetamise aluste ilmnemisel algatada huvitatud isiku taotluse alusel
detailplaneeringu 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Algatamisel võetakse arvesse
detailplaneeringut muutva detailplaneeringu menetluse andmeid ja toiminguid
§ 1394. Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks
(1) Detailplaneeringut muutev detailplaneering esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 127
lõikes 1 nimetatud asutustele ja teavitatakse § 127 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest
avaldada detailplaneeringu kohta arvamust.
(2) Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates
kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi
selle kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.
(3) Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga, loetakse detailplaneering
kooskõlastatuks.
(4) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise korraldaja esitab käesoleva paragrahvi lõike
1 alusel arvamuse avaldanud isikutele ja asutustele oma seisukoha arvamuse kohta 30 päeva jooksul
arvamuse saamisest arvates. Seisukoha võib esitada koondvastusena.
1395 Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu avalik väljapanek, avaliku väljapaneku tulemuste
avalik arutelu ja tulemustega arvestamine
Detailplaneeringu muutmiseks viiakse läbi avalik väljapanek vastavalt § 135 ja avalik arutelu vastavalt
§136 juhul, kui avaliku väljapaneku kestel esitati kirjalikke arvamusi. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu
tulemuste alusel tehakse detailplaneeringus vajalikud muudatused. Kui avaliku väljapaneku ja avaliku
arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad detailplaneeringu terviklahendust, menetlus
lõpetatakse.
§ 1396. Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamine
(1) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus hiljemalt ühe
aasta möödumisel planeeringu algatamise taotluse esitamisest arvates.
(2) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamise teade avaldatakse 30 päeva jooksul
kehtestamisest arvates planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või
linnaosadega linnade puhul linnaosalehes. Kui teate avaldamine ei ole valla- või linnalehe
ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade valla- või linnalehes esimesel
võimalusel. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub, avaldatakse teade 30 päeva
jooksul planeeringu kehtestamisest arvates lehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla
või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Planeeringu kehtestamise teade avaldatakse 14 päeva
jooksul planeeringu kehtestamisest arvates ka selle koostamise korraldaja veebilehel.
(3) Teate detailplaneeringu kehtestamise kohta saadab planeeringu koostamise korraldaja maakatastri
pidajale 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates.
(4) Planeeringu koostamise korraldaja esitab kehtestatud ja muudetava planeeringu kohta käesoleva
seaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul planeeringu
kehtestamisest arvates.“.
Veelkord tooksime ka välja, et nii käesoleva seaduse eelnõu kui ka kavandatavate täiendavate seadusmuudatuste osas ei ole hinnatud mõju kohalike omavalitsuste halduskoormusele, arvestades olukorda, et valdavas osas omavalitsustes tegeleb planeerimistegevusega üks spetsialist või spetsialist, kellel on kohustuseks tegeleda samal ajal ka teiste KOV ülesannete täitmisega. Seega teeme ettepaneku enne seadusmuudatuse kooskõlastamist majanduskomisjoni poolt eelnõu koostajal läbi viia mõjude hinnang. Lugupidamisega, Kaie Enno /allkirjastatud digitaalselt/ Eesti Planeerijate Ühingu Juhatuse esimees
Hr Ivan Sergejev Planeeringute asekantsler 01.12.2025 [email protected] cc [email protected] Seisukohad planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (683SE) eelnõu Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt esitatud muudatusettepanekutele
Lugupeetud hr.Sergejev
Riigikogu majanduskomisjonis on menetluses planeerimisseaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse (683SE) eelnõu, millele on Eesti Planeerijate Ühing (edaspidi ka Ühing) eelnevalt oma ettepanekud ka edastanud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on esitanud 12.11.2025 arvamuse planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 683 SE kohta, mis sisaldab ministeeriumi poolseid muudatusettepanekud planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta.
Käesolevaga esitab Eesti Planeerijate Ühing arvamuse ministeeriumi poolt esitatud seaduse eelnõu muudatusettepanekutele.
Muudatusettepaneku punkt 1.3. - seadus täiendatakse §-ga 71, kus sätestatakse
haldusjärelevalve tegija roll ja õigused. Ministeerium viitab seletuskirjas Vabariigi Valitsuse
seaduse §-le 751, mille kohaselt on:
(1) Haldusjärelevalve on ühe haldusorgani kontroll teise haldusorgani üle.
