Kiri

Re_ DP muutmise instrumendi arutelu märkmed.msg

From: Kaie Enno <[email protected]>
Sent: Mon, 01 Dec 2025 23:05:14 +0000
To: Moonika Schmidt - MKM <[email protected]>
Cc: "Planeerijad.ee" <[email protected]>; Ivan Sergejev - MKM <[email protected]>; Kaie Enno <[email protected]>
Subject: Re: DP muutmise instrumendi arutelu märkmed

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere,

Vabandan, et kell on juba jõudnud uude päeva, kuid saadan EPÜ poolsed seisukohad planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (683SE) eelnõu MKM poolt esitatud muudatusettepanekutele.

Oleme valmis selgitusteks ja aruteluks!

Heade soovidega,

Kaie Enno

juhatuse esimees EPÜ

Kontakt Moonika Schmidt - MKM (<[email protected]>) kirjutas kuupäeval T, 25. november 2025 kell 10:31:

Tere

Täname teid 19.11 toimunud konstruktiivse arutelu eest. Saadan teile arutelu märkmed (lisatud kirjale). Kui teil on täiendusi, saatke need palun vastusena sellele kirjale.

Vastavalt kokkulepitule, palume teie ettepanekuid/täiendusi DP muutmise instrumendi täpsustamiseks hiljemalt 1.12.

Heade soovidega

Moonika Schmidt
planeeringute tõhustamise projektijuht
Maa- ja ruumipoliitika osakond
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
+372 51936022 [email protected]
www.mkm.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn

PlanS_EPÜ_seisukohad_683SE_muudatusMKM_01.12.2025 (2).asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KAIE ENNO PNOEE-46808140211 2025-12-01 23:03:22

PlanS_EPÜ_seisukohad_683SE_muudatusMKM_01.12.2025.pdf

Hr Ivan Sergejev Planeeringute asekantsler 01.12.2025 [email protected] cc [email protected] Seisukohad planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (683SE) eelnõu Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt esitatud muudatusettepanekutele

Lugupeetud hr.Sergejev

Riigikogu majanduskomisjonis on menetluses planeerimisseaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse (683SE) eelnõu, millele on Eesti Planeerijate Ühing (edaspidi ka Ühing) eelnevalt oma ettepanekud ka edastanud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on esitanud 12.11.2025 arvamuse planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 683 SE kohta, mis sisaldab ministeeriumi poolseid muudatusettepanekud planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta.

Käesolevaga esitab Eesti Planeerijate Ühing arvamuse ministeeriumi poolt esitatud seaduse eelnõu muudatusettepanekutele.

Muudatusettepaneku punkt 1.3. - seadus täiendatakse §-ga 71, kus sätestatakse

haldusjärelevalve tegija roll ja õigused. Ministeerium viitab seletuskirjas Vabariigi Valitsuse

seaduse §-le 751, mille kohaselt on:

(1) Haldusjärelevalve on ühe haldusorgani kontroll teise haldusorgani üle.

(2) Haldusjärelevalvet riigi haldusorgani üle teostatakse juhul, kui see ei ole järelevalve teostaja

alluvuses.

(3) Haldusjärelevalve riigi haldusorgani üle hõlmab järelevalvatava tegevuse õiguspärasuse ning

seaduses sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist. Haldusjärelevalve teostajal on

järelevalvatava kontrollimisel õigus teha puuduse kõrvaldamiseks ettekirjutusi.

(4) Haldusjärelevalve teise haldusekandja üle hõlmab haldusülesannete täitmise õiguspärasuse

ja seaduses sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist. Haldusjärelevalve teostajal on teise

haldusekandja kontrollimisel õigus teha ettekirjutusi, mille täitmata jätmise korral on

asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 9600

eurot.

