Korrakaitseseaduse § 44 täiendamise seaduse eelnõu

1

EELNÕU 01.12.2025

Korrakaitseseaduse § 44 täiendamise seadus

Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Politsei võib olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks ajutise lt

keelata isiku viibimise ohvriabi seaduse tähenduses perevägivalla ohvri (edaspidi perevägivalla ohver) läheduses või temaga seotud kohas, kohustada teda perevägivalla ohvri lähedusest või temaga seotud kohast lahkuma või perevägivalla ohvrile temaga seotud kohale teatud kaugusele

lähenemisest hoiduma.“;

2) paragrahvi 44 lõikeid 3 ja 4 täiendatakse pärast tekstiosa „lõikes 1“ tekstiosaga „ja 11“; 3) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Politsei võib käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul kohaldada viibimiskee ldu perevägivalla ohvri õiguste kaitseks kuni 72 tundi.“;

4) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul on meetme protokollimine kohustuslik“.

Lauri Hussar Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2025 __________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2025

1

Korrakaitseseaduse § 44 täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri

lisa

Korrakaitseseaduse § 44 täiendamise seaduse eelnõu kooskõlastustabel

Asutus Märkused/ettepanekud Siseministeeriumi

selgitus/seisukoht

Justiits- ja Digiministeerium Siseministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile

kooskõlastamiseks korrakaitseseaduse (KorS) muutmise seaduse eelnõu.

Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega

arvestamisel.

1. Eelnõu § 1 p-ga 2 muudetakse KorS § 44 lg-t 5 ning nähakse

viibimiskeelu kestuseks ette kehtivast seadusest tuleneva 12

tunni asemel 72 tundi. Leiame, et sedavõrd oluline kestuse

pikendamine ei ole põhjendatud. Seletuskirja kohaselt on kestuse

pikendamine vajalik selleks, et tagada vägivalla ohvrile piisav

aeg oma õigusi kaitsta. Juhime tähelepanu, et mitmed kesksed ja

esmalt kasutatavad teenused (nt ohvriabi, naiste tugikeskused) on

perevägivalla ohvrile tagatud ööpäevaringselt. Kuna

perevägivalla olukordades piirab viibimiskeelu kehtestamine

enamasti teise perekonnaliikme õigust oma kodus viibida, peab

viibimiskeelu kestuse määramisel arvestama ka teise poole

õigustega, seda eriti olukorras, kus ei ole olnud piisavalt alust

süüteomenetluse alustamiseks. Teeme ettepaneku sätestada

seaduses viibimiskeelu maksimaalseks kestuseks kuni 24 tundi,

kuna ohutaseme alandamine ning kohaldamise otsustajate ringi

laiendamine võimaldavad politseil reageerida

perevägivallaohuga juhtumitele senisest kiiremini, mistõttu on

Mittearvestatud. Siseministeerium on teadlik, et 24/7

on kättesaadav ohvriabi

kriisitelefon 116 006 ja palunabi.ee

veebileht, kuid perevägivalla

juhtumites võib oht jätkuda ka

pärast politsei sekkumist. 12-

tunnine viibimiskeeld ei ole igal

juhtumil piisav, et ohver jõuaks

tagada enda turvalisuse, näiteks

leida ajutine elukoht, tugiteenused,

õigusabi. Uuringud ja praktika

näitavad, et vägivaldne partner võib

pärast politseiga kokkupuudet

muutuda veelgi agressiivsemaks.

Pikem keeld aitab vältida

„kättemaksu“ ja madalam ohu aste

2

viibimiskeelu pikendamine 12 tunnilt 24 tunnile meie hinnangul

piisav ja põhjendatud meede. Olukorras, kus keegi juba on teise

suhtes vägivalda tarvitanud, tuleb kriminaalmenetluse seadustiku

kohaselt alustada kriminaalmenetlust ning sellisel juhul kasutada

juba kriminaalmenetluslikke vahendeid (nt kahtlustatava

kinnipidamine kuni 48 tunniks või ajutine lähenemiskeeld, mida

saab kohaldada ka prokurör). Olukorras, kus esinevad kuriteo

tunnused, tuleb riigil alustada kriminaalmenetlust ja reageerida

esmajoones just kriminaalmenetluslike vahenditega, mitte

riikliku järelevalve meetmetega (vt RKHKm 3- 23-2858/48 p

17.3)

2. Eelnõuga soovitakse muuta ka viibimiskeelu kohaldamise

otsustajate ringi. Kui kehtiva õiguse kohaselt saab pikema kui 12

tunnise viibimiskeelu kehtestada üksnes prefekti või muu

korrakaitseorgani juhi loal, siis eelnõuga soovitakse otsustajate

ringi laiendada nähes ette, et prefekt võib volitada vajalikku luba

andma ka muu ametiisiku. Justiits- ja Digiministeerium ei ole

põhimõtteliselt vastu otsustajate ringi laiendamisele, kuid teeme

ettepaneku tagada politsei ja muude korrakaitseorganite võrdsus.

Kui otsustajate ringi laiendada, tuleks selline võimalus ette näha

lisaks politseile ka muude korrakaitseorganite jaoks. Samas

juhime tähelepanu, et nn teise astme otsustajate ringi loomine

peab tagama sama otsustuskvaliteedi, mida võib eeldada juhi

otsuselt. Pikema kestusega viibimiskeelu kehtestamisel peab loa

andja kaaluma põhjalikult keelu kehtestamise vajalikkust ja

kestuse proportsionaalsust, arvestades ka muude seotud isikute

õiguste ja vabadustega. Juhime ka tähelepanu eelnõuga välja

pakutud sätte sõnastuse ebaselgusele. Eelnõuga soovitakse lisada

erinorm perevägivalla ohvrite õiguste kaitseks – § 44 lõike 5

viimane lause. Erinormi puhul tuleb lähtuda just erinormis

toodust ja mitte kohaldada üldnormi. Seega peab eelnõu kohaselt

perevägivalla ohvrite õiguste kaitseks kehtestama viibimiskeelu

võib aidata ennetada uut ja veel

raskemat vägivalla juhtumit.

Antud selgitus. Eelnõu muudetud

nii, et see keskendub ainult politsei

õigustele ja kohustustele

viibimiskeeldu kohaldada

perevägivalla juhtumites. KorS-is

tehakse järgmised muudatused:

 politseil võimaldatakse

rakendada viibimiskeeldu

olulise ja kõrgendatud ohu

väljaselgitamiseks või

tõrjumiseks OAS-i

tähenduses perevägivalla

ohvri õiguste kaitseks;

 politseile antakse õigus

rakendada viibimiskeeldu

kuni 72 tundi OAS-i

tähenduses perevägivalla

ohvri õiguste kaitseks;

3

koheselt prefekt või tema volitatud ametiisik ise, seda ei saa

enam teha näiteks väljakutsele reageeriv politseiametnik (nagu

üldnorm seda lubaks). Veelgi enam – erinormi sõnastuse kohaselt

teeb otsuse prefekt või tema volitatud ametiisik ise, mitte ei tee

otsust politseiametnik prefekti loal nagu on sätestatud üldnormis

(§ 44 lg 5 esimene ja teine lause). Selline lähenemine muudab

viibimiskeelu kehtestamise menetluse pigem kohmakaks ja

aeganõudvaks, mis ei ole ilmselt eelnõu koostajate eesmärgiga

kooskõlas. Seega palume eelnõu § 1 p 2 sätte sõnastust

täpsustada tagades vajaliku selguse, milline ametnik millist

otsust teha saab. Rõhutame, et viibimiskeelu kestuse määramisel

tuleb kaaluda ka teise poole õiguste kaitset seda enam, et

perevägivalla juhtumid ei pruugi alati olla üheselt selged.

3. Eelnõuga soovitakse alandada ka viibimiskeelu kehtestamise

ohutaset. Kui kehtiv KorS § 44 lg 1 p 3 võimaldab viibimiskeelu

kehtestada kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks, siis eelnõuga

soovitakse ohu taset alandada olulise ohuga. Ohutaseme

alandamine peab olema kaalutletud otsus. Eelnõu seletuskirjas ei

ole meie hinnangul siiski piisavalt selgesti ja veenvalt

põhjendatud, miks ei ole kehtiva õigusega tagatud viibimiskeelu

kehtestamise alused piisavad. Kui ohutaseme alandamine on

vajalik ja põhjendatud, toetame lahendust, kus ohu taset

alandatakse vaid perevägivalla ohvrite õiguste kaitseks. Palume

seletuskirja täiendada veenvate selgituste ja põhjendustega

ohutaseme alandamise vajaduse kohta. Kui argumendid on

piisavad, oleme nõus ohutaseme alandamisega, kuid seda vaid

perevägivalla juhtumite korral.

4. Eelnõu puudutab kitsalt viibimiskeelu sätet, kuid seletuskirja

seitsmendas punktis mainitakse ka vajadust uue andmekogu

süsteemi järele, mille kaudu saaksid kaasatud asutused omavahel

reaalajas andmeid vahetada. Lisatud on, et tuleviku perspektiiv

on sellised tehnilised lahendused luua. Andmekogus

 perevägivalla juhtumite

korral on viibimiskeelu

protokollimine kohustuslik.

Arvestatud. Ohutaseme

alandamine on tehtud kitsamalt

perevägivalla kontekstis ning

seletuskirjas selgitatud, miks on see

selliste juhtumite puhul vajalik.

Seletuskirja on täpsustatud ning

info teadmiseks võetud.

4

isikuandmete töötlemist puudutavas osas juhime juba ennetavalt

tähelepanu, et igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist,

kasutamist ja avalikustamist käsitatakse eraelu puutumatuse

(Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 26) riivena. PS § 11 kohaselt

tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega.

See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS

§ 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes

põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes

väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab

põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused

langetama seadusandja. Riigikogu võib täidesaatvat võimu

volitada reguleerima üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste

piiranguid ning sealjuures peab seaduses sisalduv volitusnorm

olema täpne, selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega.

Isikuandmete töötlemist puudutavas osas tähendab see, et

töötlemise eesmärgid peavad olema sätestatud seaduses ning

andmekogu pidamist reguleerivas määruses (st andmekogu

põhimääruses) võib neid eesmärke üksnes seadusega antud

volituse piirides täpsustada. Eelkõige peab seaduse tasandil

määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid,

töödeldavate isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete

kategooriate täpsusega (viimast võib seaduse volitusnormi alusel

määrusega täpsustada) ning töödeldavate isikuandmete

säilitamise tähtajad. Igasugune isikuandmete töötlemine peab

vastama andmetöötluse põhimõtetele vastavalt isikuandmete

kaitse üldmääruse artiklis 5 sätestatule.

5. Seletuskirja punktis 7 on märgitud: "Samuti tuleb luua

digiprotsess, mis võimaldab rikkumise tuvastamisel määrata

sunniraha elektrooniliselt, ja andmekogu süsteem, mille kaudu

saavad kaasatud asutused omavahel reaalajas andmeid vahetada.

Tuleviku perspektiiv on sellised tehnilised lahendused luua, kuid

nende kulu võib küündida kuni miljoni euroni. Vaatamata

Teadmiseks võetud.

5

piiratud tehnilistele lahendustele on võimalik siiski juba praegu

olemasolevate lahenduste ja vahenditega vajalik töö ära

korraldada.". Kindlasti tuleb uue andmekogu loomisele eelistada

uue protsessi lisamist olemasolevasse ja kasutuses olevasse

infosüsteemi. Teise võimalusena kaaluda mõne teise asutuse

(menetlus)infosüsteemi kasutamist.

6. Seletuskirja leheküljel 18 on märgitud: "Viibimiskeelu puhul on

tegemist haldusaktiga, mida on võimalik vaidlustada. Seega

tuleb arvestada võimalike vaidlustamistega. Esialgu lahendab

neid küll PPA, kuid rahuldamata jäänud kaebuse korral

pöördutakse sageli ka kohtusse." Ei ole välja toodud, kui sageli

kohus peab neid lahendama. Mõju kohtutele on ebaselge. 2024.

aastal on 293 korda viibimiskeeldu kohaldatud – peaks ka tooma

välja, kui palju nendest on edasi kaevatud, et hinnata mõju kohtu

töökoormusele.

7. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas esitatud seletuskirja

failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega ning märkustega

eelnõu mõju kohta.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume

eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks

kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud

arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist,

et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle

vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.

Teadmiseks võetud.

Siseministeeriumil puuduvad

andmed, kui palju on viibimiskeelu

kohaldamist edasi kaevatud.

Arvestatud.

Haridus- ja

Teadusministeerium

Eelnõu § 1 punktiga 1 laiendatakse korrakaitseseaduse (KorS) § 44 lõike

1 punkti 3 muutmisega viibimiskeelu rakendamise alust, võimaldades

seda kasutada lisaks kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks

ka olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. Seletuskirjas toodud

põhjenduste kohaselt on muudatus vajalik selleks, et viibimiskeeld oleks

tõhus meede perevägivalla eskaleerumise ärahoidmiseks, mistõttu peaks

Arvestatud.

6

seda saama kohaldada ka juhtudel, kus esineb selge oht ohvri tervisele,

isegi kui vahetu oht elule puudub.

Eelnõu sõnastusest ei ole aga selgelt aru saada, et muudatus on

rakendatav üksnes perevägivalla eskaleerumise ärahoidmiseks.

Seletuskirja leheküljel 1 on märgitud, et kuigi seaduseelnõuga

muudetakse viibimiskeelu regulatsiooni laiemalt, on muudatuste

peamine ajend perevägivalla juhtumite praktiline käsitlemine. Lisaks on

märgitud, et „samuti saab kehtestada viibimiskeelu suurema rahvahulga

kogunemise puhul, kui on alust arvata, et seal võib tekkida

märkimisväärne avaliku korra rikkumine, kuigi tegemist ei pruugi veel

olla kõrgendatud ohuga“. Seletuskirjas on keskendutud siiski

perevägivallaga seotud olukordadele ning probleemi lahendamise

soovile, tuues just selle valdkonnaga seonduvaid selgitusi ja näiteid.

Leiame, et seletuskirjas toodud eesmärgi ja selgituste valguses ei ole

eelnõu § 1 punkti 1 sõnastus üheselt arusaadav. Kui seadusemuudatus ei

ole täpselt sätestatud, siis ei vasta see seaduslikkuse põhimõttele. Teeme

ettepaneku sõnastada säte viisil, et oleks üheselt arusaadav, et see on

kohaldatav üksnes perevägivalla eskaleerumise ärahoidmiseks.

Kliimaministeerium Kliimaministeerium kooskõlastab korrakaitseseaduse muutmise seaduse

järgmise märkusega.

Kirjutate seletuskirjas (lk 16): „Statistika järgi kohaldas PPA

viibimiskeeldu 2022. aastal 180 korda, 2023. aastal 181 korda ja 2024.

aastal 293 korda. Need juhtumid ei ole seotud perevägivallaga, vaid

viibimiskeelu rakendamise eesmärk on olnud taastada avalik kord,

tagada ohutus ja säilitada tõendid sündmuskohal. Tüüpolukorrad on

näiteks massikaklused või muud konfliktid, kus on ohustatud

sündmuskohal tegutsevate politseiametnike, kiirabitöötajate või teiste

osaliste turvalisus. Sellisel juhul võib viibimiskeeld olla suunatud mitte

üksikutele isikutele, vaid laiemale hulgale inimestele või kindlale

geograafilisele alale, millele ligipääsu piiratakse.“

Palume seletuskirja täiendada selgitusega, et geograafilise alana ei

käsitleta geograafilist ala lennundusseaduse § 41 lõike 1 tähenduses.

Arvestatud. Seletuskirja

täiendatud.

7

Peame oluliseks, et üheselt mõistetavalt oleks selge, et KorSi

viibimiskeelu erimeedet ei saa kasutada geograafilistes alades

(lennundusõiguse mõistes) õhuruumi kasutamise piiramiseks. KorSi

viibimiskeelu alusel ei saa avaliku korra tagamise eesmärgil õhuruumis

piiranguid seada. Õhuruumis käitamise piiramine saab toimuda vaid

lennundusseaduse alusel ning selles sätestatud tingimustel ja korras.

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastab

korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu järgmise märkusega.

Eelnõuga kavandatakse muuta korrakaitseseaduse § 44 lõike 5 teist

lauset selliselt, et üle 12 tunni võib viibimiskeeldu kohaldada üksnes

prefekti, tema volitatud ametiisiku või muu korrakaitseorgani juhi loal.

Teeme ettepaneku täiendada nimetatud sätet selliselt, et ka

korrakaitseorgani juhil oleks võimalik volitada viibimiskeelu

kohaldamise otsustamine ametiisikule. Selliselt on ka muul

korrakaitseorganil võimalus reageerida olulise või kõrgendatud ohu

väljaselgitamiseks või selle tõrjumiseks samaväärselt Politsei- ja

Piirivalveametiga.

Mittearvestatud. Ettepanek

jäetakse arvestamata, kuna eelnõus

keskendutakse üksnes

perevägivallaga seonduva

regulatsiooni täpsustamisele ning

muud ettepanekus käsitletud

aspektid jäävad eelnõu

reguleerimisalast välja. Soovitame

ettepanekuga pöörduda Justiits- ja

Digiministeeriumi poole.

Sotsiaalministeerium Täname, et saatsite Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks

korrakaitseseaduse (KorS) muutmise seaduse eelnõu.

Sotsiaalministeerium toetab kavandatavat seadusemuudatust.