(2) Haldusjärelevalvet riigi haldusorgani üle teostatakse juhul, kui see ei ole järelevalve teostaja
alluvuses.
(3) Haldusjärelevalve riigi haldusorgani üle hõlmab järelevalvatava tegevuse õiguspärasuse ning
seaduses sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist. Haldusjärelevalve teostajal on
järelevalvatava kontrollimisel õigus teha puuduse kõrvaldamiseks ettekirjutusi.
(4) Haldusjärelevalve teise haldusekandja üle hõlmab haldusülesannete täitmise õiguspärasuse
ja seaduses sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist. Haldusjärelevalve teostajal on teise
haldusekandja kontrollimisel õigus teha ettekirjutusi, mille täitmata jätmise korral on
asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 9600
eurot.
Praktikas pikeneb planeeringuprotsess sageli nii kooskõlastatavate ametkondade rohkuse kui
nende poolt tähtaegadest mitte kinnipidamise tõttu. Mõned näited praktikast:
- Omavalitsus saatis planeeringu arvamuse avaldamiseks/kooskõlastamiseks Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile 25.11.2024 (tagasisidet oodati 05.01.2025). 03.01.2025 saadi
Maa- ja Ruumiametilt tähtaja pikendamise taotluse kuni 05.02.2025. 05.02.2025 saadi uus kiri
tähtaja pikendamise kohta kuni 28.02.2025 põhjendusega, et uue ametiasutuse tööle saamisega
on tekkinud mõningaid probleeme, mis on mõjutanud ka kirjade väljasaatmist. Sama planeering
saadeti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 17.01.2025, et saada arvamus
reformimata ja riigimaade kohta. Veebruari lõpuks ei oldud ministeeriumit mingit tagasisidet.
- Planeeringuga ehituskeeluvööndi vähendamise taotlused seisavad mitmeid kuid
Keskkonnaametis
o näide 1- menetlusse esitati taotlus 21.09.17 ja otsus saadi 03.07.2018 aastal (ca10 kuud)
o näide 2- menetlusse esitati taotlus 26.08.2024, otsus saadi 19.02.2025 aastal (ca6 kuud).
- Päästeametile saadeti detailplaneering kooskõlastamiseks 25.09.2024 ja kuna vastust ei
tulnud, siis võttis omavalitsus detailplaneeringu vastu 12.11.2024. Päästeamet saatis
kooskõlastamisest keeldumise kirja 26.11.2024. Omavalitsus muutis puudutava osa ära
(planeeringu põhilahendus jäi samaks) ja see saadeti Päästeametile uuesti 17.12.24. Planeering
kehtestati kuna Päästeametilt vastust ei tulnud 25. veebruaril 2025. Kooskõlastamisest keelduv
kiri tuli uuesti Päästeametilt 03. märtsil 2025.
Eelnõu seletuskirjas viidatakse asjaolule, et sunniraha rakendatakse eelkõige kohaliku
omavalitsuse osas, kuid jääb selgusetuks, millised on meetmed planeeringute kooskõlastavate
institutsioonide osas kui PlanS sätestatud tähtaegadest kinni ei peeta või kui vastamise tähtaega
süstemaatiliselt pikendatakse või teiste osapoolte osas. Antud põhimõte ja regulatsioon ei lähtu
võrdsest kohtlemisest ja on ebaproportsionaalne kohaliku omavalitsuse suhtes, kelle suhtes
rakendatakse karmimaid meetmeid sh sunniraha tähtaegadest mitte kinnipidamisel.
Me ei saa nõustuda ka ministeeriumi seisukohaga, et haldusjärelevalve funktsiooni
lisandumisega võib suureneda KOV-ides töökoormus ainult ajutiselt. Kuna tegemist on
igakordselt uue planeeringumenetlusega, mis tähendab, et igakordselt on põhjused ja asjaolud
erinevad, miks menetlusprotsess venib, siis ei teki nn väljakujunenud praktikat haldusjärelevalve
teostamisel. Selle asemel, et selgitusi koguda ja asutuste vahel kirjavahetust pidada, on
mõistlikum tegelda planeeringute menetlemisega ja reaalselt tekkinud probleemide
lahendamisega, eriti arvestades, et omavalitsustes planeeringuspetsilaste napib.