Praktikas pikeneb planeeringuprotsess sageli nii kooskõlastatavate ametkondade rohkuse kui

nende poolt tähtaegadest mitte kinnipidamise tõttu. Mõned näited praktikast:

- Omavalitsus saatis planeeringu arvamuse avaldamiseks/kooskõlastamiseks Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile 25.11.2024 (tagasisidet oodati 05.01.2025). 03.01.2025 saadi

Maa- ja Ruumiametilt tähtaja pikendamise taotluse kuni 05.02.2025. 05.02.2025 saadi uus kiri

tähtaja pikendamise kohta kuni 28.02.2025 põhjendusega, et uue ametiasutuse tööle saamisega

on tekkinud mõningaid probleeme, mis on mõjutanud ka kirjade väljasaatmist. Sama planeering

saadeti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 17.01.2025, et saada arvamus

reformimata ja riigimaade kohta. Veebruari lõpuks ei oldud ministeeriumit mingit tagasisidet.

- Planeeringuga ehituskeeluvööndi vähendamise taotlused seisavad mitmeid kuid

Keskkonnaametis

o näide 1- menetlusse esitati taotlus 21.09.17 ja otsus saadi 03.07.2018 aastal (ca10 kuud)

o näide 2- menetlusse esitati taotlus 26.08.2024, otsus saadi 19.02.2025 aastal (ca6 kuud).

- Päästeametile saadeti detailplaneering kooskõlastamiseks 25.09.2024 ja kuna vastust ei

tulnud, siis võttis omavalitsus detailplaneeringu vastu 12.11.2024. Päästeamet saatis

kooskõlastamisest keeldumise kirja 26.11.2024. Omavalitsus muutis puudutava osa ära

(planeeringu põhilahendus jäi samaks) ja see saadeti Päästeametile uuesti 17.12.24. Planeering

kehtestati kuna Päästeametilt vastust ei tulnud 25. veebruaril 2025. Kooskõlastamisest keelduv

kiri tuli uuesti Päästeametilt 03. märtsil 2025.

Eelnõu seletuskirjas viidatakse asjaolule, et sunniraha rakendatakse eelkõige kohaliku

omavalitsuse osas, kuid jääb selgusetuks, millised on meetmed planeeringute kooskõlastavate

institutsioonide osas kui PlanS sätestatud tähtaegadest kinni ei peeta või kui vastamise tähtaega

süstemaatiliselt pikendatakse või teiste osapoolte osas. Antud põhimõte ja regulatsioon ei lähtu

võrdsest kohtlemisest ja on ebaproportsionaalne kohaliku omavalitsuse suhtes, kelle suhtes

rakendatakse karmimaid meetmeid sh sunniraha tähtaegadest mitte kinnipidamisel.

Me ei saa nõustuda ka ministeeriumi seisukohaga, et haldusjärelevalve funktsiooni

lisandumisega võib suureneda KOV-ides töökoormus ainult ajutiselt. Kuna tegemist on

igakordselt uue planeeringumenetlusega, mis tähendab, et igakordselt on põhjused ja asjaolud

erinevad, miks menetlusprotsess venib, siis ei teki nn väljakujunenud praktikat haldusjärelevalve

teostamisel. Selle asemel, et selgitusi koguda ja asutuste vahel kirjavahetust pidada, on

mõistlikum tegelda planeeringute menetlemisega ja reaalselt tekkinud probleemide

lahendamisega, eriti arvestades, et omavalitsustes planeeringuspetsilaste napib.

Juhime tähelepanu ka asjaolule, et MaRu loomisel rõhutatid omavalitsuste nõustamise ja

abistamise funktsiooni kui rakendamisel esimese aasta jooksul on abistavast organisatsioonist

saamas pigem karistav institutsioon. Samuti sellele, et MaRu-l puudub õigus sekkuda kohaliku

omavalitsuse tasandi planeeringuotsustesse ja sisusse ning seletuskirjas viidatud kohaliku

omavalitsuse planeerimismenetluse suunamisse.

EPÜ seisukoht - loobuda eelnõu §1 uue punkti 6 täiendusest ja välja töötada Maa- ja

Ruumiameti roll kohalike omavalitsuste nõustamiseks.