Seletuskirja kohaselt planeeritava muudatuse näol on tegemist

muudatusega, mida oleme põhjalikult arutanud lähisuhtevägivalla

ennetamise ekspertrühmas. Tegemist on hädavajaliku sammuga, mis

aitab suurendada kannatanute kaitset ja loob eeldused tõhusamaks

sekkumiseks perevägivalla olukordades. Kehtiv 12-tunnine

viibimiskeeld ei ole paljudel juhtudel piisav, et tagada ohvri turvalisus,

võimaldada rahunemist ning anda õiguskaitse- ja sotsiaalasutustele aega

edasiste sammude kavandamiseks. Sageli pöördub vägivallatseja koju

tagasi juba enne, kui ohvril on olnud võimalus pöörduda kuskile abi

saamiseks või kui ametiasutused on jõudnud olukorda põhjalikumalt

hinnata. Vägivallal on ohvri psühholoogilisele seisundile väga tugev

Võetud teadmiseks.

8

mõju, rahunemine võtab aega ja 12 tundi kahtlemata ei ole piisav, et seda

hingetõmbehetke pakkuda. Tegelikult leiame, et ka 72 tundi ei ole piisav

– teiste riikide kogemusel on pikem aeg mõjusam (nädalatest aastani

välja) – aga tegemist oleks esimese sammuga Eestis perevägivalla ohvri

olukorra leevendamiseks viibimiskeelu määramise abil.

Eelnõu seletuskirja esitatud muudatus ei ole mitte ainult tehniline

muudatus, vaid selge signaal, et riik võtab perevägivalla juhtumeid

tõsiselt ja sekkub otsustavalt, kaitstes eelkõige kannatanuid, sh lapsi.

Tegemist oleks sammuga, mis vastab ka Istanbuli konventsioonis toodud

põhimõtetele vägivalla ennetamisel ja ohvrite kaitsel.

Kuid sõltumata sellest, et eelnõu seletuskirjas olete esitanud äärmiselt

põhjaliku analüüsi, ei ole eelnõu enda sõnastus kõige õnnestunum ega

toeta piisavalt seletuskirjas toodut. Seetõttu palume eelnõu muuta

arvestades järgmiste märkustega:

1. Seletuskirjas välja toodud eesmärgi saavutamiseks peaks eelnõu

§ 1 punktiga 1 tehtavas muudatuses sõna „ja“ asemel olema sõna

„või“. Vastasel juhul kitsendatakse eelnõuga KorS § 44 lõike 1

punkti 3 alusel viibimiskeelu kohaldamist – st viibimiskeelu

kohaldamiseks peaks väljaselgitatav või tõrjutav oht olema mitte

üksnes kõrgendatud, vaid samas ka oluline, – mitte ei laiendata

seda, nagu eelnõu seletuskirjas selgitatakse.

2. Eelnõu § 1 punktiga 2 KorS § 44 lõikes 5 tehtav muudatus, s.o 2.

ja 3. lause omavaheline suhe tekitab küsimuse, kui pikalt võib

viibimiskeeldu kohaldada teiste KorS § 44 lõikes 1 nimetatud

viibimiskeelu kohaldamise aluste puhul. Eelnõuga tuuakse 12

tunnist erinev maksimaalne kohaldamise aeg välja vaid ühe aluse

puhul, ent teiste puhul täiendavat maksimaalset piirangut ei

seata. Mis aga tekitab küsimuse, et kas teiste puhul sellist

Teadmiseks võetud. Eelnõu

sõnastust on muudetud.

Teadmiseks võetud. Eelnõu

sõnastust on muudetud.

9

maksimaalset aega siis polegi. Eelnõu järgi kujuneb olukord,

kus:

 üldine ja tavapärane viibimiskeeld võib kesta kuni 12

tundi (1. lause);

 nimetatud 12 tunnist viibimiskeeldu võib seaduses

määratletud isik pikendada määramata ajaks (2. lause);

 samas kui kõrgendatud või olulise ohu väljaselgitamiseks

või tõrjumiseks võib perevägivalla ohvrite õiguste

kaitseks viibimiskeeldu kohaldada maksimaalselt 72

tundi (eelnõuga lisatav 3. lause).

Kusjuures 2. lause alusel võib enam kui 12 tunnist viibimiskeeldu

kohaldada nii prefekti, tema volitatud ametiisiku kui ka muu

korrakaitseorgani juhi loal, samas kui lisatava 3. lause alusel

viibimiskeelu kohaldamine on lubatud vaid prefekti või tema volitatud

ametiisiku poolt.

Selliselt on eelnõuga tehtav muudatus erinevalt seletuskirjas taotletust

pigem olemasolevat olukorda kitsendav.

Meie hinnangul toetaks seletuskirjas toodud eesmärki, kui muudetaks

KorS § 44 lõike 5 esimest lauset ning, arvestades teises lauses eelnõuga

kavandatud muudatust, sõnastataks järgmiselt:

„(5) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani

ametiisik võib kohaldada viibimiskeeldu kuni 12 tundi või käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul ohvriabi seaduse

tähenduses perevägivalla ohvrite õiguste kaitseks kuni 72 tundi.

Eelnevalt toodud perioodist pikemat viibimiskeeldu võib kohaldada

üksnes prefekti, tema volitatud ametiisiku või muu korrakaitseorgani juhi

loal.“.

10

3. Juhime muuhulgas tähelepanu, et KorS § 44 lõike 5 alusel kuni

72 tunnise viibimiskeelu kohaldamine peab olema võimalik ka

muu korrakaitseorgani ametiisikul, nt välijuhil, mitte üksnes

prefektil või tema volitatud ametiisikul.

Täpsustuseks selgitame, et ohvriabi on telefoni kaudu siiski 24/7

kättesaadav ohvriabi kriisitelefoni 116 006 ja palunabi.ee veebilehe

kaudu

Mittearvestatud. Eelnõu sõnastust

on muudetud ning keskendutakse

kitsalt politsei õigustele ja

kohustustele perevägivalla

juhtumite kontekstis.

11

Arvamused

Asutus Arvamus Siseministeeriumi

selgitus/seisukoht

Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoda

Täname võimaluse eest esitada tagasiside korrakaitseseaduse muutmise seaduse

eelnõule. Toetame eelnõu eesmärki parandada korrakaitseorganite võimekust

ohtude ennetamisel ja tõrjumisel, et tagada inimeste turvalisus. Soovime aga

juhtida tähelepanu, et kehtiv seadusandlus ei taga piisavat kaitset

loomakasvatusega seotud tootmisobjektidele, mille puhul on Eesti

toidujulgeoleku seisukohalt strateegiliselt oluline, et bioohutus oleks tagatud,

kuna ohtude realiseerumise tagajärjed võivad olla äärmiselt rasked.

Teeme ettepaneku täiendada korrakaitseseadust selliselt, et kõrvaliste isikute

loata viibimine põllumajandusloomade pidamiseks kasutatavates hoonetes ning

piiratud juurdepääsuga karjatamisaladel oleks selgesõnaliselt keelatud, tagades

sellega farmiomanikele õiguskindluse ning korrakaitseorganitele tõhusama

sekkumisvõimaluse. Arvestades raskete loomataudide levikust tulenevat kõrget

bioohutuse riski, palume kehtestada loata viibimise eest kinnisel farmi

territooriumil kriminaalvastutus, et ennetada suu- ja sõrataudi, sigade Aafrika

katku, lindude gripi ning teiste ohtlike nakkushaiguste levikut.

Loomapidajal on seadusega sätestatud kohustus tagada bioohutus ning vältida

loomataudide levikut. Praktikas ei ole enamik tootmisfarmidest aiaga piiratud

ning omanikul puudub võimalus takistada kõrvaliste isikute loata sisenemist või

loomadele ohtlikult lähedale minemist. Probleem on suur eriti karjatamisaladel,

kus kontroll on kas piiratud või sisuliselt võimatu. Loomakasvatajate kogemused

näitavad, et sissetungid farmidesse ja loomade karjatamisalale ei ole enam

üksikud juhud, vaid neid esineb üha sagedamini. Need juhtumid tulevad sageli

teadmatusest, aga ka pahatahtlikul eesmärgil, sealhulgas farmitegevuse

häirimiseks või varjatud pildistamiseks ja filmimiseks. Viimastel aastatel on

sagenenud ka loomaaktivistide korraldatud aktsioonid.

Mittearvestatud. Ettepanekut ei

arvestata, kuna eelnõus

keskendutakse üksnes

perevägivallaga seonduva

regulatsiooni täpsustamisele ning

muud ettepanekus käsitletud

aspektid jäävad eelnõu

reguleerimisalast välja.

12

Bioohutuse seisukohalt kujutab iga loata sisenemine reaalset ohtu. Euroopa

loomakasvatussektor seisab viimastel aastatel silmitsi mitmete raskete

loomataudidega. Sigade Aafrika katk on juba aastaid hoidnud Eesti

seakasvatajaid väga kõrges valmisolekus ning hiljutisest perioodist on näide,

kuidas grupp inimesi takistas PTA-l oma ülesandeid täita. Lisaks on lähiriikides

tuvastatud suu- ja sõrataudi juhtumeid. Need on vaid kaks näidet haigustest, mille

ilmnemisel farmis hukatakse kõik loomad ning raskematel juhtudel ka loomad

farmi ümbruses. Majanduslik kahju ei piirdu vaid loomade hukkamisega, vaid

lisanduvad loomade utiliseerimine, loomade väärtuse hüvitamine, karja

taastamine, hoonete ja territooriumi desinfitseerimine, turupiirangud ning

pikaajaline tulu- ja töökohtade kadu. Teadusuuringud kinnitavad, et kõige

levinum tootmisloomade nakatumine toimub läbi inimfaktori, sealhulgas

kõrvaliste isikute, kes võivad patogeene farmi kanda.

Viibimiskeelu laiendamine või konkreetse keelu sätestamine farmi territooriumi

ja loomapidamise objektide puhul on põhjendatud ja proportsionaalne meede, mis

teenib ka laiemat avalikku huvi. Põhiseaduse § 34 kohaselt võib liikumisvabadust

piirata nakkushaiguste leviku tõkestamiseks. Loomakasvatust ohustavate

haiguste risk on olukord, kus piirang on õigustatud, et ennetada pöördumatuid

tagajärgi kogu põllumajandussektorile ja ühiskonnale tervikuna. Tahtlik ja farmi

tegevust häiriv sissetung, mis seab ohtu bioohutuse, vara või loomade heaolu,

peab olema karistatav ka kriminaalkorras, arvestades sellega kaasnevat

potentsiaalset kahju ulatust. Täna kehtivad trahvimäärad loomatauditõrje seaduse

alusel praktikas heidutusfunktsiooni ei täida ja on võrreldes mitmete Euroopa

Liidu liikmesriikidega selgelt leebemad.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda palub seega kaaluda eelnõu täiendamist

sätetega, mis võimaldavad kehtestada farmi territooriumile kõrvaliste isikute

viibimiskeelu bioohutuse tagamise eesmärgil. Oleme valmis tegema sisulist

koostööd, täpsustamaks regulatsiooni sõnastust ja rakendamise korraldust, et

tagada tasakaalustatud, riskipõhine ja tõhus lahendus.

Feministeerium Toetame paragrahvi 44 lõike 1 punkti 3 täiendamist selliselt, et see laseb

viibimiskeelu kehtestamise lävendit alla selliselt, et selle määramise piisavaks

tingimuseks jääb oht ohvri tervisele. Ohvrit peab kaitsma ka olukorras, kus teda

Võetud teadmiseks.

13

ähvardab vägivald, mis ei päädi raske tervisekahjustusega. Tunnustame ka

muudatust pikendada viibimiskeelu pikkust 72 tunnini, kui eesmärk on kaitsta

perevägivalla ohvreid, kes kogevad vägivalda sageli just nädalavahetustel ja

pühadel. See annab märkimisväärselt paremad võimalused ohvritel otsida abi.

Prokuratuur Prokuratuur tänab võimaluse eest anda arvamus korrakaitseseaduse muutmise

seaduse eelnõule. Prokuratuur tervitab eesmärki tugevdada ennetavat turvatunnet

ja võimaldada paindlikumalt reageerida erineva iseloomuga

ohustsenaariumidele.

Prokuratuuri hinnangul on viibimiskeeld oluline meede vägivallajuhtumite

ennetamiseks lähisuhtevägivallas, kuna võimaldab sekkuda juba eskaleerunud

sõnalise konflikti puhul ja eraldada konfliktiosapooled, vältimaks selle

eskaleerumist füüsilise vägivallani.

Prokuratuur peab oluliseks viibimiskeelu kohaldamise kestuse pikendamist.

Võrreldes lähiriikidega on Eestis kehtiv viibimiskeelu maksimaalne aeg

ebapiisav. Arvestades, et enamus lähisuhtevägivalla juhtumitest leiab aset

puhkepäevadel või pühade ajal, on viibimiskeelu kestuse pikendamine tervitatav.

72-tunnine viibimiskeeld on lähisuhtevägivalla ohvrite vaatest vajalik, kuna

võimaldab esialgsest traumast üle saades olukorda hinnata ja abi otsida või ka

tõendeid koguda. Pikem ajavahemik annab politseile parema võimaluse hinnata

olukorda, koostada ohuhinnang ja vajaduse korral kavandada edasisi meetmeid.

Kogumis suurendab see avaliku korra ja isikute turvalisuse kaitset, eriti

haavatavate sihtrühmade puhul.

Eelnevast lähtuvalt toetab prokuratuur korrakaitseseaduse muutmise seaduse

eelnõud.

Võetud teadmiseks.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei istungiosakond

02.12.2025 nr 1-6/3311-1

Korrakaitseseaduse § 44 täiendamise seaduse

eelnõu

Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse 04.12.2025 istungile korrakaitseseaduse § 44

täiendamise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro siseminister

1

Korrakaitseseaduse § 44 täiendamise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kehtiva korrakaitseseaduse1 (edaspidi KorS) kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud

juhul muu korrakaitseorgan ajutiselt keelata isiku viibimise teatud isiku läheduses või

konkreetses kohas, kohustada teda selle isiku lähedusest või sellest kohast lahkuma või isikule

või kohale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma. Meede, mida nimetatakse viibimiskeeluks,

on ajutise iseloomuga, mis on esialgne ohutõrjeline ja vältimatu meede ning selle kehtivus lõpeb

kohe, kui selle rakendamise alus ära langeb.

Käesoleva seaduseelnõu peamine eesmärk on aidata perevägivalla ohvreid, sealhulgas lapsi,

vägivallaringist väljuda ning tagada neile parim kaitse ja turvatunne. Selle tagamiseks

täiendatakse KorS-i §-s 44 sätestatud viibimiskeelu kohaldamise aluseid selliselt, et lisaks

senistele alustele, on politseil võimalik rakendada viibimiskeeldu olulise ja kõrgendatud ohu

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks ohvriabi seaduse2 (edaspidi OAS) tähenduses

perevägivalla ohvri (edaspidi ka perevägivalla ohver) õiguste kaitseks.

Kuigi viibimiskeeldu võivad KorS-i alusel rakendada erinevad korrakaitseorganid, on eelnõu

eesmärk üksnes perevägivalla juhtumite tõhusam käsitlemine. Seetõttu ei nähta eelnõuga ette

muudatusi viibimiskeelu kohaldamise üldistes alustes, vaid üksnes laiendatakse politsei õigust

kohaldada viibimiskeeldu perevägivalla ohvri või ohvrite õiguste kaitseks.

Eelnõuga täiendatakse KorS §-i 44, mille kohaselt saab politsei kohaldada viibimiskeeldu

OAS-i tähenduses perevägivalla ohvri õiguste kaitseks kuni 72 tundi. Lisaks muutub

viibimiskeelu protokollime perevägivalla juhtumite korral kohustuslikuks.

Viibimiskeelu kohaldamise kestuse pikendamine on vajalik, kuna senine 12-tunnine tähtaeg ei

pruugi olla piisav perevägivalla olukordades, et tagada ohuolukorra tõhus ohjamine ja ennetada

korduvaid rikkumisi. Viibimiskeeldu kohaldatakse sageli perevägivalla juhtumite korral, kuna

see on üks kiiremaid ja tõhusamaid viise, kuidas kaitsta ohvrit vahetu ohu eest ning katkestada

vägivallaring.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Barbara Haage

([email protected]) ja õigusnõunik Marju Aibast

([email protected]) koostöös Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA)

esindajatega. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Marju Aibast.

Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata.

1 Korrakaitseseadus – RT I, 05.07.2025, 12. 2 2 Ohvriabi seadus – RT I, 06.01.2023, 1.

2

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega muu menetluses oleva

eelnõuga. Kavandatava muudatusega ei looda uut sätet, vaid täiendatakse olemasolevat

paragrahvi.

Eelnõu ei ole seotud ka Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse KorS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 12.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Eesti Vabariigi põhiseaduse3 (edaspidi PS) § 73 kohaselt

Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõu on kooskõlas „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“4 programmiga „Ennetava ja

turvalise elukeskkonna kujundamine“, mille eesmärk on tagada, et „Eesti inimesed tunnevad,

et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna

turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda,

vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja

asjatundlik abi“.

Eelnõuga kavandatud muudatus on välja toodud eraldi tegevusena lähisuhtevägivalla

ennetamise tegevuskavas aastateks 2024–2027, mille on allkirjastanud Siseministeerium,

Sotsiaalministeerium, Justiits- ja Digiministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Kehtiv õigus ja hetkeolukord

Viibimiskeelu kehtestamiseks on hetkel KorS-i § 44 lõike 1 kohaselt kuus võimalikku alust:

1) isiku elu või tervist ähvardava vahetu ohu korral isiku enda või teise isiku elu ja tervise

kaitseks – see tähendab, et rünne isiku elule või tervisele on juba alanud või on kohe algamas.