Juhime tähelepanu ka asjaolule, et MaRu loomisel rõhutatid omavalitsuste nõustamise ja
abistamise funktsiooni kui rakendamisel esimese aasta jooksul on abistavast organisatsioonist
saamas pigem karistav institutsioon. Samuti sellele, et MaRu-l puudub õigus sekkuda kohaliku
omavalitsuse tasandi planeeringuotsustesse ja sisusse ning seletuskirjas viidatud kohaliku
omavalitsuse planeerimismenetluse suunamisse.
EPÜ seisukoht - loobuda eelnõu §1 uue punkti 6 täiendusest ja välja töötada Maa- ja
Ruumiameti roll kohalike omavalitsuste nõustamiseks.
Muudatusettepaneku punkt 1.11. ettepaneku kohaselt hakataks detailplaneeringu
kehtestamise või kehtestamata jätmise kolme aasta tähtaega arvestama algatamise taotluse
esitamisest, on sisuliselt probleemne. Muudatus ei arvesta planeerimisseaduse üldist loogikat
(detailplaneering algab otsusega (PlanS § 128 lg 5), sarnane loogika on ka kõikide teiste
planeeringuliikidega) ega tegelikku menetluspraktikat. Kui kolmeaastast tähtaega hakatakse
arvestama taotluse esitamisest, võib tekkida olukord, kus juba enne algatamist kulub menetluse
aeg selliselt, et sisuliselt ei jõuta veel planeeringu koostamiseni ja menetlemiseni (näiteks
esitatakse algatamisel puudulikud dokumendid või ollakse eriarvamustel §130 lepingu sõlmimise
osas, mis tuleks sõlmida enne algatamist). See omakorda jätab vähem aega detailplaneeringu
sisulisele koostamisele, mille oluliseks osaks on ka teavitamine ja koostöö erinevate osapooltega,
ning põhjustab asjatut kiirustamist ja vähendab detailplaneeringute ja loodava ruumi kvaliteeti.
Kuigi paljud huvitatud isikud teevad enne detailplaneeringu algatamise taotluse esitamist
piisavalt eeltööd ja uuringuid, võib igasuguse algatamise taotluse järgselt tekkida olukord, kus
kohalik omavalitsus vajab edasiseks menetlemiseks ja kaalutlemiseks lisainfot (nt annab KSH
eelhinnangu alusandmete kogumise kohustuse huvitatud isikule, vajab uuringuid, mille
koostamine võib võtta aega teatud objektidel isegi aasta jms) või kulub aeg huvitatud isikuga või
taristu haldajatega kokkulepete saavutamiseks ja selgitamiseks. On võimalus, et kolmeaastane
ajaaken koos algatamisele eelneva ajaga kulub suuresti detailplaneeringu sisulisele koostamisele
eelnevatele töödele, mis aga ei taga ajaraamis kiiremini edasi liikumist ja püsimist. Ka
planeerimisseaduse eelnõuga, millele see täiendusettepanek esitatakse, nähakse muuhulgas
ette, et olulise ruumilise mõjuga ehitisi hakatakse edaspidi koostama detailplaneeringu alusel,
mille taotluse juurde peab kuuluma ruumianalüüs, mis tõendab ehitise sobivust kavandatavasse
olukorda. Arvestades, et selle analüüsi sisu on reguleerimata, võib juba selle analüüsi
täpsustamine võtta aega kuid, kui omavalitsus suhtub sellesse sisuliselt ja esitab huvitatud isikule
küsimusi (mis on igati põhjendatud praktika). Kolm aastat algatamise taotluse esitamisest
arvestatuna võib olla ka ebapiisav, kui detailplaneeringu raames on vajalik koostada KSH
eelhinnang ja/või KSH tervikuna.
Esitatud ettepanek seab ajalise surve kõigile planeerimismenetluse osapooltele, mis tänases
pädevate planeerijate puuduses (eelkõige kohalikes omavalitsustes) ei ole realistlik.
Planeerimismenetluse kunstlik lühendamine ohustab tasakaalustatud ja kvaliteetse ruumi
põhimõtetele vastava planeeringulahenduse kujunemist, sest ajaline surve sunnib tegema
poolikuid otsuseid või loobutakse olulistest uuringutest. Tähtaja nimel kiirustamine on
ühiskonnale kokkuvõttes kallim, kui tasakaalukas ja mõistlik lähenemine lähtuvalt püstitatud
ülesandest mida on vajalik lahendada.