Muudatusettepaneku punkt 1.11. ettepaneku kohaselt hakataks detailplaneeringu

kehtestamise või kehtestamata jätmise kolme aasta tähtaega arvestama algatamise taotluse

esitamisest, on sisuliselt probleemne. Muudatus ei arvesta planeerimisseaduse üldist loogikat

(detailplaneering algab otsusega (PlanS § 128 lg 5), sarnane loogika on ka kõikide teiste

planeeringuliikidega) ega tegelikku menetluspraktikat. Kui kolmeaastast tähtaega hakatakse

arvestama taotluse esitamisest, võib tekkida olukord, kus juba enne algatamist kulub menetluse

aeg selliselt, et sisuliselt ei jõuta veel planeeringu koostamiseni ja menetlemiseni (näiteks

esitatakse algatamisel puudulikud dokumendid või ollakse eriarvamustel §130 lepingu sõlmimise

osas, mis tuleks sõlmida enne algatamist). See omakorda jätab vähem aega detailplaneeringu

sisulisele koostamisele, mille oluliseks osaks on ka teavitamine ja koostöö erinevate osapooltega,

ning põhjustab asjatut kiirustamist ja vähendab detailplaneeringute ja loodava ruumi kvaliteeti.

Kuigi paljud huvitatud isikud teevad enne detailplaneeringu algatamise taotluse esitamist

piisavalt eeltööd ja uuringuid, võib igasuguse algatamise taotluse järgselt tekkida olukord, kus

kohalik omavalitsus vajab edasiseks menetlemiseks ja kaalutlemiseks lisainfot (nt annab KSH

eelhinnangu alusandmete kogumise kohustuse huvitatud isikule, vajab uuringuid, mille

koostamine võib võtta aega teatud objektidel isegi aasta jms) või kulub aeg huvitatud isikuga või

taristu haldajatega kokkulepete saavutamiseks ja selgitamiseks. On võimalus, et kolmeaastane

ajaaken koos algatamisele eelneva ajaga kulub suuresti detailplaneeringu sisulisele koostamisele

eelnevatele töödele, mis aga ei taga ajaraamis kiiremini edasi liikumist ja püsimist. Ka

planeerimisseaduse eelnõuga, millele see täiendusettepanek esitatakse, nähakse muuhulgas

ette, et olulise ruumilise mõjuga ehitisi hakatakse edaspidi koostama detailplaneeringu alusel,

mille taotluse juurde peab kuuluma ruumianalüüs, mis tõendab ehitise sobivust kavandatavasse

olukorda. Arvestades, et selle analüüsi sisu on reguleerimata, võib juba selle analüüsi

täpsustamine võtta aega kuid, kui omavalitsus suhtub sellesse sisuliselt ja esitab huvitatud isikule

küsimusi (mis on igati põhjendatud praktika). Kolm aastat algatamise taotluse esitamisest

arvestatuna võib olla ka ebapiisav, kui detailplaneeringu raames on vajalik koostada KSH

eelhinnang ja/või KSH tervikuna.

Esitatud ettepanek seab ajalise surve kõigile planeerimismenetluse osapooltele, mis tänases

pädevate planeerijate puuduses (eelkõige kohalikes omavalitsustes) ei ole realistlik.

Planeerimismenetluse kunstlik lühendamine ohustab tasakaalustatud ja kvaliteetse ruumi

põhimõtetele vastava planeeringulahenduse kujunemist, sest ajaline surve sunnib tegema

poolikuid otsuseid või loobutakse olulistest uuringutest. Tähtaja nimel kiirustamine on

ühiskonnale kokkuvõttes kallim, kui tasakaalukas ja mõistlik lähenemine lähtuvalt püstitatud

ülesandest mida on vajalik lahendada.

Täiendavalt tekib küsimus, millised on selle kohustuse täitmata jätmise õiguslikud tagajärjed. Kas

see annab nt Maa- ja Ruumiametile võimaluse rakendada ettekirjutust ja sunniraha või annab

see näiteks huvitatud isikule õiguse nõuda seaduses ette nähtud tähtaegset planeeringu

kehtestamist halduskohtus? Mõlemad tagajärjed ei vii meid siiski soovitud tulemuseni ehk

kehtestatud planeeringulahenduseni, mis on kõigi osapooltega läbi räägitud, kokku lepitud ning

tagab tasakaalustatud ja kvaliteetse elukeskkonna.