Viibimiskeeld kehtestatakse elu või tervist ähvardava kestva ohu tõrjumiseks;

2) ülekaaluka avaliku huvi kaitseks – tegemist on ennetava meetmega, mille kohaldamise

vajadus tuleneb eelkõige riigi julgeolekust ja mis võimaldab kehtestada lähtuvalt

ohuhinnangust ennetava viibimise keelu teatud kohas;

3) kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks – sel juhul peab viibimiskeelu

rakendamiseks olema kõrgendatud ohu kahtlus, millele saab järgneda selle väljaselgitamine ja

ohu olemasolu korral selle tõrjumine. Kui kõrgendatud ohtu enam ei ole, siis ei ole võimalik

seda enam tõrjuda ega viibimiskeeldu rakendada;

4) kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks – viibimiskeeld on vajalik, et

tagada teatud isikute või objektide turvalisus. Kaitstavad isikud ei ole suvalised inimesed, vaid

näiteks Vabariigi President ja tema perekond, peaminister, välisriikide riigipead ning teised

riiklikult olulised isikud, kelle kaitsmine on politsei ülesanne. Samuti võivad viibimiskeelu alla

kuuluda valvatavad objektid, nagu Vabariigi Valitsuse määrusega5 määratud riiklikult tähtsad

hooned ja rajatised (nt valitsushooned, suursaatkonnad);

3 Eesti Vabariigi põhiseadus – RT I, 11.04.2025, 2. 4 Vt lähemalt: https://www.siseministeerium.ee/stak2030. 5 Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. aasta määrus nr 211 „Politsei poolt valvatavad objektid“ – RT I,

16.10.2021, 4.

3

5) süüteomenetluse läbiviimise tagamiseks – viibimiskeeld võib olla vajalik, et tagada kuriteo

või väärteo toimepanemise koha puutumatus enne süüteomenetluse alustamist või selle käigus.

See aitab vältida tõendite hävitamist ja tagada menetluse läbiviimise tõhususe;

6) riikliku järelevalve meetme kohaldamise tagamiseks – viibimiskeeld võib olla vajalik

riikliku järelevalve teostamisel, et tagada kontrollimeetmete tõhusus ja takistada

ebaseaduslikku tegevust.

Perevägivald toimub sageli kodukeskkonnas, kus ohver ja vägivallatseja elavad koos, mistõttu

on ohvril keeruline ise ohtlikust olukorrast pääseda. Viibimiskeeld annab politseile võimaluse

sekkuda ning luua ajutine turvalisus, mis võimaldab ohvril abi otsida ja olukorda hinnata.

Viibimiskeelu kehtestamise üle otsustamisel arvestatakse varasemaid väljakutseid, laste ja

teiste pereliikmete huve, korrarikkuja või ohu tekitaja isikut ja tema suhtumist toimepandusse,

ohvri suhtumist korrarikkuja või ohu tekitaja isikusse ja tema käitumisse ning muid konkreetse

perevägivalla juhtumi faktilisi asjaolusid, mis võivad mõjutada juhtumi edasist kulgu.

17. novembril 2022. aastal avaldatud Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja

perevägivallaga võitlemise eksperdirühma raportis6 (edaspidi GREVIO raport) on Eestile ette

heidetud, et kehtiv õigus ei ole kooskõlas Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja

perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga7 (Istanbuli konventsioon), kuna ei

taga ohvrile piisavat kaitset. Regulatsiooni probleem seisneb selles, et tavaline

korrakaitseametnik võib KorS-i § 44 lõike 5 alusel viibimiskeeldu kohaldada üksnes kuni 12

tunniks, mis ei ole piisav, et tagada igakülgne vägivallaohvrite kaitse. Pikemat viibimiskeeldu

võib praegu kohaldada ainult prefekt või muu korrakaitseorgani juht. GREVIO raporti

koostajad rõhutavad, et 12-tunnine viibimiskeeld on liiga lühike, et võimaldada ohvril leida

piisavat abi, sealhulgas saada kohtult vägivallatseja suhtes lähenemiskeeldu. GREVIO raportis

soovitatakse tungivalt viibimiskeelu perioodi pikenda.

Oluline on märkida, et Eestis ei ole eraldi seadust, mis käsitleks perevägivalla olukordadele

suunatud meetmeid või reageerimisviise. Perevägivallaga seotud regulatsioonid on hajutatud

mitmetesse erinevatesse seadustesse. Näiteks viibimiskeeld on sätestatud KorS-s ning see on

loodud üldiseks kasutamiseks erinevate korrakaitseorganite poolt, mitte spetsiaalselt

perevägivalla juhtumite lahendamiseks.

GREVIO raportis tuuakse veel välja, et kui Istanbuli konventsiooni koostajad jätsid

hädaolukorras rakendatavate tõkendite kestuse määramise osaliste otsustada, siis GREVIO

rõhutab, et need tuleb väljastada piisavalt pikaks ajaks, et tagada ohvrite turvalisus, sundimata

neid kiirustades varjupaika või mujale minema. GREVIO rõhutab, et Eesti kriminaalsüsteemis

ette nähtud 12-tunnine periood ei anna ohvrile piisavalt aega, et otsida teadlikult ja mõtestatult

abi olemasolevatelt üld- ja spetsialiseeritud tugiteenustelt, sealhulgas lastekaitseteenustelt.

GREVIO nõuab tungivalt, et Eesti ametiasutused võtaks vajalikke seadusandlikke või poliitilisi

meetmeid, et viia Eesti õigusraamistik ja praktika kooskõlla Istanbuli konventsiooni artikliga

52, eesmärgiga tagada „viibimiskeelu“ väljastamine piisavalt pikaks ajaks, võimalusega tagada

pikaajaline kaitse lähenemiskeeluga, ning tagada nende tõhus jõustamine ja proportsionaalsed

6 GREVIO’s (Baseline) Evaluation Report on legislative and other measures giving effect to the provisions of the

Council of Europe Convention on Preventing and Combating Violence against Women and Domestic Violence

(Istanbul Convention): ESTONIA. (17.11.2022), https://rm.coe.int/grevio-inf-2022-32-eng-final-report-on-

estonia-

publication/1680a8fcc2?fbclid=IwAR2ndBULCwEjrBYy3X9Ob3iADoYSZVZdXHZoVTLG8pJAhbcQNWAC

xfE3-fc. 7 Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon,

https://www.riigiteataja.ee/akt/226092017002.

4

ning hoiatavad karistused rikkumise korral. Selles valdkonnas tehtud edusamme tuleks jälgida

ja regulaarselt analüüsida, võttes aluseks korrapäraselt kogutud andmed väljastatud

korralduste/viibimiskeeldude arvu, selliste korralduste rikkumiste arvu ja selliste rikkumiste

tõttu määratud sanktsioonide arvu kohta8.

OAS-is määratletakse perevägivalla ohver kooskõlas Istanbuli konventsiooniga. Määratluse

järgi kätkeb perevägivald järgmisi olukordi: praeguse või endise abikaasa või elukaaslase vastu

suunatud vägivald; laste peresisene väärkohtlemine; vägivald (vana)vanemate suhtes; õdede-

vendade omavaheline vägivald. Perevägivalla mõiste ei määra sündmuse toimumise kohta.

OAS-i seletuskirjas täpsustatakse, et vägivallajuhtum võib aset leida kas ohvri või vägivalla

toimepanija kodus või sellest väljaspool, näiteks tänaval, külas olles või mujal. Perevägivalla

ohvri määratlus on sooneutraalne9.

Perevägivald on väga varjatud probleem. Arvatakse, et ohvriabisse pöördub vaid väike osa

tegelikest ohvritest. Statistikaameti 2023. aasta uuring näitas, et Eestis on elu jooksul kogenud

paarisuhtevägivalda 41% naistest. Nendest 39% on kogenud vaimset, 13% füüsilist (sh

ähvardamist) ja 9% seksuaalset vägivalda. Keskmisest rohkem on vägivalda kogenud noored

naised vanuses 18–29, kõige vähem aga naised vanuses 65–74 eluaastat10.

Lisaks tehti ülevaade ohvriabisse pöördumiste kohta ajavahemikus 2022–2024, kusjuures

enamik pöördujatest on lähisuhtevägivalla ohvrid.11 Täpsem ülevaade pöördumiste arvust

aastate lõikes on toodud tabelis 1.

Aasta Ohvriabisse pöördumiste arv

2022 3719

2023 3586

2024 3507

Tabel 1. Ohvriabisse pöördumiste arv ajavahemikus 2022–2024

Statistikaameti 2023. aasta suhteuuringu „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool12“

andmetel on lähisuhtevägivalla tugiteenuste olemasolust teadlikud 89,2% naistest ja 80,1%

meestest, kes on vägivalda kogenud. Samas uuringus selgus, et kuigi teadlikkus on suur, ei otsi

paljud ohvrid abi. Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) tegi 2014. aastal uuringu

„Naistevastane vägivald: Euroopa Liitu hõlmav uuring“ , mille kohaselt teatas politseile kõige

raskemast perevägivalla juhtumist ainult 14% naistest13.

Aastatel 2022–2023 kehtestas PPA viibimiskeeldu perevägivalla juhtumite korral Eestis

keskmiselt 450 korral, sealhulgas enamikul juhtudel suuliselt (95%), aga üksikutel juhtudel ka

kirjalikult (5%). 2024. aastal oli see number 491. Viibimiskeeldu kohaldatakse KorS-i alusel ja

8 GREVIO (lähteolukorra) hindamisaruanne (2022), https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2024-

02/GREVIO%20l%c3%a4hteolukorra%20hindamisaruanne_Eesti_2022.pdf. 9 Ohvriabi seaduse eelnõu seletuskiri, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/60f3902f-47aa-43c5-

b28f-88101027e454/. 10 Statistikaamet (2024). „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“, https://www.stat.ee/et/uudised/seni-

suurim-ja-terviklikum-suhteuuring-paljastab-eesti-inimene-kogeb-enim-vagivalda-just-paarisuhtes. 11 Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi statistika 2024, https://www.palunabi.ee/et/artiklid/ohvriabist-tuge-saanud-

abivajajate-arv-pusib-korgena. 12 Statistikaamet (2024). „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“, https://www.stat.ee/et/uudised/seni-

suurim-ja-terviklikum-suhteuuring-paljastab-eesti-inimene-kogeb-enim-vagivalda-just-paarisuhtes. 13 Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) (2014). Naistevastane vägivald: Euroopa Liitu hõlmav uuring.

Tulemuste kokkuvõte, https://fra.europa.eu/et/publication/2020/naistevastane-vagivald-euroopa-liitu-holmav-

uuring-tulemuste-kokkuvote.

5

enamasti juhtudel, kui ei alustata kriminaalmenetlust (84%). Need on peamiselt juhud, kus

kuriteo koosseisu ei ole võimalik kohapeal tuvastada ning PPA vajab aega tõendite kogumiseks.

Samuti on see aeg, kui ohver (sh vägivalda pealt näinud kannatajad, kelleks enamasti on

lapsed14) saab alustada vajaliku abi saamisega ehk nõustajatega esmaste kontaktide loomisega.

Kuna sageli toimuvad perevägivalla juhtumid töövälisel ajal ja on seotud alkoholi tarvitamisega

(eriti nädalavahetuseti ja öösel), siis praktikas piirdutakse pigem korrakaitseametniku, mitte

prefekti määratud kuni 12-tunnise viibimiskeeluga.

Lisaks on praktikas tõusetunud probleem, et KorS-i § 44 lõike 3 lävend viibimiskeelu

kohaldamiseks on liiga kõrge. Sätte kohaselt võib viibimiskeeldu kohaldada kõrgendatud ohu

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.

KorS-i § 5 lõikega 4 sätestatakse, et kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele

puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure

keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku15 (edaspidi KarS) 15. peatükis sätestatud

I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Kehalise puutumatuse

riive KorS-i tähenduses on seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumine või raske

tervisekahjustuse tekitamine. Raskeks tervisekahjustuseks on KarS-i § 118 kohaselt

tervisekahjustus, millega on põhjustatud 1) oht elule; 2) tervisehäire, mis kestab vähemalt neli

kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime; 3) raske psüühikahäire; 4) raseduse

katkemine; 5) nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus; 6) elundi kaotus või selle tegevuse

lakkamine või 7) surm. Nimetatud tunnuseid täpsustatakse Vabariigi Valitsuse 13. augusti

2002. aasta määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“16 3. peatükis.

2.2. Eelnõu eesmärk ja kavandatud lahendus

Seaduseelnõu peamine eesmärk on aidata perevägivalla ohvreid, sealhulgas lapsi,

vägivallaringist väljuda ning tagada neile parim kaitse ja turvatunne. Selle tagamiseks on kavas

muuta ohutaset, mille raames viibimiskeeldu on võimalik rakendada. Ohuastme muutmine

annab politseile võimaluse viibimiskeeldu rakendada senisest madalama ohu tasemega

olukordades ehk välistada ka isikutele tekitatavate väiksemate vigastuste ohtu ning

emotsionaalseid traumasid. Madalam ohuaste on vajalik ka laste vaatest, kes sageli on

perevägivalla juhtumite pealtnägijad.

Justiits- ja Digiministeerium tellis 2022. aastal uuringu, mille raames valmis põhjalik analüüs,

mis tõi välja, kuidas mõjutab perevägivalla pealt nägemine laste heaolu. Analüüsis on välja

toodud, et perevägivald mõjutab alati peres elavaid lapsi, seda ka siis, kui vanem(ad) otseselt

lapse suhtes vägivaldsed ei ole. Lisaks kirjeldatakse, et perevägivallaga kokkupuutumist

peetakse laste väärkohtlemise vormiks ning sellest mõjutatud lapsed on sageli ka ise füüsilise

väärkohtlemise ohvrid. Laste kokkupuude vägivallaga peres mõjutab laste tervist ning vägivalla

kogemused võivad põhjustada vaimse tervise ja käitumisprobleeme. Lisaks võib kokkupuude

vanemate vahel toimuva vägivallaga mõjutada laste füüsilist tervist, arengut, tunnetust ja

õpitulemusi.17 Justiits- ja Digiministeeriumi iga-aastane kuritegevuse statistika näitas, et 2024.

14 Justiitsministeerium. Kuritegevus Eestis 2023, https://www.just.ee/kuritegevus2023/perevagivald-ja-

ahistamine/. 15 RT I, 22.03.2024, 2. 16 RT I, 29.12.2014, 12. 17 Espenberg, Kerly; Luhamaa, Katre; Markina, Anna; Vain, Kristiina (2022). Õiguslik analüüs – laps

perevägivalla pealtnägijana,

https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/laps_perevagivalla_pealtnagijan

a_lopparuanne_isbn.pdf.

6

aastal olid perevägivallakuritegude puhul laps ohver või pealtnägija hinnanguliselt 30%

juhtudel.18

Lisaks, kuna suur osa perevägivalla juhtumitest leiab aset nädalavahetustel, võimaldab

viibimiskeelu kohaldamise tähtaja pikendamine seniselt 12-lt tunnilt 72-le tunnile tagada

ohvrile parema juurdepääsu sotsiaalteenustele, sealhulgas psühholoogilisele ja sotsiaalsele

nõustamisele, ennekõike kontaktnõustamise näol.

Pikem viibimiskeeld annab abivajajale rohkem aega tegutseda teadlikult ja läbimõeldult.

Näiteks saab vajadust mööda pöörduda prokuratuuri poole, et taotleda lähenemiskeeldu, minna

erakorralise meditsiini osakonda (edaspidi EMO) või perearsti juurde vigastuste fikseerimiseks.

Samuti on rohkem aega kaaluda elukoha vahetust – pakkida asjad rahulikult ja korraldada

transport. Arvestada tuleb ka sellega, et kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajad töötavad

esmaspäevast reedeni. Kui perevägivalla sündmus leiab aset nädalavahetusel, võimaldaks

pikem viibimiskeeld võtta ühendust oma elukohajärgse lastekaitsetöötajaga, et leida lahendus

lastega seotud küsimustele. Kõiki neid tegevusi saab teha rahulikumas tempos, teadlikult ja

läbimõeldult19. Arvestada tuleb pikema viibimiskeelu puhul ka sellega, et kui sündmused

toimuvad reedel, siis praeguse kuni 12-tunnise viibimiskeelu jooksul puudub abivajajal

võimalus kuhugi pöörduda, välja arvatud EMO ja naiste tugikeskus.20 Kuigi ohvriabi

kriisitelefon 116 006 ja palunabi.ee veebileht on ööpäevaringselt kättesaadavad, ei pruugi

üksnes telefoni- või veebitugi trauma järel alati piisav olla.

Kehtiva 12-tunnise viibimiskeelu puhul peab abivajav inimene tegema kodust lahkumise või

sinna jäämise otsuse äärmiselt pingelises ja akuutse kriisi olukorras. Akuutse vägivallajuhtumi

järel on ohver kogenud traumat, mille puhul inimese kognitiivsed ja emotsionaalsed toimed on

oluliselt häiritud. Uuringud on näidanud, et sellises olukorras väheneb inimese otsustusvõime,

mälu töötlusvõime ning ratsionaalne hinnang ohtudele ja võimalikele lahendustele. Kehtiva 12-

tunnise viibimiskeelu korral peab ohver tegema kodust lahkumise või sinna jäämise otsuse

olukorras, kus tema psühholoogiline toimetulekumehhanism on alles kriisišoki faasis – ta võib

olla tuim, kurnatud või segaduses. Sellises seisundis tehtud otsused ei pruugi olla läbimõeldud

ega lähtu ohvri tegelikust turvavajadusest. Käitumisteaduslikult on teada, et akuutse stressi ajal

aktiveeruvad automaatsed reageerimismustrid – „võitle, põgene või tardu“ . Need reaktsioonid

aitavad inimesel ellu jääda, kuid ei soodusta kaalutletud ja tulevikku suunatud otsuseid. Seetõttu

ei ole realistlik eeldada, et ohver suudaks lühikese aja jooksul teha stabiilseid otsuseid elukoha,

laste või edasise abi otsimise osas. Seetõttu on oluline, et süsteem võimaldaks kriisiolukorras

rohkem aega otsustamiseks ja toetamiseks.