Täiendavalt tekib küsimus, millised on selle kohustuse täitmata jätmise õiguslikud tagajärjed. Kas
see annab nt Maa- ja Ruumiametile võimaluse rakendada ettekirjutust ja sunniraha või annab
see näiteks huvitatud isikule õiguse nõuda seaduses ette nähtud tähtaegset planeeringu
kehtestamist halduskohtus? Mõlemad tagajärjed ei vii meid siiski soovitud tulemuseni ehk
kehtestatud planeeringulahenduseni, mis on kõigi osapooltega läbi räägitud, kokku lepitud ning
tagab tasakaalustatud ja kvaliteetse elukeskkonna.
Juhime ka tähelepanu asjaolule, et kehtivas seaduses on algatamise kohustus juba piisavalt
rangelt reguleeritud, kus PlanS §128 lg4 on kohustus algatada detailplaneering 30 päeva jooksul
algatamise taotluse saamisest arvates, kusjuures mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala
suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu või planeeringu koostamise tellimise
kulude kandmiseks sõlmitava lepingu eelduseks olevate asjaolude selgitamisest või kaasatavate
ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel, võib nimetatud tähtaega pikendada 90
päevani. Seetõttu väidame, et esitatud muudatusettepanekuga täiendava nõude sisseviimine on
liigselt piirav ning ei arvesta reaalset menetluspraktikat.
Muudatusettepaneku kohaselt ei ole võimalik ka mõjuvatel põhjustel arvestada lisaajaga, mis
suuremate ruumimuutuste korral (näiteks oluline keskkonnamõju) on hädavajalik.
EPÜ seisukoht- loobuda esitatud ettepanekust ning jätta kehtima planeerimisseaduse tänane
loogika ja sõnastus, mille kohaselt planeering algab detailplaneeringu algatamise otsusest.
Muudatusettepaneku punkt 1.12. - seadust täiendatakse paragrahvidega §-dega § 1391-§ 1395,
tuues sisse täiesti uue mõistena ja planeeringu liigina detailplaneeringut muutva
detailplaneeringu.
Ühing ei nõustu praegusel kujul esitatud regulatsiooniga, millega soovitakse võimaldada
koostada detailplaneeringut muutvat detailplaneeringut lähtudes üldplaneeringu
regulatsioonidest. Esitatud ettepanek on vastuolus planeerimissüsteemi põhimõtetega tervikuna
(PlanS 2.peatükk).
Planeerimisseadus sätestab täna mitmeid võimalusi detailplaneeringute “muutmiseks”, kuigi
seda mõistet seadus üheselt ei kasuta:
• Uue detailplaneeringu koostamine kas samale või väiksemale/suuremale maa-alale. Kui
osapooled teevad koostööd ja täidavad oma planeerimismenetluse rolle adekvaatselt, võib ka
uue detailplaneeringu kehtestamiseni jõuda aastaga.
• Detailplaneeringu täpsustamine projekteerimistingimustega (EhS § 27). See võimaldab
kehtivat planeeringut täpsustada seaduses ettenähtud alustel ning oluliselt kiiremini kui 1 aasta
jooksul. EhS muutmiseks ja peatüki täiendamiseks, et laiendada projekteerimistingimustega
detailplaneeringute täpsustamise võimalusi on juba ka esitatud.
• Detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (PlanS § 140). Kui näiteks planeeringu
terviklahendus sellest ei muutu ja on ka edaspidi elluviidav, võib osalise kehtetuks tunnistamise
ning projekteerimistingimuste andmisega avalikus menetluses saavutada samuti soovitud
eesmärgi.
Seega on täna seaduses piisavalt võimalusi detailplaneeringu muutmiseks, mis ei tähenda 10
aastat kestvat planeerimismenetlust. Planeering on ühiskondlik kokkulepe, mis on saavutatud
kõiki osapooli arvestavalt ja kaaludes ning on alusetu eeldada, et selle kokkuleppe muutmine
peab käima väga kiiresti. Muudatuste ja täpsustuste sisseviimiseks, mis seda kokkulepet
olemuslikult ei muuda, on täna seaduses piisavad võimalused olemas. Küsimus on tihti nende
rakendamise praktikas ning soovis neid rakendada.