Juhime ka tähelepanu asjaolule, et kehtivas seaduses on algatamise kohustus juba piisavalt

rangelt reguleeritud, kus PlanS §128 lg4 on kohustus algatada detailplaneering 30 päeva jooksul

algatamise taotluse saamisest arvates, kusjuures mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala

suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu või planeeringu koostamise tellimise

kulude kandmiseks sõlmitava lepingu eelduseks olevate asjaolude selgitamisest või kaasatavate

ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel, võib nimetatud tähtaega pikendada 90

päevani. Seetõttu väidame, et esitatud muudatusettepanekuga täiendava nõude sisseviimine on

liigselt piirav ning ei arvesta reaalset menetluspraktikat.

Muudatusettepaneku kohaselt ei ole võimalik ka mõjuvatel põhjustel arvestada lisaajaga, mis

suuremate ruumimuutuste korral (näiteks oluline keskkonnamõju) on hädavajalik.

EPÜ seisukoht- loobuda esitatud ettepanekust ning jätta kehtima planeerimisseaduse tänane

loogika ja sõnastus, mille kohaselt planeering algab detailplaneeringu algatamise otsusest.

Muudatusettepaneku punkt 1.12. - seadust täiendatakse paragrahvidega §-dega § 1391-§ 1395,

tuues sisse täiesti uue mõistena ja planeeringu liigina detailplaneeringut muutva

detailplaneeringu.

Ühing ei nõustu praegusel kujul esitatud regulatsiooniga, millega soovitakse võimaldada

koostada detailplaneeringut muutvat detailplaneeringut lähtudes üldplaneeringu

regulatsioonidest. Esitatud ettepanek on vastuolus planeerimissüsteemi põhimõtetega tervikuna

(PlanS 2.peatükk).

Planeerimisseadus sätestab täna mitmeid võimalusi detailplaneeringute “muutmiseks”, kuigi

seda mõistet seadus üheselt ei kasuta:

• Uue detailplaneeringu koostamine kas samale või väiksemale/suuremale maa-alale. Kui

osapooled teevad koostööd ja täidavad oma planeerimismenetluse rolle adekvaatselt, võib ka

uue detailplaneeringu kehtestamiseni jõuda aastaga.

• Detailplaneeringu täpsustamine projekteerimistingimustega (EhS § 27). See võimaldab

kehtivat planeeringut täpsustada seaduses ettenähtud alustel ning oluliselt kiiremini kui 1 aasta

jooksul. EhS muutmiseks ja peatüki täiendamiseks, et laiendada projekteerimistingimustega

detailplaneeringute täpsustamise võimalusi on juba ka esitatud.

• Detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (PlanS § 140). Kui näiteks planeeringu

terviklahendus sellest ei muutu ja on ka edaspidi elluviidav, võib osalise kehtetuks tunnistamise

ning projekteerimistingimuste andmisega avalikus menetluses saavutada samuti soovitud

eesmärgi.

Seega on täna seaduses piisavalt võimalusi detailplaneeringu muutmiseks, mis ei tähenda 10

aastat kestvat planeerimismenetlust. Planeering on ühiskondlik kokkulepe, mis on saavutatud

kõiki osapooli arvestavalt ja kaaludes ning on alusetu eeldada, et selle kokkuleppe muutmine

peab käima väga kiiresti. Muudatuste ja täpsustuste sisseviimiseks, mis seda kokkulepet

olemuslikult ei muuda, on täna seaduses piisavad võimalused olemas. Küsimus on tihti nende

rakendamise praktikas ning soovis neid rakendada.

Kavandatav regulatsioon on vastuolus kehtiva PlanS § 9 lg 2, mille kohaselt on igaühel õigus

osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta kuna

kavandatava regulatsiooniga kitsendatakse isikute osaluse võimalust. Samuti PlanS § 9 lg 1, mis

sätestab, et planeerimismenetlus on avalik ning planeerimisalase tegevuse korraldaja peab

avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning

korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid

ja avalikke arutelusid.

Kui on selgunud kui paljude detailplaneeringute puhul on vajadus kavandatavat regulatsiooni

rakendada ja mis ulatuses, siis on võimalik antud teema sisulise väljatöötamisega edasi minna.