Perevägivalla ohvrid ei ole sageli trauma tõttu võimelised neile edastatud teavet kohe vastu

võtma ega oma vajadusi adekvaatselt hindama, sealhulgas mõistma hilisemat abivajadust.

Veelgi enam, kõrge riskiga vägivalla üks tunnuseid on see, et ohver ei pruugi olla võimeline

oma seisundit adekvaatselt hindama ja normaliseerib rasket vägivalda21.

18 Kuritegevus Eestis 2024. https://www.justdigi.ee/kuritegevus2024/perev%C3%A4givald.html. 19 Pärnu Naiste Tugikeskuse sisend, 16.03.2025. 20 Pärnu Naiste Tugikeskuse sisend, 16.03.2025. 21 Ohvriabi seaduse eelnõu seletuskiri, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/60f3902f-47aa-43c5-

b28f-88101027e454/.

7

KorS-is tehakse järgmised muudatused:

 politseil võimaldatakse rakendada viibimiskeeldu olulise ja kõrgendatud ohu

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks OAS-i tähenduses perevägivalla ohvri õiguste

kaitseks;

 politseile antakse õigus rakendada viibimiskeeldu kuni 72 tundi OAS-i tähenduses

perevägivalla ohvri õiguste kaitseks;

 perevägivalla juhtumite korral on viibimiskeelu protokollimine kohustuslik.

2.3. Eelnõu põhiseaduspärasus

Põhiseaduse (edaspidi ka PS) § 11 sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas

PS-ga. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada

piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Sellest tuleneb, et põhiõiguse riivel peab olema PS-ga

kooskõlas olev ehk legitiimne eesmärk ja riive peab olema eesmärgi saavutamiseks

proportsionaalne (sobiv, vajalik, mõõdukas). Põhiõiguse riive on eesmärgi saavutamiseks sobiv

vahend siis, kui see aitab mingil moel kaasa eesmärgi saavutamisele. Riive on vajalik aga

üksnes juhul, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat

meedet kasutades.22

Demokraatlikus ühiskonnas saab vajalik olla vaid selline põhiõiguse piirang, millel on

legitiimne eesmärk, st mida õigustab avalik huvi või teiste isikute põhiõiguste kaitsmise

vajadus, ja mis ei ole ülemäärane. Põhiõiguste piiramine on seega lubatav vaid juhtudel ja

ulatuses, kus see on põhiseaduslike või sellega kooskõlas olevate väärtuste kaitseks vajalik,

need eesmärgid, miks põhiõigust piiratakse, on kooskõlas PS-i §-s 10 loetletud põhimõtetega

ja legitiimsed ning piirang ei ole seda eesmärki silmas pidades põhjendamatult suur. Samuti on

oluline, et põhiõiguse piiramise eesmärk ei oleks varjatult midagi muud, st seadust kohaldatakse

heas usus ja ühetaoliselt igaühe suhtes ilma riigivõimu omavolita. Arvestada tuleb konkreetset

ühiskondlikku konteksti (RKPJKo 15.07.2002, 3-4-1-7-02, p 15). Euroopa Inimõiguste Kohus

on pidanud oluliseks, et põhiõiguse piirangut õigustaks tungiv ühiskondlik vajadus (pressing

social need): „Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see

normi legitiimse eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema

proportsionaalsed soovitud eesmärgiga“.23 Vastavust proportsionaalsuse põhimõttele tuleb

Riigikohtu pikaajalise praktika järgi hinnata kolmeastmeliselt – kõigepealt abinõu sobivust, siis

vajalikkust ja vajadusel ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust.24

Kavandatava muudatusega täiendatakse KorS-i §-i 44 lõigetega 11, 51 ja 7. Lisaks nimetatud

täiendusest tulenevalt tehakse normitehniline muudatus ka sama paragrahvi lõigetes 3 ja 4.

Lõikega 11 antakse politseile õigus olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või

tõrjumiseks ajutiselt keelata isiku viibimine ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) tähenduses

perevägivalla ohvri läheduses või temaga seotud kohas, kohustada teda perevägivalla ohvri

lähedusest või temaga seotud kohast lahkuma või perevägivalla ohvrile temaga seotud kohale

teatud kaugusele lähenemisest hoiduma.

Lõikega 51 antakse politseile õigus samas olukorras – perevägivalla ohvri õiguste kaitseks –

kohaldada viibimiskeeldu kuni 72 tunniks. Lõikega 7 sätestatakse, et viibimiskeelu

protokollimine perevägivalla juhtumite korral muutub kohustuslikuks.

22 RKPJKo 21.06.2019 otsus nr 5-18-5, p 65 23 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 11, p 30 24 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 11, p 31

8

Arvestades, et perevägivalla ohvri õiguste kaitseks viibimiskeelu rakendamisel kohalduvad

KorS-i §-s 44 sätestatud muud viibimiskeelu kohaldamise nõuded, tehakse eelnõus

normitehniline muudatus ning täiendatakse kõnealuse paragrahvi lõikeid 3 ja 4 viidetega

lisanduvale lõikele 11.

Viibimiskeelu institutsioon on KorS-i § 44 alusel juba olemas; muudatus ei loo viibimiskeelu

kui meetme liiki juurde. Muudatus täpsustab ja eristab perevägivalla olukordade jaoks eraldi

alust: viibimiskeeldu (ja sellele eelnevat ajutist lähenemiskeeldu) saab nüüd kohaldada olulise

või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks ning sellise perevägivalla ohu korral

on politseil õigus rakendada viibimiskeeldu kuni 72 tunniks.

Kavandatav muudatus kujutab endast intensiivset liikumisvabaduse (PS § 34), era- ja

perekonnaelu puutumatuse (PS § 26) ning teatud juhtudel ka isikupuutumatuse (PS § 20) ja

omandiõiguse (PS § 32) riivet. Sellise riive lubatavuse hindamisel tuleb lähtuda PS-i §-st 11,

mille kohaselt on põhiõiguste piiramine lubatud üksnes kooskõlas PS-ga ning siis, kui see on

demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja ei moonuta põhiseaduslike õiguste olemust. Põhiõiguse

piirang peab olema nii formaalselt kui ka materiaalselt kooskõlas PS-ga. Põhiõiguse riive peab

olema kantud legitiimsest eesmärgist ning olema proportsionaalne, hõlmates sobivuse,

vajalikkuse ja mõõdukuse analüüsi.

Arvestades, et seaduse eelnõu vastuvõtmisel järgitakse asjakohast menetluskorda, järgitakse

õigusselguse põhimõtet (PS § 10 ja 13), on kavandatud muudatus formaalselt

põhiseaduspärane. Alljärgnevalt käsitletakse materiaalset põhiseaduspärasust, sh muudatuse

eesmärki ja üldist proportsionaalsust ning seejärel iga põhiõiguse riivet eraldi.

1. Legitiimne eesmärk

Viibimiskeelu kehtestamise peamine eesmärk on perevägivalla ohvrite kaitse ja korduva

vägivalla ärahoidmine. Eelnõukohastes KorS-i § 44 lõigetes 11 ja 51 on see sõnaselgelt

seostatud OAS-i tähenduses perevägivalla ohvriga, mis näitab regulatsiooni kitsast ja sihitud

haaret.

Eesmärk on legitiimne, kui see vastab põhiõiguse reservatsioonile. PS-i § 34 lubab

liikumisvabadust piirata teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks, sealhulgas elu ja tervise

kaitseks. Perevägivalla ennetamine ja ohvri turvalisuse tagamine kuuluvad selgelt selle klausli

alla.

Võrreldes seni kehtiva KorS-i regulatsiooniga, antakse politseile õigus rakendada perevägivalla

ohvri kaitseks viibimiskeeldu muuhulgas olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.

Praktikas on tõusetunud probleem, et KorS-i § 44 lõike 3 lävend viibimiskeelu kohaldamiseks

on liiga kõrge. Sätte kohaselt võib viibimiskeeldu kohaldada kõrgendatud ohu

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.

KorS-i § 5 lõike 4 kohaselt on kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele,

füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht

või karistusseadustiku (edaspidi KarS) 15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis

sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Kehalise puutumatuse riive KorS-i tähenduses on

seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumine või raske tervisekahjustuse tekitamine.

Raskeks tervisekahjustuseks on KarS-i § 118 kohaselt tervisekahjustus, millega on põhjustatud

1) oht elule; 2) tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või

puuduv töövõime; 3) raske psüühikahäire; 4) raseduse katkemine; 5) nägu oluliselt moonutav

9

ravimatu vigastus; 6) elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine või 7) surm. Nimetatud

tunnuseid täpsustatakse Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. aasta määruse nr 266

„Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ 3. peatükis.

Oluline oht on KorS-i § 5 lõike 3 kohaselt oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele

hüvele, keskkonnale või KorS-i § 5 lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht.

Ohuastme muutmine perevägivalla ohvrite kaitseks on vajalik, et välistada isikutele tekitatavate

väiksemate vigastuste ohtu ning emotsionaalseid traumasid. Madalam ohuaste on vajalik ka

laste vaatest, kes sageli on perevägivalla juhtumite pealtnägijad. Laste kokkupuude vägivallaga

peres mõjutab laste tervist ning vägivallakogemused võivad põhjustada vaimsetervise ja

käitumisprobleeme.

Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt lasub riigil positiivne kohustus

sekkuda vägivallaohu olukordades, kus isiku elu, tervis või psüühiline heaolu on vahetult või

oluliselt ohustatud. Eriti perevägivalla puhul ei piisa riigil üksnes passiivsest erapooletusest,

vaid on vaja tõhusaid, ka preventiivse iseloomuga meetmeid, mis võimaldavad ohtu hinnata ja

seda juba varases staadiumis tõrjuda. Seetõttu on viibimiskeelu eesmärk – ohvrite kaitse ja

vägivalla kordumise tõkestamine – kaalukalt legitiimne.

2. Proportsionaalsuse analüüs

2.1. Sobivus

Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Vaieldamatult ebaproportsionaalne on

sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Sobivuse nõude

sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest.25

Muudatusega antakse politseile:

 õigus olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks ajutiselt keelata

isiku viibimine perevägivalla ohvri läheduses või temaga seotud kohas;

 õigus kohaldada samas olukorras viibimiskeeldu kuni 72 tunniks ning

 kohustus perevägivalla juhtumite korral viibimiskeelu kohaldamine protokollida.

Viibimiskeelu rakendamine olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks on sobiv meede

perevägivalla ohvrite kaitseks, kuna olulise ohu olukorras on vaja tagada viivitamatu ja tõhus

sekkumine. Riskiohu varases faasis võivad vägivalla kordumise tõenäosus ja ohvrile tekitatava

kahju ulatus olla märkimisväärsed. Ajutine viibimiskeeld võimaldab politseil kiiresti katkestada

eskalatsiooni ning luua ohvrile vahetu turvavahemaa, mis on kriitilise tähtsusega nii füüsilise

kui psühholoogilise turvatunde taastamisel.

Viibimiskeelu kehtivusaja kuni 72 tunnini määratlemine on samuti sobiv meede eesmärgi

saavutamiseks. Perevägivalla juhtumites ei pruugi praegune kuni 12-tunnine tähtaeg olla piisav

ohuolukorra stabiliseerimiseks ega vägivallatseja ja ohvri tõhusaks eraldamiseks. Praktikas

ilmneb sageli, et korduv vägivallaakt leiab aset just lühikese aja jooksul pärast politsei

lahkumist ja viibimiskeelu lõppemist, mis viitab sellele, et varasem tähtaeg ei vasta tegelikule

ohu dünaamikale.

25 RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15

10

72-tunnine tähtaeg annab politseile ajavaru ohu hindamiseks ja vajaliku teabe kogumiseks,

võimaldab kaasata sotsiaalteenuseid ning koostada ohvri kaitseplaan realistlikult ja

läbimõeldult. Samuti annab see ohvrile aega korraldada oma edasine turvalisus, näiteks leida

alternatiivne elukoht, taotleda ajutisi abinõusid või saada esmast (kontakt)nõustamist. Seega

soodustab viibimiskeelu kohaldamise aja pikendamine kuni 72 tunnini seatud eesmärgi –

vähendada perevägivalla kordumise riski, ennetada raske kahju tekkimist ning tagada ohvri

turvalisus kõrgendatud või olulise ohu olukorras – saavutamist.

Eelnõuga sätestatakse, et perevägivalla juhtumite korral on viibimiskeelu protokollimine

kohustuslik. Kohustuslik protokollimine tugevdab õigusselgust ja tagab, et põhiõiguste riive –

eelkõige liikumisvabaduse ja eraelu puutumatuse riive – on alati dokumentaalselt põhjendatud,

läbipaistev ja kontrollitav. Sellega tagatakse, et viibimiskeelu kohaldamine vastab

proportsionaalsuse põhimõttele.

Lisaks loob protokollimine parema võimaluse järgnevale kohtulikule kontrollile ja õigusliku

kaitse kasutamisele, kuna otsuse aluseks olevad asjaolud ja kaalutlused on selgelt fikseeritud.

See tugevdab isiku õigust tõhusale õiguskaitsele (PS § 15). Samuti aitab ühtlustatud ja

kohustuslik dokumenteerimine ennetada praktika ebavõrdsust ning tagab, et sarnastes

olukordades koheldakse inimesi ühtmoodi, toetades võrdsuspõhiõigust (PS § 12).

Ohvri vaatest toetab protokollimine tema õigust riigi kaitsele (PS § 14), kuna tagab järjepideva

info edastamise järgnevatele menetlejatele ning loob paremad eeldused ohu hindamiseks ja

kordusvägivalla ennetamiseks. Kokkuvõttes aitab nõue tagada nii õiguste kaitset kui ka riigi

sekkumise proportsionaalsust.

2.2. Vajalikkus

Meede on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem

koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Seega tuleb vajalikkuse

hindamisel küsida, kas sama eesmärki oleks võimalik saavutada mõne põhiõigusi vähem

piirava vahendiga.

Võimalikud põhiõigusi vähem piiravad vahendid:

 Kohtulik lähenemiskeeld: lähenemiskeelu määramiseks on vaja pöörduda kohtu poole

ja esitada vajalik tõendusmaterjal. See eeldab menetluslikku ajakulu, mida

kriisiolukorras – kus oht võib muutuda vahetuks tundide või isegi minutite jooksul – ei

ole võimalik vältida. Olulise ohu faasis on aga kriitiline, et kaitsemeede rakenduks

viivitamata, et vältida ohu eskaleerumist. Kohtumeede on seetõttu sobiv pigem

järgnevate, mitte esmaste kaitsemeetmete kontekstis.

 Ohvri paigutamine turvakodusse: ohvri ümberpaigutamine koormab olulisel määral

ohvri põhiõigusi (era- ja perekonnaelu, liikumisvabadus, omandi kasutamine). Samuti

võib see tekitada täiendavat psühholoogilist ja sotsiaalset koormust.

 Muud korrakaitselised meetmed (ühekordsed sekkumised, selgitused, hoiatamine) ei

taga ohvri ja vägivallatseja vahel püsivat ruumilist distantsi, mis on lähisuhtevägivallas

sageli kriitiline just esimese 24–72 tunni jooksul, mil korduvvägivalla oht on kõrge.

Eraldi tuleb rõhutada, et olulise ohu faasis ei pruugi hoiatus ega selgitus vägivallatseja

käitumist pidurdada – riskikäitumine on sageli emotsionaalselt laetud ja keeruline

prognoosida.

Perevägivalla juhtumites kujuneb ohu tase välja järk-järgult ning oluline oht – olukord, kus on

olemas tõsiseltvõetav risk muu hulgas isiku tervisele – on praktikas kriitiline ennetusfaas. Just

11

selles etapis on võimalik tõkestada ohu tõusmist kõrgendatud ohuks, mil vägivallariski

intensiivsus suureneb, osapoolte vaheline konflikt võib kiirelt eskaleeruda ning kahju tekkimise

tõenäosus on oluliselt kõrgem. Kui sekkumine lükata edasi kuni kõrgendatud ohu ilmnemiseni,

võib ennetusaken olla juba olulises ulatuses sulgunud.

Seetõttu on vajalik ja põhjendatud, et politsei saaks viibimiskeeldu kohaldada juba olulise ohu

faasis – eesmärgiga vältida ohu tõusmist järgmisele, st kõrgendatud ohu tasemele.

Arvestades perevägivalla kordusriskide iseloomu ning vajadust mitte jääda ootama, kuni oht

muutub vahetuks, ei ole olemas sama tõhusat, kuid vähem piiravat meedet, mis tagaks

perevägivalla ohvri kaitse samal määral kui kohaldada kuni 72-tunnist viibimiskeeldu olulise

ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks.

2.3. Mõõdukus

Meetme mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigustesse sekkumise ulatust ja

intensiivsust ning teiselt poolt kaitstava eesmärgi tähtsust.26

Kavandatava regulatsiooni kohaselt:

 on meede ajutine – kuni 72-tunnine viibimiskeeld lõpeb niipea, kui ohu alus kaob või

kui rakendatakse teisi sobivaid meetmeid;

 on meede sisuliselt piiratud – keeld puudutab vaid perevägivalla ohvri lähedust ja

temaga seotud kohta, mitte isiku üldist liikumisvabadust;

 eeldab meede olulise või kõrgendatud ohu olemasolu, mitte pelgalt teoreetilist riski;

 kohaldatakse meedet KorS-i üldiste põhimõtete raames (KorS § 7), mis nõuavad

sobivuse, vajalikkuse ja mõõdukuse hindamist iga üksikjuhtumi korral, mistõttu ei ole

meetme rakendamine automaatne, vaid eeldab kaalutlusruumi olemasolu.