Kavandatav regulatsioon on vastuolus kehtiva PlanS § 9 lg 2, mille kohaselt on igaühel õigus
osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta kuna
kavandatava regulatsiooniga kitsendatakse isikute osaluse võimalust. Samuti PlanS § 9 lg 1, mis
sätestab, et planeerimismenetlus on avalik ning planeerimisalase tegevuse korraldaja peab
avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning
korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid
ja avalikke arutelusid.
Kui on selgunud kui paljude detailplaneeringute puhul on vajadus kavandatavat regulatsiooni
rakendada ja mis ulatuses, siis on võimalik antud teema sisulise väljatöötamisega edasi minna.
Hetkel puudub paragrahvist isegi planeeringu eesmärk ehk mis tingib sellise planeeringuliigi
vajaduse ja mida sellega planeerimissüsteemis soovitakse saavutada. § 1391 lg 1 punktides 2 ja
3 viidatakse olulistele asjaoludele, mis tingib detailplaneeringu muutmise vajaduse. Juhul kui
tegemist on juba oluliste muutmist vajavate aspektidega, tuleb kaaluda eelkõige uue
detailplaneeringu koostamise vajadust. Septembris toimunud töötubades põhjendati uue
regulatsiooni sissetoomist pigem nn parandustena juhul kui detailplaneeringuga on mingid
aspektid näiteks üle reguleeritud või kui mõnda ehitustingimust on vaja kehtestada kogu
planeeringuala ulatuses, mida ei ole võimalik teha läbi projekteerimistingimuste.
§ 1391 lg 2 on sätestatud asjaolud, mis juhtudel detailplaneeringut võiks muuta. Esitatud
punktides on viidatud ka vastavusele üldplaneeringuga, mis on ebavajalik ja kohatu, sest kui
detailplaneeringu muudatus ei vasta üldplaneeringule on üldse tegemist üldplaneeringut
muutvad detailplaneeringuga, mille kohta on olemas eraldi regulatsioon (PlanS § 142).
Lõikes esitatud loend annab praktikas võimaluse muuta detailplaneeringu põhilahendust ja
terviklahendust ning on põhjendamatult ulatuslik. Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu
rakendamine peaks olema selgelt põhjendatud pigem erandlik kui saama reegliks.
Eelnevast johtuvalt on vaja lisada ka § 1392, mis juhtudel on võimalik planeeringu algatamisest
keelduda.
Peamised probleemid detailplaneeringu muutmise regulatsiooni rakendamisel esitatud kujul
oleks planeeringu osapooltel õigusselguse puudumine; võimaldab teha ulatuslikke muudatusi,
millega ei peeta kinni ühiskondlikust kokkuleppest; rakendamisel ei ole planeeringu muutmisega
võimalik tagada kvaliteetset ruumi terviklahendust, eriti olukorras kus võimaldatakse muuta
ehitusõigust tasakaalustamata kõiki ruumi aspekte mida on vajalik terviklahenduse toimimiseks.
Oht on ka luua antud regulatsiooniga eeldus, et üldplaneeringutega tuleb hakata määrama
näiteks liikluskorralduse põhimõtteid või ehitiste teenindamiseks vajalike ehitiste arvu
detailplaneeringu täpsusastmes, mis on muudab üldplaneeringutele vajalikku üldistustaset
liigselt detailidele orienteerituks ja eemaldub üldplaneeringu koostamise olemusest ja
eesmärgist.
EPÜ seisukoht:
- Ettepanek 1. Loobuda § 1391-§ 1395 regulatsioonist ning jätta kehtima
planeerimisseaduse tänane loogika, mille kohaselt planeeringut on võimalik sisuliselt
muuta juba seadusandluses sätestatud viisidel. Samas laiendada detailplaneeringut
täpsustavate projekteerimistingimuste võimalusi ning vajadusel lahendada seal ka
maakorralduslikke küsimusi või teha maakorralduslikke toiminguid maakorraldusseaduse
alusel.
Juba käesolevava seaduse eelnõu paragrahvi 125 lõikega 5 on antud võimalus kohaliku
omavalitsuse üksusel lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral
detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel
olemasoleva hoonestuse vahele või selle vahetusse lähedusse jäävale hoonestatud või
hoonestamata kinnisasjale hoone ja seda teenindavad ehitised, kui üldplaneeringus on
määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused ning ehitise püstitamine või
laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.