Hetkel puudub paragrahvist isegi planeeringu eesmärk ehk mis tingib sellise planeeringuliigi

vajaduse ja mida sellega planeerimissüsteemis soovitakse saavutada. § 1391 lg 1 punktides 2 ja

3 viidatakse olulistele asjaoludele, mis tingib detailplaneeringu muutmise vajaduse. Juhul kui

tegemist on juba oluliste muutmist vajavate aspektidega, tuleb kaaluda eelkõige uue

detailplaneeringu koostamise vajadust. Septembris toimunud töötubades põhjendati uue

regulatsiooni sissetoomist pigem nn parandustena juhul kui detailplaneeringuga on mingid

aspektid näiteks üle reguleeritud või kui mõnda ehitustingimust on vaja kehtestada kogu

planeeringuala ulatuses, mida ei ole võimalik teha läbi projekteerimistingimuste.

§ 1391 lg 2 on sätestatud asjaolud, mis juhtudel detailplaneeringut võiks muuta. Esitatud

punktides on viidatud ka vastavusele üldplaneeringuga, mis on ebavajalik ja kohatu, sest kui

detailplaneeringu muudatus ei vasta üldplaneeringule on üldse tegemist üldplaneeringut

muutvad detailplaneeringuga, mille kohta on olemas eraldi regulatsioon (PlanS § 142).

Lõikes esitatud loend annab praktikas võimaluse muuta detailplaneeringu põhilahendust ja

terviklahendust ning on põhjendamatult ulatuslik. Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu

rakendamine peaks olema selgelt põhjendatud pigem erandlik kui saama reegliks.

Eelnevast johtuvalt on vaja lisada ka § 1392, mis juhtudel on võimalik planeeringu algatamisest

keelduda.

Peamised probleemid detailplaneeringu muutmise regulatsiooni rakendamisel esitatud kujul

oleks planeeringu osapooltel õigusselguse puudumine; võimaldab teha ulatuslikke muudatusi,

millega ei peeta kinni ühiskondlikust kokkuleppest; rakendamisel ei ole planeeringu muutmisega

võimalik tagada kvaliteetset ruumi terviklahendust, eriti olukorras kus võimaldatakse muuta

ehitusõigust tasakaalustamata kõiki ruumi aspekte mida on vajalik terviklahenduse toimimiseks.

Oht on ka luua antud regulatsiooniga eeldus, et üldplaneeringutega tuleb hakata määrama

näiteks liikluskorralduse põhimõtteid või ehitiste teenindamiseks vajalike ehitiste arvu

detailplaneeringu täpsusastmes, mis on muudab üldplaneeringutele vajalikku üldistustaset

liigselt detailidele orienteerituks ja eemaldub üldplaneeringu koostamise olemusest ja

eesmärgist.

EPÜ seisukoht:

- Ettepanek 1. Loobuda § 1391-§ 1395 regulatsioonist ning jätta kehtima

planeerimisseaduse tänane loogika, mille kohaselt planeeringut on võimalik sisuliselt

muuta juba seadusandluses sätestatud viisidel. Samas laiendada detailplaneeringut

täpsustavate projekteerimistingimuste võimalusi ning vajadusel lahendada seal ka

maakorralduslikke küsimusi või teha maakorralduslikke toiminguid maakorraldusseaduse

alusel.

Juba käesolevava seaduse eelnõu paragrahvi 125 lõikega 5 on antud võimalus kohaliku

omavalitsuse üksusel lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral

detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel

olemasoleva hoonestuse vahele või selle vahetusse lähedusse jäävale hoonestatud või

hoonestamata kinnisasjale hoone ja seda teenindavad ehitised, kui üldplaneeringus on

määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused ning ehitise püstitamine või

laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.