Kaitstavaks hüveks on perevägivalla ohvri elu, tervis ja turvalisus, sageli ka laste heaolu ja

turvaline areng. Need on põhiseaduslikus väärtushierarhias kõrgemal kui vägivallatseja ajutine

võimatus viibida teatud kohas või teatud isiku läheduses. Arvestades, et meede on ajaliselt

piiratud, seotud konkreetse ohu olemasoluga ning allutatud proportsionaalsusnõudele, on riive

intensiivsus võrreldes kaitstava eesmärgi tähtsusega mõõdukas.

3. Põhiõiguste riive analüüs eraldi põhiõiguste kaupa

3.1. Liikumisvabadus (PS § 34)

PS-i §-i 34 tagab igaühele, kes viibib seaduslikult Eestis, õiguse vabalt liikuda ja valida elukoht.

Õigus vabalt liikuda hõlmab nii ühest kohast teise liikumise kui ka teatud kohas viibimise.

Õigus vabalt liikuda ja elukohta valida on tagatud ka mitme rahvusvahelise inimõigusaktiga.

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis on see õigus sätestatud

4. lisaprotokolli artiklis 2, mille lõikes 1 käsitletakse õigust vabalt liikuda ja elukohta valida.

Samasugune õigus sisaldub ka kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 12

punktis 1 ning inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 13 punktis 1. ELPH artikli 45 lõike 1

kohaselt on Euroopa Liidu kodanikul õigus liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja

elada.27

26 RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15 27 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 34, p 1-2

12

Viibimiskeeld on korrakaitseõiguses traditsiooniline meede, mis juba täna võimaldab

ohusituatsioonis keelata isikul viibida teatud kohas või läheneda teatud isikule. Viibimiskeelu

kehtestamine ei võta isikult täielikult ära liikumisvabadust – isikul on endiselt lubatud viibida

mujal ja korraldada oma elu väljaspool keeluala.

Eelnõu eesmärk ei ole viibimiskeelu põhimõttelist lubatavust laiendada, vaid täpsustab

perevägivalla puhul kohaldatava aluse (oluline või kõrgendatud oht) ning sätestab

erikorras kuni 72-tunnise viibimiskeelu perevägivalla ohvri kaitseks. Seetõttu on

põhiseaduslikult kõne all eelkõige riive ajalis-ruumiline intensiivistumine perevägivalla

olukordades, mitte viibimiskeelu kui meetme põhimõtteline lubatavus.

Oluline on märkida, et liikumisvabaduse riive rakendub ainult siis, kui ohu tase seda

objektiivselt nõuab. Viibimiskeeld ei saa olla „esimene valik“, vaid seda kohaldatakse siis, kui

muud meetmed ei oleks piisavad isiku või avaliku korra kaitseks.

Lisaks tuleb meetme kohaldamisel järgida selgitamiskohustust (KorS § 8). Korrakaitseorgani

ametiisik peab end isikule tutvustama ning selgitama meetme kohaldamise eesmärki ning

õiguslikku alust, kui see ei ohusta menetluse tulemuslikkust. See tagab õiguskindluse ja

vähendab riive arbitraarsuse riski.

Arvestades perevägivalla eripära (korduvus, eskaleerumisrisk, ohvri sõltuvussuhted), on seni

kehtivas KorS-s sätestatust ajaliselt pikem, kuid siiski ajutine liikumisvabaduse piirang, samuti

olulise ohu korral rakendatav meede sobiv, vajalik ja mõõdukas – eeldusel, et politsei hindab

iga kord konkreetset ohtu, valib vähem riivava võimaliku lahenduse ning lõpetab keelu kohe,

kui ohu alus kaob.

3. Liikumisvabaduse riive sisu viibimiskeelu puhul

Viibimiskeeld piirab liikumisvabadust kahel tasandil:

 keelatakse isikul läheneda perevägivalla ohvrile või viibida tema läheduses;

 keelatakse viibida või läheneda temaga seotud kohale (nt ühine elukoht).

Need piirangud ei võta isikult täielikult ära liikumisvabadust, vaid piiravad seda üksnes

määratletud ruumilises ulatuses. Isikul säilib võimalus liikuda muudes kohtades ning jätkata

oma elu väljaspool keeluala.

Oluline on rõhutada, et kehtiv õigus juba lubab viibimiskeeldu kohaldada kõrgendatud ohu

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. Eelnõuga laiendatakse seda õigust ka olulise ohu

tasemele, s.t politsei saab sekkuda juba madalama, kuid siiski tõsiseltvõetava ohuastme korral,

et vältida selle tõusmist kõrgendatud ohuni. Lisaks muudetakse seda, kui pikalt võib politsei

viibimiskeeldu oma otsusega kohaldada. Seetõttu tuleb põhiseaduspärasuse testis hinnata nii

riive ajalise intensiivistumise kui ka rakenduskünnise alanemise mõju.

Viibimiskeelu kehtestamise võimaldamine kuni 72 tundi on sobiv, sest:

 perevägivalla juhtumites on kordusrisk kõrge just esimese 24–72 tunni jooksul,

 ohvritel ei pruugi olla võimalik 12 tunni jooksul leida varjupaika, korraldada majutust

või suhelda sotsiaalteenustega,

 politsei vajab aega ohu konsolideerimiseks ja lähisuhtevägivalla infolehe andmete

kogumiseks,

 12-tunnise tähtaja lõppemisel, tihti aga ka enne keelu lõppemist, naaseb vägivallatseja

ohvri juurde, mis võib viia vägivalla kordumiseni.

13

Olulise ohu taseme laiendamine on eriti vajalik olukordades, kus vägivalla vorm ei ole

füüsiline, vaid väljendub näiteks vaimses, majanduslikus või muus mittekehalises mõjutamises.

Näiteks tänane seadusandlus ei käsitle vaimset vägivalda selgelt karistatava teona, mistõttu

puudub ohvril tõhus õiguskaitsevahend juba tekkinud või süveneva ohu korral. Sellistel

juhtudel jääbki politsei ainsaks koheselt reageerivaks asutuseks, kuid senine viibimiskeeld on

olnud liiga lühike ja rakendatav vaid kõrgendatud ohu puhul. Laiendatud võimalus kehtestada

viibimiskeeld juba olulise ohu korral aitab täita lünka, kus ohvrit tegelikult kaitsta on vaja, kuid

õiguslikud vahendid on seni olnud ebapiisavad.

Seega aitab pikem ajaraam paremini saavutada viibimiskeelu eesmärki – ohvri elu ja tervise

kaitset.

Alternatiivsed meetmed ei ole piisavad:

 kohus ei saa kiiresti määrata lähenemiskeeldu, kuna kohtumenetlus eeldab tõendite ja

taotluse olemasolu,

 ohvri paigutamine turvakodusse koormaks ohvrit, mitte vägivallatsejat,

 muud korrakaitsemeetmed (nt ohu tõrjumine) ei taga püsivat distantsi.

Seega puudub sama tõhus, kuid vähem piirav alternatiiv, mis tagaks ohvri kaitse.

Kuigi liikumisvabaduse riive pikeneb ajaliselt ja rakendumiskünnis laieneb olulise ohu

tasemele, jääb see mõõdukuse põhimõttega kooskõlla, sest:

 keeld on endiselt ajutine ja lõpeb niipea, kui ohu alus langeb,

 keeld on piiratud konkreetsele kohale või isikule, mitte üldine liikumisvabaduse

piirang,

 isikul on õigus keeld vaidlustada,

 keelu kohaldamine peab põhinema dokumenteeritud ohuandmetel ning riskihinnangul.

Meede riivab liikumisvabadust üksnes piiratud ulatuses. Riive intensiivsust tasakaalustavad

selged menetlusgarantiid ning avaliku huvi erakordne kaal – inimese elu ja tervise kaitse

lähisuhtevägivalla olukorras. Seetõttu jääb riive põhiseaduspäraseks.

3.2. Era- ja perekonnaelu puutumatus (PS § 26)

Viibimiskeeld võib otseselt mõjutada isiku era- ja perekonnaelu, eriti kui see sunnib kedagi

oma kodust ajutiselt lahkuma. PS-i §-ga 26 tagatakse isikule eraelu puutumatus ja

võimaldatakse riiklikku sekkumist vaid seaduses ettenähtud alustel.

Viibimiskeeld võib takistada isikul suhtlemist oma perekonnaga või naasmist pere elukohta,

mõjutades seega tema era- ja perekonnaelu. Samal ajal kaitseb meede ohvri ja laste õigust

eraelu puutumatusele, turvalisusele ja väärikusele. Perevägivalla ümber on sageli tugev

psühholoogiline ja majanduslik sõltuvus, mistõttu ilma riigi aktiivse sekkumiseta ei pruugi

ohvril olla reaalset võimalust vägivalla tsüklit katkestada. Eesmärk tõkestada perevägivalda on

PS-i § 26 seisukohast eriti kaalukas ning EIK praktika kohaselt peab riik omavahelise vägivalla

juhtumites tegutsema otsustavalt ja vajaduse korral sekkuma ka perekonna sisemistesse

suhetesse, kui see on vajalik nõrgema poole kaitseks.

Kuna kavandatav meede on ajutine, kohaldub olulise või kõrgendatud ohu korral ning on

suunatud just ohvri ja laste kaitsele, tuleb era- ja perekonnaelu riivet pidada mõõdukaks. Ohvri

ja laste kaitsevajadus kaalub üles sekkumise intensiivsuse vägivallatseja eraelu- ja

perekonnaelu puutumatusse.

14

3.3. Isikupuutumatus (PS § 20)

Isikupuutumatust riivatakse eeskätt juhul, kui viibimiskeelu täitmise tagamiseks kasutatakse

füüsilist sundi – näiteks isiku eemaldamist elukohast või takistamist siseneda keelatud alale.

Selline sekkumine on aga lubatav juhul, kui see on vältimatu ohu tõrjumiseks ja kooskõlas

KorS-i § 7 nõuetega, mis sätestavad minimaalse sekkumise ja vältimatu vajalikkuse

põhimõtted. KorS-i § 7 kohaselt järgib korrakaitseorgan riiklikku järelevalvet teostades

järgmisi põhimõtteid:

1) kohaldab mitmest sobivast ja vajalikust riikliku järelevalve meetmest seda, mis nii isikut

kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab (meetme sobivus ja vajalikkus);

2) kohaldab ainult sellist riikliku järelevalve meedet, mis on proportsionaalne, arvestades

meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda

(meetme proportsionaalsus stricto sensu ehk mõõdukus); ja

3) kohaldab riikliku järelevalve meedet vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või

seda ei ole enam võimalik saavutada (meetme proportsionaalsuse ajaline mõõde).

Meetme sobivus ja vajalikkus tähendab, et korrakaitsetegevus peab olema eelkõige tõhus, oht

tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti ja lõplikult. Ühe ja sama ohu kõrvaldamiseks võib sobida

mitu meedet. Vajalikkus tähendab, et korrakaitseks tuleb kasutada mitmest võrdsest sobivast

vahendist seda, mis koormab üksikisikuid ja avalikkust kõige vähem. Meetme

proportsionaalsuse nõudest tuleneb, et meede ei tohi olla ebaproportsionaalselt koormav ega

muul viisil ebamõõdukas suhtes saavutatava eesmärgiga28. Proportsionaalsuse põhimõtte

ajaline mõõde hõlmab seda, et vahendi kasutamine on proportsionaalne nii kaua, kui ei ole ära

langenud tema rakendamise vajadus või on arusaadav, et selle vahendiga pole eesmärgi

saavutamine enam võimalik.

Sund on rangelt seotud viibimiskeelu täitmisega ning ajaliselt piiratud, mistõttu jääb see PS-i

§ 20 kaitsealas lubatavuse piiridesse.

3.4. Omandiõigus (PS § 32)

Viibimiskeeldu võib olla vaja kohaldada korrarikkumise toimepannud isikule tema kodu suhtes,

mis on isiku suhtes tema põhiõigusi riivav, st riivatakse PS-i § 32 alusel kaitstavat omandi

kasutamise õigust. Perevägivalla kontekstis on tegemist sageli perekonna ühise elukohaga,

mille faktiliseks omanikuks võib olla vägivallatseja. Politseil ei ole sündmuse hetkel reaalset

võimalust omandiõiguse detailset tuvastamist läbi viia. Sellisel juhul tuleb kaaluda ühelt poolt

vägivallatseja omandi kasutamise õigust ja teiselt poolt teiste pereliikmete (sh laste) turvalisust

ja heaolu.

PS-i § 32 lubab omandi kasutamist piirata üksnes avalikes huvides ja proportsionaalsuse

põhimõtet järgides. Perevägivalla ohvri kaitsmine ja laste turvalisus on avalik huvi kõige

rangemas tähenduses. Viibimiskeeld on ajutine, rakendub olulise või kõrgendatud ohu korral

ning lõpeb kohe, kui oht kaob või kasutatakse teisi sobivaid meetmeid. Arvestades, et alternatiiv

sedalaadi olukorras oleks ohvri enda lahkumine kodust (mis koormab ohvri põhiõigusi oluliselt

enam), tuleb omandiõiguse riivet käesolevas kontekstis pidada proportsionaalseks.

4. Kokkuvõte

Kavandatavad täiendused KorS §-is 44 annavad politseile:

 võimaluse sekkuda olulise või kõrgendatud ohu korral perevägivalla ohvri kaitseks;

28 KorS-i eelnõu nr 49 SE III seletuskiri, lk 29–30.

15

 võimaluse kohaldada sellises olukorras viibimiskeeldu kuni 72 tunniks ja

 kohustuse viibimiskeeldu perevägivalla juhtumite korral protokollida.

Viibimiskeelu institutsioon on KorS-i § 44 alusel juba olemas; muudatus ei loo viibimiskeelu

kui meetme liiki juurde, vaid täpsustab viibimiskeelu kohaldamist perevägivalla ohvrite

kaitseks ja reguleerib selle ajamõõdet ning ohu aluse (oluline oht) lähtuvalt perevägivalla

spetsiifikast.

Eesmärk – perevägivalla ohvri elu, tervise ja turvalisuse kaitsmine – on kaalukalt legitiimne.

Valitud meede on sobiv, sest võimaldab ohtu hinnata ja tõrjuda juba olulise ohu faasis, mitte

alles vahetu ründe korral. Vajalikkuse kriteerium on täidetud, kuna alternatiivsed meetmed

(kohtu lähenemiskeeld, ohvri paigutamine turvakodusse, muud leebemad korrakaitsemeetmed)

ei taga sama tõhusat kaitset. Meetme mõõdukuse tagavad selle ajutisus, ruumiline piiratus,

selgelt määratletud kohaldamistingimused, proportsionaalsuse põhimõte KorS-i § 7 järgi ning

järelevalve piirangute üle.

Seetõttu vastavad kavandatavad muudatused PS-i §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse

põhimõttele ning on lubatav vahend perevägivalla tõkestamiseks ja ohvrite kaitsmiseks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Kavandatavate muudatusega täiendatakse KorS §-i 44 lõigetega 11, 51 ja 7. Lisaks nimetatud

täiendusest tulenevalt tehakse normitehniline muudatus ka sama paragrahvi lõigetes 3 ja 4.

KorS-i §-s 44 on esitatud viibimiskeelu kohaldamist puudutavad sätted. Paragrahvi 44 lõikes 1

on toodud, millistel juhtudel võib politsei või muu korrakaitseorgan viibimiskeeldu kohaldada

(nt isiku elu või tervist ähvardava vahetu ohu korral, kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või

tõrjumiseks, süüteomenetluse läbiviimise tagamiseks). KorS-i § 44 lõike 3 kohaselt võib

lõikes 1 sätestatud tingimustel keelata isikute läbipääsu kindlaksmääratud ajal

kindlaksmääratud kohast või juurdepääsu sellele kohale. Võimaluse korral tuleb säilitada isiku

juurdepääs tema elu- või tööruumile. Lõike 4 järgi võib viibimiskeeldu kohaldada kuni KorS-i

§ 44 lõikes 1 sätestatud aluse äralangemiseni. Lõike 5 kohaselt võib politsei või seaduses

sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik kohaldada viibimiskeeldu kuni 12 tundi. Üle

12 tunni võib viibimiskeeldu kohaldada üksnes prefekti või muu korrakaitseorgani juhi loal.

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse KorS-i § 44 lõikega 11 nii, et viibimiskeeldu saab rakendada

olulise ja kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks OAS-i tähenduses

perevägivalla ohvrite õiguste kaitseks.

Lõikega 11 antakse politseile õigus olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või

tõrjumiseks ajutiselt keelata isiku viibimine perevägivalla ohvri läheduses või temaga seotud

kohas, kohustada teda perevägivalla ohvri lähedusest või temaga seotud kohast lahkuma või

perevägivalla ohvrile temaga seotud kohale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma.

See muudatus annab võimaluse tuvastada riske ja ohte, mis näiteks perevägivalla puhul pole

alati silmanähtav, näiteks vaimse vägivalla puhul.

16

Muudatusega täpsustatakse, et politsei võib kehtestada viibimiskeelu lisaks kehtiva õiguse järgi

lubatud kõrgendatud ohu29 tõrjumisele ka siis, kui tegu on perevägivalla juhtumiga ning vaja

on tagada perevägivalla ohvrite õiguste kaitse ka madalama ohutaseme korral. Kehtiv KorS-i

sõnastus võimaldab viibimiskeeldu rakendada peamiselt siis, kui oht on juba tuvastatud ja see

tuleb tõrjuda. Muudatus annab politseile õiguse ja võimaluse ennetada vägivalla eskaleerumist

olukorras, kus on alust kahtlustada ohtu elule või tervisele, kuid ohu ulatus või olemasolu vajab

veel täiendavat selgitamist. See muudab viibimiskeelu rakendamise paindlikumaks ja

võimaldab kiiremalt reageerida potentsiaalselt ohtlikele olukordadele.