Käesoleval ajal on laialdane praktika koostada planeeringuid olukordades, kus oleks
põhjendatud ehitusõiguse anda projekteerimistingimustega, millele viiakse läbi avatud
menetlus (näiteks maaparandussüsteemide asukoha nendest tekkivate kitsenduste
määramine, elamute rajamiseks väljakujunenud elamupiirkondades, tootmishoonete
rajamiseks väljakujunenud tootmispiirkondades, hoonete funktsiooni muutmiseks kui ei
muutu hoone maht jms). Planeerimismenetluse lihtsustamiseks ja menetlustähtaegade
menetluseks tuleks eelkõige üle vaadata planeerimisseaduses üldplaneeringu ja
detailplaneeringu üleseanded tervikuna, vähendada tuleks planeerimiskohustust
kohtades kus planeerimismenetlusega ei looda lisandväärtust.
- Ettepanek 2. Juhul kui ministeerium näeb siiski vajadust sellise regulatsiooni
sissetoomiseks (vajadust selgelt põhjendades ja välja tuues ka statistika mis aspektides ja
kui paljusid planeeringuid oleks nende hinnangul vaja muuta) võib kaaluda uue
planeeringuliigi lisamist planeerimissüsteemi. Sellisel juhul tuleb esmalt määrata
planeeringu eesmärk, seejärel ulatus (kuna me oleme viidanud, et juba praegu on
õigusruumis detailplaneeringu täpsustamine projekteerimistingimustega). Samuti
täpsustada, mis juhtudel on võimalik omavalitsusel planeeringu algatamisest keelduda.
Kuna planeering on ruumi kasutamise kokkulepe ühiskonnas, siis tuleb tagada ka
avalikkuse kaasamise mehhanism planeeringu koostamisel ja tagada, et terviklahenduste
muutmine ei oleks antud regulatsiooniga võimalik.
EPÜ teeb ettepaneku sõnastuse muutmiseks järgnevalt:
§ 1391. Detailplaneeringu muutmine
(1) Detailplaneeringut võib muuta, koostades planeeringuala või selle osa hõlmava detailplaneeringu,
lähtudes käesoleva seaduse §-des 3–12, 124, 130–131 ja 1391–1395 ettenähtud nõuetest ja planeerimise
põhimõtetest, kui:
1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta;
2) detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on toimunud oluline
muudatus planeeringualal või selle mõjualal, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult
ellu viia, või
3) detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid, üldplaneering või kehtestatud
planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist;
4) säilib detailplaneeringu terviklahendus;
5) arvestab keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi;
6) vastab üldplaneeringule.
(2) Detailplaneeringut võib muuta asjakohasel juhul järgmiste asjaolude osas:
1) planeeringuala krundijaotus;
2) hoonestusala, kuid mitte rohkem kui 33 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest;
3) krundi kasutamise sihtotstarve ja osakaal;
4) maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajalike ehitiste arv;
5) ehitiste ehitisealune pind, kuid mitte rohkem, kui 33 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest;
6) kõrgus, kuid mitte rohkem kui 33 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest ja vajaduse korral sügavus;
7) arhitektuurilised, ehituslikud või kujunduslikud tingimused;
8) liikluskorraldus;
9) haljastus ja heakorrastus;
10) maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine
11) servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise
vajaduse märkimine või muutmine;
12) arhitektuurivõistluse nõudega alade määramine
13) eraõigusliku isiku kinnisasjal asuva olemasoleva või kavandatava puhkeala avalikult kasutatavaks
alaks määramise vajaduse märkimine või muutmine;
(3) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus
§ 1392. Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine
(1) Detailplaneeringut muutev detailplaneering algatatakse või jäetakse algatamata 60 päeva jooksul
selle algatamise taotluse saamisest arvates.
(2) Detailplaneeringut muutvat detailplaneeringut ei algatata käesoleva seaduse § 128 lõikes 2
sätestatud alustel, kui
1) planeeringulahendus on vastuolus keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustega või tegemist
on muu olulise keskkonnamõjuga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi § 6 mõistes
või
2) juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus peab taotluse või muude asjaolude põhjal vajalikuks luua
planeeringualale uus terviklahendus. Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 140 lõiget 7 ja
kohaliku omavalitsuse üksus otsustab detailplaneeringu algatamise või mittealgatamise käesoleva
seaduse § 128 kohaselt
3) juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus peab taotluse või muude asjaolude põhjal vajalikuks jätta
kehtiv detailplaneering muutmata kujul kehtima.