Käesoleval ajal on laialdane praktika koostada planeeringuid olukordades, kus oleks

põhjendatud ehitusõiguse anda projekteerimistingimustega, millele viiakse läbi avatud

menetlus (näiteks maaparandussüsteemide asukoha nendest tekkivate kitsenduste

määramine, elamute rajamiseks väljakujunenud elamupiirkondades, tootmishoonete

rajamiseks väljakujunenud tootmispiirkondades, hoonete funktsiooni muutmiseks kui ei

muutu hoone maht jms). Planeerimismenetluse lihtsustamiseks ja menetlustähtaegade

menetluseks tuleks eelkõige üle vaadata planeerimisseaduses üldplaneeringu ja

detailplaneeringu üleseanded tervikuna, vähendada tuleks planeerimiskohustust

kohtades kus planeerimismenetlusega ei looda lisandväärtust.

- Ettepanek 2. Juhul kui ministeerium näeb siiski vajadust sellise regulatsiooni

sissetoomiseks (vajadust selgelt põhjendades ja välja tuues ka statistika mis aspektides ja

kui paljusid planeeringuid oleks nende hinnangul vaja muuta) võib kaaluda uue

planeeringuliigi lisamist planeerimissüsteemi. Sellisel juhul tuleb esmalt määrata

planeeringu eesmärk, seejärel ulatus (kuna me oleme viidanud, et juba praegu on

õigusruumis detailplaneeringu täpsustamine projekteerimistingimustega). Samuti

täpsustada, mis juhtudel on võimalik omavalitsusel planeeringu algatamisest keelduda.

Kuna planeering on ruumi kasutamise kokkulepe ühiskonnas, siis tuleb tagada ka

avalikkuse kaasamise mehhanism planeeringu koostamisel ja tagada, et terviklahenduste

muutmine ei oleks antud regulatsiooniga võimalik.

EPÜ teeb ettepaneku sõnastuse muutmiseks järgnevalt:

§ 1391. Detailplaneeringu muutmine

(1) Detailplaneeringut võib muuta, koostades planeeringuala või selle osa hõlmava detailplaneeringu,

lähtudes käesoleva seaduse §-des 3–12, 124, 130–131 ja 1391–1395 ettenähtud nõuetest ja planeerimise

põhimõtetest, kui:

1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta;

2) detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on toimunud oluline

muudatus planeeringualal või selle mõjualal, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult

ellu viia, või

3) detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid, üldplaneering või kehtestatud

planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist;

4) säilib detailplaneeringu terviklahendus;

5) arvestab keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi;

6) vastab üldplaneeringule.

(2) Detailplaneeringut võib muuta asjakohasel juhul järgmiste asjaolude osas:

1) planeeringuala krundijaotus;

2) hoonestusala, kuid mitte rohkem kui 33 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest;

3) krundi kasutamise sihtotstarve ja osakaal;

4) maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajalike ehitiste arv;

5) ehitiste ehitisealune pind, kuid mitte rohkem, kui 33 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest;

6) kõrgus, kuid mitte rohkem kui 33 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest ja vajaduse korral sügavus;

7) arhitektuurilised, ehituslikud või kujunduslikud tingimused;

8) liikluskorraldus;

9) haljastus ja heakorrastus;

10) maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine

11) servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise

vajaduse märkimine või muutmine;

12) arhitektuurivõistluse nõudega alade määramine

13) eraõigusliku isiku kinnisasjal asuva olemasoleva või kavandatava puhkeala avalikult kasutatavaks

alaks määramise vajaduse märkimine või muutmine;

(3) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus

§ 1392. Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine

(1) Detailplaneeringut muutev detailplaneering algatatakse või jäetakse algatamata 60 päeva jooksul

selle algatamise taotluse saamisest arvates.

(2) Detailplaneeringut muutvat detailplaneeringut ei algatata käesoleva seaduse § 128 lõikes 2

sätestatud alustel, kui

1) planeeringulahendus on vastuolus keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustega või tegemist

on muu olulise keskkonnamõjuga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi § 6 mõistes

või

2) juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus peab taotluse või muude asjaolude põhjal vajalikuks luua

planeeringualale uus terviklahendus. Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 140 lõiget 7 ja

kohaliku omavalitsuse üksus otsustab detailplaneeringu algatamise või mittealgatamise käesoleva

seaduse § 128 kohaselt

3) juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus peab taotluse või muude asjaolude põhjal vajalikuks jätta

kehtiv detailplaneering muutmata kujul kehtima.