Lähisuhtevägivald ei alga tavaliselt eluohtlike või ränkade juhtumitega — see algab pingetest

suhtes, ähvardustest, kontrollkäitumisest, solvamisest ja isolatsioonist jms. Ohvri jaoks võivad

verbaalsed ähvardused, jälitamine, kontrollimine või intensiivne manipuleerimine olla sama

hirmutavad kui füüsiline vägivald. Madalam ohuaste loob võimaluse ametiasutustele tegutseda

ohvri psühholoogilise turvatunde tagamiseks ning aitab ennetada “kättemaksu”, eskaleerumist

ja korduvat vägivalla mustrit. See võib ka vähendada riski, et ohver olukorrast üldse abi ei otsi,

kuna olukord „ei ole veel piisavalt hull“.

Muudatusega antakse politseile KorS-i § 44 lõike 1 kõrvale täiendav alus viibimiskeelu

kehtestamiseks perevägivalla ohvri kaitseks. Võrreldes kehtiva õigusega laieneb viibimiskeelu

rakendamise võimalus, sest seda saab edaspidi kohaldada ka olukordades, kus on vaja olulist

ohtu välja selgitada või seda tõrjuda. KorS-i §-s 5 tuuakse välja, et „oluline oht“ on oht isiku

tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele ja keskkonnale või käesoleva paragrahvi lõikes 4

nimetamata kuriteo toimepanemise oht. Perevägivalla juhtumid on seotud elu ja tervise ohu

tõrjumise ja väljaselgitamisega.

Et viibimiskeeld oleks tõhus meede perevägivalla eskaleerumise ärahoidmiseks, peaks seda

saama kohaldada ka juhtudel, kus esineb selge oht ohvri tervisele, isegi kui vahetu oht elule

puudub. Vägivald ei piirdu ainult füüsiliste rünnakutega – psühholoogiline terror, majanduslik

kontroll, on sageli raskemini tuvastatavad, kuid nende mõju ohvrile võib olla sama hävitav.

Näiteks kui üks kooselupartner on teise partneri pangakontod blokeerinud, teda pidevalt

alandanud ning ähvardanud, et too ei saaks ilma temata hakkama, võib see viia ohvri täielikku

sõltuvusse ega pruugi anda talle võimalust olukorrast väljuda.

Politseil on vaja aega, et koguda tõendeid ja teavet, et mõista olukorra tegelikku ohtlikkust,

samas kui ohver vajab tuge ja kindlustunnet, et tal on turvaline koht, kus viibida või kuhu soovi

korral minna, ning piisavalt aega, et teha teadlikke otsuseid oma edasise elu ja turvalisuse kohta.

Viibimiskeelu eesmärk peaks olema tagada ohvri kaitse mitte ainult vahetu füüsilise ohu eest,

vaid ka siis, kui on alust arvata, et vägivald on varjatud või võib jätkuda või süveneda.

Perevägivallajuhtumite korral võib osutuda vajalikuks kehtestada viibimiskeeld viisil, mis

keelab vägivallatsejal oma pereliikmele teatud arvu meetrite ulatuses läheneda. Lisaks tuleb

olukorra tõsidusest ja ohu iseloomust lähtuvalt kaaluda võimalust kehtestada vägivallatsejale

eluruumis viibimise keeld. See tähendab, et isikule võib ajutiselt keelata oma kodus viibimise,

kui teise isiku turvalisust ei ole võimalik tagada üksnes liikumispiirangu kehtestamisega (nt

teatud ruumidesse sisenemise keeld või minimaalne distants samas eluruumis).

Kindlasti peab viibimiskeeldu kohaldav politseiametnik enne keelu kehtestamist kaaluma, kas

ja kuidas oleks võimalik tagada kannatanu ohutus, ilma et see piiraks põhjendamatult teise isiku

29 KorS-i § 5 lõike 4 esimese lause kohaselt on kõrgendatud oht oht isiku elule, kehalisele puutumatusele,

füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või KarS-i

15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht.

17

õigusi. Politseiametnik peab hindama, kas siis, kui eluruumi kasutatakse ühiselt samal ajal, on

üldse võimalik kohustada isikut hoiduma teisest isikust teatud kaugusele või mitte sisenema

teatud ruumidesse. Kui aga ohu iseloom on selline, et lahus hoidmine ühise eluruumi piires ei

ole realistlik või piisav (nt väikses korteris, kus puudub võimalus distantsi hoida), võib osutuda

vältimatuks keelata ohu põhjustajal oma kodus viibimine. Politsei kasutab juba praegu oma töös

perevägivalla sündmuste hindamiseks lähisuhtevägivalla hindamislehte ning lähisuhtevägivalla

riskide hindamise lehte ning seda saab kasutada ka edaspidi viibimiskeelu rakendamiseks.

Arvestades, et tegu on olulise põhiõiguste riivega, peab politsei olema enne viibimiskeelu

kehtestamist veendunud, et isikul on reaalselt olemas alternatiivne peatumispaik. See tähendab,

et politsei peab kontrollima, kas isikul on võimalik ööbida sugulaste või tuttavate juures või kas

tal on ligipääs muule ajutisele eluruumile (nt varjupaik või muu sotsiaalteenus).

Varjupaigateenus on kohaliku omavalitsuse korraldatav vältimatu sotsiaalabiteenus, mille

eesmärk on vältida inimese tänavale jäämist, mis võib olla ohuks tema elule ja tervisele. Kui

isikul puudub igasugune võimalus leida viivitamata ajutine elukoht, peab politsei hindama, kas

viibimiskeelu kehtestamine on siiski vajalik ja kas on olemas mõni muu lahendus kannatanu

turvalisuse tagamiseks.

Muudatuse eesmärk on suurendada politsei ennetusvõimekust ja tagada, et viibimiskeeld oleks

tõhus vahend mitte ainult juba tuvastatud ohu tõrjumisel, vaid ka selle väljaselgitamisel. See

aitab paremini kaitsta avalikku korda ning inimeste elu ja tervist.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse KorS-i § 44 lõikeid 3 ja 4 pärast tekstiosa „lõikes 1“

tekstiosaga „ja 11“. Arvestades, et perevägivalla ohvri õiguste kaitseks viibimiskeelu

rakendamisel kohalduvad KorS-i §-s 44 sätestatud muud viibimiskeelu kohaldamise nõuded,

tehakse eelnõus normitehniline muudatus ning täiendatakse kõnealuse paragrahvi lõikeid 3 ja

4 viidetega lisanduvale lõikele 11.

Eelnõu punktidega 3 ja 4 täiendatakse KorS-i § 44 lõigetega 51 ja 7, mis annab politseile

võimaluse kohaldada viibimiskeeldu OAS-i tähenduses perevägivalla ohvrite õiguste kaitseks

kuni 72 tundi. Perevägivallajuhtumite korral on viibimiskeelu protokollimine kohustuslik.

Perevägivalla juhtumites võib oht jätkuda ka pärast politsei sekkumist. Lühike viibimiskeeld ei

pruugi olla piisav, et ohver jõuaks ennast turvaliselt organiseerida (näiteks leida ajutine elukoht,

tugiteenused, õigusabi). Lisaks, uuringud3031 ja praktika näitavad, et vägivaldne partner võib

pärast politseiga kokkupuudet muutuda veelgi agressiivsemaks. Pikem keeld aitab vältida

„kättemaksu“ ja madalam ohu aste võib aidata ennetada uut ja veel raskemat vägivalla juhtumit.

Perevägivalla ohvrile on oluline, et vägivallatsejale oleks võimalik kehtestada kuni 72-tunnine

viibimiskeeld. See tagab ohvrile esmase turvatunde ja hingamisruumi, mis on vajalik nii

füüsiliseks kui ka vaimseks taastumiseks. Vägivalla kogemine on šokeeriv ja traumeeriv ning

ohver vajab aega, et olukorda rahulikult hinnata ja teha teadlikke otsuseid oma edasise heaolu

tagamiseks. Pikema viibimiskeelu korral arvestataks järgmisi aspekte:

30 Dichter ME, Gelles RJ. Women's perceptions of safety and risk following police intervention for intimate

partner violence. Violence Against Women. 2012 Jan;18(1):44-63. doi: 10.1177/1077801212437016. PMID:

22411298. 31 Vieira-Pinto P, Muñoz-Barús JI, Taveira-Gomes T, Vidal-Alves MJ, Magalhães T. Intimate partner violence

against women. Does violence decrease after the entry of the alleged offender into the criminal justice system?

Forensic Sci Res. 2021 Aug 28;7(1):53-60. doi: 10.1080/20961790.2021.1960616. PMID: 35341122; PMCID:

PMC8942538.

18

1. Vajalik aeg traumast taastumiseks. Pärast vägivallajuhtumit on ohver tihti segaduses,

šokis ja hirmul. Tema vaimne seisund võib takistada ratsionaalsete otsuste tegemist,

mistõttu vajab ta aega rahunemiseks ja olukorra analüüsimiseks.

2. Abi otsimine ja organisatsioonidega ühenduse võtmine. Kui politsei eemaldab

vägivaldse pereliikme kodust näiteks reedese peretüli käigus, annab kuni 72-tunnine

viibimiskeeld ohvrile aega pöörduda sotsiaalteenuste poole, otsida ajutist peavarju või

alustada kohtumenetlust, kui see on vajalik. Naiste tugikeskused, kes pakuvad muude

teenuste seas ka peavarju, on avatud küll ööpäevringi, aga paljud muud abistavad

organisatsioonid (riiklik ohvriabi, kohalik omavalitsus ja juriidilised nõustajad) ei tööta

nädalavahetustel ega öisel ajal. Seega suurendab 72-tunnine viibimiskeeld ohvril

võimalust eespool nimetatud organisatsioonidega ühendust võtta.

3. Surve ja manipuleerimise vältimine. Kui toimepanija saab kohe pärast juhtumit

naasta, on suur oht, et ta hakkab ohvrit mõjutama, paludes andestust, manipuleerides

süütundega või isegi ähvardades. See võib takistada ohvril teha enda jaoks parimaid

otsuseid ja suurendada vägivalla kordumise riski.

4. Laste ja teiste pereliikmete kaitse. Kui isa käitub kodus vägivaldselt ema ja laste

suhtes, võib viibimiskeeld aidata lastel vältida traumaatilisi olukordi. Kui vägivaldne

vanem peab vähemalt 72 tundi eemal olema, saab teine vanem või hooldaja rahulikult

otsustada, kas pöörduda lastekaitse, politsei või muu asutuse poole, et leida

pikemaajaline lahendus.

5. Võimalus astuda praktilisi samme. Ohver vajab aega, et koguda kokku oma

dokumendid ja kaaluda ajutist elukohavahetust. Kui toimepanija on kohe tagasi, võib

ohver tunda end liiga hirmununa, et astuda vajalikke samme enda kaitseks.

6. Korduva vägivalla ennetamine. Paljud perevägivalla juhtumid ei ole ühekordsed.

Sageli on tegemist kestva mustriga, kus vägivaldne pool kahetseb, palub andestust ja

lubab muutuda, kuid vägivald kordub. Viibimiskeeld katkestab selle tsükli, võimaldades

ohvril teha otsuseid, mis võivad viia püsivama lahenduseni, näiteks lahkumine

vägivaldsest suhtest või kaitsemeetmete taotlemine.

Praegune regulatsioon jätab aga lünga olukorras, kus ohvri tervis on ohus, kuid oht ei ole vahetu

ega eluohtlik. Näiteks kui partner on ohvrit korduvalt ähvardanud ja vaimselt terroriseerinud,

kuid füüsilist vägivalda ei ole veel toimunud, võib politsei sekkumine olla piiratud.

Viibimiskeelu pikendamise vajalikkust toetab ka riiklik lähisuhtevägivalla ekspertrühm, mis

moodustati lähisuhtevägivalla tegevuskavaga Vabariigi Valitsuse memorandumiga 2018.

aastal. Lähisuhtevägivalla ekspertrühma kuuluvad eksperdid Siseministeeriumist,

Sotsiaalministeeriumist, Justiits- ja Digiministeeriumist, Haridus- ja Teadusministeeriumist

ning nende valitsemisala asutustest.

Oluline on mõista, et viibimiskeeld üksi ei lahenda püsivaid vägivallaprobleeme, mistõttu

tuleks selle kohaldamisel hinnata ka vajadust täiendavate õiguskaitse- ja sotsiaalmeetmete

rakendamiseks, näiteks ohvri suunamist tugikeskusesse või koostööd kohaliku omavalitsusega

varjupaiga leidmiseks.

Keeld tuleb viivitamata lõpetada, kui langeb ära selle kehtestamise alus. See tähendab, et kui

oht kannatanu elule või tervisele on möödunud või on leitud muu toimiv lahendus, ei tohi

viibimiskeeldu alusetult edasi kehtestada.

KorS-iga ei kohustata viibimiskeeldu protokollima, vaid lähtuda tuleb haldusmenetluse

seadustiku §-st 18, milles on sätestatud haldusaktide vormistamise põhimõtted. Siiski peavad

eelnõu koostajad oluliseks, et perevägivalla juhtumites vormistataks viibimiskeeld kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

19

Viibimiskeelu kohaldamise protokollimine on oluline mitmel põhjusel:

 meetme järgimise hõlbustamiseks – osapooled saavad üheselt aru, millised

kohustused ja piirangud kehtestatakse, aitab see vältida tahtmatuid rikkumisi ning annab

mõlemale poolele selged piirid;

 tõendusteabe säilitamiseks – taasesitatavas vormis viibimiskeeld võib hiljem olla

oluline tõend, näiteks kui rikkumise korral on vaja alustada menetlust või hinnata isiku

käitumise mustrit perevägivalla juhtumite kontekstis;

 õiguskindluse tagamiseks – taasesitatavas vormis keeld võimaldab isikul vajaduse

korral esitada kaebuse või taotleda keelu muutmist;

 taasesitamist võimaldav vorm aitab tagada, et politseiametniku tegevus on

kontrollitav ja põhjendatav, mis on eriti oluline perevägivalla juhtumite tundlikkuse

ning sageli kiiresti muutuva olukorra tõttu.

Perevägivalla juhtumite käsitlemisel on kriitilise tähtsusega nende asutuste ja spetsialistide roll,

kes osutavad nii ohvrite kui ka vägivalla toimepanijate toetamiseks vajalikke teenuseid. PPA

kohaldab viibimiskeeldu peamiselt nendes perevägivalla juhtumites, mis ei vasta KarS-s

sätestatud kuriteokoosseisule viitavatele tunnustele, kuid kus esineb selge oht ohvri

turvalisusele. Viibimiskeelu kestuse määrab PPA, lähtudes:

 ohvri turvalisuse tagamise vajadusest;

 vägivalla toimepanija käitumismustri ja võimaliku eskalatsiooni riskist;

 teenuste kättesaadavusest, mis aitavad vägivalda lõpetada ja korduvaid juhtumeid

ennetada.

Isikule, kellele viibimiskeeld määratakse, tuleb selgelt ja arusaadavalt selgitada keelu eesmärki,

kestust ning selle järgimise vajadust. Viibimiskeelu rakendamine on ajutise iseloomuga meede,

mille eesmärk on ennetada vahetut või jätkuvat ohtu, kuid see ei asenda muid pikaajalisi

lahendusi, nagu süüteomenetlus või sotsiaalne sekkumine.

Kokkuvõttes on viibimiskeelu määramisel ja dokumenteerimisel oluline tagada, et see oleks

proportsionaalne, ajutine ning selgelt põhjendatud, vältides ülemäärast põhiõiguste riivet.

3.1. Viibimiskeelu rakendamise praktika teistes riikides

Eesmärgiga leida Eestile sobivaim lahendus viibimiskeelu rakendamisel perevägivalla

juhtumite puhul, koguti parimaid praktikaid teistelt EL-i liikmesriikidelt. Selleks saadeti

07.01.2025 e-kirja teel pöördumine EL-i liikmesriikide eri õiguskaitseasutustele, paludes neil

jagada oma kogemusi ja lahendusi. Vastuste esitamise tähtpäevaks määrati 31.01.2025. Lisaks

toimus 23.–24.01.2025 Riias Läti ja Leedu politsei esindajatega kohtumine, kus arutati

viibimiskeelu rakendamise praktikaid veelgi sisukamalt ning jagati kogemusi. Tabelis 2 on

esitatud ülevaade valitud EL-i liikmesriikide tagasisidest, kajastades nende ja lähenemisviise

viibimiskeelu rakendamisel.

Riik Viibimiskeelu kestus Kes määrab Seosed teiste perevägivalla

meetmetega

Rikkumise

tagajärjed

Austria Üldjoontes 14 päeva.

Lisaks on vaja

julgeolekuasutuse

kinnitust kolme päeva

jooksul.

Pikendamiseks tuleb

taotleda ajutise

ettekirjutuse esitamist

pädevale

ringkonnakohtule ja

Politsei Politsei lähenemiskeeld

sisaldab ka viibimiskeeldu,

mis keelab isikul tulla

kaitstavale isikule saja

meetri kaugusele. Lisaks

keelab see juurdepääsu koju

või piiratud isiku kohtumise

kannatanuga, s.t

eemalviibimismääruse

rikkumise. Seadusega

Kui kurjategija

rikub korraldust,

karistatakse teda

haldustrahviga

kuni 500 euro

ulatuses iga

rikkumise eest. Kui

ta rikub

keelumäärust

korduvalt, võib ta

20

pikendus saab kehtida

kõige rohkem neli

nädalat.

nõutakse, et politsei jälgiks

aktiivselt nõuete ja tõkendi

täitmist ning kontrolliks

vähemalt üks kord esimese

kolme päeva jooksul, ega

kurjategija ei ole naasnud

ohvri koju.

ka vahistada.