§ 1393. Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise lõpetamine
(1) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise võib lõpetada käesoleva seaduse § 129 lõikes
1 sätestatud alustel. Koostamise lõpetamisest ja selle põhjustest teavitatakse, lähtudes käesoleva seaduse
§ 128 lõigetes 6 ja 8 detailplaneeringu algatamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest.
(2) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine lõpetatakse, kui planeerimismenetluse
käigus ilmnevad käesoleva seaduse § 1392 lõikes 2 nimetatud asjaolud.
(3) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine lõpetatakse, kui planeerimismenetluse
käigus ilmnevad terviklahenduse muutmise asjaolud, vastuolu KSH-ga või kohalik omavalitsus näeb
vastuolu muude kohaliku omavalitsuse arengueesmärkidega.
(4) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise korraldaja võib käesolevas paragrahvis
nimetatud koostamise lõpetamise aluste ilmnemisel algatada huvitatud isiku taotluse alusel
detailplaneeringu 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Algatamisel võetakse arvesse
detailplaneeringut muutva detailplaneeringu menetluse andmeid ja toiminguid
§ 1394. Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks
(1) Detailplaneeringut muutev detailplaneering esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 127
lõikes 1 nimetatud asutustele ja teavitatakse § 127 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest
avaldada detailplaneeringu kohta arvamust.
(2) Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates
kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi
selle kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.
(3) Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga, loetakse detailplaneering
kooskõlastatuks.
(4) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise korraldaja esitab käesoleva paragrahvi lõike
1 alusel arvamuse avaldanud isikutele ja asutustele oma seisukoha arvamuse kohta 30 päeva jooksul
arvamuse saamisest arvates. Seisukoha võib esitada koondvastusena.
1395 Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu avalik väljapanek, avaliku väljapaneku tulemuste
avalik arutelu ja tulemustega arvestamine
Detailplaneeringu muutmiseks viiakse läbi avalik väljapanek vastavalt § 135 ja avalik arutelu vastavalt
§136 juhul, kui avaliku väljapaneku kestel esitati kirjalikke arvamusi. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu
tulemuste alusel tehakse detailplaneeringus vajalikud muudatused. Kui avaliku väljapaneku ja avaliku
arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad detailplaneeringu terviklahendust, menetlus
lõpetatakse.
§ 1396. Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamine
(1) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus hiljemalt ühe
aasta möödumisel planeeringu algatamise taotluse esitamisest arvates.
(2) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamise teade avaldatakse 30 päeva jooksul
kehtestamisest arvates planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või
linnaosadega linnade puhul linnaosalehes. Kui teate avaldamine ei ole valla- või linnalehe
ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade valla- või linnalehes esimesel
võimalusel. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub, avaldatakse teade 30 päeva
jooksul planeeringu kehtestamisest arvates lehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla
või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Planeeringu kehtestamise teade avaldatakse 14 päeva
jooksul planeeringu kehtestamisest arvates ka selle koostamise korraldaja veebilehel.
(3) Teate detailplaneeringu kehtestamise kohta saadab planeeringu koostamise korraldaja maakatastri
pidajale 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates.
(4) Planeeringu koostamise korraldaja esitab kehtestatud ja muudetava planeeringu kohta käesoleva
seaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul planeeringu
kehtestamisest arvates.“.
Veelkord tooksime ka välja, et nii käesoleva seaduse eelnõu kui ka kavandatavate täiendavate seadusmuudatuste osas ei ole hinnatud mõju kohalike omavalitsuste halduskoormusele, arvestades olukorda, et valdavas osas omavalitsustes tegeleb planeerimistegevusega üks spetsialist või spetsialist, kellel on kohustuseks tegeleda samal ajal ka teiste KOV ülesannete täitmisega. Seega teeme ettepaneku enne seadusmuudatuse kooskõlastamist majanduskomisjoni poolt eelnõu koostajal läbi viia mõjude hinnang. Lugupidamisega, Kaie Enno /allkirjastatud digitaalselt/ Eesti Planeerijate Ühingu Juhatuse esimees