§ 1393. Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise lõpetamine

(1) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise võib lõpetada käesoleva seaduse § 129 lõikes

1 sätestatud alustel. Koostamise lõpetamisest ja selle põhjustest teavitatakse, lähtudes käesoleva seaduse

§ 128 lõigetes 6 ja 8 detailplaneeringu algatamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest.

(2) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine lõpetatakse, kui planeerimismenetluse

käigus ilmnevad käesoleva seaduse § 1392 lõikes 2 nimetatud asjaolud.

(3) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine lõpetatakse, kui planeerimismenetluse

käigus ilmnevad terviklahenduse muutmise asjaolud, vastuolu KSH-ga või kohalik omavalitsus näeb

vastuolu muude kohaliku omavalitsuse arengueesmärkidega.

(4) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise korraldaja võib käesolevas paragrahvis

nimetatud koostamise lõpetamise aluste ilmnemisel algatada huvitatud isiku taotluse alusel

detailplaneeringu 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Algatamisel võetakse arvesse

detailplaneeringut muutva detailplaneeringu menetluse andmeid ja toiminguid

§ 1394. Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks

(1) Detailplaneeringut muutev detailplaneering esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 127

lõikes 1 nimetatud asutustele ja teavitatakse § 127 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest

avaldada detailplaneeringu kohta arvamust.

(2) Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates

kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi

selle kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.

(3) Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga, loetakse detailplaneering

kooskõlastatuks.

(4) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise korraldaja esitab käesoleva paragrahvi lõike

1 alusel arvamuse avaldanud isikutele ja asutustele oma seisukoha arvamuse kohta 30 päeva jooksul

arvamuse saamisest arvates. Seisukoha võib esitada koondvastusena.

1395 Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu avalik väljapanek, avaliku väljapaneku tulemuste

avalik arutelu ja tulemustega arvestamine

Detailplaneeringu muutmiseks viiakse läbi avalik väljapanek vastavalt § 135 ja avalik arutelu vastavalt

§136 juhul, kui avaliku väljapaneku kestel esitati kirjalikke arvamusi. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu

tulemuste alusel tehakse detailplaneeringus vajalikud muudatused. Kui avaliku väljapaneku ja avaliku

arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad detailplaneeringu terviklahendust, menetlus

lõpetatakse.

§ 1396. Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamine

(1) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus hiljemalt ühe

aasta möödumisel planeeringu algatamise taotluse esitamisest arvates.

(2) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamise teade avaldatakse 30 päeva jooksul

kehtestamisest arvates planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või

linnaosadega linnade puhul linnaosalehes. Kui teate avaldamine ei ole valla- või linnalehe

ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade valla- või linnalehes esimesel

võimalusel. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub, avaldatakse teade 30 päeva

jooksul planeeringu kehtestamisest arvates lehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla

või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Planeeringu kehtestamise teade avaldatakse 14 päeva

jooksul planeeringu kehtestamisest arvates ka selle koostamise korraldaja veebilehel.

(3) Teate detailplaneeringu kehtestamise kohta saadab planeeringu koostamise korraldaja maakatastri

pidajale 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates.

(4) Planeeringu koostamise korraldaja esitab kehtestatud ja muudetava planeeringu kohta käesoleva

seaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul planeeringu

kehtestamisest arvates.“.

Veelkord tooksime ka välja, et nii käesoleva seaduse eelnõu kui ka kavandatavate täiendavate seadusmuudatuste osas ei ole hinnatud mõju kohalike omavalitsuste halduskoormusele, arvestades olukorda, et valdavas osas omavalitsustes tegeleb planeerimistegevusega üks spetsialist või spetsialist, kellel on kohustuseks tegeleda samal ajal ka teiste KOV ülesannete täitmisega. Seega teeme ettepaneku enne seadusmuudatuse kooskõlastamist majanduskomisjoni poolt eelnõu koostajal läbi viia mõjude hinnang. Lugupidamisega, Kaie Enno /allkirjastatud digitaalselt/ Eesti Planeerijate Ühingu Juhatuse esimees

PlanS_EPÜ_seisukohad_683SE_muudatusMKM_01.12.2025.asice