Belgia Kuni kümme päeva

(perekohtunik võib

pikendada kuni kolme

kuuni).

Prokuratuur Saab kombineerida

lähenemiskeeluga.

Kaheksa päeva

kuni kuus kuud

vangistust ja/või

trahv 26–100

eurot.

Leedu 15 päeva ning lisaks

teeb politsei 15 päeva

jooksul kaks korda

kontrollkäigu koju.

Politsei

(küsimustiku abil)

Korraldus kaotab kehtivuse,

kui algatatakse

kriminaaluurimine ja sama

juhtumi tõttu määratakse

vähemalt üks

lähenemiskeeld, näiteks

kohustus elada eraldi. See

tähendab, et kui kohtueelne

uurimine algatatakse muu

juhtumi tõttu kui see, mille

puhul korraldus tehti, on

võimalik, et nii korraldus

kui ka lähenemiskeeld on

samal ajal jõus.

Trahvimäärad on

80–320 eurot

esimese rikkumise

korral ja 300–780

eurot korduva

rikkumise korral.

See trahv kehtib ka

nende vägivalla all

kannatanute kohta,

kes lubavad

vägivallatseja

tagasi koju.

Läti Kuni kaheksa päeva. Politsei või

munitsipaalpolitse

i

Kui sündmuskohal

tuvastatakse ohvri vastu

suunatud

haldusõigusrikkumine või

kuritegu ohustava isiku

poolt, võib paralleelselt

politsei viibimiskeeluga

algatada

haldusõigusrikkumise

menetluse või

kriminaalmenetluse ning

ohustavat isikut võib võtta

haldus- või

kriminaalvastutusele.

Trahv 50–5000

eurot.

Soome Viibimiskeeld kehtib

ringkonnakohtu

määratud aja jooksul,

kuid kõige rohkem

üks aasta. Seda

perioodi võib

vajaduse korral

pikendada.

Pikendamine eeldab

vastava taotluse

esitamist

ringkonnakohtule ja

selle taotluse

menetlemist.

Politsei, kuid seda

võib määrata ka

kohus.

Viibimiskeeld (sealhulgas

lähenemiskeeld) on

iseseisev meede, mis on

ettevaatusabinõu. Politsei on

pädev kasutama ka muid

meetmeid, et kaitsta isikut

vägivalla või muud liiki

kuritegude eest. Näiteks

võib isiku politseiseaduses

sätestatud tingimustel kinni

pidada, et takistada tal

vägivalla- või muu kuriteo

toimepanemist.

Rahatrahv või kuni

ühe aasta pikkune

vangistus.

Slovakkia 14 päeva alates sellest

hetkest, kui

viibimiskeeld

rakendatakse.

Politsei Viibimiskeelu rakendamine

ei käivita paralleelselt teisi

menetlusi. Kui on vaja

midagi veel juurde, nt

lähenemiskeeld, siis selle

jaoks peab tegema eraldi

taotluse kohtule.

Kui tegemist on

kohtuotsusega, siis

on see

kriminaalkorras

karistatav. Kui

rikutakse politsei

ettekirjutisi, siis

mitte.

21

Sloveenia Kuni 48 tundi, mille

järel politsei saadab

selle viivitamata

läbivaatamiseks

ringkonnakohtu

uurimiskohtunikule,

kes võib meetme

kinnitada, muuta või

tühistada.

Politsei Politsei määrab

viibimiskeelu aga kui seda

soovitakse „pikendada“, siis

on tegu juba

lähenemiskeeluga, mille

määrab kohus ja seda

alguses 15 päevaks, sealt

edasi saab seda pikendada

60 päevaks ja siis aastaks.

Lähenemiskeelu

rikkumise eest on

trahv 300–800

eurot.

Viibimiskeelu

rikkumise eest

tagajärge pole.

Tabel 2. EL-i liimesriikide viibimiskeelu rakendamise tabel

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus EL-i õigusele

Eelnõu ei ole seotud EL-i õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm I: isikud, kelle suhtes viibimiskeeldu kohaldatakse

Seadusemuudatuse tulemusel laieneb viibimiskeelu kohaldamise aluste ring ning suureneb

politsei kaalutlusõigus, mille tulemusel võib viibimiskeeldu kohaldada senisest rohkematel

juhtudel ja madalama ohutaseme korral. See tähendab, et suureneda võib nende isikute arv,

kelle suhtes viibimiskeeldu rakendatakse.

PPA kohaldas viibimiskeeldu perevägivalla juhtumites 2022. aastal kokku 392 korral,

2023. aastal 508 korral ja 2024. aastal 491 korral. Aastatel 2019–2021 kohaldati 5%

vägivallatsejate ehk 41 isiku suhtes viibimiskeeldu korduvalt32. Kuna muudatuse tulemusel

saab tulevikus enamatel juhtudel viibimiskeeldu kohaldada, siis võib sihtrühm I jääda 1000

isiku ringi.

Sihtrühmale I kaasneb oluline negatiivne mõju, kuna nende õiguste riive muutub

intensiivsemaks ning nende isikuõigusi piiratakse pikemaks ajaks, millel on mõju inimese era-

ja tööelule. Isikul tuleb lühikese etteteatamisajaga leida ajutine viibimiskoht (nt ööbimiskoht

või ajutine peatuspaik). Viibimiskeelu kestuse pikenemine võib suurendada stressi ja

ebastabiilsust, eriti korduvate juhtumite puhul.

Lisaks võib negatiivse mõjuna käsitleda võimalust, et viibimiskeelu kohaldajate

kaalutlusõiguse suurenemise tõttu esineb rohkem kaalutlusvigu (nt keelu rakendamine

olukorras, kus see ei olnud põhjendatud). Aastal 2025 on esimese kümne kuu jooksul kohus

määranud kokku 87 lähenemiskeeldu, samas kui 2024. aastal määrati neid kokku 109. Kuigi

absoluutarvuna on määratud lähenemiskeeldude arv veidi väiksem, viitab 2025. aasta näitaja

sellele, et viibimiskeeldu rakendatakse järjest sihipärasemalt ja tulemuslikumalt. Võrreldes

varasema aastaga võib järeldada, et kohtud on muutunud teadlikumaks viibimiskeelu

rakendamise võimalustest ning teevad otsuseid ühtlasematel alustel. Kokkuvõttes näitab

statistika, et viibimiskeelu kasutamine on muutunud kvaliteedilt paremaks, keskendudes

32 PPA statistika (2023).

22

rohkem tegeliku vägivallaohu maandamisele ja ohvrite kaitse tagamisele, mitte pelgalt

juhtumite kvantitatiivsele kasvule. Lisaks ohvri kaitsmisele aitab meede ennetada ka

toimepanija edasist ohtlikku käitumist, kuna piirang vähendab võimalusi perevägivalla

eskaleerumiseks ja kuritegude toimepanemiseks. See omakorda vähendaks kohtute

töökoormust.

Kaalutlusvigade vältimiseks rakendatakse politseis ühtseid juhiseid ja ametnike koolitusi, mis

toetavad otsuste kvaliteeti ja ühtlustavad praktikat. Seetõttu see sihtrühma tervikuna oluliselt ei

mõjuta.

Kuna viibimiskeelu kohaldamise puhul tuleb sihtrühmal leida peatumiseks muu koht, siis

võivad viibimiskeelu kestuse pikenemisel ja selle sagedasemal kohaldamisel suureneda

sihtrühma kohanemisraskused. Juhul, kui nimetatud sihtrühmal ei õnnestu kohe iseseisvalt

peatumiskohta leida, siis saab ta alati kasutada varjupaigateenust.

Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 30 alusel on varjupaigateenus kohaliku

omavalitsuse korraldatav vältimatu sotsiaalabiteenus, mille eesmärk on vältida inimese

tänavale jäämist, mis võib olla ohuks tema elule ja tervisele. Varjupaigateenus tagab ajutise

ööbimiskoha võimaluse täisealisele inimesele, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta

leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline

keskkond. Varjupaigateenusele lisaks on nimetatud sihtrühmal alati võimalus pöörduda oma

elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole, mille kaudu on võimalik saada esmast

sotsiaalnõustamist ning vajalikku teavet ja suunamist edasistele psühholoogilistele ja

sotsiaalteenustele. Lisaks on nimetatud sihtrühmal võimalik saada nõustamist ja abi vägivallast

loobumiseks vägivallast loobumise teenuse kaudu, mida pakub Sotsiaalkindlustusamet

(edaspidi SKA).

Positiivse mõjuna on viibimiskeeld preventiivne ja võib toimida hoiatava mehhanismina,

suunates isikut vältima korduvaid vägivallaakte või konfliktolukordi. Keelu sagedasem

rakendamine suurendab teadlikkust vastutusest ja võimalikest tagajärgedest. Seejuures on

sihtrühmal I võimalik vältida muudatusega kaasnevat negatiivset mõju, kui ta oma käitumist

muudab. Oluline on välja tuua, et kavandatav muudatus ei tähenda automaatselt kõigile keelu

pikendamist, vaid sellele eelneb kaalutlusprotsess, mille käigus tegelik ajutise keelu pikkus

otsustatakse asjaoludest lähtuvalt. Negatiivse mõju leevendamiseks tuleb tagada

vägivallatsejatele juurdepääs vajalikule toele ja teenustele, mis aitavad tal oma käitumist muuta.

Selleks on hulk võimalikke viise, sealhulgas vägivallatseja toetamine psühholoogilise

nõustamise ja programmidega; õigeaegne ja korrektne teavitamine sellest muudatusest

ühiskonnas laiemalt; õiguskaitseasutuste poolne teabe edastamine ja toetamine ning juriidiliste

tagajärgede selgitamine.

Sihtrühm II: perevägivalla ohvrid

Perevägivald on oluliselt rohkem Eestis levinud, kui ametlik registreeritud kuritegevuse

statistika näitab. 2022. aastal läbiviidud suhteuuring Eestis paljastas, et 41% naistest on elu

jooksul paarisuhtes vägivalda kogenud. Sama uuringu andmed näitavad, et 18–74-aastastest

naistest, kes kogesid intiimpartneri poolt füüsilist (sh ähvardamist) või seksuaalset vägivalda,

vaid 22,8% teavitasid politseid, 20% tervishoiu- või sotsiaaltöötajat ja 9,1% rääkisid

kogemusest tugitelefonile või ohvriabile. See tähendab, et suur osa perevägivallajuhtumitest ei

pruugi jõuda spetsialistide või politsei vaatevälja ega ametlikku statistikasse.

2023. aastal registreeriti 3186 perevägivalla kuritegu (võrreldes 2022. aastaga 2% vähem).

Neist suurima osa moodustas paarisuhtevägivald, kokku 66%. Perevägivallaga seotud tapmisi

23

ja mõrvu ning nende katseid oli 2023. aastal kuus. Kõigist perevägivalla ohvritest moodustasid

79% naised ja hinnanguliselt 34% perevägivalla kuritegudest olid lapsohvri või pealtnägijaga33.

Sihtrühma täpset suurust on keeruline hinnata, kuna ühe registreeritud juhtumiga võib olla

seotud mitu inimest.

Kavandataval muudatusel on oluline positiivne mõju, sest selle tulemusel tagatakse

perevägivalla ohvritele pikemaaegne kaitse ning rohkem aega, et otsustada, kuidas edasi

tegutseda, saada asjakohast abi ja taotleda lähenemiskeelu seadmist – eriti kuna enamik

perevägivalla juhtumeid leiab aset nädalavahetustel, mil ligipääs vajalikele sotsiaal- ja

psühholoogiteenustele on piiratud. Tõenäosus, et ohver saab abi ja astub vägivallaringist välja,

suureneb. Mõju ulatus ja tõhusus sõltub kohalike teenuste ning tugistruktuuride

kättesaadavusest. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõige 1, mis kirjeldab

omavalitsusüksuse ülesandeid ja pädevust, toob muu hulgas välja, et omavalitsusüksuse

ülesanne on korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu

sotsiaalabi andmist. Seda tagavad kohalikud omavalitsused oma elanikele töönädala jooksul

mille raames on võimalik saada kontaktsotsiaalnõustamist.

Kui viibimiskeelu võimalikku kestust pikendatakse, kasvab vajadus tagada, et ohver ei jääks

sel perioodil üksi ega teadmatusse. Vastupidisel juhul võib tekkida olukord, kus

viibimiskeeluga kaasnev kaitse küll eksisteerib, kuid praktiline toetus ja teave jäävad

puudulikuks – see võib halvendada ohvri toimetulekut ning kahandada tema usaldust süsteemi

vastu. Seega tuleb viibimiskeelu kohaldamisel tugevdada tugivõrgustiku – eriti ohvriabi – rolli

ja reageerimisvõimekust.

Oluline otsene positiivne mõju avaldub eelkõige nendele isikutele, kes puutuvad kokku

perevägivallaga. Viibimiskeelu tõhusam ja kiiremini rakendatav mehhanism suurendab otseselt

ohvrite ja nende lähedaste turvatunnet. Arvestades, et perekondliku vägivalla kuriteod

moodustavad ligikaudu 12% kõigist registreeritud kuritegudest, on tegu märkimisväärse

ühiskondliku probleemiga, mille puhul võib igasugune tõhus kaitsemeede, sealhulgas ajutine

viibimiskeeld, olla otseselt ennetava ja kaitsva mõjuga.

Lisaks avaldab viibimiskeelu rakendamine psühholoogilist mõju vägivallaohvritele ja nende

lähedastele, andes neile kindluse, et riik on kehtestanud konkreetsed meetmed nende kaitseks.

See aitab vähendada abitus- ja lootusetustunnet ning toetab ohvrite valmisolekut otsida abi ja

teha kaalutletud otsuseid edasise elukorralduse kohta.

6.2. Mõju siseturvalisusele

Sihtrühm: kogu Eesti elanikkond

Statistika järgi kohaldas PPA viibimiskeeldu 2022. aastal 180 korda, 2023. aastal 181 korda ja

2024. aastal 293 korda. Kasvu põhjuseks on politsei ametnike suurenenud teadlikkus ja oskus

viibimiskeelu meedet kasutada, mille on tinginud praktikas rakendamise võimalused viimastel

aastatel. Need juhtumid ei ole seotud ainult perevägivallaga, vaid viibimiskeelu rakendamise

eesmärk on olnud taastada avalik kord, tagada ohutus ja säilitada tõendid sündmuskohal.

Tüüpolukorrad on näiteks massikaklused või muud konfliktid, kus on ohustatud sündmuskohal

tegutsevate politseiametnike, kiirabitöötajate või teiste osaliste turvalisus. Sellisel juhul võib

33 Justiitsministeerium (2023). Kuritegevus Eestis 2023, https://www.just.ee/kuritegevus2023/vagivallakuriteod/.

24

viibimiskeeld olla suunatud mitte üksikutele isikutele, vaid laiemale hulgale inimestele või

kindlale geograafilisele alale34, millele ligipääsu piiratakse.

Seega võib viibimiskeelu sihtrühm sellistel juhtudel olla määratlemata või muutuv ning seda ei

saa käsitleda pelgalt konkreetsete isikute kaupa – tegemist on ruumilise ja ajutise piiranguga,

mille eesmärk on ennetada täiendavat ohtu või tagada menetlustoimingute segamatu

läbiviimine.

Viibimiskeelu rakendamine nõuab PPA-lt teatud operatiivseid tegevusi, mille teostamine sõltub

konkreetse olukorra keerukusest ja isikute arvust. Keelu kohaldamise otsus ise tehakse kiiresti,

kuid sellele järgnevad tegevused – nagu viibimiskeelust teavitamine, ala tähistamine, perimeetri

määratlemine ja vajaduse korral isikutele mõistliku aja andmine vajalike esemete kaasavõtuks

– võivad kokku võtta kuni 30 minutit. Need tegevused on vajalikud selleks, et kehtestatud keeld

oleks õiguspärane, arusaadav ja täidetav.

Sihtrühmale tervikuna on kavandataval muudatusel kaudne positiivne mõju, kuna see

võimaldab politseil tõkestada ohu eskaleerumist või kordumist. Praktikas tähendab see

juhtumeid, kus süüteo koosseis pole täidetud, kuid tegelikkuses on juba tegu perevägivallaga,

kus esineb vaimset vägivalda või kontrollivat käitumist. Näiteks olukorras, kus vägivallatseja

kontrollib ohvri liikumist, piirab tema suhtlust teistega, manipuleerib laste kaudu, et säilitada

kontroll ja mõjuvõim ohvri üle. Selline võimalus suurendab üldist usaldust riigi suutlikkuse

vastu, tagada ohvrite turvalisust.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi kavandatava muudatuse mõju üldisele elanikkonnale ei ole

ulatuslik, on selle sisuline väärtus oluline, kuna see tugevdab turvatunnet ja usku õigussüsteemi

tõhususse, eriti just perevägivalla juhtumitega seotud kontekstis.

6.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm I: PPA

Siseministri 27. juuni 2014. aasta määruse nr 28 „Politsei- ja Piirivalveameti teenistuskohtade

koosseis35“ kohaselt on PPA teenistuskohtade piirarv 5570, sealhulgas 4283 politseiametniku

ametikohta. Tegelikult on aga täidetud ametikohti vähem. Riigikontrolli 2020. aasta andmete

kohaselt töötas PPA-s täistööajale taandatult 3875 politseiametnikku36. Muudatused mõjutavad

politseiametnike, kes lahendavad lähisuhtevägivalla juhtumeid (eelkõige patrullpolitseinike

(637), uurijate (250) ja piirkonnapolitseinike (250)) töökorraldust.

Ühelt poolt suureneb ametnike kaalutlusõigus, kui pikka viibimiskeeldu igal konkreetsel juhul

rakendada, arvestades seejuures suhete ajalugu jms. Teiselt poolt on pikem keeld ka suurem

riive, millega kaasneb vastutus teha õige ja põhjendatud otsus. On oluline, et politsei oskaks

piisavalt hästi kaalutleda ja analüüsida, kui pikaks ajaks konkreetsel juhul viibimiskeeld

kehtestada.

Eelnõuga kavandatud muudatused viibimiskeelu kohaldamises võivad suurendada PPA

töökoormust. Kui seni kohaldati viibimiskeeldu valdavalt suuliselt, siis seaduse muudatusega

nähakse ette, et viibimiskeelu kohaldamine perevägivalla ohvri kaitseks tuleb protokollida.

34 Geograafilise alana ei käsitleta geograafilist ala lennundusseaduse § 41 lõike 1 tähenduses. 35 Politsei- ja Piirivalveameti teenistuskohtade koosseis, RT I, 10.10.2017, 13. 36 Riigikontrolli aastaaruanne Riigikogule, Tallinn, 2020,

https://www.riigikontroll.ee/Portals/0/Upload/RVKS2020/RVKS_06.11.2020_TRYKKI_LOPP.pdf.

25

Politsei protokollib juba praegu KorS-i meetmete rakendamist. Seega ei ole tegemist

andmesüsteemi loomisega, vaid olemasoleva täiendamise ning arendamisega. Samuti võib

pikema viibimiskeelu kehtestamine suurendada PPA töökoormust, kuna see võib tuua kaasa

rohkem kaebusi ja päringuid, millele politsei peab vastama ning mille menetlemine nõuab

lisaressursse. Arvestades aga PPA muude ülesannete mahtu, ei saa selle muudatuse negatiivset

mõju oluliseks pidada.

Viibimiskeelu puhul on tegemist haldusaktiga, mida on võimalik vaidlustada. Seega tuleb

arvestada võimalike vaidlustamistega. Esialgu lahendab neid küll PPA, kuid rahuldamata

jäänud kaebuse korral pöördutakse sageli ka kohtusse. Seetõttu võib vähesel määral kasvada ka

halduskohtute töökoormus, kuid nendegi puhul ei saa mõju pidada sageli esinevaks ega

oluliseks. Kuna viibimiskeeldu rakendatakse hetkel peamiselt suulisel kujul, siis puudub

statistika selle kohta, kui palju esineb vaidlustamist.

Sihtrühm II: kohalik omavalitsus

Eestis on kokku 79 kohalikku omavalitsust, kes kõik peavad viibimiskeelu rakendamisel

sõltumata keelu ajast ja korduvusest tagama nii ohvrile kui ka vägivallatsejale vajaliku abi,

sealhulgas korraldama sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist37.

Lisaks on kohalikel omavalitsustel SHS-i järgi kohustus pakkuda turvakoduteenust, mille

eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi38. Teatud määral võib

kasvada ka selle sihtrühma töökoormus, kuna tuleb leida rohkem viibimiskohti

vägivallatsejatele ja vaja on rohkem spetsialiste, kes pakuvad perevägivallaga seotud isikutele

nõustamist. Samuti võib mõnevõrra suureneda nõustamiste arv. Kuigi mõju avaldumine võib

sihtrühma sees varieeruda, ei ole alust arvata, et sihtrühmale tervikuna oleks mõju avaldumise

sagedus ja selle ulatus suur. Suurem koormus jaotuks tõenäoliselt kohalike omavalitsuste vahel

proportsionaalselt. Seega võib eeldada, et mõju ei ole oluline ja suuri kohanemisraskusi

muudatusega ei kaasne.

Sihtrühm III: naiste tugikeskused

Eelnõu koostamise käigus küsiti arvamust Eesti Naiste Varjupaikade Liidult, kuhu kuuluvad 15

naiste tugikeskust. Liit toetab võimalust pikendada viibimiskeeldu perevägivalla juhtumite

korral kuni 72 tunnini. See aitab praktikas paremini ellu viia põhimõtet, et oma kodust lahkuma

peab vägivallatseja, mitte ohver, ning vähendab vägivallaohvrite ja laste traumeeritust.

Kuna naiste tugikeskused on kõigis maakondades valmis ööpäev läbi osutama naistele ja lastele

esmast psühhosotsiaalset abi ning vajaduse korral ajutist majutust, siis Eesti Naiste

Varjupaikade Liidu hinnangul kavandatavad muudatused olulisi muutusi tugikeskuste töös

kaasa ei too. Mingil määral võib kavandatav muudatus tugikeskuste töökoormust vähendada,

sest pole vaja tegeleda nende ohvrite lühiajalise majutamisega, kes tegelikult ei soovi

vägivaldsest suhtest lahkuda, ja pöörduvad kiiresti koju tagasi. Eesti Naiste Varjupaikade Liidu

hinnangul väheneks ka ohvrite psühholoogilise toetamise vajadus, sest kiiruga oma kodust

varjupaika kolimise vajadus võib tekitada täiendava trauma39. Kui viibimiskeeld pikeneks, ei

muudaks see küll oluliselt töökorraldust juhtumite käsitlemisel, kuid annaks naiste tugikeskuse

töötajatele rohkem aega ja võimalusi toetada ohvrit rahulikumas tempos. Nii saaksid nad

pakkuda paremini teavet, tuge ja nõustamist, aidates inimesel langetada läbimõeldud ning

turvalisi otsuseid.40

37 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus – RT I, 09.01.2025, 5. 38 Sotsiaalhoolekande seadus – RT I, 12.06.2025, 28. 39 Eesti Naiste Varjupaikade Liidu kiri, 17.03.2025. 40 Pärnu Naiste Tugikeskuse kiri, 16.03.2025.

26

Pöördumiste arv naiste tugikeskuse ja ka politsei poole pikemas plaanis kindlasti väheneb, sest

vägivaldses suhtes abivajaja saab teha kaalukaid otsuseid abi otsimise kohta vägivaldsest

suhtest väljumisel. Abini jõudmine võimaldab saada eneseteadlikumaks, et tulevikus teha tarku

otsuseid suhte loomisel. Võib eeldada, et tugikeskuste töö intensiivsus kasvab pikema

viibimiskeelu rakendamise puhul, sest kõik vajalikud ja võimalikud toimingud (kolimised,

asjaajamised jne) saab ja tuleb aidata abivajajal turvaliselt ära toimetada. Viibimiskeelu

perioodil rakendab tugikeskus ühe juhtumi raames kõiki tugikeskuse töötajaid (olenemata

vabast päevast või nädalavahetusest) ja lisaks veel kogemusnõustajaid, vabatahtlikke ja

tugiisikuid. Pikema viibimiskeelu rakendamisel võib suureneda just nende töömaht 8–16 tundi

kuus, milleks tugikeskuse töötajad peavad valmis olema.

Pärnu naiste tugikeskuse näitel võib eeldada töökoormuse kasvu 2–5%. See hinnang põhineb

pikaajalisel töökogemusel ning tugikeskuse poole pöördunud naiste juhtumite ja kogutud

statistika analüüsil. Aastas on keskmiselt olnud umbes 20 juhtumit (1,6 juhtumit kuus), kus on

rakendatud viibimiskeeldu. Kui abivajajaid teavitatakse sellest, et politsei saab viibimiskeeldu

rakendada kuni 72 tunniks, mis võimaldab ohvril kolida turvalisse elupaika, võib tugikeskuse

klientide arv kasvada kuni 3% (viimase viie aasta statistika põhjal). Tugikeskuse klientide

vestlustest on selgunud, et praeguse 12-tunnise viibimiskeelu korral ei kasuta politsei

väljakutset umbes 25% ohvritest, kellel selleks vajadus on olnud.

Sihtrühm IV: ohvriabi teenused, mis on suunatud perevägivallast mõjutatud isikute

abistamisele

Ohvriabi on tasuta avalik sotsiaalteenus, mida korraldab ja rakendab SKA ning mille eesmärk

on säilitada või parandada ohvri toimetulekuvõimet. Kavandatud muudatuse rakendamisel on

oluline tagada hästi toimiv teabevahetus ohvriabisüsteemiga, et ohver saaks vajaduspõhist abi

võimalikult varases etapis. See tähendab, et viibimiskeelu määramisega peaks automaatselt

kaasnema teabe edastamine ohvriabile. Selline süsteemne teabevahetus võimaldab ohvril jõuda

kiiresti vajalike tugiteenusteni, nagu nõustamine, psühholoogiline abi või praktiline toetus

igapäevaelus. Selline täiendav arendus saab toimuda juba olemasolevas elektroonses

töökeskkonnas nimega STAR, mis on loodud sotsiaaltöö spetsialistidele klientidega tehtava töö

korraldamiseks ja dokumenteerimiseks. Teabevahetuse sujuvus aitab tagada, et ohver ei jää

keerulises olukorras üksi ja talle vajalikud teenused on kättesaadavad juba esimestest hetkedest

alates41. Võib eeldada, et ohvriabi teenuste kasutus võib kasvada umbes 5%, kuna abi muutub

kättesaadavamaks ja ohvritel on rohkem aega ning tuge olukorra hindamiseks ja lahenduste

leidmiseks.

SKA hinnangul puudutavad muudatused eelkõige kõiki piirkondlikke ohvriabitöötajaid (29

spetsialisti), ohvriabi tugiliinide töötajaid (12), naiste tugikeskuste töötajaid ja vabatahtlikke

(ligikaudu 140) ning vägivallast loobumise toe nõustajaid (5). Kokku mõjutavad kavandatavad

muudatused ligikaudu 200 spetsialisti, kellest umbes 50 on SKA töötajad. Arvestades, et 2024.

aasta lõpus töötas SKA-s ligikaudu 700 teenistujat, on mõjutatud sihtrühm asutuse sees

suhteliselt väike.

SKA hinnangul on muudatuste mõju ulatus (st vajadus muudatustega kohaneda) pigem väike,

sest:

 viibimiskeeld ei ole uus meede ning

 muudatus ei too SKA töötajatele kaasa uusi õiguslikke kohustusi.

41 Ohvriabi kiri, 04.04,2025

27

Pärast muudatuste jõustumist tuleb teenistujatel lühiajaliselt end kurssi viia muudatuste sisu ja

õiguskaitsemeetmetega (nt läbi koolituste ja ajakohastatud infomaterjalide) või ka kohaneda

suurenenud töökoormusega, kuid edasine kohandumisvajadus jääb väikeseks.

Mõju sagedus on väike kuni mõõdukas. Täpse hinnangu andmist raskendab asjaolu, et

ohvriabitöötajate kokkupuude viibimiskeeluga kaitstud ohvritega on seni olnud ebaregulaarne.

Esmane teave viibimiskeelu kohta jõuab ohvriabitöötajani politsei lähisuhtevägivalla

infoteadete kaudu, täpsem info selgub enamasti kliendi- ja võrgustikutöö käigus. Kui PPA

hakkab edastama ohvriabile süsteemselt teavet viibimiskeelu kohaldamisest 72-tunnise

meetmena, võib see:

 suurendada esmase nõustamise vajadust,

 suurendada dokumenteerimise mahtu infosüsteemides (nt STAR2), ning  tihendada koostööd ja infovahetust partnerasutuste vahel.

SKA hinnangul ei pruugi töömaht tervikuna oluliselt kasvada, kuid kontaktide intensiivsus ning

vajadus selge ja kiire infoedastuse järele võib suureneda. Töövälisel ajal võib kavandatav

muudatus kaasa tuua koormuse ohvriabi kriistelefonil 116006 ja naiste tugikeskustel, kes

pakuvad tuge ööpäevaringselt. Naiste tugikeskustele avalduv mõju on täpsemalt kirjeldatud

seletuskirja käesoleva jaotise osas Sihtrühm III.

SKA hinnangul on kavandatavate KorS-i muudatuste ebasoovitavate kõrvalmõjude risk

asutusele väike. Muudatused põhinevad olemasoleval ohvriabipraktikal ning tugevdavad

asutuste vahelist koostööd, mis aitab ennetada süsteemseid tõrkeid ja tagab ohvritele kiirema

abi.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

Selleks, et viibimiskeelu kohaldamine oleks õiguspärane, läbipaistev ja ühtne, on hädavajalik

kõikehõlmav ja süstemaatiline riskihindamine. See peab toetama politseiametnike otsuseid,

võimaldades hinnata, millistes olukordades ja mis kriteeriumidele tuginedes on kuni 72-tunnise

viibimiskeelu rakendamine põhjendatud ning proportsionaalne. Perevägivalla juhtumite

hindamiseks kasutab PPA juba praegu lähisuhtevägivalla hindamislehte ning lähisuhtevägivalla

riskide hindamislehte. Mõlemad on asutusesisesed töölehed. Nimetatud lehti kasutatakse ka

edaspidi viibimiskeelu määramisel ja rakendamisel ning neid kindlasti ka ajakohastatakse.

Seega sellega PPA-le lisakulu eelnõuga ei kaasne.

Kavandatav seadusemuudatus on pikema viibimiskeelu rakendamise võimalus, mida ennekõike

vajab PPA perevägivalla juhtumite puhul. Seega on uute tööprotsesside osas oluline ennekõike

PPA ametnike koolitamine. Esmajärjekorras tuleb koolitada ligikaudu 1500 PPA ametnikku.

Koolitus toimuks 20 osalejaga gruppides ja kestaks kaks tundi ning selle kogumaksumus on

hinnanguliselt 12 000 eurot. Koolitusega kaasnevad kulud kaetakse Siseministeeriumi

valitsemisala eelarvest. Lisaks tuleb väljaõpe tagada abipolitseinikele, kes aktiivselt panustavad

operatiivtegevustesse – nende koolitusvajadus sõltub sellest, milline on muudatuse jõustumise

hetkel teenistuses olevate abipolitseinike arv.

Selleks, et paremini viibimiskeelu kohaldamist fikseerida, tuleks luua digiprotsess, mis

võimaldab rikkumise tuvastamisel määrata sunniraha elektrooniliselt, ja kaasatud asutustel

omavahel reaalajas andmeid vahetada. Üheks võimaluseks on politsei ja piirivalve seaduse §-s

8 sätestatud politsei andmekogu regulatsiooni täiendamine nii, et neid andmeid saaks seal

töödelda, sh analüüsida töödeldavate andmete loetelu ja kehtestada säilitamise tähtajad.

Andmekogus töödeldavate andmete täpsem loetelu kehtestatakse siseministri 22. detsembri

28

2009. aasta määruses nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“. Kokkuvõttes, kuigi tänase

seisuga on tehnilised lahendused piiratud, on sellegi poolest võimalik teha vajalikud

ettevalmistused, ennekõike politsei jätkuv täiendkoolitamine.

Kohalikele omavalitsustele tekkivat lisakulu eelnõuga kavandatavate muudatustega näha ei ole,

sest nagu seletuskirja mõjude peatükis kirjeldati, on neil SHS-i ja kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse järgi kohustus aidata ning toetada oma valla elanikke eri teenustega.

Kohalikud omavalitsused pakuvad juba praegu eri sotsiaalteenuseid (mh turvakoduteenus),

sotsiaaltoetusi ja muu sotsiaalabi andmist. Isikul, kes on olnud vägivaldne ja kellele määratakse

viibimiskeeld, on sõltumata kellaajast alati võimalik kasutada varjupaigateenust, mis on samuti

juba praegu kohaliku omavalitsuse poolt kohustuslik korraldatav sotsiaalteenus.

Viibimiskeelu muudatusega kaasneb vajadus suurendada ka ohvriabitöötajate teadlikkust – kas

juhiste või muu teabe jagamise võimaluste ja meetodite näol. Kindlasti suureneb

ohvriabitöötajate töökoormus, kuid selle ulatus selgub täpsemalt siis, kui on teada kindel

pöördumiste arv. Teisi lisakulusid ohvriabile plaanitava muudatusega ette näha ei ole.42

Kokku on muudatuse rakendamisega kaasnevad prognoositavad kulud ligikaudu miljonit eurot,

millest MIS-i arenduskulud on 0,6 mln, APOLLO arenduskulud 0,2 mln ja MISX töölaua ja

juhtumite rakenduse arenduskulud 0,2 mln. MISX haldusmenetluse rakenduse arendustöödeks

on taotlus esitatud SF 2020-2027, kuid rahastusotsused puuduvad. Eelnõu muudatustega

kaasnevate kulude katmiseks esitab SiM lisataotluse riigieelarvestrateegia protsessis, kuid

täpne rahaline maht sõltub MISX haldusmenetluse rakendamise rahastamise otsusest.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte ega muuta olemasolevaid.

9. Seaduse jõustumine

Seaduseelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras. Muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise

vahele ei ole vaja jätta täiendavat aega, kuna kavandatud muudatused ei eelda politseiametnike

ulatuslikku ümber- ega täiendõpet ning PPA-l on viibimiskeeldu kohaldamisega juba täna

praktiline kogemus ja vajalikud kompetentsid. Seetõttu on muudatuse rakendamine

organisatsioonile tehniliselt ja sisuliselt teostatav tavapäraste ettevalmistuste raames.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile; Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti

Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Naiste Varjupaikade Liidule, Eesti Sotsiaaltöö

Assotsiatsioonile, Feministeeriumile, Häirekeskusele, MTÜ Vägivallavaba Elu Kaitsele, Naiste

Tugi- ja Teabekeskusele, Pärnu Naiste Tugikeskusele, Politsei- ja Piirivalveametile, President

Kaljulaidi Fondile, Riigikohtule, Riigiprokuratuurile, Sisekaitseakadeemiale,

Sotsiaalkindlustusametile, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile,

Tallinna Halduskohtule, Tallinna Naiste Kriisikodule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu

Halduskohtule, Tartu Ringkonnakohtule ja Õiguskantsleri Kantseleile. Eesti Linnade ja

42 Ohvriabi kiri, 04.04.2025.

29

Valdade Liit, Rahandusministeerium ja Riigiprokuratuur kooskõlastasid eelnõu märkusteta.

Eelnõule esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2025

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2025